Tallinna Tööstushariduskeskuse arengukava

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tallinna Tööstushariduskeskuse arengukava"

Väljavõte

1 KINNITATUD digitaalselt allkirjastatud Mart Laidmets Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

2 SISUKORD 1. Kutseõppeasutuse üldiseloomustus ja juhtimisstruktuur Sissejuhatus Kooli üldiseloomustus ja juhtimisstruktuur Sise- ja väliskeskkonna analüüs Piirkondlik tasand Kutsehariduse tasand TTHK olukorra kaardistus Õpetavate õppekavarühmade vastavate majandusvaldkondade tasand (arengusuundade kirjeldus) Tööhõive Lõppenud perioodi arengukava täitmise analüüs Strateegilised üleriigilised eesmärgid TTHK Missioon, visioon ja põhiväärtused Tegevuskava Riskide kirjeldus ja maandamine Arengukava uuendamise kord ja eesmärkide hindamise põhimõtted TTHK arengukava lisad TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

3 1. Kutseõppeasutuse üldiseloomustus ja juhtimisstruktuur 1.1. Sissejuhatus Arengukava koostamise õiguslik alus on Kutseõppeasutuse seaduse 6. Tallinna Tööstushariduskeskuse arengukava on koostatud perioodiks Arengukava koosseisus olev tegevuskava on koostatud aastani Arengukava koostamisel on võetud aluseks: Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS), Tallinna arengukava arengustrateegia, Tallinna Tööstushariduskeskuse (TTHK) sisehindamise- ja akrediteerimise aruannetes esitatud soovitused ning kutsehariduse süsteemis toimuvad muudatused ning Tallinna ja Harjumaa regioonis toimuvad suundumused. Paljud tulevikulahendid saavad edukalt toimida vaid tänu koostööle ning ühistele investeeringutele sotsiaalsesse ja tehnilisse infrastruktuuri. Arengukava seab keskseks eesmärgiks EÕS üldeesmärgi kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Arengukava elluviimiseks vajalike vahendite kavandamisel on lähtutud riigi eelarvestrateegiast ja kutseõppe finantseerimise põhimõtetest, millele lisaks on arvestatud projektipõhiseid tegevusi lisaressursside (struktuurifondidest eraldatavatest vahenditest) taotlemisel. Täpsem jaotus nähakse ette kooli eelarves. Tegevusi ja ressursse arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks planeeritakse koos ning seirel järgitakse ka ressursside tõhusust. Tegevusvaldkondades kavandatakse arengute hinnangulised maksumused, mis esitatakse arengukava elluviimisperioodi eelarveaastate lõikes. Arengukava loob võimaluse sihiteadlikult kaasata kooli arengusse riigi, Euroopa Liidu, erasektori ja mittetulundussektori potentsiaali. Arengukava koostamisel olid kaasatud kooli töötajad, õppijad läbi rühmajuhendajate, õpilasomavalitsus, nõukogu ning kooli nõunike kogu liikmed. Kooli nõukogu kooskõlastas Tallinna Tööstushariduskeskuse arengukava protokolliga nr 1-2/ Kooli üldiseloomustus ja juhtimisstruktuur Tallinna Tööstushariduskeskus on moodustatud varem iseseisvalt tegutsenud kutseõppeasutuste ühendamisel aastal. Keskus on riiklik kutseõppeasutus, mis tegutseb vastavalt põhimäärusele. TTHK-st on kujunenud üks suuremaid rõiva-, kaubandus-, teenindus-, elektroonika-, transporditehnika- ja mehaanikaerialasid õpetav riiklik kutsehariduskool Eesti Vabariigis, kus saab õppida nii eesti kui vene keeles. TTHK pakub põhi- ja keskharidusega õpilastele kutseõpet ning täiendus- ja ümberõpet kõikide õpetavate erialade lõikes. Õppetöö toimub 6-s õppekavarühmas 26 erineval erialal. Võrreldes eelmise sisehindamise perioodiga ( ) on õppekavarühmade arv vähenenud, sest aasta septembris anti vanglaharidus üle Tallinna Ehituskoolile ja aastal liideti elektrotehnika ja energeetika ning elektroonika ja automaatika õppekavarühmad. Samas on suurenenud õpetatavate erialade valik 9 uue eriala võrra ja laienenud on koolitatavate sihtrühm. Pakume õppimisvõimalust 3. ja 4. taseme esmaõppe ning 4. ja 5. taseme jätkuõppe õppekavadel. Kogu õppetöö on koondunud Sõpruse puiesteele (2010. aastal anti vanglaharidus üle Ehituskoolile ja a. sulgesime filiaali Rapla linnas), moodustades ühtse kompaktse koolikompleksi koos kahe õpilaskodu, õppeklasside, töökodade ja spordisaalidega. Läbi ajaloo on kooliga ühendatud 11 õppeasutust ning aastal toodi üle Tallinna Transpordikooli transporditehnika õppekavarühm aasta 22. augustil ühendatakse TTHK-ga Tallinna 1 TTHK koduleht TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

4 Transpordikool ja sügisest lisandub kaks õppekavarühma logistika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mis suurendab erialade valikuid veelgi 2. Tänu kooli heale asukohale on kooli aula, staadion, võimlad ja klassiruumid hinnatud Kristiine Linnaosa elanike seas, pakkudes sportimise, ürituste ja koolituste korraldamise võimalusi. Kool pakub juuksuri-, autoremondi- ja õmblusteenuseid ja müüb praktilise väljaõppe raames valmistatud esemeid õppekaupluses Meie. Läbi teenuste pakkumise oleme mitmekesistanud praktilise õppe võimalusi, et õpilased räägiksid kaasa kaubavaliku tegemisel, looksid ja hindaksid kvaliteeti ning vastutaksid tehtud toodangu eest. TTHK ülesehitus rajaneb funktsionaalsel alusel ehk talitluslikul struktuuril, mida iseloomustab vahetu kontroll ja täpne tööülesannete jagunemine. Põhijuhtimistasandid on: Direktor: tagab kooli süsteemse ja tulemusliku juhtimise, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise ning efektiivse majandamise. Nõunike kogu: kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, kelle ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel. Nõukogu: kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, kelle ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine. Kooli juhtimisstruktuur Kooli struktuuriüksused on: õppeosakond, haldusosakond, arendus- ja täiendusõppeosakond, kantselei ning raamatupidamine 3. Seoses finantsarvestuse tsentraliseerimisega on kooli struktuuriüksused muutmise faasis. TTHK-s on osalusdemokraatia, st igaühel on õigus ja kohustus osaleda koolielu planeerimisel, läbiviimisel ja analüüsis. Rakendame osakonnapõhist juhtimist, kus juhile on antud suurem vastutus oma osakonna tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel, lähtuvalt kinnitatud tegevuskavadest (eelarve, õppetöö). Alluvusliine on vähe ning vastutus horisontaalne. Osakondade juhid tagavad õppetegevuse (tasemeõpe, täiendus- ja ümberõpe), ainekavade metoodilise juhendamise, vastutavad õppekavade väljatöötamise, täitmise ja uuendamise eest ning osalevad õppetöö sisekontrolli korraldamises. 2. Sise- ja väliskeskkonna analüüs 2.1. Piirkondlik tasand TTHK asub Tallinna Kristiine linnaosas, Mustamäe piiril, kus on tagatud hea transpordiühendus erinevate linnaosadega. Tallinn on Eesti suurima elanikkonnaga linn, kus Eesti rahvastikuregistri andmetel elas aasta aprilli seisuga inimest, mis on 31% Eesti elanikkonnast. Tallinn ja teised Harjumaa kohalike omavalitsuste üksused moodustavad Eesti võimsaima majandusregiooni, mis on märkimisväärsel kohal kogu Läänemere majandusruumis ning on olnud väliskapitali jaoks peamiseks tõmbekeskuseks. Pealinna osakaal riigi sisemajanduse kogutoodangus on kasvanud ning praegu toodetakse Tallinnas 51% Eesti SKT-st. Oluliseks majandusarengu veduriks on olnud välisinvesteeringud pealinna regiooni majandusse. Ligikaudu 4/5 otseinvesteeringutest Eestisse on tehtud Tallinna ja Harju maakonda. Tallinna tööjõuturgu iseloomustab jätkuvalt möödunud kümnendil alanud trend, mille kohaselt hõivatud liiguvad tootmissektori majandusharudest teenindussektorisse. Kasvanud on töökohtade arv ennekõike hulgi- ja jaekaubanduses, finantsvahenduses, kinnisvara- ja äriteeninduses, samuti hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Pealinnas toimuvad trendid (Tallinn kui tõmbekeskus) kajastuvad ka kooli elus. Võttes aluseks I kursuse õpilaskonna, siis läbi kolme aasta on kasvanud 2 TTHK ajalugu 3 TTHK struktuur TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

