LUUA METSANDUSKOOLI a. tegevuskava täitmise tulemusaruanne
|
|
- Jüri Taal
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 LUUA METSANDUSKOOLI a. tegevuskava täitmise tulemusaruanne 1. Hetkeolukord ja üldeesmärgi täitmine 1.1. Üldeesmärk ja indikaatorite seire Kooli üldeesmärk: Pakkuda tööturu vajadustele vastavas mahus ja vastava struktuuriga metsandus- ja loodusvaldkonna õpet. Tabel 1. Sihttasemete saavutamine Indikaator Õppetöö katkestajate osakaal kutsekeskhariduses I aastal, % 2. Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, % 3. Õppetöö katkestajate osakaal kutsehariduses kokku, % 4. Kutsekeskhariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal, % 5. Kutseeksami edukalt sooritanute osakaal lõpetajatest, % 6. Kutsehariduse lõpetanute keskmine töine sissetulek, eurot keskmiselt kuus 7. Õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv kutseõppeasutuses 8. Põhitegevuskulud õpilase kohta kutseõppes 3, eurot Siht Tegelik Sihttase Üldeesmärgi indikaatorid (eeltäidab HTM) 22,2 19,2 11, ,3 26,5 27 3, ,6 23,7 20, , ,9 ( ) 51,9 (2011) 55 66,7 (2012) 14,2 41,6 32,1 34, ,7 (kool) Eesmärkide täitmist toetavad taustamõõdikud (eeltäidab HTM) 1134 ( ) 821 (2009) - (2010) (2011) ,8 16,3 15, , /11. õa vastuvõetud õpilased a lõpetajate sissetulek aastal. 3 Haridussilmas alates 2017 sisse viidav definitsiooni muutus.
2 9. Kutseõppeasutuste pinnakasutus, m² õpilase kohta Koolispetsiifilised indikaatorid (lisatakse indikaatorite olemasolul, täidab kool) 10. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavus, % 11. Õppijate rahulolu täiendusõppega 4,5 4,49 4,5 4,5 4,5 4,5 12. Täiendusõppes osalenute arv Märkus: indikaatorite selgitused on kättesaadavad nii Haridussilmas ( / Indikaatorite seire analüüs Katkestamine ja nominaalajaga lõpetamine (indikaatorid 1-4) Aastal 2016 oli õppetöö katkestajate osakaal Luua MKs kutsekeskharidusõppes I aastal 16 % (vt ka lisa 1), mis on sellele eelneva aastaga (2015 oli 11,9%) tõusnud, kuid jääb arengukavas seatud eesmärgi 19 % piiridesse. Sellel aastal viisime sisse järgmised tegevused: esimesel kuul selgitasime karjääriõpetuse tundides välja esmakursuslaste õpioskused, et teada saada nõrgema baasiga õppijaskond, iga õppijaga viis kursusejuhendaja läbi sisse-elamisvestlused ning kogus esimestel kuudel tagasisidet õpilaskodus toimuva kohta. Eesmärgiks oli võimalikult varakult avastada need noored, kellel võis täheldada tekkivaid õppimis- ja käitumisprobleeme. Õppevõlgadega õpilastele võimaldati täiendavat järele aitamist ning nõustamist, vajadusel kaasati Jõgemaa Rajaleidja keskust. Koolis on ametis kaks kursusjuhatajat - päevasele ja kaugõppele, üks nendest spetsialiseerus ka täiendavalt HEV koordinaatori rollile. Esimest aastat saadi fookusesse ka õpiraskustega noored ning nende probleemid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et katkestamise peamisteks põhjusteks olid eriala mittesobivus (füüsilised tööd välitingimustes on rasked), majanduslikud probleemid (tööle minek ning kooli pooleli jätmine) ning vähesed õpioskused ja motivatsioon (I aasta lõpuks õppevõlad). Edaspidi tahame senisest enam pöörata tähelepanu õppijate toetusmeetmetele ning plaanis on välja töötada terviklik õppijate tugisüsteem, mis arvestab kõikide sihtgruppide (päevane-, kaug- ja töökohapõhine õppija). Eesmärgiks on tugevdada õppijate seotust valitud erialadega ning aidata neil õpingute alguses teadvustada oma õpitee koolis ning tulevane karjäär töömaailmas. Aastaks 2017 oleme planeerinud noorte vastuvõtu esimese vooru juba kevadesse (märtsi kuusse), et leida motiveeritumat õppijat ning olla üheaegselt üldhariduskoolidega valikus. Keskhariduse järgses kutseõppes (4. ja 5.taseme õppekavadel) saab Luua MK õppida nii päevases kui kaugõppe vormis. HTMi eeltäidetud tulemusnäitajate vormis kajastub vaid 5.taseme jätkuõppe tulemuslikkus, mis on 3,6 %, kuid ei anna terviklikku ülevaadet tervest sellest sihtgrupist, Kõik 4. taseme kutseõppe katkestajad ei ole siin esindatud ning keskhariduse järgset kutseõpet 4. tasemel see tabel ei kajasta. Käesoleva aruande lisas 2 on toodud kooli poolne analüüs, millest on näha, et kutsehariduse üldine katkestamine on vähenenud oluliselt 13,5 %le. Ka HTMi metoodikal põhinev analüüs näitab, et üldnäitaja on vähenenud - 20,2 % aastal 16,3%ni sel aastal. Peamiseks põhjuseks nendele arengutele on see, et kooli toimub õpe uute väljundipõhiste õppekavade järgi ning rohkem oleme pööranud tähelepanu õppijate toetussüsteemide arendamisele. Eelseisval aastal on kavas koguda rohkem tagasisidet õppijatelt ning muuta õppekorraldust (sh lisada päevasele õppele juurde kaks vaheaega, väärtustada õppijate iseseisvaid õpinguid ning arendada õpingute toetamiseks e-õpet).
