Worstiwalmistaja MAIM

GORI Worstiwalmistaja HAI M Hirmus ja õudne - naljakas lugu - - kõwade närwidega lastele - - ta KIRI" PARHÜb

tvord elas wana wastik juut, ta nimi oli Haim, Kuid rahwas hüüdis teda ikka: Wana Kuriwaim. > Ta oli must ja räpane kui sandi kaltsukimp; suur nina näos li igine just nagu niguklimp ; üksainus hammas haiswas suus. kui kõrbcnd worstiork ja soolatüügas nina peal, kui taari lassi kork ; ta habe kaheharune, kui ore sambla tutt ja kdrwa ääres juukste salk, kui ktnver roostend kett Ta oli wastik wana mees, kuid mis. sest rää kida, siin on ta pilt ja igaüks wõib ise otsusta. Haini oli juba kaunis eakas, ta pealagi oli paljas ja selg küürus, kuid siiski oli ta wäle ja kärmas. Rahwas rääkis,.et ta enam ei

wanatse.^ waid igawesti niisuguseks jääb, sest ta olla suremata juut. Haimi tundis kogu ü m bru skon na r ahwas. Ta oli maast-ipa ci alast musta äri a antul ja sel kombel patju ralm-wara endal saanud. Hõbedat, tai' oli nagu rabamulda. sukasääred täis tal köiisewat kulda ; nagu pahna oti kirjut paberraha ja ta selle mattis kuuri nurka maha. Aga ahne oti Haini siiski weel, raha järel limpsas isukalt ta keel. Tal oli linna seisval wäike urtsik, nagu koerakeng. See oli ara samme!elanud ja kössi >i wajun ud. Katuselaudade wahele oli tuul awarad praod uuris ta mid ja seina palkidesse olid puu- koid stigawad augud närinud. Seal mi sikus elas Halm juba kauemat aega, walmistas worste ja müüs neid raiuvale. Oma kaupa oli ta. nagu juut ikka, osaw kiitma. Kui keegi ostma tuli, siis pidas ta sellele pika kõne.

Ai, wai, minu koup olep hea minu annap o.ma pea ja palju hebe raha kui worst see olep paha! Ja minu mitte ei kiitlep, Kui minu teile itlep mu \ vorsti heameelega sei iks kord Tirgi sultan ka; ma meistap worsti teha keik werske herja liha. Seed heameelega ja limpsud keelega. Ai, wai, see olep tesi h worst magus nagu mesi! Ja inimesed soid ja uskusid et worst id on wärskest härjalibast. Aga worstid olid kassi lihast Haim oli ihnus ja ahne ja ta ei täi nud kallist härjaliha w orelid esse tarwitada. Kassiliha - wois ta aga ilma hinnata saada. Ööseti, kui päcwasest askeldusest wäsiiiud majad omad silmaluugid kinni lasksid wajuda s

ja kuukiirte mahedal paistusel tardunult tuk kuma jäid, puges IIaim kongist wäija ja algas jahti. Ta hoidis hoowi peal koera putkas suurt halli kassi kettis. Kui Haim kassi sabast nä pistas, siis karjus kass koleda häälega. Seda 10

kuuldes tulid teised kassid sinna. Il aim laskis nad putkasse pugeda ja lükkas siis laua ette. Saak oli kaes. Kui mõni kass aga kartlik ja umbusklik oli ja putka lähedale ei tulnud, siis kahmas Haini suure noa ja wiskas noaga. Ta oli aja jooksul ses suhtes hea osawuse omanm elanud ja wiskas kaunis tabawalt Kui aga ka see wahel äpardas ja kass terweks jäi, siis hakkas ta teda taga ajama, Niiwiisi ajas ta tihtilugu ööd läbi katukseid mööda kasse taga. Kui ta kassi kätte sai, muigas ta ja pilgutas kawalalt silmi.- i- Surmahirmus küünistasid kassid tal. käed ja suud-silmad weriseks, kuid sellest Haini ei hoolinud. Mõni kass ronis puu otsa, mõeldes et seal hädaohutam on. Kuid Haim oli wäle ja kär mas, Nagu oraw ronis ta kassile puu otsa järele ja kassi päewad olid loetud. Kui mõni Hairni jahitsemas juhtus nägema, siis seletas Haim :

«Minu kassi raibe oi ep kodunt era jooks- nud ja niid minu piiab tema jelle kinni muidu rotted keig minu worsted era seemal* Ise aga mõtles.: Sest loomast wersket worsti me teeme j elle warsti! See worst oi ep aus ja hea ja ikski seda ei tea, ka mitte kassi peremees rnes liha worsti sees! Aga tal oli ka weel palju teisi abinkusi kasside püüdmiseks. Wäga osawasti. püüdis ta kasse suure roostetanud rotilõksuga. Lõksu konksu otsa asetas ta elusa roti, wõttis siis klapi pae la kõndiste sõrmede wahele ja kükitas luurates kasti taha. Roti haisu tundes ilmus mõni näl ginud kass suud wesitades ja puges puuri, et maitswa suutäiega isu kahandada. Siis laskis Haim klapi kinni kukkuda ja worsti ainet oli jälle küllalt.

Kii pii üdis ta osawasti kasse õngega. Istus aia peale, torkas õngekonksu otsa kalapoja ja laskis siis õnge meelitawalt tänawale. Jse nätigus kas- 14

shicj. Kassid kuulsid ja tulid saba Uputades siuna. Toitu nähes kargasid nad kohe ahnelt

] i üksteise wõidn sellesse. Ja jäid lõugapidi konksu otsa. Haim naeris. He, he, mis on mul wiga, pole tarwis tappa siga. Eks kasse küllalt ole, ja vrorst ka pahem pole, kui see mis tehtud sai sea põrsast, waimer wai!.. t Ööseti, kui ümberkaudu kõik rahus puh kasid ja ilusaid unenägusi nägid, waimistas Haim kuuris worste* Surmahirmus kisendasid waesed kassid ja raginal naeris wana lihalõike.masin neile piina sünnitades. Et kisa lämma tada, laulis Haim kähisewa häälega: Ai, wai, miks karjud kiisu, ma elu sult ei riisu, ma ainult weidi epetust sul annan, et pead lugu must ja ei lehe öösel hulkuma ja mind ei jeta ikshiaa waid istud kodus sa ja püad rotta ka! 17

Seda tegi ta selleks, et mõni kes kisa kuulma juhtub, arvama jääks, nagu peksaks ta kassi, et see kodu ei seisa vaid kiilas hul kumas käib. Niiviisi töötas Maim hulk aega. Wiimaks olid kõik ümbruskonna kassid vors tideks tehtud. Ühtki kassi ei olnud kusagil näha. Ööl ega päeval ei kuuldud kuskil enam kassi häält. Ei olnud enam ühtki kassi. Rottidel oli nüüd põli. Nad kasvasid ja siginesid takistamata. Kasse ei olnud ja keegi ei jõudnud neid hävitada. Kõik kohad ohd rotta täis. Ja kiiresti kasvas nende arw. Nad jooksid isegi päise päeval mööda täna vaid. Nad olid julged. Ja suured ja rasva sed.' Mõni oli nagu noor sea põrsas. Ka Haimi urtsiku põranda alla ja seinade vahele ehitasid nad endile pesad. Ja siginesid jõudsasti. Hatin püüdis neid küll igateviisi hävitada, kuid asjata. Ikka suuremaks ja suuremaks kasvas nende arv. is

Ja ükskord kui Haini wasiimu magama liimis, soid rotid ta ara. Nii hirmust surma suri *. Haim, k a s s i t a p j a 1? u i\i.