5 Eesti muude piirkondade osakaal on 8% ning Harjumaa osakaal on vähenenud 2% ja Tallinna osakaal 6% võrra. (Lisa 2. Tabel 1. Harju maakonnas paiknevad kutseõppeasutused). Tallinna arengukava näeb ette gümnaasiumide ja kutsekoolide koostöö suurenemist, sh eelkutseõppe läbiviimisel. Kutseõppe õpilaste arv Tallinna kutsekoolides on võrrelduna aastate lõpu seisuga vähenenud 2000 õpilase võrra. Käesoleval hetkel on Tallinnas 14 kutseõppeasutust, millest 10 on riiklikud kutsekoolid, 1 munitsipaalkool (Tallinna Kopli Ametikool) ning 3 erakutsekooli. Erakutseõppeasutuste arv on aastaga võrreldes vähenenud 5 kooli võrra. (Lisa 2. Tabel 2. TTHK-s õpetatavate õppekavarühmade võrdlus Harjumaa piirkonna koolidega ). TTHK on Harju maakonna suurim kutseõppeasutus ning viie aasta võrdluses oleme oma positsiooni 1,1% võrra suurendanud (2010. aastal õppis TTHK-s 18,4% Harjumaa õpilaskonnast, aga aastal juba 19,5%). Harjumaa piirkonnas kattuvad õppevaldkonnad kuue kooliga, nendest neljas hoiame õpilaste arvult juhtpositsiooni. Tallinna arengukava kohaselt on lähitulevikus oodata nn taaslinnastumist, kuna linnaümbruse uusasumites ja maapiirkondades on vähem kättesaadavaid teenuseid ning ettevõtlus on koondunud pealinna lähiümbrusesse ning tööeas inimeste arvu kasvab. Tallinn on muutunud: 1. Teenindus-, vahendus- ja kaubanduskesksemaks (ettevõtetest on 25% hulgi- ja jaekaubandusettevõtted, 16% tegelevad kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega, 12% ehitusega ning 9% veonduse ja laomajandusega). 2. Eesti tööjõuturu keskuseks - parim töökohtade valik ja tööjõu sisserännet soosivad elukeskkonna võimalused. 3. Piirkonnas on ettevõtluse tootlikkuse kasvu pidurdanud strukturaalne tööjõupuudus. Tööjõuturul on palju pooliku haridusega noori ning erialahariduse või ümberõppeta isikuid valedel erialadel. 4. Elukestva õppe kultuur on võrreldes Põhjamaadega Tallinnas nõrgalt juurdunud.. 5. Arengukava perioodil prognoosib Tallinn kvalifitseeritud töötajaid nõudvate töökohtade osakaalu kasvu, mis tagaks piirkondliku stabiilsuse ja edukuse. Tallinna elanikkond on keskmisest kõrgema haridustaseme, avatud ja pidevat õppimist soosiva suhtumise ning hea keelteoskusega, mis loob arvestatava aluse innovaatilisteks lahendusteks. Teisest küljest on kogu Eesti tööjõuturgu iseloomustanud juba palju aastaid kõrgelt kvalifitseeritud oskustööliste ja insenertehnilise kaadri nappus. Tallinn linna arengukavas planeeritavad perioodil investeeringud infrastruktuuridesse (Lasnamäe tööstuspargi laiendus, Suur-Sõjamäe Tööstuspargi arendus, olemasolevate inkubatsioonikeskuste laienemine ja uute loomine), mis annab hea sisendi kooli edasiste tegevuste planeerimisel Kutsehariduse tasand Kutsehariduse haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid suunav dokument arengukava perioodil on Elukestva õppe strateegia 4, mis on aluseks riigi hariduseelarve valikutele aastatel ning mille põhjal töötatakse välja vajalike muutuste saavutamist toetavad programmid. EÕS eesmärgiks on muuta õppimine aktiivse eluhoiaku lahutamatuks osaks, sh ka vanemaealiste hulgas. Selleni jõudmiseks on määratletud viis strateegilist eesmärki ning meetmed nende saavutamiseks: Muutunud õpikäsitus. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid. Õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine on vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega. 4 Eesti elukestva õppe strateegia 2020 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

6 Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus. Kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja Eesti eri regioonides. Digipööre elukestvas õppes. Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks. Strateegias käsitletakse õppijatena kõiki nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid (sh vanemaealisi) ning eesmärkide saavutamiseks peavad panustama kõik: õppijad ise, tööandjad, lapsevanemad, koolid, ministeerium ja kogu ühiskond laiemalt. Oleme edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olla ettevõtlik ja loov, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Õppimine ja oma oskuste teadlik kasutamine peab muutuma aktiivse eluhoiaku lahutamatuks osaks. Konkurentsivõime kava Eesti 2020 kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastatel on tähelepanu hariduse ja tööhõive valdkondadel ning peamised eesmärgid on pikaajaliste ja noorte töötute tööturule lõimimine ning nende oskuste arendamine: 1. Kvaliteetse hariduse tagamine kõigil haridustasemetel. 2. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 digipöörde programm. 3. Hariduspilve tehnoloogia neutraalse keskkonna digitaalse õppevara kasutamiseks, õppevara infosüsteemi arenduse esimene etapp. Kutsehariduses on toimunud viimastel aastatel palju olulisi muutusi, mis loob hea lähtepositsiooni Elukestva õppe strateegia viie strateegilise eesmärgi täitmiseks TTHK olukorra kaardistus Meede Kutseõppe väljundipõhiste õppekavade väljatöötamine ja kutsekeskhariduse sidustamine võtmepädevustega Õppe sisu vastab ettevõtjate ootustele ja tööturu nõudmistele Kutseõppeasutuste õppetöö akrediteerimine ja juhtimiskvaliteedi tõstmine koostöös sektori ekspertidega TTHK olukorra kaardistus "Kutsehariduse sisuline arendamine " (pikendati kuni ) raames valmisid väljundipõhised riiklikud õppekavad, mis põhinevad kutsestandarditel ja on seotud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemetega. Projekti "Kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform" raames valmis 21 väljundipõhist ÕK, millest kuueteistkümnel toimub õppetöö. 70% õppest viiakse läbi väljundipõhiste ÕK alusel. Kutseõppeasutuste õppekavanõustaja koolituse läbis 8 TTHK töötajat. (Lisa 1. Tabel 11. Loodud õppekavad) Kooli ÕK d vastavad riiklikele ÕK dele või tööandjate toetuskirjale. Lõpetajatel on võimalik sooritada kutseeksam, mis tagab neile parema konkurentsivõime nii Eesti kui ka kogu EL tööturul. Erialasele tööle suundub 59% lõpetajatest (Lisa 1. Tabel 15. Tööle rakendumine) TTHK kõik õppekavarühmad on läbinud akrediteerimise: Elektrotehnika ja energeetika 6 a ( ) Hindamiskomisjoni poolt toodud arenguvaldkonnad: personaliarendussüsteem, õppekorralduse riskide minimaliseerimine, praktikajuhendajate koolitus. Elektroonika ja automaatika 6 a ( ) Hindamiskomisjoni poolt toodud arenguvaldkonnad: koostöös tööandjatega uute ÕK ja täiskasvanute koolitussüsteemi väljatöötamine; õppijate eneseanalüüsi süsteemsem rakendamine; õpetajate stažeerimise ja praktikajuhendajate (ettevõtetes) koolitusega jätkamine; koostöö õpilaste ja kutseõpetajate ning üldainete õpetajate vahel (ÕK arendus,võtmepädevused, lõimimine); rohkem võimalusi õpirände korraldamiseks; õppekeskkonna edasine areng. Iluteenindus 6 a ( ) Hindamiskomisjoni poolt toodud arenguvaldkonnad: määratleda kooli uue perioodi arengu- ja tegevuskavas ning kooli ja ÕKR kalendriaasta tegevuskavas oodatavatele tulemustele konkreetsed mõõdikud ja sihtväärtused; fokusseerida TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