3 Kutseeksamite sooritamine ja lõpetajate hõive (indikaatorid 5 ja 6) Luua MK lõpetajate (EHISe ja Kutseregitri järgi) lõpetamistingimused on õppekavati erinevad, sest tegemist on vaheaastaga, kus lõpetasid enne 2013.a. alustanud nn. vanade õppekavade järgi õppinud, kui ka aastal ja hiljem uute õppekavade (õppekavade reformi) järgi õppinud. Kutseeksamite tähenduses lõpetati kool neljal erineval moel: 1) Õppekavadel, millel ei olnud võimalik kutseeksamiga lõpetada; 2) Uutel õppekavadel, mille lõpetamisel sooritati õppekavaga samal tasemel kutseeksam; 3) Uutel õppekavadel, millel kutsestandardi järgi saab kutseeksamit teha alles töökogemuse olemasolul ning kutseeksam tehakse aasta jooksul; 4) Vanadel õppekavadel, millel ei saanud veel õppekavaga samal tasemel kutseeksamid teha ja lõpetati kooli lõpueksamiga, kuid õpingute ajal sooritati 3.taseme (madalamal) kutseeksamid. Seega kutseeksami edukalt sooritanute osakaal kokku kõikidest lõpetajatest oli 56,7 % (2016. aasta siht arengukava järgi oli 45 %). Kui arvestada koondarvust välja need lõpetajad, kellel puudub üldse võimalus kutseeksameid sooritada (matkajuhi, maastikuhoolduse ja puukoolimajanduse õppekavade lõpetajad), siis võib lugeda antud näitajaks 74,5 %. Kuna oleme koolina kutseandja õigustes, siis alates aastast viisime metsandusvaldkonna õppekavade lõpetamisel sisse kutseeksamiga lõpetamise nõude. Oleme Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartner ning tegutseme ühtlasi ka terve metsandussektori kutseeksamikeskusena, see on viinud arenguteni, eksamite metoodika on üks nii koolilõpetajatele kui töömaailmast eksamitele tulijatele. See ka põhjuseks, miks kutseeksamite tulemuslikkus ning õppe läbimine uutel õppekavadel on tõusnud metsandussektor ise väärtustab kutsetega töötajaid ning on viinud kutse nõude tööle saamise eeltingimuseks. Järgneval perioodil on eesmärgiks kutseeksamite sooritamise võimaluse loomine ka maastikuehituses ning loodusturismis Tõhususe näitajad (jooksevkulu, õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv, pinnakasutus jm) Õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv näitab aastal vähenemist olles 14,1 (arengukava siht on 16). Peamiseks põhjuseks on väikese õpilaste arvuga grupid eelkõige metsamasinaõppes, kus on palju individuaalseid praktikaid ning õppijate arvule seab piiri masinressursi olemasolu. Pinnakasutuse seisukohast on oluline märkida, et üldnäitaja saab väheneda ainult õpilaste üldarvu suurenemisel, kuid arvestades õpilaskodude majutusvõimekust (tingimustes, kus üks õpilaskodu on endiselt renoveerimise ootel) on lähiaastatel Luua MK õppijate maksimaalne üldarv ca Koolispetsiifiliste indikaatorite täitmine (indikaatorid nr 10-12) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavuse sihid on erinevates õppevaldkondades väikese erinevusega, kuid üldeesmärgiks on, et 95 % õpetajatest/instruktoritest vastaksid nõuetele. Kooli 33 õpetajast vastab üldkriteeriumites kvalifikatsiooninõuetele 30, mis on 91 %, 3 õpetajal puudub nõutav kvalifikatsioon. Praktiliste tööde õpetajatel/instruktoritel on erialane kutseharidus ning nõutud töökogemus, kuid kõrgharidusega inimeste leidmine sellesse valdkonda, kus on väga oluline erialane pädevus ja praktilised oskused (nt metsamasinad) raskendatud. Edasiseks eesmärgiks on suunata esimeses järjekorras 5.taseme kutseõpetaja kutseomistamisele just see osa õppepersonalist.
