Microsoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled
|
|
- Jüri Valge
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled... 1 A-võõrkeel põhikoolis klass klass klass klass klass klass klass klass... 9 B-võõrkeel põhikoolis klass klass klass klass B1-keeleoskustasemega keel gümnaasiumis klass klass klass B2-keeleoskustasemega keel gümnaasiumis klass klass klass A2-keeleoskustasemega keel gümnaasiumis klass klass klass Valikkursused Valikkursus Inglise keelt kõnelevate maade kultuur ja kirjandus Valikkursus Maiskonna lugu
2 A-võõrkeel põhikoolis Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste; 2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest; 3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära; 4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust; 5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; 6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes. 2. klass 2. klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine tunneb õpitava keele teiste hulgast ära; saab aru õpetaja korraldustest ja reageerib nendele; saab aru temale tuttavatest sõnadest, lihtsatest lühitekstidest ja lauludest. Kõnelemine tervitada ja hüvasti jätta; ennast ja oma kaaslasi tutvustada, küsida kaaslase nime; paluda ja tänada; ütelda oma vanust ja numbreid 1-10; nimetada päevaaegu, nädalapäevi, kuude nimetusi; häälida oma nime; õpitud sõnavara piires rääkida läbitud kõnearendusteemadel; õpitud keelendeid kasutades end igapäevastes olukordades arusaadavaks teha. Kõnearendusteemad Mina ise (nimi, vanus, riietus, lemmiktegevused). Minu perekond ja kodu (pereliikmed, sugulased, aadress, aed, õu). Sõbrad (nimi, vanus, elukoht, ühised tegevused). Signaalsõnad (värvid). Keskkond (ilm). Igapäevased tegevused. Nädalapäevad, kuude nimed. Grammatika Nimisõna (ainsus, mitmus). Artikkel (umbmäärane ja määrav artikkel). Omadussõnad. Arvsõna (põhiarvud, kellaaeg). Asesõna (isikulised ja omastavad asesõnad, näitavad asesõnad: this, that, these, those). Tegusõna ((kestev aeg: Present Progressive; üldaeg: Present Simple). Eessõna (enamkasutatavad eessõnad: in, on, under). Lauseõpetus (lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses). Sõnatuletus (liitsõnad). Tähestik (tähtede nimed ja sõnade häälimine). 2
3 3. klass 3. klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine tunneb õpitava keele teiste hulgast ära; saab aru õpetaja korraldustest ja reageerib nendele; saab aru temale tuttavatest sõnadest, lihtsatest lühitekstidest ja lauludest. Kõnelemine tervitada ja hüvasti jätta; ennast ja oma kaaslasi tutvustada, küsida kaaslase nime; paluda ja tänada; ütelda oma vanust ja numbreid 1-100; ütelda ja küsida oma ja sõbra telefoninumbrit; nimetada päevaaegu, nädalapäevi, kuude nimetusi, kuupäeva ja kellaaega; häälida oma nime; õpitud sõnavara piires rääkida läbitud kõnearendusteemadel; õpitud keelendeid kasutades end igapäevastes olukordades arusaadavaks teha. Lugemine saab aru kirjalikest lühitööjuhenditest; saab aru tuttava sõnavaraga lühitekstidest; oskab õige rõhu, intonatsiooni ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, lühijutte ja luuletusi. Kirjutamine kirjutada enda ja oma kaslaste nime; juhendamisel lõpetada lauseid ja fraase; teha veatut ärakirja õpikust ja tahvlilt; õigesti kirjutada õpitud sõnu. Kõnearendus- ja lugemisteemad Mina ise (nimi, vanus, riietus, lemmiktegevused). Minu perekond ja kodu (pereliikmed, sugulased, aadress, aed, õu). Sõbrad (nimi, vanus, elukoht, ühised tegevused). Signaalsõnad (kellaajad, värvid). Keskkond (ilm). Igapäevased tegevused (söögikorrad). Loodus (loomad, puuviljad, köögiviljad). Nädalapäevad, kuude nimed. Grammatika: Nimisõna (ainsus, mitmus, erandlik mitmus). Artikkel (umbmäärane ja määrav artikkel). Omadussõna (omadussõna ühildumine nimisõnaga, tarind: too +adj). Arvsõna (põhiarvud, kellaaeg). Asesõna (isikulised ja omastavad asesõnad, näitavad asesõnad: this, that, these, those). Tegusõna ((kestev aeg: Present Progressive; üldaeg: Present Simple). Eessõna (enamkasutatavad eessõnad: in, on, under). Lauseõpetus (lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses). Sõnatuletus (liitsõnad, arvsõna tuletusliited -teen ja - ty). Õigekiri (suur ja väike algustäht, nimisõna mitmuse lõpud, kirjavahemärgid: punkt, koma, küsimärk, hüüumärk, ülakoma). Tähestik (tähtede nimed ja sõnade häälimine) 3
4 4. klass 4. klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, luuletustest; mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu; oskab eristada kuulatavast tekstistvajalikku informatsiooni. Kõnelemine vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires; õpitud sõnavara piires vestelda läbitud kõnearendusteemadel; küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda; väljendada ja põhjendada oma arvamust. 5. kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga Lugemine oskab leida tekstist olulist. Kirjutamine täita isiklikke andmeid nõudvat ankeeti; eeskuju järgi kirjutada õnnitluskaarti; lõpetada lauseid; kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Mina: nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus, lemmiktegevused. Perekond ja kodu: pereliikmed, sugulased, aadress, maja, korter, aed, õu. Sõbrad: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused. Keskkond, kodukoht, Eesti: aastaajad ja ilm; loomad, linnud, taimed. Igapäevased tegevused: söögikorrad, liiklus ja liiklusvahendid, tee küsimine ja juhatamine. Õppimine ja töö: koolipäev, sõbrad, õpetajad, õppeained, õpioskused, kooliruumid, õppevahendid, koolivaheajad, ametid. Harrastused ja kultuur: huvialad, mängud, sport, muusika, raamatud, reisimine, pühad. Grammatika ja keeleteadmised Nimisõna: ainsus ja mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad, erandlik mitmus (man/men, tooth/teeth), aluse ja öeldise ühildumine, omastav kääne. Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma. Omadussõna: omadussõna ühildumine nimisõnaga, võrdlusastmed, omadussõnade võrdlemine (as as, more than); tarindid too + adjective. Arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; kellaaeg, kuupäev, aasta. Asesõna: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad (omadussõnalised vormid my, your jt), näitavad asesõnad this, that, these, those, küsivad asesõnad, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid. Tegusõna: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõna (can, must = have to, may). Tegusõna vormistik: üldajad (Present,Past ), kestvad ajad (Present Progressive), käskiv kõneviis; tarindid to + infinitive, want to + verb (I want to help my mum). Määrsõna: sagedusmäärsõnad always, never, sometimes, again; järjestavad määrsõnad first, next, then, before, after, later, so. Sidesõna: and, but, that, or, when. Eessõna: enamkasutatavad eessõnad (in, on, at, in front of, behind, with, over, under, to, by, up, down, from, after, before, next to); eessõnalised 4
