Rahulolu kutseharidusega aasta rahulolu-uuringu andmetel Marianne Leppik 1

Väljavõte

1 Rahulolu kutseharidusega aasta rahulolu-uuringu andmetel Marianne Leppik 1

2 Rahulolu kutseharidusega aasta rahulolu-uuringu andmetel Autor: Marianne Leppik Viitamine: Leppik, M. (2019). Rahulolu kutseharidusega aasta rahulolu-uuringu andmetel. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, Tartu 50088, Eesti E-post: autor ning Haridus- ja Teadusministeerium, 2019 Keeleline korrektuur ja toimetamine: Wiedemanni Tõlkebüroo OÜ. Kujundus: Marianne Leppik / Haridus- ja Teadusministeerium 2

3 Sisukord 1. Rahulolu mõõtmine kutsehariduse rahulolu-uuringuga Kutseharidus Eestis Õpilaste rahulolu analüüs Kool ja heaolu Kooliga seotud heaolu ja sotsiaalmajanduslik taust Täiskasvanud õppijate kooliga seotud heaolu kogemus Rahulolu kooli ja õppekavarühma tasandil Õppurite autonoomia, enesetõhusus ja seotus Rahulolu koolikeskkonna ja kooli mainega Rahulolu praktikaga Õpetajate rahulolu tööga Õpetajate rahulolu tööga ja põhivajaduste rahuldatus Õpetajate rahulolu juhtimise ja suhetega koolis Rahulolu õpetajaameti ja kooli mainega Kokkuvõte ja järeldused...52 Kasutatud allikad...55 Lisa Lisa Lisa Lisa Lisa Lisa

4 1. Rahulolu mõõtmine kutsehariduse rahulolu-uuringuga Haridus- ja teadusministeeriumi eestvõttel alustati aastal ettevalmistustega, et korraldada kutseõppurite seas üleriigiline rahuloluküsitlus. Andmekogumine toimus aasta novembrisdetsembris ning siinses raportis kajastuvad selle, järjekorras esimese kutseõppurite rahuloluuuringu peamised tulemused. Rahuloluküsitluse järgmine voor viiakse kutseõppeasutustes läbi aasta kevadel. Kuna aastal toimus küsitlus esmakordselt, ei ole võimalik vaadelda rahulolu muutumist ajas. Sellest hoolimata on kasvõi hetkeseisu kajastamine oluline, kuna võimaldab hinnata, missugune on eri osaliste (antud juhul õpilaste ja õpetajate) üldine kooliga seotud heaolukogemus, mis seda mõjutab ning milliste aspektidega koolielus ollakse rohkem ja millistega vähem rahul. Käesolevat rahuloluküsitlust on võimalik võrrelda ka koolide poolt eelmistel aastatel läbiviidud asutusesiseste küsitluste tulemuste ja tulemusnäitajate muutustega, mis saavad aluseks koolide tulemusrahastamisel. Mõtlemisainet peaksid need tulemused kahtlemata pakkuma. Kutsehariduse rahuloluküsitluse andmekorje teostas SA Innove novembris-detsembris Uuringu valimisse kuulusid kõikide kutsekoolide õpilased ja õpetajad (kõikne valim). Küsitlusele vastas enam kui 900 õpetajat ja ligi 6700 õpilast 37 (kutse)õppeasutusest. Vaadeldavast analüüsist jäeti välja Tallinna Balletikooli õppurid, kuna ei olnud võimalik eristada kutseõppe ja üldhariduse õppureid. Detailsem valimi kirjeldus on allolevas tabelis 1. Ühtlasi kajastuvad tabelis ka sotsiaalmajanduslikud tunnused, mida edasises analüüsis kasutatakse ning mille lõikes rahulolu vaadeldakse. Tabel 1. Kutsehariduse rahuloluküsitlusele vastanud õppurite jagunemine sotsiaalmajanduslike tunnuste lõikes Sugu Vanusrühm Emakeel Majanduslik toimetulek hea Töötamine Mees 54% Naine 46% 16 ja alla selle 17% 17 21% % % % Eesti keel 67% Vene keel 33% Ei 23% Jah 77% Ma ei tööta 64% Töötan osalise koormusega 17% Töötan rohkem kui täiskoormusega 3% Töötan täiskoormusega (reeglina 40 tundi nädalas) 16% Kutseõppe liik Kutsekeskharidusõpe 35% Neljanda taseme kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil 45% 4

5 Kutseõppe liik Õppevorm Kursus Teise või kolmanda taseme kutseõpe, põhihariduse nõudeta kutseõpe Viienda taseme kutseõpe, kutseõpe keskhariduse baasil 15% Koolipõhine õpe 88% Töökohapõhine õpe (õpipoisiõpe) 12% Esimene 49% Teine 32% Kolmas või kõrgem 19% 5% Analüüsis vaadeldakse õppurite ja õpetajate rahulolu õppeprotsessiga küsitluse toimumise hetkel. Oluline on seejuures mõista, et rahulolu on oma olemuselt subjektiivne, sõltudes nii isiklikest kui ka välise keskkonnaga seotud teguritest, mistõttu respondendi hinnang võib ajas muutuda. Rahuloluküsitluses vaadeldi õppijate ja õpetajate kooliga rahulolu kui subjektiivset heaolu: st isiklikku kooliga seotud kogemust, mis lähtub vastaja õpi- või töökeskkonnaga seotud tunnetest ja meeleoludest (nt kuidas õppija ennast teatud laadi õppes tunneb, kas talle meeldib koolis käia jne). Selles tähenduses väljendab rahulolu pigem koolis toimetuleku emotsionaalset külge. Subjektiivse heaolu mõttes kajastavad rahuloluhinnangud vastaja suhet keskkonda, aga ei kirjelda objektiivseid keskkonnatunnuseid. Samas olukorras võib üks inimene olla rahulolev ja teine mitte. Rahulolu käsitlemisel lähtutakse enesemääratluse teooriast 1, mille kohaselt inimese sisemise motivatsiooni kujunemise ja heaolu kogemise oluliseks sisendiks on kolme põhivajaduse autonoomia, enesetõhususe/kompetentsuse ja seotuse küllaldane rahuldatus. Lisaks mõjutab üldist koolikogemust ka rahulolu spetsiifiliste kooli õpikeskkonna tahkudega, samuti mõningate kooliväliste teguritega, mis võiksid õpetajatel ja õppijatel seostuda kooliga rahuloluga. Kooli õpikeskkonna puhul vaadeldi nii keskkonna sotsiaalset (nt turvatunne, õpetajate ja juhtkonna tegevus, suhted) kui ka füüsilist külge (nt õppevahendid, ruumid, toitlustus, tugiteenused). Keskkonna sotsiaalse külje avamisel käsitleti ka õppetöö iseloomu ning koguti andmeid tunnuste kohta, mis kajastaksid õpikäsituse muutumist 2. Kooliväliste teguritena, mis võiksid seostuda rahuloluga, käsitleti üldisi hinnanguid kutseõppe korraldusele, õpilaste puhul ka näiteks rahulolu õppetoetustega jne. Tabelis 2 olevad korrelatsioonid annavad võimaluse hinnata, millised aspektid (detailsemalt vt lisa 1) on üldise kooliga rahuoluga ehk antud juhul kooliga seotud isikliku heaolukogemusega (edaspidi ka kooliga seotud heaolu) rohkem seotud. Kui üldiselt mistahes rahuloluaspekti tugevnedes (nt rahulolu ruumide või toitlustuse või tunniplaaniga) kasvab ka üldine kooliga rahulolu, siis õppurite kurnatuse 3 suurenedes rahulolu väheneb. Kui võtta aluseks seose tugevus, siis peamised rahulolu mõjutavad aspektid on õppijate rahulolu koolikeskkonnaga, eeskätt rahulolu õppetöö korraldusega, aga ka kutsekoolist saadavate oskustega (nii erialased kui muud). Sarnased tulemused joonistusid välja ka üldhariduskoolide rahuolu-uuringust ka seal määras 1 Vt täpsemalt ja 2 Vt täpsemalt 3 Õppurite kurnatus kätkeb endas suhestumist väidetega kooliga seotud probleemide tõttu magan öösel halvasti ja tunnen, et olen koolitöödega üle koormatud. 19% õppuritest väidab, et magab kooliga seotud probleemide tõttu halvasti ja 21% tunneb end ülekoormatuna need on siiski võrdlemisi suured osakaalud. Samal ajal ei ole kurnatuse ja üldise rahuolu vaheline seos kuigi tugev. 5

6 rahulolu peamiselt koolikeskkond ning selle eri aspektid (Innove 2019, ilmumas). Tugevam seos rahuloluga on ka kutsekooli mainel. Edasisse analüüsi on kaasatud kõik tabelis 2 esitatud komponendid, välja arvatud rahulolu muutunud õpikäsitlusega. Analüüs on üles ehitatud vastavalt sellele, kui suur on ühe või teise seose tugevus erinevate rahuolu aspektidega. Detailsemalt vaadatakse, millest sõltub õpilaste üldine rahulolu, st rahulolu nii kooliga kui ka eluga üldiselt. Seejärel keskendutakse erinevatele koolikeskkonnaga seotud ja ka koolivälistele aspektidele. Samuti on analüüsis kajastatud õppijate rahulolu praktikaga. Eraldi peatükis käsitletakse õpetajate rahulolu. Ehkki elukestva õppe strateegia 2020 üks võtmenäitaja on eri osaliste rahulolu elukestva õppe toimimisega ning siht on rahulolu kasv ajas, ei ole veel võimalik hinnata rahulolu muutust ajas, kuna kutsehariduse rahuloluküsitlus viidi läbi esimest korda. Nii rahulolu üldiselt kui ka selle erinevad aspektid on olulised niihästi kooli kui ka õppuri seisukohalt. Kutsekoolid seisavad silmitsi mitme väljakutsega: õppurite väljalangevuse kahandamine, vastuvõtuarvude suurendamine või stabiilsena hoidmine, tööturu vajadus praktiliste (uute) oskustega spetsialistide järele, kutsehariduse maine parandamine, heade õpetajate leidmine, koostöö tööandjatega, õppe sisu vastavus tööandjate ja -turu ootustele jne. Ühelt poolt osutab suurem rahulolu hariduse ja ka kooli heale kvaliteedile, teisalt aga, nagu eespool öeldud, on rahulolu kujunemise aluseks mitmed tegurid, mis avalduvad eri olukordades erinevalt. Rahulolu uurimine võiks seega anda koolidele infot selle kohta, millised on need aspektid, millele võiks õppekvaliteedi tõstmiseks edaspidi suuremat tähelepanu pöörata. Riigi tasandil aga võimaldab sissevaade rahulolu eri aspektidesse välja selgitada kitsaskohad, mida võtta arvesse kutseharidussüsteemi arendamisel. Tabel 2. Erinevate rahulolu aspektide korrelatsioonid ja keskmised 4 Õppijate põhivajaduste rahuldatus Õppijate rahulolu koolikeskkonna eri aspektidega Seos rahuloluga (Pearson r) Keskmine skoor Autonoomia 0,555 *** 3,89 0,85 Seotus 0,480 *** 4,25 0,74 Enesetõhusus 0,497 *** 4,15 0,76 Õppimine ja 0,681 *** 3,98 0,88 õppetöö korraldus Õppekava ja 0,554 *** 3,62 0,98 tunniplaan Õppedistsipliin 0,627 *** 3,77 0,93 Standardhälve 4 Seoseanalüüsi läbiviimisel kasutati lineaarset Pearsoni korrelatsioonikordajat. Lineaarne ehk Pearsoni korrelatsioonikordaja mõõdab lineaarset (ehk sirgjoonega kokkuvõetavat) seost kahe arvulise tunnuse vahel. Korrelatsioonikordaja väärtused asuvad vahemikus -1 kuni 1. Kui korrelatsioonikordaja väärtus on positiivne, siis tähendab see kasvavat seost tunnuste vahel: kui ühe tunnuse väärtus on suur, siis on tavaliselt suur väärtus ka teisel tunnusel. Näiteks inimese pikema kasvuga käib tavaliselt kaasas ka suurem kaal. Kui korrelatsioonikordaja väärtus on negatiivne, siis tähendab see kahanevat seost tunnuste vahel: ühe tunnuse suure väärtusega käib siis enamasti kaasas teise tunnuse väike väärtus. Keskmine (ehk keskväärtus) näitab, milline on läbilõikeline vastus küsimusele. Keskmise saamiseks liidetakse kokku kõigi vastajate antud tunnuse väärtused ning jagatakse vastajate arvuga. Standardhälve iseloomustab vastuste hajuvust keskmise ümber ehk erinevust üldisest keskmisest. Suur standardhälve osutab, et vastajate vastused üldiselt on keskmisest kaugel, väike standardhälve seevastu näitab, et vastused on koondunud keskmise ümber. 6

7 Erialased 0,540 *** 4,16 0,84 teadmised ja oskused Muud oskused 0,585 *** 4,09 0,84 Ruumid 0,636 *** 4,12 0,76 Toitlustus 0,434 *** 3,78 1,14 Õppijate häiritus Kurnatus -0,260 *** 2,44 1,06 Õppijate rahulolu Praktikakorraldus 0,473 *** 4,01 0,93 praktikaga Praktikakoht 0,361 *** 4,18 0,90 Õppijate rahulolu kooliväliste aspektidega Õppijate hinnang kutsekooli mainele Muutuv õpikäsitlus Eriala väärtus 0,501 *** 4,01 0,80 Õppetoetused 0,310 *** 3,90 0,98 Kutsekooli maine 0,794 *** 4,16 0,89 Arengut toetav 0,529 *** 4,01 0,87 tagasiside Pingutamine 0,462 *** 3,94 0,82 Koostöisus 0,144 *** 3,72 1,28 Õppijate 0,361 *** 4,71 1,18 aktiivsuse toetamine Individuaalne 0,383 *** 4,62 1,25 tunnustamine Mõtestatus 0,443 *** 4,81 1,20 ***Oluline tasemel p<=0, Kutseharidus Eestis Kutsehariduse järjepideva arengu algusajaks Eestis võib lugeda 19. sajandit (Sirk 1983). Ehkki kutsehariduse korraldus on vahepeal oluliselt muutunud, on peamised eesmärgid jäänud suuresti samaks valmistada ette töö- ja laiemalt ühiskonnaelus, aga ka elukestvas õppes osalemiseks piisavate oskuste, teadmiste ning vilumusega inimesi. Kuna kutseharidus on olemuselt praktilise suunitlusega, on oluline, et peetaks sammu majanduses ning tööturul toimuvate muutustega. See tähendab, et kutseõppe sisu peab vastama tööandjate ja -turu ootustele, iseäranis olukorras, kus majandusstruktuur muutub aina keerukamaks ning suureneb nõudlus spetsialistide ja oskustööliste järele. Edukaks toimetulekuks tööturul on vaja senisest enam panustada erialasele haridusele ja (uute) oskuste omandamisele. Sama oluline on täiendus- ja ümberõpe, kuna olemasolevad oskused võivad kiiresti vananeda. Seega saame rääkida elukestvast õppeprotsessist, milles kutsekoolidel ja -haridusel on kaalukas roll. Kutseharidust võivad Eestis asuda omandama kõik soovijad sõltumata oma varasemast haridustaustast. Enamasti toimub kutseharidusõpe keskhariduse tasemel või keskhariduse omandamise järel. On ka lõpetamata põhiharidusega õppijatele mõeldud õppekavasid, kus aga õpib väga väike osa õppureid (HaridusSilm) aastal rakendus uus kutseõppeasutuse seadus, 7

