Английский язык
|
|
- Ülle Kala
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 2.2. Inglise keel NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUMI AINEKAVA Õppe- ja kasvatuseesmärgid INGLISE KEEL Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toime tulla; 2) mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; 3) suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides; 4) on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas; 5) analüüsib oma teadmisi ning oskusi, tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumis õpitakse võõrkeelt tasemepõhiselt. Õppes kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse paaris- ning rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, nt väitlused, referaadid, uurimistööd, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid jne. Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde. Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Teemavaldkonnad on ühised nii B1- kui ka B2-keeleoskustasemega võõrkeeltele. Gümnaasiumis on üldteema Mina ja maailm. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu saab õpilane võrrelda Eesti ja õpitava keele maa kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas kursuse keeletaset, õpilaste huve ning teemade päevakohasust. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis. Kultuuriteadlikkuse kujundamisel juhitakse õpilase tähelepanu emakeeles ja õpitavas võõrkeeles suhtlemise erinevustele ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane peaks teadma oma kohta ja vastutust ühiskonnas ning andma adekvaatseid hinnanguid. Õppes on endiselt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi võõrkeeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele Kooli eripära Narva Pähklimäe Gümnaasiumi inglise keele õpetamise eripära gümnaasiumiastmes seisneb: 1
2 - aine kursuste mahus Riiklik õppekava Kooli eripära arvestavad valikained Kursuste arv 5 6 sealhulgas: - grammatika kursus - funktsionaalse lugemise kursus Kokku 11 - kursus suundade järgi (sotsiaalhumanitaar ja reaalloodusteaduslik) * Antud kursus annab õpilastele võimaluse terminoloogia õppimiseks ja sõnavara laiendamiseks valitud suuna raames. - rühmade diferentseerimine 10. klassis (inglise keele klassid jagatakse õppeedukuse järgi). - konsultatsioonid, - huviringide tegevus temaatika kujuneb vastavalt õpilaste huvidele; - linna, maakonna ja piirkonna olümpiaadidest ning võistlustest osavõtmine: (spontaanse kõne võistlus), iga-aastane näitus (Rahvusvahelise hariduse päevad) - kohalikud ja rahvusvahelised projektid (Euroscola- Eroopa Parlamendi külastamine Strasbourgis, Brüssel-Euroopa Parlamendi külastamine) - traditsioonilised kooliüritused (Сhristmas) - inglise keelt kõnelevate inimestega kohtumine (Inglismaa Ülikoolide esindajad, Ameerika saadikuga kohtumine linnaraamatukogus jt.) - õpilased kasutavad võimalust külastada TÜNK-i poolt pakutud lisakursusi. 1 2
3 Õpitulemused, õppesisu ja õppetegevus gümnaasiumis Õpitulemused: B1-keeleoskustasemega keel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ning plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot teisteski valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Rahuldav õpitulemus B1.1 B1.1 B1.1 B1.1 Hea ja väga hea õpitulemus B1.2 B1.2 B1.2 B1.2 B1-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1 hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) taseme nõudeid. B2-keeleoskustasemega keel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. 3
4 Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Rahuldav õpitulemus B2.1 B2.1 B2.1 B1.2 Hea ja väga hea õpitulemus B2.2 B2.2 B2.2 B2.1 B2.2 B2-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (C1) taseme nõudeid. 10. klass (140 tundi) 4 kursust (2+2) Õppekirjandus: 1. First Certificate Reading (Patrick McGavigan and John Reeves) 2. Puzzle (Mereke Saar and Margarita Hanschmidt) 3. Student s book Relationships (Silvija Berzina, Inara Dimpere) 4. Fast Track (Alan Stanton, Mary Stephens) 5. Get on Track (Judy Copage, Mary Stephens) 6. Headway (John and Liz Soars) 7. Open to debate (Ann Pikver and Tuuli Oder) 8. New First Certificate Gold (Jacky Newbrook and Judith Wilson) 9. The individual in society (Izolda Geniene, Liongina Miseviciene) Internetiallikad: Õpitulemused: 10. klassi lõpetaja: peab täiustama suulise kõne oskuste ja vilumuste arengut, peab oskama spontaanselt ja soravalt suhelda antud keele kandjaga, peab lugema poliitilist- ja ilukirjandust täieliku või osalise informatsiooni väljatoomisega, samuti täitma tekstiga seotud ülesandeid, peab mõistma keerukamate tekstide sisu ja arutlema konkreetsete ning abstraktsete teemade üle, peab oskama kasutada võõrkeelseid teatmeallikaid (nt sõnaraamatuid, internetti), et leida vajalikku informatsiooni ka teistes valdkondades, peab oskama püstitada õppe-eesmärke ja hindama nende saavutatuse taset, samuti vajadusel muutma oma õpistrateegiat, peab oskama siduda omandatud teadmisi võõrkeele valdkonna ja teiste eluvaldkondadega, kuulamise valdkonnas: peab täiustama seda kõnetegevuse liiki õppekõne harjutuste täitmisel, kuulates lindistatud tekste, vaadates filme ja videofilme, grammatika valdkonnas: peab tundma grammatika-kategooriaid ja neid õigesti kasutama nii suulises kui ka kirjalikus kõnes, kirjalikus kõnes: peab omandama ja täiustama kogemusi ametlike ( CV, a letter of application, filling-in application, giving and asking for information, essay), isiklike 4
