Lisa 1: Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava 2030 eelnõu seletuskirja tööversioon (mai 2019) 1 Sisukord I Sissejuhatus... 1 II Arenguka

Väljavõte

1 Lisa 1: Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava 2030 eelnõu seletuskirja tööversioon (mai 2019) 1 Sisukord I Sissejuhatus... 1 II Arengukava struktuur... 2 III Arengukava ettevalmistamine ja koostamine... 4 IV Arengukava vajalikkuse ja (välis)keskkonna analüüs... 4 V Arengukava üldeesmärk, alaeesmärgid ning tegevussuundade mõjueesmärgid... 5 VI Arengukava vastavus Euroopa Liidu õigusele ja ühise põllumajanduspoliitika, maaelu arengu poliitika ja kalanduspoliitika arengusuundadele... 6 VII Arengukava seosed teiste arengukavade ja strateegiliste eesmärkidega... 6 VIII Arengukava mõjud... 7 IX Arengukava rakendamisega seotud tegevused, kulud ja eeldatavad tulud X Arengukava huvirühmade kaasamine, avalikud konsultatsioonid ja kooskõlastamine XI Arengukava juhtimine, seire ning mõjude vahe- ja järelhindamine XII Arengukava jõustumine I Sissejuhatus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030 või arengukava) eelnõu koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 13. detsembri a määrus nr 302 Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord, ja maaeluministri 08. detsembri a käskkiri nr 158 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse korraldusega. PõKa 2030 eelnõu koostamist ning juhtkomisjoni tegevust juhtis Maeeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti koostöös toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri Toomas Kevvai (alaeesmärgi 1 tegevussuunad 1, 2, 3 ja 7), põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani (alaeesmärgi 1 tegevusssuunad 4, 5 ja 6), kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri Siim Tiidemanni (alaeesmärk 2, tegevussuund 8) ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude kaitse ja looduskaitse ning metsanduse ja jahinduse asekantsleri Marku Lambiga (alaeesmärk 2, tegevussuund 8). Töörühmade ja andmete kogumise tegevusi koordineerisid koostöös vastavate osakondade juhatajatega tegevussuunas 1 Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja asetäitja Martin Kukk (martin.kukk@agri.ee) ja pespetsialist Marge Nõmmik (marge.nommik@agri.ee), tegevussuunas 2 toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi (pille.tammemagi@agri.ee); tegevusuunas 3 toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo juhataja Katrin Lõhmus (katrin.lohmus@agri.ee), tegevussuunas 4 1 Seletuskiri tööversioon valmis 2019.a märtsis ja selle täpsustamine toimub paralleelselt PõKa 2030 eelnõu täpsustamisega kuni aasta septembrini. Seletuskiri sisaldab mh Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparuande tulemusi (vt Lisa 2: mustand tähtaeg juulis 2019). Keskkonnamõjude osas tuleb lisainfo PõKa 203o keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) lõpparuandest, mis valmis augustis 2019 (teostab Hendrikson ja Ko). 1

2 maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Reelika Päädam ja maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik tegevussuunas 5 maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt (katre.kirt@agri.ee), tegevussuunas 6 maaelupoliitika ja analüüsi osakonna maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann (kai.kalmann@agri.ee) ja tegevussuunas 7 teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Maarja Malm (maarja.malm@agri.ee) ja teadus- ja arendusosakonna juhataja Sirli Pehme (sirli.pehme@agri.ee). Kestliku kalanduse alaeesmärgiga seotud tegevussuuna 8 töörühmade ja andmete kogumisega seotud tegevusi koordineerisid Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Eve Külmallik (eve.külmallik@agri.ee), turukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja Eduard Koitmaa (eduard.koitmaa@agri.ee) ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus (herki.tuus@envir.ee) ning nõunik Kaire Märtin (kaire.martin@envir.ee). Avalikkuse teavitamist koordineeris PõKa 2030 koostamise käigus Maaeluminsiteeriumi avalike suhete osakond, sh e-infolehed, blogid, ministeeriumi kodulehe materjalid (lisainfo nõunik Anne-Liisi Mändmets: anneliisi.mandmets@agri.ee). PõKa 2030 eelnõu ja eelarveprognoosi koostamist ning PwC teostatud tegevuspõhisele eelarvele ülemineku projekti TERE MEM 2 tulemuste rakendamist koordineeris Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakonna juhataja Marten-Ingmar Merivee (marteningmar.merivee@agri.ee) koostöös Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna juhataja Margo Nõukasega (margo.noukas@envir.ee). PõKa 2030 mõjude eelhindamise projekti teostas Eesti Maaülikooli uurimisrühm Ants-Hannes Viira, PhD (ants-hannes.viira@emu.ee juhtimisel ja PõKa 2030 keskkonnamõju stareegilise hindamise Hendrikson & Ko Riin Kutsari (riin@hendrikson.ee) ja Martin Ruuli (martin@hendrikson.ee) juhtimisel. PõKa 2030 kaasamisprotsessi projekti teostas Ernst & Young uurimisrühm Keiu Friedenthali (keiu.friedenthal@ee.ey.com) juhtimisel. Kõigi kolme uuringu tulemused avaldatakse Maaeluministeeriumi kodulehel. 3 Uuringute tellimise hankeid, tulemuste rakendamist ja PõKa 2030 pt. 5 ning seletuskirja koostamist koordineeris Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakonna mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt Aare Kasemets, PhD (aare.kasemets@agri.ee, tel / aare1skype). PõKa 2030 eelnõu keeletoimetuse tegi Victoria Parmas ja kujundas II Arengukava struktuur Arengukava koosneb sissejuhatusest, kaheksast peatükist ja neljast lisast, sh käeolev seletuskiri. Sissejuhatus annab lühiülevaate selle koostamise põhjustest ja rollist Eesti Vabariigi arengukavade süsteemis ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (sh maaelu areng) ja kalanduspoliitika raamistikus rõhutades arengukava biomajanduslikku fookust. Esimene peatükk käsitleb arengukava visiooni ja üldeesmärki, globaalset konteksti, Eesti positsiooni globaalsetes tarneahelates ja sellest tulenevaid arengukava sekkumisloogikaid. Kümnete rühmatööde tulemusel sai arengukava visiooniks Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada! ning selle visiooni elluviimise eelduste ning alaeesmärkide põhjal sõnastatud 2 PwC Eesti TERE MEM projekti ( ) tellisid Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga 3 2

