III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht

Väljavõte

1 III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine. Bullying Netiquette Using mobiles, computers New neighbours My childhood Describing people Kodu ja lähiümbrus. Perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine. My hometown or village My childhood Kodukoht Eesti. Loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja - säästlik käitumine; elu linnas ja maal; Eesti vaatamisväärsused. Estonia and its neighbours, geographical position Estonian symbols Estonian national holidays Estonian animals Animal welfare Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide nimed, rahvad, keeled. Holidays in Britain and America Walt Disney World Legoland theme parks Meals in Britain Roman Britain Edinburgh Festival Scotland The people of America, native Americans The Statue of Liberty Multicultural London British heroes Australia New Zealand Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus; õpioskused ja harjumused, edasiõppimine ja kutsevalik; töökohad. 7. klassi lõpus õpilane: 1. mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist; 2. oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane; 3. oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal; 4. saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele; 5. teab interneti etiketti, oskab kasutada arvutit esitluste tegemiseks, veebikeskonna keelestruktuuride ülesannete tegemiseks; tunneb interaktiivseid multimeedia keeleõppekeskkondi, oskab leida õppematerjali faile e-koolist; oskab teha veebipõhiseid interaktiivseid keeleõppeharjutusi 6. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt internetisõnaraamatuid, tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes; 8. töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; 9. hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

2 School Timetable, schoolday, subjects Food and meals Shopping Jobs, job interview Vaba aeg. Kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst, sport, erinevad meediavahendid ja reklaam. Reading books Using mobiles, computers Fox hunting Extreme sports Infotehnoloogia: Using mobiles, computers e-school Netiquette internet safety; bullying Multimedia opportunities in language learning instructions in the internet Keeleteadmised: Present, Past, Future Simple, Present Past Continuous; Present, Past Perfect; Present, Past Simple Passive used to irregular verbs making questions pronouns: I, my, me, mine; some, any, no; who, whose, which; prepositions, reported speech (past, present + reported questions); noun (singular, plural, countables, uncountables); article (general, place names) conjunctions: both, neither, although, and, because, but, so; adjectives; complex object (he wants me to) word derivation Õppetegevused 7. klassis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Olulisel kohal on sõnavara avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate tööharjumuste väljakujundamine. Tunnis suheldakse peaasjalikult õpitavas võõrkeeles. Õpilast suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilane õpib

3 lisaks harjumuspärasele tööle õppevahenditega lugema lühemaid adapteerimata ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutakse erinevat liiki loovtöid. Tähelepanu pööratakse loovuse arendamisele nii suulises kui ka kirjalikus väljendusoskuses. Õpilased hakkavad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu. Õpitakse mõistma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama arvamust ning nägema ja arvestama erinevaid seisukohti. Selleks sobivad näiteks: 1. eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine, sh iseseisev lugemine; 2. meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt ajaleheartiklid, uudised, filmid); 3. loovtööd (nt luuletused, lühikirjand, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused, lühiülevaated); 4. lühireferaadid ja lihtsam uurimistöö; 5. projektitööd; 6. suulised ettekanded (nt projektitööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 7. rolli- ja suhtlusmängud; 8. info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt tõlkesõnaraamat, internet). Hindamine 7. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või integreeritult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, iseseisev lugemine jmt). 8.klass Õppesisu 8. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Õppesisu/Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine. Feeling hurt Parents problems Relationships in a family Friendship Embarrassing situations Problems at school and home, being in a bad mood, saying sorry Asking for and giving advice s, msn, skype Kodu ja lähiümbrus. Perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha 1. mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist; 2. oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane; 3. oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal; 4. saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele; 5. teab interneti etiketti, oskab kasutada arvutit esitluste tegemiseks, veebikeskonna keelestruktuuride ülesannete tegemiseks; tunneb interaktiivseid multimeedia keeleõppekeskkondi, oskab leida õppematerjali faile e-koolist; oskab teha veebipõhiseid interaktiivseid keeleõppeharjutusi

4 vaatamisväärsused ja nende tutvustamine. Wedding Birthday Problems at school and home On the farm Kodukoht Eesti. Loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja - säästlik käitumine; elu linnas ja maal; Eesti vaatamisväärsused. Traffic Asking and giving directions Travelling Tallinn Protecting the environment Recycling (reducing, reusing, packaging, waste) Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide nimed, rahvad, keeled. Sights of London Asking and giving directions American cities, sightseeing New Year s resolutions The Duke of Edinburgh s Award Ireland American English Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus; õpioskused ja harjumused, edasiõppimine ja kutsevalik; töökohad. Problems at school and home Truancy Feeling ill Safety Vaba aeg. Kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst, sport, erinevad meediavahendid ja reklaam. Summer holidays Playing games Championships Travelling Reading about writers, literature Hobbies Sport, football s, msn, skype Infotehnoloogia: s, msn, skype erinevad meediavahendid ja reklaam. Internet safety (Feeling hurt, Õpioskused ja harjumused. 6. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes; 8. töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; 9. hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

