Eesti 2035 töömaterjal: ARENGUVAJADUSED Märts 2019 PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA
|
|
- Mati Tali
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA GLOBAALSED TRENDID Maailma rahvastik kasvab ja vananeb Tehnoloogia muutub järjest kiiremini Ärimudelid ja töö olemus muutub Ränne ja linnastumine kasvab ARENGUD EESTIS Erialase hariduseta inimeste ja madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal on suur Oskuste ja tööturuvajaduste vahel on ebakõlad Hariduskorraldus ei ole piisavalt õppijakeskne Doktoriõppe atraktiivsus ja koostöö erasektoriga on ebapiisav Õpitulemustes on regioonide ja õppekeele lõikes erinevused Õpetajate järelkasv ei ole piisav ARENGUVAJADUS PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL Arendada ühistel väärtustel põhinevat, õppijakeskset ja kaasavat haridussüsteemi, mis võimaldab paindlikke õpiteid Tagada võrdsed võimalused nii hariduses kui tööturul, sh eesti keelest erineva emakeelega inimestele Suurendada formaalse haridussüsteemi sidustamist mitteformaalse õppimisega Muuta ja väärtustada õpetaja rolli ühiskonnas ning tagada õpetajate ja tugipersonali piisavus kõigis Eesti piirkondades Luua paindlikke enesetäiendamisvõimalusi, mis toetavad tööturu vajadusi Võimaldada digitaalsete oskuste omandamist ja arendamist kogu elukaare ulatuses Toetada innovatsiooni ja kvaliteedi arendamist, sh kasutades tehnoloogilisi lahendusi kõikidel haridusastmetel Korrastada ja konsolideerida koolivõrku nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduses arvestades ka piirkondlikke vajadusi Parandada doktorandide sotsiaalseid tagatisi Tõhustada teadlaste koostööd ettevõtetega, parandada sektorite vahelist mobiilsust Luua ühtne Euroopa haridusruum, kus kõigil õppuritel (nii kutse kui ka kõrghariduse omandajatel) oleks võimalik takistusteta õpirändes osaleda. KUI EI TEGELE, SIIS Inimeste heaolu, eneseteostus ja toimetulek on piiratud ning süveneb ebavõrdus Hariduse ja tööturu mittevastavus süvendab struktuurseid tööturuprobleeme Suureneb inimeste töötusrisk Ettevõtete teadmistemahukus ja lisandväärtus ei kasva oodatavas tempos Ettevõtted lahkuvad, välisinvestorite huvi väheneb 1 Talendid, sh teadlased lahkuvad Eestist
2 PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL 1. Olulise mõjuga globaalsed trendid Tehnoloogia muutub järjest kiiremini. Tehnoloogia areng toob kaasa rutiinseid kognitiivseid ülesandeid sisaldavate tööde kiire vähenemise ning tehnoloogiakasutust eeldavate töökohtade arvu kasvu. Uued tehnoloogiad ja automatiseerimine muudavad nii tootmisprotsessi kui ka teenuseid ning kõikides eluvaldkondades kasvab vajadus näiteks infotehnoloogia (IT) alaste oskuste ja andmemajandusega seotud oskuste järele. Uued tehnoloogiad võimaldavad innovatiivseid lahendusi õppeprotsessis, tehisintellektil põhineva õpianalüütika rakendamist ning personaalhariduse juurutamist. Ärimudelid ja töö olemus muutuvad. Tööturg on väga mõjutatud automatiseerimise jätkuvast kasvust, mis nõuab seniste oskuste ja teadmiste ümberkujundamist ning hariduspoliitilist reageerimist. Töötaja-tööandja traditsioonilise duaalse rolli vähenemine tähendab töötajale suuremat vastutust ja enesejuhtimisoskust. See eeldab haridussüsteemilt inimeste kognitiivsete ja mittekognitiivsete oskuste arendamist, et toetada järjest kiiremini muutuvas ja keerukamas keskkonnas toime tulemist ja selles kohanemist igas eluetapis. Maailma rahvastik kasvab ja vananeb, Euroopas kahaneb. Rahvastiku vähenemine ja vananemine Eestis mõjutab olulisel määral haridusasutuste võrgu kujundamist ning õpetajate järelkasvu. Vananeva ühiskonna ja pikeneva tööelu kontekstis tõuseb järjest enam fookusesse elukestva õppe olulisus terve elukaare jooksul. Ränne ja linnastumine kasvavad. Kasvava rändeprotsesside tõttu vajab ühiskond paremini lõimida. Hariduspoliitikas on üha enam vaja arvestada õpilaste profiili mitmekesistumise ja multikultuursusega. Riigisisene linnastumine toob fookusesse regionaalse ligipääsu kvaliteetsele haridusele sõltumata inimese elukohast ja sellega seonduvad haridusvõrgu kujundamise küsimused. 