3 üldeesmärgiks Eesti puhas toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab! Teine peatükk kirjeldab lühidalt arengukava kahte alaeesmärki (peatükkide 3 ja 4 peamised mõjueesmärgid), arengukavas käsitletud horisontaalseid eesmärke (sh regionaalareng, võrdsed võimalused, infotehnoloogia, kliimapoliitika jm) ning seejärel avab kaks arengukava keskset horisontaalset teemat, sealhulgas a) majanduskasvu ja heaoluga seotud ekspordi alapeatükk, ja b) loodushoiu, toidu kvaliteedi ning tarbijate heaoluga seotud põllu- ja kalamajandussektorite keskkonnamõju peatükk. Kolmas peatükk hõlmab arengukava esimese alaeesmärgi Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond saavutamisega seotud seitset tegevussuunda. Iga tegevussuuna alapeatükk koosneb enamasti neljast alapunktist, sh teema lühikirjeldus, eesmärgid ja mõõdikud, hetkeolukorra analüüs, riigi sekkumine hetkel ja tulevikus. Kolmanda peatüki tegevussuunad on järgmised: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu Tegevussuund 3: toiduohutus Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. Neljas peatükk hõlmab arengukava teise alaeesmärgi Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise tegevuste ülevaadet. Tegevussuund 8: kestlik kalandus, on eelmistega sarnase struktuuriga, sh teema lühikirjeldus, eesmärgid ja mõõdikud, hetkeolukord ja riigi sekkumine tulevikus eesmärkide saavutamiseks. Viies peatükk Seosed teiste arengukavade ning horisontaalsete teemadega koosneb kahest alapeatükist, neist esimene käsitleb PõKa 2030 valdkonna teisi arengukavasid, mille eesmärke ja tegevusi PõKa 2030 ühte tervikusse koondab riigieelarve strateegia raamistikus (loend pt. 5.1). Teine alapeatükk 5.2. Seosed teiste Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengudokumentidega annab analüütilise ülevaate PõKa 2030 seostest enam kui 45 strateegiliste arengudokumendiga (loend ptk 5.2, analüüs Lisas 5) näidates kuidas PõKa 2030 valdkondlikud ja regionaalsed tegevussuunad aitavad kaasa teiste arengukavade eesmärkide saavutamisele ja milline on ühtlasi PõKa 2030 roll Eesti vabariigi arengukavade tööjaotuses. Teise alapeatüki struktuur lähtub Mõjude hindamise metoodika (2012) kuuest mõjukategooriatest, mille lõppu on lisatud eelmisi osaliselt kokkuvõttev ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid (Lisa 5 tabelis on kaardistab PõKa seoseid ÜRO ja Eesti 18 säästava arengu eesmärgiga ). Kuues peatükk annab lühiülevaate arengukava elluviimise juhtimise, seire ja mõjude järelhindamise tegevustest , sh riskijuhtimine. Seitsmendas peatükis on esitatud arengukava maksumuse prognoos, keskendudes esimesele perioodile , mille alguses testitakse tegevuspõhisele eelarvele ülemineku valikuid. Lisad. Arengukaval on lisaks käesolevale seletuskirjale veel kolm elektroonilist lisa, sh: Lisa 2: PõKa 2030 mõjude eelhindamise uuring (Maaülikool, juuli 2019) Lisa 3: PõKa 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine (Hendrikson & Ko, august 2019) Lisa 4: PõKa 2030 eesmärkide ja mõõdikute tabel (sh andmeallikad ja metoodikad). Lisa 5: PõKa 2030 seosed teiste Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengudokumentidega. Lisa 6: PõKa 2030 olulisemad kompleksmõisted ja lühendid. 3

