Vana_voromaa_rahvaroivad_tutv2016
|
|
- Marika Ilves
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Rahvarõivasteks nimetatakse maarahva rõivastust, mida nad ise valmistasid ja kandsid kuni moerõivale üleminekuni. Rõiva puhul oli tähtis, et rõivad rahuldaks neid nõudmisi, mida seadsid ette kliima ning elu- ja töötingimused. Nii nagu muudeski eluvaldkondades, kujunesid aja kulgedes paikkondlikud erisused ka rahvarõivastes. Need tulenesid nii muistsest hõimuerinevustest kui ka hilisemast ajaloolisest arengust. Erisused püsisid pikka aega talurahva sunnismaisuse tõttu. Rõivamoode mõjutasid kõrgemate seisuste moerõivastus ning ka naabrite seljas nähtu. Vana-Võromaa oma kaheksa kihelkonnaga kuulub Lõuna-Eesti kultuuripiirkonda, mis on ajalooliselt eristunud naabritest nii keele kui kommete poolest. Väga põlise läänemeresoome rahvana on läbi aja hoitud ja peetud väljakujunenud kommetest ka rõivaste tegemise ning kandmise osas. Rõivaste valmistamine Rõivad valmistati kodukootud villasest või linasest kangast. Linasest tehti särgid, naiste peakatted, põlled, suvised meeste püksid ja üleriided. Villasest õmmeldi mitmesugused pealisrõivaid, samuti kooti kindad, sokid ja sukad. Lõngad värviti taimevärvidega. Põhiosa rõivastusest aga oli kaua aega värvimata: linased riided valgeks pleegitatud, villased riided aga valdavalt lambavilla värvi valged, hallid, pruunid, mustad. Lõng kedrati vakutud villadest. Pärast kudumist vanutati riiet tugevalt, nii et see nägi välja nagu vilt. Sellist riiet hinnati vastupidavaks. Kui 19. saj. lõpupoolel hakati villaveskite teenuseid kasutama, siis muutus riie õhemaks ja kergemaks. Vanemad inimesed pidasid sellisest riidest õmmeldud rõivaid vähe vastupidavateks ja kokkuvõttes lõnga raiskamiseks. Rõiva juures peeti väga oluliseks, et see peaks kaua vastu. Õmblustööd tehti käsitsi, linase niidiga, lihtsate, materjali säästvate lõigetega. Rõivaste tegemisel olid abiks mõned töövahendeid, millest keerulisema ehitusega on kangasteljed (kangaspuu, peele ) ja vokk. Talupojad ja mõisakäsitöölised kudusid kangaid peaaegu ainult oma majapidamise tarbeks. 19. sajandi viimastel aastakümnetel hakkasid kangrutöökojad tekkima kujunevate kirikukülade juurde, kuid Eestis siiski tüüpilisi käsitöönduslikke tekstiilikeskusi välja ei kujunenud. Vähesel määral võis spetsialiseerumist märgata vaid Haanjas, kus Tallima küla oli tuntud kangrukülana. XX sajandi lõpupoole hakati villa villaveskitesse ketramiseks viima sealt sai peenemat ühtlast lõnga, millest sai peenemaid kangaid kududa. Samas püüti peorõivastuse juures juba võimalikult palju vabrikukangast kasutada, samal ajal kui töörõivad valmistati ikka kodukootud vastupidavatest kangastest. 1
2 Muinas- ning keskaegsed rõivad Võromaal Kuni 11. sajandini valitsenud põletusmatuste tõttu on varasema rõivastustraditsiooni kohta saadud andmeid arheoloogiliste leidude põhjal sajandist. Naised kandsid toona linast varrukatega särki ja villast varrukateta umbkuube ning ümber puusade mähitud villast või linast vaipseelikut. Naiste rõivaid kaunistati vaselistega (pronksist ja spiraalist rõngakesed). Ülerõivaks oli arvatavasti varrukatega villane pikk-kuub ja talvel kasukas. Linasest palakas või villasest kangast sõba, mida ehtisid rikkalikud