HANILA VALLA TEATAJA Halastamatu riik ja külautoopiad Turismi on peetud mitteindustriaalmaade majanduslikuks päästerõngaks, eriti kui tegemist on maag

Väljavõte

1 HANILA VALLA TEATAJA Halastamatu riik ja külautoopiad Turismi on peetud mitteindustriaalmaade majanduslikuks päästerõngaks, eriti kui tegemist on maaga, mille kultuuri- või looduspärandi rikkus mujalt tulnuile muljet võib avaldada. Septembri algul Haapsalus peetud Euroopa Liidu Regioonide Komitee ALDE fraktsiooni seminar pakkus välja uue võlusõna: Eakatesõbralik turism. ALDE esimene asepresident Agnès Durdu soovitas nii Haapsalu kui ka kogu Eesti turismisektoril pöörata oma pilk rohkem Euroopa Liidu suunas, mis väidetavalt järjest vananeb. Seetõttu suureneb pidevalt ka eakamate turistide arv, kellest arvestatav enamus soovib terviseteenuseid. Regioonide Komitee liige Urmas Sukles sõnul annab spaaturismi soosimine ja arendamine eriti madalhooaegadel suuri võimalusi kohaliku majanduse arendamiseks. Pimegi märkab, et juba pikemat aega kontsentreerub turismitööstus juba olemasolevate rajatiste, peamiselt spaahotellide juurde. Kuidas võiksid taolised võlusõnad päästa ääremaade majandust ja kuidas suhtuvad eakate turismi ja teistesse imettegevatesse uudislahendustesse näiteks Hanila valla majutusasutused? Hakkab neid ju tulevast aastast alates lisaks muudele probleemidele pigistama ka käibemaksu 5%-line tõus? Hanila valla majutusasutused ei suhtu käibemaksu tõusu probleemi ühesuguse kaasaelamisega, kuna olukord on eri kohtades mingil määral erinev, see tähendab, et kõigil on erinevad kliendivood ja majandusmudelid. Üks, mis kõiki ühendab, on võimetus olukorda adekvaatselt prognoosida. Eelkõige seepärast, et ääremaadel balansseeritakse niikuinii toimetuleku ja väljasuremise piirimail, teiseks ka seepärast, et riigi tasandilt lähtuvad otsused ja määrused on enamasti otsekui laest võetud ja ei arvesta tegelikku olukorda. Või kas see ikka on nii? Ei oska prognoosida, ei tunne majandusmatemaatikat, on vastus küsimusele mida uus aasta kaasa toob. Otsus on juba niikuinii vastu võetud, jääb ainult üle oodata, mis toimuma hakkab, pealegi on lõppevalgi aastal tööd palju ja lisamured praegusse elukorraldusse ei mahu. Majutajad, kelle klientideks on enamuses asutused ja ettevõtted, käibemaksu tõusu loomulikult ei karda. Samas pole keegi märganud eriti kohalike, Eestimaa eakate suurt reisi- ja ööbimissoovi. Võibolla mõned juubelipeod välja arvata, aga meie eakad suurt ei liigu, pigem sakslased ja hollandlased, ütleb üks majutusfirma omanik. Samas väidab teine, et sakslased on juba minevik, kuna maailmas ja eriti Saksamaal jääb raha järjest vähemaks, pealegi on sakslastel kodus muresid üle pea. Praegu liikuvat peamiselt lõunapoolsete maade turistid ja ausalt öeldes on itaallaste, prantslaste ja hispaanlaste tohutu invasioon Põhja- Euroopa turisminduses ka endale sel suvel silma jäänud. Ja minu intervjuu ajal on võõrustatavateks hoopis portugallased. Tegelikult on kõige märgilisem sõnum, mida majutajate suust kuulen kibedus ja pettumus. Öeldakse lausa otse välja, et kui valitsus tõstab järsult käibemaksu, on suur osa maaturismi ettevõtetest valmis mustaks turuks, meenutatagu probleeme alkoholi aktsiisimaksuga. Ja teada on, et täna tõmbab maainimene suures osas maksuvaba suitsu. Külastajaid Nr 3 (50) September 2016 Ilmub aastast küll Läti piirilt tooma ei minda, aga küllap need leiavad ise tee kuhu vaja. Valitsus peab valmis olema väga pikaks viiteajaks. Musta raha tootmise korral on riigimaksude laekumised veelgi madalamad. Lapspoliitikute soov väikeettevõtlust valimatult kägistada ajab ettevõtjad põranda alla või mis palju tõenäolisem lihtsalt tegevust lõpetama. Pankasid ja majandusraskustes riiki nuumata pole kellegi huvides ega võimuses ja seda ei tohiks ka kohustuseks panna. Kibedust ja etteheiteid jätkub veelgi. Kuna Eesti turismikonsortsiumid ääremaades ei käi, on viimasel ajal maaturismi katusorganisatsiooniks Booking.com ja ilmselt see nii ka jääb. Ka turismiprojektide spetsiifika on siseringi ja suurorganisatsioonide jätkusuutlikkuse arendamine, selle asemel, et investeerida erinevatesse turismipiirkondadesse kaugemal ääremaadel, kus arendusfonde ja omafinantseeringut napib. See on tegelikult korruptsioon, kostab telefonis murelik hääl, kui seni veel liikuvat euroraha raisatakse niigi edukate firmade edendamiseks. Kui euroopa fondid kinni keeratakse, läheb kogu Järg 2. lk

2 2 Hanila valla Teataja 3 (50) / September 2016 Algus 1. lk turismimajandus niimoodi allavett. Toetuste maksmine ei vii majanduse arenemisele. Huvitav, kas riik on taas kord näppu lõiganud ja põlvkondade vahetus sunnib väikeettevõtjaid riigile selga keerama? Ka käibemaksuga poomine ei aita, sest nii sureb turism veel enne kui terve meie riik kokku kukub! kostab kohtuotsus. Luban omalt poolt hoolitseda, et see sõnum lehte jõuaks. Mis veel kõlama jäi? Ennekõike tõdemus, et tegelikult on turism majandusharuna siin issanda poolt hüljatud paigas ainult jututeema. Aastaringset äraelamist ei võimalda see kellelegi. Hooaeg on ikkagi erakordselt lühike, infrastruktuur ja miljööväärtus on enam kui kesised, kultuuriajalugu on eksponeerimata ning loodusväärtused on avastatavad ainult näputäie erialafanaatikute poolt. Ei kohalik vabaalgatus Hanila linnutee ega pikka aega üleshaibitud valdadevaheline katusorganisatsioon Terra