Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Loomemajanduse õppetool Graafilise disaini kõrvaleriala Inna Nurmik DS-2011-E-S-tal MAGNETILISED ÕPPETAHVLID LASTEAEDA

Väljavõte

1 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Loomemajanduse õppetool Graafilise disaini kõrvaleriala Inna Nurmik DS-2011-E-S-tal MAGNETILISED ÕPPETAHVLID LASTEAEDADELE TEEMAL RAHVARÕIVAD Lõputöö Juhendaja: Ranno Päi, MA Tallinn 2015

2 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Autor I. Nurmik 2

3 SISUKORD RESÜMEE RESUME SISSEJUHATUS VISUAALASED ÕPPEVAHENDID Plakatid, sildid ja (pildi)kaardid RAHVARÕIVAD Rahvarõivaste jaotus maakonniti Põhja-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Praktilisse töösse valitud rahvarõivad MAGNETILISED ÕPPEVEHENDID Magnetilised raamatud, tahvlid Magnetiliste õppetahvlite juhendid Magnetilise õppetahvli eelised KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Kaart Lisa 2. Rahvarõivastes pabernukud Lisa 3 Magnetiline maailmakaart Lisa 4. Kujundatud Eesti kaart Lisa 5. Magnetiline tahvel mõõdus 150 x 100 cm Lisa 6. Magnetiline tahvel, kuhu on kleebitud Eesti kaart Lisa Kujundatud magnetnukud Lisa 22. Rahvarõivastes magnetnukud magnetilisel õppetahvlil Lisa 23. Mees ja naine valgetes alusrõivastes Lisa Magnetitest rahvarõivad Lisa Info rahvarõivaste kohta Lisa 42. Õpi koos Jänku-Jussiga tööleht

4 RESÜMEE Lõputöö on kirjutatud teemal Magnetilised õppetahvlid lasteaedadele teemal rahvarõivad. Teema osutus valituks, sest autor kirjutas kursusetöö teemal Visuaalsed õppeplakatid lasteaedades, mille käigus selgus, et õppeplakatid on väga vajalikud ning lasteaedades läbi viidud küsitluses selgus, et õppeplakatid vajaksid kaasajastamist, värskendamist ning välja vahetamist. Autori eesmärgiks oli luua uus ja kaasaegne magnetiline õppetahvel, kus plakati sisu annab ülevaate rahvarõivaste variatsioonirikkusest ning harib laste teadmisi läbi mängu rahvarõivastest maakonniti ning läbi selle suudavad paremini mõista rahvarõivaste erinevusi ja nende ilu. Sellest tulenevalt arvas autor, et lihtsalt tavalisele pildimaterjalile oleks parim lahendus magnetilised õppetahvlid, millele saab paigutada erinevaid rahvarõivastest magnetnukkusid ning teisel magnetilisel õppetahvlil saab laps samuti ise käe külge panna ja magnetnukud riietada rahvarõivastesse. Ise midagi tehes, kinnistub õpitu palju kergemini, kiiremini ja tekivad seosed ja mälestused liigutustest, paigutustest ja kogetust. Õppemängudesse valitud pildimaterjalid peaksid olema eakohased, hästi tajutavad, võimalikult originaalilähedased. Adams, (2007:31) on öelnud, et laps mõistab rohkem, kui ta öelda suudab, ning mida enam ta kuuleb, seda kiiremini ta eeldatavasti ka õpib. Selgus ka see, et kordamine on väikelastele oluline seoste leidmiseks ja struktureerimiseks ning lasteaialastele tuleb võimalikult palju asju piltlikult või praktilise tegevusega näitlikustada. Lõputöö praktilise tööga on kaasas magnetilisele õppetahvlile mõeldud kasutusjuhend, mis aitab õpetajal õppetahvlit õpetada parimal moel. Kaasas on selgitav, täiendav materjal rahvarõivastest, kus õpetajal on hea ülevaade lihtsamatest, lasteaialastele mõeldud infost. Lõputöö kokkuvõtteks saab öelda, et magnetiline õppetahvel ja magnetilised raamatud, mängud on väga harivad ja huvitavad tavalistele raamatutele, mängudele ja tahvlitele. Magnetite paigutamine ja pidev kordamine aitab lastel läbi mängu õpitut kinnistada, kuna laps 4

5 saab ise õppeprotsessis käe külge panna. Julgustades lapsi ise tegema, arendame nende julgust õppida ja nad omandavad teadmisi läbi mängu. 5

6 RESUME The topic of the final paper is Magnetic learning boards for kindergartens on the topic of folk costumes. This topic was chosen because the author s course paper was written on the topic "Visual educational posters in kindergartens". In the process of which it appeared that educational posters are extremely necessary. The survey carried out in kindergartens showed that educational posters need modernisation, updating and renewing. The aim of the author was to create a new and modern magnetic learning board, in which the content of the poster gives an overview of the rich diversity of folk costumes and educate children through play, and through this they can better understand the regional differences of folk costumes and their beauty. Consequently, the author thought that instead of the usual pictures the best solution would be a magnetic learning board on which one can place different magnetic dolls in folk costumes and another magnetic learning board on which the child can get hands-on experience and dress the magnetic dolls into folk costumes. Doing something by yourself helps to remember the learned material faster and more easily. The child establishes connections and has memories of the layout, movements and experience. The visual material chosen for educational games should be proper for age, easily perceptible, and as close to the original as possible. Adams, (2007:31) has said that a child understands more than s/he can express, and presumably the more s/he hears, the faster s/he learns. It also appeared that repetition is important for young children in order to find connections and for structuring, and as many things as possible should be illustrated for kindergarten children. The practical part of the final paper includes the instructions for magnetic learning board, which help the teacher to use the board in the best possible way. It includes explanatory material on folk costumes, which gives a good overview for the teacher and easier information meant for kindergarten children. In summary, it could be said that the magnetic learning board and magnetic books and games are highly educational and interesting. Placing magnets and continuous repetition help children 6

7 to remember what they have learned through play as the child has hands-on involvement. By encouraging children to do this themselves, we develop their courage to learn and they acquire knowledge through play. 7