5 kirjade (making contact and giving news, giving advice, describing an object) kirjutamisel ning tundma ortograafia ja kirjavahemärkide reegleid Õppesisu Haridus ja töö (35 tundi) Läbivad teemad: 1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine; 2. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; 3. Väärtused ja kõlblus. Pere ja kasvatus: 1) perekond: peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne. Haridus: 1) riigi- ja erakoolid; 2) kohustuslik kooliharidus; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorsoo-organisatsioonid; 4) edasise hariduse võimalused; 5) elukestev õpe. Haridus ja tööelu (35 tundi) Tööelu: 6) teadlik eneseteostus, elukutsevaliku võimalused ja karjääri planeerimine; 7) tööotsing: elulookirjelduse (CV) koostamine, tööleping, tööintervjuu; töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 8) vastutustundlik suhtumine oma töösse; enda ja teiste eest hoolitsemine; 9) töötaja ja tööandja õigused ja vastutus, ametiühingud, katseaeg, töö täieliku või osalise hõivatusega, puhkus; 10) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu keskkond, motiveeritud töötaja; 11) vajalikud tingimused oma töö täitmiseks; 12) puuetega inimeste töö. 3. Inimene ja ühiskond (35 tundi) Läbivad teemad: 1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine; 2. Keskkond ja jätkusuutlik areng; 3. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; 4. Kultuuriline identiteet; 5. Teabekeskkond; 6. Tehnoloogia ja innovatsioon; 7. Tervis ja ohutus; 8. Väärtused ja kõlblus. Inimene kui indiviid: 5
6 inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; iga inimese kordumatu eripära; väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed; erinevad inimesed ja rahvad (nt keelelised ja kultuurilised erinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimestevaheline suhtlus: suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnade valik, žestid, miimika); meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Keelealased teadmised: Present tenses Future tenses Past tenses Used to/would Future in the Past Conditionals Wishes Passive Voice Causative form Modal verbs Reported speech Indirect questions, requests, orders Different types of questions Noun: singular-plural, countable-uncountable nouns, Genitive case Relative clauses Determiners/quantifiers Õppetegevus õpetatava keele aktiivne kasutamine nii õppetunnis kui ka väljaspool seda (nt kirjavahetus sõpradega, õppe-ekskursioonid, õpilasvahetus ja kohtumised võõrkeele kandjatega); ilukirjandusliku, informatiivse ja tarbekirjanduse ning meedia lugemine originaalkeeles, loomingulist lähenemist eeldavate ülesannete kasutamine, vastava keele sõnavarataseme omandamine ja keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamine, milles õpilane võib kasutada suhtlemiskogemusi ning erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul, olmesfääris jne.), oskus võrrelda ja analüüsida kokkulangevaid jooni ja erinevusi. Oskuste kinnistamiseks kasutatakse: 1. meedia- ja originaalsed audiovisuaalsed materjalid; 2. iseseisev lugemine ja kuulamine; 3. tarbetekstide koostamine (nt seletuskiri, avaldus, CV, ametlikud ja mitteametlikud kirjad); 4. loomingulised tööd (nt kirjand, essee, kokkuvõte, tõlge); 5. referaatide ehk uurimistööde koostamine ja esitlus; 6. argumenteerimisoskuse arendamine (nt dispuut, vaidlus); 7. rollimängud ja mänguline suhtlemine; 6
7 8. projektialased tööd; 9. informatsiooni otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet). 10. Teoreetilise ja praktilise grammatika kursus (35 tundi) Õppekirjandus: First Certificate Reading (Patrick McGavigan and John Reeves) Puzzle (Mereke Saar and Margarita Hanschmid Fast Track (Alan Stanton, Mary Stephens) Get on Track (Judy Copage, Mary Stephens) Headway (John and Liz Soars) Open to debate (Ann Pikver and Tuuli Oder) New First Certificate Gold (Jacky Newbrook and Judith Wilson) Internetiallikad: Õpitulemused: Gümnaasiumi õpilane: peab omandama grammatikamaterjali, mis on vajalik mõtete väljendamiseks suulises ja kirjalikus vormis, peab paremini mõistma emakeele grammatika ülesehitust, peab oskama töötada iseseisvalt, peab oskama kasutada praktilisi oskusi kõikides peamistes kõnetegevuse vormides, peab oskama ära tunda grammatikanähtusi lugemisel ja kuulamisel, suunates oma peamise tähelepanu sisulise informatsiooni väljatoomisele, peab oskama kasutada võõrkeelseid infoallikaid (nt sõnaraamat, internet), et leida vajalikku informatsiooni ka teistes valdkondades. Õppesisu: Present Tenses (4 tundi) Future Tenses (4 tundi) Past Tenses (6 tundi) Conditionals (5 tundi) Passive Voice (4 tundi) Modals ( 3 tundi) Reported Speech (4 tundi) Plural of nouns (2 tundi) Countable-Uncountable (3 tundi) Õppetegevus: õpitava keele grammatika aktiivne kasutamine nii õppetunnis kui ka väljaspool õppetundi (nt kirjavahetus sõbraga, õppe-ekskursioonid, õpilasvahetus ja kohtumised võõrkeele kandjatega); kunstilise, informatiivse, tarbekirjanduse ning meediatekstide lugemine originaalkeeles; vastava keeletaseme omandamine ja keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamine, milles õpilane saab kasutada suhtlemiskogemusi ja erinevaid keele-registreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuu, suhtlemine olmesfääris); oskus võrrelda ja analüüsida sarnaseid ja erinevaid jooni. 7