maritima pole suutnud ega osanud väheseid ettevõtjaid letargiast üles raputada. Võimalik ka, et liiga vähe on püütud Pealegi on see näputäis turiste, kes linnadest üle jääb, niivõrd marginaalne, et see pole tegelikult isegi jututeema. Ja rääkida siinjuures eraldi eakatest või loodusturistidest on pisut kohatu. Omavalitsuse poolt on kuulda kriitikat, et kuigi kõik mõistavad väikeettevõtja suutmatust üksinda olukorda parandada, aga praktiliselt igasugune koostöösoov puudub, et saada kasu massiefektist või võimalusest mitme peale tegevusi mitmekesistada. Kuulda on, et valdade liitumisläbirääkimistel vaidlevad ühelt poolt turismi eelisarendamise pooldajad ja teiselt poolt miljöö arendamise pooldajad. Selge see, et vanainglise muru kümne aastaga ei kasvata. Mingisugusegi huvi äratamiseks peaks meie igapäevane ümbrus olema turvaline, paeluv ja omapärane. Väikekaubandus ja nišikaubandus ning omanäoline toitlustus peaksid saama siinkandis igapäevaseks realiteediks. Tarvidusel võiks olla olemas ajatuid trükiseid kõrgklassi illustratsioonide ja mitte eriti pealetükkiva tekstiga, mõned mitmekeelsed giidid peaksid olema varnast võtta ja kohalikud peaksid olema võimelised pakkuma B&B majutust lisaks täisteenusega telkimisaladele ja paarile-kolmele külalistemajale. Meie vallas spaasid pole, kuigi 1930-ndatel aastatel analüüsiti Mõisa ja Rame lahe muda ja leiti see olevat igati tasemel. Ausalt öelda Virtsu Vanalinna linnuse piirkonda või mujale Virtsu randa väike spaa koos külalistemajaga sobiks. Saaks rakendada uusimaid taastuvenergia lahendusi ja küllap leiduks ka hooajalist klientuuri. Seni säilinud või taastatavad mõisad saaksid olla üle ilma kirjanikele ja kunstnikele tasulisteks residentsideks. Paekarjääri puistematerjali mägede baasil saaks välja ehitada ka kunstlumega suusamäe, mis suvel sobiks ATV-de või rataste krossiks. Ja merel võiks sõita laenutatud paatidega. Selle nimel võiks ju töötada, sest kui mitte muuks, siis iseendal elamiseks kõlbaks selline utoopiahõnguline maapiirkond ju küll. Paraku nõuab niisugune mudel vahendeid, visionääre, palju aktiivseid tegijaid ja muidugi kindlustunnet, et riik tuleb vähemalt poolele teele vastu, käes mitte nöörikera vaid inimväärsed raamseadused ja tagataskus pisut raha. Peeter Vissak toimetaja Maailmale lähemale aastal otsustasid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmed eesotsas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga viia maapiirkondadesse uue põlvkonna lairibaühendused, mis töötavad fiiberoptiliste kaablite abil ehk teisisõnu varustada terve Eestimaa ülikiire internetiga. Selleks asutati Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA), programmi nimeks sai EstWin. Plaani järgi peab aastaks kaablite võrk olema valmis ja jõudma kõikide asulateni. Võrk paigaldatakse nii, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest jäävad võrgule lähemale kui 1,5 km. Selle tarvis peab sihtasutus välja ehitama üle 6000 km optilisi kaableid ning looma üle 1400 võrguühenduskoha. Esialgne eelarve oli 1 mld krooni, sellest 10% omafinantseeringuid, ülejäänud erinevatest EL meetmetest. Uue põlvkonna lairibavõrke rajatakse seetõttu, et kogu meie igapäevane elu sõltub järjest enam infotehnoloogiast. Järjest rohkem meie igapäevasest suhtlusest, ärist, riigikorraldusest ja ka meelelahutusest käib internetis läbi lairibavõrkude. Siiamaani kasutusel olnud tehnoloogiad ja võrgud ei tule lähitulevikus enam järjest kasvava infohulga transportimisega toime. Praegugi on Eestis palju kohti, kus ka aeglase internetiühenduse saamine on keeruline aastal koostas ITL Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendus visiooni, mille Vabariigi Valitsus heaks kiitis ja mille algsete eesmärkide hulgas oli ka ülikiiret (100 Mbit/s) andmesidet võimaldav lairibaühendus. See ühendus viib korraliku interneti kõikide kodudeni, ettevõteteni ja asutusteni, mis asetsevad nn turutõrke piirkondades, kuhu operaatorid ise ei ehita. Projekti käigus võrguseadmeid ei paigaldata. Luuakse ainult võrk, mida sideettevõtjad saavad hakata võrdsetel alustel kasutama. Tagatakse ka vabadus lõppkliendiühenduste tehnoloogiate osas. Rajatud võrk ühendatakse vähemalt kahe üleriigilise magistraalvõrguga ja tagatakse ka juurdepääs nendele võrkudele. Praegu ehitab ELASA magistraaltrassi allhanke raames Eltel Networks, mis on tubli samm edasi, kuivõrd projekti lõpptähtaega on tegevuse käigus juba kaks korda edasi lükatud. Algse plaani kohaselt välja kuulutatud 100 Mb/s võrguühendus 98% elanikkonnale pidi olema valmis juba aastaks. Siiski peaksid selle etapi käigus Kõmsi ja Virtsu koolid ning vallamaja/rahvamaja (st avalikud hooned) saama oma kiire ühenduse kätte. Selle uue liiniga ühendatakse esialgu kõik mobiilimastid, mis tähendab piirkonnas kiiremat mobiilset internetti. Mõne aasta jooksul peaks rakendatama ka ühenduste valdkonna järgmine ehk viies põlvkond, seda aga ei saaks ilma jämedama kaablita kuidagi realiseerida. Valla allasutusi kui avalikke hooneid puudutab trassiehitus lähemalt, kuna need hooned liidetakse lairibaühendusega ning saavad lähiajal kiire internetiühenduse. Lisaks on avalikesse hoonetesse (rahvamajad, raamatukogud, vallamaja) planeeritud avalikud wifi võrgud, mille kasutamine on elanikele-külastajatele tasuta. See areng aitab meid natuke kaugemale päris ääremaaks olemisest, seega jääme lootma.