8 SISSEJUHATUS Lõputöö on kirjutatud teemal Magnetilised õppetahvlid lasteaedadele teemal rahvarõivad. Teema osutus valituks, sest autor kirjutas kursusetöö teemal Visuaalsed õppeplakatid lasteaedades, mille käigus selgus, et õppeplakatid on väga vajalikud ning lasteaedades läbi viidud küsitluses selgus, et õppeplakatid vajaksid kaasajastamist, värskendamist ning välja vahetamist. Lõputöö idee on luua uus ja kaasaegne õppeplakat, mis on lisaks ilusale pildimaterjalile ka huvitav, kus laps saab ka ise loov olla ning läbi mängu omandada uusi teadmisi rahvakultuurist, rahvarõivastest ja nende erinevustest. Sellest tulenevalt arvas autor, et lihtsalt tavalisele pildimaterjalile oleks parim lahendus magnetiline õppetahvel, millele saab paigutada erinevaid rahvarõivastest magnetnukkusid ning teisel magnetilisel õppetahvlil saab laps samuti ise käe külge panna ja magnetnukud riietada rahvarõivastesse. Ise midagi tehes, kinnistub õpitu palju kergemini, kiiremini ja tekivad seosed ja mälestused liigutustest, paigutustest ja kogetust. Autori eesmärgiks on kujundada ja luua magnetiline õppetahvel lasteaedadele teemal rahvarõivad, mida saab kasutada õppetegevuses. Plakati sisu annab ülevaate rahvarõivaste variatsioonirikkusest ning harib laste teadmisi läbi mängu rahvusmustritest maakonniti, kus nad suudavad paremini mõista rahvarõivaste erinevusi ja mõista nende ilu. Magnetilisel õppetahvlil on kaasas kasutusjuhend, mis aitab õpetajal õppetahvlit õpetada parimal moel. Kaasas on selgitav, täiendav materjal rahvarõivastest, kus õpetajal on hea ülevaade lihtsamatest, lasteaialastele mõeldud infost. Esimeses peatükis tehakse ülevaade visuaalsetest õppevahenditest nagu plakatid, sildid ja (pildi)kaardid. Antakse lühike ülevaade nende vajalikkusest lapse arengule. Teises peatükis tehakse ülevaade rahvarõivastest ja kirjeldatakse rahvarõivaste erinevust maakonniti. Töö kolmandas peatükis kirjutatakse magnetilistest õppetahvlitest, kuidas need aitavad lapsel õpitut omandada ja rahvarõivaste tundmaõppimisest läbi magnetiliste õppetahvlite. Samuti tuuakse näiteid, kuidas saab magnetilist õppetahvlit ka teistel eesmärkidel kasutada. 8

9 1. VISUAALSED ÕPPEVAHENDID Piltide vaatamine ja nendele tegevuse andmine arendab ja treenib lapse mälu. Kui teha kooliõpik kirevate piltidega huvitavamaks, siis võime lehekülje hoopis segaseks kujundada ja võivad kannatavad põhimõistete esitlusviis ja käsitletav teema. Kuigi õppimise huvitavamaks tegemine võib õpilasi iseeneses juba tööle motiveerida, tuleb õpetajatel ja kasvatajatel siiski arvestada ka ajaliste ja õppekavaga seotud piirangutega ning õppimise põhitõdedega. (Adams, 2007:19) Lastel on kergem lugema õppida, kui mõisted esitletakse selgel viisil häirivate teguriteta. Keskendumiseks on oluline ka õpitava materjali esitlusviis. Oskus keskenduda millelegi, mis on otseselt seotud kujutluspildi kvaliteediga, mis objektist on loodud. Kui selge kujutluspilt on loodud, hõlbustab see juba ka osaliste vastete leidmist ning aitab ära hoida väärvastete tekkimise. (Adams, 2007:18) 2-3 aastastele lastele tuleb võimalikult paljusid asju piltlikult või praktilise tegevusega näitlikustada, näiteks jooniste, tegevuste, igapäevaesemete, plaatide ja videode abil. (Adams, 2007:44) Nagu eelpool sai ka välja toodud, et tänapäeval on õpetajad läinud seda teed, kus õpetataksegi liiga palju pildimaterjalide toel ja ei tutvustata lastele reaalseid asju, taimi, loomi, siis selline kahe asja kombineerimine on suurepärane viis õppimiseks ja hiljem pildimaterjal kinnistab saadud teadmisi ja kogemust meenutamise ja uuesti kordamise näol. Kaheaastased mäletavad asju, mida nad on teinud. Kui ta sööb pildil olevat võileiba ja joob mahlaklaasiga pildilt, on need tal ka järgmine kord meeles. Kui ta mingit pilti vaadates jalgadega vehib, kassipoega patsutab või beebile musi annab, on tal iga lehekülje jaoks tegevus olemas. Need toimingud on nagu sõnad, mis näitavad, et laps saab aru, mida pildil on kujutatud. Aja jooksul õpib ta neid toiminguid sõnadega asendama. (Einon, 2000:124) Siinkohal on ka magnetiline õppetahvel väga heaks õppevahendiks. Kui laps paigutab magnetnuku õigesse maakonda, siis tekib tal sellega seos. Lastel on tihtipeale vaja ajendit, mis sunniks neid pilti süvenenult uurima. (Kabanen, 2010:37-38) 9

10 Sõimerühmas on lapsed füüsiliselt ääretult aktiivsed, aga nad on ka avatud (lühikeseks ajaks) vaimsele tegevusele, kui istuvad rahulikult põrandal, süles või laua taga. Kiiremate õpitulemuste saavutamiseks tuleb teadlikult teatud sõnadegruppe samaaegselt õpetada ning oluline on siinkohal ka kordamine. (Adams, 2007:30) Selles eas kasvab sõnavara kiiresti. Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus (koer = suur, väike, karvane või sile). Lapsel areneb nn baassõnavara laps omandab eelkõige sageli kasutatavaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega (nägemise, kuulmise, kompimise, maitsmise teel) tajutavad tunnused, objektid, tegevused. (Karu, Laane, 2008:9) Õppemängudesse valitud pildimaterjal peaks olema lapsele hästi tajutav. Eelistama peaks fotosid, selgete piirjoontega pilte, millel on vähe detaile ja võimalikult originaalilähedane kujutis. (Karu, Laane, 2008:10) Kordamine on väikelastele oluline seoste leidmiseks ja struktureerimiseks. Ei maksa aga unustada, et laps mõistab rohkem, kui ta öelda suudab, ning seega, mida enam ta kuuleb, seda kiiremini ta eeldatavasti ka õpib. (Adams, 2007:31) Adams (2007:47) soovitab last suunata mõtlema ka nähtuste sügavamale olemusele. Istuge temaga koos, et vaadata ja lugeda raamatuid näiteks loomadest, mägedest, jõgedest, laevadest ja teistest sõiduriistadest, erinevatest elualadest, talupidamisest, loomaaiast kõigest, mis haaraks last arendavasse vestlusse. 3-4aastase lapse üldistusvõime arendamiseks ja üldmõistete kujundamiseks on sobilik laialt tuntud neljanda liigse mäng (laps peab moodustama ühiste tunnuste alusel hulga ning määratlema hulka mittekuuluva) ja mängud loetelu jätkamiseks. Neljanda liigsega ülesannete puhul on vajalik pakkuda erineva üldistusastmega materjali: visuaalsed tunnused (värv, vorm, suurus, kuju); vahetult kogetavad tunnused (elupaik jne); kasutusala ja funktsioon jne. (Karu, Laane, 2008:22) 5-7 aastased lapsed tunnevad huvi juba detailsemate asjade vastu, neile võib anda erinevaid entsüklopeediaid: raamatuid lindudest, loomaaiast, rannikust ja loodusest üldisemalt. Laske lapsel aias või pargis erinevaid loomi otsida (sipelgad, mardikaid, ämblikke, tõuke, lepatriinusid). /.../ Öeldu kinnistamiseks näidake talle pilte erinevatest loomadest ja taimedest. (Adams, 2007:98-99) 10

