MAJANDUSTEATED "Weefolij ffsuiletfin / tike 31ns tit ute ojf C«P no raise f^eseaicft

MAJANDUSTEATED "Weefolij ffsuiletfin / tike 31ns tit ute ojf C«P no raise f^eseaicft KONJUNKTUURINSTITUUDI VÄLJAANNE ILMUB KOED NÄDALAS TOIMETUS JA TALITUS TALLINN, Toomkooli 13, tel. 468-24 Tellimishind aastas Kr. 5. ühes kuukirjaga..konjunktuur" Kr. 12. üksiknumber 15 senti. KONJUNKTUURIINSTITUUDI DIREKTOR JA VASTUTAV TOIMETAJA A. PULLERITS TOIMETAJA A. TOOMS Majandus sektsiooni juhataja J. Janusson Sektsiooni nõukogu esimees A. Meerits Põllamajandussektsiooni juhataja J. Kurkus Sektsiooni nõukogu esimees Prof. P. KBpp Riigimajanduse osa toimetaja A. Keller Nr. 9 Tallinn, 8. märtsil 1988 IV aastakäik SISU: CONTENTS: Lk. Page PÕLLUMAJANDUS Tänavune soemneturg 17 Piimanduse areng Saksas 172 TÖÖSTUS JA KAUBANDUS Ameerika kaubad Eestis 174 Lühiuudiseid 177 HINNAD AGRICULTURE Seed Market.17 Dairy Industry in Germany 172 INDUSTRY AND TRADE American Merchandise in Estonia 174 Sundry Information 177 PRICES Prices and Quotations 179 Tähtsamad hinnad ja noteeringud 1T9 AGRICULTURAL MARKETS PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD Võiturg 178 Peekoniturg.. 18 Tapaloomade ja lihaturg 18 Kanamuuaturg. 18 Põllumajanduslik väljavedu......... 181 Piimaturg. 181 Teraviljaturg.182 Linaturg 182 Kartuliturg........ 183 Aedviljaturg 183 Kalaturg 183 INFORMATSIOONI ÖSA Eesti Panga nädalaaruanne,. 184 VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED, Alkoholjookide müük Soomes 185 Pienocentrase tegevus 1937. a. 186 Leedu Panga (Lietuvos Bankas'e) tegevus... 186 Leedu kaubanduslikud läbirääkimised välisriigega 187 Itaalia väliskaubandus 1937. a. riikide järgi.. 188 Butter Market 178 Bacon Market 18. Cattle and Meat Market ISO Egg Market ISO Exports of Agricultural Products 1S1 Milk Market 181 Grain Market 182 Flax Market -.. 182 Potato Market.............. 183 Vegetable Market. 183 Fish Market.... 183 INFORMATION PART Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return 184 FOREIGN TRADE DEPARTMENT INFORMATION Sales of Alcoholic Beverages in Finland in 1937 185 Activity of Pienocentra$" in 1937 188 Activity of Lietuvos Bankas 186 Lithuanian Trade Negotiations with Foreign Countries 187 llaalian Foreign Trade in 1937 by Countries. 18S

TÄNAVUNE SEEMNETURG. SEED MARKET. M. a. ei olauud seemnekasvatajale soodus. Kevadel takistas põud viljade kasvu, hiljem tegid aga sademed raskusi viljade koristamisel. Eriti väikesieks mi jäänud põua tõttu suvinisu- ja odrasaak, mis oli rsä. a. seemnekasvatajate juures isagiedasti alla 1 kg ha-lt. Taliviljade saagid <oiid paremad, ulatudes sageli üle 2 kg liaalt. Kaera seemnesaak oli rahuldav, tihti isegi üle 2 kg ha-lt. Põldhemesaak aga cm põua tõttu madal. Sademeterohke surve lõpp vähendas kõigi seemnete kvaliteeti. Kasvanud seemneid on tänavu kõigi viljade juures rohkem, kui eelmisil aastail. Ka idanevus on sädemeist tingitud rikete tõttu sageli madal. Eriti cm sademete rohkus mõjustanud nisu, ristiku ja herne idainevrust. Vastavalt m. a. kasvuitingiimusile on kujunenud kia tunnustatud seemnete hinnad tänavusel seemnetuirul. Agr. A. Tarnin. Teraviljaseemne hinnad jäid võrreldes e. a-ga rukkil ja nisul endisiks, odral ja kaeral tõusid aga 2 s kg. Eesti Sordiparanduse.Seltsa poolt plommitud seemned on peale selle veel 2 s kg kallimad tavalisest tunnustatud seemnest. Plommimisega on tahetud rõhutada mõnede seemnete kõrget kvaliteeti, mispärast ka nende hind on kõrgem. Plommitud seemned on põldude tunnustamise andmeil puhtad võõirlükidest ning sortidest ja on vabad seemnete kaudu leyiyaist taimhaiguisist (nõgipeadeat). Ka plommimata tunnustatud seemned cn sordiehtsad ja terved, võivad aga sisaldada Mbatud määral võõraid liike ja nõgipäid tunnustamisel loetud 1 sammu pikkusel ribal kahe käe ulaltuses harva üksikuid taimi. Kahiesendist hinnaivahet kg-lt lisab juurde ka 'see, kui seeme on originaal, s.. o. sordi aretajaga kokkuleppel tema otsese kontrolli all eliidist paljundatud seeme. Sääiraseid seemneid on. tänavu müügil mitmest kodumaal aretatud siorcfct. Kuigi taljaiaikikipindala tunaustamiae vähenes, jäi hind siiski eadüseks. Endiseks jäi ka suvinisuhind, hoolimata põua mõjul vähenenud saagist, sest siuvdnisusio*rte, peamiselt aiamaata 1, on levitatud juba õige rohkesti, mistõttu sordküsu, kuigi mitte tunnustatud, on kõikjal saadaval. Odra- ja kaerasorte om puhtal kujul vähem saadaval. Kaera- ja odrakasvatus segavüja söödatarbeks on ajanud need sordid kõikjal segamini, mistõttu puhast odra- ja kaeraaariti on saada raskem kui nisu. Seepärast oa ka nende hind tõusnud aasta-aastalt, nii et oder on jõudnud juba nisuga peagu võrdsesse hinda. Ka välismaalt m. a. sisseveetud seemnevili tõi põllumeestele pettumusi, mistõttu tuleb hinnata kõrgeimalt kodumaiste tunnustatud seemnete väärtust. Mõned põllumehed lasksid möödunud stivel tunnustada oma kaeratpõlde, mis -pidi olema taani o>riguiaal" võit, mida see muidugi ei olnud, sest oirigmaal-võitu võib saada aütuflit Svalifist Rootsist. Suur oli aga nende põlluimeeste üllatus, kui paljukiidetud taani oiriginaal" sisaldas läüiemal vaatlusel sel määral nõgij>ead, magu seda meie kodumaal võib väga harva leida ka kõige tavalisemal põllul. Tunnustamiskomisrjon luges kaerapollus 1* sammu kahta ümmiarguselt 6 tolninõgipead. Sealjuures maksti seale kaeraseemne eest koha peäl tarvitajateühingus 28 s kg, kuna seemneviljanäituisel meie oma haigusist täiesti puhas tunnustatud võit kaeraseeme maksus 2 s kg. Meie seemaekaisvandüsis on korduvate puhtiimiste tõttu nõgipead muutunud viimasel ajal õige haruldaseks nähtuseks. Vähemalt kõva nõgipea on kadunud täiesti. Teraviljade, ltauiiviljade ja kiudtaimede tunnustatud seemnete hinnad seeraneviljanäitusel. TERAVIL.TA-SORDID kg Mnd kr. Rukis Sangaste, plommitud...2 oxig. Jõgeva nir. 1, plommitud,.....22 orig. Jõgeva nr. 2, plommitud......22

Nr. 9 MAJANDÜSTEATED 171 Talinisu parandatud Luunja orig., plommil.82 Luunja plommitud,3 Luunja.28 Kuusiku 75...3 Suvinisu Diamant plommitud.3 Diamant.28 Kitchener.28 Oder Jõgeva 453 orig. plommitud.28 Jõgeva 453.26 Jõgeva 19.26 Kuld.24.26 Kaer Kehra Saagirikas.2.22 Kehra Varane.2.22 Kuldvihm plommitud.22 Voit.2 Tatar kohalik.3 KAUNVILJAD. Põldhernes Jõgeva roheline.5 Konkordia.45 KIÜDTAIMED. Lina.3 Kanep.4 Põldhernehind om tänaivu 5 si kg kallim. Kuigi Jõgeva rohelist hernest om tänavu müügil juba imitme kasvataja käest, on iselle üldist lugupidamist võitatud sordiseemnetagavajra siiski veel liiga väike, et mõjustada hindu. Peluskit ja vikki ei ole tänavu müügil seemiri evilj anäitusel, nende hind võib kujuneda turul 2 s kg. Linaseemne kvaliteet on tänavu sademete tõttu halvem kui e. a. Heinaseemnete hinnad on t ä- navu osal seemineil langenud, oisal tõusnud. Punase ristiku isjeemne hind, mille kasvatamiseks m. a. oli ebasoodus, on jäänud siiski endiseks, sest e. a. tagavaru jäi müümata. Tunnustatud hilise punase ristiku seeme on seemnevähesuse tõttu tõusnud. Rootsi ristikuhind on tõusnud tavalisel turukaubal võrreldes e, a. Kr. 2.3 kg., Tunnustatud seeme anaksub Kr. 2.5 kg. KTeed on hinnad, milledega inüüaksie ristikuseemet seemneviljanäitusie ajal. Seemneäride hinnakirjades ristiku- ja timutiseamne hindu tavaliselt ei märgita, sest hinnad on hooaja kestel muutlikud. Valge ristiku seemne hind on jäänud muutmata. Langenud on aga valge mesiku seemne hind, sest mesikuiseemet jäi m. a. suuremaid tagavaru müümata. Heinaseemnete hinnad tänavusel seemneviljanältusel. LIBLIKÕIELISTE HEINTAIMEDE SEEMNED. Hiline punane ristik, tunnustatud.. 2.5 Hiline punane ristik, tunnustamata 1.61.8 Rootsi ristik 2.5 Valgeristik 2.8 Valge mesik.6 KÕRRELISTE HEINTAIMEDE SEEMNED. Timut Jõgeva 54, rabatud seeme, sõklata seemneid kuni 5% 1.25 Timut Jõgeva 54, masinaga pekstud, sõklata seemneid 525% 1. 1.1 Timut Primus, masinaga pekstud, sõklata seemneid 525% 1. 1.1 Pärisaruhein Jõgeva 47 1.5 Pärisaruhein Lyngby 1.3 Kerahein Jõgeva 22 1.6 Kerahein teised sordid 1.5 Aasnurmik Jõgeva koguvalik 3. Aasnurmik Mikuri 3. Punane aruhein Jõgeva võsundiline.. 2.8 Hilisnurmik Jõgeva 463 2.8 Hilisnurmik Jõgeva 184....... 2.5 Ohtetu luste Jõgeva koguvalik..... 2.4 Aasarebasesaba Jõgeva 2.8 K õ r s h e i n a s e e mu n e i s t on tanruitihind tänavu tõusnud tublisti. Viimaste aastate timutiseermne madal hind', 67 si kg, ei meelitanud enam kedagi asutama uusi tiniutiseemnepõlde ja timutiseenmepõldude pindala tunnustamine langes 1 Ugi 2 ha. Ka saagid olid timutiseemnel m. a. väikseimad osalt põua, osalt vananenud seemnepõldude tõttu. Vähem tavalisest tuleb timutiseemet müügile ka põldheinaväljadelt. Koik see on põhjuseks, miks timutiseeme on tänavu võrreldes e. a. peagu kahekordses hinnas-. Tknutiseemne-hind 1-1,25 kr kg kõigub sõklata seemnete rohkuse järgi. Seemned, milledes sõklata seemneid on (üle 25%, ei pääse näituse kaudu müügile. Pärisairuheinaiseemne hind püsib Jõgeva sordil e. a. tasemel, lyngbyl on aga langenud 2 s kg. Seemnepõldude pindala on tunnustamisel ka peagu endine, suurenedes ainult 3 ha. Keraheinaseenie on tänavu pärisaruheinaga ühes hinnas, maksudes Kr. 1.5 kg. Ainult Jõgeva 22 kui talvekindlam on 1 s kallim, osutades seega väikest hinnatõusu. Tähtsamate alusheinte aasnürmiku ja punnase aruheina seeimne hinnad on e. a. võrreldes langenud 24 s kg. Hilisnurmik ja ohtetu luste püsivad aga endises hin-