5 väljendid (interested in, good/bad at, next to, in the middle). Lauseõpetus: lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses, lühivastused. Sõnatuletus: liitsõnad, arvsõna tuletusliited - teen ja ty. Tähestik: tähtede nimed ja sõnade häälimine (spelling). Õigekiri: suur ja väike täht, nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlusastmed, verbi vormid; kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma. 5. klass 5. klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, luuletustest, lauludest, samuti passiivsest sõnavara sisaldavatest tekstidest; mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu; oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku infot; eristab selgelt kuni kolme vestluses osaleva inimese kõnet. Kõnelemine vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires; küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda; väljendada ja põhjendada oma arvamust; kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga; kirjeldada pilte; hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt. Lugemine oskab leida tekstist olulist; on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega. Kirjutamine eeskuju järgi kirjutada tänukaarti, sõbrale kirja; kirjutada lühijutukesi õpitud teemadel; oskab õigekirja õpitud sõnavara piires; tunneb suurt ja väikest algustähte (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid). Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Uus kooliaasta. Õpitavat keelt kõnelevad riigid ja nende kultuur (Ühendatud Kuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa). Eestimaa. Minu päev (täna, eile). Mina ise (nimi, vanus, välimus, riietus, iseloom) ja minu perekond (pereliikmed, sugulased, vanemate töö, välimuse kirjeldamine). Hommikusöök (toiduained), erinevad puu- ja juurviljad. Õige tee juhatamine ja küsimine. Kehaosad ja tervis. Aastaajad ja ilm. Kool (tunniplaan, õppetund, õpikud, koolimaja). Vaba aeg. Pühad (Halloween, jõulud, lihavõtted, 1.aprill, kevadpühad). Signaalsõnad: numbrid: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud). Ettepaneku tegemine, viisakusväljendid. Arvamuse küsimine. Grammatika ja keeleteadmised Tegusõna BE (am, is are / was, were). Tegusõna HAVE GOT. Sidesõnad (and, because, but). Omadussõna võrdlusastmed. Ajad ( üldajad: Present Simple, Past Simple; kestvad ajad: 5
6 Present Continuous; going-to tulevik). Enam kasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad. Küsimuse ja eituse moodustamine. Artikkel (a / an, the). Nimisõna mitmus. Eessõna (eessõnalised väljendid). Ebareeglipärane mitmus (man/men, tooth/teeth). Enam kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma ( have a swim, have breakfast). 6. klass 6. klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivsest sõnavara sisaldavatest tekstidest; mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu; oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni; eristab selgelt kuni kolme vestluses osaleva inimese kõnet. Kõnelemine vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires; õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest; võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga; küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda; väljendada ja põhjendada oma arvamust; kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga; kirjeldada pilte; hääldada kõiki võõrhäälokuid korrektselt; oskuslikult kasutada sõnajärge jaatavas, eitavas, küsivas lauses. Lugemine oskab leida tekstist olulist; saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi; on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega. Kirjutamine täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti; eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti; kirjutada sõbrale kirja ja elektronkirja, kasutades õpitud keelendeid; lõpetada lauseid ja fraase; kirjutada lühijututkesi; kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada; oskuslikult kasutada sõnajärge jaatavas, eitavas, küsivas lauses; oskuslikult kasutada kirjavahemärke (punkt, koma, küsi- ja hüüumärk, ülakoma). Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Mina. Minu sõbrad, suhtlemine kaaslastega (nt teiste käekäigu vastu huvi tundmine). Minu perekond ja kodu, suhtlemine pereliikmetega ( teiste käekäigu vastu huvi tundmine). Minu ja pereliikmete hobid. Sõprade hobid. Tegevused täna, sellel nädalal, möödunud suvel. Puhkus. Klassireis. Tegevused rannas. Reisimine Inglismaale, Eestisse. Londoni vaatamisväärsused, 6
7 Tower of London. Viikingid. Leiutajad. Loomad. Lemmikloomad. Loomaaia loomad. Koeratõud. Euroopa riigid, rahvused, keeled, riigipühad. Maailma riigid ja nende kultuur. Eesti Eesti geograafiline asukoht (asukoht Euroopas, naaberriigid, Läänemeri); ilm (ilmakaared, ilmastikunähtused, ilmateade); riigi- ja rahvussümboolika (lipp, vapp, hümn, suitsupääsuke, rukkilill, paekivi jne); riigipühad ja riiklikud tähtpäevad (vabariigi aastapäev, võidupüha; emadepäev, isadepäev, jaanipäev jne); üldrahvalikud sündmused (nt laulupidu, vabariigi aastapäeva ja võidupüha paraad). Ametid ja töökohad (nt pereliikmete ja sugulaste ametid, tuntumad ametid, töökohad). Grammatika ja keeleteadmised Aktiivi ajavormid: lihtolevik, -minevik ja tulevik, täisminevik, kestev minevik ja olevik. Artikkel. Eessõnad. Asesõnad. Enesekohased asesõnad. Sõnaliigid. omadussõna võrdlusastmed, omadussõnade võrdlemine (as as, more than). So/such + omadussõna. Nimisõna mitmus. Enam kasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad. Kaudne kõne (saatelause olevikus). 