4 III Arengukava ettevalmistamine ja koostamine Lähtudes Vabariigi Valitsuse määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord 5 lõike 1 ja tulenevalt tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekust, kaasas Maaeluministeerium kõiki asjaosalisi huvirühmi (vt pt X) ning koostas koos Keskkonnaministeeriumiga Vabariigi Valitsusele arengukava, mille ettevalmistuse ja koostamise protsessi kirjeldab järgnev joonis. IV Arengukava vajalikkuse ja (välis)keskkonna analüüs PõKa 2030 koostamise vajadus tuleneb sellest, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda Põllumajandus ja kalandus ja samuti tulemusvaldkonda Regionaalareng ja maaelu maa- ja rannapiirkondade arengut hõlmav juhtiv arengustrateegia. PõKa 2030 koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele maa- ja veeökosüsteemides. Nimetatud valdkondade eesmärke ja tegevusi on seni käsitletud peamiselt Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas ning killustunud kujul paljudes teistes Maaeluministeeriumi valitsemisala või Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukavades (vt pt 5 ja Lisa 5). Riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES) kohaselt kuuluvad Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused peamiselt tulemusvaldkonda Põllumajandus ja kalandus, kuhu panustab ka Keskkonnaministeerium, sest kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Maaeluministeerium tegeleb kalanduse turukorraldussüsteemi arendamisega, struktuuritoetuste ja riigiabi andmisega, vesiviljelussektori ja kutselise kalapüügi korraldamisega, kutselise kalapüügiga seonduvate andmete kogumise ja kutselise kalapüügi registripidamisega ning Keskkonnaministeeriumi pädevuses on kalavarude hea seisundi 4

5 taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine. Seetõttu koostati arengukava kalandust puudutavad osad kahe ministeeriumi tihedas koostöös. Maaeluministeerium panustab ka teistesse RES tulemusvaldkondadesse, millest suuremad on Tervis, Ettevõtlus ja innovatsioon, Keskkond ning Regionaalareng ja maaelu (vt 5.2). PõKa 2030 koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele hiljemalt aastal. PõKa 2030 tegevusi on seni kajastatud mitmetes erineva tasemega arengudokumentides, mille arengukava seob RES tulemusvaldkonna mõistes ühtseks tervikuks (vt pt 5). See aitab kaasa arengudokumentide vahelise killustatuse vähendamisele, luues ühtse tervikpildi ja vähendades arengudokumentide koostamise ja aruandlusega kaasnevat halduskoormust. Paralleelselt antud arengukavaga panustavad üldiste eesmärkide täitmisesse erasektori koostatud arengukavade tegevused. Arengukava saab olema ka oluliseks Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi uue programmiperioodi planeerimise sisendiks ja aluseks. Koostamise käigus on tagatud kooskõla ja loogiline sidusus järgmise planeerimisperioodi üldiste eesmärkidega. Arengukava võimaldab põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse valdkondades edendada bioressursi efektiivsemat ning kestlikumat kasutamist ning väärindamist. Arengukava koostamine annab võimaluse suurendada lisandväärtust arengukavaga kaetud valdkondades, võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks. Biomajandus hõlmab siinjuures kõiki sektoreid ja süsteeme, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja neist saadav biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed). Selle alla kuuluvad üksteisega seotuna: maismaa- ja mereökosüsteemid ning nendega seotud teenused; kõik esmatootmissektorid, kus kasutatakse ja toodetakse bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus); kõik majandus- ja tööstussektorid, kus kasutatakse bioloogilisi ressursse ja protsesse toidu, sööda, biotoorainepõhiste toodete ja energia tootmiseks ning teenuste osutamiseks. Käesolev arengukava hõlmab endas kõiki bioressursse, v.a puiduressurss. Arengukava valdkondlike ning horisontaalsete arenguprobleemide ja -võimaluste kaardistamisse kaasati kõik eelnimetatud teemadega tegelevad Eesti avaliku, era ja kolmanda sektori esindusorganisatsioonid (vt p. X). Poliitikavalikute teaduspõhiseks kaalumiseks tellisid Riigikantselei ja Maaeluministeerium ka PõKa 2030 mõjude eelhindamise uuringu (Lisa 2). Riigi tasandil lahendust vajavate strateegiliste arenguprobleemide ülevaated on esitatud arengukava tegevussuundade 1-8 hetkeolukorra analüüsi punktides ning arengukava lisades 2 ja 3. Arengukava elluviimisega seotud võimalike riskide (negatiivsete mõjude) ülevaade on esitatud käesoleva seletuskirja punktis VIII (mõjude hindamine). V Arengukava üldeesmärk, alaeesmärgid ning tegevussuundade mõjueesmärgid PõKa 2030 on kompleksne suuremat osa Eesti maast ja veest hõlmav valdkonnaarengukava, mille eesmärgid lõimuvad paljude teiste valdkonnapoliitikatega nii Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu tasandil (vt ptk 5) aastal lepiti suuresaaliarutelude tulemusel kokku PõKa 2030 visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada, mida mõistame soovitud seisundina ja selle saavutamisel on olulised vähemalt 5 eeldust: a) Eesti ettevõtluskeskkond maal on 5