172 MAJANDUSTEATED Nr. 9 nas. Hoolimata timutiseemnepõldude pindala suurest vähenemisest 2 ha suurenes kõrahema-seemnepõmude pindala m. a. siiski kogusummas 4 ha. On. suurenenud ika seemnete tagavarad paljudel kõnsheinaliikidel. Sellest hoolimata võib aga kanta, et ka tänavu üfesikuiist körsheinahlkidest tuleb kevadel puudus, sest uudismaade harijad vajavad seemet seniseist suuremal kogusel, SÖÖDAJUUBVIUA-SEEMNED kr. kg Söödapeet Eckendorfi kollane 1.5 Söödapeet Barxes Stryno 1.4 Söödanaeris östersundom 1.6 Söödanaeris Eesti naeris, Jõgeva.... 2. Söödanaeris Ftihni Bortfeld 1.3 Söödakaalikas Bangholm Pajbergi... 1.6 Söödaporgand Lobberichi 3,6 S öö da j uurvil j anaeienineiult on söödapeedisiortide hind langenud 12 s. kg. Söödanaeris- ja nkaal on endises hinnas. Söödaporgandiseemet tuleb tänavu suuremal kogusel müügile (kodumaalt, sest kuiv ja päikeserikas sügis võimaldas seemnevalmi-. mist. PIIMANDUSE ARENG SAKSAS.. DAIRY INDUSTRY IN GERMANY. Agr. J. Jaanhold. Saksa teeb pingutusi, et isuuiriendada oma miaa toodangut selleks, >et vedada välismailt võimalikult sisse vähemalt karjaja piimasäadusi. Seks otstarbaks püüab ta suurendada kõigepealt loormasöödabaaisi, tõsta piimakarja tootmisvõimiet ja arendada piimatööstust ning tõsta piimasaaduste kvaliteeti. Kuidas mainitud piimamajandusteguirid arenevad Saksas^ sellest mõnesid üksikasjalisemaid andmeid., Kõigepealt püütakse karjasöödabaasi kodumaaal toodetud söötadega arendada niivõrd välja, et sissevedu jõusöötadena viia miinimumini. Heina saadi 192733. a. keskmiselt 34.3 'milj. tn. 1936. a. suurenes 1 see 4,2 ja 1938. a. 37.5 milj. tn-le. Ka tootrsöödataaasi suurendamisele on pühendatud vääriliselt tähelepanu. Nii oli 1934 a. eilosööta 2,32 milj. ma. 1936. a. juba 5,32 milj. m 3. Siio valmistati maisist, kui ka rohuat. Daomasöödajuurvilja toodeti 1934.a. 41,4 milj. tn,-,1936. a. aga 46,9 milj. tn. Piima toodetakse aastas 24,225,5 miljard, kg. L,ehmi oli Saksas 1936..a. kokku 1 122, neist ainult lüpsilehmi 7 612 ja lüpsi- ning ühtlasi töölehmi 2 51. Sõltuvalt tooma-söödakäsvu-tmgimusist kujunevad ka kesfcmised piimatoodangud lehma kohta. 3,934. a. oli keskmine toodang 2 416 kg. 1936. a, 2442 kg ja 1936. &. -^213 kg. ;.; / ;' Kuigi lehmade üldtoiodanguis näeme järjekindlat tõusu, ei ole seda taontoom alla kuuluvates lehmade. toodanguäs, vastupidi nende toodangud vähenevad aasta-aastalt. piima rasva rasva 1933. a. oli keskm. lehma kolita.. 3 729 124 S,33 /o 1934 a... 3 678 122 3,32 /«1935. a... 3555 118 3,32»/«1936. a.,.. 3452 116 3,36»/. Silmnähtav keskmise toodangu langus ei põhjenda samade lehmade toodangute tagust, vaid prof. Hansen aeletab seda nähtust seega, et viimaseil aastail suureneb kontrollialuste lehmade juurdekasv. Taas juurdetulnud lehmad, kel on võrdlemisi madalad toodangud, kisuvad {keskmist\ alla. 1936. a. oh koniünollialuste lehmade arv % milj. suurem kui e. a. 137. a. algul oli kontrolli all 5,2 milj. lehma, 1936. a. algul ümmarguselt 2 mil j lehma. Säärast kontrolli alla kuuluvate lehmade arvu järsku tõusu võdb seletada ainult seega, et sunduslikult seatakse sisse kontroll. Kui Saksas on ümmarguselt kokku 1 milj, lehma, viiakse keskmiselt üle riigi 68,8% ehk ümmarguselt 6,9 milj. lehma piim meiereidesse. 1935. a. oli mainitud vahekord 1 ;6, mis näitab, et 1936. a. suurenes nendie lehmade arv, kellede piim viialksie meiereidesse, ca 9. kg kg

Nr. 9 MAJANDUSTEATED 173 1986. a. tarvitati täispikim (milj. kg - ): 1. Tehti võiks: meiereides... 9879 majapidamistes. 3 6 13 479 2. Valmistati juustuks: meiereides.. 929 majapidamistes 1 129 3. Vahu- ja kohvikooreks...... < 414 4. Kondens- ja pastööritud piimaks.. 251 5. Joogipiimaks: meiereides 2732 värske piimana 1335 tarvitus majapidamistes.... 341 7477. Vasikaile ja teisile loomadele... 275 Kokku 254 Suurem osa toodetud piimast on valmistatud võiks 53%, iseejärele 29% joogiks ja õtse toiduks, kuna nai. ainult joogipiimaks, mida majapidarn feist on viidud välja, tarvitati 16%; juustuvalmistamiseks 4% ja kohvi- ning 1 vahukooreks 2%. Piimatalitusisse kokkutoodud piima kg eest maksti kesikm. 1935. a. 11.9 Rpf. ja 1936. a. 12.27 Rpf. Süa juurde on arvatud 'ka piimanduisliidu poolt makstav juurdemaksu Airvates aga juurdemaksud maha, jääb vastavalt 11.66 ja 12.1 Rpf,. ümmarguselt 141O milj. kg piima käib meiereidest läbi, mis on üldtoodangust 55,5%. Võitoodang ja -tarvitus Saksas tn. Production and Consumption of Butter in Germany in ins. 19S7 1936 1935 1934 1933 1932 Meierei - või 417 385 592 314 75 278 16 253 445 224 5 Valmistatud Saksas Taluvõi 1 112 5 14 17 195 195 Kokku 517 498 92 454 75 448 166 448 445 419 5 Toodud sisse 8 75 4 71 61764 54 144 69 519 Tarvitatud üldse 597 573 492 525 75 59 924 57 589 48 19 Meierei võifeoguis kasvab tugevasti, kuana taluvõitoodang väheneb seevastu aasta-aas^talt, VÕflitarvitu om 5 aastaga Saksas tõusnud ligi 25%. Kg või valmistamiseks läheb 31,93 kg piima. Saksas valmistati 1936. a. üldse 4 98 915 kv võid, sellest meieneivõid 3 855 915 ja takuvõid 1125 kv. Juustutoodang Saksas kv. Cheese Production in Germany, Quint. 1936 1935 1932 Kõvad juustud... 73915 546837 462 58 Pehmed juustud.. 769 619 73 532 668 65 Söögikohupiim...591515 516139 33716 Jiuustutoodang on tõusnud tugevasti, eriti kõvade juustude liigid. Juustu sisse- ja väljavedu kv. Cheese Imports and Exports in Quint. 1936 1935 1932 Toodud sisse... 274578 274458 454267 Veetud välja.... 1186 33 19219 Sisseveo ülekaal.. 273392 271158 43548 Et oma maa juustutoodang tõuseb, väheneb loomulikult sisseveokogus. Sisseveetud juustudest on vähem kui 1% pehmeid juuste. Sisseveomiaist oli 1936. a. esikohal Holland 46% üldsisseveost, Taani 17%-ga ning Šveits, Itaalia, Austria ja Soome igauks 67%-ga. Eesti hakkas suuremal määral vedama juustu Saksa 1937. a., nimelt 14 789 kg ja enamasti nõrgemat sorti, mida lubatakse vedada välja ainult töötlemiseks, kuid see kogus näib olevat siiski niivõird väike (ca,5%), et Eestit ei mainita isiaseiveomaade hulgas, 1937. a. tõusis Hollandi osa sisseveos 6%- le, Taani langes 15%-Ie ning Itaalia 3%-le. Juustu tarvitati Saksas 1936, a. kokku 36 775 ta, kuhu on arvatud juurde ka 19152 ta isöögikohupiinaa. 1936. a. toodi 7769 meiereisse kokku 14152.milj. kg piima, süa on arvatud juurde ka koorejaamade piima-vasttwõtupunktide piim, nii et keskmiselt meierei kohta tuleb 1,82 milj. kg piima. 1935. a. olid vastavad arvud: 834 meiereid, 12 286 milj, kg piima ja kesikm, piima läbikäik 1.53 milj. kg. Piimatoodangu tõus 1936. a. 1866 milj. kg võrra aa seletatav peamiselt toodangu tõusuga, kuid ka nende uute piimatalituste juurdetulekuga, kus varem ei toodud piima meiereidesse. Kokku suurenes meiereides 1936. a. piimaläbäkäak 15,2% 1935. a. vastuu Piimatoodang Saksas Von samuti hooajaline, nagu meilgi, kuid mitte suurte kõikumistega. Saksas on väikseima toodanguga kuu jaanuar, millest algab järjekindel tõus juunini. Juuni on aastas kõrgeima piimatoodanguga, millest peale toodang langeb kuni nov., olles dets. pisut kõrgem, kuid jaanuaris langedes taas aasta madalamale tasemele. Nii oli Saksas 1935. &. (peale 'Saarimaa) jaanuaris 28 milj. kg,