8 mille kohaselt eristatakse kutsehariduses esma- ja jätkuõpet 5 (vt joonis 1). Nii esma- kui ja jätkuõppe õppekavad annavad tööleasumiseks vajalikud teadmised ja oskused, esmaõpe võimaldab lisaks jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Kutsekoolide poolt täiskasvanutele pakutavad koolitused moodustavad kutseharidussüsteemi mitteformaalse osa. Nii esma- kui ka jätkuõppe lõpetajad omandavad kutsekvalifikatsiooni. Eestis saab kutseharidust omandada neljal kvalifikatsiooniraamistiku (EKR 6 ) tasemel: teise taseme kutseõpe, kolmanda taseme kutseõpe, neljanda taseme kutseõppe esma- ja jätkuõpe ning viienda taseme kutseõppe esma- ja jätkuõpe 7. Teise taseme kutseõppesse astumisel haridusnõue puudub, ent õppurid peavad olema vähemalt 17- aastased. Õpe valmistab ette lihttöölisi nagu nt abilised, elektroonikaseadmete koostajad ja raietöölised ning annab EKR tasemele 2 vastava kvalifikatsiooni. Kolmanda taseme kutseõppesse asumisel samuti haridusnõue puudub ja õppur omandab EKR tasemele 3 vastava kvalifikatsiooni. Kolmanda taseme kutseõppes saab õppida nt seadme- ja masinaoperaatoriks, teenindus- ja müügitöötajaks. Kutseõppe neljas tase jaguneb kaheks. On üksnes kutseharidust hõlmav esma- ja jätkuõpe, mis ei anna õigust järgneval haridustasemel õpinguid jätkata (v.a juhul, kui omandatakse lisaks üldkeskharidus), ning kutsehariduse esmaõpe, mis sisaldab nii üld- kui ka kutsehariduse mooduleid (ehk kutsekeskharidus). Küll aga annavad kõik kutseõppe liigid 8 õiguse edasi õppida järgmisel kvalifikatsioonitasemel. Esimene kahest ehk üksnes kutseharidust hõlmav esma- ja jätkuõpe annab lõpetades EKR tasemele vastava kvalifikatsiooni 4 ning valmistab ette keerukamat tööd tegevaid inimesi, nt keevitaja, noorem-tarkvaraarendaja, IT-süsteemide spetsialist või põllumajandusspetsialist. Õppima asumise eeltingimuseks on põhihariduse olemasolu. Teine, neljanda taseme kutseõppe esmaõpe ehk kutsekeskharidusõpe annab lõpetajale ka keskhariduse ja õiguse jätkata õpinguid kõrgemal tasemel. Kutsekeskhariduses omandatakse ametid nagu nt toitlustusteenindaja, logistiku abi, metallilõikepinkide töötaja jne. Viienda taseme kutseõppe õppekavad annavad kvalifikatsiooniraamistiku 5. tasemele vastava kvalifikatsiooni. Viienda taseme esmaõppe õppekavad valmistavad ette nt raamatupidajaid, ärikorralduse spetsialiste, müügikorraldajaid ja väikeettevõtjaid. Õppima asumiseks on vajalik keskhariduse olemasolu. Viienda taseme jätkuõppes õppimiseks eeldatakse nii keskharidust kui ka vähemalt EKR tasemele 4 või 5 vastavaid oskusi. Jätkuõppe õppekavad valmistavad ette nt maksuspetsialiste, mootorsõiduki diagnostikuid ja infohalduse spetsialiste. 5 Rohkem Eesti kutseharidussüsteemi kohta leiab Cedefopi väljaandest Eesti kutseharidus: ülevaade. 6 EKR Eesti kvalifikatsiooniraamistik, vt ka siit 7 Vt ka siit 8 Siin ja edaspidi kasutatakse mõisteid õppeliik ja õppetase sünonüümidena. 8

9 Joonis 1. Kutsehariduse korraldus Eestis. Allikas: Cedefop ja ReferNet Estonia Kutseõppes on võimalik õppida nii kooli- kui ka töökohapõhises õppes. Alates 2015/2016. õppeaastast on töökohapõhises õppes õppijate arv kasvanud nt 2018/2019. õppeaastal õppis töökohapõhises õppes 7% kõikidest kutseõppuritest. Töökohapõhisus tähendab, et töö praktikakohas moodustab õppekavast vähemalt kaks kolmandikku. Õpe toimub samade õppekavade järgi kui koolipõhine õpe, ent moodulite rakendamine erineb. Töökohapõhist õpet võib korraldada kõigil kutseõppe tasemetel 9 ja vormides (esma- ja jätkuõppes) ning see annab kvalifikatsiooniraamistiku taseme kvalifikatsiooni. Kutseharidusstandardi muudatus jõustus 1. septembril 2016 ja sellest lähtuvalt hinnatakse enne 2017/2018. õppeaastat vastu võetud õpilaste puhul õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga. See tähendab, et kui seni oli kutseeksami sooritamine vabatahtlik, siis 2017/2018. õppeaastast õpingute lõpetamise kord muutus: alates 1. septembrist 2017 õpinguid alustavatel õpilastel tuleb kutseõppe lõpetamiseks teha kutseeksam kõigil erialadel, kus eksami sooritamine on võimalik. Kutsekeskhariduse lõpetajad peavad sooritama kas kutse- või erialase lõpueksami. Aprillis 2019 jõustunud kutseharidusstandardi muudatuste alusel hinnatakse õpiväljundite saavutatust kutseeksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks lõpueksam ja kutseõppeasutus saab lõpetatud. 2018/2019. õppeaastal õppis kutseõppes õppurit. Viimase kümne aasta jooksul on õppurite arv vähenenud ligi 5000 võrra, kusjuures vähemaks on jäänud just kutsekeskhariduse tasemel õppijaid. Samal ajal on vastuvõetute arv veidi kasvanud ning lõpetajate arv püsinud suhteliselt stabiilne. Kutsehariduses tervikuna on suurenenud täiskasvanud õppijate ehk 25-aastaste ja vanemate osakaal. Kutsehariduse üks suuremaid katsumusi on väljalangevus, mis on jäänud 20% ümber aastas. 9 Erandiks on kutsekeskharidusõpe, kus töökohapõhist õpet eriti ei rakendata. 9

10 % % 50% 40% 30% 20% 10% 0 0% 2010/ / / / / / / /18 Õpilased Vastuvõetud Lõpetajad Väljalangevus % 25 a ja vanemate oskakaal Kutsekeskhariduse tasemel õppijate osakaal Joonis 2. Kutsehariduse peamised arvulised näitajad 2010/ /2018. Allikas: HaridusSilm Kutsehariduses õpib mehi rohkem kui naisi 53% vs 47% ning see proportsioon ei ole ajas oluliselt muutunud (paari protsendi võrra on kasvanud naiste osakaal). Mehed eelistavad tehnilisi, tehnikaalade, tootmise ja töötlemise, arhitektuuri ja ehitamise õppesuuna alla kuuluvaid erialasid. Naised aga eelistavad heaolu, isikuteeninduse ning ärinduse ja halduse õppesuuna erialasid. See on kaasa toonud olukorra, kus mõningatel erialadel on meessoost, teistel aga naissoost õppurid üle- või alaesindatud. Kutseõppeasutuste õpetajate puhul on aga täheldatav kahanev trend. Vahemikus 2008/ /2019 vähenes kutseõpetajate ametikohtade arv rohkem kui veerandi võrra (27%). Samal ajal suurenes 60-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal: 2018/2019. õppeaastal moodustasid nad õpetajaskonnast ligi 25%. Seevastu nooremaid, alla 30-aastasi õpetajaid ei ole juurde tulnud: nii 2008/2009. kui 2017/2018. õppeaastal oli selle vanusrühma osakaal 6 7%. Need andmed osutavad, et kutseharidussüsteemi õpetajaskond nii vananeb kui ka kahaneb (vrd õppurite arvu vähenemine on olnud samal perioodil märksa väiksem, 11%). 3. Õpilaste rahulolu analüüs 3.1 Kool ja heaolu Kooliga seotud heaolu mõjutavad mitmed tegurid nii kooli füüsiline keskkond nagu suurus ja asukoht, aga ka õppetöö korraldus koolis (tingimused, vahendid, õppetöö läbiviimine jms), suhted koolis ning koolivälised tegurid (suhted väljaspool kooli ning mitmesugused individuaalsed tegurid nagu nt sotsiaalmajanduslik taust, eelnev õpikogemus jms). Kooliga rahulolu on üks peamisi aspekte õppuri elukvaliteedis õppuri jaoks on oluline tunda end koolis hästi. Üldist 10