5 Keeleteadmised: Noun: genitive case; singular, plural, countables, uncountables; much, many, little, few Adjective: number+noun adjectives Adverbs of frequency Tenses: Present, Past, Future Simple, Present Past Continuous; Present, Past Perfect; Present, Past Simple Passive Modal verbs in Passive Verb forms to do, doing Conditional and time adverbial sentences: type 0 and 1 Phrasal verbs used to irregular verbs making questions pronouns: I, my, me, mine; some, any, no; who, whose, which prepositions reported speech (past, present + reported questions) article (general, place names) conjunctions: both, neither, although, and, because, but, so word derivation Õppetegevused 8. klassis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Olulisel kohal on sõnavara avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate tööharjumuste väljakujundamine. Tunnis suheldakse peaasjalikult õpitavas võõrkeeles. Õpilast suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilane õpib lisaks harjumuspärasele tööle õppevahenditega lugema lühemaid adapteerimata ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutakse erinevat liiki loovtöid. Tähelepanu pööratakse loovuse arendamisele nii suulises kui ka kirjalikus väljendusoskuses. Õpilased hakkavad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu. Õpitakse mõistma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama arvamust ning nägema ja arvestama erinevaid seisukohti. Selleks sobivad näiteks:

6 1. eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine, sh iseseisev lugemine; 2. meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt ajaleheartiklid, uudised, filmid); 3. loovtööd (nt luuletused, lühikirjand, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused, lühiülevaated); 4. lühireferaadid ja lihtsam uurimistöö; 5. projektitööd; 6. suulised ettekanded (nt projektitööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 7. rolli- ja suhtlusmängud; 8. info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt tõlkesõnaraamat, internet). Hindamine 8. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või integreeritult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, iseseisev lugemine jmt). 9. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Õppesisu/Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine. Our brain and intelligences. Memorising techniques Healthy life Relationships Clothes and appearance My talents Telephone conversations People s characteristics Kodu ja lähiümbrus. Perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine. My family Tallinn Local museums Birthdays, births, deaths Family traditions Kodukoht Eesti. Loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja - säästlik käitumine; elu linnas ja maal; Eesti vaatamisväärsused. The weather Safety, budgeting Estonian music and art festivals Tallinn Natural sights of Estonia. 1. mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist; 2. oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane; 3. oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal; 4. saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele; 5. teab interneti etiketti, oskab kasutada arvutit esitluste tegemiseks ja info leidmiseks, veebikeskonna keelestruktuuride ülesannete tegemiseks; tunneb interaktiivseid multimeedia keeleõppekeskkondi, oskab leida õppematerjali faile e-koolist; oskab teha veebipõhiseid interaktiivseid keeleõppeharjutusi 6. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes; 8. töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; 9. hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

7 Cultural heritage of Estonia Estonian nature Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide nimed, rahvad, keeled. India Travelling Weather in Britain Music festivals Origin of names American nicknames Tower of London Countries, languages nationalities Cow parade Canada Wales Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus; õpioskused ja harjumused, edasiõppimine ja kutsevalik; töökohad. Summer Holidays Schoolwork Services Jobs and careers Vaba aeg. Kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst, sport, erinevad meediavahendid ja reklaam. Films Music: favourite bands etc Museums and galleries Art Estonian music and art festivals Infotehnoloogia: Using mobiles, computers e-school Netiquette internet safety; bullying Multimedia opportunities in language learning (Films; Music: favourite bands etc; Museums and galleries; Art; Estonian music and art festivals) Keeleteadmised:

8 Noun: genitive case; singular, plural, countables, uncountables; much, many, little, few Adjective: number+noun adjectives Adverbs of frequency Tenses: Present, Past, Future Simple, Present Past Continuous; Present, Past Perfect; Present, Past Simple Passive Modal verbs in Passive Verb forms to do, doing Conditional and time adverbial sentences: type 0 and 1 Phrasal verbs used to irregular verbs making questions pronouns: I, my, me, mine; some, any, no; who, whose, which prepositions reported speech (past, present + reported questions) article (general, place names) conjunctions: both, neither, although, and, because, but, so word derivation Õppetegevused 9. klassis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Olulisel kohal on sõnavara avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate tööharjumuste väljakujundamine. Tunnis suheldakse peaasjalikult õpitavas võõrkeeles. Õpilast suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilane õpib lisaks harjumuspärasele tööle õppevahenditega lugema lühemaid adapteerimata ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutakse erinevat liiki loovtöid. Tähelepanu pööratakse loovuse arendamisele nii suulises kui ka kirjalikus väljendusoskuses. Õpilased hakkavad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu.

