Riigikogu keskkonnakomisjon Lossi plats 1a Tallinn Meie nr 4/271 Pöördumine seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE Lugupeetud Rainer Va
|
|
- Martin Kärner
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Riigikogu keskkonnakomisjon Lossi plats 1a Tallinn Meie nr 4/271 Pöördumine seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE Lugupeetud Rainer Vakra! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, ja Eesti Kaupmeeste Liit (edaspidi: ettevõtjate esindusorganisatsioonid) pöörduvad Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses jäätmeseaduse (495 SE) eelnõuga. Keskkonnaministeerium saatis Riigikogu keskkonnakomisjonile kirja nr 1-4/18/3563, milles esitas 107 muudatusettepanekut eelnõu 495 SE kohta. Ettevõtjate esindusorganisatsioonid saatsid kirjaga nr 4/182 oma esialgsed seisukohad osade muudatusettepanekute kohta. Käesoleva kirjaga esitame täiendavad seisukohad muudatusettepanekute nr 61 (pakendijäätmete tasuta äravedu), nr 62 (pakendiorganisatsioonide kulude jagamine), nr 65 (pakendijäätmete tagasivõtu kohustus müügikohas) ja nr 68 (pakendiaruannete audiitorkontroll) kohta. Ettevõtjate esindusorganisatsioonidele valmistab muret Keskkonnaministeeriumi käitumine, kus ilma probleemi välja toomata, mõjusid analüüsimata, alternatiivlahendusi kaardistamata ning huvigruppe kaasamata, esitatakse keskkonnakomisjonile väga olulisi ja põhimõttelisi muudatusettepanekuid. Kuna muudatusettepanekud nr 61 (pakendijäätmete tasuta äravedu), nr 62 (pakendiorganisatsioonide kulude jaotamist puudutav muudatusettepanek) ja nr 65 (pakendijäätmete tagasivõtu kohustus müügikohas) on koostatud läbipaistmatult ja ilma analüüsideta, vastuolus hea õigusloome põhimõtetega ning muudatustega kaasnevad miljonitesse eurodesse ulatuvad kulud, siis teeme Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta need muudatusettepanekud jäätmeseaduse eelnõusse lisamata. Järgnevalt selgitame lähemalt oma seisuskohti. I Pakendijäätmete tasuta äravedu ja käitlemine 1. Ettevõtjate esindusorganisatsioonidele valmistab muret Keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek nr 61 (sõnastatakse jäätmeseaduse eelnõu 167), mille kohaselt peavad pakendiorganisatsioonid tagama kõigi tagatisrahata pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise nende jäätmevaldajate (eramajad, korteriühistud, juriidilised isikud, kes ei ole pakendiettevõtjad) juurest, kus on korraldatud jäätmevedu, kusjuures pakendijäätmete äravedu peab toimuma vähemalt sama sagedusega kui segaolmejäätmete äravedu. Mõjude analüüs 2. Meie hinnangul on tegemist väga olulise ja põhimõttelise muudatusega pakendijäätmete käitlemise süsteemis. Seetõttu peame ülioluliseks, et
2 muudatusettepanekuga kaasneb põhjalik mõjude analüüs, kus on hinnatud muudatuse mõju jäätmevaldajatele, pakendiorganisatsioonidele, pakendiettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele, riigile ja keskkonnale. 3. Ettevõtjate esindusorganisatsioonidele teadaolevalt ei ole Keskkonnaministeerium analüüsinud muudatusettepanekuga kaasnevaid mõjusid. Taunime Keskkonnaministeeriumi käitumist, kus pärast aastatepikkust jäätmeseaduse eelnõu väljatöötamist ning kooskõlastusringi läbiviimist esitatakse Riigikogu keskkonnakomisjonile väga olulise kaaluga muudatus, mille mõjusid ei ole analüüsitud. 4. Juhime tähelepanu sellele, et ka Riigikontroll 1 on varasemalt viidanud, et üheks põhjuseks, miks Eestis on tekkinud probleeme olemjäätmete kogumise ja taaskasutamisega, on see, et riik teeb olulisi otsuseid, hindamata muudatuste mõju. 5. Pakendijäätmete tasuta äravedu ja käitlemine suurendab nii jäätmevaldajate (eramajades ja korteriühistutes elavad inimesed; juriidilised isikud, kes ei ole pakendiettevõtjad), kolme pakendiorganisatsiooni, ca 4000 pakendiettevõtja ning kohalike omavalitsuste kulusid ja toob neile kaasa täiendavaid kohustusi. 6. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul suurendab pakendijäätmete tasuta äravedu ja käitlemine ühiskonna kogukulusid minimaalselt 10,6 mln euro ulatuses aastas. Mõjude hindamise eeldustega saab lähemalt tutvuda kirja lisas. 7. Muudatusettepaneku kohaselt on pakendijäätmete äravedu inimeste jaoks tasuta, kuid tegelikkuses kaasnevad ka inimestele otsesed kulud. Inimesed peavad ostma või rentima maja juurde pakendikonteineri. Kui iga maja juurde tuleb osta üks pakendikonteiner, siis selle ühekordne kogukulu on ca 15 mln eurot. Kui kõik majad eelistavad prügikonteineri ostmisele rentimist, siis selle kogukulu on aastas ca 5 mln eurot. Nimetatud kulud võivad olla kordades suuremad, kui inimestel ei ole lubatud pakendeid koguda ühte segapakendikonteinerisse, vaid nad peavad koguma pakendeid liigiti mitmesse erinevasse konteinerisse. Lisaks pakendikonteineri rentimise või ostmise kuludele peavad inimesed maksma pakendiorganisatsioonidele tühisõidu tasu, kui nad panevad pakendijäätmete konteinerisse muud liiki jäätmeid. Inimestele kaasnevad ühekordsed kulud ka seoses lepingu sõlmimisega pakendiorganisatsiooniga. Korteriühistutele tuleb täiendavaid kohustusi ja kulusid seoses pakendikonteinerite ümbruse koristamisega, inimeste teavitamisega ning prügimajade laiendamisega. Lisaks otsestele kuludele suurendab muudatus ka kaudselt inimeste kulusid. Pakendiorganisatsioonide ja seeläbi ka pakendiettevõtjate kulude kasv kantakse vähemalt osaliselt edasi toode või teenuste lõpphinda, mille kokkuvõttes tasub tarbija ehk jäätmevaldaja. 8. Pakendijäätmete äraveo ja käitlemisega kasvavad pakendiorganisatsioonide kulud vähemalt 10,6 mln euro võrra aastas. Kulud on kordades suuremad, kui 1 korraldamisel. Tallinn, 12. detsember 2016, language/et-ee/default.aspx.
3 ühe segapakendikonteineri asemel tuleb iga maja juures tühjendada mitut erinevat pakendikonteinerit. Kulud võivad osutuda kordades suuremaks ka juhul, kui jäätmeseadusesse viiakse Keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek nr 62, mille kohaselt võib üks pakendiorganisatsioon nõuda teiselt pakendiorganisatsioonilt pakendijäätmete ringlussevõtu või taaskasutamise kulude hüvitamist. See muudatus võib vähendada pakendiorganisatsiooni motivatsiooni tegutseda kuluefektiivselt. 9. Muudatus suurendab pakendiettevõtjate kulusid vähemalt 10,6 mln euro ulatuses aastas, sest selle summa ulatuses suurenevad minimaalselt pakendiorganisatsioonide, kellelt pakendiettevõtjad turule lastud pakendite kokkukogumise ja taaskasutamise teenust ostavad, kulud. Hetkel on pakendiorganisatsioonide poolt küsitav teenustasu Euroopa mõistes keskmisel tasemel, kuid muudatusettepaneku jõustumisel oleks teenustasu Euroopa üks kõrgemaid. 10. Muudatus toob kaasa täiendavaid kohustusi ka kohalikele omavalitsustele, kes peavad hakkama teostama järelevalvet selle üle, kas kõik jäätmevaldajad on sõlminud pakendiorganisatsioonidega lepingud pakendijäätmete äraveoks. 11. Lisaks on küsitav, kas muudatusega kaasneb positiivset mõju keskkonnale. Muudatuse tulemusena võib suureneda segaolmejäätmetest eraldi kogutud pakendijäätmete hulk, kuid see ei avalda iseenesest keskkonnale positiivset mõju. Muudatuse tulemusena peaks suurenema pakendijäätmete ringlussevõtu määr, kuid meie hinnangul ei taga pakendijäätmete kogumine jäätmete ringlussevõtu suurenemist. Oma hinnangut põhjendame punktides 18 ja 19. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et erinevalt tavalisest jäätmeveost, kus piirkonnas tegutseb üks jäätmevedaja, on pakendijäätmete äraveo puhul reaalne, et ühel tänaval sõidavad kolme erineva pakendiorganisatsiooni autod. Seoses prügiautode kilometraaži märgatava suurenemisega kaasneb muudatusega täiendav koormus teedele ja keskkonnale. 