11 Samuti näidake lapsele, et inimesed on erinevad silma-, juukse- ja nahavärv, kehakuju, pikkus, käe- ja jalasuurus. Osutage ka lapse ja täiskasvanu erinevustele. (Adams, 2007:99) 1.1. Plakatid, sildid ja (pildi)kaardid 2-3 aastast last ümbritsevad kõikjal sõnad, nii kodus (pakenditel, ajalehtedes, karpidel ja purkidel) kui ka kodus väljas (liiklusmärgid, reklaamid ja kauplustes), ning lugemine ei pea ainult seostuma raamatutega. (Adams, 2007:47) Last saab juba varakult pildikaartidega mängulisse tegevusse haarata. (Adams, 2007:48) 3-4-aastased lapsed õpivad lisaks sõna kujule ja hääldusele ka selle tähendust. Vastandid loovad siinkohal tähenduste õppimiseks sobivaid kujutluspilte. Sobitamiseks võib teha pildikaarte vastanditest. Pange kuus kaarti kolm vastandite paari kuhja ning paluge lapsel need vastavalt paaridesse jaotada. (Adams, 2007:64) 4-5 aastaselt hakkab laps huvi näitama lugemise vastu. Lugemist aitavad hõlbustada /../ raamatud ja kaardid, mille igal lehel on vaid üks pilt ja sõna, mille laps teile ette loeb. Antud sõnad peavad seonduma lapse kogemustega, et ta mälus tekiks side tegeliku eluga. (Adams, 2007:74) Samuti kaardid ja/või juturaamatud, kus on piltide juures üks lühike lause, milles kasutatakse lihtsaid sõnu ja järgnevaid sõnu: ma, ta, see, seal, sinna, sees, ja, on, oli. (Adams, 2007:75) Tehke lugema õppimine võimalikult meeleolukaks kasutage huvitavaid pilte ja looge olukordi, mis lapsele rõõmu valmistavad. (Adams, 2007:77) Pusled ja lihtsad kaadimängud arendavad lapse käelist tegevust, nobedust ning ruumilist mõtlemist. (Adams, 2007:66) eluaasta jooksul peaks laps peamised kujundid selgeks saama. Näiteks peaks laps ära tundma järgmised kujundid: kolmnurk, ruut, ristkülik, ring, kuup, risttahukas, prisma, püramiid, silinder, kera. (Adams, 2007:97) 11

12 2. RAHVARÕIVAD Rahvarõivasteks selle sõna kitsamas tähenduses kutsuti eelkõige möödunud sajandi pidulikke talupojarõivaid, kuid üldises mõttes oli tegemist seisuslikule ühiskonnale iseloomuliku talupojarõivastusega, mida kanti nii 19. sajandil kui ka varasematel aegadel, nii argi- kui pidupäevadel. Rahvarõivad arenesid traditsioone ja tavasid järgides paikkonnale omaste reeglite kohaselt ning peegeldasid kandjate sotsiaalset seisundit, perekonnaseisu, ealisi erinevusi, päritolu ja muud. (Viires & Vunder, 1998: 367) aastal toimus esimene üle-eestiline laulupidu, siis oli selline riietus veel loomulik kehakate. Moodsatel aegadele ja meelelahutustele vaatamata on laulupidude-tantsupidude traditsioon püsinud ja koos pidudega on püsinud ka komme kanda samasuguseid rõivaid nagu kord algusaegadel. Materjaliks ikka linane või villane, triibuline seelik käsitelgedel kootud, tikandid, pilud ja muud kaunistused näputööna valminud. (Piiri, 2004:3) Rahvarõivad peidavad endas ka mitmeid rangeid norme ja maagilisi märke. Nii ei käinud abileunaine kunagi ilma peakatte ja põlleta, neiu pead ehtisid pärg või juustesse sõlmitud paelad. Vöödesse ja kinnastesse kooti kirju, mis pidid kaitsma halva silma ja haiguste eest. Kõvasti ümber keha mähitud kirjadega vöö moodustas ringi, millest ei pääsenud läbi midagi halba, aga samas hoidis ka venitusest. Rinda katvad hõbeehted aitasid rõival koomal püsida, kuid hõbe kaitses ka kurja eest. Rõivastele tikitud ornamendid ei olnud ainult varrukasuul, ümber keha ikka seal, kust kurjal oleks kõige lihtsam sisse pääseda. (Piiri, 2004:3) 2.1. Rahvarõivaste jaotus maakonniti Eesti rahvustikand oli väga eriilmeline ning jagunes kahte suurde rühma: geomeetriline tikand ning taimornamendiga tikand. Geomeetrilist tikandit kasutati peamiselt Lõuna-Eestis, seevastu Põhja-Eestis oli üldiseks rahvarõiva ilustamine taimornamendiga. Saartel ja maa lääneosas esinesid geomeetriline- ja taimornament paralleelselt. (Linnus, 1955: 9) Eesti rahvarõivad eristuvad üldjoontes nelja suurema piirkonnana: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. (Piiri, 2004:109) 12

13 Pilt 1. Rahvarõivarühmad (slideshare.net, 2015) Üldisema pildi moodustavad villased üleriided ja meeste ülikonnad, seda just värvi poolest. Üldjoontes olid need lõuna pool lambavalged või hallid, Eesti keskpaigas mustad, põhja poole potisinised, lääne poole ja saartel lambapruunid. Kõige kaugemal läänes, Saaremaal Sõrve poolsaarel aga jälle hallid. Kui naiste rõivastus on kihelkonniti erinev, siis meeste riided olid ka tegumoelt ühtlasemad, mehed võtsid kiiremini omaks mujal nähtut. (Piiri, 2004:110) Internetis on erinevaid näidiseid teemal rahvarõivad (vt lisa 1 ja 2) Põhja-Eesti Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa kuuluvad Põhja-Eestisse. Sealsete riiete tunnused on varrukateta särgi peal lühike pluusi, nn käised, lillkiri nii käistel kui tanudel. Meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinine värv villastel rõivastel. (erm.ee, 2015) Põhja-Eesti käisid inimesed värvidega pillavalt ümber. Linaseid rõivaid kaunistati lopsaka ja tavaliselt mitmevärvilise lillornamendiga. Naised kandsid pika varrukateta särgi peal lühikest kaharat pihakatet käiseid. Kiiresti levis uus mood, pikitriibuline seelik, mis 18. sajandi lõpust hakkas välja tõrjuma ühevärvilist moodi. Sellest massimoest jäid kõrvale vaid üksikud alad, kuid igas paigas olid triipudes omad värvid ja rütmid. Linasest riidest tikitud tanu hakkas 18. sajandi lõpul tasapisi moest minema ja naised hakkasid kandma siidriidest kaetud polsterdatud mütse pottmütse. Tänapäeva rahvarõivakandja aga ei armasta neid, ikka otsitakse muuseumidest eeskujuks tikitud tanusid mugavam kanda. (Piiri, 2004:109) 13