7 Eesti elukestva õppe strateegia 2020 tööturu ja õppe tihendamise programm Eesti elukestava õppe strateegia 2020 õppe- ja ÕKR täiendusõppe sihtgrupp algajatele juuksuritele; kaaluda õppijate personaalse arengu toetamiseks lisapersonali töölevõtmist ning õppesalongis toimuva praktikaaja pikendamist; õpetajate rohkem aega erialaseks enesetäiendamiseks ning kaaluda õpetajate arenguvõimaluste laiendamist. Kaubandus 3 a ( ), taas akrediteeritakse a II poolaastal Hindamiskomisjoni poolt toodud arenguvaldkonnad: uute ÕK koostamine ja väljundipõhisele õppele minek; ÕKR-s segmenteeritud tulemuste kogumine ja analüüs; Praktika arendustegevustena ÕKR praktikakorraldus, -dokumentatsioon ja tagasiside kogumine lähtuvalt ÕK eesmärkidest. Koostöös tööandjatega on asjakohane praktika dokumentatsiooni, praktika eesmärkide ja ülesannete arendustöö; teadliku arenguvaate kujundamine ja nende läbiarutamine meeskonnas; süsteemse tagasisidesüsteemi kujundamine koolis tervikuna; koostöö huvigruppidega (koostöövõrgustik, täienduskoolitus, tööandjate ümarlaud vm eesmärgistatud suhtlusvorm, praktikajuhendajate koolitus); välisprojektide võimaluste rakendamine õpetajate ja õpilaste arengu ning motivatsiooni toetamiseks, keeleõppe võimaluste laiendamiseks. Mehaanika ja metallitöö 6 a ( ) Hindamiskomisjoni poolt toodud arenguvaldkonnad: süsteemse tagasiside korraldamine ja analüüsimine ning tagasiside põhjal parendustegevuste tegemine õppekasvatusprotsessis; ettevõtete ja erialaliitude suuremas mahus kaasamine õppekavaarendusse; koostöös ettevõtetega täienduskoolituse ÕK väljatöötamine; tõhustada eestikeelsele õppele üleminekut (kutsekeskhariduse tasemel) ja tugiteenuste süsteemi (vähendada väljalangevust); õpetajate stažeerimine; uute õpetajate värbamine. Tekstiili- ja nahatöötlus 6 a ( ) Hindamiskomisjoni poolt toodud arenguvaldkonnad: ÕKRi uue hindamissüsteemi rakendamise alustamist 2014./2015. õppeaastast, kõigi ÕK vormistamist väljundipõhiseks aasta kevadperioodil; huvigruppide (sh tööandjate ja vilistlaste) süsteemset kaasamist ÕK arendustegevusse; rahulolu-uuringute muutmist perioodiliseks (tagasiside katkestajatelt); arenguvaates esitatud tegevuste tulemuslikumaks elluviimiseks koostada ÕKR tegevuskava, milles kajastuksid parendustegevuste eesmärgid, tulemustega seotud indikaatorid ja saavutamise tase, tähtajad ning parendustegevusteks planeeritud ressursid, st ÕKR arendustegevuste täpsemat kajastamist ja eesmärgistamist tegevuskavades ja tööplaanides; Töötada välja protseduur personaliga seonduvate tulemuste süsteemseks kogumiseks ja analüüsimiseks. Rakendada, lisaks meeldivale töökeskkonnale, täiendavaid personali motivatsioonisüsteeme; kaasata tööandjaid teadlikumalt õppetöösse ja ÕK arendustöösse, et ka tööandja teadvustaks oma rolli ja võimalusi; tagada koolipoolsetele praktikajuhendajatele vähemalt kord praktika aja jooksul ettevõtte külastus; ÕKR omatulu suurendamiseks koostöös tööandjate ja teiste huvigruppidega töötada välja uusi ja huvipakkuvaid täienduskoolitusi; täiendava info ja oskusteabe saamiseks kasutada senisest suuremal määral projektitööd (mh. vahetus- ja lähetusprojektid õppijatele ja õpetajatele). Transporditehnika 6 a ( ) Hindamiskomisjoni poolt toodud arenguvaldkonnad: autoerialade juhtimise täiustamine, sh süsteemse tagasiside korraldamine ja selle tulemuste kasutamine õppekasvatusprotsessi arendamiseks; koostöö arendamine teiste kutseõppeasutustega, samuti Tallinna põhikoolide ja gümnaasiumidega noorte karjäärivaliku ja huvitegevuste toetamiseks; projektides osalemine õpetajate ja õpilaste arengu ning täienduskoolituse võimekuse toetuseks; eesmärkide seadmisel võiks lähtuda riiklikest eesmärkidest ja kaaluda õppe pakkumist AVs ka Tallinna madala haridustasemega mitteõppivatele noortele. Töömaailma arengutega sammu pidamiseks viime läbi täiskasvanute tööalaseid koolitusi (ESF vahendid, koostöös tööandjatega, Töötukassa tellimus). Kursuse koostamisel oleme keskendunud pikemaajaliste ning tervikkompetentside õpetamisele (2010. a oli inimese kohta 3,35 akadeemilist tundi aga a 13,39ak/h) mis võimaldavad rakenduda tööturul. Kahel korral on tunnustanud Töötukassa kooli kui parimat koostööpartnerit aasta aprillist nõustab Harjumaa Rajaleidja keskus TTHK õpilasi. Korraldame karjääriõppe päevi huvikeskustele, põhikoolide ja gümnaasiumide õpilastele. Tutvustame õppimisvõimalusi erinevatel infomessidel, põhikoolide TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