6 atraktiivne; b) Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on edukad; c) Eesti keskkond on hoitud; d) Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaadav; e) Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikku tootjat toetavaid valikuid. Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada mõistame soovitud seisundina ja selle saavutamisel on olulised vähemalt 5 eeldust, sh a) Eesti ettevõtluskeskkond maal on atraktiivne; b) Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on edukad; c) Eesti keskkond on hoitud; d) Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaadav; e) Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikku tootjat toetavaid valikuid. PõKa 2030 eesmärkide hierarhia läbis samuti mitu arutelude vooru ja omandas 2019.aasta alguses järgmise struktuuri. Üldeesmärki Eesti puhas toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab! Üldeesmärgi saavutamise ulatust on kavas jälgida kuue tervikliku mõjumõõdiku abil (vt ptk 1, lk 8). Kaks alaeesmärki Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond ja Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise - vastavad PõKa 2030 RES-iga seotud rakendusprogrammidele. PõKa 2030 üldeesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks on kujundatud kaheksa omavahel seotud tegevussuunda, mille mõjueesmärkide saavutamist mõõdetakse vastava mõõdikute süsteemi abil (suur osa mõõdikutest kattub ÜPP ja ÜKP mõõdikutega. Vt PõKa 2030 joonis 1 ning tegevussuundade eesmärkide ja mõõdikute tabeleid ptk 3 ja ptk 4). VI Arengukava vastavus Euroopa Liidu õigusele ja ühise põllumajanduspoliitika, maaelu arengu poliitika ja kalanduspoliitika arengusuundadele Arengukava esimese alaeesmärgi saavutamisega seotud tegevussuunad 1-7 on kooskõlas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) I ja II samba eesmärkidega (vt ptk 5.1 ja Lisa 6 kompleksmõisted: ÜPP). Arengukava teise alaeesmärgi saavutamisega seotud tegevussuund 8 ( Kestlik kalandus ) tugineb Euroopa Liidu Ühise Kalanduspoliitika keskkondlikele, majanduslikele ja sotsiaalmajanduslikele eesmärkidele (vt ptk 5.1 ja Lisa 6). VII Arengukava seosed teiste arengukavade ja strateegiliste eesmärkidega Ülevaade PõKa 2030 seostest teiste arengukavade ning horisontaasete strateegilise juhtimise teemadega koosneb arengukava põhitekstis kahest osast: Nimekiri neist enam kui 30-st põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse, toiduohutuse, põllumajanduskeskkonna ning maa- ja rannapiirkondade arengu strateegilistest dokumentidest, mille eesmärgid ja tegevused PõKa 2030 koondab ühtseks tervikuks riigieelarve strateegia (RES) raames (ptk 5.1). Ülevaade teistest riigi ja rahvusvahelise koostöö tasandi arengudokumentidest (ligi 50) ning riigi horisontaalsetest strateegilise juhtimise teemadest, mille eesmärgid lõimuvad PõKa 2030 mõjueesmärkidega, s.t PõKa 2030 tegevused aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele (loend ptk , seoste analüüs Lisas 5). 6

7 VIII Arengukava mõjud Järgnev mõjude eelhindamise tulemuste kokkuvõte järgnevas tabelis põhineb kahe sõltumatu uuringu aruannetele: A. Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise aruanne (lõpparuanne juulis 2019); B. Hendrikson & Ko PõKa 2030 keskonnamõju strateegilise hindamise aruandele (programmi heakskiitmine , lõpparuanne augustis 2019). Lisaks Mõjude hindamise metoodika (2012) struktuurist lähtuvale kokkuvõttele (vt A) esitame tegevussuundade 1-8 lõikes hinnangud ka PõKa 2030 elluviimisega kaasneda võivate peamiste strateegiliste riskide kohta (C). A. Arengukava mõjude eelhindamine lähtudes Mõjude hindamise metoodikast (2012) Tabel. PõKa 2030 tegevussuundade 1-8* elluviimisega kaasnevate mõjude olulisuse hinnangud mõjude hindamise kategooriate lõikes (täiendamine Eesti Maaülikooli lõpparuande ja KSH alusel) Mõju liigid vastavalt Mõjude hindamise metoodika (2012) jaotustele PõKa 2030 tegevussuunad Koondhinnang PõKa sekkumistega taotletud mõju olulisusele (suur***, keskmine**, väike*) Ebasoovitavate mõjude risk 4 (suur***, keskmine**, väike*) 1. Sotsiaaldemograafilised mõjud, sh: 5 Olulisus:*** 6 Riskid: ** Põllumajanduskeskkond ** ** Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ** ** 1.1., 1.4, 3. Toiduohutus *** ** 1.1., Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 1.2, , 1.7, Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine ** * *** **(sh nn ääremaastumine) 4 Hinnangud hõlmavad väliskeskkonna riske (sh eelarvekärped), kui mõned tegevused jäävad terviklikult tegemata.. 5 Jaotus Sotsiaal-demograafilised mõjud hõlmab erinevaid alakategooriaid ( ), sh 1.1. Tervis ja tervishoid ning sotsiaalhoolekanne (toiduohutus on osa tervishoiust); 1.2. Tööhõive ja leibkondade majanduslik toimetulek; 1.3. Tööturg, töösuhte olemus ja sisu ning töötingimused; 1.4. Töötervishoid ja tööohutus; 1.5. Võrdne kohtlemine (sh a) õigus mitte olla diskrimineeritud soo, keele, rassi, nahavärvuse, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või muude asjaolude tõttu; b) Sooline: naiste ja meeste võrdsed võimalused, võrdne palk võrdse töö eest); 1.6. Riskirühma kuuluvate inimeste õigused, sh laste, vanemaealiste ja puuetega inimeste õigused; 1.7. Rahvastiku areng (sünnid, surmad, ränne, vanuseline struktuur, sh maa- ja rannapiirkonnad); 1.8. Haridussüsteem, teadus- ja arendus; 1.9. Kultuur, keel, sport, kohalik identiteet jms (vt 5.2.1); Osalemine ühiskondlikus elus, kodanikuühiskonna areng (maapiirkonnad) (vt 5.2.1) (Allikas: Mõjude hindamise juhend 2012) 6 Kui vähemalt 3-s PõKa 2030 tegevussuunas on mõju oluliseks hinnatud PõKa sihtrühmade tegevusele, siis on antud mõjukategooria koondhinnang ***, kui 2-s, siis ** / sama kõrvaltulbas võimalike ebapiisava tegevusega seotud riskidega. Lisainfo: A.Kasemets, aare.kasemets@agri.ee 7