174 MAJANDUSTEATED Nr. 9 juunis 43,5 [milj. kg, 1936. a. jaam. 3.1 milj. kg, juunis 49 milj. kg, 1987.a. jaaax. 36 milj. kg 1, juunis 5 milj. kg. Näib, et Saksas om pitaajtoodanguikogused ositunud 1 kuud järgi hoopis 1 ühtlasemalt kui meil. Võttes Sadesas juuni piimakoguse 1-ks, annab jaanuar 72. Meä annavad aga siama 1936. a. või väljaiveiokogussed: juuni 1, veebruar 26. Piimakogustega meiereides võib see amplõtuut meil kiüll muutuda, piima kottita puuduvad meil kanjulks väsitavad andmed, kuid vaevalt enam kui 1: Võid valmistati meiereides 1935. a. 3 143 kv ja 1936. a. 3 854 kv, juurdekasv seega 22,6%. Et või juurdekastv on suureni 1936. a. e. a. omast 22,6%, kuna sama piima juurdekasv, millest see või valmistati, on 2,1%, seletatakse seda asjaolu seega, et 1935. a. oli piima keskmine rasva-% 3,24, kuma 1936. a. 3,27; teiseks arvatakse, et ka töö tehniliste võtetega on saavutatud tagajärgi, et kg või valmistamiseks tarvitati 1936. a. vähem piima kui e. a. Keskmine päevane võitoodang üksikute kuude järgi oli väikseim nov. 99 kg ja suurim juunis 136 OOG kg ehk meie tünnide arvult kõigub Saksa päevanetaodiang 19 5-H26 5O tünni võid. 1936. a. valmistati Saksas üldse kõva juuistu 73915 kv, 1935. a. 546 837 kv. Seega kasvas kõva juustu valmistamine 1936. a. enam kui 2 / 3 e. a. vastu. 1937. a. oli kõva juustu valmistamises: juba tunduv langus. Kõiva juustu sortide all on mõeldud: šveitsi juust ja poolkõvad, nagu hollandi, tilsiti, gouda ja chester-juustud. Pehmete juustude all on mõeldud sordid: kooxjejuust, võijuust, camembeirti, limburgi, romadiur, brie ja saksa pehme juust. 1936. a. valmistati pehmet juuistu 769 62 kv 7 532 kv vastu 1935. a., juurdekasv seega 9,4%. Samuti nagu võil, on. ka kõva juustu suurem tööistusihaoaeg juunis, väikseim jaanuaris: üle riigi valmistati 1936. a. jaanuaris keskmiselt päevas 13 tn, juuni 35 tn. Pehme juustu sortide valmistamisihooajad olid erinevad: väiksemal määral valmistati apr. ca 185 tn kesikm. päevas! ja suuriem sept. ja okt. ca 24 tn. 1937. a. piimandustegeviusas andis juurdekasvu e. a. vastu. Piimaläbikäik meiereides -suurenes 5,3%, võivalnoistus S,2%, kõwa juustu valmistus langes 8,%; kuna pehme juustu valmistus jäi 1936. a. tasemele. TÖÖSTUS JA KAUBA NDUS AMEERIKA KAUBAD EESTIS. AMERICAN MERCHANDISE IN ESTONIA. Eesti majandusareng omavarustamise Kaubavahetus nimetatud maailmajaoga on suunas, mis sai uut hoogu kriisiaastail, näib olnud meile võrdlemisi elav, kusjuures kaunüüd süvenevat veelgi ning kestvat edasi. bandusbilanss osutub aga Eestile pidevalt Sellise majanduspoliitilise murrangu tagajär- passiivseks: selleist (maailmajaost veame enjel on muutunud vastavalt ka eesti sisseveo- dile sisse kaugelt rohkem kaupu, kui ise struktuur. Tootmisabinõude kui ka toor- müüme sinna. Enne majanduskriisi, näit. ainete sissevedu on tõusnud, tarbimiskaupade 1928. &., ostsime Ameerikast 26,4 milj. kr. impoirt aga vähenenud. Vastavalt sellele on eest mitmesuguseid tooteid ning müüsime pidanud paljude riikide väljavedu Eestisse sinna vaid 3,5 milj. kr. väärtuses. Kriisiajal tarvituselevõetud sisseveokitsenduste esmalt koosseisult muutuma ja tihti ka vähenema mõnede kaupade alal. tagajärjel ning mõnede iimjporditavate toodete hinnalanguse tõttu kahanes import Käesoleva ülevaates vaatleme Ameerikat kogu maailmajaona, hõlmates selle alla Ameerikast väärtuse järgi tunduvalt: Põhja- kui Kesk- ja L.-Ameetriikat. 1933. a. veeti sisse sellest maailmajaost

Nr. 9 MAJANDUSTEATED 175 kaupu vaid ve,el 5,4 milj. kr. väärtuses ning ni/iiüdi Eestist siinma 2,3 milj. kr. eest; bilansi passiivsus vähenes seega 3,1 milj. krle. Mullu E esiti-ameerika ikaubandusibilanss lõppes 8, milj. kr-se passivasaldoga meie kahjuks, kusjuures küll sissevedu Ameeriklast kui ka väljavedu sinna tõusid; kriisieelsete - läbikäikudeni sealjuures ei ole aga jõutud. Sisseveo iseloomustusteks Ameerikast ituleb tähendada, et see koosneb peamiselt toor-, poolvalmisainetest ning transportabinõudest. Tarbimiskaupade osasuurus on siin üsna väike. Arvestades eesti majandusarengut omavarusitamise ning industrialiseerimise suunas, ion toorainete kui ika tootmis- ja transportvaibendite sissevedu välismaalt vajalik, kuna rida tooraineid, milliiseid tarvitab kodumaine tööstus, ei leidu meil üldse, samuti ei valmistata meil mitmeid tootmis- ega ka transportvahendeid, millised tootmistegevuseks 'osutuvad möödapääsmatuiks. Sellelt seisukohalt on sissevedu Ameerikast täiesti kooskõlas meie majandusarengus ilmnenud suundadega. Osundatud maailmajao riigest evivad meie suhtes silmapaistvamat tähtsust P. Aan. Ühendriigid. Viimaste osasuurus eesti üldsisiseveos moodustab keskmiselt 9 1%., olles Saksa ja Inglise järele meie tähtsamaks sisseveoimaaks. Mullu võrdus import P.-Am. ühendiriigest i9, milj. kr-ga {Saksa 28,9 müj. kr. ja Inglise 18,5 miljj. kr.), väljavedu sinna aga vaid ümmarguselt & milj, kr. Tähtsamaks P.-Am. ühendriige kui ka Ameerika isisserveoartikliks Eestis on puuvill. Selle meie tekstültööstusele lahtisa toorainega varustavad P.-Am. ühendriigid üksi ligemale 6% vastavast siseturutarvitusest. Teatavasti on P.-Am. 'ühendriigid maailmas suurimaid puuivillatiootmisimaid. Jühmdriige puuvillatarvitus Eestis m. a. ulatus Ugi 4 milj. kg-le. Teiseks' tähtsamaks sisseveoartiklifcs, mis samuti tuleb peamiselt ühendriigest, on puhastamata väävel. Viimane on vältimataks abimaterjaliks kodumaise paberi- ja tselluloositööstuse tootmistegevuses. Väikesel määral ostetakse puhastamata väävlit meil ka Itaaliast, kuid vääviiostud [ühendriigest on suurimad. Mullu imporditi väävlit üldse ligemale 13 tn, millest üle 1 ta. toodi Ühendriigest. Ka määrdeõlide alal osutuvad P.- Am. ühendriigid meil tähtsamaks varustajaks; ligemale 5% siisseveetavaist määrde* õlidest teostub ühendriigest. isamuti harpiuis:, mis on tooraineks meie keemiatööstusede, losutuh eeskätt ühendriige päritoluga. Eesti siseturul tarvitatavast parafiinist veetakse suur osa sisse "ühendriigest. Viimaseil aastail on suurenenud meil P.-Am. ühendriige t u b a k a i m p o r t; kui 1936. a. osteti ühendriigest 94 to tubakat, võrdus see mullu aga juba.124 tn-ga. Võrreldes kriisieelse ajaga (näit. 1928. a.), on praegu ameerika tubaka tarvitus siseturul siiski veel väiksem. Peale loetletud toor- ja abimaterjalide, milliste sissevedu toimub eeskätt P.-Am. ühendriigest, tuleb märkida ka t5hendriige osatähtsust transportvahendite, põllutööriistade ja -masinate sisseveo alal. Imporditavaist transpoirtvahendeist sõiduautod, mootorrattad, ka austoraatmid ühes mootori ja ratastega ning autode osad ca 15% on pärit P.-Am. 'ühendriigest. Eriti silmapaistev on viimaste osatähtsus autoosade alal. PõOlumajandusimasinate sisseveo al'al P.- Am. lühenidriigest evivad peamist tähtsaist traktorid. Viimastega varustavad meid peamiselt Inglise ja P.-Am. Ühendriigid. Viimase 2 aasta jooksul on traktorite sissevedu 'ühendiriigesit tõusnud intensiivsemalt kui Inglisest. 1936. a. võrdus traktorite import ühendriigest 61 tn 1 tuh. kr. väärtus;es ning Inglisest 21 tn 337 tuh. KT., mullu veeti sisse traktoreid Ühendriigest 135 tn.219 tuh, kr. eest, Inglisest 316 tn 48 tuh. kr. väärtuses. Peäle siinkohal loetletud toodete P.-Am. ühendriige päritoluga on eesti siseturul leidnud minekut ka veel rida teisi ühendriige tooteid, milliste juures ühendriige osasuurus ei ole niivõrd ülekaaluv kui eelosaindatuii. Nimetaksime kõigepealt, näit. mit-

176 MAJANDUSTEATED NT. 9 mesuguseid mstrumentie ja aparaate, elektrimootoreid ja dünamoid, sõidukite kumme. Tarbimiskauipade sissevedu P.-Am, Ühendriigest võrreldes toorainetega ning tootanis- ja transportabinõudega on. hoopis väike, piirdudes eeskätt kuivatatud puuvilja (Õunad, ploomid;, pirnid 1, aprikoosid kuivatatud kujul), mitmesuguste karusnahkade, vahetevahel ka teraviljaga (nisu), mõnesuguste keemiatööstuse valmiskaupadega j.m. P.-Am. "ülieindiriigid on pannud: suurt rõhfcu oom ekspordi edendamisiele. Ekspordipropaganda kandvamad jõud peituvad t)hendiriiges esijoones eramajanduisringkonnis ja seie organisatsioones. Suurkontsernide reklaaimiosakonnad on rakendatud pidevalt iaidividuaalse tekspordipropaganda teenistusse; olles tihtipeale suunatud ka omamaiste võistlejate vastu mainitud reklaamosakonniad) aitavad ometi omalt poolt palju kaasa P.-Ameerika 'üldisele ekspordiedendamisele. iseuised kontsernide reklaamiosakonnad; om küll aktiivsed, võistlusiseloomulised, kuid' organiseerimata teguridi P.-Ameerika turustamistpropaganda tegewuses. Mainitud türustajmisipriopagandia n. ö. organiseeritud üksuseks on mitmed tööstuse ja eksportühingute liidud, asukohaga eeskätt New Yorgis. Näit. Mercharts' Association of New York, National Foreign Trade Association, UiS Chamber of Commerce. Nende tegevus piirdub peamiselt igasugu informatsioonide kogumisega teatud turu kohta jms. Eraalgatusel teostub ühtlasi ekspordäpiropaganda ka ringhäälingu kaudu. Viimane moodus on hakanud alles viimaseil aastail levima suuresti, esijoones küll L.-Ameerika turgude jaoks, kuid ka Euroopa turgude sissetöötamise eesmiärgil. Riikliku ekspordipropaganda organiks. P.- Am. ühendiriiges on kaubanduisamet koos Bureau of Foreign and Domestic Gommerce'iga. Viimasel ajal on see kesikus püüdmudi endale tegevussuimmasid, millised kriisiajal olü tugevasti kärbitud, nõutada taas tagasi, Ei tule jätta tähelepanuta 'ka konsulaatide, kaubandusatašeedq ega -komisaaridfe t»gevuist välismaal ühendriigele majaqduadn&innatsiooni saamise leesmärgil. Bureau of Foreign and Domestic Commerce'! asutaja olevat kord tähendanud, et mainitud organisatsiooni 5 milj. doll, eelarve (198. a.) olevat end tasunud vähemalt viiekümnekordselt ameerika majanduse suhtes. Peäle P.-Am. ühendriige tuleb mainida L.-Ameerikat, kellega Eestil on kaubanduskäive eriti viimaste aastate jooksul kasvanud jõudsalt. Kui enne kriisi 1928. a. veeti istusse L.-Ameerikast mitmesugust kaupa 1,7 cmilj. kr. väärtuses, ulatus see 1987. a. 4,6- milj. ikr-le. Kui P.-Am. Ühendriige sissevedu koosnieb eeskätt tooraineist, toiotmis- ja transpoiribvahendeist, piirdub sissevedu L.-Ameeirikaist praegu esijoones vaid toorainetega. Neist tuleb nimetada kõigepealt toornahku, milliseid veeti mullu sisse L.-Ameerikast Argentiinast,- Brasiiliast, Paraguaist j. t. ümmarguselt 1",4 milj. kr. eest; peale selle puuvilla, mida ostetakse Peruust kui ka Brasiiliast. Ka värvimata villa Argentiinast ja Brasiiliast tarvitatakse kodumaisea tekistiiltööstuses, olgugi võrdlemisi väikesel määral. Väetisainena on meie siseturul tuntud Tšiili salpeeter. Viimaseil aastail on tšiilisalpeetri sissevedu tõusnud: 1936. a. impordita seda väetisainet 29 tn, mullu 511 tn. L.-Ameerika, nimelt Holl-Curacao, varustab meid osalt ka nafta, masuudi, petrooleumi ja 'bensiiniga. Mullu veeti sisse neid aineid nimetatud Hollandi asumaast L. Ameerikast ümmarguselt 87 tiuh. kr. eest; eriti bensiini ja petrooleumi alal on Holl.- Curagao osatähtsus silmapaistev. Varemail aastail varustasid L.-Ameerika riigid meid ka linaseemne (Argentiina, Brasiilia) ja suhkruga. Mullu iimporditi erakordselt Argentiinas* ka teravilja 1152 tn ulatuses 1,3 milj. Icr. väärtuses. Mitmesuguseist muist kaupadest, millistega meid osaliselt varastab L.-Ameerika, tuleks nimetada veel 'kvebraho-eksitrakti kui ka mitmesuguseid muid parmmiisieksitirakte, parafiinõli, kaseiini, erisuguseid taimeõlisid, ivaseninoli, (HoU.-Curagao) f väifcaemal mmr rai ka tubakat, tooreid kakaoube j.m.

Nr. 9 MAJANDUSTEATED 177 Kvebraho-ekstrakti alal om. peavarustajaiks meil Argentiina ja Paraguai. Kaubavahetus L.-Amearikaga on samuti nagu P.-Ameerikaga meile passiivne: sissevedu sealt ületab kaugelt väljaveo sinna. Mullu ulatus kaubandusbilansi passiivsus L.-Ameerikaga 3 milj. kr-le. Umbes samalaadseid kaupu, nagu L. Ameerikast, veame sisse ka Kesk-Ameerikast, kuid sissevedu ise on palju väiksem kui L.-Ameerikast. Meie siseturul olevaist kaupadest Kesfc-Ameerika (peamiselt Mehhiko, Kuuba) päritoluga tuleks nimetada kõigepealt toornahku. Viimaste sissevedu Kesk-Ameerikast ulatus mullu 44 tn 59 tuh. kr-le, seega võrreldes, näit., L. Ameerikast imporditavate toornahkade kogusega üsna minimaalne arv. Iseloomustavamaks artikliks Kesk-Ameerikast osutuvad lõunamaised puuviljad, eesotsas banaanide ning apelsinidega. Viimaste sissevedu mullu võrdus 6 tuh. kr-ga. Üsna väikesel määral on, näit., Mehhikost imporditud ka mandleid ning mõningaid muid maitseaineid. Kanadast sisseveetavad kaubad on olnud peamiselt tärbimiskaupade iseloomuga, näit. kuivatatud puuvili, mitmesugused karusnahad j. m. Tooraineist tuleks nimetada vaid erisuguste puuliikide pakke. Sissevedu Kanadast võrdus mullu üldse 57 'kr-ga, seega võrreldes teiste Ameerika riikide sisseveoväärtusega üsna väike summa. Pealegi on Kanada-Eesti vaheline kaubavahetus Eestile aktiivne; Kanadasse on Eestist müüdud rohkem kaupu, kui sealt ostetud. Väljavedu Kanadasse ulatus mullu 94 kr-le. Ameerikast meile sisseveetavate kaupade üldiseloomu kokkuvõttes, peame märkima, et need on suures ülekaalus eeskätt toorained kui ka tootmisvahendid (ja transportabinõud) meie arenevale tööstusele. Mõnede sisseveoartiklite suhtes osutab Ameerika peagu meie ainsaks varustajaks. Seda sisseveo suurt ülekaalu on meie poolt Ameerikasse veetavate kaupadega püütud osaltki kahandada, kuid kaubandusbilansi tasakaaluni ei ole veel jõutud. Ameerika ostab meilt rida mitmesuguseid kaupu, nagu tselluloosi (P.-Am. ühendriigid), paberit (eriti L.-Ameerika), mõnesuguseid karjasaadusi (peekon, või, juust), lihakonserve, šokolaadi ja kompvekke,.kunstsarive, vineeri j. ni. Kuid kõigi nende saaduste eksport ei ole kujunenud senini veel nii ulatuslikuks, et sissevedu Ameerikast oleks meil tasakaalustatud. Meie eksport Ameerikasse L.- kui ka P.- Ameerikasse i on seotud! mitmesuguste raskustega. Kõigepealt on selle suure turu tundmaõppimine kõigi tema omapärasustega kauguse tõttu äärmiselt raske ja ülejõukäiv väikesele riigile nagu Eesti; teiseks on ka selle turu sissetöötamine raskendatud seal valitseva terava võistluse tõttu paljude teiste riikidega, kes ses suhtes on mitmeti soodsamas olukorras. L.- ja Kesk- Ameerikas on suureks võistlejaks P.-Am. Ühendriigid! ise, mistõttu see suur maailmajagu on kujunemas ühtlaseks:, majandusblokiks (nn. panameerika majandusblokk), mis võib Ameerikat muuta järjest enam sõltumatuks teisist. LÜHIUUDISEID, SUNDRY INFORMATION. Majandusministeeriumi Tööstusosakond andis loa: A-s.,,ühiselu", Tallinnas, Pikk 42 asuva.truki k o j a ümberkorraldamiseks. Ettevõttes leiab töödi kuni 125 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 6 hj. Trükitakse ajalehti, -kirju, raamatuid! jms. trükitöid. A-s...Ilmarine", Tallinnas, Põhja pst. 21 leivatööstuse sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab töödi 8 töölist. JÕuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 22 hj. Ettevõttes valmistatakse hapendatud ja magedaid jahutooteid, esijoones nn. soome näki-leiba". E. Behr'ile, Tallinnas, Kadaka teel 4 kala- ja aedviljade konservitööstuse sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab tööd 8 töölist. Jõuandjaks 5 hj. elektrimootor, Valmistatakse mitmesuguseid kala- ja aedviljade konserve. E. Silbergale, Pärnus, G. Adolfi 14 trikootööstu se sisseseadmiseks. Ette-

178 MAJANDUSTEATED Nr. 9 võttes leiab tööd 4 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 1,5 hj. Kootakse mitmesugust trikooriiet ja valmistatakse trikoopesu. O-ü. Hansa", Tallinnas, 'Söörensi 14 asuva köite- ja 1 i n e e r i im i s t ö ö k o j a Hansa" ümberkorraldamiseks ja sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab tööd 28 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 17 ih j. Valmistatakse mitmesuguseid köite-, trüki- ja lineerknistöid. Uus-Balti Metsatööstus A-s., Virumaal, R,anna-Pungerjas" asuvas ja sisseseatud saeveskis töötamiseks. Ettevõttes leiab tööd 5 töölist. Jõuandjaiks 62 hj. lokomobiil. Valmistatakse igasugu ehitusmaterjali. J. Bison'ile, Tartus, ülikooli 34 asuvas ja sisseseatud mööblitööstuses töötamiseks. Ettevõttes leiab tööd 7 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid! kogujõuga 8 hj. Valmistatakse igasugu mööblit ja muid sisustusesemeid. S. ischneidetile, Tallinnas, Tatari 1 asuva laboratooriumi ümberkorraldamiseks ja sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab tööd kuni 9 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 3 hj. Valmistatakse hambapastat, näokreeme, küünelakid, kölnivett, VÕihindade liikumises võis m. n. märkida väikest tagasiminekut. Eesti võihinnaka noteeriti Manchesteris 114116 š cwt e. n. 116'118 š.vastu. Taani võihind nõrgenes ilondonis 124 jš-ie cwt e. n. 125126 š vastu. Soome võihinnaks noteeriti Manchesteris 115117 š cwt, s. o. 2 š cwt-lt madalam kui eelmisel noteeringul. Seega nõrgenesid euroopa karjama] andusmaade võihinnad Inglises ühtlaselt. Kuna ka Saksast siaadav hind näitas pisud nõrgenemist, noteeriti meie eksportvõihinnaks 156 s kg m. n. 16 & vastu. Turutendients vaiksem. Võituruseisundi nõrgenemist põhjustas eriti sel nädalal suurenenud pakkumine ookelõhnaõli, puudrit, huulepulki jms. kosmeetilisi vahendeid. K. Puusaagile, Tallinnas, Inseneri 3 sisseseatud 'metallitööstuses töötamiseks. Ettevõttes leiab tööd 1 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 8 hj. Valmistatakse mitmesuguseid masinaid ja masinaosi ning tehakse remonttöid. V. Karp'ile, Tallinnas, Vana-Viru 13 asuva autokummide vulkani seerimistöökoja Grand-Vulkan" ümberkorraldamiseks. Ettevõttes leiab tööd 7 töölist. Jõuandjaiks 1,5 hj. elektrimootor. Parandatakse igasugu autokumme. J. Armei'le, Pärnus, Fdia m. 87 sisseseatud liha- ja v d r ö t i t ö ö s t u s e $ töötamiseks. Ettevõttes leiab tööd 4 töölist. Jõuandjaks 7,4 hj. elektrimootor. Valmistatakse vorste, sinke ja muid lihalkonserve. E. Mellüe, Narvas, 'Suur 24 asuva kummi-v u 1 k a n i s e e r i m i s- ja mehhanilise jalanõude töökoja ümberkorralda-* iniseks ja sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab tööd 15 töölist. Jõuandjaiksi elektrimootorid kogujõuga 5 hj. Valmistatakse mitmesuguseid jalanõusid ja parandatakse autokumme ja muid kummitooteid. PÕLLU MAJANDUSSAADÖSTETURUD VÕITURG. BUTTER MARKET. anitaguseiist maist. Kuna on loota, et pakkumine neist maist hakkab lähemal ajal näitama juba langussuunda ning võitagavarade seis Inglises oli ligi 5 kasti väiksem m. a. sama kuu 63 tn vastu. (Seega suuseisundit võrdlemisi rahuldavaks. Hindade liikumises võib aga arvata siiski väikest hooajalist langust, nagu see on toimunud tavaliselt kevadkuil. Või väljavedu meilt oli veebr. 814 tn on. ia. sama kuu 63 1 tn vastu. iseega suurenes või väljavedu meilt veebr. 184 tn ehk ca 3%. K. a. esimese 2 kuu jooksul veeti meilt võid välja 1468 tn, s. o. 7% enam kui m. a. samul kuil.

TÄHTSAMAD HINNAD JA NOTEERINGUD. PRICES AND QUOTATIONS. English Nomenclature see No. 3 28/11 6/111 1938 21/11 27/11 1938 /o + - Veebruar 1938 1937 SUTTRMÜÜGIHINNAB Tallinnas (Börsikom. noteeringute järgi <kr. kv) 1. Rukis 16, 16, 16, 2. Nisu 21,25 21,25 21,25 3. Oder, sööda 18,5 18,6 17,75 4. Kaer 15, 15, 14,75 5. Rukkijahu 17,68 17,68 17,68 6. Rukkipiiül 26,13 26,13 26,13 7. Nisupüül (kõrgem sort). 43, 43, 43, 8. Kartulid, söögi 2.8V 2,8 s ) 2,85 s ) 9- piirituse.... 2,25 2,26 2,25 1. Kartulitärklis 24, 24, 24, 11. Juust, Šveitsi (kg)... 1,35 1,35 1,35 12. Taimevõi (kg).78,78 8,6 13. Suhkur 43,76 43,76 43,98 14. Sool 2,4 2,4 2,4 15. Riis, Burma II 47, 47, 47, 16. Tee, or. Pek., Tseilon (kg) 5,8 5,8 5,8 17. Kohv, Rio, Santos 2,98 2,98 2,93 18. Kakao, Hollandi 2,1 2,1 2,1 19. Heering., S. Matties (tünn) 52, 52, 52, 2. Matfuls 53, 53, 53, 21. Palgid, kuusk, mänd (thm) 18, 18, 18, 22. Paberipuu (rm).... 1,5 1,5 1,5 23. Saet. mat., mänd u/s (thm) 38,5 38,5 38,5 24. Telliskivid (1 tk.).. 25. Silikaatkivid (1 tk.).. 42, 42, 42, 26. Tsement (tünn 17 kg)»). 5,85 5,85 5,85 26a. Tsem. paberkot. (17 kg) 1 ) 5,15 5,15 5,15 27. Lubi 2,28) 2,28) 2,28) 28. Tsinkvalge (kg)....,54,54,55 29. Ooker (kg),23,?,3,23 3. Värnits 63,5 64,5-1,< 64,5 ^31. Linaseeme, õli tootmiseks. U2. ölikoogid, linaseemne.. 15,25 15,25 15,25 83. Nisukliid....... 12,5 12,6 12,25 34. Superfosfaat, 182«/«.. 5,4 5,4 5,4 35. Kaalisool, 4% 11,7 11,7 11,7 36. Fosforiit, eesti 3,35 3,35 3,35 37. Nitrofoska 24,5 24,5 24,5 38. Raud, sordi 22, 22, 22, 39. Teras, vedru 32, 32, 32, 4. Inglistina 427.5 427,5 435, 41. Seatina 47,5 47,5 5,13 42. Vaskplekk, punane... 225, 225, 225, 43. valge.... 195, 195, 195, 44. Tsinkplekk...... 77,5 77,5 77,5 45. Puuvillariie, bjäs (mtr).,57,57,57 46. Tallanahk, eesti nah. (kg) 2,45 2,45 2,45 47. ameer. n. I s. 2,75 2,75 2,75 48. Paber, rotatsiooni.... 28,2 23,2 23,2 49. Kivisüsi, auru, Newcastle 3,15 3,15 3,16 5. sepa 3,65 3,65 3,65 51. Põlevkivi, 1-a s.....,9,9,9 52. Turvas 1, 1, 1, 53. Põlevkiviõli 5,6 5,6 5,6 54. Kütteõli, o/ü. E. Kiviõli" 6,75 6,75 6,75 55. Kivitõrv. 19, 19, 19, 56. Nafta......... 14,25 14,25 14,25 57. Petrooleum, Ameerika.. 15,5 15,5 15,5 58. Bens., Riigi Põlevkivit. (lt),31,31 69. Kiviõli Estolin" s,31 ) (lt),31,81,32 6. Rukkijahu...... 61. Sepikujahu.... 63. Manna........ 63. Kartulijahu 64. Kartulid...... 66. Sool 65. Suhkur....... 67. Piim, It. II valik lahtine 68. Lauavõi....... 69. Köögivõi 7. Koor, rõõsk (liiter).. 71. hapu..... 72. Kanamunad (paar).. 73. Sealiha, keeduliha.. 74. praeliha... 75. Loomaliha, supiliha.. 76. praeliha.. 77. Vasikaliha, esim. veer.. 78. tag.. D Tal linnas 17,5 17,5 27,5 27,5 5 5 3 SO 4,8 4,8 46 46 5 5 18 13 25 25 18 18 11 11 11 11 12 15 95 95 11 11 65 65 8 8 7 7 85 85 (snt 2, oi kg.) 17,5 27,5 5 3 4,7 46 5 13 25 183 11 11 16 95 11 65 8 7 85 14,3 24, 16,8 18,95 15,13 21,5 45,83 2,48 ; 2,1') 23, 1,25 81,84 44,88 2,5 46, 5,75 4,68 2,1 48,5 52,5 19, 7,25 42, 46, 39,2 6,25 5,68 2.77,52,23 67, 16,5 13,13 1, 4,8 1,6 3,2 23,4 18,33 24, 487,5 62,17 28,33 17, 7,,56 2,45 2,7 23,2 2,77 3,25,8,9 5,1 5,1 19, 1,6 12,,26,29 Nomenclature No. 3 see 28/11 e/m 1938 21/11 27/11 1938 75 85 115 14 65 8 55, + - 4 37,5 6,1 +9,8 4,9 +6,1 88 563 16.*) fr. Rakvere; a ) ühes teedemaksuga; s ) 7./III13./III; «) 28./II6./III; 5 ) Virumaal raudtee j.; 6 ) raudteejaamades;?) tööstuse; 8 ) fr. Tamsalu. 15, 29, 5 28 4,5 46 fi 12 19 185 11 1 15 95 11 65 7 53 65 79. Lambaliha, esim. veer.. 75 8. tag.. 85 81. Searasv, sulatamata.. ue 82. sulatatud.. 14 83. Loomarasv, sulatamata. 65 84. sulatatud. 8 85. Heeringad 55 85-a Eesti erivalik 86. Räimed, värsked... 25 87. Kilud, värsked... 4 88. Ristikhein 6,7 89. Aasahein 5,2 9. Põletispuud, kase (m s ) 88 91. männi 563 92. Petrooleum (lt)... 16 PÕMVUMAJANDTJSSAADUSTE Rukis (lõr. kv.) 93. Hamburg (La Plata). 94. Chicago 95. Winnipeg Nisu ' (kr. kv.) 96. Hamburg (Manitoba I) 97. Liverpool 98. Chicago 99. Winnipeg Mais (kr. kv.) 1. Chicago Piim lahtiselt Tallinn (snt. lt.) 11. I v. piimakauplustele. 12. I v. piimatööstustele. 13. II v. piimakauplustele 14. II v. piimatööstustele. Või. (snt. kg) 15. Tallinn 16. Kindlustatud hind.. Londonis. 17. Taani 18. Eesti 19. Läti 11. Leedu lil. U.-Meremaa Manchesteris. 112. Taani....... 113. Eesti 114. Läti........ 115. Soome 116. Rootsi 117. Kopenhaagenis Taani Peekon, (snt. kg) 118. Tallinn 6 72 kg Is. i1q / 55,5-59,5 119. \ 72,575, 12. 75,58, Londonis (kõrgem not.) 121. Taani..... 122. Eesti '.'....... 123. Läti 124. Leedu... 125. Rootsi....... 126. Iiri 127. Poola....... IJina Võru-Petseri. 128. Ristna (R)..... 129. Hoffsdreiband (HD). 13. Dreiband (D).... 131. Ordin.-dreiband (OD). 132. L.-ordin.-dreib. (LOD) 133. Takuprakk (H)... Mujal Eestis. 134. Ristna (R) 135. Hoffsdreiband (HD). 136. Dreiband (D).... 137. Ordin.-dreiband (OD). 138. L.-ordin.-dreib. (LOD) 139. Takuprakk (H).... 16,91 1,41 U,tt5 22,8 14,78 12,17 lö,55 8,36 13 12 11 1 156 19 221 223 25 25 27 27 175 87 s ) 82») 783) 182 166 166 166 176 185 166 112 13 94 85 76 67 11 11 92 83 74 65 16,93 1,7 11,92 22,65 14,88 12,37 16,93 Veeb 1938 75 85 115 14 65 8 55 29 5 6,5 5,2 88 563 16 NOTEERINGUD. 8,48 13 12 11 1 16 19 224 25 24 227 28 28 21 21 179 87*) 82*) 78*) 182 166 166 166 176 185 166 _ -,1-2,7 2,3 2,5,7 --1,6 2,2 -,8 2,5 1,3 1,8 1,4 1,4 1,4 1,4 2,2-16,95 1,67 11,88 22,8 15,7 12,41 16,84 8,41 13 12 11 1 159 19 223 25 21 23 25 25 21 21 181 87 82 78 177 159 159 159 17 179 159 117 18 99 9 81 72 115 16 97 88 79 7

18 MAJANDUSTEATBD Nr. 9 PEEKONITURU. Peefcoiuturul püsib kindel tendents. Eesti peekoni kõrgema sordi noteering- Londonis jäi püsima 93 š tea. Peekoni sissevedu Inglisse on k. a. suurenenud. Jaan. veeti sisse 626( tsn, kuid m. a. jaan. 57 tsn ning 1935. a. jaan. 532 tsn. Seega ületas jaan. sissevedu 1% e. a. jaan. Sissevedu suurenes Kanadast 13 tsn. Taanist 18 tsn, Poolast 13.tsn ja Leedest 5 tsn. Asumaade osatähtsus peekoni sisseveos tõusis 3%-le. Vaatamata suurenenud sisseveole püsivad peekonihinnad Ihglises kõrgemal kui e. a. See on tin- TAPALOOMADE JA LIHATURG. Veiste pakkumine kujunes m. n. nõudmisest väiksemaks. Elavalt nõutakse eksportlihaks tapetavaid veiseid, s. o. väiksemaid pulle ning mullikaid. Hea nõudmise mõjul kõvenesid eriti pullide hinnad, kuna tapalehmad kõvenesid hinnas pullidest väiksemal määral. Tendents püsiv. Nädala keskmiselt veiseliha suurmüügi!: 'Suured pullid: rammusad 5558, keskmised 5355 s kg. Samad pullid eluskaalu alusel 3336. s kg. Väiksemad pullid: rammusad 5557 s liha-kg ja 34 s eluskaalu-kg. K el s km is es r ammususes väiksemad pullid ja mullikad, mis on tavaline eiksportkaup, maksusid 5457 s liha-kg ja. 832 si «lusikaalu-kg. Nuumatud lehmi ja mullikaid tuleb turule praegu vähe ning*nad maksuvad juhuslikku hinda (umbes 6 s piires kg). Rammusad mullikad 5456 s ja lahjad! 43 45 s liha-kg. Lehma ja härjaliha: rammusail 5(55 s, keskmisil 455 s ja lahjadel 4345 s kg. Lehmade eluskaaluhinnad 22.2B33 ö kg. Turustades veiseid lihakaalu alusel, kus nahk ja pudemed jäävad' ostjale, tuleb eeltoodud lihakilo hinnale arvata naha ja pudemete arvel juurde keskmiselt 12 s. Vasikate pakkumine suureneb pidevalt. Nõudmine keskmine. Tapetud kaup ühes BACON MARKET. gitud inglise peekoni' pakkumise vähenemisest. K. n. maksavad eksporttapamajad peekonsigade eest järgmisi hindu: Tapakaalud I sort II sort III sort IV sort 6 72 kg. 55,5-59 72,5-79 75,5-8 87 82 82 78 82 78 78 74 Siseturuhinnad Elussigade eest makstakse järgmisi hindu: 912 kg. eluskaal 6 s kg. 121-16 5 üle 161 6 CATTLE AND MEAT MARKET. nahaga maksub: nuumatud 67 s, keskmised 4852 s ja lahjad 4548,s kg, Elusvasikad 29>3545 s kg. Tendents nõrgeneb. Lammaste pakkumine väike. Nõudmine keskmine. Tapetud lambad naha ja pudemeteta maksusid: rammusad 6 1 7 s, keskmised 556 s ja lahjad 555 s kg. Eluskaup 374143 s kg. Eksportlambaliha hind kõvenes 5 s kg-lt, maksudes 995 s kg. Eluslambad franko saatejaam 4 43 s kg. Sigade pakkumine keskmine. Nõudmine püsib pakkumise piires, mülest tingituna püsivad ka hinnad. Nii maksusid tapetud noored sead 778 s, lihasead 7477 s, rasvasead 7274 s ja vanad emised 677 s kg. Elussigade hinnad 58 s kg. Tendents püsib. Nahkade* hinnad. Veisena had endiselt 8 s kg. Vasika nahad tõusid hinnas 1 s tk, maksudes 4.4.1 kr. tk. Kaalus üle 3,5 kg ühe kg hind kr. 1.2. Hambanaihkadie hind püsib, maksude» endiselt 2.53.75 ikr. tk. Tendents vaikne. Hobusenahad ühes laka ja sabaga, raskusega alla 17 kg S kr. tk ning raskemad kuni 12.5 kr. tk. Tendents nõrk. KANAMUNATURG. EGG MARKET. K^ toimus m. n. nade hinnaks 75 s kg ja siseturumunade valis- kui ka siseturul langussuunas. Selle hinnaks 67 s kg franko kogumispunkt. tagajärjel noteeriti meie eksportkölblike mu-' Tendents langev.

Nr. 9 MAJANDUSTBATED 181 PÕllutöökoja Raaaxiatupidamistalitu.se andmeist selgub, et kanapidamine 1937. a. oli tasuvamaid põllumajandusharusid. Nii oli 1937. a. keskmiselt linnu kohta puhtsaak kr. 2.56, mis tasus kanapidamisse paigutatud aktivakapitali 27%-ga. Seega oli m. a. kanapidamise 1 tasuvus rekordne. Tulu linnu kohta oli kr. 4.89 ja karjamaasöödale kr. 5.11, seega on kanapidamine õige ja otstarbeka korrastuse juures tasuvam tootmisala. Tähtsaks körvalalaks on kanapidamine kõigile talundeile, eriti aga väikemajapidamisile peab see ala kujunema üheks peamiseks tootmisalaks. Kanapidamisarengut on senini pidurdanud suurel määral sobivate ruumide puudumine. Tavaliselt peetakse kanu kas veise või mõne muu looma laudas, kus nad võivad liikuda vabalt. Selline pidamine on kahjulik teisile loomadele ega vasta ka, ' kanapidamiisiiõudeile. Teiseks, selle ala edu teatud määral pidurdavaks põhjuseks on hindade sesoonne kõikumine; suvekuil mil toodang on kõrge, langevad hinnad äärmiselt madalale, kusjuures munamüügi kasulikkus teiste toitainete hindade vahekorra juures muutub küsitavaks. Kuna aga mõlemate pidurdavate nähtuste kõrvaldamiseiks on astutud vastavaid samme kanalate premeerimisega ja munahindade kindlustamisega suvekuil, võib loota, et kehtivate korralduste tulemused avalduvad juba lähemail aastail. Eriti tagab aga neid lootusi anunakaubanduse ümberkorraldamine, kuna loodud keskuse üheks ja väga tähtsaks ülesandeks on kõigi abinõudega ja ole- PIIMATURG...- Piimahind püsib enxlsel.taseimel.piim.ahindade noteerimiskomisjon noteeris Tallinnas7. märtsil a. a. järgmised hinnad!: I valiku rõõskp iim müügil piimakauplustelei 13 si ja müügü piimatööstustele 11 senti liiter, n valiku rõõskpiim. müügil piimakauplustele 11 si ja müügil piimatööstustele 1 senti liiter. Piima järele nõudmine on endiselt hea, talupidajad ei suuda nii palju piaana anda, kui kauplused soovivad. Märtsi algusest peäle alustati peale kahekuist iviaheaega taas rõõskpiima ja koore saatmist Nõukogude Venesse. Saadetav kogus on peagu endiseks jäänud, kuid hind on tublisti alanenud. Nii makstakse PÕLLUMAJANDUSLIK VÄLJAVEDU. EXPORTS OF AGRICULTURAL PRODUCTS VÕI (tonni) Butter (tons) Sellest: Saksa... Inglisse.*. MUNAD (tuh. tk.) Eggs (1) Sellest: Inglisse.. Saksa... PEEKON (tonni) Bacon (tons) LINA Flax (tonni) (tons) Sellest: Inglisse.. Belgiasse.. Soome... Saksa... Prantsusas. Näd 28./11 6. an 1938 27, 81,8 122,1 3 36 5,7 48,4 1,2 6,6 alas 21./11 27./II 1938 28,2 79, 129,2 U 14 48,6 58,4 1,6 7,2 1,1 1938. a. 1./I kuni 6./11I 1468,3 576,6 887,3 111,6 111,6 334, 115,5 736,4 7,8 4,9 146,3 1987.a. kuni 7./1U 1372,7 557,5 639,8 _ 42,3 2152,6 763,2 11,2 112,8 622,5 474,9 1936. a. 1./1. kuni 8./1U 15,3 473,3 eoy.e 44,6 43,6 418,3 2354,2 1339,1 2,6 244, 9,8 587,9 vate aineliste võimaluste ulatuses teostada ka selle edendamist. Kuna ilmastikuolud olid jaan. ja veebr, munatootimiseks soodsad, võidi tänavu alata munade väljavedu tunduvalt varem kui varemail aastail. Nii eksporditi meil kanamune jaan. 28 8 tk ja veebr. 82 8 tk. M. a. samul kuü puudus munade väljavedu. Siseturul maksusid kanamunad m. n. s. paar: Tallinnas.. Tartus. Pärnus..... 1218.. 1115.. 113 Valgas..... 1-13 Rakveres.... lšfcis Sfarvas..... 15-46 MILK MARKET. praegu 3,2% rõõskpiimast 1 senti Mitrist, seega % senti liitrilt vähem kui varem. Rasvasema puana eest (makstakse rohkem.. Väikemüügil maksus püna linnades piimakauplustes möödunud nädalal senti liiter: Tallinn... Tartu... Narva. Pärnu... Eakvore.. Valga... Haapsalu.. Tapa... Petseri... I valik II valik pudelites lahtiselt pudelites lahtiselt.. 18-19.. 1416.. 15.. 1718.. 15.. 15.... '...- 1218 13 >16 _ _ 1 11 IS 1--11 11 12 11 111 89 1 111

182 MAJANDUSTBATED Nr. 9 TERAVILJATURG. Teraviljaturg on viimasel ajal kõikuv ja seetõttu ka hinnad üksikuil nädalail lahkuminevad. Tavaliselt järgneb ühe nädala hinnakõveneimisele teisel nädalal enam-vähem samaulatuslik hinnalangus. M. n. valitses nõudmise poolel tagasihoidlikkuis ja hinnad nõrgenesid e. n. esinenud tõusu ulatuses, kusjuures hinnamuutus oli Ameerika kui ka Euroopa turgudel enam-wähem ühtlane. Tähtsamail börsidel noteeriti m. n. kohta teraviljadele järgmised hinnad kr. kv. (sulgudes e. n. keskmised noteeringud): Nisu: Chicago 12.77 (12.37), Winnipeg 16.55 (1:6.93), Hamburg 22.8 (22.65), Liverpool 14.78 (14.88); Rukis: Chicago 1.41 (1.7), Winnipeg 11.65 (11.92), Hamburg 16,91 (16.93); Mais: Chicago 8.36 (8.43);. Tänavune nisu- ja nisujahukaubandus jääb ikaubandusaasta esimese 3 nädala vältel m, a. samast ajast väiksemaks: 12%. Väljaveo tagasiminek esineb kõigis tähtsa- LINATURG. Linahindade küsimuses on seisund endistelt pinev. Lmamüüjad, eriti aga maonopolimaad, om väga kindlad hoidlma linahinda, kuigi vabakauibandustmjaad on hakanud aegamööda andlma järele ja nende linahiad on veidi nõrgenenud. Teisalt näitavad aga linaketrajad linahinna allasurumisel võrdliemisi isuiutrt järjekindlust ja nii on tehinguid õige vähe ning hinnad püsivad enam noonmaalseina. Meie siseturul muutusid ilmahinnad juba mõne nädala eest tagasihoidlikeks 1, kusjuures ei tahetud möksita üle kr. 1.1 R siordi kg-st. Viimaseil laatadel on makstud taas kuini kr. 1.1,3 R sordi kg. Kuna meie hnahaa±mme on viimaseil aastail, mil valitses võrdlemisi elav nõudmine lina järele/ läinud! tagasi ja isegi Petseris tuli kõik lana ladudes puhastada; üle enne eksportimist, Vähemalt leesikate pead tulid puhastada takust ja linaküst, leppisid meie linaekspiortörid vieebr. kestel kokku, et nüüd otsetakse vähemalt Petseri rajoonis ainult säärast lina, mis kõlbab õtse vedada välja, ja hinnatakse paremat linaiharimist senisest kõxigjeanale, maikstes hästiharitud lina kõrgemat hinda. eest GRAIN MARKET. mais maailmaturgu nisuga varustavais mais peale NSVL-u, India ja Austraalia. Nii ületab NSVL-u tänavune väljavedu om. a. ca 4-kordselt ja tõuseb 9,2 milj. kv-le. India väljavedu on m. a-st suurem 7%, kuna Austraalia oma on võrdne mullusega, üldine väljaveo vähenemine langeb peamiselt Argentiina ja P.-Ameerika arvele. Nii on tänavune nisueksport Argentiinas 59% ja P.-Ameerikas (ühendriigid ja Kanada) 21% väiksem ni. a. samast ajast. Euroopas väljaveorühma moodustavate maade (Doonau maad, Leedu ja Poola) eksport moodustab vaid 72% m. a. samast ajast. V ä i k ie m,ü ü g ih i n n a d isi i s e t u r u 1 s kg. Tallinn Tartu Narva Eakvere Pärnu Valga Tapa 2 25 2 18 2 34 16 22 17 15 17 29 18 28 18 16 18 3 15,5 22 18 13,5 17,5 29 15 2 17 12,5 17 27 16,5 22 17,5 14 18 29 18 15 17 3 FLAX MARKET. Tagasihoidlikud hinnad ja suuremad nõuded linaharimisel mõjustasid aga linatuirgu, nii 'et viimasel ajal on õige vähe toodud Mna müügiks ja viinrasied linalaiadäd on õige väikesed. Nii toodi Petseri laadale 1. HI 2 tn lina, 7. III ainult 12 tn. Neil laatadel maksti kuni kr. 1.13 kg R siordi alusel. Linahindade noteerimiskomisjoni.koosolekul 4. HI <3'8. Tallinna börsil noteeriti linakakkuiostulhinnad iriükliike istandiardsortide alusel franko kokkuostja ladu s. kg.: V5ru- ja Petserimaal Mujal Eestis R 112 11 HD 13 11 D 94 92 OD 85 83 LOD 76 74 Ii 67 65 Takk I sort 74 Takk II sort 64 Takk III sort 54 Ehitustakk....... 17 Tendents vaikne. Praegusel momendil on päris kasulik:, et lina tuleb nii vähe turule, sest see näitab pakkumise vähesust ja aitab meie linaseisundit hoida kindlamana.

Nr. 9 MAJANDUSTEATED 183 KARTULITURG. Kartuliturul valitseb endiselt vaikus. Kartulite valjaveoks puuduvad! võimalused. Kartuleid ostetakse maal raudteejaamades väikesel määral söögiks Tänineale kui ka tööstusoitstairbdks. Peale piiriitusvabriikute ostavad viimasel ajal kartuleid ka täirklisvabrikud. Tärkliisvabrikud küll ei tööta, kuid. varustuvad juba aegsasti toormaterjaliga, hakates töötama arvatavasti aprillis. Töösfcuskartulifoinnad on viimasel ajal näidanud! veidi tõusu, ca 2 s. kv. AEDVILJATURG. Tallinna turul ei ole aedsaaduate 'hinnad muutunud! möödunud 2 nädala jooksul. Uudisena ilmusid m. n. müügile värsked redised. Nõuti algul kuni 6 s. kimbust, 7. III 25 a kimp. Veebr, jooksul eksporditi sibulaid 19 95 kg. Soome, sigureid 4 kg Soome, ja konservkurke 8 63 kg Soome. Praegu on eksportala vaikne. 4. UE noteeriti aedsaadusile järgmised Minnad: Sigurid, eksportkõlblikud, pakmmiskuludeta, franko kokkuostupunkt 19 s. kg. Tendents vaikne. Sibulad, eksportkõlblikud, pakkimiiskuludeta, franko kokkuositupunkt, 26 s. kg Tendents kindel. KALATURG. FISH K. a. esimesel 2 kuul andõis Peipsi kalas' tus paremaid kohasaake kui varem, kuid kalakaubanduse organiseerimaituse ja jaan. viimasel poolel soojenenud ilmastiku mõjul arenes toodangu realiseerimine ebasoodsalt. Keset parimat püügihooaega ilmnes kohahinnas suur langus, misläbi kannatasid suuri kahjusid kalurid kui ka kalakauplejad. Esimesed head saagid tulid külmaga ja kuigi väljavaated ekspordiks olid selgusetud, tõusis kohahind omavahelise võistluse -tõttu rannikul peagi kuni 12 s. kg. Hiljem selgus, et Rootsis oma rahuldava kalasaagi tõttu kujunesid kohahinniad madalaiks ning meie kohast maksti seal madalat hinda. Saades kahjusid, ekisportörid oli sunnitud alandama koha ostuhinda POTATO MARKET. Kaaitulihindadie nioiteeriimi sikomisj.oni koosolekul 7. UE s. a. noteeriti järgmised hinnad: 1. Söögikartul: Virumaa raudteejaamades ümmarikud kr. 2.52.7 kv., piklikud kr. 3. kv. 2. Tööstuskartul: piiritusvabrikute 12 13 s. tärklise kg. ehk kr. 2.22.5 kv., tärklisvabrikutes 12 s. tärklise kg ehk kr. 2.22.4 kv. Tendents söögikartuleil tagasihoidlik, tööstuskartuieil püsiv. VEGETABLE MARKET, MARKET. Konservkurgid, eksportkõlblikud, pakldmiskuludeta, ca 5 kg plekkmõu kr. 2.2 Tendents püsiv. Tallinna turul maksusid väikemüügil "J. UI: Õunad Sibulad Peakapsas Hapukapsas Porgandid Peedid Kaalikad Kõrvitsad Mäerõigas Seller Jõhvikad 358 s 435 1 1 1 1215 1 15 152 i Aedsaadusite suurniüügihmnad võrreldes eelmise noteerimisega 18. II ei ole muutunud. kg- JJ 84, 335,. i» Pähklid 112 s kg. Kuivatatud "j õunad.ko-}. 1E2»» dumaised j Kuivatatud 1 õunad.vä- j, 253 ii» lismaised J Hapukurgid 25,. tk. Apelsinid 123 ii ii Rohel, sibulad 35»» Redised 25 s kimp rannikul. Esiteks langes näind 8 s. kg., jaan. lõpupoolel kuni 6 s. kg. Et ka siseturul oli koha järele väike nõudmine, kuigi vahepeal hind langes kuni 1 a kg, püsisid kalli hinnaga soetatud võrdlemisi suured kohatagavarad ladudes realiseerimata, lootes konjunktuuri paranemist ja toodangu vähenemist. Kuid seisund kujunes veelgi halvemaks. Lisaks hinnalangusele välismaal muutus jaan. lõpupoole ilmastik õige soojaks. Külmunud koha säilitamine osutus riskantseks ning siseturule hakati tagavaradest paigutama koha suuremal kogusel. Rohke pakkumise tõttu langes hind veelgi. Tallinna turul müüdi külmunud ja poolsulanud koha 57 s. kg.