8 Oskuste kinnistamiseks kasutatakse: 1. meediamaterjalid, 2. iseseisev lugemine, 3. informatsiooni otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnastikud, internet), 4. grammatikaülesannete täitmine. Hindamine Peamised hindamise eesmärgid: motiveerida õpilast sihipäraselt õppima; suunata õpilase enesehinnangu kujundamist; suunata õpetaja tegevus õpilase õpetamise ja arendamise toetamisele; anda õpilastele, õpetajatele, kooli juhtkonnale, lastevanematele (hooldajatele) informatsiooni õpilaste õppeedukuse kohta. Teemade jooksev hindamine: Tenses Conditionals Passive Voice Modals Reported Speech Countable/Uncountable nouns Kursuse kokkuvõttev hindamine: Grammatiline test läbivõetud teemadel. Hindamisskaala: «5» % «4»-75-89% «3»-50-74% «2»-20-49% «1»-0-19% Füüsiline õpikeskkond 1. õppimine on organiseeritud rühmades, 2. klassid on varustatud tehniliste vahenditega (projektor, arvuti, ekraan, magnetofon), samuti ka vajalike õppe- ja jaotusmaterjalidega õppe-eesmärkide saavutamiseks. Hindamine Põhilised hindamise eesmärgid: motiveerida õpilast sihipäraselt õppima; suunata õpilase enesehinnangu kujundamist; suunata õpetaja tegevus õpilase õppimise ja arenemise toetamise osutamisele; anda õpilastele, õpetajatele, kooli juhtkonnale, lastevanematele (hooldajatele) informatsiooni õpilaste õppeedukuse kohta. Jooksev hindamine: suuline kõne õppetunnis, lühikesed teadaanded, esitlused. 8
9 Kursuse kokkuvõtlik hindamine: kontrolltööd, testid, monoloogid antud teemal, proovieksamid. Kujundav hindamine: tagasiside saamine suulise või kirjaliku hinde vormis igal õppeperioodil; enesehinnang. 11. klass (140 tundi) 4 kursust (2+2) Õppekirjandus: First Certificate Reading (Patrick McGavigan and John Reeves) Puzzle (Mereke Saar and Margarita Hanschmidt) Student s book Relationships (Silvija Berzina, Inara Dimpere) Fast Track (Alan Stanton, Mary Stephens) Get on Track (Judy Copage, Mary Stephens) Headway (John and Liz Soars) Open to debate (Ann Pikver and Tuuli Oder) New First Certificate Gold (Jacky Newbrook and Judith Wilson) The individual in society (Izolda Geniene, Liongina Miseviciene Internetiallikad: Õpitulemused: 11. klassi lõpetaja: peab täiustama suulise kõne oskuste ja vilumuste arengut, peab oskama spontaanselt ja soravalt suhelda antud keele kandjaga, peab lugema poliitilist- ja ilukirjandust täieliku või osalise informatsiooni väljatoomisega, samuti täitma tekstiga seotud ülesandeid, peab mõistma keerukamate tekstide sisu ja arutlema konkreetsete ning abstraktsete teemade üle, peab oskama kasutada võõrkeelseid teatmeallikaid (nt sõnaraamatuid, internetti), et leida vajalikku informatsiooni ka teistes valdkondades, peab oskama püstitada õppe-eesmärke ja hindama nende saavutatuse taset, samuti vajadusel muutma oma õpistrateegiat, peab oskama siduda omandatud teadmisi võõrkeele valdkonna ja teiste eluvaldkondadega, kuulamise valdkonnas: peab täiustama seda kõnetegevuse liiki õppekõne harjutuste täitmisel, kuulates lindistatud tekste, vaadates filme ja videofilme, grammatika valdkonnas: peab tundma grammatika-kategooriaid ja neid õigesti kasutama nii suulises kui ka kirjalikus kõnes, kirjalikus kõnes: peab omandama ja täiustama kogemusi ametlike ( CV, a letter of application, filling-in application, giving and asking for information, essay), isiklike kirjade (making contact and giving news, giving advice, describing an object) kirjutamisel ning tundma ortograafia ja kirjavahemärkide reegleid. 9
10 Õppesisu 1. Inimene ja ühiskond (35 tundi) Läbivad teemad: 1. Keskkond ja jätkusuutlik areng. 2. Väärtused ja kõlblus. 3. Kultuuriline identiteet. 4. Teabekeskkond. 5. Tehnoloogia ja innovatsioon. 6. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Inimene kui looduse osa: 1. elutsükkel: sünd, elu ja surm; 2. tasakaal inimese ja looduse vahel (nt loodussäästlik eluviis, aukartlik suhtumine loodusesse); 3.elulaad ehk eksisteerimise viis (nt loodus- ja inimsõbralik, tervislik). Ühiskond kui eluavalduste kogum: 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär: elatustase, heategevus; 3) mittetervislikud eluviisid, kuritegevus. 2. Keskkond ja tehnoloogia (35 tundi) Läbivad teemad: 1. Keskkond ja jätkusuutlik areng. 2. Väärtused ja kõlblus 3. Tervis ja ohutus Geograafiline keskkond: 1. ümbritseva keskkonna ja inimese vastastikused suhted, informeeritus ümbritseva keskkonna suhtes: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstuslikud ja kultuurimaastikud, looduskaitsealad; saasteallikad; 2. ohud ümbritsevale keskkonnale ja inimestele, loodusliku tasakaalu rikkumisega esile kutsutud ohud; kliima ja kliimamuutused; 3. ümbritseva keskkonna stabiilne areng. Elukeskkond: 1. elutingimused erineva kliima ja asustustsoonides; 2. sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt meditsiiniline abi, pensionid, riigitoetused ja fondid, toetused ja soodustused puuetega inimestele); 3. majanduselu; 4. sotsiaalne olukord: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. 3. Keskkond ja tehnoloogia (35 tundi) Läbivad teemad: 1. Tehnoloogia ja innovatsioon 2. Teabekeskkond 3. Väärtused ja kõlblus 10