7. klass 7. klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist ja oskab sellest kõnelda. Kõnelemine mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist ja oskab sellest kõnelda; oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi ning lühidalt selgitada oma seisukohti; tuleb toime lihtsamate igapäevaste situatsioonide lahendamisega kultuuriruumis ja oskab inglise keelt kõneleva inimesega vestelda läbitud teemadel. Lugemine tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust. Kirjutamine oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Mina ja teised: iseloom ja välimus (iseloomu kirjeldav sõnavara, enda ja teiste välimuse kirjeldus sh kasv ja kehaehitus, riietus, juuste ja silmade värv); suhted sõpradega ja ühised tegevused; viisakusväljendid ja normid (kellele mida ja kuidas öelda, kuidas käituda jne), sõprus-, armastussuhted, sallivus. Kodu ja lähiümbrus: kodukoha vaatamisväärsuste tutvustamine. Kodukoht Eesti: tuntumad vaatamisväärsused Eestis; käitumine ja tegevused looduses eri aastaaegadel. Riigid ja nende kultuur: õpitavat keelt kõneleva maad ning nende ajalugu ja kultuur sh Šotimaa, Inglismaa, Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja Uus-Meremaa. Igapäevaelu, õppimine ja töö: päevakavajärgsed tegevused kodus, koolis ja vabal ajal sh päevaplaan, koolipäeva kirjeldamine, kooli ja klassi iseloomustav sõnavara, tunniplaan; erinevad tervislikku eluviisi tagavad tegevused (sport, puhkus, reisid jne); sisseostud ja suhtlemine teeninduses (kauplus, raamatukogu); erinevate turvalisust tagavate käskude ja 7
8 keeldude mõistmine (liiklus, loodus, linnakeskkond jmt). Vaba aeg: huvid (sport, filmid, raamatud, kirjanduseliigid, kollektsioneerimine, reisimine jne); erinevad vaba aja veetmise viisid (mitmesugused tegevused, üksi, sõprade, pereliikmetega jne) ja nendega seotud keskkond/ümbrus, esemed; eelistuste põhjendamine; Internet, sellest saadav kasu ja võimalikud ohud. Grammatika ja keeleteadmised Põimlaused. Fraaside ja lausete ühendamine. Kaudne kõne (aegade ühildumine, küsimused, korraldused, palved). Kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhud. Kirjavahemärgid (jutumärgid). Sõnade poolitamise põhireeglid (liitsõnad). Alistav sidesõna although. Ebareeglipärased tegusõnad. Isikuline tegumood (Present Simple, Present Continuous, Past Simple, Past Continuous, Future Simple, going to future, Present Perfect, Past Perfect). Umbisikuline tegumood (Present Simple / Past Simple). Modaaltegusõnad (have to, should, would). Nimisõna ebareeglipärane mitmus. Ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad. Loendatavad ja loendamatud nimisõnad. Liitnimisõnad. Artikli kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedega. Omadussõna kasutamine rahvusest ja kodakondsusest kõneldes. Umbmäärased asesõnad (some, any, no, either, neither). Siduvad asesõnad (who, which, where, whose, that) Umbisikulised asesõnad (it, there). Enam kasutatavad eessõnalised väljendid (take part in, look forward to). Arvsõnade lugemine ja kirjutamine (komakoht arvus). Sõnatuletusliited omadus- ja määrsõna tuletamiseks. 8. klass 8. klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine mõistab kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist Kõnelemine oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu või kogetu edasiandmiseks järgmises vormis: teade, kokkuvõte, lühireferaat, (ümber)jutustus, (pildi, ruumi, isiku-) kirjeldus; osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, suhtlussituatsiooni, rollimängu või intervjuu vormis. Lugemine mõistab loetu sisu, kasutades vastavalt lugemisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist. Kirjutamine oskab kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik kiri, õnnitlus-, tervitus-, tänukaart, küllakutse, teade, lihtne tarbekiri, (kirjeldav, jutustav) lühiessee; lühireferaat. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Mina ja teised: võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine. Kodu ja lähiümbrus: perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine. Kodukoht Eesti: loodus ja 8
9 looduskaitse; keskkonnahoidlik ja -säästlik käitumine; elu linnas ja maal; Eesti vaatamisväärsused. Riigid ja nende kultuur: õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide nimetused, rahvad, keeled. Igapäevaelu. õppimine ja töö: tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus; õpioskused ja harjumused, edasiõppimine ja kutsevalik; töökohad. Vaba aeg: kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst, sport, erinevad meediavahendid ja reklaam. Grammatika ja keeleteadmised Nimisõna: erandlik mitmus. Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine, artikkel geograafiliste nimedega, tänavad, väljakud, pargid jne. Omadussõna: omadussõna võrdlemine, võrdlusastmed. Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud; telefoninumber, kood. Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad; much/many, little/few; asesõnad one, each other, none of them, some of them, all, both, neither, either. Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad, ajavormid Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present Continuous, Past Continuous, Present Perfect, Past Perfect; modaalverbid can, may, must, should, would; käskiv kõneviis; tarind to-infinitiiv, -ing vorm; kaudne kõneviis, aegade ühildumine, Future in the Past; passiiv: Present Simple, Past Simple. Määrsõna: ajamäärsõnad, viisimäärsõnad; moodustamine, võrdlemine. Sidesõna: and, because, but, so, if, when, both, neither, either, as soon as, although, otherwise. Eessõna: ajamäärustes, kohamäärustes, viisimäärustes; eessõnalised väljendid. Lauseõpetus: Sõnajärg jaatavas, küsivas ja eitavas lauses; määrsõnade ja määruste asend lauses. Õigekiri: suur ja väike algustäht; nimisõna mitmus, omadussõna võrdlusastmed; arvsõna; kirjavahemärgid. 9. klass 9. klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist. Kõnelemine oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane; saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele. Lugemine tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid. Kirjutamine oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Mina ja teised: võimed, tugevused ja nõrkused: mida oskan/suudan teha, milles olen nõrk, mida vaja arendada (sama oma kaaslaste või pereliikmete kohta); sõprus-, armastussuhted, sallivus; kultuurispetsiifilised käitumismaneerid ja oskus nendega arvestada. Kodu ja lähiümbrus: sündmuste ja tähtpäevade tähistamine perekonnas ja kodukohas; kodukoha 9
10 vaatamisväärsuste tutvustamine. Kodukoht Eesti: loodusrikkused (mets, loomad, vesi, puhas õhk jmt) ja nende hoidmine linnas ja maal; linna- ja maaelu võrdlus; tuntumad vaatamisväärsused Eestis. Riigid ja nende kultuur: õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate riikide eripära sh India, Iirimaa, Wales, Kanada; tähtpäevad; teiste maailmas tuntumate riikide nimed, rahvad ja keeled, mida nad räägivad. Igapäevaelu, õppimine ja töö: erinevad tervislikku eluviisi tagavad tegevused (sport, puhkus, reisid jmt), tervislikud toitumisharjumused; suhtlemine teeninduses (piletikassa, hotell, postkontor, rongi- ja bussijaam jmt); erinevate ametite ja nendega seonduvate töökohtadega seotud sõnavara, edasiõppevõimalused. Vaba aeg: spordialad, kirjanduse-, kunsti- ja muusikaliigid; eri kultuuride eripära ja kooseksisteerimise aktsepteerimine/mõistmine; meediavahendid (ajakirjandus, raadio, televisioon, Internet) ja nende eakohased kasutamisvõimalused, meediavahenditest saadav kasu ja võimalikud ohud; erinevate reklaamtekstide mõistmine tarbija seisukohast. Grammatika ja keeleteadmised Tingimuslaused (I III tüüp). Kaudne kõne (aegade ühildumine, küsimused, korraldused, palved). Kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhud. Kirjavahemärgid (jutumärgid, ülakoma, koma kasutamine põimlauses). Sõnade poolitamise põhireeglid (liitsõnad). Alistavad sidesõnad (however, though). Harvemini esinevad ebareeglipärased tegusõnad (grind, sew, ). Isikuline tegumood. (Present Simple, Present Continuous, Past Simple, Past Continuous, Future Simple, going to future, Past Perfect, Present Perfect Continuous). Fraas have sth done. Umbisikuline tegumood (Present Simple / Past Simple). Modaaltegusõnad (have to, ought, should, would). Tuleviku väljendamise erivõimalused. Tarind to+infinitiiv, ing-vorm. Ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad. Liitnimisõnad. Artikli kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedega. Väljendid artiklitega ja ilma. Omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest kõneldes. Eritüvelised võrdlusastmed (old-elder, far-farther). So/enough/too+omadussõna. Omadussõna nimisõna funktsioonis (the poor). Umbmäärased asesõnad (either, neither). Umbisikulised asesõnad (it, there). Enam kasutatavad eessõnalised väljendid (take part in, look forward to). Eessõnad viisimäärustes (with,without). Arvsõnad lugemine. Aritmeetilised põhitehted. Kümnendmurrud ja protsent. Arvsõna 0 erinev lugemine. Määrsõnade liigid ja võrdlemine. Määrsõna koht lauses. Enam kasutatavad ees- (re, un-) ja järelliited (-ness, -ion, -ous) nimi-, omadus-, tegusõnade moodustamiseks. 10
11 B-võõrkeel põhikoolis Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla; 2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest; 3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära; 4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada; 5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; 6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes. 6. klass 6 klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest; mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu; oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni. Kõnelemine hääldab kõiki võõrhäälikuid korrektselt; kasutab õpitud fraase õige intonatsiooniga, jäljendab kuuldut keelele omase lauserütmiga; oskab koostada lihtsaid lauseid; oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires. Lugemine on omandnud sõnaraamatu kasutamise algteadmised; oskab leida tekstist olulist. Kirjutamine oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti; oskab kirjutada lühijutukesi; oskab lõpeteda lauseid ja fraase; oskab kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus; enesetunne, välimuse kirjeldus, ühised tegevused. Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed ja sugulased, pereliikmete tegevusalad. Kodu asukoht. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsamad tegevused kodus ja koolis ning nendega seonduvad esemed. Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused. Grammatika ja keeleteadmised. 11
12 Tähestik; hääldamine ja õigekiri: vene keele häälikute ja häälikuühendite õige artikulatsioon ja märkimine kirjas (tähe ja hääliku ühteviimine): kergesti segiminevad tähed р, п, и, в, с, х; susisevad ja sisisevad häälikud ж, ш, ч, ц, щ, с, з. Helilised/helitud, peenendatud/peenendamata kaashäälikud; märgi ъ kasutamine (koht ja eesmärk); täishäälikud е, ё, ю, я; rõhulised ja rõhuta täishäälikud; ж-,ш-, ц-,ч-, щ-ga algavad silbid. Rõhulised ja rõhuta silbid, sõna- ja lauserõhud; intonatsioon jaatavas (jutustavas), eitavas ja küsilauses (küsisõnaga ja ilma). Nimisõna: ainsus, mitmus; nais-, mees-, kesksugu; ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad. Pärisnimed ja kohanimed. Käänded. Р.п.: у Саши, у меня. В. п.: купим куклу; сmoтрю телевизор; люблю маму; иду в магазин; Тв. п.: заниматься спортом ; П. п.: кататься на лыжах; учиться в школе; быть в школе. Omadussõna: ainsus, mitmus; mees-, nais-, kesksugu; ühildumine nimisõnadega arvus, soos; arvsõna: põhiarvud (1 100). Asesõna: isikulised asesõnad (я, меня, мне); omastavad asesõnad (мой, твой, его, наш, ваш); küsivad asesõnad (кто, что, чей, где, когда, куда). Tegusõna: pöörded, olevik, minevik; liikumisverbid (nt идти пойти, ехать - поехать, бегать). Eessõna: в, на, у, с. Kirjavahemärgid: punkt, koma, küsi- ja hüüumärk. 7. klass 7. klassi lõpetaja õpitulemused: Kuulamine mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu õpitud sõnavara piires. Kõnelemine oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi; kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle; suudab alustada ja lõpetada lühivestlust. Lugemine loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tekste; leiab tekstist sisaldavat infot ja saab aru teksti mõttest; teksti arusaamiseks oskab kasutada sõnastikku. Kirjutamine oskab kasutada õpitud keeleteadmisi ja sõnavara; oskab täita lünki, lõpetada lauseid, vastata küsimustele; 12