2. Peamised arengud Eestis Erialase hariduseta inimeste ja madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal on suur Erialase hariduseta inimeste suur osakaal on Eestis olnud probleemiks pikemat aega aastal oli eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25 64aastaste) osakaal 28,6% ning see näitaja on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Lisaks suurele hulgale erialase hariduseta täiskasvanutele ilmestab Eestit ka madala haridustasemega mitteõppivate 18 24aastaste noorte suhteliselt suur osakaal (11,5% aastal), mis on püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Probleem on märkimisväärselt tõsisem meeste seas (16,2%) ületades naiste taseme (6,4%) 2,5-kordselt. Nooremate vanuserühmade hulgas kasvab keskhariduseta inimeste osakaal põhikoolilõpetajatest jõuab keskhariduse omandamiseni vaid 80% noortest, mis viitab tugiteenuste tõhustamise ja karjäärinõustamise olulisusele põhikoolis. Inimeste haridusliku ettevalmistuse ja oskuste ning tööturuvajaduste vahel on ebakõlad Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne tööpuudus kui ka struktuurne tööjõupuudus, mille üheks juurprobleemiks lisaks regionaalsele aspektile on tööturul osalejate erialase ettevalmistuse ja kompetentside ebakõla tööturu vajadustega. Paljudel erialadel ületab tööturu suurenev nõudlus pakkumise ning napib nii kõrgharidusega spetsialiste (näiteks IKT spetsialistid, logopeedid, proviisorid) kui ka kutseharidusega oskustöölisi (näiteks veoautojuhid, puitkonstruktsioonide ehitajad). Nii kõrg- kui ka kutsehariduses tehakse valikuid 2
3 tehnika- ja täppisteaduste kasuks vähem kui tööturg vajab a. Kestvaks probleemiks on nii kõrgkui ka kutsekoolide lõpetajate oskuste mittevastavus (sh üldoskused) tööandjate ootustele ning katkestajate osakaal, mis on eriti problemaatiline kutsehariduses (kõrghariduses on katkestajate osakaal 14,5%, kutsehariduses 20% ehk ligi 5000 õpilast aastas). Kõrghariduse omandajate osakaal on kõrge 2018.a. 47,6% aastaste earühmas - ja ületab Euroopa keskmist ( ,5%). Siiski näitavad viimased andmed langustrendi (2017.a. oli osakaal 48,4%). Esineb suur sooline tasakaalustamatus aastal oli earühma naistest omandanud kõrghariduse 55,6% ja meestest vaid 41,6%. Endist viisi on probleemiks asjaolu, et elukestvas õppes osalevad vähem need sotsiaaldemograafilised rühmad, kes seda enim vajaksid madalama haridustasemega inimesed ja vanemaealised. Rahvuseti on elukestvas õppes osalemise lõhe (25 64aastased) märkimisväärne kui eestlaste seas täiendas end aastal 22,4% inimestest, siis mitteeestlaste hulgas oli vastav näitaja 14,1%. Ka regionaalses lõikes varieerub elukestvas õppes osalemine olulisel määral Põhja-Eestis täiendas end aastal 23,6% tööealisest elanikkonnast, samal ajal Kesk-Eestis (2018.a 14,0%) ja Kirde-Eestis (2018.a 12,0%) oli vastav näitaja peaaegu poole madalam. Hariduskorraldus ei ole piisavalt õppijakeskne Kuigi Eesti haridusnäitajad on võrreldes teiste riikidega valdavalt väga head, ei ole praegune hariduskorraldus piisavalt paindlik ja õppijakeskne. Õppija valikud ja üleminekud ei ole piisaval määral toetatud, mille osas annab tunnistust kõrge koolist väljalangevus ning katkestajate hulk. Haridustasemeti on nii õpe kui hindamine valdavalt õppeaine- või erialakeskne, jättes tähelepanuta üldisemad kompetentsid. Formaalhariduses vajab tõhustamist koostöö nii haridustasemete ja -liikide vahel kui ka õppeasutuste vahel, et suurendada paindlikkust ja sidustamist. Põhikoolijärgsete ja keskharidusejärgsete õpiteede valikutes on suured piirkondlikud ja soolised erinevused. Näiteks kutsekeskharidusse suundujate osakaal on suurim