9 Õpitakse mõistma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama arvamust ning nägema ja arvestama erinevaid seisukohti. Selleks sobivad näiteks: 1. eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine, sh iseseisev lugemine; 2. meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt ajaleheartiklid, uudised, filmid); 3. loovtööd (nt luuletused, lühikirjand, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused, lühiülevaated); 4. lühireferaadid ja lihtsam uurimistöö; 5. projektitööd; 6. suulised ettekanded (nt projektitööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted); 7. rolli- ja suhtlusmängud; 8. info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt tõlkesõnaraamat, internet). Hindamine 9. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või integreeritult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, iseseisev lugemine jmt). Keeleoskuse rahuldav tase põhikooli lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel B1.1 B1.1 B1.1 B1.1 Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel B1.2 B1.2 B1.2 B1.2 Euroopa keeletasemed: KUUL A- MINE LUGE- MINE RÄÄKI -MINE KIRJUT A-MINE GRAM- MATIKA KORREKTS US B1. 1 Saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal. Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebiväljaanded, infovoldikud, kasutusjuhendid). Oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest. Suudab lühidalt põhjendada oma seisukohti. Oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju.

10 Mõistab teleja raadiosaadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti. Saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on selge ja tuttav. Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut. Suudab leida vajalikku infot teatmeteostest ja internetist. Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke. On võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle õigesti; spontaanses kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon. arvamusi (nt isiklik kiri, e- kiri, blogi). Koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus). Suhtleb online-vestluses (nt MSN). Oskab kasutada piiratud hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus). Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. B1. 2 Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne. Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutlus-käiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandusteksti d). Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üld-lugemine, valiklugemine). Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks. Oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid. Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades. Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuri de kasutamisel tuleb ette vigu. Väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi. Hääldus on selge, intonatsiooni- ja Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib

11 rõhuvead ei häiri suhtlust. olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. Kõikide keeloskustasemete lühikirjeldus: A1 Läbimurre Mõistmine Kuulamine:Aeglase ja selge kõne puhul saan aru tuttavatest fraasidest ja sõnadest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja vahetut ümbrust. Lugemine:Saan aru lihtsatest sõnadest, nimedest, lihtsatest lausetest (näit siltidel, plakatitel jne) Rääkimine Suuline suhtlus : Kui vestluspartner räägib aeglaselt, mind vestlemisel aitab, siis oskan lihtsal viisil suhelda. Oskan küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata. Suuline esitus : Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus ma elan, ja inimesi, keda ma tunnen. Kirjutamine :Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (postkaart) ning täita formulare (isikuandmed). A2 Esmane keeleoskus Mõistmine Rääkimine B1 Suhtluslävi Mõistmine Rääkimine: Kuulamine:Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on seotud mulle oluliste valdkondadega (perekond, töö, kodukoht). Saan aru lühikeste ja lihtsate ütluste põhisisust. Lugemine:Saan aru lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest, saan aru lihtsatest isiklikest kirjadest. Suuline suhtlus:saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Suuline esitus : Oskan kirjeldada oma perekonda, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, tööd. Kirjutamine: Oskan teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja. Kuulamine: Saan aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- ja telesaadetest. Lugemine: Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini kasutatavatest sõnadest.

12 Suuline suhtlus : Oskan vestelda tuttaval, olulisel teemal: töö, hobi, reisimine, päevasündmused. Saan enamasti hakkama maal, kus see keel on kasutusel. Suuline esitus: Oskan kirjeldada lihtsate lausetega kogemusi, sündmusi, unistusi, kavatsusi. Oskan edasi anda jutu, raamatu, filmi sisu ja kirjeldada muljeid. Kirjutamine: Oskan koostada lihtsat teksti tuttaval või mind huvitaval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid. B2 Edasijõudnute tase Mõistmine Rääkimine: Kuulamine: Saan aru pikematest kõnedest, ettekannetest ning tuttava teema puhul keerukamatest nüanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust. Lugemine : Saan aru tänapäevasest proosast ning aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti. Suuline suhtlus:oskan vestelda spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõneleva inimesega on täiesti võimalik. Oskan oma seisukohti väljendada ja põhjendada. Suuline esitus: Oskan üksikasjalikult vestelda teemaderingis, mis puudutavad minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel. Kirjutamine:Oskan kirjutada detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati ning kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste olulisi aspekte. C1 Vaba suhtluspädevus Mõistmine Rääkimine: Kuulamine: Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saan aru suurema vaevata teleprogrammidest ja filmidest. Lugemine: Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui kirjanduslikest. Saan aru erialastest artiklitest, tehnilistest juhenditest. Suuline suhtlus: Tee end mõistetavaks ladusalt ja spontaanselt. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada. Suuline esitus: skan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet. Kirjutamine: Oskan ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega: Oskan kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat.

13 C2 Haritud emakeelekõneleja tase Mõistmine Rääkimine: Kuulamine: Saan aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse aega hääldusviisiga harjumiseks. Lugemine: aan aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sh abstraktsetest, struktuurilt ja keeleliselt keerulistest tekstidest. Suuline suhtlus: aan osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Suuline esitus: skan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat. Kirjutamine: Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone.