Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase
|
|
- Ülle Kiik
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2)on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3)mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4)analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused. 2. Õppesisu tundi. 2.1.Eesti ja maailm - 25 tundi Eesti riik ja rahvas (10 tundi): 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2) geograafiline asend ja kliima; 3) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4) mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel (10 tundi): 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid (5 tundi): 1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesmaa: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö Kultuur ja looming - 15 tundi Kultuur kui looming (7 tundi): 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö jne; 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu. Kultuuritraditsioonid ja tavad (8 tundi): 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused.
2 2.3.Keskkond ja tehnoloogia - 25 tundi Geograafiline keskkond (5 tundi): 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 3) keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond (10 tundi): 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Tehnoloogia (10 tundi): 1) teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. 2.4.Haridus ja töö 15 tundi Pere ja kasvatus (5 tundi): 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne. Haridus (5 tundi): 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe. Tööelu (5 tundi): 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2) tööotsimine: eluloo koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 5) töötaja ja tööandja õigused ning vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puudega inimeste töö.
3 2.5.Inimene ja ühiskond 25 tundi Inimene kui looduse osa (5 tundi): 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (nt loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid (10 tundi): 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (nt keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimeste suhtlus (5 tundi): 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum (5 tundi): 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus. 3. Õpitulemused. B1 keeleoskustasemega keel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. B2 keeleoskustasemegakeel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;
4 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.
5 4. Hindamine: 5. klass 10.kl: B1.1 B1.2 B kl: B1.2 B2.1 B kl: B2.1 B2.2 B2.2-C1 12.klas s 5 (väga hea) B2.2- C1 KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetuses t (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastabenamasti loomulik öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. valida sobiva keeleregistri. Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. korduste vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ning neid on raske märgata. D TÖÖD KONTROLLTÖ Ö on täidetud vähemalt 90% esimesest korrast ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse täpselt ja laitmatult. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Võib esineda
6 12.klas s KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A keerukad tarindid Mõistab pingutuseta ka abstraktsetel ja tundmatutel teemadel kuuldut (nt film, pikem vestlus, vaidlus). Suudab kriitiliselt hinnata kuuldu sisu ning tõstatatud probleeme. Mõistmist võivad raskendada haruldased idioomid, võõras aktsent, släng või murdekeel eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega Loeb pikki keerukaid erineva registri ja esituslaadiga tekste. Loeb kriitiliselt, oskab ära tunda autori hoiakud, suhtumise ja varjatult väljendatud mõtted. Stiilinüanssidest, idiomaatikast ning teksti keerukatest üksikasjadest arusaamine võib nõuda kõrvalist abi (nt sõnastik, Kõnerütmis ja - tempos on tunda emakeele mõju Väljendab ennast ladusalt ja spontaanselt. Suudab raskusteta ja täpselt avaldada oma mõtteid ning arvamusi erinevatel teemadel. Keelekasutus on paindlik ja loominguline. Suudab saavutada suhtluseesmärke. Sõnavara on rikkalik, võib esineda üksikuid vigu sõnade semantilistes seostes, rektsioonistruktuuride s ja sõnajärjes.. esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. kirjutada põhjalikku ülevaadet mitmest kirjalikust allikast saadud teabe põhjal (nt retsensioon, arvustus). Suudab toimetada kirjalikke tekste. kirjutada loogiliselt üles ehitatud kirjeldavaid, jutustavaid ja arutlevaid tekste, mis tekitavad huvi ning mida on hea lugeda. D TÖÖD üksikuid vigu. Käekiri on loetav
7 12.klas s KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A emakeelekõnelej a nõuanne). nõudmised levivad õpitud teemadele Võib esineda juhuslikke õigekirja- ja interpunktsioonivigu. D TÖÖD 4 (hea) B2.2 kirjutamine B2.1 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid. Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. valida sobiva keeleregistri. koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. kirjutada kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud informatsiooni. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja ametliku kirja stiili). Lausesiseseid on täidetud vähemalt 70% esimesest korrast ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse asjakohaselt. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Esineb grammatikaja õigekirja vigu. Käekiri on loetav
8 nõudmised levivad õpitud teemadele idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega. Kõnerütmis ja - tempos on tunda emakeele mõju. õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt 3 (rahuldav) B2.1 kirjutamine B1.2 Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest.. Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide mõistmisega. kasutada Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. isiklikus kirjas vahendada kogemusi, üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. on täidetud vähemalt 45%. Juhul, kui esimesest korrast see ei õnnestu, on võimalus olukorda parandada. ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö ei ole korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse üldjoontes aru ja see
9 nõudmised levivad õpitud teemadele ükskeelset seletavat sõnaraamatut. kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik. tundeid ja sündmusi. kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista täidetakse rahuldavalt. On palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. On palju grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri nõuab märkimisväärset lugejapoolset pingutust Ümberkirjutatud puudulikud tööd 2 (puudulik) Kuuldust, saadakse aru osaliselt, kuuldu arusaamises on olulisi pudujääke. Ei mõista kuuldust sisu, isegi kui teema on tuttav. Sõnavara on piiratud selleks, et mõista isegi lihtsa sõnastusega tekste. Teksti põhiideed mõistab suurte raskustega. Leiab vajalikku infot suurte raskustega ning osaliselt. Sõnavara on liiga väike selleks, et edasi anda teksti sisu. Kõne on aeglane ja kõhklev. Arusaamist segab halb hääldus. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Öeldu mõte on arusaamatu. Ülesandest saadakse aru osaliselt, selle täitmises on olulisi pudujääke. Teksti kirjutamise jaoks sõnavara on piiratud. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Grammatika- ja õigekirjavead Grammatika tundmine puudulik. on täidetud 20%- 44% On võimalus puuduliku kontrolltöö ümber kirjutada. ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö vormistamine ja kirjutamine on ebakorrektne. Ülesandest ei saanud