12. Juhime tähelepanu asjaolule, et muudatusettepanek puudutab üksnes seda osa pakendijäätmetest, mida hetkel pannakse segaolmejäätmete hulka. Segaolmejäätmetes sisalduvad pakendijäätmed moodustavad aga alla 0,5 protsendi Eestis tekkivatest jäätmetest, kuid muudatuse rahaline kulu ühiskonna jaoks on üle 10 mln euro aastas. Kui selline summa ei taga ka keskkonnale positiivset mõju, siis ei ole meie hinnangul mõistlik muudatusettepanekut ellu viia. Probleem, mida soovitakse lahendada 13. Meile jääb ebaselgeks, mis on see probleem, mida Keskkonnaministeerium soovib muudatuse abil lahendada. Muudatusettepaneku selgituste juures on üksnes pealiskaudselt nenditud, et muudatus on oluline, et tagada tagatisrahata pakendijäätmete liigiti kogumine ja pakendijäätmete taaskasutamine. 14. Nõustume, et muudatus aitab mõnevõrra vähendada pakendijäätmete osakaalu segaolmejäätmetes. Samas ei ole mõistlik eeldada, et muudatuse jõustumisel pannakse kõik pakendijäätmed pakendikonteinerisse. Esiteks ei ole väga suur osa elanikkonnast harjunud prügi oma kodus sorteerima ning pakendikonteineri
4 asukoha lähedus ei pane inimesi automaatselt prügi sorteerima. Inimestel on mugavam pakendijäätmed panna endiselt segaolmejäätmete konteinerisse kui neid kodus liigiti kokku koguda. Teiseks ei kaasne muudatusega piisavat rahalist motivatsiooni pakendijäätmete eraldamiseks segaolmejäätmetest. Riigikontrolli hinnangul ei motiveeri jäätmeveoteenuse madal hind inimesi jäätmeid sortima ning seetõttu ei jõua jäätmed uuesti ringlusse. 2 Täna on leibkonna keskmine prügiveo arve ca neli eurot ning kui see väheneb muudatuse tulemusena isegi kolmandiku võrra, siis selle mõju leibkonnale on liiga väike inimeste käitumisharjumuse muutmiseks. Kolmandaks, inimestel ei pruugi olla teadmisi prügi sorteerimise kohta. Neljandaks, kui inimestele esitatakse arve, kui pakendikonteinerisse on sattunud ka muud liiki prügi, siis sellise arve ja eksimuse vältimiseks on inimesel suurem motivatsioon panna pakendijäätmed endiselt segaolmejäätmete hulka. Seega on ka pärast muudatuse jõustumist mugavam ja lihtsam panna pakendijäätmeid endiselt segaolmejäätmete hulka. 15. Pakendijäätmete eraldamisel segaolmejäätmetest ei ole keskkonnale positiivset kasu, kui pakendijäätmete kokkukogumisele järgnevates etappides ei toimu muudatusi. Kokkukogutud pakendijäätmete taaskasutamiseks hakatakse ilmselt kasutama jäätmete põletamist ja jäätmekütuse tootmist, mis on odavam kui pakendijäätmete ringlusse võtmine. Seetõttu ei kaasneks muudatusega suure tõenäosusega positiivset mõju keskkonnale. Ühiskonnale on odavam mitte kulutada rohkem kui 10 mln eurot pakendite kokkukogumisele, vaid selle asemel kasutada segaolemjäätmeid energia tootmiseks. Seega ei ole muudatusettepanek kuluefektiivne ega keskkonnahoiule suunatud lahendus. 16. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et Eestil ei ole suuri probleeme pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega ning seda kinnitavad ka Keskkonnaagentuuri andmed aastal oli pakendijäätmete taaskasutuse määrad Eestis oluliselt kõrgemad kui EL-i poolt kehtestatud sihtarvud (vt Tabel 1). Seega ei ole Eestil vaja kasutusele võtta täiendavaid meetmeid pakendijäätmete taaskasutuse suurendamiseks. Tabel 1. Pakendijäätme taaskasutamine aastal Taaskasutuskasutamivõtu määr Taas- Ringlusse- Ringlussevõtu Materjal sihtarv määr (%) e sihtarv (%) Ringlussevõtu sihtarv 2025 Ringlussevõtu sihtarv 2030 Klaas Plast Paber ja kartong Metall Puit KOKKU Allikas: Kaukver (2015) 3 ; Keskkonnaagentuur 2 korraldamisel. 3 Kaukver, K. (Toim.) (2015). Eesti jäätmekäitluse ülevaade Tallinn: Keskkonnaagentuur,