kaunistused, püsis Lõuna-Eesti naiste pidulikus riietuses 19. sajandini seoses konservatiivsete pulmaja matusekommetega sajandil kuulus Lõuna- ja Ida-Eesti naiste pidulikku rõivastusse ka nüüdseks unustatud tagapõll, mida ehtisid pronksspiraalid ja mida kanti valgel linasel särgil. Neiud kandsid noil kaugetel aegadel ilmselt peapaela, abielunaised linikut või seotud rätti sajandil hakatakse Lõuna-Eestis (Liivimaal) seeliku allserva kaunistama tinulistega tinast naastukestega. Lõuna-Eesti eristus kuni 18. sajandini rõivastuse arhailisuse poolest maa teistest piirkondadest, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt rõivaste kaunistamisse. Linaste rõivaste tikandis hakati varasema valge või värvilise villase lõnga asemel kasutama vene rändkaupmeeste vahendatud punast puuvillast maagelõnga, millega kaunistati hamõ (särgi) õlalappe, varrukapärasid, harvem värvleid lihtsate tikitud või korjatud kirjadega. Laste ja noorte rõivad Lastel, nagu ka täiskasvanutel, oli peamiseks ja tähtsamaks rõivaks linasest riidest hamõ (mujalpool nimetatakse seda särk, aga Võromaal on särk hoopis pealmine rõivas). Tihti oli hamõ lastel ainsaks rõivaesemeks ja nii pidid lapsed vähegi külmemate ilmadega toas püsima. Karjalapsed said juba rohkem rõivaid selga. Poistele tehti esimesed püksid kooli minekuks, s.o. umbes 10-aastaselt. Tütarlapsed said omale seelikud neiuikka jõudes. Täieliku piduliku rõivakomplekti said noormehed ja neiud leeriks, millega tähistati täisealiseks saamist. Vallalise ja abielumehe rõivastus ei erinenud. Vahet tehti aga naiste puhul. Kui neiu võis käia katmata peaga ja põlleta, siis abielunaise puhul peeti seda häbiasjaks. 2
3 Naiste rõivad Hamõ Täiskasvanud naiste jakuga hamõ koosnes kaheosalisest pihajaost (hammõ piht) ja hamõ külge õmmeldud käistest. Käised ja piha ülaosa tehti peenemast riidest, seeliku alla peitu jääv osa (alune, alane) oli jämedamast takusest riidest. Käiserõivas kooti eraldi see oli kõige peenemast täislinasest kitsas rõivas, millest tehti peale käiste ka pealinikuid ja pruudilinikuid (kaal ) ning laudlinasid. Hammõ lõige oli lihtne: pihaosaks murti riie kahekorra kokku, sisse lõigati T-kujuline kaelaava. Pidulikule hammõlõ tehti tagasipööratav laiem krae, hammõ veere kirutõdi ja mulgutedi (tikandid ja pilutamine), tikandiga kaunistati õlalappe, käistepärasid. Laiad ja mustrirohked käisekirjad on ennekõike tuntud seto rõivastelt, Võromaa naiste hamõdõ käiste kiri oli kitsas. Mujal Eestis kaunistati käistel ainult värvliosa. Võromaa hamõdõ käiseääred nipitati (nipid tagid, sõlmpiste) linase niidiga. Hammõlõ tikitud või sissekootud kirjad ei olnud ainult kaunistuseks vaid need paiknesid kindlatel aladel: varrukasuul, ümber kaela ikka seal, kus kurjal olnuks kõige lihtsam sisse pääseda. Hammõ kaunistustes esinesid: siksakjoon see oli õnne, viljakuse ja rikkuse võrdkuju ning tähendas ka ussi kui manala valvurit ja kodukaitsjat; ruut-romb kaitsev märk; kaheksaharuline täht õnnemärk ja taassünni tähis ja teised sümbolid. Hammõ kaeluses kanti kaalapaila krae otsaosas aasadesse või aukudesse kinnitatud punast siidlinti. Hammõ kaelus kinnitati väikese vitssõle abil. Hamõt kandsid naised ka omaette rõivana soojal ajal või mõne töö tegemisel käidi hammõväel hamõ oli vaid vööga kokku tõmmatud. Ündrik Ündrik (seelik) kuulus täiskasvanud naise rõivastusse. Seelikut on Võromaal nimetatud ündrik, undruk, undrek, ümbrik, prunts, jupka. Seeliku saamine tähistas tüdruku suguküpsust ja seeliku esmakordset ümberpanekut saatis eriline tseremoonia. Säilinud teadete järgi kanti Võromaal kohati veel 19. sajandi algulgi vanapärast ümber keha mähitavat villast vaipseelikut kõrikut, mille all kanti linast pallaipuult (pool palajast = pool kootud kangatükist). Pallaipuul omaette oli suviseks seelikuks. 19. sajandil hakkas Võromaal levima moepärane kokkuõmmeldud seelik, mis Harglas, Karulas, Rõuges, Põlvas, Urvastes säilis vaipseelikutele omaselt ühevärvilisena, valge või helehallina. Tasapisi võeti omaks mujal Eestis levinud pikitriibuliste seelikute mood. Pikält joonikadsõ undruku (triibuseelikud) tehti uue moe kohaselt kaharad, värvli alla seatud voltidega. Koduse käsitööna kujunesid seelikud nii värvi- kui ka triibukombinatsioonilt paikkonniti erinevateks. 19. sajandi 70. aastatel hakati kuduma ka ruudulist seelikukangast (Karulas, Rõuges, Urvastes). 3
4 Et toekam välja näha ja soojem oleks, kanti korraga kahte-kolme, vahel rohkemgi seelikut. Põll Abielunaise tunnuseks olid põll ja tanu. Nii, nagu hamesid kaunistati punase maagelõngaga, tehti seda ka põlledega põllealasesse kooti triipe, tikiti, pilutati. Põlle laius olenes inimese suurusest. Põll tehti nii pikk, et see jäi umbes 10cm seelikust lühem. Põllepaelad tehti nii pikad, et need sai tuua tagant ette sõlmimiseks. Põllepaelte otsad ei jäänud seljale rippuma. Naiste õlakatted Lõuna-Eesti naisterõivastuse omapäraseks jooneks on piklikust villasest või linasest riidelaiast õlakatted, mis püsisid tarvitusel 19. sajandi lõpuni ja paiguti kauemgi. Villastest õlakatetest vanemad olid ühevärvilised sõbad, mida nimetati kõrikuteks. Varem üldisemas kasutuses olnud heledaid sõbasid kanti koos helehallide villaste ülerõivastega kõige kauem Lõuna-Võromaal ning Tartumaal Sangastes. Lõuna-Võromaal Läti piiri lähedal võeti 20. sajandi keskpaiku kasutusele ka täiesti kaunistuseta valged villased õlakatted, mille nimetus - villan - laenati samuti läti keelest. Linased õlakatted olid valged. Neid oli nii argiseid, ilma ilustusteta, kui ka otstes rikkaliku pilu, pitsi, tikandite ja narmastega kaunistatud (linik või kaal), mis valmistati pruudile pulmadeks ja mis jäi talle abielunaisena vaid piduliku riietuse ehteks. Peakatted: linik, tanu Naiste peakatteks oli varasemal ajal kogu Eestis ümber pea mähitav linik. 17. sajandil tulid moodi tanud. Kuid pealinikute mood püsis visalt Mulgimaal, Peipsi-äärsel Tartumaal, Setomaal, Võromaal. Võromaal võeti siiski enamikes kihelkondades 19. sajandi keskpaiku omaks tanu kandmise komme. Tanu pandi pähe nii, et see kattis juuksed täielikult. Moes oleva vormi andmiseks pandi varem pealiniku, hiljem tanu alla oma juuksepalmiku täienduseks veel riidest v takust valmistatud võru vahr. Tanu õmmeldi valgest linasest riidest, kaunistuseks laubapits ja kuklasse kinnitatud siidilindid. Vanem abielunaise peakate linik oli samuti maagelõngaga välja õmmeldud. Kui naised linikut enam ei kandnud, jätkati paiguti veel 19. saj. lõpul näiteks Põlva kihelkonnas nende kudumist pulmakingiks ämmale ja mehe õdedele. Pulma ajal oli keskseks sündmuseks pruudi pea katmine abielunaise peakattega, ette seoti põll. Abielus naine ei tohtinud katmata peaga süüagi, seevastu mehed pidid aga söögilauas tingimata mütsi ära võtma. 4