4 Kooli üldeesmärgi saavutamisel peame oluliseks jälgida täiendusõppe korraldamisel ja tulemuslikkuse mõõtmisel kahte indikaatorit aastal oli õppijate rahulolu täiendusõppega 4,49 (arengukavaline siht 4,5) ning selle aitas saavutada heal tasemel koolituste läbi viimine ning personaalne suhtlus kursustel osalejatega ja ettevõtetega. Arvestades asjaolu, et täiendusõppe riikliku koolitustellimuse raames on sihtgrupid ette antud (nt vanuses 50+), siis ühe enam tuleb leida paindlikke võimalusi väljaspool neid kriteeriume, nt individuaalse õppe korraldamiseks Töötukassa klientidele ning ettevõtetele, kes soovivad oma töötajad kutseeksamitele suunata, tellimuskoolituste läbiviimiseks. Eesmärgi täitmisele aitasid kaasa ka uutes piirkondades (nt Ida-Virumaal ja Tallinnas) koolituste läbiviimine, samuti vene keelt kõnelevate gruppide avamine. Kokkuvõttes koolitati 2016.aastal 778 inimest (arengukava siht oli 675 inimest), mis jagunes järgmiselt: metsanduses 397, aianduses 229, loodusturismis 21 ja muus valdkonnas 131. Järgneval perioodil on kavas vastavalt OSKA suundadele jätkata uutes valdkondades metsaveoautojuhi ning digitaalse metsahalduse teemadel. 1.3.Hinnang kooli panusele elukestva õppe strateegia eesmärkidesse, sh kokkuvõte arendustegevuste tulemuslikkusele: Elukestva Õppe Strateegia (EÕS) 5. eesmärk: Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv (sh kaasav haridus, HEV õpilaste toetamine, tugisüsteemi arendus) Kavandatud tegevus ja oodatud Elluviidud tegevus ja saavutatud Kitsaskohad kooli Kitsaskohad ja soovitused haridussüsteemi Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine koostöös õpetajate ja Rajaleidja keskusega. HEV koordinaatori ametikoha loomine, vastavate regulatsioonide välja töötamine ning õppijatele individuaalse õppe võimaldamine aasta lõpuks oli tuvastatud 16 HEV õppijat (õpi- ja käitumsiraskused), neile Rajaleidja konsultatsioonide võimaldamine ning kooli poolse toe võimaldamine. Keeruline on esimestel kuudel peale sisseastumist HEV õppijaid märgata, kuna eelmistest õppeasutustest ei tule sellekohane info kaasa. Õpetajatel vähene kogemus nendega töötamiseks. HEV õpilase haridustee rohkem jälgitavaks läbi erinevate haridusastmete. Ebaselge on nende edasine tööle saamine, tulevikus rohkem koostööd ja infot Töötukassa tööjõureformi rakendamiseks. Õpilaste tervislikke eluviise edendavate tegevuste arendamine. Tervislike toitumisharjumuste parandamiseks pakume kooli sööklas 2 x sooja toitu: enne tundide algust hommikusööki ning päeval lõunasööki. Metsapraktikatel Maapiirkondades on kvaliteetset koolitervishoiu teenuse osutajat raske leida. Koolitoidu toetust peaksid saama kõik päevase koolipõhise õppe õpilased.
5 Õppe- ja olmekorraldus muutmine eesmärgiga suurendada õpilaste ja töötajate enesevastutust). võetakse soe toit metsa kaasa, jälgime kaloraaži. Võimaldame õpilastel kord nädalas Kuremaa Ujulas käia ning korraldame tervisespordi üritusi. Kvaliteetse koolitervishoiuteenuse osutamiseks oleme sõlmimas uut koostöölepingut (lõpetasime eelmise). Praktikatele ja kutseeksamitele mitte pääsemine kui eeldusained on läbimata, kokkuleppete nõue õpetajatega kui välispraktikatele minnakse jne. Kooli ümberstruktureerimisel uue ametikoha õpilaskodu juhataja loomine, kelle vastutusalas on õppijate elukorralduse toetamine. - Kuna Luua MK asub eemal linnadest ning ühistranspordiga kooli tulemine põhjustab osadele õpilastele ebamõistlikku ajakulu, siis olukorda parandaks sõidutoetuse taastamine ka isikliku sõiduvahendiga kooli tulemisel EÕS 3. eesmärk: Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus (sh õppe vastavus tööturu vajadustele, ettevõtlusõpe, praktikakorralduse arendamine, töökohapõhise õppe laiendamine, OSKA raportite soovitustega seotud tegevused) Kavandatud tegevus ja oodatud Elluviidud tegevus ja saavutatud Kitsaskohad kooli Kitsaskohad ja soovitused haridussüsteemi PRÕM töökohapõhise õppe gruppide avamine Koostöös ettevõtetega Stora Enso Eesti AS, Valga Puu AS, Roger Puit AS ja OÜ Karo Mets forvarderi- ja harvesterioperaatorite grupp 16 õppijat ning kohandati nende vajadusest lähtuvaks õppekavad. Õppekava puudumine neile, kellel on pikaajaline töökogemus, kuid puudub erialane haridus. Praegu lahendatud VÕTAga. -
6 Metsandussektori teenindamine kutseeksamikeskusena. Koostöös EMPLiga kutsete andmisel tulemuseks üle 400 metsandusliku kutse omistamise ning hindamiskomisjonide administreerimise. Kutseeksamite maksumuse ümberhindamine ning sellest tulenev eksamitasude vähendamine koolile ei taga hindajate olemasolu. Hinnata uute hindade objektiivsust ja nende rakendamise võimalikkust koolides. Metsaveoautojuhtide koolitustega alustamine (OSKA suunad). EMPL ja Eesti Vedajate Liiduga koostöös alustati metsaveoautojuhi kutsestandardi väljatöötamist. Viisime läbi esimese täiendusõppe pilootkursuse metsaveoautojuhtidele 6 õppijat. Vajaliku kvalifikatsiooni- ja kogemusega koolitajate ja koostööpartnerite leidmine. Võimalikud koostöökohad uueks perioodiks teiste kutseõppeasutuste ja ettevõtetega, - Praktikasüsteemi edasiarendamine ja veebipõhise hindamiskeskkonna uuendamine. Moodusti praktikate arendustöörühm, alustati kompetentsipõhise 360-kraadi tagasiside hindamissüsteemi sisu uuendamisega sihtgruppide vajadustest lähtuvaks. Olemasoleva veebipõhise hindamissüsteemi kasutamise võimalus lõppeb Kool on esitanud projektitaotluse Innovele ettevõtete ja kooli koostöö arendamise taotlusvooru, kuid tulemused selguvad alles mätsi lõpuks. Rahastamise mittesaamisel, tuleb leida alternatiive jätkamiseks, mis võib kaasa tuua lisavahendite vajaduse. -
7 EÕS 4. eesmärk: Digipööre elukestvas õppes (sh digioskuste arendamine, õppe digitaliseerimine jm) Kavandatud tegevus ja oodatud Elluviidud tegevus ja saavutatud Kitsaskohad kooli Kitsaskohad ja soovitused haridussüsteemi Digipöörde arengukava koostamine. Moodustati kooli digipöörde töörühm, kes läbis HITSA koolitused, viis läbi Digipeegli enesehindamise ning koostas digipöörde arengukava. Piisavate ressursside puudus kavandatud arendustegevuste ellu viimiseks. Kooli arengukavaliste eesmärkide toetamiseks ressursside tagamine. Õppe tulemuslikkuse tõstmine läbi erialaste digilahenduste kasutusele võtmise aasal töötati välja kaks olulisemat arendussuunda: simulaatorite õppe suurendamine metsamasinajuhtide õppekavades ning metsandusliku infosüsteemi (MIS) loomine kaardistus ja taotlused selleks esitati 1,5 aastat tagasi HTMle. Koostöös Husqvarnaga mootorsaagide töö digitaalse jälgimis- ja mõõtmislahenduste piloteerimine. Tänaseks ei ole HTM vastavaid hankeid veel välja kuulutatud, olemasolevad 2 simulaatorit on vananenud ning neid ei ole piisavalt. MISi kasutusele võtt on hädavajalik 4. ja 5. taseme metsanduse õppekavadel koolitamiseks ning metskonna ja õppetöö sidustamiseks. Kiirendada hangete protsessi ning hoida kool informeerituna. Koolipere digipädevuste arendamine. Pilveteenuse (Portal Office) kasutusele võtmine terves koolis, ühistööd võimaldavate meetodite ja lahenduste kasutamine (isiklikud e- posti aadressid kõikidele õppijatele, remonditööde ja IT tööde e-register jms), tahvelarvutide klassi soetamine ning välitingimustes õppeks kasutusele võtmine. Kooli digitaristu arendamiseks on ebapiisavalt eelarvelisi vahendeid. Kooli arengukavaliste eesmärkide toetamiseks ressursside tagamine.