13 oskab kirjutada etteütlusi õpitud sõnavara piires. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus; enesetunne, välimuse kirjeldus, ühised tegevused. Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed ja sugulased, pereliikmete tegevusalad. Kodu asukoht. Kodukoht Eesti. Riik, pealinn, rahvused. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsamad tegevused kodus ja koolis ning nendega seonduvad esemed. Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused. Grammatika ja keeleteadmised. Nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses, eessõna ja nimisõna käändeline vorm; Põhiarvsönad tuhandeni, järgarvud, järgarvude ühildumine nimisõnaga soos ja arvus, põhiarvja nimisõna käändeline lõpp, kellaaeg, kuupäev. Isikuliste asesõnade käänamine ainsuses ja mitmuses, omastavad asesõnad его, её, их; küsivad asesõnad (enamkasutatavad vormid), eitavad asesõnad. Aluse ja öeldise ühildumine Enamkasutatavad eessõnad без, у, из, с(со), к, в(во), на, о(об) Liitlausete tegemine, sidesõnad что, а, но, который, хотя, потому,что, как sõnajärg liht- ja liitlauses. 8. klass 8. klassi lõpetaja õpitulemused Kuulamine mõistab kuuldu sisu, oskab teha märkmeid kuuldu kohta; oskab kuulata ja aru saada kaaslase lühikokkuvõttest või ettekandest; oskab kuulata ja aru saada dialoogidest. Kõnelemine oskab reageerida ja vastata kaaslaste küsimustele; oskab väljendada kahtlust või ebakindlust, meeldivust või mittemeeldivust, kutsuda kaaslast kinno, näitusele, nõustuda või ära öelda, väljendada soove; oskab esineda ettekandega või lühikokkuvõttega klassi ees õpitud teemadel; oskab esineda erinevates rollides (näit. külastaja, leiubüroo töötaja või kassiiri rollis); oskab omandatud teadmisi kasutada praktikas, oskab suhelda kaupluses, teatris, raudteejaamas, suudab juhatada teed, vestelda arstiga. Lugemine oskab teha märkmeid loetust; oskab hankida ja edasi anda infot, leida tekstist sisutähtsaid lauseid ja lõike; oskab võrrelda tekste ja leida ühist; oskab koostada kava ümberjutustamiseks. 13
14 Kirjutamine oskab kirjutada lühijutustusi ja kirju vastavalt kõnearendus- ja lugemisteemadele; oskab teha märkmeid. Grammatika ja keeleteadmised. Nimi- ja omadussõnade käänamine ainsuses ja mitmuses, nende kasutamine koos eessõnadega (недалеко от, у, с(со) из, около, напротив, к(ко), в, на, до, за, о(об), рядом с, по. Omadussõnade ülivõrde moodustamine. Järgarvsõnade kasutamine koos nimisõnadega, põhiarvud, Omastavad asesõnad ja nende käänamine. Tegusõnade aspektid, esimene ja teine pöördkond, liikumisverbid koos enim kasutatavate eesliidetega, ma-ja da-tegevusnime kasutamine koos sõnadega (надо и должен) aja-, kohaja viisimäärsõnade kasutamine Liitlausete koostamine sidesõnadega чтобы, который и потому, что. 9. klass 9. klassi lõpetaja õpitulemuse Kuulamine suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat keskustelu; suudab kuulata ainekava teematikaga seotud tekste ning neis ära tunda tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure; suudab kuulata ja korrata öeldut. Kõnelemine oskab vahetada muljeid loetu kohta; oskab kasutada erinevaid keelestruktuure lausete ja seotud teksti koostamiseks; oskab vestelda ainekavas esitatud temaatika piires; oskab teha komplimenti, väljendada rahulolu, enesekindlust, nõustumist, tänada külalist, rahustada kaaslast jne Lugemine mõistab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjalikku teksti; oskab loetut kavastada; oskab võrrelda tekste, leida neis ühist; oskab leida-eristada tekstist olulist infot. Kirjutamine oskab kirjutada lühiartikleid, lühikirjandeid, lühireferaati, lühiesseed ainekava temaatika piires; 14
15 oskab täita tabeleid, lünki, lõpetada lauseid, vastata küsimustele, kasutades selleks õpitud sõnavara ja keeleteadmisi. Grammatika ja keeleteadmised. Nimisõnade (erandite) käänamine. Eessõnad (из-за, по, к, через, после, до, к, по, в, на...) Omadussõnade ja määrsõnade keskvõrde moodustamine, omadussõnade antonüümid. Tegusõnade aspektid, ajavormid, liiklusverbid koos eesliidetega, isikuline ja umbisikuline tegumood, ma-ja da-tegevusnime kasutamine. Liitlaused, kõrvallausetes кто, что, чтобы, если, который 15
16 B1-keeleoskustasemega keel gümnaasiumis Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. 10. klass Eesti ja maailm Eesti riik ja rahvas 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2) geograafiline asend ja kliima; 3) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4) mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid 1) Eesti Euroopa Liidu liikmesriik: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö. Täiendav temaatika HM poolt kinnitatud õpikust lähtuvalt Kool. Perekond. Iseloom. Välimus. Vara tööle, hilja Minu kodu on minu kindlus. Reisimine rikastab. Kultuur ja looming Kultuur kui looming 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne; 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu; 16
17 4) loomeprotsessi soodustavad või takistavad tegurid (nt olme, perekond, ühiskonnakord, tavad). Kultuuritraditsioonid ja tavad 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi. Täiendav temaatika HM poolt kinnitatud õpikust lähtuvalt Kool. Perekond. Iseloom. Välimus. Vara tööle, hilja Minu kodu on minu kindlus. Reisimine rikastab. Keelestruktuurid Lauseõpetus. Õigekirjasüsteemi tajumine; teksti sidusus; Lause ülesehitus. Tegusõna. Isikuline tegumood; ajavormid- olevik, minevik, lihttulevik, liittulevik; käskiv kõneviis; enesekohased tegusõnad; tegusõna aspect; liikumist väljendavad tegusõnad; eesliidetega tegusõnad. Nimisõna. Käänamine- I, II, III käändkond; mittekäänduvad võõrsõnad; ainsus ja mitmus; ainult ainsuses ja mitmuses kasutatavad nimisõnad Omadussõna. Käänamine; omadussõna lühivorm; võrdlusastmed; fraseologismid. Eessõna. В, на, около, у, из, с, нет, недалеко от, над, под, о. Asesõna. Näitavad asesõnad; isikulised asesõnad; enesekohased asesõnad; omastavalised asesõnad. Arvsõna. Järgarvud; mõõtühikud; arvsõna ühildumine. Määrsõna. Kohta ja suunda väljendavad määrsõnad- туда, сюда, здесь, там. 11. klass Keskkond ja tehnoloogia Geograafiline keskkond 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 3) keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puuetega inimestele jne); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Tehnoloogia 1) teaduse- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 17