5 17. Arvestades EL-i jäätmehierarhiat peaks eesmärk olema jäätmete ringlussevõtu määra suurendamine, mitte taaskasutuse määra suurendamine, mille alla kuulub ka jäätmetest energia saamine. Kui vaadata pakendijäätmete ringlussevõtu määrasid, siis on näha, et Eesti täidab täna EL-i nõudeid (vt Tabel 1), erandiks plast. Eesti täidab täna teatud materjalide (puit, metall, klaas) osas ka aastal kehtima hakkavaid ringlussevõtu sihtarve. Seega puudub hetkel vajadus uute täiendavate meetmete järgi, et suurendada pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve. 18. Riigikontrolli hinnangul 4 on juba täna erinevate materjalide ringlussevõtu võimalused Eestis piiratud ning pooled jäätmetest eksporditakse. Sellises olukorras ei ole mõistlik eeldada, et muudatusettepanek suurendaks pakendijäätmete ringlussevõttu. Riigikontrolli aruandes 5 on ka välja toodud, et Keskkonnaministeeriumi ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ekspertide hinnangul on olmejäätmetest praegu edukamalt välja sorditud majanduslikult tasuvamad jäätmeliigid (eelkõige paberi- ja kartongi-, klaasi- ning metallijäätmed). Need pakendijäätmed moodustavad ca 70 protsenti kõikidest pakendijäätmetest 6 ja nende ringlussevõtu määr on ka oluliselt kõrgem kui teistel jäätmeliikidel. Seega muudatusettepanek ilmselt ei mõjuta olulisel määral nende pakendijäätmete ringlussevõttu. Ligi 30 protsenti pakendijäätmetest moodustavad plastijäätmed 7, mille ringlussevõtt ei ole majanduslikult veel nii tasuv ning seetõttu on selle jäätmeliigi ringlussevõtu määr vaid 29 protsenti (vt Tabel 1). Seda asjaolu ei muuda ilmselt ka plasti eraldi kokkukogumine olmejäätmetest. Eelnevast tulenevalt on ettevõtjate esindusorganisatsioonid seisukohal, et pakendijäätmete eraldi kogumine segaolmejäätmetest ei suurenda automaatselt pakendijäätmete, sh plastijäätmete ringlussevõtu määra. 19. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et pakendijäätmete ringlussevõtuks tuleb pakendijäätmed sorteerida. Kui inimesed koguvad pakendijäätmed ühte segapakendi konteinerisse, siis see suurendab prügi sorteerimisvajadust. Kui kõik inimesed hakkaksid pakendijäätmeid panema segaolmejäätmete konteineri asemel segapakendi konteinerisse, siis selle tulemusena tuleb aastas sorteerida ca tonni pakendijäätmeid. Eestis ei pruugi aga hetkel olla nii suurt sorteerimisvõimekust. 20. Eestile ei valmista probleeme pakendijäätmed, vaid olmejäätmed ja nende ringlussevõtt. Kui pakendijäätmete ringlussevõtu määr oli aastal 60 protsenti, siis olmejäätmete puhul oli see protsent vaid EL-i nõuetest tulenevalt peab olmejäätmete ringlussevõtu määr olema aastaks 2020 vähemalt korraldamisel. 5 korraldamisel. 6 Allikas: Riigikontroll Keskkonnaagentuuri (KAUR) andmetel 7 Allikas: Riigikontroll KAURi andmetel 8 Allikas: Riigikontroll KAURi andmetel.
6 21. Ettevõtjate esindusorganisatsioonidele jääb arusaamatuks, miks soovib Keskkonnaministeerium suurendada pakendijäätmete ringlussevõtu määra, mis on oluliselt suurem kui muudel olmejäätmete liikidel. Kõige suurema osa olmejäätmetest moodustavad biojäätmed (26 protsenti), mille ringlussevõtu määr on vaid 14 protsenti 9. Biojäätmed moodustavad ka kõige suurema osa segaolmejäätmetest (32 protsenti) 10. Seega peab Eesti meie hinnangul panustama sellesse, et suureneks olmejäätmete ringlussevõtt ning erilist tähelepanu tuleks pöörata biojäätmete olmejäätmetest eraldi kokkukogumisele ja ringlusse võtmisele. Küsimused 22. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul on väga oluline saada enne muudatusettepaneku menetlemise jätkamist vastused järgmistele küsimustele: a. Milline on Keskkonnaministeeriumi hinnangul muudatusettepaneku mõju jäätmevaldajatele, pakendiorganisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele, riigile ja keskkonnale, sh pakendijäätmete kokkukogumisele, taaskasutamisele ja ringlussevõtule? b. Kui suur on praegu Eestis jäätmete sorteerimise maksimumvõimsus ja kas sellest piisab kõikide pakendijäätmete sorteerimiseks? c. Millised on hetkel pakendijäätmete ja laiemalt olmejäätmete ringlussevõtu võimalused Eestis ja meie lähiregioonis ning milline on ringlussevõtu tööstuse arengu lähiperspektiiv? d. Milline on