8 EÕS 2. eesmärk: Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid Kavandatud tegevus ja oodatud Elluviidud tegevus ja saavutatud Kitsaskohad kooli Kitsaskohad ja soovitused haridussüsteemi Õpetajad, töötajad ja kooli juhtkonnaliikmed on saanud tagasisidet oma tööle ning teadvustanud enesearenduse vajadused. Kõikidega on läbiviidud arenguvestlused ning kokkulepitud tulemuseesmärgid. Õpetajate (sh koolijuhi) eneseanalüüs ja tõenduspõhised töö tulemused on esitatud e-arengumapis. Vastavalt töötulemustele on määratud tulemustasud. Eelarve kujunemise alused on muutuvad igal aastal, mis ei anna kindlust personalipoliitika jätkusuutlikule kujundamisele ja muudatusi saab planeerida vaid ühe aasta piires. Vajalik oleks 3 aastane eelarvevahendite prognoos koos riiklike palgaprioriteetidega, koos õpetajate palgatõusuga tagada ka ülejäänud töötajate palgatõusuks vahendeid. Töötajate täiendkoolitused lähtuvad kooli eesmärkidest ja toetavad nende professionaalset arengut. Kaks korda aastas kinnitatakse personali koolituskavad ning läbitakse kokkulepitud koolitused. Suuremat rõhku on vaja pöörata õpetajate stažeerimisele ettevõtetes, senine osalemine on tagasihoidlik. Sisekoolituste tellimisel arvestati kooli üldisi arengusuundi, milleks oli 2016.aastal õppekavaarendus ja digipädevuste suurendamine. Kooli tasandil on probleemiks ajaline faktor, nt pikemaajalistele koolitustele, õpirännetesse või stažeerima saatmiste puhul ei ole võimalik suures ulatuses õppetööd ümber korraldada või asendajaid leida. Vajadus on luua süsteem, kus vähemalt 2 õpetajat saaks poolaastas võtta endale arendusperioodi (nn vaba semestri). Täiendavad eelarvelised meetmed (nt palga- ja/või stažeerimistoetus õpetajate arendamiseks.
9 Töötajate tunnustussüsteem arvestab erinevaid tööpanuseid ning lähtub kooli põhiväärtustest. Uuendati olemasolevaid töötajate tunnustamise põhimõtteid ja lisati uued kategooriad nagu Aasta siseneja, Aasta meeskond, Aasta tegu jms. Töötajaid esitati üleriigilistele tunnustamistele: Erle Tüür Parim maamajanduskoolide õpetaja (MES), Einar Must ja Otto Klaos (Liivimaa õpetajate tänuõhtu), Merle Haossar Eestimaa õpib ja tänab Jõgevamaa kutseõpetaja. - Rohkem tunnustamisvõimalusi kutsehariduse kategoorias EÕS 1. eesmärk: Muutunud õpikäsitus (sh planeeritud tegevused õppekavaarenduses) Kavandatud tegevus ja oodatud Elluviidud tegevus ja saavutatud Kitsaskohad kooli Kitsaskohad ja soovitused haridussüsteemi Ühiste aluste väljatöötamine ja kokkuleppimine õppekavaarendus. Õppekorralduseeskirja lisana töötati välja õppekavade statuut, millega lepiti kokku kogu õppekavadega seonduv temaatika koolis. Viidi sisse õppekava nõustaja roll ning kinnitati kooli õppekava arendusega tegelev töögrupp, õppekavadele kinnitati õppekavahoidjad, pooleli on õppekavade rakenduskavade analüüsimine ning korrigeerimine. Õpetajate ebapiisav koostöö ja ühine vastutus rakenduskavade koostamisel ja elluviimisel. Jätta koolidele suurem vabadus õppekavade koostamisel ja muutmisel (piisab alusdokumendina kutsestandardist ning rakenduskavad võiksid jääda koolikorralduslikeks dokumentideks). Kutseeksamitega kooli lõpetamise protsessi parendamine eesmärgiga tagada Uutel õppekavadel mindi üle kutseeksamitega kooli lõpetamisele ning sellest lähtuvalt Kitsaskohaks on kutseeksamite mitte läbimine, mis võib suurendada katkestamist. Jätta õppijatele vabadus ise määrata kooli lõpetamise vorm kutseeksamiga (ka
10 lõpetajatele parem juurdepääs tööturule. mõtestati ümber kõik õppekavad, kus see võimalik oli. Tulemuseks on teadmine, et õppima tullakse erinevatel eesmärkidel ning alati ei ole kutse saamine peamine motivaator (vt katkestajad). On erialavaldkondi, kus praktilised oskused ei ole kõige olulisemad, kuid üldised teadmised erialast vajalikud. Rakendasime järeleaitamist ja konsultatsioone ning andsime teise võimaluse koolis eksamit sooritada. Alternatiiviks on osadena kutse saamine (läbi õppe), kuid sel juhul tuleb arvestada töömaailma eksamikomisjoni liikmete kaasamise ja täiendava tasustamisega jms. madalamal tasemel vajadusel või kooli lõpueksamiga), elukestvas õppes on vajaduse tekkimisel inimestel alati võimalik töömaailma eksamitele minna Muu koostöö huvipooltega ja panus piirkonna arengusse Kavandatud tegevus ja oodatud Elluviidud tegevus ja saavutatud Kitsaskohad kooli Kitsaskohad ja soovitused