18 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. Pere ja kasvatus 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak. Täiendav temaatika HM poolt kinnitatud õpikust lähtuvalt Tervislik toitumine. Tervis ja sport. Minu kodu on minu kindlus. Kool. Reisimine rikastab. Keelestruktuurid Lauseõpetus. Õigekirjasüsteemi tajumine; teksti sidusus ; sõnade poolitamine. Tegusõna. Isikuline tegumood; umbisikuline tegumood ; tingiv kõneviis; ebareeglipärased tegusõnad; v- kesksõna; -nud kesksõna; -tav kesksõna; -tud kesksõna; tegusõna aspektid; liikumist väljendavad tegusõnad. Nimisõna. Nimede käänamine; üldsoost nimisõnad; mitmuse käänamine. Omadussõna. Mitmuse käänamine; võrdlusastmed; omadussõna lühivorm. Asesõna. Enesekohase asesõna себя käänamine. Eessõna. Konstruktsioonide справа/ слева, от входа, рядом с, между kasutamine. Arvsõna , kümnete, sadade käänamine; mõõtühikud; kellaaeg; один, два käänamine. Määrsõna. Määrsõna lühivorm; määrsõna keskvõrde vorm. 12. klass Haridus 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe. Tööelu 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2) tööotsimine: eluloo (CV) koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 5) töötaja ning tööandja õigused ja vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puuetega inimeste töö. Inimene ja ühiskond 18
19 Inimene kui looduse osa 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimestevaheline suhtlus 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (sõnavalik, žestid, miimika jne); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus. Täiendav temaatika HM poolt kinnitatud õpikust lähtuvalt Hobid. Reisimine rikastab. Kultuur. Keelestruktuurid Lauseõpetus. Õigekirjasüsteemi tajumine; teksti sidusus; sõnade järjekord. Tegusõna. Liikumist näitavad tegusõnad; enesekohased tegusõnad; ebareeglipärased tegusõnad; käskiv kõneviis; mineviku moodustamine; liikumisverbide eesliited; tegusõna aspekt. Nimisõna. II, III käändkond, mitmuse käänamine. Omadussõna. Käänamine mitmuses. Eessõna. Konstruktsioonide за, перед, над, под, посередине kasutamine. Arvsõna. Rahaühikud; jär5garvud; daatumid. 19
20 B2-keeleoskustasemega keel gümnaasiumis Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. 10. klass Eesti ja maailm Eesti riik ja rahvas 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2) geograafiline asend ja kliima; 3) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4) mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid 1) Eesti Euroopa Liidu liikmesriik: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö. Täiendav temaatika HM poolt kinnitatud õpikust lähtuvalt Minu kodu on minu kindlus. Lootus sureb viimasena. Reisimine rikastab. Meie planeet. Vara tööle, hilja Parem karta kui kahetseda. Kultuur ja looming Kultuur kui looming 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne; 20
21 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu; 4) loomeprotsessi soodustavad või takistavad tegurid (nt olme, perekond, ühiskonnakord, tavad). Kultuuritraditsioonid ja tavad 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi. Täiendav temaatika HM poolt kinnitatud õpikust lähtuvalt Minu kodu on minu kindlus. Lootus sureb viimasena. Reisimine rikastab. Meie planeet. Vara tööle, hilja voodi Parem karta kui kahetseda. Keelestruktuurid Lauseõpetus. Õigekirjasüsteemi tajumine; teksti sidusus (cohesion); kirjavahemärgid (koolon, semikoolon); sõnade poolitamine; võrdlus-, otstarbe-, põhjus-, tagajärg-, mööndus- ja määrsõnalisi lauseid alustavad sidesõnad; tingimuslausete kõik tüübid; Tegusõna. Isikuline tegumood (Past Perfect Continuous, Future Perfect); umbisikuline tegumood (Present Continuous, Past Continuous, Present Perfect, Past Perfect, Present Perfect Continuous, Past Perfect Continuous, Future Perfect Modal verbs); kausatiiv (have sth done); unreal past (wish, suggest). Tegusõna mittepöördelised vormid (oleviku ja mineviku kesksõna); konstruktsioonid infinitiivi ja gerundiumiga; liitsihitis. Nimisõna. Kahekordne omastav kääne (a house of theirs); ainsuse ja mitmuse erijuhud (every, none, all ); ladina/kreeka laensõnade erandlik mitmus (abacus, curriculum); nimisõnalised fraasid; artikli asendajad; artikli kasutamise erijuhud. Sõnajärg mitme täiendsõna puhul (a big red leather jacket). Eessõna. Nimi-, tegu- ja omadussõnalised fraasid eessõnadega. Arvsõna. Mõõtühikud. Määrsõna. Mitmetähenduslikud määrsõnad (badly, shortly); omadus-, side- ja eessõnadega vormilt kokkulangevad määrsõnad (off, since); partiklitega kokkulangevad määrsõnad (over, up) Sõnatuletus. Ees- ja järelliited nimi-, omadus-, tegusõnade moodustamiseks (counter-, sub-, dis-, -dom,-hood-, en-, trans-). 11. klass Keskkond ja tehnoloogia Geograafiline keskkond 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 21
22 3) keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puuetega inimestele jne); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Tehnoloogia 1) teaduse- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. Haridus ja töö Pere ja kasvatus 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak. Täiendav temaatika HM poolt kinnitatud õpikust lähtuvalt Kes senti ei korja, see... Tervislik toitumine. Maitse üle ei vaielda. Meedia meie elus. Keelestruktuurid Lauseõpetus. Õigekirjasüsteemi tajumine; teksti sidusus (cohesion); kirjavahemärgid (koolon, semikoolon); sõnade poolitamine; võrdlus-, otstarbe-, põhjus-, tagajärg-, mööndus- ja määrsõnalisi lauseid alustavad sidesõnad; tingimuslausete kõik tüübid; Tegusõna. Isikuline tegumood (Past Perfect Continuous, Future Perfect); umbisikuline tegumood (Present Continuous, Past Continuous, Present Perfect, Past Perfect, Present Perfect Continuous, Past Perfect Continuous, Future Perfect Modal verbs); kausatiiv (have sth done); unreal past (wish, suggest). Tegusõna mittepöördelised vormid (oleviku ja mineviku kesksõna); konstruktsioonid infinitiivi ja gerundiumiga; liitsihitis. Nimisõna. Kahekordne omastav kääne (a house of theirs); ainsuse ja mitmuse erijuhud (every, none, all ); ladina/kreeka laensõnade erandlik mitmus (abacus, curriculum); nimisõnalised fraasid; artikli asendajad; artikli kasutamise erijuhud. Sõnajärg mitme täiendsõna puhul (a big red leather jacket). Eessõna. Nimi-, tegu- ja omadussõnalised fraasid eessõnadega. Arvsõna. Mõõtühikud. Määrsõna. Mitmetähenduslikud määrsõnad (badly, shortly); omadus-, side- ja eessõnadega vormilt kokkulangevad määrsõnad (off, since); partiklitega kokkulangevad määrsõnad (over, up) 22