14 Lõuna-Eesti Lõunaeestlased olid kõige rohkem vanas rõivamoes kinni. Näiteks mulgid kandsid veel 19. sajandi lõpulgi sadu aastaid püsinud moega rõivaid. Naistele olid ümber keha mähitud villane vaipseelik, peas seotav linane rätt, seljas ürgse lõikega särk, peal villase tikandiga puusapõll, naistel ja meestel must villane punaste kangaribade või nööridega ilustatud pikk-kuub. Omapärased olid setud, nii oma vene naabritelt mõjutusi saanud riidemoe kui ka ülikülluslike hõbeehete poolest. (Piiri, 2004:109) Lõunaeestlased säilitasid linastel rõivastel vanad geomeetrilised kirjad valgega, 18. sajandi lõpust peale ka punasega tikituna. (Piiri, 2004:109) Lääne pool Lääne pool elavad naised olid eriti agarad uusi mütsimoode välja mõtlema. Igas sealses kihelkonnas oli oma peakate, mõnes isegi külade kaupa erinevaid. Siinsedki naised armastasid tikkida, mida aeg edasi, seda külluslikumalt. Tikandiga kaeti särke ja tanusid, lõpuks hakati lilli ka seelikutele tikkima. Kaelas kanti mitme reana hõbekette, mille külge kinnitati hõberahad. (Piiri, 2004:109) Teistpoolt merd Muhu saarel võeti mandri naistelt üle lilleline tikand ja triibumood. Musta plisseeritud seeliku asemel hakati kuduma täiesti ainulaadset värvi oranžipõhjalisi, hiljem kollasepõhjalisi triibulisi seelikuid, mis pealegi tehti tunduvalt lühemad. Laevukese-taolised väikesed tanud, tikitud jalanõud, silmuskoelised kampsunid ja palju muudki teeb muhu rahvarõivad teistest selgemalt eristuvaks. (Piiri, 2004:109) Saaremaal olid naistel pikad kitsa joonega kurrutatud sellikud, pappalusel kõrged tikitud tanud, silmuskoelised tuttmütsid, lambanahast üllid. Kuid siiski oli igas kihelkonnas täiesti omanäoline ja kordumatu ornament ja tegumood. Ühes kihelkonnas, Mustjalas, ei kurrutatudki seelikut, vaid seati rangelt nelja soppi hoidma. Saaremaal, nagu väiksel Muhulgi, hakati 19. sajandi teisel poolel kandma triibulisi seelikuid, kuid täiseti erinevaid, tumedavärvilisi, kahekolme eri värvi kitsa triibuga. (Piiri, 2004:109) Hiiumaa kõigis neljas kihelkonnas oli oma rahvarõivas. Ühisjoonteks oli neil nahkrihmast puusadele langevad vasest ketid rõhud, juustesse palmitsetud ja händadena seljale rippuvad 14

15 kalevist palmikud, piha külge õmmeldud seelikud ning kurrutatud või siis rohke pitskaunistusega käised. (Piiri, 2004:110) Kihnu meeste sini-valge silmuskoeline kampsun, mille geomeetriliste kirjade ja punase ääristuse abil loodeti kord nii sooja kui ka õnne merereisil, on tänapäevaks teisenenud üheks tuntumaks ja armastatumaks rahvarõivaks. (Piiri, 2004:110) Praktilisse töösse valitud rahvarõivad 1. Põhja-Eesti Harju maakond Kose Kose naise ülikonna osad olid särk, käised, seelik, vöö, põll, peakate, kampsun, liistik, pikkkuub, kasukas, suurrätt, jalanõud, sukad, ehted. 19. sajandi algul kanti varrukateta särki kanti käiste all. 19. sajandi keskpaiku kadus varem käiste all kantud varrukateta särk ja asendus selleks ajaks pikkade varrukatega särgiga. 19. sajandi esimesel poolel said pikitriibulised seelikud Põhja-Eestis valitsevaks. Seelikutele üritati peale voltida punased ja kollased või muud heledamad toonid. Vana traditsiooni kohaselt mähiti vöö tihedate kordadema ümber keha igapäevaselt särgi peale, piduliku ülikonnaga seelikuvärvli peale. (rahvaroivad.folkart.ee, 2015) Pilt 2 ja 3. Põhja-Eesti, Kose mees (facebook.com, 2015) 15

16 Rapla maakond Kohila Pilt 4. Põhja-Eesti, Kohila mees ja naine (Flickr.com, 2015) Järva maakond Ambla Ambla kihelkond asub Järvamaal. Siin kantud rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma. Naiseülikonna põhiosad olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub aastatel levis Järvamaal ruuduliste või ristitriibuliste üleüldseriiete ehk kaapotkleitide kandmine. (erm.ee, 2015) Pilt 5 ja 6. Põhja-Eesti, Ambla mees ja naine (facebook.com, 2015) 16

17 Lääne-Viru maakond Kadrina Kadreina neiu rahvarõiva komplekti kuulusid 19. sajandi keskel särk, käised, seelik, vöö, peakate, pikk-kuub, sukad, jalanõud, ehted. Kasutuses oli kahte tüüpi särke: pikkade varrukatega ja varrukateta. Käiste all kanti alusrõivana varrukateta ja kaunistusteta särki. Igapäevased käised olid jämedamast riidest ja lihtsamad, kuid siiski hoolikalt kurrutatud. Kadrinas kanti 19. sajandi keskel veel triibuseelikuid (eriti armastatud olid triipudes rohelised toonid), aga levima olid hakanud ka põikitriibulised ja ruudulised seelikud. Kasutusel olid kirivööd. Neidude peaehteks oli pärg. (rahvaroivad.folkart.ee, 2015) Pilt 7. Põhja-Eesti, Kadrina mees ja naine (Piiri, 2004:13) Ida-Viru maakond Ida-Virumaa sajandi alguses kantava naiste ülikonna põhiosad olid lühikeste varrukatega särk, käised, seelik, vöö, põll, peakate, pikk-kuub, jalanõud, sukad, ehted. Varrukateta särki kanti käiste all. 19. sajandi esimese veerandi jooksul said pikitriibulised seelikud Põhja-Eestis valitsevaks, alguses Tallinna ümbruses, natuke hiljem ka Virumaal. 17