11 kooliga seotud heaolu (ehk rahulolu) mõõdeti rahuloluküsitluses kolme väite abil: tunnen end oma kutsekoolis hästi, koolis on huvitav, enamasti lähen kooli hea meelega. Joonisel 3 on näidatud hinnangute jagunemine väidete lõikes. Üldist kooliga seotud heaolu mõõdeti viiepalliskaalal ning 68% õppureist on hinnanguks andnud vähemalt 4 (ehk pigem rahul). Vaid 7% hinnang on madalam kui 3. Üksiktunnuseid analüüsides ilmneb, et valdav enamik õpilasi tunneb end koolis hästi ning vaid 5% annab väidetele negatiivse hinnangu. Sarnaselt jagunevad vastused ka teistele heaolu koondtunnust/faktorit 10 moodustavatele väidetele, ehkki vähem nõustutakse väitega enamasti lähen kooli hea meelega. 100% 80% 60% 40% 20% 0% 81% 75% 71% 4,2 4,1 4,0 15% Tunnen ennast oma kutsekoolis hästi 19% 21% Koolis on huvitav Enamasti lähen ma kooli hea meelega Pigem ei Nii ja naa Pigem jah Keskmine hinnang 5,0 4,5 4,0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 Joonis 3. Rahulolu kooliga Rahulolu koolikogemusega on kompleksne nähtus, mida omakorda mõjutab vastaja rahulolu eluga laiemalt. Kutseharidusõppe õpilased on eluga üldiselt rahul vaid 9% ütleb, et nad pigem ei ole oma eluga rahul, 18% ei ole endas kindlad (vastusevariant nii ja naa ) ja 73% on rahul. Analüüsist selgub, et seos eluga rahulolu ja kooliga rahulolu vahel on keskmise tugevusega ning positiivne see tähendab, et mida suurem on eluga rahulolu, seda suurem on rahulolu kooliga, ja vastupidi (r = 0,47, p < 0,01). Täiendavalt analüüsiti, kes on need vastajad, kes eluga rahul ei ole, ning kas see rahulolematus kandub edasi ka teistesse eluvaldkondadesse. Kogu õpilaskonna keskmine hinnang eluga rahulolule oli 4,0 ning rahulolule kooliga 4,1 8 (viiepalliskaalal). Üldiselt hinnangud rahulolule elu ja kooliga sotsiaalmajanduslike rühmade sees oluliselt ei kõikunud nt naiste hinnang rahulolule kooliga oli 4,2 ja rahulolule eluga 4,1 (vt täpsemalt lisa 1). Küll aga on märgatavad rühmadevahelised erinevused: naised on nii elu kui ka kooliga rahulolevamad kui mehed, samamoodi on rahulolevamad 25-aastased ja vanemad õppijad. Veidi madalama hinnangu rahulolule elu ja kooliga annavad aastased ning kutsekeskharidusõppes õppijad 11, samuti õppurid, kelle majanduslik toimetulek on kehvem. Õppuri emakeelest sõltuvalt rahuloluhinnangud 10 Faktor ehk summamuutuja koosneb erinevatest ühisosa moodustavatest väidetest-tunnustest, mis kirjeldavad ühte ja sama aspekti. Faktorite moodustajatunnused on esitatud lisas Sarnased rahuloluskoorid on 11. klassi õppurite seas. 11

12 märkimisväärselt ei erine (eesti emakeelega õppuritel on see 4,1, vene emakeelega õppureil 4,0), küll aga töötamisest sõltuvalt mittetöötavate õppurite rahuloluskoor on 4,0, osakoormusega töötavatel 4,1 ning täis- või enama koormusega töötavatel õppuritel 4,4. Kooliga seotud rahulolukogemust mõjutab ka see, kuivõrd hea meelega õppur kooli läheb. Kui 71% kõikidest õppuritest läheb kooli hea meelega, siis on ka neid, kes seda nii hea meelega ei tee (sh 8% ehk ligi 500 õppurit). Mõjutegureid võib siin olla mitmeid näiteks vähendab kooliminekurõõmu koolis õpitud aeg 12 (r = -,216**) (ehk siis mida pikem on olnud õppeaeg, seda vähemaks on jäänud koolirõõmu), samuti õppeliik (kui kutsekeskharidusõppe õpilaste keskmine hinnang antud väitele on 3,7, siis teistel kutseõppuritel on see 4,1). Samas vanusrühmas, nt aastaste seas ei erine rahuloluhinnangud õppeliigi lõikes nii kutsekeskhariduses kui ka neljanda taseme kutseõppes õppijate rahuloluskoor on 3,8. Seega õppeliikidest ehk olulisemgi hinnangute eristaja on vanus mida vanemad on õppurid, seda kõrgemad on nende hinnangud (see aga seostub ka õppeliigiga, kuna nooremad õppurid on just kutsekeskhariduses). Näiteks korreleerub väitega enamasti lähen kooli hea meelega positiivselt vastaja vanus (r =,256**) mida vanem õppur, seda parema meelega ta kooli läheb Kooliga seotud heaolu ja sotsiaalmajanduslik taust Regressioonanalüüs võimaldab meil ennustada rahuloluhinnanguid, aga teisalt ka kirjeldada võimalikult hästi ja usaldusväärselt sõltuvat tunnust (ehk rahulolu) mitmesuguste sõltumatute tunnuste, antud juhul sotsiaalmajandusliku tausta kaudu. Binaarse regressioonanalüüsi abil prognoositi tõenäosust, kellel võiks olla keskmisest kõrgem rahuoluhinnang ehk millised sotsiaalmajanduslikud grupid on kooliga rohkem rahul. Tabeli 3 tõlgendamisel tuleb tähelepanu pöörata eksponentsiaalkoefitsendile exp(b) kui see on suurem kui 1, siis sündmuse toimumise tõenäosus suureneb, kui väiksem, siis väheneb. Sotsiaalmajandusliku tausta tunnustest on analüüsi kaasatud järgmised: sugu, vanus, majanduslik toimetulek, emakeel ja kursus. Tabel 3. Rahulolu prognoosimine taustatunnuste abil Kutsekeskharidus Muud kutseõppeliigid Kutseharidus kokku Naised (vrdl mehed) 1,07 1,37*** 1,26*** Vanusrühmad 1,30*** 1,51*** 1,50*** Eesti emakeel (vrdl vene 1,32*** 1,30*** 1,31*** emakeel) Hea majanduslik 1,31* 1,38*** 1,37*** toimetulek (vrdl kehv) Kursus 0,62*** 0,58*** 0,57*** Konstant 1,20 0,45 0,95-2 Log likelihood 2721, , ,28 ***p < 0,01, **p>0,01 p<0,05, * p <0,1 12 Kursus, millel õpitakse. Esimesel kursusel õppijad on rahuolevamad jne. 12

13 Sugu Regressioonanalüüsi tulemused osutavad, et sugu ei ole kutsekeskhariduse tasemel õppijate rahulolu mõjutajana statistiliselt oluline, küll aga on teistel kutseõppe tasemetel õppivate õppurite seas naiste rahulolu meeste omast ligi poolteist korda suurem. Soolisi erinevusi koolides on uuritud võrdlemisi palju, eeskätt üldhariduse tasemel. On uurijaid, kes on leidnud, et poiste rahulolu kooliga on madalam (Okun jt 1990, Epstein 1981). Üks võimalikke poiste (või meeste) madalama rahulolu seletusi võib olla fakt, et nende suhted klassi- ja koolikaaslastega on negatiivsemad (nt kiusamine, iseseisvuse taotlemine jms) (Smith ja Shu 2000). Samuti katkestavad meessoost õppurid õpingud naistest veidi sagedamini. Teisalt on erinevusi meeste ja naiste rahuloluhinnangute vahel seletatud elukestva õppe protsessiga. Nt Yang ja kolleegid (2016) on tõstnud esile, et naised on elukestvast õppest rohkem huvitatud kui mehed: naistel areneb huvi õppeprotsessi vastu välja suurema tõenäosusega. Sarnase järelduse võiks teha ka Eesti kontekstis. Samas on ka uurimistulemusi, mille kohaselt mehed ja naised tajuvad subjektiivset heaolu sarnaselt, mistõttu sugu ei ole heaolu kujunemisel määrav tegur (Joshi 2010), ning neid, mille kohaselt sugu ja heaolu omavahel ei korreleeru (Kahneman ja Krueger 2006). Vanus Nii kutsehariduses üldiselt kui ka kutsekeskharidusõppes on kooliga rohkem rahul vanemad õppurid vanuse kasvades suureneb ka rahulolu (vt ka täiskasvanud õppurite peatükki lk 14). Kutsekeskhariduse mudelis on selle kordaja väärtus veidi madalam, mis on seletatav asjaoluga, et kutsekeskhariduses õpivad valdavalt alla 20-aastased (ühtlasi ei ole vanemad õppurid kutsekeskharidusõppes võrreldavad vanemate õppuritega teistel kutseõppe tasemetel). Ent ka siin on täheldatav lineaarne korrelatsioon nt on aastased rahulolevamad kui aastased või 17-aastased. Muude kutseõppeliikide puhul suureneb rahulolu vanuse kasvades veelgi. Kui kutsekeskhariduses on vanus ja rahulolu omavahel nõrgas korrelatsioonis ja see seos ei ole statistiliselt oluline, siis muude kutseõppeliikide puhul on seose tugevus keskmine ning seos on ka statistiliselt oluline. Üldiselt mõeldakse vanemate õppurite all eeskätt täiskasvanud õppureid, st inimesi, kes on 25-aastased või vanemad. Täiskasvanud kutseõppureid on lisandunud iga aastaga järjest enam. Lisaks on õppimiseks palju paindlikke võimalusi ning peamine motivatsioon õpinguteks on ümber- või täiendusõpe. Täiskasvanud õppurite suuremat rahulolu võib selgitada ka kognitiivse arenguga ning muutunud suhtumisega keskkonda ja õppekorraldusse. Nt on Pope jt (2005) USAs kolledžisse sisseastujate (17 19-aastased) näitel leidnud, et nende kognitiivne, käitumuslik ja tundeline areng on sisseastumise hetkest alates pidevas muutumises. 25-aastaste ja vanemate puhul võiks aga eeldada, et eespool mainitud arenguetapid on läbitud ja isiksus välja kujunenud, mistõttu hinnangud on vähem mõjutatavad. Emakeel Ehkki regressioonanalüüs viitab, et eesti emakeelega õppurid on rahulolevamad, ei paku kirjeldav statistika sellele head selgitust: eesti ja vene keeles õppivate õppurite rahuloluhinnangud ei erine märkimisväärselt, ka mitte õppeliikide lõikes. Rahulolu-uuringu andmetel õpib 65% vene emakeelega õppureist vene keeles, 29% eesti ja vene keeles ning 6% eesti keeles. Kuna ka õppekeele lõikes (ja õppekeel kombineerituna emakeelega) hinnangud märkimisväärselt ei eristu, võib välja pakkuda üldisemat laadi selgitusi. Näiteks on kohaliku keele oskust seostatud 13

14 õppeprotsessiga kohanemisega (Lizzio jt 2002) mitte-emakeeles õppijatel on see keerukam. Ka Vihalemm jt (2011) leiavad, et venekeelse elanikkonna keeleoskus üldisemalt seostub nende eluga rahuloluga kehvema keeleoskusega vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed on eluga vähem rahul. Sotsiaalministeeriumi ja kultuuriministeeriumi tellimusel aastal valminud uuring Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus tõstab esile, et mitte-eesti rahvusest noorte haridustee viib neid suurema tõenäosusega kutsekooli ja tehtud valik ei pruugi olla vabatahtlik. Põhjusena tuuakse välja, et vene emakeelt kõnelevad õppurid võivad tunda, et ei tule osaliselt eestikeelse gümnaasiumiõppega toime. Veelgi enam, erialad kutsekoolides eristuvad õppekeele lõikes, mis omakorda piirab erialavalikuid: kutsekoolides, kus õpe toimub ka vene keeles, domineerivad tehnikaalad, eestikeelsetes teenindusega seotud erialad (Roosalu jt 2018). Oma osa võib olla ka sellel, et venekeelseid õppekavu on vähem ja seetõttu on ka valikuid venekeelsele õppijale vähem. Need on aga selle analüüsi fookust silmas pidades siiski pigem kaudsed põhjused, mis võiksid erinevusi eesti ja vene emakeelega õppurite hinnangutes selgitada. Majanduslik toimetulek Regressioonimudeli kohaselt eksisteerib seos rahalise toimetuleku ja rahulolu vahel parem majanduslik olukord seostub suurema rahuloluga. Need, kelle majanduslik toimetulek on nende enda hinnangul hea, on kolmandiku võrra rahulolevamad kui need, kelle olukord nii hea ei ole. Ka mitmete uurijate (Easterlin 1974, Diener 1994) arvates on heaolu ja sissetulek omavahel seotud. Nt leidis Easterlin (1995), et inimeste jaoks määravad heaolu sissetulek, tervis ja pereelu ning et jõukamad inimesed on õnnelikumad. Watson jt (2010) lisavad, et sissetuleku olulisus heaolu kujundamisel tuleb iseäranis esile siis, kui inimese majanduslikud võimalused on kesised ja tema põhivajadused rahuldamata. Kaudselt saab eluga rahulolu sõltuvuse sissetulekust üle kanda ka kooliga rahulolu mõõtmisse. Samal ajal erinevad regressioonimudeli lahendused kirjeldavast statistikast, mille järgi nii paremas kui ka majanduslikus olukorras olevad õppurid hindavad rahulolu 4-ga. Kirjeldav statistika seega ütleb, et nii paremas kui ka kehvemas rahalises seisus õppurite subjektiivne kooliga seotud heaolu on hea. Seejuures on oluline märkida, et rahuloluskoorid eri eristu ka sellest sõltuvalt, kas õppur töötab või mitte: nii töötavad kui ka mittetöötavad õppurid hindavad oma rahalist seisu võrdselt pigem heaks. Seega võiks kokkuvõtteks järeldada, et rahalise olukorra mõju rahulolule õpingute ajal on prognoositust väiksem. Kursus Ilmneb, et värskelt õppima asunute 13 rahulolu on suurem mida vanem kursus, seda väiksem rahulolu. Seda toetab ka kirjeldav statistika (vt ka joonis 4). Sellisele järeldusele on jõudnud näiteks Toman (2010) Belfasti Queensi ülikooli tudengeid vaadeldes. Mis võiks olla põhjus, et koolis veedetud aeg kahandab rahulolu? Üks võimalik mõjur võib olla valimi disain (vt ka tabel 1) ligi pooled vastanutest on esmakursuslased, nad on küsitluse täitmise ajaks jõudnud õppida /2018. õppeaasta algas arvestuslikult 1. septembril. Rahuloluküsitlus toimus novembris, u 2,5 kuud pärast õppima asumist. 14

15 napid paar kuud ning neil ei ole toimuvast veel täit ülevaadet. See peegeldab aga ka tegelikkust, mis osutab, et vanematel kursustel õppijaid on vähem nt 2017/2018. õppeaastal moodustasid esmakursuslased õppureist 57%, teisel kursusel õppijad aga vaid 27% (st väljalangevus on suurem just õpingute alguses). Teisalt aga võivad ootused ajas muutuda. Sisse astudes on omandatavale haridusele või koolile seatud teatud kindlad ootused ning nende täitumine või mittetäitumine mõjutab rahulolu. Koolis veedetud aastatega võib lisanduda negatiivseid kogemusi, võidakse märkama hakata ka probleeme ja kitsaskohti. Kahjuks ei võimalda kvantitatiivne andmestik seda täpsemalt hinnata. Küll aga saab näiteks tuua mõningaid vabavastuseid küsimusele Täpsustage neid asju, mis teid koolis häirivad. Vastuste analüüsimisel paistab silma erinevus esmakursuslaste ja kauem õppinute vahel. Nii näiteks vastab üks esimese aasta õppur järgmiselt: või Kuna olen koolis lühikest aega käinud, ei oska õpetajate kohta väga asjakohast infot öelda. Senini olen väga rahul kõigega, mida see kool pakub Kõik on okei! Õpetajad on toredad ja sallivad, mõistvad. Ei nõua teadmisi asjadest, mida alles hakkame õppima. suhtuvad meisse kui inimestesse, kellel on ka muu elu peale kooli. Kui esmakursuslaste vastused on valdavalt positiivsed (ehkki on nurinat nt koolisöökla või toitlustuse osas), siis vanemate kursuste õppurid on juba kriitilisemad: või Mõne koha pealt pole süsteem kuigi hästi läbi mõeldud ega ole sellisel kujul jätkusuutlik ega tulemuslik. Õppekavas on mitu "ülearust" ainet, mis kuidagi ei seostu erialaga ning on seal justkui kohatäiteks. Eriti kutseõppes on oluline, et õpilased saaksid võtta niigi napist õppeajast maksimumi ning seda just erialaselt. Paljudes ainetes teemad korduvad ja mõnda ainet liiga palju, mida poleks vaja. Mida jälle vaja neid liiga vähe. Selline oma õpikogemuse refleksioon osutab, et esimese aasta järel õppurite mõttemaailm muutub, kasvab otsuste tegemise teadlikkus, aga ka teadlikkus eriala sisust ja sellest, mis on eriala kontekstis oluline, ning valmisolek eriala õppida. Kui esimese aasta õppurite rahulolu keskmine on 4,2, siis teisel aastal on see 4,0 ning kolmandal juba 3,8. Enim eristuvad esimese aasta ja ülejäänud õppurite vastused väidetele koolis on huvitav ja enamasti lähen kooli hea meelega : esimese kursuse õppurid nõustuvad nende väidetega rohkem. Nii või teisiti osutavad selgunud tulemused, et õpingute teisel aastal tekkinud muutused õppurite rahulolus nõuavad tähelepanu. 15

16 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 4,2 4,0 3,8 Esimene kursus Teine kursus Kolmas kursus 4,5 4,0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 Ma ei tunne end koolis hästi Ma ei lähe kooli hea meelega Koolis ei ole huvitav Rahuloluskoor Joonis 4. Koolis õpitud aeg ja rahulolu (vastusevariandid ei nõustu üldse ja pigem ei nõustu) Kokkuvõtteks võib öelda, et kutseõppurite kooliga seotud rahulolu mõjutavad erinevad tegurid: ühelt poolt mängivad rolli õppuri endaga seotud tunnused nagu sugu, vanus ja majanduslik heaolu, teisalt aga on oma mõju ka välistel teguritel, mida konkreetse mudeliga on raske mõõta. On tegureid, mille mõju ajas muuta on keeruline nagu sugu ja vanus. Tahes-tahtmata nt vanuse kasvades huvid selginevad ja vajadused joonistuvad paremini välja ning sellest võib tuleneda ka kõrgem hinnang kooliga seotud subjektiivsele heaolule. Eespool esitatud analüüsis ei leidnud kirjeldava statistika osas kinnitust rahalise olukorra mõju. Siiski võib arvata, et majanduslik kindlustatus ja võimalus segamatult õpingutele pühenduda võiks rahulolu suurendada. Selge on ka, et õpingute vältel kooliga seotud rahulolu tunnetamine muutub, ning see viitab vajadusele arendada õppekvaliteeti. Süvendatud analüüsi vajab aga asjaolu, miks rahulolu pärast sisseastumist väheneb, mis toimub õppes, mida saaks muuta kooli ja riigi tasandil jne. Õppurite rahulolu-uuringu vastustest võib välja lugeda, et põhjused võiksid peituda pigem õppeprotsessis, sh tunniplaani ja õppekava ülesehitus 14, arvestamine õppuri vajadustega. 3.2 Täiskasvanud õppijate kooliga seotud heaolu kogemus Täiskasvanute õppes osalemise määra suurendamine on üks elukestva õppe strateegia eesmärke. Alates aastast on kahanenud eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal (inimesed vanuses 25 aastat ja vanemad) ning kõigil haridustasemetel kasvanud täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (tõus 11%-lt aastal 19,7%-ni aastal). Oluliselt on suurenenud ka täiskasvanud õppurite arv ja osakaal kutsehariduses kui aastal moodustasid 25-aastased ja vanemad kõigist õppuritest 15%, siis aastal juba 40%. Täiskasvanuid on enim lisandunud just keskharidusjärgsesse ja põhihariduse baasil omandatavasse kutseharidusse. Regressioonanalüüs näitas, et vanuse lisandudes rahulolu suureneb. Seda nii kooliga kui eluga 14 Käsitletakse lähemalt ka ptk 5. 16

17 Mees Naine Eesti emakeel Vene emakeel Halb majanduslik toimetulek Hea majanduslik toimetulek Ei tööta Töötan osakoormusega Töötan täiskoormusega või rohkem Ei ole erivajdust On erivajadus Esimene kursus Teine kursus Kolmas kursus üldiselt. 25-aastastest ja vanematest on eluga rahul 83%, samal ajal kui nt aastaste seas on eluga rahul 66%. Samal moel erinevad ka kooliga seotud rahuloluskoorid: kui aastaste rahuloluhinnang on 3,8, siis 25-aastastel ja vanematel on see 4,5 (keskmine on 4,1). Tekib küsimus, miks on täiskasvanud õppijate rahulolu kooliga kõrgem. Üldise heaolu mõttes on teoreetilistes käsitlustes levinud arusaam, et vanuse ja subjektiivse heaolu vaheline seos on negatiivne mida vanem inimene, seda madalam hinnang oma heaolule (Dolan jt 2008). Samas on uuringuid, mis viitavad vanuse ja heaolu positiivsele korrelatsioonile. Näiteks Schaie ja Lawton (1997) on leidnud, et vanemate inimeste heaoluhinnangud on positiivsemad. Põhjusena nimetavad nad asjaolu, et vanemad inimesed seavad endale madalamaid eesmärke, ootusi ja standardeid, mida on lihtsam saavutada. Joonisel 5 on kõrvutatud vanuseliselt kõige rahulolevam (25+) ja rahulolematum (18 19) rühm. 25-aastased ja vanemad on hoolimata sotsiaalmajanduslikust taustast kooliga rohkem rahul kui aastased 15. Ilmneb, et täiskasvanud õppurite rahuloluskoor on sotsiaalmajanduslikust taustast hoolimata keskmisest kõrgem (x = 4,1). Topala (2014) arvates peituvad rahulolu erinevused lähenemises õppimisele: täiskasvanud suhtuvad õppeprotsessi teistmoodi, nende motivatsioon ja saavutusvajadus sõltuvad varasematest kogemustest. Gorges ja Kandler (2010) tõstavad täiendavalt esile, et täiskasvanud õpivad teistmoodi, kuna nad suhestuvad ülesannetega vastavalt oma eesmärkidele, mida omakorda vahendavad nende ootused. 100% 80% 60% 40% 20% 0% 5,0 4,5 4,0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0, aastased eluga rahul % 25-aastased ja vanemad eluga rahul % aastased Keskmine 25-aastased ja vanemad Keskmine Joonis aastaste vs 25-aastaste ja vanemate õppurite rahulolu kooliga (keskmised) ja eluga % (Paremal on kuvatud % vastavasse sotsiaal-demograafilisse rühma kuulujatest, kes on eluga rahul. Nt 67% mittetöötavatest aastastest on eluga rahul. Vasakul on rahuloluskoori keskmised vastavas rühmas.) 15 Ehk siis ühtlasi need, kes enamjaolt õpivad kutsekeskhariduse tasemel. 17

18 Täiskasvanute puhul tuleb arvestada ka sellega, et suure tõenäosusega on kutsehariduse omandamise puhul tegemist ümber- või täiendusõppega, õppuril on enamjaolt mingi baasharidus ja töökogemus ning kutsekooli minek on olnud teadlik ja sisemisest motivatsioonist juhitud otsus, et omandada kindlaid teadmisi-oskusi tööturul paremini hakkama saamiseks. Rahulolu-uuringu valimisse sattunud täiskasvanutest oli 28% kõrgharidusega, 26%-l oli kutseharidus keskhariduse baasil ja 8%-l põhiharidus; ülejäänud olid keskharidusega (sh kutsekeskharidus). Seega võiks eeldada, et haridus on üheks rahuloluhinnanguid eristavaks teguriks. Paraku täiskasvanud õppurite puhul see paika ei pea põhiharidusega 25-aastased ja vanemad õppijad hindasid oma kooliga rahulolu viiepalliskaalal 4,4-ga, samal ajal kui nt kõrgharidusega täiskasvanute rahuloluskoor oli 4,5 ja keskharidusega inimestel 4,6. Eespool mainitu põhjal ilmneb, et erinevalt noorematest, aastastest, ja kutsekeskharidusõppes õppijatest on täiskasvanud õppurid koolis asetleidvaga rahul. Kuna aga statistika osutab täiskasvanud õppurite osakaalu kasvule kutseharidusõppes, tasub täiskasvanuõppele üldiselt rohkem tähelepanu pöörata kuidas muuta õppeprotsessi paindlikumaks 16, kuidas täiskasvanud õppija saab kätte just need oskused-teadmised, mis on talle vajalikud, kuidas hoida täiskasvanud õppijate kooliga rahulolu tase edaspidigi kõrge jne. 3.3 Kooliskäimisega seotud negatiivsed aspektid ja heaolukogemus Õppetöös osalemisega ja kooliskäimisega kaasneb tahes-tahtmata ka negatiivseid aspekte. Selles peatükis vaadeldakse, kuidas mõjutavad üldist kooliga seotud rahulolukogemust koolist puudumine, kokkupuuted vaimse ja füüsilise vägivallaga ning üldine kurnatus. Tundides mitteosalemine ja sellega sageli kaasnev väljalangevus ei ole Eestile ainuomane probleem. Puudumiste tekkepõhjused võivad olla erinevad, sõltudes nii inimesest endast, perekonnast, majanduslikust olukorrast kui ka koolist. Õppetöölt puudumine on oluline koolist väljalangemiseni viiv ja seda soodustav tegur tekib mahajäämus, mis omakorda toob kaasa õppevõlgnevusi, mille likvideerimine võib aga osutuda üle jõu käivaks. 52% küsitlusele vastanud õppureist ei olnud viimase kahe nädala jooksul koolist puudunud. Reeglina oli tegemist esmakursuslastega (vrd 11. klassi õppurite seas oli neid, kes küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul tundidest ei puudunud, 60%). Protsentuaalselt enam on puudujaid teise ja kolmanda kursuse õppurite seas (nt kolmanda kursuse õppuritest 50% puuduvad aeg-ajalt ning 15% korduvalt). Ka allolev joonis 6 osutab, et rahulolu eluga ja sellega seoses ka rahulolu kooliga on suurem nende seas, kes on õppetööst rohkem osa võtnud. Paraku ei võimalda käesolev analüüs vaadata, kas tegu on põhjuse või tagajärjega: kas õppurid puuduvad koolist, kuna nad ei ole seal pakutavaga rahul ning seetõttu on ka rahuloluhinnang madalam, või on puudumine tingitud millestki muust, mis omakorda mõjutab eluga ja sealtkaudu kooliga rahulolu. On siiski selge, et õppetööst eemalolek mõjutab üldist kooliga seotud heaolu ja otstarbekas oleks uurida puudumiste individuaalseid põhjuseid. Vajalik on ka kooli sekkumine ja tugi õppurile. 16 Selle analüüsi fookusesse ei mahtunud see, et vabasisestusega vastuste põhjal heidavad just 25+ vanuses õppurid ette paindumatust õppeprotsessis ja õppekava/tunniplaani ebaloogilist ülesehitust, samuti sessioonõppe korraldust. 18

19 100% 80% 60% 21% 41% 12% 44% 6% 37% 40% 20% 38% 45% 57% 0% Pigem ei ole rahul Nii ja naa Pigem rahul Ei ole üldse puudunud (x = 4,3) Mõned korrad puudunud (x =3,9) Korduvalt puudunud (x =3,5) Joonis 6. Puudumised ja eluga rahulolu (sulgudes kooliga rahulolu keskmine) 18% õppuritest on küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul kokku puutunud koolivägivallaga (norimine, mõnitamine, solvamine, ähvardamine, asjade lõhkumine, löömine jms). See on väga suur hulk õppureid tegemist on probleemiga, mis nõuab sekkumist ja lahendamist. Ühel või teisel moel kiusamist kogenud õppurite rahuoluhinnang on ootuspäraselt ka mõnevõrra madalam (3,7 vs 4,1 võrreldes nendega, kes ei ole kiusamist kogenud). Rohkem on koolikiusamisega kokkupuuteid esimeste kursuste õppuritel: kutsekeskhariduses 10% ning neljanda taseme kutseõppes 7%. Samal ajal on aga just esimese kursuse õppurid need, kes hindavad rahulolu üldiselt kõrgemalt. Kiusamist kogenud naised annavad rahulolule negatiivsema hinnangu kui kiusamist kogenud mehed. Samas ei saa kokkupuude kiusamisega olla peamine mõjur, mis rahulolu vähendab, vaid ainult üks mõjutavatest teguritest. Teine tegur, mis võib tekitada kooliõpilastes stressi ning sellest johtuvat madalamat rahulolutaset, on mitmesugused õppetööga seotud probleemid nt ülesannete rohkus, sellest tingitud ebapiisav uneaeg vms. Uuringutes on kinnitust leidnud seos tervise ja heaolu vahel mida parem füüsiline ja vaimne tervis, seda suurem subjektiivne heaolu (vt nt Dolan jt 2008). Parem tervis tagab seega suurema rahulolu ning tervemad inimesed elavad elamisväärsemat elu. Kehvem tervis aga võib tekitada probleeme igapäevaste tegevustega toimetulekul ning sellega kaasneb paratamatult ka teiste tegurite mõju suhtelisele heaolule. Nt hindavad selles uuringus osalenud erivajadusega õppurid oma rahulolu madalamalt (x = 3,8) ja on rohkem kurnatud (x = 2,8). Samal ajal need, kel erivajadust ei ole, on ka rahulolevamad (x = 4,1). Kutsehariduse rahulolu-uuringus küsiti õppuritelt, kas nad magavad kooliga seotud probleemide tõttu halvasti, kas nad tunnevad, et on koolitöödega üle koormatud ja kas nad annavad probleemide tekkides kohe alla. Nõustumine nende väidetega võiks viidata keskmiselt suuremale kooliga seotud stressile ja kurnatusele, mis omakorda võiks mõjutada ka rahuloluhinnangut. Siin tuleb aga silmas pidada, et kurnatus on teatud etappides õppeprotsessi paratamatu osa. Siinne analüüs ei võimalda luua otseseid seoseid kurnatuse ja üldise kooliga seotud rahulolu vahel. Võib vaid oletada, et stress ei saa rahulolu suurendada. Ka võimaldab statistika osutada, et need õppurid, kes on kogenud kiusamist (ühel või teisel viisil) või on õppetöö tõttu kurnatud, annavad rahulolule 19