haridussüsteemi Rahvusvaheline koostöö arendamine eesmärgiga õppida teiste riikide kogemustest ning avardada silmaringi. Jätkusid järgmised Erasmus+ projektid International Forestry ning Roheline õpiränne, kokku toimus 39 õpilaste ja 11 õpetajate õpirännet. Võtsime vastu 39 välisõpilast ja 14 välisõpetajat. Enim olid esindatud järgmised riigid: Belgia, Holand, Soome, Rootsi, Austri, Sloveenia, Läti ja Saksamaa. Käivitus Horizontal Plus programmi raames rahvusvaheline koostööprojekt Eesti, Läti ja Soome kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahel eesmärgiga arendada metsamasinaõpet. Õpirännete puhul tuleb senisest enam soodustada õpilaste õpirändeid väikeste gruppidena koos õpetajaga ning integreerida välismaal pakutavad võimalused senisest tulemuslikumalt nende õpingutesse. Õpetajate lähetuste maksimaalne pikkus saab olla kuni 2 nädalat. - Koostöö arendamine teiste haridusasutustega Heaks näiteks on pikaajaline koostöö Olustvere TMKga, - -
11 eesmärgiga läbi viia erialast õpet. kelle põllumajan-duse eriala õpilased läbivad (25 inimest) metsandusmooduli Luua MKs. Koostöö arendamine eriala liitudega ja teiste asutustega eesmärgiga populariseerida metsandusharidust. Jõgevamaa riigigümnaasiumile tehti valikainete pakkumus, kuid kahjuks ei avatud ühtegi valikaine kursust. Korraldasime koostöös Eesti Metsaseltsiga metsandusviktoriini Noored Euroopa metsades finaalüritust Luual, samuti korraldasime metsanduslikke raieja kutsevõistlusi Kevad Karikas, TOP 10 jpt aastal saime toetust PRÕM mainekujundusprojekti elluviimiseks, kuhu kaasasime ka metsasektori tööandjaid jpm. Koostöös Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega korraldasime üle maakonnalise ürituse Ettevõtlikkuse innovatsioonipäev, millest võttis osa üle 80 noore. Tulemuseks on kooli tuntuse kasv ning õppekohtade täitmine Teiste olulisemate arengute kirjeldus Seoses uue arengukavaperioodi algusega ning aluseks võttes eelseisva perioodi arengueesmärke, struktureeriti ümber organisatsiooni juhtimissüsteem ning uuendati kooli põhimäärus. Tulemuseks liideti täiendus- ja arendusosakond ning haldus- ja finantsosakond, kokku vähenes töötajate arv 12 ametikoha (haldusjuht, arendusjuht, spetsialistid ning töötajad) võrra. Seoses organisatsiooni uute vajadustega ning ülesannete laienemisega loodi juurde 3 uut ametikohta (turundusspetsialist, täiendusõppe assistent ning haldusmeister). Uus tööjaotus peab tagama senisest efektiivsema töö ning ressursside kasutuse. Teise olulise tegevusena alustati kooli jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil praktikabaasi investeeringute
12 (metsamasinaõppeks) võimaluste väljaselgitamisega. Koostati põhjalikud investeeringuvajaduste ja toimeanalüüsid, viidi läbi konsultatsioonid kooli nõunike kogu, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Alustati ettevalmistustega kooli soojamajanduse üleandmiseks kohaliku omavalitsusele ning veemajanduse üleandmiseks erasektori teenusepakkujale aasta peamiseks eesmärgiks saab eelnimetatud probleemidele lahenduste leidmine. 3. Kokkuvõte ja ettepanekud arengukava ja/või tegevuskava muutmiseks Kokkuvõtteks võib öelda, et Luua Metsanduskool on suures osas täitnud aastaks planeeritud tegevuseesmärgid. Esile tõstmist väärib kooli katkestajate üldine vähenemistrend ning tööturu vajadustega arvestamine õppekavade arenduses ja õppetöö korralduses. Kuna eesmärkide täitmist mõõtvate indikaatorite arvestamise metoodika on veel arenemisjärgus, siis kooli analüüsidest lähtuvalt teeme ettepaneku muuta tulemusnäitajaid ja kinnitada need aastateks 2017 ja 2018 järgmiselt: Indikaator 1 - Õppetöö katkestajate osakaal kutsekeskhariduses I aastal - 15 %; Indikaator 2 - Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal - 21 % ; Indikaator 3 - Õppetöö katkestajate osakaal kutsehariduses kokku - 18 %; Indikaator 4 - Kutsekeskhariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal - 65 %; Indikaator 5 - Kutseeksami edukalt sooritanute osakaal lõpetajatest - 70 %. Luua MK nõukogu kooskõlastus