18 Vööga mähiti kordadena seeliku, abielunaistel ka põlle värvel, samuti sellest kõrgemal olev käiste ääre alt vabaks jääv vöökoht. Põll oli abielunaise ülikonna lahutamatu komponent. Neiud põlle ei kandnud. Põll pandi pulma ajal pruudile pidulikult ette. Edaspidi oli talle põll samuti kui abielunaise peakategi rangelt kohustuslik. Öeldi, et naine ei tohi minna põlleta üle põranda ega tanuta üle tänava. (rahvaroivad.folkart.ee, 2015) Pilt 8. Põhja-Eesti, Ida-Virumaa mees ja naine (osta.ee, 2015) 2. Lõuna-Eesti Jõgeva maakond Laiuse Laiuse naise ülikonna osad olid särk, seelik, vöö, põll, peakate, kampsun, liistik, pikk-kuub, kasukas, õlakate, jalanõud, sukad, ehted. 19. sajandi esimesel poolel olid Laiuse seelikud kaharad ja pikitriibulised. Laiuse naise pikkade varrukatega särk ulatus poole sääreni. Valge, poole sääreni ulatuv särk, millele köideti peale vöö ning abielunaised kandsid selle peal ka põlle, oli suvel naistel sageli ainsaks kehakatteks. Abielunaiste rõivastusese oli valgest linasest riidest põll, kaunistatud pilu, geomeetrilise tikandiga, pitsi või narmastega. Abielunaised pea pidi olema tingimata kaetud. Iseloomulik naiste peakate oli valgest linasest või puuvillasest riidest tanu, mis oli valmistatud kahekorra kokkumurtud riidetükist. Meeste särk oli õmmeldud peenest valgest linasest kangast. Mehed kandsid põlvpükse, mis olid enamasti potisinisest villasest riidest. 18

19 Meeste kõige pidulikum peakate oli ühtlase laiusega silindrikujulise rummuga mustast vildist kaapkübar. (rahvaroivad.folkart.ee, 2015) Pilt 9 ja 10. Lõuna-Eesti, Laiuse mees ja naine (Facebook.com, 2015) Tartu maakond Põhja-Tartumaa Põhja-Tartumaa oli suhteliselt vastuvõtlik uuendustele ja moe mõjutustele. Mehe riietus koosneb vatist, valgest särgist, potisinist värvi eest nööbitava lakaga põlvpükstest. Kaelas on kaelarätt. Peas kantakse ühtlase silindrikujulise rummuga viltkübarat. Komplekti kuulub ka pikk must punase kaunistusega mulgi kuub (pikk-kuub). Jalas kantakse pastlaid, mis on olnud Lõuna-Eestis ka pidujalanõudeks. (kaaratsim.org.ee) Pilt 11 ja 12. Lõuna-Eesti, Põhja-Tartumaa mees ja naine (Facebook.com, 2015) 19

20 Viljandi maakond Halliste Halliste ja Karksi moodustasid aastatel kaksikkihelkonna ja veel 19. sajandilgi moodustasid need kultuurilooliselt ühtse ja vanapärase Lääne-Mulgi rühma ja seetõttu käsitletakse kahe kihelkonna rahvarõivaid koos. (rahvaroivad.folkart.ee, 2015) Halliste-Karksi rahvarõivad olid 19. sajandi keskpaiku silmatorkavalt vanamoelised. Siin esines palju rõivaosi, mis mujal Eestis juba haruldased, kuid mis läänepoolsetele mulkidele olid veel vägagi iseloomulikud: valge pearätt, villane ja linane õlakate, kokkuõmblemata vaipseelik, arhailise taimornamendiga puusapõll, kitsas vöökirjakujuline geomeetriline sukakiri, väga arhailise lõikega särk ja viimasega lõikelt sarnanev pikk-kuub. Ka Halliste-Karksi meesterõivastus oli vanapärane ja eriilmeline: põuetaskutega särgid ja pikad kroogitud tagaosaga püksid. Mujal olid need juba varem väga haruldaseks jäänud. Kaua peeti Hallistes ja Karksis kinni pastlamoest ja pikalt säilis Hallistes ka väga vana kudumisviis kõladega kudumine. (rahvaroivad.folkart.ee, 2015) Pilt 13. Lõuna-Eesti, Halliste mees ja naine (Facebook.com, 2015) 20

21 Põlva maakond Põlva Põlva naise ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, kampsun, osalt liistik, abielunaistel põll, traditsiooniline peakate. Ülerõivastena pikk-kuub, rüü, talvel kasukas. Naiste särk oli nii alus- kui ka pealisrõivas. Veel 19. sajandi keskpaiku peeti täiesti kombekohaseks kui naisel oli suvel seljas ainult särk, mille peale mähitud vöö, abielunaisel ka põll ees. Tütarlapsed käisid neiuikka (leerini) jõudmiseni särgiväel. Valgele linasele särgile oli tikitud või sissekootud ornamendid mis paiknesid kindlatel aladel: varrukasuul, ümber kaela ikka seal, kus kurjal olnuks kõige lihtsam sisse pääseda. Seelikud olid ühevärvilised ja kitsad. Pikitriibuline seelik tuli kasutusele 1860 paiku. Mehe ülikond koosnes särgist, pükstest, pihtkuuest ehk vammusest. Vesti kui uuemamoelist kehakatet siin ei esinenud. Ülerõivaks oli pikk-kuub (suursärk, pikk-särk), mis oli 19. sajandi esimesel poolel must, hiljem potisinine. Peakatteks oli kaapkübar. Talvel kanti kasukat ja talvemütsi. Nii suvel kui ka talvel kasutati ka linast rüüd. (rahvaroivad.folkart.ee, 2015) Pilt 14 ja 15. Lõuna-Eesti, Halliste mees ja naine (Facebook.com, 2015) 21

22 Valga maakond Karula Pilt 16. Lõuna-Eesti, Karula mees ja naine (wi.ee, 2015) Võru maakond Urvaste Pilt 17. Lõuna-Eesti, Urvaste mees ja naine (Facebook.com, 2015) 22