8 karjäärinõustamise programm Kutseõpetajad on pädevad erialaspetsialistid Toetuse andmise tingimused Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine Õppetöö toimub kaasaegsetes õpperuumides ja õppeseadmetel Eesti keelsele õppele ülemineku strateegia Õppematerjalid (loodud õppematerjalid, digitaalne õppevara, e-õpe) HaridusSILM ja gümnaasiumide karjääripäevadel ning korraldame iga-aastaseid lahtiste uste päevi. Korraldame koolisiseseid kutsevõistlusi ja osaleme kutsevõistlustel (Noor Meister, Nobenõel, EuroSkills, World Skills) Kutseõpetajad on oma eriala spetsialistid ning omavad pedagoogilist ettevalmistust. Õpetajad on loonud arvukaid e-kursusi, e-õpiobjekte ja õpet toetavaid infosüsteeme. Õppetöö läbiviimisel kasutavad õpetajad kaasaegseid õppemetoodikaid ja vahendeid õppetöö osana. Õpetajatel on tagatud võimalused järjepidevaks professionaalseks arenguks - kutseaasta, kutseõpetajate- ja tehnikaõpetajakoolitus; (kutse)õpetaja kutsestandard (5., 6., 7. tase); erialase kompetentsuse säilitamine stažeerimine. Kaasame ettevõtluses töötavaid spetsialiste erialaainete õpetamisel. Täiskasvanud õppijatele on tagatud ligipääs nii tasemeharidusele (statsionaarne päevane-, statsionaarne töökohapõhine ja mittestatsionaarne õppevorm). Kool tunnustab mitteformaalset ja informaalset (varasema õpi- ja töökogemus) õppimist ja arvestab seda õppetöö osana. Kutsehariduse kättesaadavus on paranenud kõigile soovijatele õpilased saavad taotleda õppe- ja majanduslikku toetust, põhikoolijärgsetele kuni 20 a õppurile on tagatud tasuta lõuna. Täiskasvanuõpe toetab ja täiendab tasemeõpet (üldoskused) ning arvestab tööandjate (sh õppijate) soove ning vajadusi. Õpperuumid on renoveeritud ja sisustatud kaasaegse sisseseadega; Koolil on kaks renoveeritud õpilaskodu ca 600 kohaga, söökla, aula, kaks spordisaali ja jõusaal. Koolimajas on vaba WiFi ühendus. Õpetajatel on kaasaja nõuetele vastavad töötingimused. Kutsekeskhariduse õppekavadel rakendatakse eesti keelsele õppele ülemineku strateegiat, kus igal õppeaastal suureneb riigikeeles läbiviidavate õppeainete maht. Kool viib läbi (õppekavale lisaks) täiendavaid riigikeele tunde, kus ühtlustatakse keeleoskuse taset. TTHK eesti keelsele õppele ülemineku strateegia Kasutame e-õpikeskkonda. Õpetajad on loonud 95 kursust, nendest 11 tunnustati HITSA kvaliteedimärgiga Loodud ühtne andmebaas kogu haridussüsteemile Õpetavate õppekavarühmade vastavate majandusvaldkondade tasand (arengusuundade kirjeldus) Energeetika ja automaatika õppevaldkond Valdkond on üks kiiremini arenev valdkond ja hetkel maailmas üks olulisemaid valdkondi üldse. Nõudlus erialaspetsialistide järele on suur, kuid samas on koolidel juba mitmeid aastaid olnud probleeme õppekohtade täitmisel. Kuna elektroonika ja automaatika on riiklikult prioriteetne suund, siis riigi tasemel nähakse pigem riikliku koolitustellimuse (RKT) suurendamist. Valdkond on segunemas targa tootmisega Tööstus 4.0, mis toob robotitehnika ja tööstusinformaatika väikeettevõtlusesse. Väiketootmise laienemine ja areng on lähiaastatel Euroopa prioriteet. Õppekavarühma lõpetajatel on tulevase töökoha valikul suhteliselt vabad käed: tehnikuid, seadistajaid jt oskustöölisi vajatakse väga erinevates tööstusettevõtetes. Õppijate huvi puudus tuleneb ühest küljest õppimise keerukusest, füüsika ja matemaatika tundmise vajadusest. Samas tehnika uuenemine on järjest kiirem ja tehnika on järjest targem. Valdkond areneb kiiresti ning seab suuri väljakutseid kooli arendustegevusele, õpetajate leidmisele ja koolitamisele ning tööandjad soovivad aina rohkem töökäsi. Keskmisest kõrgem on edasiõppijate osakaal 20% lõpetajatest. TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

9 Iluteeninduse õppevaldkond Iluteeninduse õppekavarühmas õppis Eestis aastal kokku ca 600 õpilast (2014. aastal ca 500 õpilast), kuid RKT kohtadel neist vaid 250 õpilast. Seejuures rahastatakse õpet riiklikult peamiselt juuksurierialal. Õppekavarühma tulemusnäitajad on väga head: aasta lõpetajatest töötas 6 kuud peale lõpetamist erialal 77%. Rohkem kui 100%-liselt on täidetud olnud ka RKT kohad. Alates aastast 2011 pakume õppimise võimalust RKT-välistel õppekohtadel. Arendusena näeme tervikliku iluteeninduse valdkonna koolituse pakkumist (kosmeetik, küünetehnik, jumestaja). Tööandjate sõnul vajaksid täiustamist õppijate sotsiaalsed isikuoskused ja keeleoskus ning suuremat rõhku võiks pöörata reklaami- ja müügitööle. Tulevikus näeme, et juuksur võiks jätkuõppes arendada rohkem majandus- ja ettevõtlusalaseid teadmisi, et tulla toime eraettevõtjana Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkond Sektoris töötab rahvaloenduse andmetel ligikaudu 13 tuhat inimest, hõivatute arv on kiirelt tõusnud ning prognoosi kohaselt lisandub lähiaastatel täiendavaid töökohti. Kolmveerand hõivatutest töötavad spetsialisti ametikohal tarkvaraarendajad, rakenduste programmeerijad, müügiesindajad, tarkavara analüütikud, IKT (kasutajatoe) tehnikud, süsteemiadministraatorid. Kõige rohkem vajatakse tarkavaraarendajaid ning IT tugipersonali - tehnikud, kasutajatugi ja müügipersonal. Ettevõtjate nägemuse kohaselt ei olda rahul lõpetajate praktiliste ja üldoskustega (nt suhtlemisoskus, meeskonnatööoskus, enesejuhtimise oskus), soovitakse, et kool annab lõpetajatele kaasa enesetäiendamist soosivad hoiakud, sest valdkond areneb kiiresti. Suurt tähelepanu on pööratud spetsialiseerumisvaldkondade määratlemisele. Viimasel aastal oleme spetsialiseerunud logistika IT arendusele, mis on leidnud tööandjate poolt tunnustust. Arenguperspektiivis soovime spetsialiseeruda tööstusinformaatika suunale Kaubanduse õppevaldkond Kaubandusvaldkond areneb tarbimistuhinas jõudsasti. Tallinn on Eesti teenindus-, kaubandus- ja finantskeskus, kus paiknevad enamike üleriigilist kaubandus- ja teenindusvõrku omavate ettevõtete peakontorid. Rahvusvaheliste ettevõtete Eesti turule suunatud harukontorid on samuti valdavalt Tallinnas. Tallinna osakaal Eesti kaupade ja teenuste müügis on 68%. Uued kaubanduskeskused ja hulgilaod, suurenev eksport-import lubasid selles valdkonnas palju investeerida. Töökäte puuduse tõttu värvatakse tööle kõiki, kes tööd teha soovivad. Ettevõtted investeerivad tehnoloogilistesse lahendustesse iseteenindus-kassadesse, et vähendada tööjõukulu ning suurendada tootlikkust. Mitmeid aastaid on erialade täituvus olnud optimaalne, koolituskohti on jäänud täitmata. Tööle rakendumise näitajate osas kuulub õppekavarühm keskmiste hulka. Tallinna arengukava kohaselt võib prognoosida tööjõuvajaduse kasvu, mis võiks prognoosida ka õppekavarühma õppijate arvu kasvu. Kool on aktiivne paindlike õpivõimaluste pakkuja, võttes arvesse ettevõtete eripära ja töötajate soove. Arvestame piirkonnas asuvate kaubandusettevõtete arvu ja uusi kauplemise viise (ekaubandus) ning kokkupuutekohti teiste õppekavarühmadega (rätsepa, sõiduautotehniku, juuksuri eriala toetavad kompetentsid), näeme valdkonna lõimumist teiste õppekavarühmadega Logistika õppekavarühm Tallinn on arenenud Läänemere üheks suuremaks kauba- ja reisijateveo keskuseks. Sadamate ning kogu transpordi- ja logistikasektori arengu võtmeteguriks on transiit, mis moodustab kaks kolmandikku Tallinna sadamate käibest. Õppekavarühma hõivatutest enamus töötab transpordisektoris, mille suurimaks haruks on kaubavedu maanteel (1/3 sektori hõivatutest), veondust abistavad tegevused (sadamad, laadungikäsitlus, ekspediteerimine moodustab 1/5), sõitjate vedu. Lisaks hõlmab sektor raudteevedu, merevedu, õhutransporti, posti- ja kullerteenust ning laondust. Sektori hõive on viimastel aastatel olnud kergelt tõusus. Prognooside kohaselt kasvab majandusaktiivsus nii Eestis kui ka lähiriikides ning koos sellega kasvab samuti nõudlus transporditeenuste järele. Hetkel pakume 4. ja 5. taseme esmaõpet ning näeme suurt potentsiaali jätkuõppes ja täienduskoolituses (näit.: tõstukijuhi koolitus). Plaanis on olemasolevate õppekavadel sisse viia töökohapõhine õppevorm, kuna koolipinki asub üha rohkem keskharidusega inimesi. TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