3 3 (50) / September 2016 Hanila valla Teataja 3 Kõmsil ehitatakse väikemaju aastal alustati Läänemaal, Hanila vallas, Kõmsil K.Met`i territooriumil väikemajade ehitusega, eesmärgiga pakkuda klientidele mugavusteenust, kus hooned, mis valmistatakse tootmistehases, paigaldatakse kliendi koduhoovil loetud tundidega. Lisaks sellele oli idee algatajal soov luua maale töökoht nii endale kui kümnetele kohalikele, kes muidu oleksid antud ameti iseloomu silmas pidades palju kodust eemal viibinud. Lai sortimendi valik Greencube OÜ tegeleb aastaringseks kasutamiseks mõeldud väikemajade ehitusega. Kui alguses pakuti ainult modernseid pisikesi kandilisi hooneid, siis täna on sortiment laienenud kolmekümne erineva hooneni, kus leiab isegi rookatusega majamudeleid, mille ruutmeetrite hulk varieerub vahemikus 9, Koostöös Läänemaalt pärit arhitekt Anu Vaarpuuga on tehtud ka eritellimustöid, mida Bekmann võrdleb rätsepatööga. Hooneid ehitatakse Skandinaavia ehitusstandardite järgi - puitkarkassi ehitusel kasutatakse ainult tugevussorditud puitu, et tagada hoone parim kvaliteet ka aastakümnete pärast. Soojustamisel kasutatakse kvaliteetset kivivilla, mille soojusjuhtimine on väga madal ning seetõttu on soojapidavuse mõõtmisarvutused ülihead. Hoonete turvalisus on samuti ülioluline: et klaasi purunemisel oleks turvalisus tagatud, kasutatakse maast laeni akende puhul ainult karastatud aknalahendusi. Kuna ettevõte on oma olemuselt paindlik, on küttelahenduste puhul kasutatud nii elektriradiaatoreid, põrandakütet, õhksoojuspumpa, päikesepaneele kui ka kaminat - vastavalt kliendi soovidele ja võimalustele. Täna toodetakse hooneid peamiselt Eestisse, kuid on müüdud ka Soome ja Rootsi. Kosilasi on käinud ka teistest maadest, mille osas läbirääkimised alles käivad. Eelmisel aastal väisati ka Soomes Mökki Messi, mis oli suunatud just suvilatele: ka sealt sai ettevõte positiivset tagasisidet ning olulisi kontakte. Laienemise plaan Tänaseks on ettevõttel olnud toimetamist tõusujoones: käesoleval ajal laienetakse tootmisega Lihulasse, kus renditi uus tootmishoone ning esimeste töödega planeeritakse alustada oktoobris. Hetkel tegeletakse ruumide ettevalmistamise ja meeskonna komplekteerimisega. Ettevõtte juhi Henri Bekmann`i sõnul on algne eesmärk ennast õigustanud - nõudlus moodulmajade järgi on suur ning töötajate soov töötada kodu lähedal on enam kui kindel. Lisaks on ette võttel plaan laieneda kolmanda tootmishoonega Pärnu külje alla Ahastesse, kuid selle algusaeg sõltub rootslastega lepingu rakendumise tähtajast. Enda tegusa ettevõtluse ja ambitsioonikate plaanide jagamisest kommenteerib Bekmann, et ehk ärgitab tema tegevus ka teisi ettevõtlikke inimesi suurelt unistama ja annab julgust, et alustada töökohtade loomisega just maapiirkondades. Peamiseks eeliseks tuuakse välja, et konkurentsieelis tekib maal toimetades tootmispindade soodsama hinna tõttu. Teisalt ka soodsam tööjõud, kuna linnameestele on vaja kinni maksta ka nende suured korteri üürid ja majalaenud, mida maal nendes mahtudes ei ole. Kui selle kulupoole enda müüdava toote omahinna sisse arvutamata jätad, ongi toode parema hinna ja kvaliteedi suhtega. Greencube majade head hinna ja kvaliteedi suhet on ära märkinud isegi Soome ajaleht Helsinkin Sanomat. Vaatamata Greencube meeskonna noorusele on neid juba ka premeeritud: aastal 2015 kutsuti neid Disaini ÖÖ`le oma innovatiivse ja iseäraliku välimusega saunamaja esitlema. Tänavu on ettevõte noppinud Aasta Tehasemaja konkursil parima aiamaja tiitli. 25. septembril on Greencube toimekas meeskond kohal ka Teadlaste Öö Festivalil Haapsalus, kuhu neid kutsuti oma toodangut tutvustama. Lisaks osalevad nad ka Aasta Puitmaja konkursil, kus on kohal kogu Eesti tootjate paremik. Omaette preemiaks on Henri Bekmann i sõnul ka klientide poolt neilt tellitavad hooned. Kristina Kukk

4 4 Hanila valla Teataja 3 (50) / September 2016 Hanila ja Karuse kihelkonna rahvarõivastest Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit kuulutas aasta teemaks rahvarõivad. Nii on sel aastal räägitud ja tuulutatud rahvarõivaid üle Eesti. Mis on rahvarõivad? Need on rõivad, mida talupere kandis nii argi- kui pidupäevadel, kuigi tollal neid nii ei nimetatudki. 19. sajandi lõpus kadusid rahvarõivad seoses linliku eluviisi levikuga. Nimetus rahvarõivad tuli kõnepruuki tegelikult rahvuslikul ärkamisajal, kui C. R. Jakobson ja teised hakkasid tähtsustama traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel. Laulupidudel kantud talupojarõivad muutusid järjest enam rahvussümboliks. Kodust väljaspool käidi piduriietega, nii kujunesid esindusrõivasteks pühapäevarõivad. Peamiselt liiguti ringi oma kihelkonna piires, nii kanti igas kihelkonnas just talle omast rõivast. Pühapäeviti kohtuti kiriku juures, kus püüti meelde jätta uusi mustreid või värvilahendusi. Rahvarõivaist võis välja lugeda kandja majanduslikku olukorda, perekonnaseisu, ealisi erinevusi või päritolu. Hanila ja Karuse kihelkonna rõivad kuuluvad Lääne-Eesti rahvarõivaste rühma ja on oma tegumoelt ja värvilahenduselt väga sarnased. 