20 madalamaid hinnanguid. See on kooskõlas nt Dieneri jt (2003) ja Realo (2008) leituga stressitingimustes elavate inimeste heaoluskoorid on alla keskmise, kuna rahulolu on väga tugevalt seotud emotsionaalse seisundiga. Käesolev analüüs näitab, et rohkem on niisuguseid inimesi aastaste ja kutsekeskhariduses õppijate seas, samuti nende seas, kes õpivad teisel või kolmandal kursusel. Oluline on silmas pidada, et õppurite hinnangud enda kurnatusele, halvasti magamine jms on alarmeerivad nähtused, mis viitavad terviseprobleemidele ning seetõttu tuleks neile koolides tähelepanu pöörata. 3.4 Rahulolu kooli ja õppekavarühma tasandil Kutsekoolid erinevad nii oma suuruse, asukoha kui ka õpetatava osas. On kitsama suunitlusega koole, aga ka koole, mis õpetavad laia spektrit erialasid. Selles peatükis analüüsitakse, kuivõrd sõltub õppurite üldine kooliga seotud heaolukogemus koolist ja erialast, mida õpitakse. Erialade sisu on erinev, õppekava ülesehitus erineb, samuti erinevad oskused, mis õppetöö tulemusena omandatakse. Just seetõttu on oluline vaadata, milliste erialasid koondavate õppesuundade õppurid on rahulolevad ja milliste mitte. Kuna võib eeldada, et kooliga seotud rahulolu on suuresti sõltuv ka erialast ja koolist, kus õpitakse, osutab saadud info kohtadele, mis nõuavad tähelepanu. Eestis on aasta septembri seisuga kokku 38 asutust, kus saab omandada kutseharidust 32 kutsekooli ning 6 rakenduskõrgkooli (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja alates 2018 septembrist Eesti Lennuakadeemia). 1. septembril 2018 lõpetas tegevuse Väike-Maarja õppekeskus, mille õppurid saavad kooliteed jätkata Rakvere ametikoolis. Kutsekoolid paiknevad üle Eesti, ehkki rohkem on neid koondunud pealinna piirkonda. Ka erialad, mida koolides õpetatakse, varieeruvad on kitsama suunitlusega koole (nt muusikakoolid, Eesti Merekool, Tartu Kunstikool, Luua Metsanduskool, Tallinna Majanduskool jt), aga ka laia erialaspektriga õppeasutusi (tavaliselt suuremad kutsekoolid, mis paiknevad maakonnakeskustes Haapsalu, Tartu, Viljandi, Tartu, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus). Seega ei tegutse koolid ühtmoodi. Pigem võib koole Roffey (2012) sõnastuse järgi pidada mitmekülgseteks kogukondadeks, millele on omane erinevat laadi füüsiline (inventar, ehitised), sotsiaalne (suhted) ja inimkapital (oskused, teadmised). Vaatamaks, kuidas rahulolu varieerub kooliti, jagati koolid analüüsis õpetatavatest erialadest lähtudes kolme kategooriasse, et vaadelda, kuidas erineb rahulolu n-ö monosuunitlusega koolides ja mitmekesise erialavalikuga koolides. Kategooriad on järgmised: väike kool ehk 1 4 õppekavarühma, kitsama spetsialiseerumisega; keskmine kool ehk 5 9 õppekavarühma ja suur kool ehk üle kümne õppekavarühma. Üldjuhul on vähem erialasid õpetavates koolides ka vähem õppureid. Tabelis 4 on esile toodud, kuidas erineb rahulolu eri suurusega kutsekoolides. Ilmneb, et kooliga rahulolu hindavad kõige kõrgemalt väiksemates koolides õppivad õpilased, kõige madalamalt aga keskmise suurusega kutsekoolide õppurid. Kooli suurus ja rahulolu on omavahel negatiivselt seotud mida suurem kool, seda madalam rahuloluhinnang (r = - 0,35). 20

21 Tabel 4. Koolipõhine rahulolu ja tulemusnäitajad (2017/2018. õ.-a.) Väike kool Keskmine kool Suur kool Kokku Palk aasta peale lõpetamist Tööhõive aasta peale lõpetamist 82% 77% 75% 78% Kutseeksami sooritanute % 17 42% 50% 57% 48% Nominaalajaga lõpetanute % 50% 47% 49% 49% Õpingud katkestanute % 18% 22% 21% 20% Rahulolu keskmine 4,3 3,8 4,0 4,1 Kooliga rahulolu võiks mõjutada ka õpitav eriala seos õppekavarühma ja kooliga rahulolu vahel on keskmine (Crameri V = 0,4). Erialad aga on erinevad ja järgnevas vaadeldaksegi, milliste õppekavarühmade puhul ollakse rahulolevamad. Õppesuunati on rahulolu suurim heaolu 18 suuna õppuritel, madalaim aga informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppureil. Alla keskmise jäävad ka arhitektuuri ja ehituse, transporditeenuste ja tehnikaalade õppurite skoorid. Üks võimalik seletus skooride erinevusele on vanus (vanusega rahulolu tõusis) ja sugu (naiste rahulolu on kõrgem). Heaolu suunal õpib rohkem naisi nende osakaal kõigist õppureist on 94%. IKT õppesuunal on 82% õppureist mehed. Samuti joonistub välja seos vanusega IKT suunal õppinuist 12% on vanemad kui 25, samal ajal kui heaolu suunal õppijatest 90% kuuluvad sellesse vanusrühma. Siiski ei ole sugu ja vanus ainsad tegurid, mis mõjutavad rahuolu õppesuuna tasandil nt transporditeenuste õppesuunal õppinutest 59% on naissoost ja täiskasvanud õppurite osakaal on 30%, ent ometi jääb rahuloluhinnang alla keskmise. Õppekavarühma vaates on võimalik andmeid detailsemalt analüüsida. Võttes arvesse, et rahulolu keskmine skoor on 4,1, jäävad keskmisele alla kaevandamise ja rikastamise (x = 3,4), andmebaaside ja võrgu disaini ja halduse (x = 3,8), tarkvara ja rakenduste arenduse ja analüüsi (x = 3,9), elektroonika ja automaatika (x = 3,9) ning ehituse ja tsiviilrajatiste (x = 3,9) õppekavarühmades õppijate hinnangud. Rahulolu hindavad skooriga 4,0 mehaanika ja metallitöö, põllunduse ja loomakasvatuse, majutamise ja toitlustamise ning transporditeenuste õppekavarühmade õppijad. Kõrgemaid hinnanguid kooliga rahulolule annavad järgmistes õppekavarühmades õppijad: käsitöö (x = 4,8), lastehoid ja teenused noortele (x = 4,7), sotsiaaltöö ja nõustamine (x = 4,6), koduteenindus (x = 4,5) ning juuksuritöö ja iluteenindus (x = 4,5). Allolev tabel 5 aitab lahti mõtestada, mis on eri õppekavarühmade kõrgema ja madalama rahulolu taga. Avalikkuses on korduvalt juhitud tähelepanu üha kasvavale vajadusele IT-haridusega spetsialistide järele. IT-erialasid saab õppida paljudes kutsekoolides ning need on kahtlemata populaarsed, ent samas üsna laia spektriga. Rahulolu-uuringu tulemused viitavad paraku, et ITerialade õpilaste rahulolu on kõikide õppekavarühmade ja -suundade võrdluses üks madalamaid. Eespool esitatud regressioonanalüüs (vt tabel 3) osutas, et rahulolu on madalam vene emakeelega õppurite seas. Teatava paralleeli sellega võib tõmmata näiteks on 64% tarkvara ja rakenduste arenduse ja analüüsi õppureist vene emakeelega. Kui võrrelda aga nende õppekavarühmade vene ja eesti emakeelega õppurite keskmisi, siis need on samad: x = 3,8. Millise taustaga on õppurid, kes IKT erialasid madalamalt hindavad? Tarkvara ja rakenduste arendus ja analüüs kätkeb endas õppekavasid nagu tarkvaraarendaja, noorem-tarkvaraarendaja ja süsteemiadministraator. 17 Näitaja mõõdab kutseeksami edukalt sooritanute osakaalu (%) kõigist kutsehariduse lõpetajatest, mis tähendab, et siin võivad sisalduda ka koolid, kus tegelikult kutseeksamit sooritada ei saa. 18 Heaolu õppesuuna alla kuuluvad õppekavad nagu lapsehoidja, hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja. 21