10 Mehhaanika ja metallitöö õppevaldkond Mehaanika ja metallitöö õppekavarühm on läbi aastate kuulunud kutsehariduse prioriteetsete valdkondade hulka. Samas on koolidel olnud raskusi tehniliste erialade õppegruppide komplekteerimisega aastal oli täidetud 93% ja aastal 92% kohtadest. Teised tulemusnäitajad on väga head: aastal lõpetanutest asus 6 kuu jooksul peale lõpetamist tööle 85%, seejuures erialasele tööle 60%, töötuid on vaid 5%. Suurimad valdkonna ettevõtted asuvad Tallinnas ja Ida-Virumaal. Valdkond on üha integreerumas teiste valdkondadega energeetika ja automaatika, informaatika ning loob võimalusi efektiivsemaks arenguks (automaatprogrammjuhtimisega pingid, tark toode ). Suur nõudlus on spetsialistide järele, kes oskavad häälestada ning programmeerida metallitööpinke ja -liine Tekstiili ja nahatöötlemise valdkond Tekstiilitööstus on Eestis teinud tagasikäigu ning viimastel aastatel on valdkond suundunud keerukamatele tootearendustele ja tootmisele ning individuaaltootmisele. Kool on arendanud õppekavasid ja panustanud valdkonda lisaoskusega oskustöötaja koolitamisele, et lõpetaja oskaks siduda erinevaid tekstiilivaldkondi ning tuleks toime muutuvate tööülesannetega ja suudaks olla ka endale tööandjaks. Viimase kahe aasta lõpetajate hõive on olnud kutsehariduse madalamal tasemel, 6 kuud peale lõpetamist töötas kahe aasta keskmisena 49% erialasel tööl. Antud valdkonnas on keskmisest kõrgem edasiõppijate osakaal. Lähiaastatel näeme arenguvõimalusi spetsiifiliste oskuste õpetamisel ning traditsioonilise (käsitsi) õmblusoskuse säilitamisel (kingsepp-, peakatete valmistaja, nahktoodete- ja aksessuaaride õmbleja, köösner, trikootoodete õmbleja). Oluline on pöörata tähelepanu valdkonna infotehnoloogilistele arengutele ning kaasas käia tootmise uuendustega Transporditehnika õppevaldkond Autohoolduses ja remondis toimuv on tugevalt seoses majandustrendidega. Kui majandus on languses, siis ostetakse uusi autosid vähem ning langeb ka hooldustööde osakaal. Rohkem hakatakse remontima vanu autosid, mis toob kaasa suure nõudluse oskaja meistrimehe vastu autoremondiäris. Valdkond on jätkusuutlik, sest auto on igapäevane tarbeese ja seda kasutatakse palju. Transporditehnika puhul on tegemist ühe kutsehariduse suurima õppekavarühmaga, kus aastal õppis Eestis kokku RKT kohtadel õpilast (2015. aastal õpilast). Õppekavarühma tööle rakendumise näitajad on väga head 6 kuud pärast kooli lõpetamist töötas õppeaasta lõpetajatest 73%, RKT täitmine on kutsehariduse keskmisel tasemel (96%). Tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt võib õppekavarühma käsitleda kasvavana. Suurt tähelepanu tuleb pöörata osaoskuste koolitamisele (maalritööde ettevalmistaja, väikemasinate ja mootorratta tehnik, sõiduautotehniku järelteeninduse meister jt.) ning uute tehnoloogiate alastele koolitustele (elektri-, hübriidauto). Samas on kasvanud nõudlus meistritele, kes oskavad teenindada ARK-i tehnoülevaatuspunkte, hinnata liikluskahjusid vms Tööhõive Majanduse areng peegeldub ka tööhõives. Eestis on hõivatus väga kõrge, töötuid on vaid 5,2%. Tööealiste inimeste arv on aasta-aastalt vähenenud, mis tähendab hõivatute suurenenud arvu ja elanikkonna üldist aktiivsuse kasvu tööturul. Tööhõives on esikohal oskused, vilumused, kogemused, teadmised, rõhuasetus on kvaliteedil. Kutseõppeasutuse lõpetajate ameti valik ei sõltu tööturu vajadustest, vaid isiklikest eelistustest ja rahva seas levivatest trendidest. Valesti valitud kutse võib noore seada lõpetamise järgselt olukorda, kus tuleb koheselt ümberõppesse suunduda. Ebapiisav karjäärinõustamine ja ühiskondlikud arvamused on seadnud tööandjad valikute ette, kus tööle tuleb värvata ilma oskusteta inimesi, kes tuleb töökohal välja õpetada. Riiklik koolitustellimus prognoosib tööjõuvajadust kolm aastat ette, kuid kutsestandardid ja õppekavad tekivad alles reaalse oskustöölise nõudluse selgumisel. Seega on võimatu tagada tasemeõppes operatiivset oskustöötaja koolitamist, vaid näeme lähiaastatel n-ö lühikeste, tööandjate vajadusele tuginevate õppekavade ja täienduskoolituse osakaalu kasvu. TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

11 Tabel 1. TTHK riiklik koolitustellimus (9 kuu keskmine õpikohtade arv)(allikas: HTM) Õppekavarühm RKT 2016 RKT 2017 RKT 2018 Tööturuvajaduse prognoos 2019 Energeetika ja automaatika Iluteenindus Kaubandus Mehaanika ja metallitöötlus Tekstiili- ja nahatöötlus Transporditehnika TTHK RKT kokku Oluline on teada, mis juhtub kooli lõpetajatega peale kooli. Koolilõpetajate tööhõive on üks kvaliteedi, samas nõudluse näitaja tööjõuturul. TTHK viib igal aastal läbi lõpetajate monitooringuid, kus küsitleme lõpetajate tööle rakendumist. Erialasele tööle asub TTHK-st keskmiselt 60% lõpetajatest (Lisa 2. Tabel 13), kuid noored tunnevad end ebakindlalt ning vajaksid tugimeetmeid tööle rakendumisel (toetussüsteem esimesel 6 kuul) Lõppenud perioodi arengukava täitmise analüüs Arengukava aluseks on TTHK arengukava , mis seadis arengustrateegia aastani 2015 ning tulemusvaldkondade analüüs perioodiks ja Arengukava määratles kooli arengu põhisuunad ja valdkonnad ning tegevuskava kolmeaastase perioodi kohta osakondade lõikes. Arengukava oli üles ehitatud tulemusvaldkondade lõikes, mille tegevused ja meetmed tagasid innovatsiooni ja keskuse konkurentsivõime kasvu vabariigi kutseõppeasutuste hulgas. Lõppenud perioodi arengukava täitmise analüüs: Tulemusvaldkond Eesmärk 1.1 Erialad, õppekavaarendus ja õppetöö korraldus Õpetatavate erialade valdkonnad ja struktuur ennetab ning suunab EV majanduse ja tööturu vajadusi, kujunedes välja arengu-prognoosidest ja majanduse arengu trendidest lähtudes. Ennetav koolitustellimuse planeerimine tugineb usaldusväärsele statistikale, mitmekülgsetele analüüsidele, prognoosidele uuringutele ja Tulemus arengukava perioodi lõpuks RKT koostamisel lähtume valdkonna analüüsist ja potentsiaalsete õpilaste arvust. RKT kooskõlastatakse kooli nõunike koguga, kuhu kuuluvad haridusameti, töötukassa ja iga ÕKR (kutseliitude) esindajad. Õpilased õpivad RKTvälistel õppekohtadel. ÕK areng (koostatud on 38 ÕK) ja õppevormide paljusus tagab õpilaste arvu säilimise ja RKT täitmise (arengukava perioodil on RKT täitmine 92%-100%). Tabel 5. Koolitustellimuse täitmine, Tabel 3. RKT väliste õppekohtadel õppelepingute arv, Tabel 9. Loodud õppekavad. 4 ÕKR on TTHK õpilaste arvult EV juhtival positsioonil. 60% lõpetajatest töötab erialal, (sisend - ÕK valikained, uued ÕK) Lisa 2: Tabel 2. Õpilaste arv õppevaldkondade lõikes, Tabel 13. Tööle rakendumine. TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