19. sajandil olid naise komplektis pikkade varrukatega linane särk, seelik, kirivöö, õlarätik, kampsun või liistik, pikk-kuub, kasukas, tanu või pottmüts, abielunaistel ka põll, sukad, säärepaelad, kindad, jalanõudena pastlad või kingad ja ehted. Mehe rõivakomplektis olid samal ajal särk, põlvpüksid, vatt, pikk-kuub, kasukas, vöö, sukad, säärepaelad, kindad, peakate ja jalanõud. Särk. Nii mehe, kui naise särk valmistati peenemast valgest kodukootud linasest riidest. Naise särgil tehti särgi alaosa jämedamast takusest kangast, see jäi seeliku alla. Vanem särk oli T-kujulise kaelusega, mahamurtud kraega või hoopis ilma kraeta, kaelaava tõmmati kokku keerupaelaga. Särk oli õlaõmblusteta, kaenla- ja õlalappidega, pealeõmmeldud õlakute ning pikkade kurdvarrukatega. Särgi varrukavärvlid, õlakud kaunistati põimpilu tikandi, pitside või siksak paeltega. Meeste särk ulatus põlvini, naiste oma oli pikem. Särk kinnitati kurgu all väikese sõlega või lõngast punutud paeltega. 19. sajandi lõpus hakati kandma kitsa nööbitava rinnalapi ja püstkraega ning õla- ja kaenlalappidega särke. Särgi laiad varrukad olid tihedalt kurrutatud, kitsas püstkrae ja varrukavärvlid olid kaunistatud tikkpiste ridadega. Nii nagu Lihulas, hakati ka Hanilas ja Karusel särgi rinnalappe, kätiseid ja õlakuid kaunistatud punase niidiga ristpistes lillornamendiga. Sajandi lõpus on meestesärkide seljaosa õmmeldud passega, nii pidas särk kauem vastu. Seelik. Varajasem seelik oli ümber puusade mähitav riidelaid või kitsas ühevärviline kokkuõmmeldud ümbrik. 19. sajandi alguses tuli moodi pikitriibuline, kahar pahkluuni ulatuv villane seelik. Värvilised triibud saadi taimeleotistega lõngu värvides. Kui 1860-ndatel võeti kasutusele aniliinvärvid, muutusid seeliku triibud palju eredamaks. Triibulise seeliku allääre kaunistuseks õmmeldi värvilisi riide- või kardpaelu ning pahupoole toot, mis kaitses seeliku äärt määrdumise ja kulumise eest. Värvli juures seelik kortsiti ehk asetati voltidesse. 19. sajandi II poolel hakati valmistama ruudulisi punasepõhjalisi peenvillaseid seelikuid. Uueks moeks said neolõngad - värvimisel mähiti lõngavihtidel teatud kohad linase niidiga tihedalt kinni, nii et need jäid värvivabaks. Niisugustest kirjudest lõngadest kujundati omapäraseid ruudulisi seelikuid. Hiljem, kui särgid ulatusid vaid puusadeni, kanti piduseeliku all puuvillasest riidest pitsidega alusseelikut. Leina ja paastu ajal kanti sinisepõhjalist leinaseelikut. Neid valmistati vastavalt moele nii pikitriibulisi kui ruudulisi. Püksid. Mehed kandsid jalas põlvpükse, mis valmistati villasest potisinisest toimsest riidest. Jõukamate talumeeste pidupüksid olid sageli valmistatud seemisnahast. Meeste pükstel olid lühikesed, veidi alla põlve ulatuvad sääred. Ees oli lakk ehk nelinurkne lapp, mis kinnitati ülanurkades nööbiga värvli külge, värvel ise oli nööbitav keskelt. Püksisäärte otstes olid kolme vasknööbiga küljelõhikud. 20. sajandil mindi üle pikkadele pükstele. Vöö. Naised kandsid ümber piha kirivööd. See mähiti paar-kolm korda ümber keha, alustades altpoolt, ots pisteti vöökordade alla. Kandmisel jäeti pealmiseks pooleks villasem pool. Kirivöödes domineeris 19. sajandi keskpaigani madarapunane, sajandi teisel poolel erkpunane toon. Mehed kandsid vatil ja ülerõivas- Foto Karl Täht. Hanila muuseum KT-074 tel pandlaga nahkrihma, võrkvöö tehnikas punutud vööd või telgedel kootud vööd ehk pussakat. Meeste vööd mähiti paar korda ümber keha ja otsad jäeti vöö vahelt läbipanduna külgedele rippuma. Peakate. Abielunaisele oli peakate kohustuslik, seda kanti alati koos põllega. Kuni 19. sajandi alguseni oli abielunaiste pidulikuks peakatteks valgest peenest linasest riidest tanu, mis kaunistati värviliste siidniitidega tikitud väänduva lillornamendiga. Tanu ehtisid veel kardpael, vasksed litrid ja siidlindid. 19. sajandi alguses hakkasid naised peas kandma pottmütsi. See oli pappalusel, takuga pehmeks polsterdatud ja siidriidega kaetud. Mütsi serva ehtis valge, püstine ja lai pits, kuklast rippusid alla pikad siidilindid. Pottmütsi värv sõltus kandja vanusest. Tanu või mütsi peale seoti pearätt, mis kaitses peakatet vihma või päikese pleegitavate kiirte eest. Pottmütsi kanti peas otse, serv juustepiiril ning juuksetukk ei tohtinud alt välja paista. Neiud panid pähe pärja või käisid palja peaga. Mehed panid pidulikul puhul kodust välja minnes pähe tumepruuni või musta kõrge, pealt laieneva rummuga viltkübara. 19. sajandi lõpus sai meeste põhiliseks peakatteks mustast või tumesinisest riidest kõva läikiva sirmi ehk nokaga müts. Ülerõivad: kampsun, liistik,

5 3 (50) / September 2016 Hanila valla Teataja 5 Foto Karl Täht. Hanila muuseum KT-073 vammus, vest. Naise kerge üleriie oli kampsun. See oli lühikese liibuva pihaga, avatud rinnaesise, pikkade puhvvarrukatega ja rühmiti voltidesse seatud ääreribaga. Kampsun õmmeldi kodukootud villasest toimsest potisinisest riidest, tumesinisest või mustast vabrikuriidest. Hõlmad suleti haakidega ja voodriks oli linane riie. Kampsunite kõrval kandsid naised, eriti neiud, käisteta pihakatet ehk liistikut. Liistik oli villasest või puuvillasest riidest, suure kaelaavausega, lõikelt sarnanes jakile. Mehed kandsid särgi peal lühemat pintsakulaadset kuube ehk vatti. 19. sajandi keskel valmistati nii vatt kui püksid potisiniseks värvitud toimsest villasest riidest. Vatt oli seljaõmblusega ning sellest algava lipiga, puusadel õmmeldi küljeõmbluse vahele kiilud. Vatil oli püstkrae, hiljem reväärid, kaks rida vasknööpe hõlmadel ja taskud. Suveks tehti ka linaseid vatte. 20. sajandi algul kanti koos pikkade pükstega pintsakut. Jõukam talumees kandis vati all vesti. Selle hõlmad lõigati kirjust poekangast, kodukootud ruudulisest või triibulisest kangast. Vesti seljatagune ja vooder õmmeldi linasest riidest. Lõikelt sarnanes vest vatile. Pikk-kuub. Külmal aastaajal või pidulikel puhkudel kandsid nii naised kui mehed üsna sarnase lõikega pikkkuubi. Kuub valmistati lambapruunist toimsest villasest riidest ja see ulatus poole sääreni. Naise kuub olid lahtise rinnaesise, händadega (selja taga olevad voldikimbud) ja hästi taljes. Meeste kuue ühele rinnaesisele hõlmaäärele õmmeldi tihe rida hernetaolisi tinanööpe, teisele punasest kaarusnöörist aasad. Nööbid olid ilu pärast, kinni need ei käinud. Selja taga oli kaks rühma volte. Mida rohkem neid oli, seda jõukam oli kandja. Kuubede hõlmad kinnitati haakidega. Taskuid ei olnud. Rätikud. Naised kandsid õlgadel siidist või õhukesest poevillasest riidest õlarätikut. Rätik murti kolmnurkselt kokku, teravad nurgad ristamisi üle rinna ja otsad pisteti vöö vahele. Sageli kanti kaelas korraga kahte rätikut, valget linast all ning siidrätikut peal. Liistiku või kampsuni all kattis rätik avatud rinnaesist. Rätiku peal olid rahadega helmekeed. Soojal ajal kanti narmastega õlarätikut ka lihtsalt särgi peal. Rätt kinnitati rinnal sõlega. 19. sajandi keskpaiku hakkasid mehed kaelas kandma puuvillaseid või siidist rätikuid, mis osteti kaupmeestelt. Rätik pandi kaela nii, et murti kolmnurkselt kokku, keerati rulli, keskkoht seati kurgu alla, taha viidud otsad ristati kuklal, toodi ette ning sõlmiti kurgu all lipsu. 19. sajandi lõpu poole läksid naiste hulgas moodi nelinurksed narmasääristega ruudulise mustriga villased suurrätikud. Esialgu neid osteti, pärastpoole hakati ise valmistama. Suurrätt võeti külma kaitseks ümber kolmnurkselt kokkupanduna. Põll. Abielunaise riietuse juurde kuulus kindlasti põll. Selle pikkus ulatus tavaliselt vaksa jagu seeliku allservast kõrgemale. Vanemad pidupõlled valmistati valgest linasest riidest, mida kaunistasid piluread või pits. 19. sajandi teisest poolest alates kasutati rohkem puuvillasest ostukangast valmistatud põllesid. Kohati on kantud ka punase varspistetikandiga kaunistatud põllesid. Sukad. Pidulikel puhkudel kandsid naised jalas valgeid silmkoelisi linasest või villasest lõngast labases või vikkelkoes valmistatud sukki. Mehed tõmbasid jalga kootud villased pruunid või mustad pikad sukad. Need ulatusid põlvpükste säärevärvli alla ja kinnitati värvilistest villastest lõngadest punutud säärepaeltega. Ka naiste sukad püsisid jalas põlve all seotud punutud sukapaeltega. Kindad. Külma ilmaga tõmmati kätte silmkoelised villased labakindad. Pühapäevakindad oli kootud rohkemate värvidega ja peenemast villasest lõngast. Mustrites kasutati geomeetrilisi kirju, mis pidid ühtlasi kandjat kurja eest kaitsma. 19. sajandi teisel poolel hakati kuduma ka värvikirevaid sõrmkindaid, mis Massu Laulu- ja Muusika Ühing. Hanila muuseum F12_3 olid eelistatumad noorema rahva hulgas. Sõrmkindad olid ühevärvilised pitsilises koes või värvilised kirjatud koes. Jalanõud. Talurahvas kandis nii argi- kui pidupäeval jalas pastlaid. Pidulikel puhkudel kantavad pastlad valmistati pargitud nahast. Pastelde kinnituseks kasutati linast punutud paelu, hiljem ka nahast lõigatud rihmu. 19. sajandi teises pooles kuulusid jõukamates peredes pidurõivastuse juurde madala kontsaga kingad ja meestel mustad saapad. 19. sajandi lõpus hakkasid naised meelsasti kandma teravaninalisi nööritavaid poolsaapaid ja mehed säärsaapaid. Ehted. Ehted olid naise piduliku rõivakomplekti kõige hinnalisem osa. Naise ehtekomplekti kuulusid: helmed, paatrid, suured sõled ja hõbesõrmused. Juba tüdrukueast peale kanti kaelas kurguhelmeid. Pidulikel juhtudel kanti peale väikese sõle veel kuhiksõlge või silmadega preesi. Hanilas ja Karusel kanti kaelas üheksast rahast koosnevat täispaatrit, mis pidid olema kinnitatud nägudega väljapoole. Rahvarõivad hakkasid siinmail tarvituselt kaduma 19. sajandi viimasel veerandil. Mehed hakkasid kandma linnamoelist ülikonda, naistel ilmusid ruuduliste seelikute kõrvale liibuva piha külge kroogitud või volditud seelikuosaga kaapotkleidid ja ülerõivana sama tegumoega kaapotkuued. Pottmüts asendus väikese linnamoelise tanu ehk oubiga. 20. sajandi teiseks veerandiks olid Hanilas ja Karusel rahvarõivad igapäevaselt tarvituselt kadunud. Liivi Vainu Hanila muuseumi juhataja

6 6 Hanila valla Teataja 3 (50) / September 2016 Tuua uut kogemust ja samas säilitada unikaalsust Küsimustele vastab Virtsu uus koolijuht Stanislav Nemeržitski Miks Läänemaa? Miks Hanila? Juba mitmendat aastat on Läänemaa, täpsemalt Haapsalu olnud mu teiseks koduks. Kunagi soetasin sinna väikese suvekorteri, mis ajapikku aina rohkem ka talviti, kevaditi ja sügiseti tõmbas. Miks Hanila - sest siin on Virtsu Kool! Selles paigas on midagi, mis tekitab koduse tunde. Toetavad, südamlikud ja ääretult abivalmid inimesed - nii õpetajad, õpilased kui vanemad. Mida saakski üks koolijuht tahta oma koolilt?! Maal väheneb õpilaskond väga kiiresti ja väga veendunult, mida on võimalik hariduselu korralduses muuta, et kool ja lapsed võimalikult vähe kannataksid? Konkreetselt meie kooli vaadates on õpilaste arv suhteliselt stabiilne. Mõnel aastal natuke rohkem, mõnel natuke vähem. Näiteks sel aastal on meil lasteaias 15 last - eelmisel aga oli alla 10! Ka kooli poolele on õpilasi juurde tulnud. Seega päris väljasuremisest me oma kooli kontekstis rääkida ei saa. Küll aga mõistan ja tunnen seda muret, mis nii õpetajate kui lastevanemate puhul täiesti olemas: mis siis, kui mingi hetk langeb õpilaste arv alla kriitilise piiri? Väikestel koolidel on võimalus keskenduda igale õpilasele individuaalselt, seda oluliselt suuremal määral kui suurtel koolidel. See on kindlasti üks plusse ja tugevusi, mis aitab koolil elus püsida. See on kogukonda ühendav ja jõudu andev keskus, mis seob omavahel töötajaid, õpilasi, vilistlasi ja kõikide nende sugulasi. Seega kui suudame neid seoseid hoida tugevatena, siis ei kannata ka laste haridus. Muidugi tuleb sisse viia uuendusi, arvestades kooli eripära ja maakoolidele omaseid riske. Eelkõige pean silmas digipädevuste arengut, aga ka laiemalt võttes üldpädevusi - sotsiaalseid oskusi, ettevõtlikkust. Mida uut toob Virtsu koolile kaasa Teie tulek? Usun, et natuke värsket verd on aeg-ajalt igale organisatsioonile vaja. Ehk suudan pakkuda oma kogemuse ja maailmavaate abil midagi sellist, millele varem tähelepanu pole pööratud. Kindlasti tahan tugevdada sidemeid Virtsu (Läänemaa) ja suuremate keskuste vahel. Selle kaudu anname noortele võimaluse olla osa globaliseeruvast maailmast ent samal ajal säilitada oma unikaalsust, oma juuri ja jääda kindlaks oma sünnipaigale. Milline on Teie senine pagas? Saavutused või mille üle lihtsalt rõõmu tunnete? Olen pikalt töötanud erasektoris, nii suurte rahvusvaheliste ettevõtete kui keskmise suurusega Eesti ettevõtete heaks. Päris pikalt olnud Tallinna Ülikoolis lektor. Ehk suurimaks rõõmuks või meeldivaks tõdemuseks on arusaam, et suutsin läbi kõikide oma aastate, ametite ja kollektiivide õppida midagi juurde. Inimeste, oskuste ja eluvaldkondade sobiv kombineerimise - see ongi olulisim. Kui pikad ja kõrged plaanid on Virtsuga? Kauaks ennast selle kohaga siduda kavatsete? Kui pikad - ei tea. Arvan, et mitte üheski valdkonnas, eriti veel hariduses, ei hakka muutused ja uuendused toimuma varem kui 3-4 aasta pärast. Alles siis saab hakata kokkuvõtteid tegema ja vaatama, mis õnnestus, vajadusel ka kurssi muutma. Et sedasi läheks, on ainus võimalus ennast kogukonnaga siduda. Kooli juht ei saa olla eraldi oma koolist, olla mingi muu paikkonna aktiivne liige. Seega soovin ennast siduda Virtsuga - et tunnetada seda kohta, selle elanike vajadusi ja võimalusi. Enne siiatulekut olin ju kohtunud ainult eelmise koolijuhi Airiga. Kas väikesed kohad on piisavad juhtiva töötaja egole? Eesti mastaabis on üldse kohatu rääkida, et mõni koht ei peaks juhile sobima. Kõik ju käe-jala ulatuses, Tallinnasse saab pooleteise tunniga! Vastupidi, just nimelt väiksemates paikades on sageli keerulisem organisatsiooni juhtida - mängu ei tule mitte ainult inimeste kompetents ja kogemused, vaid isiklikud, perekondlikud ja muud suhted. Kuidas kõike seda arvesse võtta, juhtida ja samal ajal olla toetav, arvestav, empaatiline - see on üks paras väljakutse! Üldiselt: linn või maa? Või alevik? Mitte ükski neist. Üldiselt: Eesti. Milline inimene ise olete? Millega tegelete? Mida kuulate, vaatate, loete? Olen vist üldiselt emotsionaalne inimene, suhteliselt keevaline. Kuigi aastate jooksul olen õppinud (või sundinud ennast õppima) oma keevalisust endale hoidma. Hindan avameelsust ja ausust, seda loodetavasti peegeldan ka enda käitumises. Olen rohkem inimeste inimene, s.t. kuulan ära ja proovin olla olemas, aga see vist väga originaalne väide polegi. Telekat mul pole, loen palju ja rõõmuga, nii erialast kirjandust, oma uurimistööga seotud tekste kui ilukirjandust. Mida ootate Virtsult? Kolleegidelt, lastelt, teistelt? Virtsult ootan eelkõige seda, et nad mind sama lahkelt ja südamlikult kannataks nagu siiani. Jaksu ja jõudu, kannatust uue juhi ja kolleegiga harjumisel, kaasaminemist ideedega ja avatud meelt. Mida üldse Virtsuga (Hanila vallaga) peale hakata, et elu pisut rohkem käima läheks? Vara veel öelda, olen alles alustav virtsukas. Eks see äärealade probleem ole olemas üle terve Eesti, aga ma usun, et puhas õhk, kaunis loodus, suhteline lähedus Tallinnale, Haapsalule, Pärnule ja saartele, samuti meri otse ukse taga - kõik see loob eeldused, et inimesed tuleksid siia, muutuksid paikseteks ja arendasid mitte ainult Läänemaad, vaid tegelikult kogu Eestit. Kus käinud olete, kui suur on haare, mida veel näha ja kogeda tahaksite? Laste õhin õppimisest, säravad silmad saavutustest ja arusaam, et neile on maailm valla - vot seda tahaksin kogeda! Mida teeksite hariduselus hoopis teistmoodi, kui voli antaks? Just täna, kui on äsja selgunud uus haridusminister, arutasime kolleegidega tegevuste ja tegematajätmiste probleeme. Kui saaks, kui võiks kellegi poole pöörduda, siis ainus palve oleks: rohkem stabiilsust, kannatust ja aega. Ei oskagi hinnata, mis on tehtud valesti või õigesti, kui muutused tabavad sind ootamatult. Kui vaatan oma kooli õpilasi ja õpetajaid, saan aru, et tegelikult päris palju on Eestis haridusega läinud väga kenasti - ja samas näen ka seda, et pidev tõmblemine teeb raskemaks ideaalide ja täiuslikkuse poole pürgimise.

7 3 (50) / September 2016 Hanila valla Teataja 7 Vallavalitsuse uudiseid EAS-ile esitati ettevõtluskeskuse rahastamistaotlus, hetkel käib taotluse parandamine ja täiendamine. Viimases kvartalis peaks olema selge, kas Virtsu projekti rahastatakse. Ettevõtluskeskus peaks olema hindamistulemuste poolest maakonna nimekirjas esimene. Kui see on nii, siis rahastatakse nii meie kui ka Haapsalu lossi projekti. Kui loss edestab meid, siis jääb Virtsu tänu nende mahule nimekirjast välja. On tulemas ka teine rahastustaotluste voor, aga seal võib olla täiendavalt uusi taotlejaid. Suurim ja olulisim töö riigimaanteede osas on sel aastal kindlasti Ridase-Salevere teelõigule uue katte ehitus ning katkiste truupide vahetus. Sellega peaks antud tee kasutus muutuma tunduvalt paremaks ning vähenema pretensioonid sademeterikkamatel perioodidel halbade teeolude suhtes aastal on riigil kavas rekonstrueerida Ridase-Virtsu teelõik. Seoses sellega võib loota sealt saadava freesmaterjali arvelt tolmuvaba katet mingile riigitee lõigule. Valla teede osas veeti mitmele kruusatee lõigule uut materjali. Toimus ka mitme tolmuvaba kattega tee korduspindamine. Seda tööd loodetakse tuleval aastal jätkata, kuna lisapindamine muudab teed oluliselt vastupidavamaks. Kõmsi Lasteaed-Algkooli mänguväljakut toetati Regionaalsete investeeringutoetuste programmist euroga. Kokku läks mänguväljak koos ehitusjärelvalvega maksma eurot. Vallaeelarvest kaeti investeeringu omaosalus. Riigihanke võitis Tiptiptap OÜ. Ühtekokku paigaldati viis atraktsiooni. Haldusreform liigub tasapisi oma loogilist rada. Liitumisleping on lõplikus viimistlusjärgus. Varsti jõuab järg rahvaküsitluste ja selgituskoosolekuteni. Pärast vanade valupunktide likvideerimist (maakondlik kuuluvus) pole liitujate vahel pole suuri erimeelsusi juurde tulnud. Koduste pakendite taaskasutus peab suurenema Pakendid ei ole prügi, vaid need on väärtuslikuks toormeks uutele toodetele. Taaskasutusorganisatsioonid on teinud avalike konteinerparkide paigaldamise ja sorteerimistehaste uuendamistega pakendijäätmete kogumise elanikkonnale võimalikult lihtsaks. Hanila vallas on 5 avalikku segapakendi konteinerit, kuhu tuleb viia enda kodused klaas-, plast- ja metallpakendid. Pakendijäätmete eraldi kogumine on oluline, sest nende materjalina ringlussevõtt säästab energiat ning vähendab vajadust uue toormaterjali hankimise järele. Klaaspakend on 100% lõputult ümbertöödeldav. Prügimäele või loodusesse sattudes ei lagune klaas kunagi. Ühe plastpudeli ümbertöötlemine säästab nii palju energiat, et see hoiab ühe lambipirni põlemas vähemalt 3 tundi. Alumiiniumpurkide ümber töötlemine hoiab lausa 90% ja metallkonservide taaskasutamine 75% energiat kokku võrreldes nende valmistamisega uuest toormest. Pakendid tuleb koduses majapidamises kindlasti koguda teistest jäätmetest eraldi. Kui kodule kõige mugavamas asukohas on just segapakendi konteiner, siis piisab kui viia sinna ühiselt kõik klaas-, metall- ning plastpakendid. Lisaks kõikidele pakenditele tuleks kodus olmejäätmetest eraldi koguda ka biolagunevad jäätmed ja vanapaber. Igal aastal kogub Eesti suurim taaskasutusorganisatsioon MTÜ Eesti Pakendiringlus kokku üle tonni pakendijäätmeid. Kogutud pakendid viiakse Maardu sorteerimistehasesse, kus sortimismasinate süsteem suudab kodused pakendijäätmed eraldada materjaliliikide kaupa. Sorteerimistehases leiavad kõik pakendiliigid oma tee ümbertöötlemisse. Näiteks pakendi ja elektroonika kõvaplastist tehakse Mäos Plastrexis profiililaudu, millest tehakse terrasse ja aiamööblit. Baltikumi juhtiv kiletootja Dagöplast Hiiumaal toodab kasutatud kilest valmistatud graanulitest pakkekilet, kattekilet ja musti prügikotte. Pakendid, mis on küll pakendikonteineritesse toodud, aga ei ole suudetud liigiti välja sorteerida, lõpetavad jäätmekütusena, mille kütteväärtus on kaks korda kõrgem kui põlevkivil. Pakendiringlus on paigaldanud üle Eesti 2173 pakendite kogumiskonteinerit. Konteinerite kohta leiab infot kodulehelt Aastaks 2020 peab Eestis olema olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist 50%. Aastal 2015 oli see näitaja veel ligikaudu 30%. Segapakendikonteinerisse sobib Klaaspudelid ja -purgid (värvitust ja värvilisest klaasist) Muu klaasist pakend Pappkastid ja -karbid Jõupaberi- ja muud paberkotid Muud puhtad paber ja papp-pakendid Konservikarbid ja -purgid Toidu- ja joogipakendi metallkaaned Toiduainete plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, plastkarbid Pandimärgita joogipudelid Kosmeetikatoodete plastpakendid: kreemipurgid, šampoonipudelid jmt Kilekotid ja pakkekile Muud puhtad plastpakendid Tühjad mahla-, piima- ja jogurtipakendid Kihiline kartongpakend Segapakendikonteinerisse ei sobi Olmejäätmed Toidu- ja muud biojäätmed Riided ja jalanõud Ehitus- ja suurjäätmed Haljastusjäätmed Tühjendamata pakendid Klaasist ja keraamilised nõud Akna- ja lehtklaas Peegelklaas Lambid ja lambipirnind Vettinud või määrdunud paber ja papp Majapidamispaber, pabernõud Mänguasjad Kummist tooted Pooleldi täidetud või määrdunud pakendid Ohtlike ainete pakendid

8 8 Hanila valla Teataja 3 (50) / September 2016 Kaitseliidu suurõppus Orkaan toimub sel aastal Lõuna-Läänemaal detsembrini 2016 viib Kaitseliidu Lääne malev läbi Lihula ja Hanila valla territooriumil sisekaitseõppuse Orkaan. Lisaks Lääne maleva kaitseliitlastele osalevad õppusel võitlejad Kaitseliidu Pärnumaa, Rapla ja Saaremaa malevatest, Läti vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist Zemessardze ning koostööpartnerid tsiviilorganisatsioonidest, kokku ligi 700 vormikandjat. Peaasjalikult kulgeb õppus Lihula linnas, Virtsu ja Vatla asulates ning lähiümbruses, kuid inimeste ja tehnika liikumist on ka mujal. Õppusel harjutatakse koostööd jõustruktuuride vahel, avaliku korra tagamist, patrullimist ja määratud objektide kaitsmist. Oma ülesannete täitmisel kasutavad Orkaanil osalejad imitatsioonivahendeid, mistõttu võib tegevuste käigus kosta laskmist ning väiksemaid pauke. Korraldajad soovivad enne õppuse toimumist vestelda õppekohtade piirkonda jäävate maaomanikega, et saada nõusolek maade kasutamiseks. Palume teie mõistvat suhtumist. Täiendavat informatsiooni on võimalik küsida Lääne maleva õppuseks aktiveeritud infotelefonil (E R kl ) või orkaan@kaitseliit. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mille ülesandeks on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Lääne malev hõlmab Lääne- ja Hiiumaa haldusterritooriumi ning sinna kuulub üle 1500 vabatahtliku liikme kõikidelt elualadelt. Kolonelleitnant Rasmus Lippur Kaitseliidu Lääne maleva pealik Virtsu Kooli võrgulahendus kaasajastatud Uueks õppeaastaks on valminud Eesti esimene ülikiire interneti valmidusega näidiskool Virtsus. Santa Monica Networks AS paigaldas Virtsu Kooli heategevuslikus korras kaasaegse, turvalise ja tulevikukindla Cisco võrguseadmetel baseeruva wifi ja võrgulahenduse, mis võimaldab kiiret internetti igapäevaseks õppetööks kasutada nii õpilastel kui õpetajatel. Uue võrgulahendusega on kaetud kooli peahoone, lasteaia osa ja spordihoone. Ülikiire interneti valmidus pole veel kiire gigabiti internet, see peaks tulema koos ELASA fiibertrassiga, mille väljaehitamine Hanila vallas praegu käib. Valmidus tähendab seda, et võrguseadmed on kaasaegsed ja piisavalt võimekad, et ülikiire lairibaühendus ei takerduks tehnilise lahenduse puudulikkuse taha. Praegune kooli internetiühendus tuleb RIA abiga riigi andmesidevõrgust (ASO) ning baseerub 200 Mbit/s raadio linkühendusel. Riigipoolsest koolivõrkude kaasajastamise plaanist jäid Hanila valla koolid välja, kuna põhikoolile oli seatud õpilaste miinimumarvuks 80. Ülikiire internetiühendus (1Gbit/s) on Virtsu Koolil lootust saada selle aasta lõpuks. Hanila valla Teataja Väljaandja: Hanila Vallavalitsus, Keskuse tee 3, Kõmsi küla 90102, Läänemaa. Tel , vv@hanila.ee, Toimetaja Peeter Vissak hanila.ajaleht@gmail.com, tel Küljendus Mart Mõniste Virtsu tuletorn oktoobril kell 14 Virtsu Kooli aulas Virtsu tuletorni postmargi esitlus Prantsusmaalt ostetud malmosadest tuletorn valmis Virtsus aastal (kõrgus 28,5 m). Torn hävis aastal aastal valmis Virtsus Eesti esimene raudbetoontuletorn (kõrgus 20 m). Ka selle eluiga jäi lühikeseks, aastal lasid taganevad saksa väed torni õhku. Virtsu on ainus koht Eestis, kus tuletorn hävis nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas. Praegune Virtsu betoontuletorn (kõrgus 18 m) valmis aastal. 27. oktoobril ilmub Eesti Posti tuletornide sarja 27. mark - Virtsu tuletorn. Seda tähistatakse kell 14 Virtsu Kooli aulas. Tuletornide ajaloost kõneleb Peeter Peetsalu. Väljas on näitus seni ilmunud tuletornide sarja margikujundustest. Ürituse korraldab Virtsu harrastusmuuseum. Juubelid 5.09 Martin Vänt Tiiu Jürvetson Vello Keevallik Vaike Kesamaa Kalju Soosalu Lembit Liik Saima Purgas Aleksander Anderson Lembit Opp Lia Rand Mervald Allikas Ella Luuk oktoobril kell 19 Salevere Loovkojas ansambel Vennaskond ja Hanila kapell 29. oktoober kell 20 Kõmsi rahvamajas Hooaja avapidu Segarahvatantsurühm Hopsani Märjamaalt. Ansambel Patune Pool. Pilet eelmüügis 6 eurot, kohapeal 8 eurot. Pakendikonteinerid Hanila vallas Kõmsi Vallamaja parkla segapakend Vatla Spordihoone segapakend Virtsu Tööstuse tn kortermajad segapakend Tööstuse tn kortermajad paberpakend Virtsu Konsum paberpakend Virtsu Konsum segapakend Lisainfo: Patareisid ja akusid ei tohi visata olmeprügi hulka. Neid võetakse tasuta vastu kõikides patareisid müüvates kauplustes ja müügikohtades ning jäätmejaamades ja ohtlike jäätmete vastuvõtupunktides. Hanila valla ürituste kava