184 MAJANDUSTEATED Nr. 9 Pärnu lalhe kiohasaak võrreldes eelmiste aastatega osutus nõrgaks. Kohakalastusie algul olid jutoa müügihinnad kujunenud kindlaiks, nii et kalakauplejaal ei tulnud kanda kahjusid. Vaatamata ebasoodsale kunjumktuurile arenes koha väljavedu siiski võrdlemisi rahuldajalt. Jaan.Veebr, kestel kontrolliti ja lubati vedada- välja värsket koha 117 tuh. kg-, m. a. 17 tuh. kg- vastu, sellest Peipsi järve toodangust 83 tuh. kg 1 ja Pärnu lahest 34 tuh. kg. Siseturu kalakaubanduses valitses keskmine elavus. Kohasaagl vähenemise ja kiutaiunud koha tagavarade lõppemisega tõusid kohahinnad. Tallinna turul müüdi I.valiku koha 1314 s. kg-, II valiku 1 s. kg. Ahvenaid pakuti mitmes kvaliteedis ja suuruses. Värske ahven 225 s. kg., suuremaist küsiti 3i55 s. kg. ja elusahvenast 7 s. kg. Haug, saarte rannikvetest, etavärake 665 s. kg., nõrgema kivalitjeediga 4 5 a kg. Meretindi-hind langes kuni 8 s. kg., Peipsi tinte vähe, hind 2 s. kg. Räim < k a u b.a n d u s e s valitses endiselt vaikne tegevus. Veidi elavust andis Tallinna turu räimekaübandusele Kara lahest toodud noodaräim, milledest müüdi suuremaid 2835 s. kg ja peenräimi 1517 s. kg. Võrguräimi müügil vähe, hind 3538 s. kg. Tartu tuirul müüdi räimi 4'5 s. kg ja peennäimi 3 s. kg. Rahuldavalt areneb tursakaübandus. Rohke pakkumise tõttu müüdi nädala algul tursiki tenvelt 115 s. kg. ja lõigatult. 225 s. kg. Laupäeval suurenenud nõud* mise tõttu tõusid tutsiahõinnad terve kalana 2 s. kg. ja lõigatult kuni 35 s. kg* Lesti müügil vähe, hind kuni 5 s. kg. Soolakal a-k aubanduses valitses endiselt elav tegevus. Müügihinnad püsisid endised. Suitsukal a-k a u to a n d. u s muutub elavamaks. Soojad ilmad võimaldavad suitsukala hoida lahtisel müügilauai. Peagu igal värsikekalakauplejal leidub teise kauba kõrval ka suitsusiiga, -latikat, -angerjat ja teisi kalasiorte. isuitsu-angerjas värskest kalast valmisitatult maksus kuni 4 s. kg., soolatud angerjast suitsutatud 2535 s. kg. Suitsulõhi esineb kõik m. a. toodangust. Parima kvaliteediga suvist lõhe pakuti kuni 12 kr, kg. Sügisest nõrgemat kaupa 68 kr. kg. Suitsuiräiimi müügil vähe, hind kuni 12 s. kümme. immmrmatsiooni AKTIVA EESTI PANGA NÄDALAARUANNE. OSA Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return, 28. veebruaril 1938. a. PASSIVA 1, Kattevara: Reserve: kuld: rahas ja kangides,...84 217 37,87 välisraha.17 31 749,12 2. Vahetusraha Subsidiary Coin... 141118,57 S. Sisevekslid: Horna Bills: kaubavekslid.... 446 859,77 pöllumajandusl.... 192 51,6 metsatööstus!..".,. 67 85,3 1156 445,86 Laenud: Loans and Advances: valitsusele.......... teistele *)....,.....',,13 51 79,69 Kinnis- ja vallasvara Immovable Property and Equipment.. '.,.. (3 425 558,8 6. Muud aktivad Other Assets. 26 39143,38 17 411 123,29 1. Põhikapital Capital.. 5, 2. Tagavarakapital Reserve Fund.... 98 496,77 8. Jooksvad kohustused: Current Liabilities: a) pangatähed liikvel 6 774 178,~ b) jooksvad arved: valitsuse 19 589 545,88 pankade 12 64 21,43 teised..... 2 847 662,56 34 7^ «8,87 4. Muud passivad Other Liabilities...15 987 29,65 17 411123,29 Kattevara vahekord jooksvate kohustustega: V gq 25/ Proportion of Reserve to Current Liabilities: i ' ) Selles summas Vab. Vai. poolt garanteeritud laene Kr. 932 936,87 Includes Ekr. 932S36,87 guarantied by the Government. JUHATUS.

. VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED SOOME. Alkoholjookide müük Soomes. Sales of Alcoholic Beverages in Finland in 1937. Alkoholjookide müük toimub Alkoholiliike o/y" kaupluste kaudu või selle monopolietteivõtte kontrollil, kes määrab ka jookide hinnad müügil joogikohtades (pudelite ja klaaside kaupa) ja normib tarvitust. A1- kiohioiüiike o/y" on riiklikku nionoipoili teos'- tav ettevõte (asutatud seadluse põhjal Laki väkijuomista No 45/1932. a.)? kes töötab eripõhikirja alusel, omades tehaseid ja ladusid, müügikohti ja,,alko"-nimelisi restaraane ning õllepoode.,,alkohoiiliike" puhaskasust määratakse 35% karskustööks, alkoholifcute hooldamiseks, salaveo takistamiseks jne., 35% riigituludeks ja 3% kogukondadele, kusi ei müüda alkoholi. Alkoholiliike" eesmärgiks ei ole ainult tulude saavutamine, vaid ka alkoholitarvituse reguleerimine. Kogutud andmetel oli keskmine alkoholitarvitus Soomes elaniku kohta 1936. a. 1,2 1. (1935. a. 1,17 1) 1%-st.alkoholi. Kodus on lubatud valmistada omatarvituseks õlut (mallasjuoma) ja veine käärimise teel marjadest, puuviljast või muist taimeosadest. See valmistus ei käi maksu alla (Laki vämjuomiisfca 83) ja seda ei ole piiratud. Kodus-valmistatud alkoholjookide koguse kohta ei leidu statistilisi teateid. Briti suurt osa üldises tarvituses neil jookidel ei ole. Alkohol joogest tarvitatakse koguselt rohkem õlut, siis viina, teisi kangeid jooke ning veine (1): 1936 1935 1934 õlu '... Viin.... Teised kanged 3. Veinid... 16 9825 13 729 11428 6 6 648 6 6 873 6 8 93 9 1865 6 191 2 185 9 985 4 697 484 6 Alkoholjookide müük on piiratud järgmiselt: jaemüük (väljaviimiseks) võib toimida äripäevadel k. 115. Alkoholi ei ole lubatud müüa pühapäevil, pühade eel- ega järelpäevil, kogu nädala jooksul enne lihavõtet, 3. apr. ja 1. mail, 2.22. juunil, 2.3. dets. Maahärral on õigus keelata müüki turu- või laadapäevil. Alkoholi ei isaa müüa alla- 2-aastasUe, sõdureüe ega ajlohvitiseiridele ülemuse loata, joobnule või kes on joobnute seltskonnas. Jaemüügil võib müüa ainult pudelitekaupa. Restoraanidjäs ja teisis söögivõi joogikohtades ei saa anda õlut enne k. 9 ja teisi jooke enne k. 12. Tuleb lõpetada % tundi enne joogi- või söögikoha sulgemist. Jaemüügil ei tohi alkoholjooke müüa võlgu või pandi vastu..salajane piirituse sissevedu on viimaseil aastail vähenenud tunduvalt, sest valveaparaat on kõvenenud ja ka karistused ei ole kerged. 1935. a. konfiskeeriti 85 4 1 ja 1936. a. 13 75 1. (val- Alkoholjookide valmistaanismaksuraa mistevero) saadi Smk.: piirituselt viinalt marjaveinidelt õlult kokku 1936 76 33 848 1147 656 56 657 681 137 59 7 1935 7175 915 1814 82 9198 45 363 865 138 281772 1934 57 387126 16 186 576 586 36 37 873 231 118 36 97 1933 45 51319 12 717 8 344 84 26 295 577 84 869 778 Riigitulud alkohol joogest; Tollid.. Maks konf. piirituselt P üritus valmistamaks Viinavalm.- maks.. Marjaviinavalm.maks õluvalmist.- maks.. Kontrollini.- maks.. Alko tulumaks.. Alko ülejäägid eelm. aastast. Alko osatähed.. 1933 2 663 777 45 513 19 57 387 126 12 717 8 344 84 26 295 577 661 718 33 61 9 53 169 413 2 99 86-2 99 86 194 525 636 1934 36 645 357 6 273 668 16 186 576 586 E6 37 873 231 813 383 31 817 885 12 4 298 291 687 69 1935 36 552 614 2 16 93 7175 915 1814 82 91 98 45 368 865 1 79 75 66 322 248 137 97 249 2 99 86 1936 29 354 555 3 669 885 76 33 848 1 147 656 56 657 681 1 877 172 82 16 541 138 785 64 2 99 86 382 936 448 391786 82