5 Ehted Kogu Lõuna-Eesti pidulikule naiserõivastusele olid iseloomulikud suured rinnaehted. Naiste, samuti meeste särgikaeluse kinnitamiseks kasutati väikeseid vitssõlgi, aga on kantud ka südamekujulist sõlge. 19. saj II poolel seoti naiste hamekaelus niidist nööri või punase lindiga kokku, siis kaotas vitssõlg naiste särgi kinnitusena oma funktsiooni. Naiste piduülikonda kuulus aga suur sõlg, mis seati särgi rinnale nii, et see kampsuni või suursärgi kaelusest nähtavale jäi. Punase paela peegeldus sõle metalsel helgil olevat näole andnud ilusa rõõsa jume. Kaela seati pidulikul puhul pikem helmekee, mis ulatus servaga sõle peale. 19. sajandil kanti nii helmestest kui hõbekettidest keesid, mille küljes võis rippuda kannaga raha. Igapäevaselt kanti ümber kaela mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. Helmed olevat tütarlapsele kaela pandud, kui tal tuli esimene hammas. Helmekee on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale, usuti, et helmed kaitsevad kurja silma ja muude ohtlike välismõjude eest. Muinasaegsed helmekeed koosnevad kristallidest, merevaigust ja kaurikarpidest saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida. Meeste ja naiste vööd Oluliseks detailiks rõivastuses olidki vööd. Vöö seati juba väikese tüdruku särgile, lootes, et nii kasvab tüdruk peenepihaline. Vöö ülesanne oli hoida koos hamõt kui oldi hammõväel, hoida üleval seelikut, kui seelik oli värvlita, hoida koos mehe pikk-kuue hõlmu. Lisaks usuti, et vöö kaitseb selle kandjat. Arvati, et tugevalt ümber keha mähitud vöö hoiab inimest haiguste eest, selletõttu isegi magati, vöö tugevalt ümber piha keritud. Hamede peale käivad meeste vööd olid kitsamad, naiste omad laiemad. Meeste suursärgi vöö oli hästi lai ja pikijooniline. Lätlaste eeskujul kooti Võro- ja Mulgimaa piirikihelkondades telgedel läbivillaseid vöösid (vüü, hüü, hüükene), mida kutsutigi lätilapiliseks. Hargla kihelkonna naisterõivastuse juurde kuuluvad lätilapilise' on teadaolevalt kogu Eestis kõige laiemad vööd. Peenvillast lõnga nende vööde kudumiseks saadi Riiast, kui käidi turul piima- ja lihasaadusi müümas. Enamlevinud olid siiski kirivööd. Vööde kandmisel on olnud Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevad tavad. Kui põhjapool pandi vööotsad vöökordade vahele peitu, siis lõunapool oli tavaks, et vööotsad jäeti puusadele kõlkuma. Siinsete vööde otsad tehti sageli kas narmalised või tuttudega. 5
6 Meeste rõivad Meeste hamõ ja püksid Meeste rõivastusele olid iseloomulikud venepärase lõikega püksid (pöksi, puksi, kal(t)sa, kaatsa). Mehed kandsid nii suvel kui talvel pika säärega linasest või takusest pükse (kaatsa'). Talvel kanti villaseid pükse linaste peal. Püksid õmmeldi Võro- ja Setumaal pikemad kui põhjapoolses Eestis, Lõuna-Eesti meestemoes põlvpükse pole olnud. Vanemal ajal õmmeldi püksid valgest, hiljem tehti ka triibulisest kangast. Püksisäärtele tõmmati peale põlvini ulatuvad sukad või kaeti sääred mähiste rasudega. Meeste hamõ oli õmmeldud naiste hammõga sarnaselt, ainult et selle piht oli ühes tükis, st puudus jätk. Hamõt kanti pükste peal, hammõ peale seoti kitsas vöö. Meeste hammõ kaalamulk kinnitati väikese vitssõle abil. Rõugest kirjutatakse, et paiku, et kohalikud mehed kandsid hamõt ainult pükste peal. Kui sinna tuli mujalt asunikke, kellel oli kombeks kanda särki pükste sees, olevat kohapealsed elanikud teinud uustulnukate arvel nalja: Kassäh! Määne ta um! Täl paistus jalge vahelt valge läbi! Kümme aastat hiljem, a kirjutatakse aga samast kihelkonnast, et meeste komme kanda hamet pükste peal on juba taandumas. Kuid veel 1920ndatel võis Rõuges näha mehi töö juures vana kombe kohaselt hamet pükste peal kandmas. Mujal Eestis kandsid mehed särki pükstes. Meeste peakatted Piduülikonna juurde kuulus meestel hallist või mustast lambavillavildist kaabu (küpär). Neid valmistasid ainult sellele tööle osavad meistrid. Kuulsad kübarsepad olid Rõuge kihelkonna Haanja valla mehed, kes valmistasid kübaraid (haanikaap, haanikaabu) mitte ainult oma kihelkonna jaoks, vaid ka ümberkaudsete Hargla, Vastseliina ja Karula kihelkonna meestele. Kaapkübaraga olevat palju nalja tehtud ja mahlakaid jutte liikus möödunud veel sajandi algupoole rahva suus. Rõuges ja Põlvas räägitakse, et kübaraga olevat vett kantud ning see olnud nii tihe, et reisu peal olevat sellest hobust joodetud. Karulas ja Rõuges olevat kaapkübarat tarbekorral tarvitatud järi asemel istmeks. Naiste ja meeste ülerõivad Vanimaks ülerõivaks on olnud mitmesugused õlakatted, mis ümber võetuna kaitsesid nii vihma, tuule kui külma eest. Ülerõivad tehti toimsest villasest vanutatud kangast. Võromaal püsisid nii linased linikud kui villased kõrikud igapäevases kasutuses kauem kui mujal Eestis. Lätiga piirnevates kihelkondades (Hargla, Rõuge, Vastseliina) kanti läti eeskujul peamiselt valkjashalle (hahk) pikk-kuubi, mujal olid tarvitusel enamasti 6
7 lambapruunid. Harglas pidid kõigi riiete toonid olema puhtad ja heledad, see sümboliseeris ka perenaiste puhtust ja korralikkust. Üheks tähtsamaks riideesemeks oli pikk-kuub ehk suur-särk. Külmaga tõmbasid väikesed lapsedki selle otse hamele. Täiskasvanutel oli see oluline rõivaese kodust välja minnes. Suursärgid õmmeldi vastupidavast lambavilla värvi kangast. Vastavalt moe muutustele hakati pidulikke suur-särke õmblema ka tumesinisest või mustast riidest. Selline muutus ei leidnud igal pool vastuvõttu, näiteks kanti Harglas veel 20. sajandi algulgi vanapäraseid valgeid suur-särke. Muutumatuna püsis aga Võromaale iseloomulik punane kaaruspaelkaunistus. See kaunistusviis levis Võromaa kaudu Lõuna-Tartumaale, Mulgi- ning Pärnumaalegi. Mida rikkam oli inimene, seda rohkem oli mustrisse seatud keerdusid, mõnel vaesemal olnud paelad üsna sirgelt kuuele õmmeldud. Mehed kandsid pikk-kuubede peal telgedel kootud pikitriibulist vööd. Moodsa ülerõivana tulid suursärkide kõrval sajandi vahetuse paiku tarvitusele naistel jakitaolised kampsunid ja meestel lühikesed pintsakulaadsed vatid. Algul õmmeldi need suursärgilõikelised, kohapeal nimetatud pihtsärk. See ulatus veidi allapoole vöökohta, lõige ja kaunistused olid nagu suursärgilgi. Hargla naised kandsid sellist valget villast pihtsärki veel 20. sajandi algulgi Hargla naised. Mujal Võromaal hakati 19. sajandi keskpaiku kandma