8 1.2, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9, (kõik, eelkõige 1.8, 1.9) 6. Maa- ja rannapiirkonna areng 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. *** ** (sh reg. ebavõrdus) *** 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, Kestlik kalandus *** 1.4, Riigivalitsemise meetmed ** 2. Mõjud majandusele, (sh ettevõtetele): 7 (halduskoormus, teenused) Olulisus:*** Riskid: ** 1. Põllumajanduskeskkond ** * 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu *** ** 3. Toiduohutus *** *** 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine 6. Maa- ja rannapiirkonna areng 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. ** * *** ** *** ** ** * 8. Kestlik kalandus *** ** 9. Riigivalitsemise meetmed ** * 3. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale, sh: 8 Oluline: *** Riskid: ** 1. Põllumajanduskeskkond *** * 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu *** ** 7 Jaotus Mõjud majandusele hõlmab erinevaid alakategooriaid , sh: 2.1. Leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused (saab eristada Linnades ja Maa- ja rannapiirkondades); 2.2. Üldine ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh konkurents, turu toimivus, mõjud väikeettevõtlusele ja alustavatele ettevõtetele; 2.3. Investeeringud ja innovatsioon; 2.4. Ettevõtete halduskoormus riigiga asjaajamises; 2.5. Infoühiskonna areng; 2.6. Põllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse areng, sh Põllumajandus; Kalandus ja vesiviljelus; Toidainetööstus; Muud mõjud (nt biomajandus): 2.7. Muud majandust mõjutavad tegurid; sh: 1) Finantsteenused; 2) Muud (nimeta). 8 Jaotus Mõjude loodus- ja elukeskkonnale hõlmab eri alakategooriaid, sh: 3.1. Looduskeskkond (sh Vesi; Õhk; Mullastik; Taimsestik; Loomastik; Biloogiline mitmekesisus Maastike ja kultuuripärandi kaitse); 3.2. Elukeskkond, elutingimused, inimeste heaolu (sh ) 8

9 3. Toiduohutus * * 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses *** ** 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine 6. Maa- ja rannapiirkonna areng 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. ** ** ** * ** ** 8. Kestlik kalandus *** ** 9. Riigivalitsemise meetmed * ** 4. Mõjud regionaalarengule, sh: 9 Oluline (***) Riskid:** 1. Põllumajanduskeskkond ** * 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ** * 3. Toiduohutus ** * 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ** * 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine 6. Maa- ja rannapiirkonna areng 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. *** ** *** *** * * 8. Kestlik kalandus *** ** 9. Riigivalitsemise meetmed * * 5. Mõju riigi siseturvalisusele ja Oluline (***) 9 Jaotus Mõjude regionaalarengule hõlmab eri alakategooriaid, sh: 4.1. Regionaalpoliitika üldised eesmärgid 4.2. Piirkondade regionaalareng; 4.3. Kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitikakujundamise protsessides; 4.4. Kogukonna juhitud areng (Leader jt); 4.5. Muud olulised regioonide ja piirkoande arengu näitajad (nimeta) 9

10 julgeolekule ning välissuhetele Põllumajanduskeskkond 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Oht elule ja tervisele 3. Toiduohutus *** 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Rhv koostöö 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine Turvalised kogukonnad 6. Maa- ja rannapiirkonna areng 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. 8. Kestlik kalandus 9. Riigivalitsemise meetmed ** *** 6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele (sh teenused) 11 Oluline (***) Teenused, toetused, järelevalve jm 1. Põllumajanduskeskkond ** 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ** 3. Toiduohutus ** 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine ** 10 Jaotus Mõju riigi siseturvalisusele ja julgeolekule ning välissuhetele hõlmab erinevaid alakategooriaid, sh: 5.1. Siseturvalisusele (sh elule ja tervisele, sh toit; turvalised kogukonnad; ); 5.2. Julgeolek, laiapõhjaline riigikaitse (sh toidujulgeolek, Muud olulised - nimeta); 5.3. Korruptsiooni, pettuste riskid; 5.4. Välissuhted, rahvusvaheline koostöö (sh ekspordi ja investeeringute toetus/kaitse). 11 Jaotus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele (sh teenused) hõlmab järgmisi alakategooriaid, sh: 6.1. Riigiasutused (ministeeriumid, ametid (sh Riigiasutuste omavahelised suhted; Riigiasutuste ülesanded ja protseduurid; Riigiasutuste personal ja organisatsioon; Riigiasutuste haldusmenetlus ja selle kulud; IKT, e-teenused); 6.2. KOVid ja KOV-ide liidud 10