10 takistavad mõttest arusaamist. aru või see täidetakse mitterahuldavalt. On väga palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Käekiri pole loetav. Puudulikud tööd on võimalik ümber kirjutada. nõudmised levivad õpitud teemadele
11 5.Õppekirjandus: Eesti keel vene õppekeelega gümnaasiumi 12.klassile. Kirjastus Koolibri, M. Rüütli, E. Viilipus Eesti keele töövihik vene õppekeelega gümnaasiumi 12.klassile. Kirjastus Koolibri, M. Rüütli, E. Viilipus Kõik on korras. Tallinn 2001 R. Kallas T nagu Tallinn. Kirjastus TEA M. Pesti, H. Ahi Avatud uksed. Kirjastus TEA M. Kitsnik, L. Kingisepp Eesti keele käsiraamatud, sõnastikud ja sõnaraamatud. 6. Õpppevahendid: Õpik Töövihik Vihik Ajalehed ja ajakirjad, perioodika väljaanded, audio ja videovahendid, töölehed jm õpetaja poolt vajalikuks peetav materjal.
Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald
Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases situatsioonis suhelda;
RohkemAINEKAVA 10
GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,
RohkemTALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1
TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1. SISUKORD 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 5 1.1. VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE 5 1.1.1. ÜLDPÄDEVUSTE
RohkemSaksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp
Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt
RohkemTALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM
Võõrkeeled. Gümnaasium 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab
Rohkem1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui
1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2)
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED gümnaasiumis 1 EESTI KEELE KUI TEISE KEELE Üldosa Ainevaldkond Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus tähendab suutlikkust suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas,
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemEesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool
Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemÕppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum
Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
Rohkem(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemAINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,
Rohkem1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr
1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev
RohkemEESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku
EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku keelekasutuse, mõtlemis-, analüüsi- ja üldistamisoskuse
RohkemÕPILASTE UURIMISTÖÖDE
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
Rohkem1. Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus (I moodul) Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid 3. Õppekava õpivälj
1. Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus (I moodul) Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid 3. Õppekava õpiväljundid osaoskuste kaupa: Koolituse lo puks on o ppija
RohkemIII kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht
III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine.
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemMicrosoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx
Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemMicrosoft Word - Voorkeeled.doc
Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada
RohkemInglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir
Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass 1.1.1. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piires kodust, perekonnast, sõbrastja endast, kodukohast,
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
Rohkem2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1
2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning
RohkemInglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl
Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemVõõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes
Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista
RohkemMicrosoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled
Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled... 1 A-võõrkeel põhikoolis... 2 2. klass... 2 3. klass... 3 4. klass... 4 5. klass... 5 6. klass... 6 7. klass... 7 8. klass... 8 9. klass... 9 B-võõrkeel
RohkemPõlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine
Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemVENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh
VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides
RohkemАнглийский язык
2.2. Inglise keel NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUMI AINEKAVA 2.2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid INGLISE KEEL Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI
VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
Rohkem5_ Ainekavad_võõrkeeled
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele
Rohkem(Microsoft Word - Lisa 1 Ainevaldkond KEEL JA KIRJANDUS \(g\374mn\))
Tallinna Muusikakeskkooli gümnaasiumi õppekava lisa nr 1 AINEVALDKOND KEEL JA KIRJANDUS Ainevaldkonna õppeained Ainevaldkonna õppeaineteks on eesti keel ja kirjandus. Ainevaldkonna kirjeldus on esitatud
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
Rohkem6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas
6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemINGLISE KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium 1. I kursus English-Speaking Countries Õpitulemused 1. Oskab jutustada ja anda ülevaadet ülalnim
INGLISE KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium 1. I kursus English-Speaking Countries 1. Oskab jutustada ja anda ülevaadet ülalnimetatud riikide sümbolitest, rahvastikust, geograafilisest asendist,
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemReducing disparities Strengthening relations
Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest
RohkemIT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00
IT infrastruktuuri teenused I385 Aine õppejõud: Katrin Loodus, Margus Ernits http://enos./~mernits Tallinn, 2014 Oluline info on aine vikis Kindlasti hoia silma peal aine vikil: https://wiki./ Sealt vali:
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
Rohkem