uuemamoelist liibuva pihaosaga kampsunit, mille allääres oli tihedalt volte (nn tuhandevoldiline). Koos uute riietusesemetega levis nii naiste kui meeste üleriietes potisinine värv. Talvel pakasega kanti lambanahkseid kasukaid ja karusnahkseid talvemütse. Käimisekindad olid mitme värviga ja suurekirjalised. Suvisel ajal kanti kerge pealisrõivana lõikelt pikk-kuue taolist valget toimsest linast või takust rüüd. Jalanõud Jalas kanti veisenahast pastlaid. Suvisel ajal käidi palju paljajalu, soistel heinamaadel kanti ka niinest, pajukoorest või kasetohust punutud viiske. Saapad ja ummiskingad kuulusid harva talurahva rõivatusse. Kokkuvõtteks Võromaa rahvarõivastele on tervikuna iseloomulik mitmete vanade rõivavormide kauane kandmises püsimine: näiteks naiste pealinikute ja villaste ning linaste õlakatete kandmine üleriietena, rõivaste värv jne sajandi vahetuseks oli aga siiski enamuses peredes omaks võetud uut moodi riided. Riiete õmblemisel hakati eeskuju võtma Euroopa moest st moeajakirjades pakutavast, pidulike rõivaste kangast hakati ostma poest või laadalt. 7
8 Ülevaade põhineb kahel varasemal artiklil: Reet Piiri artikkel Võromaa rahvarõivastest (koostatud 2004) Võru Instituudi koduleht Age Raudsepa artikkel Võromaa rahvarõivastest (koostatud 2009) Täpsustatud on võrukeeleset sõnavara ning esemete kasutamise kirjeldusi. 8
VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või
VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, või valikus kaks mustrit, Pakkumised kehtivad 6.06 12.06 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. VÄHEMA
RohkemKUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga
KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! värvilise kirjaga, poistele, kirja ja pealetrükiga, DRESSIPÜKSID värvilise aplikatsiooni ja elastsete mansettidega, DRESSIPÜKSID poistele, ühevärvilised, elastsete
RohkemUUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! 2 49 RINNAHOIDJA tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsi
UUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsiga, saadaval värvides: suurused: 70B-85C IDEAALNE SÜGAVA DEKOLTEEGA
RohkemEesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Loomemajanduse õppetool Graafilise disaini kõrvaleriala Inna Nurmik DS-2011-E-S-tal MAGNETILISED ÕPPETAHVLID LASTEAEDA
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Loomemajanduse õppetool Graafilise disaini kõrvaleriala Inna Nurmik DS-2011-E-S-tal MAGNETILISED ÕPPETAHVLID LASTEAEDADELE TEEMAL RAHVARÕIVAD Lõputöö Juhendaja: Ranno Päi,
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemVÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku
VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad 9.05 15.05 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. kuum! 1 29 BODI puuvillane, beebidele, pealetrükiga,
RohkemOÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20
OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september 2016 -... Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 2016/17 Jalgpallisärk 22.- 100% polüester Suurused 6/8,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal
17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit
RohkemMaterjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.
Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.
RohkemKurtna Kool
Kurtna Kool Triinu Zimmermann 8. klass Seelik tänapäeva ühiskonnas Uurimuslike alustega loovtöö Juhendaja Anna Lutter Kurtna 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. SEELIK... 4 1.1. Seelik tänapäeva moes...
RohkemRandmaa_Liisa
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND GERMAANI, ROMAANI JA SLAAVI FILOLOOGIA INSTITUUT EESTI-INGLISE SELETAV RAHVARÕIVASÕNASTIK Magistriprojekt Liisa Randmaa Juhendaja: Asst. Lect. Krista Kallis Tartu 2010
RohkemSISUKORD Materjalide tutvustus, hooldustingimused...3 Mõõtude tabel...4 Tikandi info...5 Kokajakid Põlled Pluusid Peakatted...2
SISUKORD Materjalide tutvustus, hooldustingimused...3 Mõõtude tabel...4 Tikandi info...5 Kokajakid... 6-9 Põlled...10-21 Pluusid...22-23 Peakatted...24-28 Pajakindad, pajalapid...29 Püksid...30-31 T-särgid...32
RohkemNorrison Ametikudumid, Professional knitwear.cdr
1. AMETIKUDUMID / PROFESSIONAL KNITWEAR MEESTE VEST / MEN S VEST V- või O-kaelusega sirge joonega paksem või õhem vest. / V- or O-neck straight-lined vest in coarser or finer knitting. V-kaelusega õhem
RohkemTõlkija poolne märkus: Ma leidsin 2 kohta, kus oli selle mustri parandusi üleval. Esimene neist ametlik VK koduleht. Sealt leitud täiendused ei ole õi
Tõlkija poolne märkus: Ma leidsin 2 kohta, kus oli selle mustri parandusi üleval. Esimene neist ametlik VK koduleht. Sealt leitud täiendused ei ole õiged, sellest juttu Ravelrys. Parandus soovitab sarnaselt
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Maarja Tobber PAISTUAINELISED PUUVILLASED NEOTUD VOOD
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Maarja Tobber PAISTUAINELISED PUUVILLASED NEOTUD VOODIKATTED MÄNNIKU METSATALLU Lõputöö Juhendajad: Christi
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemTartu Noortekoori kodukord 1. Üldsätted 1.1. Tartu Noortekoori (edaspidi TNK) tegevuse eesmärk on toetada kultuurilisi huvisid ning rahvuskultuuri tra
Tartu Noortekoori kodukord 1. Üldsätted 1.1. Tartu Noortekoori (edaspidi TNK) tegevuse eesmärk on toetada kultuurilisi huvisid ning rahvuskultuuri traditsioonide säilimist, anda muusikaalaseid oskusi ja
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemHANILA VALLA TEATAJA Halastamatu riik ja külautoopiad Turismi on peetud mitteindustriaalmaade majanduslikuks päästerõngaks, eriti kui tegemist on maag
HANILA VALLA TEATAJA Halastamatu riik ja külautoopiad Turismi on peetud mitteindustriaalmaade majanduslikuks päästerõngaks, eriti kui tegemist on maaga, mille kultuuri- või looduspärandi rikkus mujalt
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Sigrid Häkkinen Tank VILJANDIMAA TUNIISTEKID 19. SAJA
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Sigrid Häkkinen Tank VILJANDIMAA TUNIISTEKID 19. SAJANDI LÕPUST KUNI 20. SAJANDI KESKPAIGANI Lõputöö Juhendaja:
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemPintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)
Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange
Rohkemseletus 2 (2)
Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemPAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemÕmblusmasin Kasutusjuhend 3116
Õmblusmasin Kasutusjuhend 3116 Poolimine Kinnitage niidirull ja niidirulli fi ksaator niidirullihoidikule (1). Väiksema niidirulli korral kinnitage niidirulli otsa väike niidirulli fi ksaator (2). Lükake
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemMicrosoft Word - Tiivustame lapsi liikuma.doc
Linaliugu, pikka kiudu... Hõissa vastlad Traditsioonilist vastlapäeva tähistamist alustasime kõigepealt üritusega saalis, kus läbi lavastuse tutvustasime lastele vastlakombeid. Kuna meie selle aasta nimikangelased
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemÕMBLUSMASIN BIRGITTA STANDARD / COMFORT KASUTUSJUHEND MUDEL: IP86654 MUDEL: IP86661 Palun lugege kasutusjuhend enne õmblusmasina kasutuselevõtmist põh
ÕMBLUSMASIN BIRGITTA STANDARD / COMFORT KASUTUSJUHEND MUDEL: IP86654 MUDEL: IP86661 Palun lugege kasutusjuhend enne õmblusmasina kasutuselevõtmist põhjalikult ja tähelepanelikult läbi. Palun hoidke kasutusjuhendit
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemMINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt
MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt enne seadme kasutamist ja hoidke see juhend alles.
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
Rohkemkatus_kaantega.pdf
Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI
RohkemDUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemKasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise
Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemMicrosoft Word - XTOP026.doc
XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemTehnoloogia valdkonna õppeainete õppe kirjeldused Käsitöö II kooliastmes 1. Tikkimine Õpitulemus Õppesisu Metoodilised soovitused õpilaste õppimise ju
Tehnoloogia valdkonna õppeainete õppe kirjeldused Käsitöö II kooliastmes 1. Tikkimine Õpilane kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid. Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe- ja
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemKiekim mees kirjeldus.docx
KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
RohkemMis on tubakas EST 99x210 sept2012
Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
RohkemSõnajalad
1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemReumayhendus_Jalgadele_REPRO_2010_CS4_UUS.indd
Omal jõul HARJUTUSED alajäsemetele TALLINNA REUMAÜHENDUS 2010 Igale inimesele on antud üks kord olla noor, kuid ta ise valib aja selle jaoks Omal jõul on võimlemisharjutuste komplekt reumatoloogilistele
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Tekstiilikäsitööline, tase 5 Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31.
KUTSESTANDARD Tekstiilikäsitööline, tase 5 Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. oktoobrini 2019 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemSuira käitlemine
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemMicrosoft Word - kergete_roivaste_ratsep, õppekava,rakenduskava 21.11
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 4. taseme kutseõppe õppekava Kergete rõivaste rätsep MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm põhiharidusega õppija Õppevorm statsionaarne - koolipõhine õpe Mooduli nr Mooduli nimetus
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemPÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine Rätsep-stilist (s
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine Rätsep-stilist (spetsialiseerumine naiste ülerõivaste valmistamine)
RohkemMergedFile
spordihingeks juba noorelt eesti viimase kuue aasta parimas poiste korvpalliklubis - BC Tartu korvpallikoolis - treenib igapäevaselt 12 treeneri käe all üle 300 lapse vanuses 5-19 aastat. hooajal 2016/2017
RohkemKinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85
Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI
RohkemÜlaveeris
SÕIDUKI PILDISTAMISE JUHEND Sõiduki pildistamisel tuleb järgida allpool esitatud nõudeid. Nõutavate fotode näidised on juhendis. 1. Üldnõuded 1.1. Peale sõiduki tuleb fotol jäädvustada ka fotode saatmise
RohkemSlide 1
PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D
ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemNOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua
NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
Rohkemlaoriiulida1.ai
LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemSlide 1
Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed
RohkemAjutised bussiliinid laupäev
Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.
Rohkem