11 Tehnoloogia: 1. teaduslikud ja tehnilised saavutused, nende rakendamine igapäevaelus; 2. infokeskkond: informatsiooni otsing ja vahetus; 3. lingvistilis-tehnoloogilised rakendused igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, keeleõpe internetis, tõlkeabiprogrammid jne.; 4. biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. 4. Suuline väljendusoskus funktsionaalse lugemise ja piltide kirjeldamise kaudu (35 tundi) Läbivad teemad: 1. Keskkond ja jätkusuutlik areng. 2. Elukestev õpe ja karjääri planerimine Kultuuriline identiteet Õppekirjandus: 1. Bell, J., Gower, R. First Certificate Expert. Coursebook. Pearson Education Limited, Mann, R., Kenny, N., Bell, J., Gower, R. First Certificate Expert. Student s resource book. Pearson Education Limited, Evans, V., Dooley, J. Prime Time. Upper-Intermediate. Student s book. Express publishing, Redman, S. English Vocabulary in Use. Pre-intermediate and intermediate. Cambridge University press, Redman, S., Gairns, R. Test your English Vocabulary in Use. Pre-intermediate and intermediate. Cambridge University press, Watcyn-Jones, P., Farrell, M. Test yout vocabulary 3, 4, 5. Pearson Education Limited, 2008 Õppesisu: Challenges -10 hours Fashion -7 hours Consumer society 11 hours Hobbies 7 hours 11
12 Keeleteadmised: Present Simple-Continious Gerund-Infinitive Cause and result Relative clauaea Passive Voice Countable-Uncountable nouns Future tenses Modals Reported Speech Past Tenses Conditional 2,3 Prepositions Hypothetical meaning Make-DO Indirect speech Indirect Questions Phrasal Verbs Adjectives+prepositions Sõnade moodustamine: liitsõnade moodustamine; eesliited ja järelliited; nimisõnu moodustavad tähtsamad järelliited: -er/-or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, -ence/-ance, -ess, -hood, -ity, -ship, -th; omadussõnu moodustavad tähtsamad järelliited: -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y, - ward; omadussõnu moodustavad tähtsamad eesliited: anti-, non-, post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); tegusõnu moodustavad tähtsamad järelliited: -ate, -en, -fy/-ify; tegusõnu moodustavad tähtsamad eesliited: co-, counter-, de-, dis-, ex-, fore-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, sub-, trans-, un-, under-. Õppetegevus õpetatava keele aktiivne kasutamine nii õppetunnis kui ka väljaspool seda (nt. kirjavahetus sõpradega, õppe-ekskursioonid, õpilasvahetus ja kohtumised võõrkeele kandjatega); ilukirjandusliku, informatiivse ja tarbekirjanduse ning meedia lugemine originaalkeeles, erinevate ülesannete, mis eeldavad loomingulist lähenemist, kasutamine, vastava keele sõnavarataseme omandamine ja raskemate keelekonstruktsioonide kasutamine, milles õpilane võib kasutada suhtlemiskogemusi ning erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul, olmesfääris jne.), oskus võrrelda ja analüüsida kokkulangevaid jooni ja erinevusi. Oskuste kinnistamiseks kasutatakse: 1. meedia- ja originaalsed audiovisuaalsed materjalid; 2. iseseisev lugemine ja kuulamine; 3. tarbetekstide koostamine (nt seletuskiri, avaldus, CV, ametlikud ja mitteametlikud kirjad); 4. loomingulised tööd (nt kirjand, essee, kokkuvõte, tõlge); 5. referaatide ehk uurimistööde koostamine ja esitlus; 6. argumenteerimisoskuse arendamine (nt dispuut, vaidlus); 12
13 7. rollimängud ja mänguline suhtlemine; 8. projektialased tööd; 9. informatsiooni otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet). Füüsiline õpikeskkond 1. õpetamine on organiseeritud rühmades, 2. klassid on varustatud tehniliste vahenditega (projektor, arvuti, ekraan, magnetofon), samuti ka vajalike õppe- ja jaotusmaterjalidega püstitatud õppe-eesmärkide saavutamiseks. Hindamine Põhilised hindamise eesmärgid : motiveerida õpilast sihipäraselt õppima; suunata õpilase enesehinnangu kujundamist; suunata õpetaja tegevus õpilase õppimise ja arenemise toetamise osutamisele; anda õpilastele, õpetajatele, kooli juhtkonnale, lastevanematele (hooldajatele) informatsiooni õpilaste õppeedukuse kohta. Jooksev hindamine: kodutööd, õpilaste suulised vastused, kirjalikud tööd, iseseisev töö, loovtööd, testid. Kursuse kokkuvõtlik hindamine: kontrolltööd, testid, monoloogid antud teemal, proovieksamid. Kujundav hindamine: tagasiside saamine suulise või kirjaliku hinde vormis igal õppeperioodil ; enesehinnang. 12. klass (105 tundi) 3 kursust Õppekirjandus: 1. First Certificate Reading (Patrick McGavigan and John Reeves) 2. Puzzle (Mereke Saar and Margarita Hanschmidt) 3. Student s book Relationships (Silvija Berzina, Inara Dimpere) 4. Headway (John and Liz Soars) 5. Open to debate (Ann Pikver and Tuuli Oder) 6. New First Certificate Gold (Jacky Newbrook and Judith Wilson) 13
14 7. The individual in society (Izolda Geniene, Liongina 8. English resource book The individual in society (printed by Jumava, Tea, Almalittera) 9. Mission 1, 2 (Virginia Evans and Jenny Dooley) 10. Everyday topics (Urve Laanemets) 11. Practise your reading (Ene Soolepp) 12. English language structures-practice book (Eve Sass) 13. First Certificate practice tests 14. Fast track (Alan Stanton, Mary Stephens) 15. Upstream/Advanced (Virginia Evans and Lynda Edwards) 16. First Certificate Trainer (Peter May) 17. Longman Exam Accelerator (Bob Hastings, M. Uminska, D. Chandler) 18. Let me tell you about Estonia ( Tiiu-Mai Loko) Internetiallikad: Õppesisu 1. Eesti ja maailm (35 tundi) Läbivad teemad: 1. Kultuuriline identiteet 2. Väärtused ja kõlblus 3. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Eesti riik ja rahvas: 1. omariiklus ja kodanikustaatus, riigikaitse; 2. geograafiline asend ja kliima; 3. rahvastik: põhirahvus, võõrkeelne rahvastik, uusimmigrandid; 4. mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel: 1. rahvuslik identiteet; 2. kultuuritraditsioonid 3. kodumaa ajalugu. Eesti ja teised riigid: 1. Eesti kui Euroopa Liidu liige: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2. Eesti asend maailmas: rahvusvaheline koostöö. 2. Kultuur ja looming (70 tundi) Läbivad teemad: 1. Kultuuriline identiteet 2. Väärtused ja kõlblus 3. Teabekeskkond Kultuur kui looming 1. looming: kirjandus, kujutav kunst, muusikalooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö jne.; 2. rahva ajalooline kultuurimälu; 3. loova mõtte arendamine kogemuse kaudu; 4. loomingulist protsessi takistavad ja soodustavad faktorid (nt olme, perekond, ühiskondlik kord, kombed). 14
15 Kultuuritraditsioonid ja tavad: 1. rahvapärimus, legendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu, 2. erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, kombed ja uskumused. Keeleteadmised: Nimisõna: loendatavad ja loendamatud nimisõnad, omastav kääne, kahekordne omastav kääne ( a friend of theirs), liitnimisõnad, mitmuse kasutamise erijuhud (minute minutes). Artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega; erandid, artikli puudumine. Omadussõna: omadussõna tegusõna järel, sõnade järjekord mitme täiendi puhul, võrdlusvormid (not) as...as, as...line. Asesõna: enesekohased asesõnad. Tegusõna: aktiiv ja passiiv; aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, Past Perfect Progressive, Future Perfect, passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Past Progressive, Past Perfect, Future Simple. Tegusõna tüübid, põhivormid: modaalverbid will, would, can, could, may, might must/have to, ought to, shall, should, need, needn t; tingimuslaused (Conditional I,II,III); ajamääruslaused, tegusõna mittepöördelised vormid: tegevusnimi ja konstruktsioonid; gerundium (-ing vorm); oleviku ja mineviku kesksõna (The Participle); otsene ja kaudne kõne; aegade ühildumine kaudses kõnes; ebareeglipärased tegusõnad. Määrsõna: määrsõna liigid, funktsioon, struktuur, määrsõna asukoht lauses, kahe erineva vormiga määrsõnad ( most/mostly, loud/loudly, cheap/cheaply jne). Eessõna: kindlat eessõna enda ees nõudvad nimisõnad ja omadussõnad (by car, for sale, at last jne.); nimi- ja omadussõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna ( advice on, afraid of, belong to). Süntaks: kõrvallaused; fraaside ja lausete ühendamine, tekstide sidumine üheks tervikuks; küsilausete tüübid. Sidesõna: siduvad sidesõnad; vastandavad sidesõnad; järelduslikud sidesõnad, kõrvallauset alustavad sidesõnad, kordav sidesõna ( the...the). Sõnatuletus: sõnade liitmine, ees- ja järelliited; tähtsamad järelliited ja eesliited, moodustavad nimisõnad, omadussõnad ja tegusõnad. Õigekiri: lühendid; sõnade kokku- ja lahkukirjutamise peamised juhused, sõnade poolitamine, peamised koma kasutamise põhijuhud. Õppetegevus meediamaterjalide ja originaalsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; iseseisev lugemine ja kuulamine; tarbetekstide koostamine (rezümee, avaldus, kaebus); loomingulised tööd (kirjand, essee, artikkel, kokkuvõte, blogi); referaatide ja/ või uurimuste koostamine ja esitlus; argumenteerimisoskuse arendamine (dispuut, vaidlus); rollimängud ja mänguline suhtlemine; projektialased tööd; informatsiooni otsimine erinevatest võõrkeelsetest allikatest (sõnastikud, internet). 15
16 Lisa 1 KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KORREKTSUS Loeb ja mõistab Oskab lihtsate seostatud Oskab kirjutada õpitud Oskab üsna õigesti mõneleheküljelisi lihtsa lausetega rääkida oma teemadel lühikesi kasutada kuuldust, kui vestlus on sõnastusega faktipõhiseid kogemustest ja jutustavat laadi tekste, tüüpkeelendeid ja tuttaval igapäevaeluga tekste (nt kirjad, veebi- kavatsustest. Suudab milles väljendab oma moodustusmalle. Kasutab seotud teemal. Mõistab väljaanded, infovoldikud, tundeid, mõtteid ja tuttavas olukorras tele- ja raadiosaadete ning kasutusjuhendid). Mõistab arvamusi (nt isiklik kiri, grammatiliselt üsna õiget filmide sisu, kui teema on jutustavat laadi teksti e-kiri, blogi). keelt, ehkki on märgata tuttav ja pakub huvi ning põhiideed ning suudab Koostab erinevaid emakeele mõju. Tuleb ette pilt toetab heliteksti. jälgida sündmuste tarbetekste (nt teadaanne, vigu, kuid need ei takista Saab aru loomuliku arengut. Suudab leida kuulutus). Suhtleb online- mõistmist. tempoga kõnest, kui vajalikku infot vestluses (nt MSN). hääldus on selge ja tuttav. teatmeteostest ja Oskab kasutada piiratud B1.1 Saab aru vahetus suhtlussituatsioonis internetist. Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke. lühidalt põhjendada oma seisukohti. On võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle õigesti; spontaanses kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon. hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus). 16
17 KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KORREKTSUS B1.2 Saab kuuldust aru, taipab Loeb ja mõistab Oskab edasi anda Oskab koostada eri nii peamist sõnumit kui ka mõnelehe- küljelisi selge raamatu, filmi, etenduse allikatest pärineva info üksikasju, kui räägitakse arutluskäiguga tekste jms sisu ning kirjeldada põhjal kokkuvõtte (nt üldlevinud teemadel (nt erinevatel teemadel (nt oma muljeid. Tuleb lühiülevaade sündmustest, uudistes, spordi- noortele mõeldud enamasti toime vähem isikutest). Oskab reportaažides, meediatekstid, tüüpilistes suhtlus- kirjeldada tegelikku või intervjuudes, ettekannetes, mugandatud olukordades. Kasutab kujuteldavat sündmust. loengutes) ning kõne on ilukirjandustekstid). põhisõnavara ja Oskab isiklikus kirjas selge ja üldkeelne. Suudab leida vajalikku sagedamini esinevaid vahendada kogemusi, infot pikemast arutlevat väljendeid õigesti; tundeid ja sündmusi. laadi tekstist. Kogub keerukamate Oskab kirjutada õpitud teemakohast infot mitmest lausestruktuuride teemal oma arvamust tekstist. Kasutab erinevaid kasutamisel tuleb ette väljendava lühikirjandi. lugemis- strateegiaid (nt vigu. Väljendab ennast Oma mõtete või üldlugemine, üsna vabalt, vajaduse arvamuste esitamisel võib valiklugemine). Tekstides korral küsib abi. Hääldus olla keelelisi ebatäpsusi, esitatud detailid ja on selge, intonatsiooni- ja mis ei takista kirjutatu nüansid võivad jääda rõhuvead ei häiri suhtlust. mõistmist. selgusetuks. 17
18 KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KORREKTSUS B2.1 Saab aru nii elavast Loeb ja mõistab Esitab selgeid Kirjutab seotud tekste Valdab grammatikat suulisest kõnest kui ka mitmeleheküljelisi tekste üksikasjalikke kirjeldusi konkreetsetel ja küllaltki hästi. Ei tee helisalvestistest (nt artiklid, ülevaated, üldhuvitavatel teemadel. üldisematel teemadel (nt vääritimõistmist konkreetsetel ja juhendid, teatme- ja Oskab põhjendada ja seletuskiri, uudis, põhjustavaid vigu. Aegajalt abstraktsetel teemadel, kui ilukirjandus), mis kaitsta oma seisukohti. kommentaar). Põhjendab ettetulevaid vääratusi, kuuldu on üldkeelne ja sisaldavad faktiinfot, Oskab osaleda arutelus ja oma seisukohti ja juhuslikke vigu ning suhtlejaid on rohkem kui arvamusi ja hoiakuid. kõnevooru üle võtta. eesmärke. Oskab kirjutada lauseehituse lapsusi suudab kaks. Saab aru loomuliku Loeb ladusalt, lugemis- Kasutab mitmekesist kirju, mis on seotud enamasti ise parandada. tempoga kõnest. sõnavara on ulatuslik, sõnavara ja väljendeid. õpingute või tööga. kuid raskusi võib olla Kasutab keerukamaid Eristab isikliku ja idioomide mõistmisega. lausestruktuure, kuid neis ametliku kirja stiili. Oskab Oskab kasutada võib esineda vigu. Kõne korduste vältimiseks ükskeelset seletavat tempo on ka pikemate väljendust varieerida (nt sõnaraamatut. kõnelõikude puhul üsna sünonüümid). Võib ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. enamasti loomulik. 18
19 KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KORREKTSUS B2.2 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid, Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, loeng, ettekanne) ja saab tekste, leiab neist monoloogidega. Suhtleb tekst sidus ja aru keeruka sisuga mõttevahetusest asjakohase teabe erinevatel teemadel, oskab teemakohane. Oskab (nt väitlus), (valiklugemine) ning vestlust juhtida ja anda refereerida nii kirjalikust milles kõnelejad oskab selle põhjal teha tagasisidet. On võimeline kui ka suulisest allikast väljendavad erinevaid üldistusi teksti mõtte ja jälgima oma saadud infot. Kasutab seisukohti. Mõistmist autori arvamuse kohta. keelekasutust, vajaduse erinevaid keele- registreid võivad takistada tugev Loeb iseseisvalt, korral sõnastab öeldu sõltuvalt adressaadist (nt taustamüra, keelenaljad, kohandades lugemise viisi ümber ja suudab eristades isikliku, idioomid ja keerukad ja kiirust sõltuvalt tekstist parandada enamiku poolametliku ja ametliku tarindid. ja lugemise eesmärgist. vigadest. Oskab valida kirja stiili). Lausesiseseid Raskusi võib olla sobiva keeleregistri. kirjavahemärke kasutab idioomide ja Kõnerütmis ja -tempos on enamasti reeglipäraselt. kultuurisidusate vihjete tunda emakeele mõju. mõistmisega. 19
20 Hindamine Hindamise põhieesmärgid: motiveerida õpilast sihipäraselt õppima; suunata õpilast enesehinnangu kujundamisele; suunata õpetaja tegevus õpilase õpetamise ja arendamise toetamisele; anda õpilastele, õpetajatele, kooli juhtkonnale, lastevanematele (hooldajatele) informatsiooni õpilaste õppeedukuse kohta. Jooksev hindamine: kodutööd, õpilaste suulised vastused, kirjalikud tööd, iseseisvad tööd, loomingulised tööd, testid, rollimängud. Kursuse kokkuvõtlik hindamine: kontrolltööd, testid, monoloogid antud teemal, proovieksamid. Kujundav hindamine: Tagasiside saamine sõnalise hinde kohta suulises või kirjalikus vormis igal õppeperioodil; Enesehindamine. Hindamise süsteem (audeerimine, rääkimine, lugemine) Õppetöö tulemuste hindamine on õppe-kasvatustöö protsessi osa. Hinnatakse nõutavate õppetöö tulemuste saavutamist, omandatud teadmiste ja oskuste taset. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, missuguseid vahendeid sealjuures kasutatakse ja millised on hinde kriteeriumid.hindamise peamised eesmärgid: motiveerida õpilast sihipäraselt õppima; suunata õpilast enesehinnangu kujundamisele; suunata õpetaja tegevus õpilase õpetamise ja arendamise toetamisele; anda õpilastele, õpetajatele, kooli juhtkonnale, lastevanematele (hooldajatele) informatsiooni õpilaste õppeedukuse kohta Läbivad teemad ja lõiming teiste õppeainetega Läbivad teemad 1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Eesmärgiks on õpilase kujunemine isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õppe-, elu- ja töökeskkonnas ning üles ehitama oma elu Õppeained Vene keel, kirjandus, eesti keel, kunstiõpetus, tööõpetus, füüsika, informaatika, ökonoomika. 20
21 teadlike otsuste ning mõistlike kutsevalikute kaudu. 2. Keskkond ja jätkusuutlik areng Eesmärgiks on kujundada õpilastes sotsiaalset aktiivsust, vastutustunnet ja ökoloogilist haritust, et nad säilitaks ja kaitseks ümbritsevat keskkonda, saaksid aru selle pidevast arengust, oleksid valmis lahendama küsimusi, mis on seotud ümbritseva keskkonna ja inimkonna arenguga. 3. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Eesmärgiks on õpilase muutumine aktiivseks ja vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes saab aru ühiskonna toimimise põhimõtetest ja mehhanismidest, samuti ka kodanikualgatuse tähtsusest, kes tunneb end ühiskonnaliikmena ja oma tegevuses toetub riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. 4. Kultuuriline identiteet Eesmärgiks on õpilase muutumine kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtteviisi ja käitumise kujunemisel, samuti ka kultuuride ajaloolisi muutusi, kellel on ettekujutus kultuurilisest mitmekesisusest ja praktilise elu iseärasustest, mis on määratletud kultuuriga, kes hindab oma rahvuskultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, kes on tolerantne ja valmis koostööks. 5. Teabekeskkond Eesmärgiks on õpilase muutumine informatsiooni suhtes teadlikuks inimeseks, kes teab ja saab aru teda ümbritsevast infokeskkonnast, kes on võimeline seda kriitiliselt analüüsima, ja tegutsema selles vastavalt oma eesmärkidele ning ühiskonnas vastu võetud kommunikatsioonieetikale. 6. Tehnoloogia ja innovatsioon Eesmärgiks on õpilase muutumine inimeseks, kes on avatud innovatsioonile ja oskab sihipäraselt kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid, edukalt realiseerib end kiiresti muutuvas tehnoloogia, elu-, õppe- ja töökeskkonnas. Loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, ajalugu, ühiskonnaõpetus, vene keel, eesti keel, kirjandus, ökonoomika, kodanikuõpetus. Kodanikuõpetus, ökonoomika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, eesti keel. Kirjandus, vene keel, eesti keel, ajalugu, kodanikuõpetus, kunstiõpetus, tööõpetus. Kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus, geograafia, eesti keel. Informaatika, kunstiõpetus. 7. Tervis ja ohutus Eesti keel, ajalugu, keemia, bioloogia, 21
22 Eesmärgiks on õpilase muutumine vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervet eluviisi, mitte alluma ohtlikele riskidele ja kes aitab kaasa terve ja ohutu elukeskkonna kujunemisele. 8. Väärtused ja kõlblus Eesmärgiks on õpilase muutumine kõlbeliseks inimeseks, kes teab ja järgib ühiskonnas kehtivaid kõlbelisi väärtusi ja põhimõtteid koolis ja väljaspool kooli, ei ole ükskõikne kui neid eiratakse, vajadusel ning võimaluse piires väljendab oma leppimatust kõlblusnormide rikkumise suhtes. kodanikuõpetus, kehaline kasvatus, tööõpetus, kunst, inimeseõpetus. Kirjandus, eesti keel, kodanikuõpetus, ajalugu. 22
Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase
Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses
RohkemAINEKAVA 10
GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemPrantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald
Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases situatsioonis suhelda;
RohkemTALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1
TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1. SISUKORD 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 5 1.1. VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE 5 1.1.1. ÜLDPÄDEVUSTE
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED gümnaasiumis 1 EESTI KEELE KUI TEISE KEELE Üldosa Ainevaldkond Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus tähendab suutlikkust suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas,
Rohkem1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui
1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2)
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemTALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM
Võõrkeeled. Gümnaasium 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab
RohkemIII kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht
III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine.
RohkemSaksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp
Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li
KINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMicrosoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled
Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled... 1 A-võõrkeel põhikoolis... 2 2. klass... 2 3. klass... 3 4. klass... 4 5. klass... 5 6. klass... 6 7. klass... 7 8. klass... 8 9. klass... 9 B-võõrkeel
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx
Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles
RohkemÕppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum
Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3
RohkemKINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li
KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute
RohkemPõlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine
Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemInglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl
Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemAINEKAVA
AINEKAVA INGLISE KEEL 1.klass Laste salmid ja laulukesed (nursery rhymes). Tervitamine. Lihtsale küsimusele vastamine. Tähestik. Värvid. Numbrid 1-10 Tunneb inglise keele teiste hulgast ära. Hääldab (sõnu,
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemEesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool
Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega
Rohkem1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr
1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemVENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh
VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides
RohkemMicrosoft Word - Voorkeeled.doc
Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada
RohkemVõõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes
Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista
RohkemInglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir
Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass 1.1.1. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piires kodust, perekonnast, sõbrastja endast, kodukohast,
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemInglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9
Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9.kl) 1.Õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe
Rohkem5_ Ainekavad_võõrkeeled
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemAINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemEESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku
EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku keelekasutuse, mõtlemis-, analüüsi- ja üldistamisoskuse
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemMicrosoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc
GÜMNAASIUMI VALIKAINE VESTLUSKURSUS inglise keeles AINEKAVA I. AINEVALDKOND - VÕÕRKEELED 1.1. AINEVALDKONNA PÄDEVUSED Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemMicrosoft Word - erialaneinglisekeel_opijuhis
Õpijuhis Erialane inglise keel (Business English) 1. Kursuse nimetus Erialane inglise keel (ettevõtlus ja projektijuhtimine) Business English (Entrepreneurship and Project Management) 2. Aine kood P2PC.01.100
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA
VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb
RohkemANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns
ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
Rohkem(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI
VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse
RohkemViljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka
Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega
RohkemE-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT
Interaktiivsusest e-õppes Anne Villems Seneca (4.-56.a. m.a.j.) Mitte sellepärast me ei söanda uusi asju katsetada, et asjad on keerulised, vaid kuna me ei söanda neid katsetada, on nad keerulised. It
RohkemINGLISE KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium 1. I kursus English-Speaking Countries Õpitulemused 1. Oskab jutustada ja anda ülevaadet ülalnim
INGLISE KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium 1. I kursus English-Speaking Countries 1. Oskab jutustada ja anda ülevaadet ülalnimetatud riikide sümbolitest, rahvastikust, geograafilisest asendist,
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemAINEKAVA VORM
ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemII kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lauset
II kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 2. mõistab
Rohkem(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2016)
KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 06.06.2016. a käskkirjaga nr 8. MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA 1. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid (ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioon).
RohkemLisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo
Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis
Rohkem