23 3. Lääne-Eesti Lääne maakond Mihkli Pilt 18. Lääne-Eesti, Kihnu mees ja naine (pinterest.com, 2015) Pärnu maakond Kihnu Kihnu rõivad moodustavad omaette rühma. Siin kandsid naised varrukateta särki ning sellel käiseid. Rõivamood arenes aeglaselt. 19. sajandil oli üldine ühevärviline sissepressitud voltidega seelik, 19. sajandi II poolest hakkas levima ka pikitriibuline seelik. Moodi läksid sitsrätid, -põlled ja -jakid. Kihnu naised pole praegugi loobunud oma kohalikust rõivamoest, eriti hinnatud on triibulised kördid, sitsjakid ja -rätid. (erm.ee, 2015) Pilt 19. Lääne-Eesti, Kihnu mees ja naine (femme.ee, 2015) 23

24 4. Saared Hiiu maakond Pühalepa Pühalepas ja kogu Hiiumaal oli särgi näol enamasti tegemist nö ihusärgi või alussärgiga. 19. sajandi keskpaigani kandsid Hiiumaa naised lambapruunist villase riide laidudest kokku õmmeldud alaosa ja nööbitava pihikuosaga seelikut. Sajandi keskel asendati ühevärvilised seelikud triibulistega. Põlled tehti samuti esialgu linasest, hiljem puuvillasest riidest. 19. sajandi II poole põlledel on tavaliseks 5-6 erineva mustriga pitsi, mis on õmmeldud riide külge ühtlaste vahedega. 19. sajandi teise poole rahvariideid iseloomustavad sagedasem heegelpitside kasutamine käistel-põlledel, neljakandilised laiad kraed, käistel ja mitmed muud detailid. (rahvaroivad.folkart.ee, 2015) Pilt 20. Saared, Pühalepa mees ja naine (pinterest.com, 2015) Saare maakond Kihelkonna Kihelkonnal olid omaaegse piduülikonna seeliku kõik kolm varianti ühtemoodi populaarsed. Vanemat tüüpi must seelik, kus see muutus leinariideks, ühevärviline seelik põikitriibustikuga, kirikuubede asemele tulid pikitriibulised seelikud. Erinevalt mandrist oli Saaremaal ka neidudel põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures. 24

25 Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka siin eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut. Omavahel sarnanesid ka Kihelkonna ja Kärla naise tuttmütsid. (rahvaroivad.folkart.ee, 2015) Pilt 21. Saared, Kihelkonna mees ja naine (filateelia.ee, 2015) 25

26 3. MAGNETILISED ÕPPEVAHENDID Erinevaid internetilehekülgi sirvides ja lugedes, otsides magnetiliste õppevahendite ja materjalide kohta, selgus, et väga suur valik on erinevaid magnetilisi tahvleid, mänge ja raamatuid. Kasutusel on erinevaid magnettähed, -ja numbrid, samuti pilte erinevatel teemadel. On välja toodud hulganisti õpetusi, kuidas ise kodus magnettahvlit meisterdada, et ka kodus jätkuks tore õppimine Magnetilised raamatud, tahvlid Poodides on saadaval erinevaid magnetilisi raamatuid, tahvleid ja teisi mänge. Cricketmag.com internetipoes on müügil magnetiline maailmakaart. See tahvel suurendab laste loovust ja peenmotoorikat, arendab ja suurendab laste geograafilisi teadmisi. Koosneb 92 magnetist, mida saab kaardile paigutada nagu puslet. Läbi selle magnetilise maailmakaardi saab õpetada erinevaid riike ja kontinente. (2015) (vt lisa 3) Apollo raamatupoes on laias valikus erinevaid magnetilisi mänge ja raamatuid. 4-7-aastastele mõeldud mäng, kus kaunis mängukarbid on disainitud raamatukujuliselt. Valmista ise meelepärane pilt kasutades komplektis olevaid ideekaarte (30 tk) ja erinevate kujudega puidust magneteid (43 tk). (shoppa.ee, 2015) Pilt 22. Janod magnetraamat kujundid (shoppa.ee, 2015) 26

27 Apollos on müügil kaadrimäng murdarvud - vahend harilike ja kümnendmurdude ning nendega arvutamise õppimiseks. 72 kaardil on kujutatud numbriliselt väljendatud osi ja aritmeetikatehete märke, 42 kaardil on kujutatud geomeetrilisi kujundeid, mis on jagatud vastavateks osadeks. (apollo.ee, 2015) Sobib nii rühmatööks kui ka demonstreerimiseks plasttoe (002891) või magnetlehtede abil. Saab töötada ka terve klassiga: õpilastele jagatakse väiksemad kaardid, õpetaja näitab suuremat kaarti, mille geomeetrilise kujundi vastega kaardi õpilased peavad üles tõstma. Plastkarbis on 72 tk 300 GSM papist 6 6 cm kaarti ja 42 papist 9 9 cm kaarti. (apollo.ee, 2015) Pilt 23. Kaardimäng Murdarvud (apollo.ee, 2015) Samuti on Apollos müügil suur magnetiline päikesesüsteem - värviküllaste ja realistlike detailidega magnetid võidavad kiiresti laste tähelepanu ja tutvustavad neile astronoomia põhitõdesid. Sisaldab 8 planeeti, Pluutot (kääbusplaneeti), päikest, kuud, asteroidide vööd ja 27

28 mängujuhendit. Suurima magneti (päike) läbimõõt on 25 cm. Lastele alates 5. eluaastast. (apollo.ee, 2015) Pilt 24. Suur magnetiline päikesesüsteem (apollo.ee, 2015) Raamatute valikus on tüdrukutele Apollos müügi näiteks Strawberry Shortcake. Maagilised magnetid saad seigelda Maasika-Mari ja tema marjasõprade magusas maailmas! Loe jutukesi ja kujunda Maasika-Mari magnetitega iga jutu juurde kaunis pilt! (apollo.ee, 2015) Pilt 25. Strawberry Shortcake. Maagilised magnetid (apollo.ee, 2015) 28

29 Poistele aga näiteks Autod. Maagilised magnetid - tule Radikaribi linna, mis on koduks paljudele su lemmikutele Autode-filmist! Raamatuga on kaasas palju mängimismagneteid - pane need piltidele nii, nagu sulle parasjagu meeldib! Pilt 26. Autod. Maagilised magnetid (apollo.ee, 2015) 3.2. Autor valis lõputöösse 19. sajandi rahvarõivad. Lõputöös kujundati lihtsustatud ja lapsesõbralik Eesti kaart (vt lisa 4), mis kleebiti magnetilisele tahvlile (vt lisa 5 ja 6). Magnetilise õppetahvli mõõdud on 150 x 100 cm. Magnetnukkude kõrgus on ca 17 cm, arvestati mehe kõrgusega (vt lisa 7-21). Magnetilisele õppetahvlile paigutati maakonniti rahvarõivastes magnetnukud. Iga maakonna kohta on üks mees ja naine. (vt lisa 22). Lõputöö teisel magnetilisel tahvlil on kujutatud meest ja naist valgetes alusrõivastes (vt lisa 23) ja peale käivad magnetitest rahvarõivad (vt lisa 24-27). Selle magnetilise õppetahvli mõõdud on 30 x 40 cm. Nukkude kõrgus ca 30 cm. Töö käigus uuriti erinevaid rahvarõivaid ja sobitati kokku tuntumad rahvarõivad. Et asi oleks lasteaialapsele lihtsam ja selgem, siis sai valitud rahvarõivakomplektid igale maakonnale üks kihelkond. 29