muudatuse jõustumisel kohalike omavalitsuste roll jäätmete käitlemisel? e. Kes ja kuidas hakkab teostama järelevalvet pakendijäätmete tasuta äraveo üle? Kuidas takistatakse majapidamisi segaolmejäätmete hulka pakendijäätmeid panemast? f. Kas iga maja juurde võib panna ühe segapakendikonteineri või peab iga maja juures pakendeid koguma liigiti mitmesse erinevasse konteinerisse? Leiame, et mõistlik on kasutusele võtta üks segapakendikonteiner. g. Mis saab pakendiorganisatsioonide poolt rajatud avalikust pakendikonteinerite võrgustikust? h. Mis probleemi soovib Keskkonnaministeerium muudatusettepaneku abil lahendada ning mis on muudatusettepaneku eesmärk? Ettepanekud 23. Kuna pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemisega kaasnevad ühiskonna jaoks minimaalselt 10 mln euro ulatuses kulusid ning pakendijäätmete eraldi kokkukogumine ei suurenda suure tõenäosusega pakendijäätmete ringlussevõtu määra ehk muudatusega ei kaasne positiivset mõju keskkonnale, siis sellest 9 Allikas: Riigikontroll KAURi adnmetel. 10 Allikas: Riigikontroll SEI Tallinna andmetel. SEI-Tallinna uuringu aruanne (2014). Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. Uuringu teostaja: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.
7 lähtuvalt teeme keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta muudatusettepanek nr 61 jäätmeseaduse eelnõusse lisamata. 24. Meie hinnangul on tänase jäätmekäitluse üheks olulisemaks probleemiks olmejäätmete ringlussevõtu madal määr. Sellest tulenevalt soovitame Keskkonnaministeeriumil otsida sellele probleemile võimalikke lahendusi nii regulatiivsete kui mitteregulatiivsete meetmete seast. 25. Peame igati vajalikuks ja mõistlikuks, et nii olulise probleemi lahendamine toimuks vastavalt Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, mille kohaselt tuleb esimese sammuna koostada väljatöötamiskavatsus, kus kirjeldatakse probleemi olemust, pakutakse välja erinevaid lahendusi ning analüüsitakse nende mõjusid. Lisaks tuleb probleemi lahendamisse kaasata huvigruppe. 26. Ettevõtjate esindusorganisatsioonid pakuvad probleemi lahendamiseks välja mitmeid ettepanekuid, mida tuleks täiendavalt analüüsida: a. Riik võiks koostöös kohalike omavalitsuste ja pakendiorganisatsioonidega tegeleda senisest rohkem ning järjepidevamalt inimeste teavitamisega ja info vahendamisega, et suurendada teadlikkust ning parandada inimeste käitumisharjumust seoses olmejäätmete liigiti kogumisega. b. Kuna olmejäätmetest ja segaolmejäätmetest moodustavad kõige suurema osa biojäätmed, mille ringlussevõtu määr on kordades madalam kui pakendijäätmetel, siis peaks riik võtma kasutusele meetmeid, mis motiveerivad inimesi biojäätmeid segaolmejäätmetest eraldi koguma. c. Riik võiks soodustada olmejäätmete ringlussevõtu võimalusi. Riigikontroll on oma aruandes 11 leidnud, et kuna osa jäätmeliikide (nt biojäätmete) ringlussevõtt on majanduslikult vähetasuv, peaks riik lõppkäitlusvõimaluste rajamist enam soosima. Seeläbi soodustatakse ka nende jäätmete liigiti kogumist. Riigikontrolli hinnangul tuleb tõsisemalt kaaluda biojäätmete kogumise, käitlemise ja käitlussaaduste (sh komposti, biogaasi) kasutamise edendamist (nt haljastuses) ja toetamist, mis looks Eestis tegutsevatele ettevõtetele majandustegevuse võimalusi. Lisaks tuleks soodustada plasti ringlussevõtu võimalusi. d. Riik ei peaks kohustuslikus korras sundima pakendiorganisatsioone ja majapidamisi sõlmima pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise lepinguid. Selle asemel võiks riik soodustada vabatahtlikke algatusi. Täna pakuvad kaks pakendiorganisatsiooni majapidamistele võimalust tellida maja juurde tasuta pakendikonteiner koos selle tühjendamisega. Sellist lahendust kasutab meile teadaolevalt mitu tuhat majapidamist üle Eesti. Näiteks Saaremaal soovib sellise algatusega liituda ka Saaremaa vald. 11 korraldamisel.
8 e. Riik võiks kaaluda KOV-de rolli suurendamist, mitte vähendamist jäätmemajanduses. Näiteks Riigikontrolli 12 arvates peab olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide täitmiseks paranema omavalitsuste ja riigi koostöö. Kui omavalitsusel on võimalik otsustada korraldatud jäätmeveo hanke kaudu, milliseid jäätmeid liigiti kogutakse, kes hakkab jäätmeid vedama ning kuidas jäätmeid käidelda, on põhimõtteliselt võimalik omavalitsustel jälgida, et korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed jõuaksid ringlusse. II Pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude jagamine pakendiettevõtja ja pakendiorganisatsioonide vahel 1. Keskkonnaministeeriumi muudatusettepanekuga nr 62 (täiendatakse jäätmeseaduse eelnõud -ga 170) lisatakse seadusesse põhimõte, et igal pakendiorganisatsioonil, kes on kogunud ja nõuetekohaselt ringlusse võtnud või taaskasutanud pakendijäätmeid rohkem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki pakendite turul, on õigus nõuda teiselt pakendiorganisatsioonilt, kes on pakendijäätmeid kogunud ja nõuetekohaselt ringlusse võtnud või taaskasutanud vähem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki pakendite turul, ringlussevõtu või taaskasutamise kulude hüvitamist ulatuses, mis tagab vastutuse proportsionaalsuse turuosadega. 2. Selle sätte osas jääb esiteks ebaselgeks, kuidas tehakse kindlaks kolme pakendiorganisatsiooni turuosa ja veel erinevat liiki pakendite osas. 3. Teise murekohana näeme seda, et praktikas on väga keeruline kindlaks teha, milline on põhjendatud kulu, mida üks pakendiorganisatsioon saab teiselt selle sätte alusel sisse nõuda. Kui näiteks üks pakendiorganisatsioon kogub väga suurte kuludega kokku palju pakendijäätmeid, siis võib tekkida olukord, kus kaks teist pakendiorganisatsiooni peavad esimesele pakendiorganisatsioonile hüvitama ebamõistlikult suured kulutused. 4. See säte tekitab ebakindlust ka pakendiettevõtjates, kellelt võidakse nõuda ootamatult suurt ja ebamõistlikku teenustasu, sest teine pakendiorganisatsioon on väga kõrgete kuludega pakendijäätmed kokku kogunud. 5. Kuna see muudatusettepanek ei võimalda pakendiettevõtjal ette näha pakendijäätmete kokkukogumise ja taaskasutamisega seotud kulutusi, siis teeme ettepaneku jätta ettepanek nr 62 jäätmeseadusesse lisamata. III Pakendijäätmete tagasivõtu kohustus müügikohas 1. Keskkonnaministeeriumi muudatusettepanekuga nr 65 (muudetakse jäätmeseaduse eelnõu 172 lg 2 sõnastust) soovitakse pakendiettevõtjale panna kohustus pakendijäätmete tagasivõtuks müügikohas või müügikoha vahetus läheduses sõltumata sellest, kas pakendiettevõtja ostab 12 korraldamisel.
9 pakendijäätmete kokkukogumise teenust pakendiorganisatsioonilt või täidab seda kohustust ise. 2. Pakendiseaduse ( 16 lg 2) ja jäätmeseaduse eelnõu ( 172 lg 3) kohaselt on selline kohustus pakendiettevõtjal ainult juhul, kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendiorganisatsiooni kaudu. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul on mõistlik jätta sama põhimõte kehtima ka edaspidi. 3. Muudatusettepaneku jõustumisel peab iga kodumajapidamise ja iga pakendiettevõtja müügikoha juures olema pakendikonteiner ning lisaks jääb alles tänane pakendiorganisatsioonide poolt rajatud avalike pakendikonteinerite võrgustik. Nii mahukas pakendikonteinerite võrgustiku ülalpidamine suurendab märgatavalt pakendiorganisatsioonide ja pakendiettevõtjate kulusid ja lõppkokkuvõttes ka tarbija kulusid. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul ei ole mõistlik pakendijäätmete kokkukogumist dubleerida kolmes erinevas kohas. Pigem tuleks koostöös kohalike omavalitsustega laiendada tänast avalikku konteinerparki, et inimestel oleks kodu lähedal ja mõistlikes sõlmpunktides võimalik sorteeritud jäätmetest vabaneda. 4. Meile teadaolevalt ei ole Euroopa lähiriikides nõuet, et pakendiettevõtja peab kohustuslikus korras müügikohas või selle vahetus läheduses kokku koguma pakendijäätmeid. Eeskuju puudumisel tuleks sellise nõude tulemuslikkust ja kulukust põhjalikumalt analüüsida, mida Keskkonnaministeerium muudatusettepaneku esitamisel ei ole kahjuks teinud. 5. Juhime tähelepanu sellele, et kui iga pakendiettevõtja müügikoha juurde tuleb panna pakendikonteiner, siis võivad sellega kaasneda tõsised hügieeniprobleemid. Jäätmed tõmbavad ligi erinevaid baktereid ja kahjureid, närilisi, linde ja putukaid, kes võivad edasi edasi liikuda toidukaupade lattu ja müügikohta, mis asub konteineri vahetus läheduses. Lisaks võib pakendikonteineriga kaasneda hais, jäätmekonteineri ümber saada visatud jäätmed ning kaasneda muud probleemid, mis ei kuulu normaalsetes riikides ostukogemuse juurde. 