Swedbanki majandusprognoos jaanuar 2019 Swedbank Economic Outlook Tõnu Mertsina, Liis Elmik 30. jaanuar 2019
Millest täna räägime Milline on Eesti majanduse väljavaade aeglustuva globaalse majanduskasvu tingimustes? Milline on intressimäärade tõusu väljavaade? Kas riik peaks hakkama rohkem kasvu stimuleerima? Kuidas mõjutab Eesti pingeline tööjõuturg ettevõtete konkurentsivõimet ja majandust tervikuna? Milliste väliskeskkonna ja kodumaiste riskidega tuleks lähiajal arvestada? 2
Ettevaatust majanduskriisi ootus võib muutuda isetäituvaks! Majanduskasvu aeglustumistsükkel ei pea tingimata viima pikka ja sügavasse majanduslangusesse Majanduslangused ei ole maailmas haruldased IMF andmetel on viimasel paaril aastakümnel olnud maailmas riigid majanduslanguses keskmiselt 10-12% ajast IMF uurimus (2018 kevad): 22 aastat (1992-2014) / 63 riiki / 153 majanduslangust kevadel, majanduslangusele eelneval aastal, prognoositi SKP langust vaid 5 korral sügisel, majanduslangusele eelneval aastal, prognoositi SKP langust vaid 14 korral 3
4
Eesti majanduskasvu toetanud välisnõudlus nõrgeneb
Eestil ei ole enda majandustsüklit avatud majandusena sõltume kaubanduspartneritest 6
Eesti enamike kaubanduspartnerite majanduskasvud aeglustuvad välisnõudlus nõrgeneb Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu prognoos, % 5 4 3 2 1 0-1 Soome Rootsi Läti Leedu Saksamaa Venemaa Norra Taani USA ÜK Allikas: Macrobond &Swedbank Macro Research 2016 2017 2018hr 2019pr 2020pr 7
Euroala majanduskasv on kiiresti aeglustumas Probleemid on paljuski euroala välised; tööturg on tugev majanduskasv majanduslangus 8
Mario Draghi 28.01.2019 Euroopa Parlamendis ECB-l on veel piisavalt vahendeid tõsisema majanduslanguse vastu mh. ka varaostuprogrammi taastamine, aga ilmselt mitte sel aastal alates 2015 lisas ECB euroala majandusse 2,6 trn eurot 9
Tegelikud majandusnäitajad on ootustest nõrgemad see tähendab majandusprognooside allapoole korrigeerimist 10
Intressimäärade tõus peaks tulema varem oodatust aeglasem
Keskpangad on rahapoliitika normaliseerimisel leebemad ECB tõstab oma baasintressimäära alles järgmisel aastal 12
Euribori tõus on olnud veel tagasihoidlik eriti võrreldes teiste riikidega 13
Rahastamistingimused jäävad lähiajal soodsaks Euribori tõus tuleb varemoodatust aeglasem Protsent 1,2 0,9 0,6 1,05 0,70 0,3 0,20 0,0-0,3 1Q2018 3Q2018 1Q2019 3Q2019 1Q2020 3Q2020 0,00 ECB baasintressimäär Euribor, 6 k (jaanuar 2019) Euribor, 6 k (november 2019) 14
Eesti majanduskasv aeglustub
Eesti eksport järgib meie ekspordi sihtriikide kaudu globaalset kaubandustsüklit 16
Ehituse kasv küll aeglustub, kuid peaks lähiajal võrdlemisi tugevaks jääma 17
Töötleva tööstuse müük koduturul on tugevam, kui ekspordikäive 18
Eesti mittefinantsettevõtete kasum ei ole kriisijärgsel perioodil kasvanud 19
Ettevõtete kasumlikkus on (hinnanguliselt) langenud allapoole EL keskmist 20
Väärtusahelas kõrgemale tõusmine kompenseerib osaliselt toodangu hinnakasvu 21
Eesti jaoks on 3% majanduskasv parem kui 5% 22
Välisinvestorite huvi Eesti vastu on paranenud Peamised sektorid: finants, töötlev tööstus, kaubandus, transport 12 Eestisse tehtud FDI voog SKP suhtes, protsenti 8 4 0-4 -8 2006 2008 2010 2012 2014 2016 1-3Q 2018 Allkas: Eesti Pank Eestist välismaale tehtud FDI Eestisse tehtud FDI 23
Kas valitsus võiks rohkem raha laiali jagada ja investeerida?