Ida-Virumaal (42%) ja Viljandimaal (39%), madalaim Harjumaal (22%) ja Tartumaal (20%). Kõikides maakondades on kutsekeskharidus poiste jaoks oluliselt populaarsem valik kui tüdrukute jaoks. b. Õppijakeskset tuge vajavate õpilaste arv kasvab ning hariduslike erivajadustega (HEV) lastele pole tagatud ühtlast tugisüsteemide struktuuri, mis täidaks nii ennetavat kui toetatavat ülesannet. Koolid seisavad silmitsi tugipersonali (logopeedid, eri- ja sotsiaalpedagoogid, psühholoogid) puudusega. Õpetajate järelkasv ei ole piisav Nii üldhariduses kui ka kutseõppes on 30aastaste ja nooremate õpetajate osakaal püsinud 10% lähedal. Vanuse tõttu on suur hulk õpetajaid vaja asendada, sest ligikaudu pooled õpetajad on üle 50aastased, iga viies õpetaja aga vanem kui 60aastane. Eriti tugevalt ilmneb probleem matemaatika ja loodusteaduste õpetajate puhul. Alustavatest õpetajatest omakorda töötab vähem kui ühe aasta ametikohal umbes 30%. Kui õpetajakoolituse erialadele sisseastujate arv püsib samal tasemel, on aineõpetajate pealekasv aastatel kolmandiku võrra väiksem kui reaalne vajadus. c Rahvusvahelisest uuringust ilmneb (TALIS 2013), et õpetajate rahulolu oma tööga on väiksem kui teistes OECD riikides. Põhjusteks on eelkõige suur töökoormus, ameti vähene väärtustatus ühiskonnas, õpilaste distsipliini- ja motivatsioonipuudus, raskused erivajadustega õpilastega toimetulekul. Õpitulemustes on regioonide ja õppekeele lõikes erinevused Rahvusvahelised uuringuid (PISA) näitavad, et Eesti õpilaste keskmised tulemused on head, kusjuures sotsiaal-majandusliku staatuse mõju põhioskuste omandamisele on ELi väiksemaid. Siiski näitavad riigieksamid, et maapiirkondade koolide õpilaste õpitulemused ei ole nii head kui linnapiirkondade koolide õpilaste omad. Kõrgema keskmise tulemusega koolid paiknevad Tallinnas, Tartus ja teistes suuremates Eesti linnades d. Alates aastast tehtud rahvusvahelised PISA testid näitavad ka eesti ja vene õppekeelega koolide tulemustes märkimisväärseid erinevusi. 3
4 Doktoriõppe atraktiivsus ning koostöö erasektoriga peab kasvama Doktorantuuri lõpetajate arv on kasvanud (2017. aastal 253, mis on läbi aegade kõrgeim näitaja), kuid aastaks seatud eesmärki jääb täitmata (300). Ka 2017.a taseme hoidmine võib edaspidi raskeks osutuda, kui ei parane doktorandide sissetulekud ja sotsiaalsed tagatised. Doktorantuur peaks valmistama ette nii teadlaste, õppejõudude kui ka era- ja avaliku sektori tippspetsialistide järelkasvu. Siiani on nõudlus doktorikraadiga spetsialistide järele väljastpoolt teadussüsteemi, eriti erasektorist olnud tagasihoidlik. Kõrghariduse, sh doktoriõppe kvaliteet sõltub paljuski teaduse tasemest. Senised hindamised näitavad, et Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning tulevikku suunatud. Paranenud on nii üldine publitseerimisaktiivsus kui ka kõrgetasemeliste, paljutsiteeritud artiklite osakaal. Üha enam tehakse rahvusvahelist koostööd. Näiteks on välisteadlaste osakaal kõigi Eestis tegutsevate teadlaste hulgas kasvanud 6,3%-lt aastal 9,8%-le aastal ning aastal oli iga kolmas doktorantuuri sisseastuja välismaalane. Paranema peab aga nii teaduse kui doktoriõppe kooskõla majanduse ja ühiskonna vajadustega. 3. Arenguvajadus luua paindlikud ja individuaalseid vajadusi väärtustavad õppimisvõimalused terve elukaare jooksul Haridus on võtmetegur, mis suurendab iga inimese võimet elada õnnelikku täisväärtuslikku elu ning tunda end ühiskonnas osalisena kogu elukaare ulatuses. Õppimisvõimalused peavad toetama inimest muutustega kohanemisel terve elukaare vältel. Tuleviku tööturgu mõjutavad suurel määral järjest kiirenev tehnoloogia kasutuselevõtt, tootmise digitaliseerimine ja robotiseerimine, muutuvad töövormid ning uute ametite teke. Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt töötab 65% praegustest 1. klassi õpilastest tulevikus ametitel, mida praegu veel ei eksisteeri. Samas väheneb järjest enam aga töökohakindlus. See eeldab võimaluste loomist pidevaks enesetäiendamiseks terve elukaare ulatuses ning elukestva õppe väärtustamist ühiskonnas. Maailma Majandusfoorumi andmetel on tulevikus enim vaja kahte tüüpi oskusi ühelt poolt spetsiifilisi tehnoloogiaalaseid ja digitaaloskusi ning teiselt poolt inimeste mittekognitiivseid üldoskusi (emotsionaalsed ja sotsiaalsed oskused nagu näiteks kohanemisvõime, empaatiavõime, loomingulisus, kriitiline mõtlemine, analüüsioskus, komplekssete probleemide lahendamise oskus, sotsiaalne tajumine, stressijuhtimine jne). Nende oskuste arendamisele on oluline tähelepanu pöörata nii formaalõppes (üld-, kutse-, kõrghariduses) kui ka mitteformaalhariduse süsteemis. Samuti tuleb kõnealuste oskuste arendamist toetada täiskasvanutele mõeldud õppes terve elukaare ulatuses. Vajalik on süvendatult fookusesse võtta inimeste ettevõtlikkuse arendamine, et toetada nende ettevõtliku hoiaku ja ettevõtlusjulguse kujunemist ning ettevõtlusega alustamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kasvu. Oluline on süvendatult tegeleda ka sooliste stereotüüpide hoiakute muutmisega erialavalikutes, et julgustada rohkem naisi valima IKT ja STEM (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) erialasid, millel on üha kasvav tööjõupuudus kogu Euroopas. Stereotüüpsete valikute muutmine aitab pikemas perspektiivis ühtlustada ka meeste ja naiste sissetulekuid ning säilitada globaalsel tasandil Eesti tööjõu atraktiivsust. Kuigi muutunud õpikäsitus on olnud prioriteetsel kohal juba mitmeid aastaid ning riiklikud õppekavad sätestavad ka vajalikke üldoskusi, on nii õpe kui hindamissüsteem endist viisi valdavalt aineõppe keskne. Õppijate individuaalse andekuse väärtustamine ning erivajaduste märkamine on vaja muuta õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Õpilased õpivad endiselt ühtse õppekava alusel ning individuaalne õppekava on praeguses süsteemis võimaldatud vaid haridusliku erivajadusega (HEV) õpilastele. See lähenemine jätab aga tähelepanu alt välja andekad õpilased, kellele ei paku õppekavajärgne standardlähenemine piisavalt arenguruumi. Samuti ei toeta praegune süsteem piisavalt koolist väljalangemise ohus olevaid noori. Noorte koolist väljalangemine ja haridustee katkestamine tähendab ühiskonna 4
5 jaoks pikemas perspektiivis sotsiaalsete riskide võimendumist ja Eesti inimvara potentsiaali realiseerimata jätmist. e Seetõttu on oluline keskenduda õppijakeskse ja individuaalseid lahendusi pakkuva hariduskorralduse võimaldamisele ning personaalhariduse arendamisele. Selle rakendamist toetavad muuhulgas erinevad eestikeelsed digitaalsed lahendused. Haridussüsteemi paindlikkuse suurendamiseks ning innovatsiooni tugevdamiseks on oluline juurutada n-ö õmblusteta haridussüsteemi, mis pakub õppijatele personaalsemat lähenemist ning paindlikke õpiteid (näiteks võimalus pakkuda kutseõppeasutuses õpetatavaid aineid ka gümnaasiumites, võimalus valida läbitavate õppeainete raames eri raskusastmega tasemed, näiteks andekate noorte puhul keskhariduse läbimine kiiremas tempos võrreldes tavapärasega jne). Oluline on omavahel sidustada nii formaalhariduse kui mitteformaalhariduse kaudu omandatu, mille puhul haridussüsteem täidab erinevate saadud teadmiste mõtestamise ja süstematiseerimise funktsiooni. Lisaks oluliste teadmiste edasiandmisele on vajalik fookuses hoida õpilaste õnnetunnet ja rahulolu õppimisest, sealhulgas pöörata oluliselt rohkem tähelepanu noorte vaimse tervise heaolule. Kvaliteetne haridus- ja huviharidussüsteem ning kaasavad noorsootöö tegevused kujundavad noorte põlvkonna sotsiaalset kapitali ja võimekust tulevikuks ning on oluliseks väärtusruumi kujundajaks noore inimese jaoks. Tähtis on panustada noorte aktiivsesse kaasamisse ühiskonda, suurendada ühiskondlikku sidusust ning tugevdada nende seotust Eesti riigiga. Noorte õpetajate pealekasvu parandamiseks on vaja süvendatult tegeleda õpetajaameti populariseerimise ja väärtustamisega ning õpetaja rolli ümberkujundamisega. Õpetajate roll koolis ei piirdu vaid teadmiste edasi andmisega, vaid see peab muutuma eestvedajaks, õppija toetajaks ning õppija õpiraja kujundajaks. Iga päev laste ja noortega kokku puutudes mõjutab õpetaja noorte väljakujunevat maailmapilti ja väärtusi. Oluline on toetada õpetajate hoiakute muutumist ning suurendada ka meesõpetajate osatähtsust, et tagada koolis sooliselt tasakaalustatum keskkond noore arenguks. Oluline on tagada, et õpetaja ametis töötavate inimeste motivatsioon oma tööelu haridussüsteemis jätkata säiliks. Tulevikuhariduse oluline alustala on paindliku elukestva õppe juurutamine ning töötamisega integreerimine kogu elukaare ulatuses. Ühiskonnas normiks kujunev järjepidev enesetäiendamine on üheks oluliseks lahenduseks kiiresti muutuvale tööturuolukorrale ning ettevõtjate vajadustele. Täiend- ja ümberõppe propageerimine ning selle laialdane võimaldamine aitab kaasa inimeste töötusriski vähendamisele ning vähendab ühiskonnas nii sotsiaalset, regionaalset, rahvuselist kui soolist ebavõrdsust. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis märkimisväärselt suurenenud, on vaja suuremat tähelepanu pöörata eri paindlike lahenduste võimaldamisele (nt nanokraadid, lühemad ja paindlikud õppeprogrammid jne), seda nii kõrg- kui ka kutsehariduses. Oluline on suurendada ka tööalase praktilise õppe võimalusi, näiteks õpipoisiõppe süvendatud juurutamine. Tööturu polariseerumise vähendamiseks on vaja lisaks täiskasvanutele mõeldud eesti keele koolitamisele kohandada praegune haridussüsteem ümber koosõppivaks lõimumist ja sidusust toetavaks kooliks alates alusharidusest. Oluline on toetada eesti keelest erineva koduse keelega laste eesti keele omandamist, säilitades nende sidet oma emakeele ja kultuuriga. See aitab tulevikus vähendada erinevusi õpitulemustes ja vältida tööturu rahvusepõhist polariseerumist f. Oluline on tähelepanu pöörata ka uussisserändajate perede haridusvajadustele, pakkudes neile paindlikke ja lõimivaid lahendusi, mis toetavad nende aktiivset ühiskonnas osalemist. Doktoriõppe atraktiivsust on vaja suurendada, mis eeldab jätkuvat tööd doktorantide sotsiaalsete tagatiste parandamisega. Et tugevdada doktoriõppe ja teaduse seoseid ettevõtlusega, tuleb süsteemselt sektorite vahelist koostööd ja mobiilsust parandada, tugevdada vastavaid motivatsioonimehhanisme. Paraneksid doktorandide ja teadlaste enesetäiendamise ja töövõimalused erasektoris ning eeldused teadmistemahukuse kasvuks 5
6 ettevõtetes. Silmas tuleb pidada, et teaduse kõrge taseme hoidmiseks ja tõstmiseks tuleb tagada teadlastele konkurentsivõimelised töötingimused, heal tasemel teadustaristu ja rahvusvahelise koostöö võimalused. Selleks on vaja: Arendada ühistel väärtustel põhinevat, õppijakeskset ja kaasavat haridussüsteemi, mis võimaldab paindlikke õpiteid Tagada võrdsed võimalused nii hariduses kui tööturul, sh eesti keelest erineva emakeelega inimestele Suurendada formaalse haridussüsteemi sidustamist mitteformaalse õppimisega Muuta ja väärtustada õpetaja rolli ühiskonnas ning tagada õpetajate ja tugipersonali piisavus kõigis Eesti piirkondades Luua paindlikke enesetäiendamisvõimalusi, mis toetavad tööturu vajadusi Võimaldada digitaalsete oskuste omandamist ja arendamist kogu elukaare ulatuses Toetada innovatsiooni ja kvaliteedi arendamist, sh kasutades tehnoloogilisi lahendusi kõikidel haridusastmetel Korrastada ja konsolideerida koolivõrku nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduses, arvestades ka piirkondlikke vajadusi Parandada doktorandide sotsiaalseid tagatisi Tõhustada teadlaste koostööd ettevõtetega, parandada sektorite vahelist mobiilsust Luua ühtne Euroopa haridusruum, kus kõigil õppuritel (nii kutse kui ka kõrghariduse omandajatel) oleks võimalik takistusteta õpirändes osaleda. 