23 Sõnatuletus. Ees- ja järelliited nimi-, omadus-, tegusõnade moodustamiseks (counter-, sub-, dis-, -dom, -hood-, en-, trans-). 12. klass Haridus 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe. Tööelu 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2) tööotsimine: eluloo (CV) koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 5) töötaja ning tööandja õigused ja vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puuetega inimeste töö. Inimene ja ühiskond Inimene kui looduse osa 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimestevaheline suhtlus 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (sõnavalik, žestid, miimika jne); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 23
24 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus. Keelestruktuurid Lauseõpetus. Õigekirjasüsteemi tajumine; teksti sidusus (cohesion); kirjavahemärgid (koolon, semikoolon); sõnade poolitamine; võrdlus-, otstarbe-, põhjus-, tagajärg-, mööndus- ja määrsõnalisi lauseid alustavad sidesõnad; tingimuslausete kõik tüübid; Tegusõna. Isikuline tegumood (Past Perfect Continuous, Future Perfect); umbisikuline tegumood (Present Continuous, Past Continuous, Present Perfect, Past Perfect, Present Perfect Continuous, Past Perfect Continuous, Future Perfect Modal verbs); kausatiiv (have sth done); unreal past (wish, suggest). Tegusõna mittepöördelised vormid (oleviku ja mineviku kesksõna); konstruktsioonid infinitiivi ja gerundiumiga; liitsihitis. Nimisõna. Kahekordne omastav kääne (a house of theirs); ainsuse ja mitmuse erijuhud (every, none, all ); ladina/kreeka laensõnade erandlik mitmus (abacus, curriculum); nimisõnalised fraasid; artikli asendajad; artikli kasutamise erijuhud. Sõnajärg mitme täiendsõna puhul (a big red leather jacket). Eessõna. Nimi-, tegu- ja omadussõnalised fraasid eessõnadega. Arvsõna. Mõõtühikud. Määrsõna. Mitmetähenduslikud määrsõnad (badly, shortly); omadus-, side- ja eessõnadega vormilt kokkulangevad määrsõnad (off, since); partiklitega kokkulangevad määrsõnad (over, up) Sõnatuletus. Ees- ja järelliited nimi-, omadus-, tegusõnade moodustamiseks (counter-, sub-, dis-, -dom, -hood-, en-, trans-). 24
25 A2-keeleoskustasemega keel gümnaasiumis Valikkursusega taotletakse, et õpilane: 1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab toime tulla teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades võõrkeelt emakeelena kõnelejaga; 2) mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ja oskab suhtluses sellega arvestada; 3) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; 4) omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused. Gümnaasiumi lõpetaja: mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires; saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades, tuginedes õpitud kultuuriteadmistele; koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires; tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu; kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, Internet) vajaliku informatsiooni leidmiseks; seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. Õppetegevus Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetus võib kursuseti erineda. Õpitavat keelt kasutatakse aktiivselt nii tunnis kui ka väljaspool tundi (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused ja kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb lihtsamaid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist. Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õpetaja planeerib koos õpilasega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused. Võimalikud võtted osaoskuste arendamiseks: 1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid, CV); 3) loovtööd (nt plakat, kuulutus, luuletus, tõlge, kokkuvõte, blogi); 4) referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine; 5) rolli- ja suhtlusmängud; 6) projekttööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine); 7) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet). 10. klass I kursus Hääldusreeglid 25
26 MINA JA TEISED: enesetutvustus, huvid ja eelistused; perekond, sõbrad ja tuttavad; välimus ja iseloom; ühised tegevused; perekondlikud sündmused ja tähtpäevad. 11. klass I kursus Keel kirjapildis, kultuuriruum KODU JA KODUKOHT: kodu, perekond, sugulased; kodu kui eluruum; kodukoht; tähtpäevad; loodus, aastaajad ja ilm; kodukoha pärimused, traditsioonid ja kombed. II kursus Kuulamine ja mõistmine IGAPÄEVAELU: igapäevased tegemised, sh olme; tee küsimine ja juhatamine; tegevusalad ja ametid; toitumine; tervis. 12. klass I kursus Grammatika VABA AEG: erinevad vaba aja veetmise viisid; reisimine, meedia. II kursus Suhtlemine RIIGID JA NENDE KULTUUR: maad, riigid ja rahvad; tavad ja tähtpäevad, kultuuriline mitmekesisus; õpitavat keelt kõnelevate riikide olulisemad sündmused ja inimesed. 26
AINEKAVA
AINEKAVA INGLISE KEEL 1.klass Laste salmid ja laulukesed (nursery rhymes). Tervitamine. Lihtsale küsimusele vastamine. Tähestik. Värvid. Numbrid 1-10 Tunneb inglise keele teiste hulgast ära. Hääldab (sõnu,
RohkemInglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl
Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks
RohkemInglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9
Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9.kl) 1.Õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe
RohkemPrantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald
Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases situatsioonis suhelda;
Rohkem5_ Ainekavad_võõrkeeled
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele
RohkemEesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool
Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega
RohkemEesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase
Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemMicrosoft Word - Voorkeeled.doc
Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemVõõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes
Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista
RohkemTARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakenda
TARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakendamiseks, arutledes erinevate kultuuri- ja igapäevaeluteemade
RohkemSaksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp
Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt
RohkemMicrosoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx
Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles
RohkemSaksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis v
Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades
RohkemTALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1
TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1. SISUKORD 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 5 1.1. VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE 5 1.1.1. ÜLDPÄDEVUSTE
RohkemSaksa keele ainekava III kooliaste
Saksa keele ainekava III kooliaste 7. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED gümnaasiumis 1 EESTI KEELE KUI TEISE KEELE Üldosa Ainevaldkond Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus tähendab suutlikkust suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas,
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse
Rohkem1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui
1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2)
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA
VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb
RohkemIII kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht
III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine.
RohkemInglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir
Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass 1.1.1. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piires kodust, perekonnast, sõbrastja endast, kodukohast,
RohkemEESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku
EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku keelekasutuse, mõtlemis-, analüüsi- ja üldistamisoskuse
RohkemVENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh
VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides
RohkemAINEKAVA 10
GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib
Rohkem(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2016)
KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 06.06.2016. a käskkirjaga nr 8. MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA 1. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid (ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioon).
RohkemPõlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine
Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.
RohkemMicrosoft Word - eesti keel, 4.klass.docx
EESTI KEELE TEISE KEELENA AINEKAVA 4.KLASSILE ÕPITULEMUSED 4.klassi lõpuks õpilane: Ø saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; Ø kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkem1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr
1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemÕppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum
Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemKINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li
KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute
RohkemTALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM
Võõrkeeled. Gümnaasium 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab
Rohkem(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2018_19)
MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 22.05.2018. a käskkirjaga nr 41 1. Õppekavarühm: keeleõpe (ISCED-F 2013 õppekavarühmade klassifikatsioon). 2. Õppekava
RohkemII kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lauset
II kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 2. mõistab
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 7 Eesmärgid: 7. klassi lõpetaja 1) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2) tuleb toime
RohkemAINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemKINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li
KINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemАнглийский язык
2.2. Inglise keel NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUMI AINEKAVA 2.2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid INGLISE KEEL Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleer
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleerib õpilaste vastuvõttu Gustav Adolfi Gümnaasiumisse.
Rohkem2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1
2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemGEOGRAAFIA
EESTI KEEL Eesti keel põhikoolis (1) Eesti keelel kui emakeelel ja õppekeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks ning
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemES
K e e l e n õ u a n n e - - - - - - - - - - - - - - - - - Nimisõnafraasi sõnajärjest Mati Erelt Tartu ülikooli emeriitprofessor Nimisõnafraas on nimisõnalisest põhjast ja selle laienditest ehk täienditest
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemMicrosoft Word - Bakalaureusetöö-valmis kell doc
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE VÕÕRKEELENA OSAKOND Suzan Johanna Leonarda Knaapen EESTI-HOLLANDI TURISTIVESTMIKU KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Bakalaureusetöö
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemKINNITATUD PED. NÕUKOGU OTSUSEGA 10. VEEBRUAR 2009 VÄÄNA LASTEAED-ALGKOOLI LASTEAIARÜHMADE ÕPPEKAVA I. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Vääna Lasteaed-algkooli la
KINNITATUD PED. NÕUKOGU OTSUSEGA 10. VEEBRUAR 2009 VÄÄNA LASTEAED-ALGKOOLI LASTEAIARÜHMADE ÕPPEKAVA I. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Vääna Lasteaed-algkooli lasteaiarühmade õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemPÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA 1
PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA 1 SISUKORD Sisu PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA... 1 SISUKORD... 2 VALDKOND KESKKOND JA MINA... 3 ÜLDOSKUS MÄNG... 14 VALDKOND KEEL JA KÕNE... 17 VALDKOND EESTI KEEL KUI TEINE
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMicrosoft Word - 11_f20.doc
11. PALUN 200 GRAMMI VORSTI. Пожалуйста, 200 граммов колбасы. Tööleht nr 11.1 Õpime ja saame teada. Учим и узнаём. Mida te soovite? Что желаете? Mida teile, palun? Что вам, пожалуйста. Kõigepealt ma tahan...
Rohkem