Eesti riigirahandus on heas korras Võrreldes teiste riikidega stimuleerime me oma majandust laenuga oluliselt vähem Valitsussektori eelarvetasakaal % SKP-st 2 1,5 1 0,5 0-0,5-1 -1,5 Eesti Läti Leedu Rootsi 2017 2018 h 2019 p 2020 p Valitsussektori võlg % SKP-st 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Eesti Läti Leedu Rootsi 2017 2018 h 2019 p 2020 p Allikad: Statistikaamet, Swedbank Research 25
EE NO SE HU GR LV LU FI PL DK CZ FR NL LT SK IC AT SI CH EL28 CR CY RO ÜK MT BE BU DE ES IT IE PT Vaatamata valitsussektori investeeringute kasvu aeglustumisele, on nende tase EL riikide võrdluses kõrge 6 Valitsussektori investeeringud SKP suhtes, % (2017) 5,4 5 4 3 4,4 4,1 3,2 2,7 2 1 0 26
FR FI BE DK NO SE AT IT GR EA19 HU EL28 PT CR DE SI LU NL IC PL ES UK SK EE CZ JP LV USA CY MT KOR BU CH RO LT AUS IE Kas meie maksukoormus ja valitsussektori kulud on liiga madalad? Valitsussektori kulude seos maksukoormusega % SKP-st, 2017 või viimane avaldatud 60 54 50 40 43,3 45,8 39,7 39,3 37,7 32,8 30 26 20 10 0 Allikas: Eurostat, OECD Maksukoormus Valitsussektori kulud 27
King pigistab tööturu koha pealt
Tööpuudus vs tööjõupuudus: iga töökuulutuse kohta 10 töötut Töötute arv 100 000 90 000 80 000 70 000 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 Vakantside arv, 3-kuu keskmine 0 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Allikas: Töötukassa 29
Töövõimereformita oleks tööpuudus veelgi madalam Töötute arv, tuhat inimest 80 70 60 Töötute hinnanguline arv Statistikaameti järgi 50 40 30 20 10 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Töötute arv Töötukassa registris Puudega töötute arv Töötukassa registris Allikad: Statistikaamet, Töötukassa 30
Tööjõupuudus on kõige suurem tööstuses ja teeninduses Vakantside arv Töötlev tööstus Kaubandus 548 2221 3252 Avalik haldus ja riigikaitse; sotsiaalkindlustus Ehitus 655 Majutus, toitlustus 817 1144 1149 3019 Veondus, laondus Avalik haldus Tervishoid 1556 1998 Põllumajandus, metsandus Allikas: Töötukassa (Q4 2018 andmed) Muu Allikas: autor. 31
Kiire palgakasv jätkub Eesti tööealine elanikkond, tuhat 1200 1000 Bruto- ja netopalga muutus 12% 10% Tulumaksu tagastus: u. 1% tarbimisest 800 Mitteaktiivsed 8% 6% Hindade muutus 600 400 200 Töötud Hõivatud 4% 2% 0% Brutopalga kasv Netopalga reaalkasv 0 2007 2010 2013 2016 2019* -2% 2014 2016 2018* 2020* Allikad: Statistikaamet, Swedbanki prognoos Allikad: Statistikaamet, Swedbanki prognoos 32
Palgad jõuavad varsti Lõuna-Euroopale järele Tööjõukulu töötunni kohta erasektoris 2017, EUR 60 50 40 30 20 10 0 Allikas: Eurostat. 33
Negatiivsed riskid on suurenenud
Majanduskriisi oodates 35
Maailmamajandus kasvab endiselt korralikult 36
Poliitiline ebakindlus on kasvanud Hiina-USA kaubandus- /tehnoloogia tüli Hiina kasvu aeglustumine Brexit Itaalia võlg Arenevate riikide võlg Protestid Prantsusmaal EL parlamendivalimised USA võlg, keskvalitsuse tööseisak. 37
Brexit: küsitluste järgi ei ole brittide arvamus muutunud 38
Brexiti mõju Eestile pigem tagasihoidlik ÜK jääb Euroopa Liitu Tihedad majandussuhted ELiga jätkuvad ÜK lahkub EList ilma üleminekuperioodi ja leppeta. Edasine kaubavahetus toimub WTO reeglite järgi. 39
Lisa. Eesti majandusprognoosi põhinäitajad
Eesti majandusprognoosi põhinäitajad 2017 2018 h 2019 p 2020 p SKP reaalkasv, % 4,9 3,7 (3,5) 3,0 (3,2) 2,7 (2,7) Eratarbimine 2,6 4,3 (3,7) 3,7 (3,7) 3,3 (3,0) Valitsuse lõpptarbimine 0,6-0,5 (0,5) 2,0 (2,0) 2,0 (2,0) Investeeringud 12,5 2,0 (-0,5) 6,0 (6,0) 4,5 (4,5) Eksport 3,5 3,0 (3,6) 3,0 (3,5) 2,5 (3,0) Import 3,6 6,5 (5,2) 4,0 (4,0) 3,0 (3,5) THI kasv, % 3,4 3,4 (3,4) 2,9 (2,8) 2,4 (2,2) Töötuse määr, % 5,8 5,6 (5,5) 5,1 (5,1) 5,3 (5,3) Palgakasv, % 6,5 7,1 (6,6) 6,3 (6,0) 5,5 (5,5) SKP jooksevhindades, mld eurot 23,6 25,6 (25,4) 27,4 (27,1) 29,0 (28,7) SKP kasv jooksevhindades, % 8,9 8,5 (7,6) 6,9 (6,8) 6,0 (6,0) Jooksevkonto tasakaal, % SKP-st 3,2 3,2 (1,9) 1,8 (1,1) 1,3 (0,6) Valitsuse eelarvetasakaal, % SKP-st -0,4 0,2 (0,5) 0,4 (0,4) 0,2 (0,2) Valitsuse võlg, % SKP-st 8,7 8,1 (8,1) 7,3 (7,3) 6,6 (6,2) * Sulgudes on november 2018 prognoos Allikad: Swedbank Research, Statistikaamet, Eesti Pank 41
Täname kuulamast ja osalemast!