6. Ettevõtetega ja kaubanduskeskustega tekivad jäätmevedajatel tõenäoliselt vaidlused, kes pakendikonteinerite kõrvale poetatava või neisse mitte mahtuvad jäätmed ära koristab ning kui kiiresti. Kaubandusettevõtete äritegevusele on selge negatiivne mõjur see, kui nende parklas või sissekäigu kõrval vedelevad eraisikute olmejäätmed. 7. Pakendiettevõtjate jaoks on üheks kitsaskohaks ka see, et müügikohta või vahetult selle juurde ei ole võimalik pakendikonteinerit paigaldada ruumipuuduse tõttu. Probleemi võib süvendada see, kui iga müügikoha juures tuleb pakendijäätmeid liigiti koguda, mis tähendab, et ühest pakendikonteinerist ei piisa. Ruumipuuduse risk esineb erinevates kauplustes. Mõnes kaubanduskeskuses napib tõsiselt parkimiskohti juba täna ning prügikonteinerid ja prügiauto manööverdamisruumi loomine parklasse vähendaks neid allapoole kriitilist piiri ja KOV-i seatud nõudeid. Teistes kohtades on müügikoht väike või otse tänava ääres ning puudub ruum pakendikonteineriks. Samas pisikesel
10 pakendiprügikastil ei pruugi olla mõtet, sest eraldi äravedu oleks ebamõistlikult kulukas nii väikesele kogusele. Kus võimalik ja otstarbekas, on liigiti kogumise konteinereid ka tänasel päeval kokkuleppel kauplusega pandud viimase lähedusse, kuid seda ei saa teha kohustuslikuks kõikjal, arvestamata ümbritsevat keskkonda, logistikat, ruumilisi võimalusi, hügieenikaalutlusi jms. 8. Kuna täna ei ole Eestil suuri probleeme pakendijäätmete kokkukogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtuga, siis jääb meile sarnaselt muudatusettepanekuga nr 61 ebaselgeks, mis probleemi soovitakse muudatuse abil lahendada ning mis on muudatuse eesmärk. Lisaks on teadmata, milline on muudatuse majanduslik mõju ning kasu keskkonnale. Kuna ministeerium ei ole muudatusettepanekut põhjendanud ning mõjusid analüüsinud, siis tuleb see muudatusettepanek jätta jäätmeseaduse eelnõusse lisamata. IV Pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontroll 1. Avaldame toetust Keskkonnaministeeriumi muudatusettepanekule nr 68, millega leevendatakse pakendiettevõtja kohustust korraldata audiitorkontroll turule lastud pakendite kohta. Kui täna on pakendiaruande auditeerimise kohustus pakendiettevõtjal, kes laseb turule pakendeid massiga üle viie tonni aastas, siis ettepaneku kohaselt valivad pakendiorganisatsioonid, millised temaga liitunud pakendiettevõtjad audiitorkontrolli tegema peavad. Endiselt on pakendiaruande auditeerimisest vabastatud pakendiettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendeid. Ettevõtjate esindusorganisatsioonid kinnitavad, et on jätkuvalt valmis kaasa aitama olmejäätmetega seonduvate kitsaskohtade lahendamisele. See protsess peab toimuma aga läbipaistvalt ja kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega ning selle läbiviimine mõne kuu jooksul ei taga kvaliteetset tulemust. Seetõttu ei ole võimalik jäätmeseaduse eelnõusse lisada pakendijäätmete tasuta äravedu (ettepanek nr 61), pakendiorganisatsioonide kulude jagamist puudutavad muudatusettepanekut (nr 62) ning pakendijäätmete tagasivõtu kohustust müügikohas (nr 65). Ettevõtjate esindusorganisatsioonid avaldavad soovi nimetatud muudatusettepanekute teemal kohtuda Riigikogu keskkonnakomisjoniga. Lisaks soovime teada, kas ja millisel kujul on keskkonnakomisjon võtnud arvesse varasemaid ettepanekuid, mida Kaubandus- Tööstuskoda on esitanud koos erialaliitudega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor
11 Lisa: Pakendijäätmete tasuta äraveo mõjude analüüs Pöördumisega on liitunud: Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Kaupmeeste Liit
PowerPoint Presentation
Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend
RohkemSlaid 1
Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu
RohkemMicrosoft PowerPoint - NarvaJaatmepaev130310
Jäätmemajanduse arendamise võimalused Narva linnas Arina Koroljova Narva Linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialist Otsustaja ülesanded otsuste tegemisel jäätmemajanduse korraldamise kohta Otsused
RohkemSaastetasud
Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt
RohkemH.Moora ettekanne
Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja
RohkemMicrosoft Word - Analyys_Jaatmeveoga liitumine_L_Kanger.doc
RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine JäätS 69 lg 4 alusel Kohtupraktika lühianalüüs Liina Kanger haldusõiguse analüütik Tartu September 2011 Sisukord Sissejuhatus...
RohkemLuunja valla jäätmekava Luunja 2018
Luunja valla jäätmekava 2018-2024 Luunja 2018 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1 ÜLDOSA... 5 1.1 LUUNJA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS... 5 1.1.1 Asukoht... 5 1.1.2 Rahvastik... 5 1.1.3 Elamumajandus ja infrastruktuur...
RohkemVäljaandja: Kolga-Jaani Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: H
Väljaandja: Kolga-Jaani Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2018, 50
RohkemLääne-Harjumaa jäätmekava Vastu võetud Nissi Vallavolikogu määrusega nr 11 LÄÄNE-HARJUMAA JÄÄTMEKAVA (Harku, Keila, Ker
Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015 2020 Vastu võetud Nissi Vallavolikogu 18.06.2015 määrusega nr 11 LÄÄNE-HARJUMAA JÄÄTMEKAVA 2015 2020 (Harku, Keila, Kernu, Nissi, Padise, Saue valla ning Saue linna ühine
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemWAMPS uuring
NARVA JÄÄTMEUURING Lepingulise töö lõpparuanne Lepinguline töö nr 2 (8.01.2009) Tallinn 2009 SISUKORD 1 Sissejuhatus... 3 2 Sortimisuuring... 4 2.1 Kasutatud metodoloogia... 4 2.2 Proovivõtmine ja analüüsimine...
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemKinnitatud Alajõe Vallavolikogu a. määrusega nr. 12 ALAJÕE VALLA JÄÄTMEKAVA
Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 05.10.2017.a. määrusega nr. 12 ALAJÕE VALLA JÄÄTMEKAVA 2017-2018 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED JA ARENGU-DOKUMENDID... 6 1.1. Eesti
RohkemMicrosoft Word - M8_jäätmekava aastateks lisa
KEHTESTATUD Kadrina Vallavolikogu 30. aprilli 2014 määrusega nr 8 KADRINA VALLA JÄÄTMEKAVA 2014-2020 2008-2013 jäätmekava uuendamine 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL
RohkemJäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.
Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja
RohkemOlmejäätmete uuring 2008.doc
EESTIS TEKKINUD OLMEJÄÄTMETE (SH ERALDI PAKENDIJÄÄTMETE JA BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE) KOOSTISE JA KOGUSTE ANALÜÜS SEGAOLMEJÄÄTMETE SORTIMISUURING Lepingulise töö aruanne Keskkonnaministeeriumi lepinguline
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemMEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak
Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemTeema
Veopakendi standardiseerimine ja keskkond 26.10.2018 Hannes Falten Teemad Veopakend ja veopakendi standardiseerimine Eestis ja meie lähimate kaubanduspartnerite juures Miks seda vaja on? Kuidas me seda
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemElva Vallavalitsus
ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid
RohkemRIIGI JÄÄTMEKAVA
AS Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@online.ee Tellija: Keskkonnaministeerium Töö nr: 12111 Vastutav täitja Madis Metsur Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn juuni 2014 SISUKORD KESKKONNAMÕJU
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemEesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Meediaagentuuride Liit Eesti Ringhäälingute Liit Eesti Toiduainetööstuse Liit
Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Meediaagentuuride Liit Eesti Ringhäälingute Liit Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit Eesti
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemCOM(2010)88/F1 - ET
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.3.2010 KOM(2010)88 lõplik EUROOPA KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE IMO Hongkongi konventsiooni (laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta), Baseli konventsiooni
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemSularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_
Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemPAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE
PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemMare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt
IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemRessursitõhusus – mida see ettevõttele annab
RINGMAJANDUS JA EESTI RESSURSSIDE KASUTUS Kaupo Heinma Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksuse asekantsler Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksus Keskkonnatehnoloogia Maavarade kaitse ja kasutamine
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemPowerPoint Presentation
Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
Rohkem