13 LISA 1. Luua MK tulemusnäitajad (1-3) HTM eeltäidetud vormi põhjal (Allikas: Haridussilm.ee) Näitajad Õppeasutus Õppevaldkond Õppetöö katkestajate osakaal kutsekeskhariduses I aastal, % Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, % Õppetöö katkestajate osakaal kutsehariduses kokku, % EESTI KOKKU 26,2 25,8 25,6 24,7 22,4 Luua MetsanduskoolKOKKU 19,6 22,2 19,2 11,9 16,0 EESTI Põllumajandus, metsandus, kalandus ja 25,0 19,6 17,2 17,7 14,8 Luua Metsanduskool Põllumajandus, metsandus, kalandus ja 19,6 22,2 19,2 11,9 16,0 EESTI KOKKU 25,3 25,1 26,7 24,4 23,3 Luua MetsanduskoolKOKKU 24,1 24,0 29,3 26,5 3,6 EESTI Põllumajandus, metsandus, kalandus ja 19,9 15,8 19,5 21,6 10,9 Luua Metsanduskool Põllumajandus, metsandus, kalandus ja 24,2 26,3 27,3 28,8 3,6 EESTI Teenindus 21,5 21,9 29,4 20,2 18,3 Luua Metsanduskool Teenindus 23,5 15,0 36,4 20,8 EESTI KOKKU 19,8 20,2 21,8 20,3 19,2 Luua MetsanduskoolKOKKU 21,9 19,6 23,7 20,2 16,3 EESTI Põllumajandus, metsandus, kalandus ja 17,3 15,6 18,5 17,8 17,2 Luua Metsanduskool Põllumajandus, metsandus, kalandus ja 22,5 20,1 23,5 20,3 14,9 EESTI Teenindus 17,7 18,1 21,2 18,7 16,4 Luua Metsanduskool Teenindus 15,8 14,9 25,5 19,1 26,9 LISA 2. Kutsehariduse katkestajad (tulemusnäitaja 3) perioodil õppeliigiti (Allikas: Haridussilm.ee) Õppeliik 13/14 Kutsekeskharidusõpe Kutseõpe keskhariduse baasil Kutseõpe põhihariduse baasil Kolmanda taseme kutseõpe Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe Viienda taseme kutseõppe jätkuõpe KESKMINE 12/13 % % 14/15 % 15/16 % , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,5
14 LISA 3. Kutseeksamite edukuse analüüs 2015/16 õppeaastal (Allikas, EHIS, Kutseregister) Jrk nr Tase Õppekava Kutse, tase, saamise aeg (1) Kutse, tase, saamise aeg (2) Õppegrupp Lõpetamise aeg Lõpetajaid Kutseeksami edukalt sooritanud Kutseeksamiga lõpetajate % 1. Õppekavad, mille lõpetamisel ei ole võimalik kutseeksamit teha 410 kutseõpe põhihariduse baasil ) Maastikuehitus (Puukoolimajanduse osaoskusõppekava) Lõpetasid koolieksamiga, kutseeksamit ei teha 14PKM Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ) 412 kutseõpe keskhariduse baasil ) Kokku/keskmine Maastikuehitaja (osakutse haljasalade hooldaja) Loodusturismi korraldus, spetsialiseerumisega retkejuhtimisele Lõpetasid koolieksamiga, kutseeksamit ei teha * MEHO Lõpetasid koolieksamiga, kutseeksamit ei teha LRJ Õppekavad, mille lõpueksam on kutseeksam (uued õppekavad) 442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ) Forvarderioperaator Lõpueksamiks kutseeksam - forvarderioperaatori kutse, tase 4, FOP Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ) 431 Kolmanda taseme kutseõpe (vv 3 alates ) Harvesterioperaator Metsakasvatus 442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ) Metsur 442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ) Metsur 453 Viienda taseme kutseõppe jätkuõpe Metsanduse ) spetsialist 453 Viienda taseme kutseõppe jätkuõpe ) Kokku/keskmine % Lõpueksamiks kutseeksam - harvesterioperaatori kutse, tase 4, * HOP Lõpueksamiks kutseeksam - raietöölise kutse, tase 3, MSÕ Lõpueksamiks kutseeksam - metsuri kutse, tase 4, MSÕ Lõpueksamiks kutseeksam - metsuri kutse, tase 4, MMKK Metsanduse spetsialist, tase 5, MSPSÕ Meisterarborist Osakutsetunnistus - (osakutse puittaimede Puittaimede hindaja, tase 5, hindaja) DEND Õppekavad, mille lõpetajad teevad kutseeksami aasta jooksul peale lõpetamist või on nõutav eelnev töökogemus 442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ) Arborist Lõpetasid koolieksamiga, kutseeksam tehakse aasta jooksul (so 2017) 14ARB Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ) Maastikuehitaja Variandid: 1) Lõpetas koolieksamiga ja nooremmaastikuehitaja kutsega tase 3, ; 2) lõpetas koolieksamiga ja maastikuehitajakutsega tase 4, ; 3) lõpetas koolieksamiga 14MESÕ Kokku/keskmine % 4. Vanade õppekavade (enne 2013) järgi lõpetajad 411 kutsekeskharidusõpe Metsamasinate ) juhtimine 412 kutseõpe keskhariduse baasil ) Metsandus 412 kutseõpe keskhariduse baasil ) Metsandus 411 kutsekeskharidusõpe ) Metsamajandus 411 kutsekeskharidusõpe ) 412 kutseõpe keskhariduse baasil ) Maastikuehitus Kokku/keskmine KOOL KOKKU/KESKMINE % Variandid: 1) Lõpetas koolieksamiga; 2) lõpetas koolieksamiga ja harvesterioperaatori ja/või forvarderioperaatori kutsega, tase 4, MMOP Variandid: 1) Lõpetas koolieksamiga ja raietööline 3.tase, ; 2) lõpetas koolieksamiga 13MKK Variandid: 1) Lõpetas koolieksamiga ja raietööline 3.tase, ; 2) lõpetas koolieksamiga 13MSÕ Variandid: 1) Lõpetas koolieksamiga ja raietööline 3.tase, ja ; 2) lõpetas koolieksamiga 12MM Maastikuehitus Lõpetas koolieksamiga 12MEPK * MESÕ3A; MESÕ3; Lõpetas koolieksamiga 13MESÕ ,