4. Võimalikud tagajärjed, kui arenguvajadusega ei tegele Inimeste heaolu, eneseteostus ja toimetulek on piiratud ning süveneb ebavõrdsus Hariduse ja tööturu mittevastavus süvendab struktuurseid tööturuprobleeme Erialase hariduseta ja oskusteta inimeste hulk suureneb, suurendades pikas perspektiivis nende töötusriski Talendid, sh teadlased lahkuvad Eestist Ettevõtted lahkuvad, välisinvestorite huvi väheneb Ettevõtete teadmistemahukus ja lisandväärtus ei kasva oodatavas tempos 5. Eduvõimalus Eesti üheks arenguvõimaluseks on atraktiivse talendikeskuse loomine, mis aitab ennetada nii talentide lahkumist Eestist kui ka meelitada siia enam talente teistest riikidest integreerides neid Eesti tööturule. Talendikeskus on ühelt poolt lahendus Eesti ettevõtete tööjõupuudusele, teiselt poolt mõjub talendikeskus aga tõmbetegurina välismaistele ettevõtetele. Kuna talentide pärast on hakanud võistlema paljud riigid, on Eestil oluline luua teadlikud meetmed talentidele atraktiivse keskkonna pakkumiseks. Selle eduvõimaluse oluliseks eeltingimuseks on ühiskonna avatud ja toetav hoiak erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimeste osas. Kasutatud allikad: 1. Haridusstrateegia raames kokku kutsutud kolme ekspertrühma visioonipaberid (tööversioonid) (2018) 2. A. Valk, Head oskused, HTM (2017) 3. Kutsekoda, Trendiülevaade Töö ja oskused 2025 (2018) 4. RITA-RÄNNE projekt, Eesti tööjõu prognoos: sisseränne vs hõivemuutus (2018) a Kutsekoda, Trendiülevaade Töö ja oskused 2025 (2018) 6
7 b Serbak, K, HTM. Mis mõjutab keskhariduseni jõudmist Eestis? Analüüs EHISe andmetel (2018) c Kutsekoda, Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus. (2018) d Serbak, K., Valk, A. Võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus. Koolivõrk ja erakoolide rahastamine (2016). e Serbak, K, HTM. Mis mõjutab keskhariduseni jõudmist Eestis? Analüüs EHISe andmetel (2018) f RITA-RÄNNE projekt, Eesti tööjõu prognoos: sisseränne vs hõivemuutus (2018) 7
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
Rohkem8 Täiskasvanuhariduse programm docx
Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemPowerPoint Presentation
Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015
ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÄLISHINDAMISOSAKOND ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015. ÕPPEAASTAL TARTU 2015 Koostanud Erge Edesi,
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemMicrosoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA
Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemLisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx
Õppe- ja karjäärinõustamise programm 01.04.2014-31.12.2019 Sisukord 1. Reguleerimisala... 2 2. Tulemusvaldkond: Haridus... 2 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud:...
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemIda-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemKinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85
Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemOSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös
OSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös Merit Luik Karjäärikoordinaator, inimeseõpetuse õpetaja Tartu Tamme Gümnaasium Info töömaailma kohta õpetaja kirstunael Töömaailma kohta käiv
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemBio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn
Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
RohkemPowerPoint-præsentation
Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312
VÄÄRTUSKASVATUS. EESTI KOOLI VALIKUD Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Viljandi hariduskonverents, 17. 03. 2012 1 Eesti hariduse mõned murekohad Haridussüsteem kannatab ühiskonna edukultuse
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
Rohkem