30 Magnetilistele õppetahvlitele on kaasas ka rahvarõivaste kohta lihtsustatud teave, mis annab ülevaate, milliseid kihelkonna rahvarõivaid antud töös on kasutatud ja millised on piirkondade erinevused. Info rahvarõivaste kohta on paigutatud A5 mõõdus paberile (vt lisa 28-42). Internetis ja raamatutes leidus palju selliseid variante, kus oli välja toodud ainult naine, harvemal juhul mees või oli kõrvuti paigutatud küll sama maakonna mees ja naine, aga erinevates kihelkondadest. Keeruline oli leida komplekti täpselt samast kohast nii mehe kui naise rahvarõivastest. Autor kasutas magnetnukkude kujunduses realistlikku inimeste proportsioone ja lähenes oma kujunduses realistlikult, detailselt, kuna rahvarõivad on detailiderohked ja detailid ongi just need, mis panevad need teineteisest eristuma. Lasteaedades on selliseid õppematerjale piisavalt, kus on kujutatud stiliseeritult või multikalikult Magnetiliste õppetahvlite juhendid Juhend Eesti kaardiga magneetilise õppetahvlile: Vahend rahvarõivaste tundmaõppimiseks. 30 magnetnukul on kujutatud iga maakonna rahvarõivad. Magnetilisele tahvlile on kleebitud Eesti kaart, mis on jagatud maakondadeks. Sobib rühmatööks. Magnetilist tahvlit saab kinnitada seinale või tahvli toele (ei ole komplektis kaasas). Allpool on toodud vaid paar näidet sellest, kuidas on võimalik magnetilist õppetahvlit kasutada. Saab töötada terve rühmaga: Õpilastele jagatakse magnetnukud, õpetaja ütleb igale lapsele, millise maakonna nukud ta saab. Õpetaja näitab peale magnetnukkude jagamist kaardil maakondi. See, kelle käes on nimetatud maakond, läheb ja paigutab selle ette näidatud kohale. Õpetaja paigutab nukud tahvlile. Õpilased vaatavad mõni minut magnetnukke ja püüavad meelde jätta koha, kus magnetnukud olid. Siis jaotab õpetaja nukud lastele ja palub lastel ükshaaval tulles tema käes olev nukk tahvlile asetada. Komplekti kuuluvad: 30 magnetnukku kõrgusega ca 17 cm ja üks magnetiline tahvel mõõdus 150 x 100 cm, millele on kleebitud Eesti kaart. Kaasas on ka pildid magnetnukkudest ja rahvarõivaid tutvustav materjal. Juhend magnetilisele õppetahvlile, kus saab nukud rahvarõivastesse riietada: 30

31 Vahend rahvarõivaste tundmaõppimiseks. Magnetilisel tahvlil on kujutatud valgetes alusrõivastes mees ja naine, kuhu saab peale asetada magnetitest rahvarõivad. Iga maakonna kohta on üks komplekt. Sobib rühmatööks. Magnetilist tahvlit saab kinnitada seinale või tahvli toele (ei ole komplektis kaasas). Komplekti kuuluvad: magnetitest 15 maakonna rahvarõivad, mida saab paigutada magnetilisele õppetahvlile, millele on kleebitud valgetes alusrõivastes mees ja naine kõrgusega ca 30 cm. Õppetahvli mõõdud on 30 x 40 cm Magnetilise õppetahvli eelised Magnetiline õppetahvel, millele on kleebitud Eesti kaart annab lisaks rahvarõivastes magnetnukkude kasutamisele ka teisi kasutamisvõimalusi näiteks saab õppida Eesti maakondi, kuhu saab asetada väikseid nupukesi, millisest maakonnast keegi pärit on või kus on pärit nende vanemad. Kindlasti ei ole see sõimerühmale eakohane, eelkooliealistele aga küll. Samuti saab läbi magnetnukkude õppida värve, samuti sugu mees ja naine. Magnetilised õppetahvlid annavad erinevaid võimalusi õppetegevuse läbiviimiseks. Eesti kaarti saab kasutada ka suuremate järvede ja veekogude õppimiseks. Samuti saab magnetilisele õppetahvlile, kuhu on kleebitud Eesti kaart, paigutada näiteks magnetist maakonna vapid. (vt lisa 43.) 31

32 KOKKUVÕTE Käesoleva lõputöö idee sai alguse sellest, et uus ja kaasaegne õppeplakat võiks lisaks ilusale pildimaterjalile olla midagi sellist, milles laps saaks ka ise loov olla ning läbi mängu omandada uusi teadmisi rahvakultuurist, rahvarõivastest ja nende erinevustest. Sellest tulenevalt arvas autor, et lihtsalt tavalisele pildimaterjalile oleks parim lahendus magnetiline õppetahvel, millele saab paigutada erinevaid rahvarõivastest magnetnukkusid ning teisel magnetilisel õppetahvlil saab laps samuti ise käe külge panna ja riietada mehe ja naise rahvarõivastesse. Autori eesmärgiks oli kujundada ja luua magnetilised õppetahvelid lasteaedadele teemal rahvarõivad, mida saab kasutada õppetegevuses. Magnetiline õppetahvel koos magnetnukkudega annab ülevaate rahvarõivaste variatsioonirikkusest ning harib laste teadmisi läbi mängu rahvusmustritest maakonniti, kus nad suudavad paremini mõista rahvarõivaste erinevusi ja mõista nende ilu. Esimeses peatükis anti ülevaade visuaalsetest õppevahenditest nagu plakatid, sildid ja (pildi)kaardid ja anti ülevaade nende vajalikkusest lapse arengule. Lõputöös selgus, et õppemängudesse valitud pildimaterjalid peaksid olema eakohased, hästi tajutavad, võimalikult originaalilähedased. Adams, (2007:31) on öelnud, et laps mõistab rohkem, kui ta öelda suudab, ning mida enam ta kuuleb, seda kiiremini ta eeldatavasti ka õpib. Selgus, et kordamine on väikelastele oluline seoste leidmiseks ja struktureerimiseks ning lasteaialastele tuleb võimalikult palju asju piltlikult või praktilise tegevusega näitlikustada. Teises peatükis tehti ülevaade rahvarõivastest ja kirjeldati rahvarõivaste erinevust maakonniti. Anti ülevaade rahvarõivaste jaotumisest ning toodi välja maakonnad ning kuidas need jagunevad. Töö kolmandas peatükis kirjutati magnetilistest õppetahvlitest, milliseid magnetilisi õppevahendeid on veel lastele mõeldud ja anti ülevaade rahvarõivaste tundmaõppimisest läbi magnetiliste õppetahvlite. Samuti toodi näiteid, kuidas saab magnetilist õppetahvlit ka teistel eesmärkidel kasutada. Lõputöö kokkuvõtteks saab öelda, et magnetiline õppetahvel ja magnetilised raamatud, mängud on väga harivad ja huvitavad tavalistele raamatutele, mängudele ja tahvlitele. Magnetite paigutamine aitab lastel läbi mängu õpitut kinnistada, kuna laps saab ise 32