12 Keskuse õpilased on Toetame teadliku eriala valikut - tutvustame motiveeritud õppijad, kes õppimisvõimalusi (korraldame eriala tutvustavaid on teinud teadliku valiku õpitube, ekskursioone, osaleme messidele, koolide kutseõppe kasuks. karjääripäevadel), õpilasi nõustatakse Kutseõpe on paindlik ja vastuvõtmisel. selle kättesaamine on Pakume nõustamise teenuseid psühholoogi ja võimaldatud erinevatele 2015.aastast Rajaleidja keskuse poolset nõustamist. sihtrühmadele. I Erialad, õppekavaarendus ja õppetöö korraldus 1.2. Õppekava arendus 1.3 Õppetöö korraldus Paindlikud õpivõimalused Rakendunud on paindlikud õppevormid, erineva baasharidusega arvestame tööandjate ja õppijate soove: õppijatele: töökohapõhine õpe, statsionaarne ja ÕK d on paindlikud, mittestatsionaarne õpe. ÕK arendus tagab nende struktuur on muutunud lihtsaks ja läbipaistvaks. Enne ÕK lõplikku läbimist on võimalik omandada ka osakvalifikatsioone. Ettevõtlus on üldoskuste mooduli üks osa, lisaks on seda võimalik omandada õppimisvõimalused erineva hariduse ja oskustega õpilastele (esmaõpe, jätkuõpe, osakutse, tööandjate kinnituskirja alusel loodud õppekavad). 70% õppest viiakse läbi väljundipõhiste õppekavade alusel. (Lisa 2: Tabel 6. Õpilaste jaotumine õppevormide alusel, Tabel 9. Loodud õppekavad, Tabel 18. Rahulolu-uuring) Junior Achievement Eesti on koolitanud välja kaks õpetajat ja 2 gruppi õpilasi. Loodi 2 ettevõtet. põhjalikuma lisamoodulina. Kvaliteetne õppekorraldus tänapäevases õpikeskkonnas: Funktsioneerib ühtsele metoodikale tuginev kvaliteedi kindlustatuse süsteem, mis tugineb eneseanalüüsile ja kohalike tööandjate hinnangutele Täiendus- ja ümberõpe on muutunud kutseõppe lahutamatuks osaks. Esmast väljaõpet täiendab paindlik ja hästi funktsioneeriv täiendusõpe ja õppijat toetav psühholoogiline ja sotsiaalne nõustamine, õpiabi. Õppeprotsessi toetav infosüsteem. Üld- ja erialaainete integreeritud õpetamine. Toimib sisehindamine mille põhjal teeme parendusi õppetöös (näit.: õpetajatöö seire, reguleerivate dokumentide ülevaatus jpm), kogume tagasisidet ja õppekavarühmad (ÕKR) on läbinud akrediteerimise: elektrotehnika ja energeetika 6 a ( ), elektroonika ja automaatika 6 a ( ), iluteenindus 6 a ( , kaubandus 3 a ( ), taas akrediteeritakse 2016 II poolaastal. Mehaanika ja metallitöö 6 a ( ), tekstiili- ja nahatöötlus 6 a ( ), transpordi-tehnika 6 a ( ) ÕKR täienduskoolitusi viiakse läbi vastavalt kooli ruumide ja õpetajate võimalustele nõudlus on suurem kui suudame pakkuda. (Lisa 2. Tabel 14. Täienduskoolitused) Kehtestatud on tugimeetmed õppeedukuse tagamiseks ja töötavad pädevad rühmajuhendajad. Tugiteenuste osutamise tingimused ja kord ja Erivajadustega isikute kutseõppes õppimise tingimused ja kord. Kodulehel on ajakohane info, ekool kajastab õppe-tulemusi ja õppematerjale, e-õppe kursused toetavad õppeprotsessi läbiviimist. TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

13 Elukestva õppe kui elustiili kujundamine, inimeste motiveerimine enesearendamiseks Individuaalsete koolitusvajaduste selgitamine ja arvestamine Üldoskusi õpetatakse erialaga seostatult (rakendunud on 11 väljundipõhist ÕK). Arvestame õppija eelnevat õpi- ja töökogemust (VÕTA) ning pakume täis- või osakoormusega õppe võimalust. Hindame õppijate teadmiste taset ning viime läbi tugiõppe tunde (I ja II kursus), igal täiskoormusega õpetajal on vähemalt 2 konsultatsiooni nädalas. Rakendunud on 2 konsultatsiooni-nädalat õ. a. 1x a viiakse läbi arengu-vestlusi (I k 2xa ja II-IV k 1xa) ja rahuloluküsitlusi. Muudatuste tulemusena on õpilaste edasijõudmine paranenud (13/14.õ.a lõpetas õ.a. võlgadeta 57%, põhikooli baasil õppivatest õpilastest ja 15./16.õ.a 63% 6%.) II Kaasaegne õpikeskkond 2.1. Õpikeskkond Õpikeskkond on kaasaegne ja konkurentsivõimeline: Kutseõppeasutus on muutunud õppekavade arendus-asutusteks. ÕK nõuetest lähtuvalt sisustatud õppebaasid (õpperuumid ja seadmed, tehnoloogilised vahendid). Optimeeritud tervist säästev ruumikorraldus (kaasaegne õppetööd soodustav infrastruktuur) ja selle intensiivne kasutus. Ressursside planeerimine ja kasutamine on tõhus. Rakendatakse kokkuhoiu ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Viiakse läbi olemasoleva vara sihipärase kasutamise analüüs. Kool on aktiivne partner õppekavade loomes töötajad osalevad kutsestandardite ja riiklike ÕK väljatöötamises (9 riikliku ÕK töös); kooli ÕK loomesse on kaasatud tööandjad (tööandjate koostöökirjade baasil on loodudu 5 ÕK), rakendunud on 4. ja 5. taseme esma- ja jätkuõppe ÕK (Lisa 2. Tabel 9. Loodud õppekavad). Kooli praktilise väljaõppe ruumid on uuendatud ja moderniseeritud (infra, sisustus ja õppetehnika). Hinnatakse ruumide kasutamist ning vajadusel tehakse ümberkorraldusi. Õpperuumid on renoveeritud - kaugjuhitav ventilatsiooni- ja küttesüsteem, automaatne valgustus, WiFi leviala, arvutite kasutamise võimalus, sisustus ja õppeseadmed kaasaja tasemel. Regulaarselt hinnatakse vara heakorda (määratud vastutajad, 1 x a inventuurid), kooli eelarve planeering tagab õppevahendid ja jätkusuutlikkuse. Õpetajad loovad õppetööd toetavaid e-kursusi ja kasutavad e-õppekeskkondi. TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