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemElukestva õppe strateegia täiskasvanuhariduse programm
TARTU KUNSTIKOOLI 2016. a tegevuskava täitmise tulemusaruanne 1. Hetkeolukord ja üldeesmärgi täitmine 1.1. Üldeesmärk ja indikaatorite seire Kooli üldeesmärk: Disaini ja kunstide õppesuunal on loodud kvaliteetsed,
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
Rohkem8 Täiskasvanuhariduse programm docx
Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemKINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k
KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu 05.06.2019 otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu
KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 27.09.2018 protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu 1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemProgramm Kutsehariduse sisuline arendamine Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamin
Programm Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013 1.1.0501.08-0005 Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine EKKA Kutsehariduse Hindamisnõukogu
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemTallinna Tööstushariduskeskuse arengukava
KINNITATUD digitaalselt allkirjastatud Mart Laidmets Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA 2016-2020 2016 SISUKORD 1. Kutseõppeasutuse
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemTALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI KINNITATUD TKAK direktori 14.02.2006.a käskkirjaga nr 1-5/6 KINNITATUD direktori 05.11.2018 käskkirjaga nr 1-5/132 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemIda-Virumaa Kutsehariduskeskus Arengukava Kooskõlastatud kooli nõukogus protokoll nr 1-4/1 Sillamäe
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Arengukava 2018-2020 Kooskõlastatud kooli nõukogus 30.01.2018 protokoll nr 1-4/1 Sillamäe 2018 1 Sisukord 1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse üldiseloomustus ja juhtimisstruktuur...
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemKinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85
Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemVäljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemTaotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl
Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki
RohkemRahulolu kutseharidusega aasta rahulolu-uuringu andmetel Marianne Leppik 1
Rahulolu kutseharidusega 2017. aasta rahulolu-uuringu andmetel Marianne Leppik 1 Rahulolu kutseharidusega 2017. aasta rahulolu-uuringu andmetel Autor: Marianne Leppik Viitamine: Leppik, M. (2019). Rahulolu
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-пова
Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-повар Õppekava kood EHIS-es 134899 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemMicrosoft Word - Document1
KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015
ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÄLISHINDAMISOSAKOND ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015. ÕPPEAASTAL TARTU 2015 Koostanud Erge Edesi,
RohkemTallinna Tehnikaülikool
Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ KA1 ÜKT Avaseminar 09.06.2015 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 09.06.2015 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti kirjeldus (taotlus) Lisa II, Projekti eelarve Lisa
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemMicrosoft Word OppeKavaDEKL.doc
Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemOSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös
OSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös Merit Luik Karjäärikoordinaator, inimeseõpetuse õpetaja Tartu Tamme Gümnaasium Info töömaailma kohta õpetaja kirstunael Töömaailma kohta käiv
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemEesti 2035 töömaterjal: ARENGUVAJADUSED Märts 2019 PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA
PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA GLOBAALSED TRENDID Maailma rahvastik kasvab ja vananeb Tehnoloogia muutub järjest kiiremini Ärimudelid
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemTULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri
TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
Rohkem