33 õppeprotsessis käe külge panna. Julgustades lapsi ise tegema, arendame nende julgust õppida ja nad omandavad teadmisi läbi mängu. 33

34 KASUTATUD ALLIKAD 1. Adams, K.,2006/ Arenda oma lapse andeid. Kirjastus Koolibri. 2. Apollo.ee [Online] [ ] 3. Apollo.ee [Online] [ ] 4. Apollo.ee [Online] [ ] 5. Apollo.ee [Online] [ ] 6. Cricketmag.com [Online] World-Map [ ] 7. Einon, D., 1998/2000. Meie tark laps. Maalehe Raamat 8. Erm.ee, 2015 [Online] [ ] 9. Erm.ee, 2015 [Online] [ ] 10. Facebook.com [Online] &type=3 [ ] 11. Facebook.com [Online] / /?type=3&theater& mref=m essage [ ] 12. Facebook.com [Online] / /?type=3&theater& mref=m essage [ ] 13. Femme.ee [Online] [ ] 14. Filateelia.ee [Online] [ ] 34

35 15. Flickr.com [Online] [ ] 16. Jankujuss.ee [Online] [ ] 17. Kaaratsim.org.ee [Online] [ ] 18. Kabanen, K., Loovtegevused läbi mängu. Tallinn: TEA Kirjastus. 19. Karu, H., Laane, L., Kõnearendusmängud. Tartu: AS Atlex. 20. Linnus, H., Tikand eesti rahvakunstis = Вышивка в эстонском народном искусстве. 1, Põhja-Eesti ja saared. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus 21. Linnus, H., Tikand eesti rahvakunstis 2. Tallinn : Eesti Raamat 22. Kaarma M., Voolmaa A., Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat 23. Osta.ee [Online] html [ ] 24. Piiri, R., Eesti rahva rõiva ilu. Tallinn: Kirjastus Varrak 25. Pinterest.com [Online] [ ] 26. Pinterest.com [Online] [ ] 27. Pinterest.com [Online] [ ] 28. Pinterest.com [Online] [ ] 29. Rahvaroivad.folkart.ee [Online] [ ] 30. Rahvaroivad.folkart.ee [Online] [ ] 31. Rahvaroivad.folkart.ee [Online] [ ] 32. Rahvaroivad.folkart.ee [Online] [ ] 33. Rahvaroivad.folkart.ee [Online] [ ] 35

36 34. Rahvaroivad.folkart.ee [Online] [ ] 35. Rahvaroivad.folkart.ee [Online] [ ] 36. Rahvaroivad.folkart.ee [Online] [ ] 37. Rahvaroivad.folkart.ee [Online] [ ] 38. Shoppa.ee [Online] [ ] 39. Slidheshare.net [Online] ?related=1 [ ] 40. Viires, A., Vunder, E., Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. 41. Wi.ee [Online] [ ] 36

37 Lisa 1. Kaart (Pinterest.com, 2015) Lisa 2. Rahvarõivastes pabernukud (Pinterest.com, 2015) Lisa 3. Magnetiline maailmakaart (cricketmag.com, 2015) 37

38 Lisa 4. Kujundatud Eesti kaart. Lisa 5. Magnetiline tahvel mõõdus 150 x 100 cm (byrooekspert.ee, 2015) 38

39 Lisa 6. Magnetiline tahvel, kuhu on kleebitud Eesti kaart. 39

40 Lisa 7. Kujundatud magnetnukud. 40

41 Lisa 8. Kujundatud magnetnukud 41

42 Lisa 9. Kujundatud magnetnukud 42

43 Lisa 10. Kujundatud magnetnukud 43

44 Lisa 11. Kujundatud magnetnukud 44

45 Lisa 12. Kujundatud magnetnukud 45

46 Lisa 13. Kujundatud magnetnukud 46

47 Lisa 14. Kujundatud magnetnukud 47

48 Lisa 15. Kujundatud magnetnukud 48

49 Lisa 16. Kujundatud magnetnukud 49

50 Lisa 17. Kujundatud magnetnukud 50

51 Lisa 18. Kujundatud magnetnukud 51

52 Lisa 19. Kujundatud magnetnukud 52

53 Lisa 20. Kujundatud magnetnukud 53

54 Lisa 21. Kujundatud magnetnukud 54

55 Lisa 22. Rahvarõivastes magnetnukud magnetilisel õppetahvlil Lisa 23. Mees ja naine valgetes alusrõivastes 55

56 Lisa 24. Magnetitest rahvarõivad 56

57 Lisa 25. Magnetitest rahvarõivad 57

58 Lisa 26. Magnetitest rahvarõivad 58

59 Lisa 27. Magnetitest rahvarõivad 59

60 Lisa 28. Info rahvarõivaste kohta 60

61 Lisa 29. Info rahvarõivaste kohta 61

62 Lisa 30. Info rahvarõivaste kohta 62

63 Lisa 31. Info rahvarõivaste kohta 63

64 Lisa 32. Info rahvarõivaste kohta 64

65 Lisa 32. Info rahvarõivaste kohta 65

66 Lisa 33. Info rahvarõivaste kohta 66

67 Lisa 34. Info rahvarõivaste kohta 67

68 Lisa 35. Info rahvarõivaste kohta 68

69 Lisa 36. Info rahvarõivaste kohta 69

70 Lisa 37. Info rahvarõivaste kohta 70

71 Lisa 38. Info rahvarõivaste kohta 71

72 Lisa 39. Info rahvarõivaste kohta 72

73 Lisa 40. Info rahvarõivaste kohta 73

74 Lisa 41. Info rahvarõivaste kohta 74

75 Lisa 42. Õpi koos Jänku-Jussiga tööleht (jankujuss.ee, 2015) 75