14 III Koostöö ja partnerlus 3.1. Töö personaliga 3.2. Koostöö sotsiaalsete partneritega Personali kvalifikatsioon vastab kehtestatud nõuetele ja töö iseloomule: Õpetajad on oma eriala spetsialistid, kes on säilitanud sideme erialase pädevusega ning on suutelised erialaseks arendustööks. Õpetajad on võimelised õpetama nii teismelisi kui täiskasvanud õppijaid. Toimib väga paindlik õpetajaid ettevalmistav süsteem. Õpetajad on vääriliselt motiveeritud, nende palgatase on võrdne või ületab vastavas sfääris töötavate sama kvalifikatsiooniga spetsialiste. Aktiivne infovahetus organisatsiooni sees ja partneritega Kooli arengut toetav eesmärgistatud ja aktiivne välissuhtlus. Õppijatele võimaluste loomine praktiliseks ettevalmistuseks nii kodukui välismaal. Ettevõtetel on aktiivne roll ettevõttepraktika korraldamises, kutseõpetajate regulaarne kogemuste omandamine ettevõttes. Õpilased on motiveeritud osalemiseks kutseeksamitel ja kutsevõistlustel. Kooli töötajad on aktiivsed ja innovaatilised ning panustavad kooli arendusse ÕK arendus, projektides osalemine, õppematerjalide loomine, õppevahendite soetamine, üliõpilaste juhendamine jms. Töötajatega viiakse läbi arenguvestlusi ja rahulolu küsitlusi. (Lisa 2. Tabel 15. Õpetajate täienduskoolitus/stažeerimine, Tabel 18. Rahulolu - uuring) Õpetajatele on kaasaegsed töötingimused (õpetajatel on osakondade sisesed õpetajate toad, õppe- kirjanduse tellimisel piiranguid ei ole, kool toetab õppematerjalide loomist ja trükkimist jne) ning võimaldatakse osaleda erialastel koolitustel. (Lisa 2, Tabel 15.Õpetajate täienduskoolitus/ stažeerimine) Teeme koostööd põhikoolide, gümnaasiumide ja teiste kutsekoolidega õppetöö läbiviimine, ruumide ristkasutus, õpilaskodu võimaldamine, õppekavade arendus jms Vilistlased on koostööpartnerid. Nõunike kogu liikmed on ettevõtete ja sotsiaalsete partnerite esindajad. Loodud on TTHK tunnustatud tööandjate andmebaas, mille põhjal valivad õpilased praktikakohti. Partnerid osalevad õpilaste vastuvõtul, kutseharidusliku lõpueksami hindamises ja on kaasatud õppetöö läbiviimisesse. Õpetajad osalevad partnerite koolitustel ja käivad stažeerimas. Tagasiside (infovahetuse) põhjal tehakse muudatusi õppetöö korralduses (tööandjad) - praktikale suunamise aeg, praktika hindamine, moodulite paiknemine õppeajas; rahuloluküsitlus ja põhikooli baasil õpilaste arenguvestlus - tunniplaani koostamise kord; Wi-Fi leviala laiendamine, raamatukogu lahtioleku aeg jt; Põhikooli baasil õpilaste vanemate kaasamine, tugi-meetmete rakendamise tõhusus. Vahetame kogemusi välispartneritega ja korraldame õpilasvahetusi (Lisa 2. Tabel 17. Projektides osalemine). Kooli töötajad osalevad kutsestandardite loomisel ja on kaastatud kutsenõukogu töös. Õpilased on edukad kutsevõistlustel ja sooritavad kutseeksameid. Kool tunnustab kutseeksamit kooli lõpueksamina. (Lisa 2. Tabel 16. Kutsevõistlustel tunnustatud õpilased) TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

15 IV Kooli maine 4.1. Suhtekorraldus 4.2. Traditsioonid ja õppeväline tegevus Tervikliku mainekorraldus-süsteemi arendamine: Kutseharidus on hinnatud, selle tagatud. kättesaadavus Traditsioonid ja õppeväline tegevus toetavad kooli mainet: Ruumiressursi planeerimisel on prioriteediks õpilastele ja töötajatele tasuta huvitegevus; Muuta kooli õpilaselu elava-maks juurutatavate traditsiooniliste üritustega; Õppe-ekskursioonid edasi-müüjate juurde ja margi-teenindustesse ette-kujutuse töökesk- annavad tulevasest konnast. Kool teeb aktiivset reklaami meedias, tutvustab õppimisvõimalusi põhikoolides ja gümnaasiumides, infomessidel. Korraldame näitusi ja kutsevõistlusi. Koduleht tutvustab õppimisvõimalusi ning õpetatavaid erialasid. RKT õppekohad on 92% täidetud ja õpilased õpivad RKT-välistel õppekohtadel (Lisa 2. Tabel 3) Huvitegevus ja õpilasomavalitsuse töö toetab elukestva õppe võtmepädevusi (eneseteostust ja meeskonnatöö oskus, ühtekuuluvus, aktiivne kodakondne jt). Õpilastel on võimalik kasutada ruume vastavalt kehtivale korrale (jõusaali, korv- ja võrkpallitrennid, jooga, tantsuring, koolibänd jt ruumide kasutamine) ja osaleda teabepäevadel, kooli traditsioonilisi üritustel. Õpilased käivad tööandjate juures ekskursioonidel, õppekäikudel. Tööandjad osalevad õppetundide läbiviimises Strateegilised üleriigilised eesmärgid Aasta 2020 prognoosi kohaselt vajame oskustööjõudu, kes suudavad kaasas käia tehnoloogia arenguga. Nõudlus on kõrge või keskmise kvalifikatsiooniga töötajate järele isegi neis valdkondades, kus enamasti vajati madala kvalifikatsiooniga töötajaid. Nii tasemeõppel kui ka täienduskoolitusel on kaks eesmärki: tagada tööhõive ja majanduskasv ning järgida ühiskonna üldiseid väljakutseid eelkõige sotsiaalse sidususe edendamisel. Tasemeõpe ja täienduskoolitus peaks nii noortele kui ka täiskasvanutele andma atraktiivseid ja väljakutset pakkuvaid karjäärivõimalusi ning olema võrdselt köitev nii naistele kui ka meestele, nii suure potentsiaaliga inimestele kui ka inimestele, kellel on oht mingil põhjusel tööturult välja langeda. Tulemuslikkuse hindamiseks on kutsehariduses sätestatud tulemus- ja tõhususnäitajad ning määratud üleriigilised tulemus- ja tõhususnäitajad, mille alusel hinnatakse Eesti konkurentsivõimet Euroopas. Tabel 2. Kutsehariduse tulemus- ja tõhususnäitajad TULEMUSNÄITAJAD Õppe- Algtase Siht asutus Õppetöö katkestajate osakaal EESTI 26,2 25,8 25,6 kutsekeskhariduses I aastal, % TTHK 32,6 30,6 39,0 20 Õppetöö katkestajate osakaal EESTI 25,3 25,1 26,7 kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, 20 TTHK 29,4 29,2 23,4 % Õppetöö katkestajate osakaal EESTI 19,8 20,2 21,8 kutsehariduses kokku % TTHK 21,2 23,4 24,0 20 Kutsekeskhariduse nominaalajaga EESTI 44,4 48,5 lõpetajate osakaal % TTHK 42,2 40,8 80 Kutseeksami edukalt sooritanute osakaal EESTI 41,9 43,3 42,9 lõpetajatest % TTHK 52,8 57,3 52,9 80 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