11 6. Maa- ja rannapiirkonna areng 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. *** ** 8. Kestlik kalandus ** + seire 9. Riigivalitsemise meetmed *** 7. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kuludele ja tuludele 12 Seotud ÜPP ja ÜKP meetmete rahastusega 1. Põllumajanduskeskkond 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu 3. Toiduohutus 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine 6. Maa- ja rannapiirkonna areng 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. 8. Kestlik kalandus 9. Riigivalitsemise meetmed Oluline (***) 8. Muud mõjude ja riskide aspektid, sh: PõKa 2030 tegevussuundade, Maaülikooli aruande (2019) ja Hendrikson & Ko aruande (2019) põhjal Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna nõuniku kt A.Kasemets, maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik.. ; Põhjalikum mõjude analüüs PõKa 2030 eelnõu alaeesmärkide ja tegevussuunade kaupa on toodud arengukava eelnõu elektroonilises lisas Jaotus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kuludele ja tuludele hõlmab järgmisi alakategooriaid: 7.1. Riigieelarve (sh Kulud, Tulud); 7.2. KOVide eelarve (sh Kulud, Tulud)

12 B. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (märts 2019) ja aruanne (august 2019). PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edasi PõKa 2030 KSH) programmi nõuetele vastavaks tunnistamine algatati maaeluministri 08. detsembri a käskkirjaga nr 158 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine alusel. PõKa 2030 KSH programmis kirjeldatakse PõKa 2030 koostamise eesmärki, selgitatakse käsitluse täpsusastet ja antakse ülevaade PõKa 2030 koostamise protsessi toimumisest paralleelselt PõKa 2030 KSH-ga. PõKa 2030 KSH programm annab ülevaate, milliseid mõjusid keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi raames hinnatakse. Programm koostati koostöös Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Hendrikson & Ko OÜ ekspertidega. 11. juuli 2018 kirjaga nr 1.2-1/914 küsis Maaeluministeerium ettepanekuid PõKa 2030 KSH programmi sisu kohta Riigikantseleilt, ministeeriumidelt, Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt, Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Keskkonnaametilt, Maa-ametilt, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt, Põllumajandusuuringute Keskuselt, Põllumajandusametilt, Veterinaar- ja Toiduametilt ning PõKa 2030 koostamise juhtkomisjoni liikmetelt. Programmi täiendati vastavalt esitatud ettepanekutele. PõKa 2030 KSH programm avalikustati 12. novembril 2018 koos PõKa novembri tööversiooniga Maaeluministeeriumi veebilehel ja avalikkust teavitati 12.novembril ajalehes Postimees. Maaeluministeerium kutsus programmi avalikule arutelule 30. novembril 2018 ning teavitas teistkordselt 12. detsembril 2018 kõiki PõKa 2030 eelnõu koostamisse kaasatud isikuid (368 addressati) e-kirjaga PõKa 2030 KSH programm ning PõKa 2030 eelnõu 04. detsembri aasta tööversiooni avalikustamisest ajavahemikul Maaeluministeeriumi veebilehel ja fuajees. Maaeluministeerium kutsus teistkordselt avalikule arutelule 04. jaanuaril 2019, mille kohta avaldati avalikustamise ja koosoleku teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. PõKa 2030 KSH programmi avalike arutelude käigus põhjendas Hendrikson & Ko OÜ laekunud ettepanekute arvestamist või osalist arvestamist. Täiendavaid ettepanekuid PõKa 2030 KSH programmi kohta avalikustamise koosolekutel ei esitatud. PõKa 2030 KSH programmi peatükkides 9 ja 10 on ülevaade Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Maaameti ning Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse SA ettepanekute arvestamise kohta koos asjaomaste selgitustega. PõKa 2030 KSH aruandes on PõKa 2030 eelnõu täiendamiseks ja Eesti ning Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärkidega paremasse kooskõlla viimiseks mh järgmised ettepanekud: 1) 2) 3) Põhjalikum PõKa 2030 KSH on esitatud PõKa 2030 tegevussuundade 1-8 lõikes lisas 3. C. PõKa 2030 elluviimisega seotud peamiste strateegiliste riskide eelhindamine (keskmes riskid, mis võivad takistada seatud tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamist aastaks 2030) Tabel: PõKa tegevussuunad Riski kategooriad ja hinnangud (keskmes loodusliku, majandusliku ja poliitilise väliskeskkonna võimalikud muutused, EL-i 12

13 1. Põllumajanduskeskkond ja riigieelarvega seotud ressursid, inimvara jm) 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu 3. Toiduohutus 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine 6. Maa- ja rannapiirkonna areng 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. 8. Kestlik kalandus 9. Riigivalitsemise meetmed IX Arengukava rakendamisega seotud tegevused, kulud ja eeldatavad tulud Lisaks Maaeluministeeriumile on PõKa 2030 elluviimisesse kaasatud Keskkonnaministeerium (tegevussuund 8) ja vähemal määral Rahandusministeerium (tegevussuund 6), Sotsiaalministeerium (tegevussuund 3) ning Haridus- ja Teadusministeerium (tegevussuund 7). Selles punktis kirjeldatakse enne PõKa 2030 kinnitamiseks esitamist ka Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalade asutuste töökorraldust (sh PRIA, VTA, PMA, EKA jt), tervikteenuseid ning tegevuspõhise eelarvega seotud kulumudelite arendustööd. 13

14 X Arengukava huvirühmade kaasamine, avalikud konsultatsioonid ja kooskõlastamine PõKa 2030 koostamises osalemise kutsed edastati lisaks pressiteadetele 2018.a alguses ligi 400- le unikaalsele e-posti aadressile (kaasa arvatud üldaadressid), sh kõigile põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse, toiduohutuse, -tehnoloogia, keskkonnakaitse ning maaja rannapiirkonna arengu teemadega tegelevatele esindusühendustele, ministeeriumidele ning ülikoolide juhtkondadele ja vastavatele instituutidele. PõKa 2030 erinevate tegevussuundadega seotud töörühmade aruteludes osales 2018.aastal üle 500 oma valdkonna asjatundja ja -huvilise. PõKa kaasamisprotsessi uuring näitab, et PõKa 2030 koostamise ja elluviimise osapooled jäid kaasamise sisu ja protseduuridega rahule. Kaasamisprotsessis osalejatest 83% jäid kaasamisprotsessiga üldiselt rahule, PõKa terviktekstiga jäi rahule 75% kaasamisprotsessis osalenutest. Huvirühmad pidasid oluliseks võimalust olla kaasatud ja informeeritud PõKa koostamisest. Kaasamises osalenud pidasid PõKa koostamisele kaasatud sihtrühmade ringi piisavalt laiaks ning informatsiooni laekumist kaasamisprotsessi ja osalemisvõimaluste kohta samuti piisavaks. 14 PõKa 2030 kaasamisprotsess algas a veebruaris toimunud arengukava koostamise avaüritusega, kus osales üle 160 huvilise. Seejärel toimusid töörühmade arutelud, mis olid jaotatud kolmeks valdkondlikuks töörühmaks ning arengukava läbivaid teemasid käsitlevateks horisontaalseteks töörühmadeks. Töörühmade sisendi põhjal valmis aasta juuli alguseks arengukava tervikteksti esimene versioon, mis saadeti huvirühmadele kirjalikuks kommenteerimiseks. PõKa 2030 esimese tööversiooni kohta esitati 2018.a juulist septembrini ligi 650 kirjalikku ettepanekut enam kui neljakümnest organisatsioonist. PõKa kaasamisprotsessi kõikide kirjalike ettepanekute ja töörühmades osalenute nimekirjadega seotud dokumentatsiooni uurides võib kinnitada, et PõKa 2030 koostamise protsessi panustas vähemalt 140 organisatsiooni ja/või selle allüksust. PõKa koostamise protsessi kaasatud organisatsioonid on järgnevalt jagatud nelja rühma, sh: A. Teadus- ja haridusasutused ning akadeemilised kutseliidud (23 üksust); B. Erasektori esindusorganisatsioonid, äriettevõtted ja ühingud (63 üksust); C. Keskkonnakaitse ja tervise ning maaelu arenguga tegelevad kodanikuühendused (14 üksust); D. Avaliku sektori organisatsioonid, sh ministeeriumid (enam kui 30 üksust). A. Teadus- ja haridusasutused ning akadeemilised kutseliidud Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, vesiviljeluse instituut, samuti Polli Aiandusuuringute Keskus, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus, Biomajanduse Keskus; Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, rahvatervise õppetool, samuti Eesti Mereinstituut ja Kalanduse Teabekeskus; Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskond, samuti Eesti Mereakadeemia ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus; Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut; Eesti Konjunktuuriinstituut; Tartu Biotehnoloogia Keskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Räpina Aianduskool, Järvamaa Kutsehariduskeskus; Eesti Loomaarstide Ühing, Eesti Toitumisnõustajate Ühendus, samuti teadmussiirdega tegelev Põhjamaade Ministrite Nõukogu. 14 Ernst & Young (2019) PõKa kaasamisprotsessi hindamine (veebruar 2019) Ernst & Young koostöös Riigikantselei ja Maaeluministeeriumiga. Kahe küsitlusuuringu kokkuvõte: /poka-2030-kaasamise-hindamine pdf 14

15 B. Erasektori esindusorganisatsioonid, äriettevõtted ja ühingud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Organic Estonia, Eesti Aiandusliit, MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Eesti Kartul, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Hobumajanduse Liit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Linnukasvatajate Selts, Eesti Karusnahaliit, Eesti Maaparandajate Selts, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Aiandusliit MTÜ, Eesti Mesinike Koostöökogu, Eesti Mesinike Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Peipsi Kalandusühistu, Virumaa Rannakalurite Ühing, Harju Kalandusühing, Hiiukala, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Saarte Kalandus, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Eesti Vesiviljelejate Liit, AS EstAgar, Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, SakiConsult OÜ, BioCC OÜ, Eesti Erametsaliit, Liivimaa Lihaveis MTÜ, ETKÜ, MTÜ Piimaklaster, Eesti Kaupmeeste Liit, Selver, Fooddocs, Tartumaa Põllumeeste Liit, Valgamaa Põllumeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, samati mitmed harastuskalastajate ühendused, sh Tallinna Kalaspordi Klubi, Tartu Kalaspordi Klubi, Eesti Feederdajate Klubi, Eesti Õngitsejate Liit, Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Harrastuskalastajate Ühendus Emajõe. C. Keskkonna- ja tervisekaitsega ning maaelu arenguga tegelevad kodanikuühendused Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Stockholmi Keskkonna Instituut (SEI Tallinn), Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Eesti Looduskaitse Selts, MTÜ Loomus, Ökoriik Eesti, Eesti Loodushoiukeskus, Eesti Roheline Liikumine, Hendrikson ja Ko, ning Eesti Toitumisnõustajate Ühendus; samuti Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit, ja Eesti Noortalunikud MTÜ. D. Avaliku sektori organisatsioonid Riigikantselei strateegiaosakond; Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakond; Välisministereium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarenguosakond, samuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus; Sotsiaalministeeriumi Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet; Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond, regionaalarengu osakond, samuti Maaelu Edendamise Sihtasutus; Keskkonnaministeeriumi juhtkond, veeosakond, looduskaitseosakond, kliima- ja kiirgusosakond, välisõhu osakond, samuti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kliimaosakond, Maa-Amet, Keskkonnaamet ja Riigi Metsamajanduse Keskus; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Maaeluministeeriumi juhtkond ja osakonnad (vt Lisa 1 sissejuhatus), Veterinaar- ja Toiduamet, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Kalanduse Teabekeskus, PRIA arengutoetuste osakond. Eelnimetatud kirjalikule konsultatsioonile ja maailmakohviku meetodil töörühmades kogutud ettepanekutele lisandusid Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise uurimisrühma esialgsed tulemused PõKa eesmärkide ja mõõdikute vastavuse parendamiseks (vt Lisa 2). Kõik laekunud ettepanekud arutati läbi toimunud töörühmades, mille korraldust koordineerisid käesoleva seletuskirja sissejuhatuses nimetatud riigiametnikud. Töörühmades teaduspõhist täpsustamist vajanud küsimustes konsulteeriti Eesti Maaülikooli uurimisrühmaga ja analüüsiti teiste riikide praktikat (nt Belgia toiduohutuse indeksi metoodika). 15

16 2018.a 4.detsembril esitas Maaeluministeerium PõKa 2030 eelnõu täiendatud tööversiooni PõKa juhtkomisjonile, kuhu kuuluvad 25 organisatsiooni esindajad (vt seletuskirja pt X). PõKa juhtkomisjoni 2018.a 14.detsembri koosolekul toetati esitatud eelnõuga edasiminekut ning a 18. jaanuariks Eesti Toiduainetööstue Liidu poolt esitatud kirjalike täpsustusettepanekutega on PõKa 2030 eelnõu käesolevas versioonis arvestatud. PõKa 2030 eelnõu ja lisade täpsustamine jätkub PõKa sekkumisloogikate mõjude hindamise ja sellega seotud andmete kogumise strateegia osas kuni PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise etapi lõpuni (september vt seletuskirja pt VIII ja Lisa 3). XI Arengukava juhtimine, seire ning mõjude vahe- ja järelhindamine A. Arengukava juhtimine Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava 2030 juhtkomisjon, sh: esimees: Maaeluministeeriumi kantsler; aseesimees: Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler; liikmed: - Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler; - Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler; - Keskkonnaministeeriumi esindaja; - Rahandusministeeriumi esindaja; - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; - Sotsiaalministeeriumi esindaja; - Riigikantselei esindaja; - Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Talupidajate Keskliidu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Aiandusliit MTÜ esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Mesinduse Koostöökogu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Noortalunikud MTÜ esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Toiduainetööstuse Liidu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Kalaliidu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Kalurite Liidu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Kalastajate Seltsi esindaja (tema nõusolekul); - Kalanduse Teabekeskuse esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Leader Liit esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Külaliikumise Kodukant esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Maaülikooli esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Taimekasvatuse Instituudi esindaja (tema nõusolekul); - Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindaja (tema nõusolekul); - Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja (tema nõusolekul); - MTÜ Eesti Maaturism esindaja (tema nõusolekul). B. Arengukava seire ning mõjude vahe- ja järelhindamine Siia tuleb Maaülikooli PõKa eelhindamise lõpparuandest poliitikainstrumentide/meetmete lõikes seire, mõõdikute ja metoodikate lühikirjeldusi koos tekstis või jooneakustes märkustes olevate viidete (nt Lisa 4 mõjueesmärkide/-mõõdikute tabel) ja linkidega MeM-i kodulehele. 16

17 XII Arengukava jõustumine Arengukava materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad Illar Lemetti Kantsler Mart Järvik Maaeluminister 17