16 Eesmärkide täitmist toetavad taustamõõdikud Kutsehariduse lõpetanute keskmine EESTI 702,4 736,4 töine sissetulek, keskmiselt kuus TTHK 769,0 777,2 900 Allikas: Haridussilm TÕHUSUSNÄITAJA Õppe- Algtase Siht asutus Õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv EESTI 17,1 17,1 16,7 kutseõppeasutuses TTHK 19,5 21,2 20,6 18 Allikas: Haridussilm Üleriigiliste eesmärkide täitmise mõju tulemusena peaks rohkem õpilasi suunduma kutseharidusse, vähenema eri- ja kutsehariduseta isikute osakaal ning rohkem lõpetajaid asub õpitud erialale tööle. KUTSEHARIDUSE tulemus- ja tõhusnäitajad Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64 a) osakaal, % 30,2 29,6 29,7 25,0 1-3 aastat tagasi ISCED 3-4 tasemel lõpetanud aastaste tööhõive määr, % 65,5 66,8 74,4 Kutseõppe õpilaste osakaal (keskhariduse tasemel), % 33,0 33,0 32,2 40,0 Kutseõppe statsionaarses õppes õpinguid jätkavate põhikoolilõpetajate osakaal, % 28,6 26,7 27,2 35,0 Allikas: Haridussilm 2.6. Arengukava konkurentsistrateegia Arengukava valmimisel kasutati HeiVäl Consulting kaubamärgiga kaitstud liivakella meetodit. Koostööna valmis sise- ja väliskeskkonna analüüs (Lisa 2. SWOT), SWOT konkurentsistrateegia mudel, kaardistati kriitilised tegurid, sõnastati visioon, missioon, strateegilised eesmärgid. Eelpool toodud põhjal koostati tegevuskava, mis määratleb võimalikud teed ja tegevused eesmärkide saavutamiseks, planeeritavad tegevused, vastutajad, mõõdikud. Praktilise õppe oluline parendamine koostöös tööandjatega Üh(-ineda )-endada kutsekoolidega ja värvata Gümnaasiumitelt Probleemsete/ õpiraskustega õpilaste toetamine Kuidas konkurentsieeliseid säilitada? Joonis 1. SWOT konkurentsistrateegia mudel Kuidas konkurentsieeliseid juurde Laienemine aktiivselt täiskasvanutele avatud koolitusturule TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

17 3. TTHK Missioon, visioon ja põhiväärtused Visioon Meie visioon aastaks 2025 TTHK on uuenduslik ja tööturu vajadustele suunatud elukestva õppe keskus. Missioon Pakkuda konkurentsivõimelist kutseharidust ning elukestva õppena koolitada tööandjate vajadusi arvestavaid oma ala spetsialiste nii esma-, täiendus- kui ümberõppes. Põhiväärtused Tööturule suunatud lähtume tööandjate soovidest, huvidest ja väärtustest, arvestame ja kaasame neid õppetöö läbiviimisesse. Innovaatilisus oleme avatud uutele ideedele, eriala arengule ja loovusele, investeerime eriala jätkusuutlikusse. Tulemuslikkus oleme orienteeritud isiku ettevalmistamise positiivsete tulemuse saavutamisele läbi õppija ja tema lähivõrgustiku motiveerimise ja juhendamise. Professionaalsus õpime ja arendame end pidevalt. Meie meeskonnal on head teoreetilised ja praktilised teadmised. TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

18 Tulemused 4. Tegevuskava Strateegilised tegevussuunad kriitiliste edutegurite rakendamisel: Strateegilised eesmärgid 1. Muutunud õpikäsitlus nutikas õpikeskkond mis suurendab isiku, organisatsiooni ja kogu ühiskonna õppimise tahet, oskusi. 2. Õpilased on edukalt EV ja välisriikide kutseharidusvõistl ustel ning lõpetajad on konkurentsivõimelised EL tööturul Toetavad tugiteenused (tugiõppe, nõustamine, abiõpe) Kasutame ära hariduspoliitilised otsused, reformid, rahastuse muutuse Motiveeri -tud ja karjääriteadlike õpilaste leidmine Hariduses ja töömaailmas toimuvad muudatused (sh nõuded) ja ootused ei arvesta sihtrühma võimeid Tegevused Õpilaste arv aastas eelarve 1.1 Mainekujundus-, reklaamistrateegia koostamine (kodulehe uuendamine); 1.2 Õppekorraldus toetab õpiväljundite omandamist Katkestajate osakaal (%) Katkestajate osakaal kutsekeskhariduses I.a (%) 23,4% 24% 23,5% 23% 22,5% 22% 21,5% 21% eelarve 30,6% 39,0% 36,6% 35% 34,5% 34% 33,5% 33% eelarve Katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I.a (%) 29,2% 23,4% 23% 22,5% 22% 21,5% 21% 20,5% eelarve Kutseeksami sooritanute osakaal lõpetajatest (%) Võitude arv (I-III koht) Eesti ja välisriikide kutsevõistlustel ISO sertifikaadi saanute % lõpetajatest Praktilise õppe parendamine 57,3% 52,9% 53% 60% 65% 70% 75% 80% eelarve, struktuu rifond eelarve, partnerid ,5% 2,5% 3% 4% 5% eelarve, partnerid, KO Lõpetajate rakenduvad erialasel tööl, 60% 58% 59% 60% 62% 64% 67% 70% eelarve 6 kuud peale lõpetamist Probleemsete õpilaste toetamine Laienemine ja värbamine Laienemine täiskasvanute koolitusturule ja arvestab õppija võimeid (paindlikud õppevõimalused, lühikesed ÕK, suurem valikainete osakaal, e- kursused, õhtu-, kaug-, töökohapõhine-, e-õpe, täiend-, ümberõpe ja kursused harrastajatele); 1.3 Kutsealase tasandusaasta juurutamine (õppevõimalusi tutvustav vaheaasta õpiraskustes õpilastele). 1.4 Õpivastutuse delegeerimine õpilasele, mis annab ülevaate õpingute tõhususest ning toetab vastutustundlike täiskasvanulike väärtushoiakute kujunemist (ÕKR õpivõimalused n-ö õpipuu, õppekava täitmise vaade kompetentsidest, tähtaegadest, nominaalaja ületanud õpilastele omavastutus); 1.5. Tugisüsteem toetab õpilast õppeprotsessi ajal (tugiõpetaja, andragoog, sotsiaalpedagoogi ametikoha loomine ja vajaduspõhiste tugiteenuste loomine sh keelekursused) Koolisisese kutsevõistluste süsteemi loomine; 2.2. ISO sertifikaadi võimalus parimatele õpilastele; 2.3. Motivatsioonisüsteemi loomine kutseõpetajatele ja õpilastele; 2.4. Tööandjate kaasamine õpilaste ettevalmistusse; 2.5. Tööandjad toetavad õppijate rakendumist tööturul (sisseelamisaasta, koostööprojektid, õppe läbiviimine ettevõtetes jms); 2.6. Koostöö ettevõtlusinkubaatoritega. (Kriitiliste) edutegurite Mõõdikud Algtase Sihttulemused Ressursid põhjus-tagajärg seosed Vastutajad direktor, õppedirek tor, ÕK valdkond ade juhid, täiendusk oolituse juht, õpetajad valdkond ade juhid, õpetajad TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

8 Täiskasvanuhariduse programm docx

8 Täiskasvanuhariduse programm docx Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85 Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI

Rohkem

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Arengukava Kooskõlastatud kooli nõukogus protokoll nr 1-4/1 Sillamäe

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Arengukava Kooskõlastatud kooli nõukogus protokoll nr 1-4/1 Sillamäe Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Arengukava 2018-2020 Kooskõlastatud kooli nõukogus 30.01.2018 protokoll nr 1-4/1 Sillamäe 2018 1 Sisukord 1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse üldiseloomustus ja juhtimisstruktuur...

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1 Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korra aluseks on haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise

Rohkem

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Dokument KD 107-1/V1 Leht 1/6 ARENGUKAVA LÄHTEKOHAD AASTATEKS 2013-2020 Koostas: Margus Ojaots Kinnitas: Margus Ojaots Kuup: 23.04.2013 Ida -Virumaa Kutsehariduskeskuse arengukava

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI KINNITATUD TKAK direktori 14.02.2006.a käskkirjaga nr 1-5/6 KINNITATUD direktori 05.11.2018 käskkirjaga nr 1-5/132 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA

TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Programm Kutsehariduse sisuline arendamine Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamin

Programm Kutsehariduse sisuline arendamine Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamin Programm Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013 1.1.0501.08-0005 Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine EKKA Kutsehariduse Hindamisnõukogu

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 27.09.2018 protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu 1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 180857 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõidukitehnik Vehicle technician техник по автомобилям

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem