KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE LÄHENEMISARUANNE 2016

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 7.6.2016 COM(2016) 374 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE LÄHENEMISARUANNE 2016 (Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 1) {SWD(2016) 191 final} ET ET

1. ARUANDE EESMÄRK Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 on sätestatud, et vähemalt kord kahe aasta järel või kui seda taotleb mõni liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, 1 annavad komisjon ja Euroopa Keskpank nõukogule aru edusammudest, mida liikmesriigid on teinud majandus- ja rahaliiduga seotud kohustuste täitmisel. Komisjoni ja Euroopa Keskpanga viimased lähenemisaruanded võeti vastu 2014. aasta juunis. 2016. aasta lähenemisaruanne hõlmab seitset liikmesriiki, mille suhtes on kehtestatud erand: Bulgaaria, Horvaatia, Poola, Rootsi, Rumeenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari 2. Üksikasjalikum hinnang nende liikmesriikide lähenemise tasemele on esitatud käesoleva aruande tehnilises lisas. Komisjoni ja Euroopa Keskpanga koostatavate aruannete sisu on reguleeritud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikega 1. Kõnealuse artikli kohaselt tuleb aruannetes vaadelda liikmesriigi õigusaktide, sealhulgas liikmesriigi keskpanga põhikirja kooskõla ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirjaga (edaspidi EKPSi/EKP põhikiri ). Samuti tuleb aruannetes käsitleda seda, kas asjaomane liikmesriik on saavutanud püsiva lähenemise kõrge taseme, tuginedes käsitlemisel sellele, kuidas asjaomane liikmesriik on täitnud lähenemiskriteeriume (hindade stabiilsus, riigi rahanduse seisund, vahetuskursi stabiilsus, pikaajalised intressimäärad), ning võttes arvesse teisi ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 viimases lõigus nimetatud tegureid. Nelja nimetatud lähenemiskriteeriumi on üksikasjalikumalt käsitletud aluslepingutele lisatud protokollis (protokoll nr 13 lähenemiskriteeriumide kohta). Finants- ja majanduskriis ja euroala võlakriis on esile toonud lüngad majandus- ja rahaliidu majanduse juhtimise süsteemis ning osutanud vajadusele vahendeid ulatuslikumalt kasutada. Rahandus- ja majandusliidu jätkusuutliku toimimise tagamise eesmärgil on tegeldud majanduse juhtimise üldise tugevdamisega liidus. Lähenemise hindamine on kooskõlas ka Euroopa poolaasta laiema lähenemisviisiga, mille puhul käsitletakse terviklikult majandus- ja rahaliidu majanduspoliitilisi probleeme rahanduse jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime, finantsturgude stabiilsuse ja majanduskasvu tagamisel. Juhtimisreformi valdkonna olulised uuendused, millega tugevdatakse iga liikmesriigi lähenemisprotsessi ja selle jätkusuutlikkuse hindamist, hõlmavad muu hulgas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tugevdamist stabiilsuse ja kasvu pakti 2011. aasta reformiga, ja uusi vahendeid makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve valdkonnas. Eelkõige võetakse käesolevas aruandes arvesse 2016. aasta lähenemisprogrammide hindamist ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse järeldusi 3. 1 2 3 Liikmesriikidele, kes ei ole veel täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi, osutatakse kui liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand. Taani ja Ühendkuningriik sõlmisid enne Maastrichti lepingu vastuvõtmist läbirääkimiste käigus euro kasutuselevõtust loobumise kokkuleppe ega osale majandusja rahaliidu kolmandas etapis. Kuna Taani ja Ühendkuningriik ei ole väljendanud kavatsust eurot kasutusele võtta, ei ole kõnealuseid riike käesolevas aruandes käsitletud. Komisjon avaldas 2015. aasta novembris viienda häiremehhanismi aruande ja 2016. aasta märtsis sellele vastava põhjaliku analüüsi järeldused. 2

Lähenemiskriteeriumid Selleks et uurida liikmesriikide õigusaktide, sh liikmesriikide keskpankade põhikirja kooskõla ELi toimimise lepingu artikliga 130 ja artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega, tuleb hinnata nende vastavust rahastamiskeelule (artikkel 123) ja eesõiguste keelule (artikkel 124), kooskõla EKPSi eesmärkidega (artikli 127 lõige 1) ja ülesannetega (artikli 127 lõige 2) ning muid aspekte, mis on seotud liikmesriikide keskpankade lõimumisega EKPSiga. Hindade stabiilsuse kriteerium on ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 esimeses taandes määratletud järgmiselt: hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine [ ] nähtub inflatsioonimäärast, mis on hindade stabiilsuse mõttes lähedane kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi omale. Lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 1 on sätestatud, et hindade stabiilsuse kriteerium [ ] tähendab, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 % võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Inflatsiooni mõõdetakse võrreldaval alusel tarbijahinnaindeksi abil, võttes arvesse riiklike määratluste erinevust 4. Hindade stabiilsuse nõue tähendab, et nõuetekohane inflatsioonitase tuleb saavutada pigem tänu sisendkulude ja muude hindu struktuurselt mõjutavate tegurite dünaamikale, mitte ajutiste tegurite mõjul. Seepärast hõlmab lähenemise hindamine inflatsiooniväljavaateid mõjutavate tegurite hindamist ning seda täiendatakse viitega komisjoni talituste hiljutisele inflatsiooniprognoosile 5. Samuti hinnatakse aruandes, kas on tõenäoline, et riik saavutab järgnevate kuude jooksul kontrollväärtuse. Inflatsiooni kontrollväärtuseks 2016. aasta aprillis arvutati 0,7 %, 6 võttes aluseks Bulgaaria, Sloveenia ja Hispaania kui kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi näitajad 7. Põhjendatud on jätta parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikide määramisel välja riigid, kelle inflatsioonimäära ei saa teiste liikmesriikide puhul käsitada asjakohase võrdlusalusena 8. Sellised kõrvalekaldega riigid on varem kindlaks määratud 2004., 2010., 2013. ja 2014. aasta lähenemisaruannetes 9. Praeguses olukorras on põhjendatud lugeda kõrvalekaldega riikideks Küpros ja Rumeenia, kuna kõnealuste riikide inflatsiooni määr erineb oluliselt euroala keskmisest, ja nende arvesse võtmine mõjutaks põhjendamatult kontrollväärtust ja muudaks seega kriteeriumi ebaõiglasemaks 10. Küprose puhul tulenes negatiivne inflatsioon peamiselt kohandamisvajadusest ja majanduse erakorralisest olukorrast. Rumeenia puhul 4 5 6 7 8 9 10 Hindade stabiilsuse kriteeriumi puhul mõõdetakse inflatsiooni nõukogu määruses (EÜ) nr 2494/95 määratletud tarbijahindade harmoneeritud indeksi alusel. Kõik käesoleva aruande kohased inflatsiooni ja muude tegurite prognoosid pärinevad komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosist. Komisjoni talituste prognoosid põhinevad välistegureid käsitlevatel üldistel eeldustel ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, ning nende puhul võetakse arvesse meetmeid, mille kohta on piisavalt üksikasjalikku teavet. Käesolevas aruandes on kasutatud 2016. aasta 18. maile eelnenud andmeid. Vastavad 12 kuu keskmised inflatsioonimäärad olid -1,0 %, -0,8 % ja -0,6 %. Väljendi hindade stabiilsuse seisukohast parimaid tulemusi saavutanud liikmesriik kasutamist tuleks mõista ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 tähenduses ja sellega ei anta liikmesriigi majandustulemustele üldist kvalitatiivset hinnangut. Vastavalt Leedu, Iirimaa ja Kreeka ning 2014. aastal Kreeka, Bulgaaria ja Küpros. 2016. aasta aprillis oli 12 kuu keskmine inflatsioonimäär Küprosel ja Rumeenias vastavalt -1,8 % ja -1,3 % ja euroalal 0,1 %. 3

tulenes see peamiselt käibemaksumäärade suurtest vähendamistest. Nimetatud põhjustel kasutatakse kontrollväärtuse arvutamisel järgmise madalaima keskmise inflatsioonitasemega liikmesriikide ehk Bulgaaria, Sloveenia ja Hispaania inflatsioonimäära. Riigi rahanduse seisundiga seotud lähenemiskriteerium on määratletud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 teises taandes järgmiselt: riigi rahanduse stabiilsus [ ] nähtub niisuguse eelarveseisundi saavutamisest, kus puudub eelarvepuudujääk, mis artikli 126 lõike 6 kohaselt on ülemäärane. Lisaks on lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 2 sätestatud, et kõnealune kriteerium tähendab, et kontrollimise ajal ei kehti liikmesriigi suhtes nimetatud lepingu artikli 126 lõikes 6 nimetatud nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Majandus- ja rahandusliidu majanduse juhtimise üldise tugevdamise osana tõhustati 2011. aastal riigi rahandusega seotud teiseseid õigusakte, sealhulgas võeti vastu uued määrused, millega muudeti stabiilsuse ja kasvu pakti 11. ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kolmandas taandes on vahetuskursi kriteeriumi kirjeldatud järgmiselt: kinnipidamine Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut euro suhtes. Lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 3 on sätestatud: Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium tähendab, et liikmesriik on järginud Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma raha kahepoolset keskmist kurssi euro suhtes 12. Käesolevas aruandes on vastav kaheaastane periood vahetuskursi stabiilsuse hindamiseks ajavahemik 2014. aasta 19. maist kuni 2016. aasta 18. maini. Vahetuskursi stabiilsuse hindamisel võtab komisjon arvesse lisanäitajate suundumusi, nt välisvaluutareservide suundumused ja lühiajalised intressimäärad, samuti vahetuskursi stabiilsuse säilitamiseks võetud poliitikameetmete (sh sekkumised valuutaturul, vajaduse korral rahvusvaheline finantsabi) mõju. Praegu ei osale ükski käesolevas lähenemisaruandes hinnatud liikmesriik vahetuskursimehhanismis. Vastuvõtmine vahetuskursimehhanismi otsustatakse liikmesriigi taotlusel kõikide vahetuskursimehhanismis osalejate konsensuse alusel. ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljanda taandega on ette nähtud, et liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, peab saavutama vastastikuse lähenemise ja vahetuskursimehhanismis osalemise püsikindluse, mis peegeldub tema pikaajaliste intressimäärade tasemes. Lisaks on lähenemiskriteeriumide protokolli 11 12 Direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta, kaks uut määrust makromajandusliku järelevalve kohta ja kolm määrust, millega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakti, jõustusid 13. detsembril 2011 (üks kahest uuest makromajanduslikku järelevalvet käsitlevast määrusest ja üks kolmest määrusest, millega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakti, hõlmavad uut euroala liikmesriikide suhtes kohaldatavat jõustamismehhanismi). Lisaks võlakriteeriumi kaasamisele ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusse nähti muudatustega ette stabiilsuse ja kasvu paktis olulised uuendused, eelkõige kehtestati täiendavalt kulutuste võrdlusalus, mida võetakse arvesse riigipõhiste keskpika perioodi eelarve-eesmärkide suunas tehtavate edusammude hindamisel. Vahetuskursi kriteeriumile vastavuse hindamisel uurib komisjon, kas vahetuskurss on jäänud vahetuskursimehhanismi keskmise määra lähedale; samas võib 5. aprillil 2003 Ateenas ECOFINi mitteametlikul kohtumisel vastuvõetud ühinevate riikide ja vahetuskursimehhanismi liikmesriikide ühisavalduse kohaselt arvesse võtta kursi tugevnemise põhjuseid. 4

artiklis 4 sätestatud, et intressimäärade lähenemiskriteerium tähendab, et vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist on liikmesriigil olnud keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär, mis ei ületa rohkem kui 2 % võrra kolme [hindade stabiilsuse seisukohast] kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Intressimäärasid mõõdetakse pikatähtajaliste riigi võlakirjade või nendega võrreldavate väärtpaberite alusel, võttes arvesse riiklike määratluste erinevust. Intressimäära kontrollväärtus oli 2016. aasta aprillis 4,0 % 13. ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikega 1 on samuti ette nähtud teiste majandusliku integratsiooni ja lähenemise seisukohalt oluliste tegurite uurimine. Nende lisategurite hulka kuuluvad turgude integratsioon, maksebilansi jooksevkonto ja ühiku tööjõukulude suundumused ning muud hinnaindeksid. Viimaseid käsitletakse hindade stabiilsuse hindamise käigus. Lisategurid on olulised näitajad, mille alusel hinnatakse, kas liikmesriikide lõimumine euroalaga kulgeb raskusteta, ja mis aitavad hinnata lähenemise jätkusuutlikkust. 2. BULGAARIA Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Bulgaaria ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Bulgaaria õigusaktid, eelkõige Bulgaaria Riigipanga seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad ja puudused on seotud keskpanga sõltumatusega, rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal seoses ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 ja EKPSi/EKP põhikirja artikli 3 kohaste EKPSi ülesannetega. Bulgaaria täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Bulgaarias -1,0 %, mis on allpool kontrollväärtust 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see kontrollväärtusest tunduvalt madalamaks jääma ka järgmistel kuudel. Aastane THHI inflatsioon on olnud Bulgaarias 2013. aasta suvest saadik negatiivne, kusjuures languse käivitas deflatsioonitegurite tavatult jõuline kombinatsioon. Inflatsioon jõudis 2015. aasta jaanuaris -2,4 %ni ja kasvas 2015. aasta maiks - 0,3 %ni, et seejärel taas tagasi langeda. Tuuminflatsioon oli viimase kahe aasta jooksul, sealhulgas 2016. aasta alguses, enamasti negatiivne. Negatiivset inflatsiooni hoidsid muu hulgas nõrk sisenõudlus ja langevad impordihinnad. 2016. aasta aprillis oli aastane THHI inflatsioon -2,5 %. Eeldatakse inflatsiooni järkjärgulist kasvu sedamööda, kuidas kaubahindade languse mõju aegamööda väheneb, ehkki see jääb 2016. aastal enamasti negatiivseks. Seega peaks komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt olema aastane keskmine inflatsioonimäär 2016. aastal -0,7 % ja 2017. aastal 0,9 %. Bulgaaria madal hinnatase (2014. aastal 47 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme oluline lähenemine. 13 2016. aasta aprillist kohaldatav kontrollväärtus arvutatakse Bulgaaria, Sloveenia ja Hispaania keskmiste pikaajaliste intressimäärade (vastavalt 2,5 %, 1,8 % ja 1,8 %) aritmeetilise keskmisena, millele liidetakse kaks protsendipunkti. 5

Bulgaaria täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Bulgaaria suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes 0,8 %-lt SKPst 2013. aastal 5,4 %-le SKPst 2014. aastal peamiselt finantssektori toetusmeetmete tõttu. Puudujäägi suhe SKPsse oli 2015. aastal 2,1 %. Komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see tingimusel, et poliitikat ei muudeta, ja et seda toetab majanduse elavnemine, 2016. aastal vähenema 2,0 %-le SKPst ja 2017. aastal 1,6 %-le SKPst. Valitsemissektori koguvõla tase vähenes 2015. aastal 26,7 %-le SKPst ning peaks suurenema 2016. aastal 28,1 %-le ja 2017. aastal 28,7 %-le. Komisjoni hinnangu alusel 2016. aasta lähenemisprogrammile täidab Bulgaaria eeldatavasti laias laastus stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded, kuid siiski tuleb tal nõuete täitmiseks 2016. ja 2017. aastal võtta täiendavaid meetmeid. Bulgaaria eelarveraamistikku on hiljuti tugevdatud järjestikuste seadusandlike sammudega ja peatähelepanu nihkub praegu rakendamisele. Bulgaaria ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Bulgaaria leev ei osale vahetuskursimehhanismis. Bulgaaria Riigipanga eesmärk on tagada hindade stabiilsus vahetuskursi seotuse kaudu valuutakomitee süsteemi raames. Bulgaaria kehtestas valuutakomitee süsteemi 1997. aastal, sidudes Bulgaaria leevi Saksa margaga ja hiljem euroga. Lisategurid, näiteks välisvaluutareservide ja lühiajaliste intressimäärade suundumused, osutavad, et investorite tajutav risk on jäänud Bulgaaria puhul soodsaks. Valuutakomitee süsteemi aitavad jätkuvalt toetada 6

märkimisväärsed ametlikud reservid. Kaheaastase hindamisperioodi jooksul on Bulgaaria leevi ja euro vahetuskurss olnud stabiilne, mis on kooskõlas valuutakomitee süsteemiga. Bulgaaria täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. Keskmine pikaajaline intressimäär oli Bulgaarias 2016. aasta aprillile eelnenud aastal 2,5 %, mis on tunduvalt madalam kui kontrollväärtus 4,0 %. Pikaajalised intressimäärad vähenesid Bulgaarias umbes 3,5 %-lt 2014. aastal 2015. aasta alguseks umbes 2,5 %- le. 2014. aasta teisel poolel suurenes märkimisväärselt tootluse vahe võrreldes euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjadega, 14 mis tulenes osaliselt Bulgaaria pangandussektori probleemidest, kuid vähenes seejärel 2015. aastal. 2016. aasta alguses suurenes intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirja suhtes taas (ligikaudu 230 baaspunktini). Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Bulgaaria maksebilanss oli 2015. aastal märkimisväärse ülejäägiga. Kaubandusbilansi ja kapitalikonto saldode paranemine 2013. ja 2015. aasta vahel kompenseeris kuhjaga teisese tulu konto seisu halvenemise. Bulgaaria majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate alusel on Bulgaaria tulemused kehvemad kui enamiku euroala liikmesriikide omad. Bulgaaria finantssektor on ELi finantssektoriga hästi lõimunud, peamiselt tänu suurele välisomandusele pangandussektoris. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames toimus Bulgaaria suhtes 2016. aastal põhjalik analüüs, mille käigus leiti, et Bulgaarias esineb jätkuvalt ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust. Majandust iseloomustavad endiselt haavatav finantssektor ja ettevõtete suur võlakoormus tööturu piiratud kohandamise tingimustes. 3. TŠEHHI VABARIIK Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Tšehhi Vabariik ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Tšehhi Vabariigi õigusaktid, eelkõige Tšehhi Vabariigi Rahvusnõukogu seadus nr 6/1993 Tšehhi Riigipanga kohta (Česká národní banka seadus), ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad on seotud keskpanga sõltumatusega ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal seoses Tšehhi Riigipanga eesmärkide ja ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 ja EKPSi/EKP põhikirja artikli 3 kohaste EKPSi ülesannetega. Lisaks on ka Tšehhi Riigipanga seaduses puudused seoses rahastamiskeelu ja EKPSi ülesannetega. Tšehhi Vabariik täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Tšehhi Vabariigis 0,4 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see jääma kontrollväärtusest madalamaks ka järgmistel kuudel. 14 Riikide pikaajaliste intressimäärade vahe euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjadega (st Saksamaa võrdlusvõlakiri) arvutatakse andmete alusel, mida Eurostat avaldab igal kuul dokumendis Majandus- ja rahaliidu lähenemiskriteerium võlakirjade tootlus. Kõnealused andmed avaldab ka Euroopa Keskpank dokumendis Harmonised long-term interest rate for convergence assessment purposes (Ühtlustatud pikaajaline intressimäär lähenemise hindamiseks). 7

Hinnatõus muutus 2014. aastal oluliselt mõõdukamaks, kusjuures THHI inflatsioonimäär langes keskmiselt 0,4 %-le. Seda põhjustas peamiselt energiahindade suur negatiivne panus, mis peegeldas naftahindade järsu languse jõudmist siseriiklikesse kütusehindadesse, samal ajal kui vähenes ka toiduainete ja teenuste panus inflatsiooni. 2015. aasta esimesel poolel inflatsioon mõnevõrra suurenes, kuid aasta teisel poolel vähenes taas toiduainete ja energiahindade uue languse taustal. Seega oli THHI inflatsiooni keskmine määr 2015. aastal 0,3 %. 2016. aasta alguses see mõnevõrra suurenes ja saavutas 2016. aasta aprillis 0,5 % taseme. 2016. aastaks prognoositakse inflatsiooni püsimist madalal tasemel, kuna jätkub 2015. aasta teise poole nafta- ja toiduainete hinna languse pehmendav mõju aastapõhisele määrale. Samal ajal eeldatakse, et siseriiklik hinnasurve tugevneb kogu prognoosiperioodi vältel, eelkõige teenusehindade puhul. Selle tulemusena peaks komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt aastane THHI inflatsioon olema 2016. aastal keskmiselt 0,5 % ja 2017. aastal 1,4 %. Tšehhi Vabariigi hinnatase (2014. aastal ligikaudu 63 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine. Tšehhi Vabariik täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Tšehhi Vabariik suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes märgatavalt 1,9 %-lt SKPst 2014. aastal 0,4 %-le SKPst 2015. aastal. Vastavalt komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitika ei muutu, peaks valitsemissektori eelarve puudujääk olema 2016. aastal 0,7 % SKPst ja 2017. aastal 0,6 %. Valitsemissektori koguvõlg langes oma 45,1 % tipptasemelt SKPst 2013. aastal SKPst 2015. aastal 41,1 %-le. 2017. aastaks prognoositakse selle langemist 40,9 % tasemele SKPst. Komisjoni hinnangu alusel 2016. aasta lähenemisprogrammile täidab Tšehhi Vabariik eeldatavasti stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded. Tšehhi Vabariigi eelarveraamistik on üks nõrgemaid ELis. Selle tugevdamiseks mõeldud reformipaketi vastuvõtmist on korduvalt edasi lükatud, mille tõttu seisab riiklikke eelarveraamistikke käsitleva direktiivi Tšehhi õiguskorda ülevõtmise lõpuleviimine, mis pidi olema lõpetatud 2013. aasta lõpuks. 8

Tšehhi Vabariik ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Tšehhi kroon ei osale vahetuskursimehhanismis. Tšehhi Vabariik kasutab ujuvkursi süsteemi, mis võimaldab keskpangal valuutaturul sekkuda. 7. novembril 2013 teatas Tšehhi Riigipank, et sekkub valuutaturule, et nõrgendada krooni, nii et krooni vahetuskurss euro suhtes oleks üle 27 CZK/EUR. Selle tulemusena nõrgenes kroon tasemelt alla 26 CZK/EUR tasemele üle 27 CZK/EUR. Krooni vahetati kogu 2014. aasta jooksul ja 2015. aasta esimesel poolel kursiga umbes 27,5 CZK/EUR, mis kõikus vähe. Kurss tugevnes 2015. aasta keskel peaaegu tasemele 27 CZK/EUR ja jäi 2015. aasta teisel poolel ja 2016. aasta alguses selle keskpanga määratud alampiiri lähedale. Käesolevale hinnangule eelnenud kahe aasta jooksul tugevnes Tšehhi kroon euro suhtes umbes 1,6 %. Tšehhi Vabariik täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. Keskmine pikaajaline intressimäär oli Tšehhi Vabariigis 2016. aasta aprillile eelnenud aastal 0,6 %, mis on tunduvalt madalam kui kontrollväärtus 4 %. Pikaajalised intressimäärad Tšehhi Vabariigis järgisid 2014. aasta algusest kuni 2015. aasta aprillini langustrendi, langedes üle 2,4 %-lt alla 0,3 %-le. Pikaajalised intressimäärad hüppasid 2015. aasta juunis üle 1 %, kuid langesid siis 2015. aasta teisel poolel taas aeglaselt. Intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega kõikus 2016. aasta algusess 25 baaspunkti ümber. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Tšehhi Vabariigi maksebilanss püsis kahe viimase aasta jooksul ülejäägis, mis tõusis 2014. aasta 1 % tasemelt üle 3 %-le 2015. aastal. Tšehhi Vabariigi majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonnaga seotud valitud näitajate alusel on Tšehhi Vabariigi positsioon rahvusvahelistes järjestustes viimastel aastatel tõusnud, jõudes euroala keskmise lähedale. Tšehhi Vabariigi finantssektor on ELi finantssektoriga märkimisväärselt lõimunud, peamiselt seepärast, et suur osa finantsvahendajatest on välisomanduses. 9

4. HORVAATIA Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Horvaatia ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Horvaatia õigusaktid on täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Horvaatia täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Horvaatias -0,4 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see järgmistel kuudel kontrollväärtusest tunduvalt allapoole langema. Aastane THHI inflatsioon Horvaatias oli 2014. aastal keskmiselt 0,2 %, kuna energiaga mitteseotud tööstuskaupade ja töötlemata toiduainete hindade langus summutas kogu inflatsioonimäära kasvu. 2014. aasta detsembris langes inflatsioonimäär alla nulli ja jäi kiiresti langevate energiahindade tõttu peaaegu kogu 2015. aastaks negatiivseks. 2015. aastal oli keskmine THHI inflatsioon seega -0,3 %. 2016. aasta alguses langes see veelgi ja saavutas 2016. aasta aprillis -0,9 % taseme. Vastavalt komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosile jääb aastane THHI inflatsioon kogu 2016. aasta jooksul peamiselt energiahindade languse tõttu negatiivseks. Eelduste kohaselt peaks see 2017. aastal positiivseks pöörduma, kuna madalamate energiahindade negatiivne mõju hajub ja jätkuv majanduskasv peaks toetama tarbijahindade kasvu. Seega prognoositakse aastase THHI inflatsiooni suuruseks 2016. aastal -0,6 % ja 2017. aastal 0,7 %. Horvaatia hinnatase (2014. aastal umbes 65 % euroala keskmisest) osutab sellele, et pikema aja jooksul võib toimuda täiendav hinnataseme lähenemine. Horvaatia ei täida riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Horvaatia suhtes kohaldatakse praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 28. jaanuari 2014. aasta otsus). Nõukogu soovitas ülemäärase eelarvepuudujäägi 2016. aastaks kõrvaldada. Valitsemissektori eelarvepuudujääk, mis kasvas 2014. aastal 5,5 %-le SKPst, vähenes 2015. aastal 3,2 %-le SKPst. Komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks eelarvepuudujääk vähenema 2,7 %-le SKPst 2016. aastal ja 2,3 %-le SKPst 2017. aastal. Prognooside 10

kohaselt tõuseb valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse 2016. aastal tipptasemele 87,6 % ja seejärel langeb 2017. aastal veidi. Komisjoni hinnangu alusel 2016. aasta lähenemisprogrammile on oht, et Horvaatia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Seetõttu tuleb 2017. aastal võtta täiendavaid meetmeid nende nõuete täitmiseks. Hoolimata olukorra paranemisest viimasel ajal, jääb Horvaatia eelarveraamistik ülesehituse ja rakendamise poolest suhteliselt nõrgaks, mille põhjusteks on peamiselt eelarvekavade läbivaatamiste ulatus ja sagedus, eelarveväliste tehingute maht ning ebapiisavad kaitsemeetmed riikliku järelevalveasutuse sõltumatuse tagamiseks. Horvaatia ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Horvaatia kuna ei osale vahetuskursimehhanismis. Horvaatia keskpank kasutab ranget ujuvkursi süsteemi, kasutades vahetuskurssi peamise nominaalse ankruna peaeesmärgi hinnastabiilsuse saavutamiseks. Horvaatia keskpanga välisvaluutareservide väärtus oli kogu 2014. aasta jooksul üle 12 miljardi euro. 2015. aasta esimeses kvartalis tõusis see üle 14 miljardi euro, kuid langes seejärel taas ning oli 2015. aasta lõpus umbes 13,7 miljardit eurot (31 % SKPst). Kuna ja euro vahetuskurss oli kahel viimasel aastal enam-vähem stabiilne, kõikudes 7,6 HRK/EUR juures. Jätkuvalt järgis see hooajalist trendi, tugevnedes kevadel turismisektori genereeritava välisvaluuta sissevoolu tulemusena. Horvaatia täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. Keskmine pikaajaline intressimäär oli Horvaatias 2016. aasta aprillile eelnenud aastal 3,7 %, mis on tunduvalt madalam kui kontrollväärtus 4 %. Horvaatia pikaajalised intressimäärad langesid 2015. aasta teises kvartalis 2014. aasta alguse 5 % tasemelt 3 %-le, kuid tõusid 2015. aasta teisel poolel taas umbes 3,9 %-le. Intressimäärade vahe võrreldes Saksamaa võrdlusvõlakirjadega püsis 2016. aasta alguses umbes 350 baaspunkti juures. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Horvaatia väliskaubanduse ülejääk (s.o jooksva ja kapitalikonto summa) suurenes 2015. aastal oluliselt 2014. aasta tasemelt 1 % SKPst 5,6 %-le SKPst. Osaliselt olid selle põhjuseks väliskapitalil baseeruvate pankade kahjud, mis tulenesid seadusest Šveitsi frankides nomineeritud laenude kohustusliku konverteerimise kohta. Horvaatia majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate alusel on Horvaatia tulemused kehvemad kui enamiku euroala liikmesriikide omad. Finantssektor on ELi finantssüsteemiga 11

väga hästi lõimunud riigisiseste pankade välisomanduse kaudu. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames toimus Horvaatia suhtes 2016. aastal põhjalik analüüs, mille käigus leiti, et Horvaatias esineb jätkuvalt ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust. Haavatavus tulenes valitsemissektori, ettevõtlussektori ja välisvõla kõrgest tasemest suure tööpuuduse tingimustes. 5. UNGARI Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Ungari ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Ungari õigusaktid, eelkõige Ungari Riigipanga (Magyar Nemzeti Bank ehk MNB) seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad on eelkõige seotud Ungari Riigipanga sõltumatusega, rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal seoses ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 ja EKPSi/EKP põhikirja artikli 3 kohaste EKPSi ülesannetega. Lisaks on Ungari Riigipanga seaduses täiendavad puudused seoses Ungari Riigipanga lõimumisega EKPSiga. Ungari täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Ungaris 0,4 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see jääma kontrollväärtusest madalamaks ka järgmistel kuudel. Ungari viimase kahe aasta THHI inflatsiooni määr peegeldas peamiselt üleilmseid suundumusi ja seda suunas peamiselt naftahindade langus. See kõikus 2014. aastal nulli lähedal ja langes 2015. aasta alguses, kui prognoositi rekordiliselt madalat inflatsiooni, tasemele -1,4 %, kuna sisenõudlus ei tekitanud inflatsioonisurvet. 2015. aasta lõpuks tõusis THHI inflatsioon 1 %-le, mille põhjustasid osaliselt töötlemata toiduainete hinnad. 2016. aasta alguses langes inflatsioon taas, peamiselt mõnede lihatoodete käibemaksuvähenduse ja naftahinna järjekordse languse tõttu. 2016. aasta aprillis oli aastane THHI inflatsioon 0,3 %. Komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb inflatsioon 2016. aastal 0,4 %-ni ja 2017. aastal 2,3 %-ni peamiselt seepärast, et kaupade hinnad arenevad vähem soodsas suunas ja sisenõudlus tugevneb. Ungari suhteliselt madal hinnatase (2014. aastal ligikaudu 57 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine. 12

Ungari täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Ungari suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk kahanes 2,6 %-lt SKPst 2013. aastal 2,3 %-le SKPst 2014. aastal peamiselt tänu tulude suurenemisele. Eelarvepuudujäägi suhe SKPsse vähenes 2015. aastal 2,0 %-le ja vastavalt komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitika ei muutu, jääb see sellele tasemele nii 2016. kui ka 2017. aastal. Valitsemissektori koguvõla tase vähenes (2015. aastal 75,3 % SKPst) ja peaks veelgi vähenema 2016. aastal 74,3 %-le ja 2017. aastal 73 %-le 15. Komisjoni hinnangu alusel 2016. aasta lähenemisprogrammile on oht, et Ungari ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, hälbides nõutavast kohandusest märkimisväärselt 2016. aastal, ning kui poliitika ei muutu, siis ka 2016. ja 2017. aastal kokku. Seetõttu tuleb mõlemal aastal võtta täiendavaid meetmeid nende nõuete täitmiseks. 2011. aastal käivitatud Ungari eelarveraamistiku ulatuslik ümberkujundamine on lõpule jõudmas, kuid selle tulemuslikkus selgub alles tulevikus. Ungari ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Ungari forint ei osale vahetuskursimehhanismis. Ungari kasutab ujuvkursi süsteemi ning lubab keskpangal 15 Eurostat väljendas reservatsiooni andmete suhtes riigi rahanduse kohta, mille Ungari edastas 2016. aasta aprillis. See on seotud Eximbanki sektoriliigitusega ja põhjustaks valitsemissektori võla taseme tõusu kõigil aastatel. 13

valuutaturgudel sekkuda. Forinti väärtus langes 2014. aasta suvel umbes 314 HUF/EUR tasemele, kuid tegi selle kaotuse tasa sügisel, kuna Ungaris peatati vahetuskursi vähendamise tsükkel ja Ungari riigipank andis likviidsed välisvaluutavahendid eluaseme hüpoteeklaenude konverteerimiseks. 2015. aasta jaanuaris, pärast Šveitsi keskpanga otsust lasta Šveitsi frangil tugevneda, nõrgenes forint taas (316,5 HUF/EUR tasemele). Seejärel aprillis tugevnes see taas umbes 299 tasemele pärast euroala rahapoliitika täiendavat lõdvendamist, kuni Ungari keskpank vastas sellele 2015. aasta juunis baasintressimäära vähendamisega. Sellest ajast peale on forinti suhe eurosse olnud enam-vähem stabiilne vahemikus 310 315. Käesolevale hinnangule eelnenud kahe aasta jooksul nõrgenes forint euro suhtes umbes 1 %. Ungari täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud aasta jooksul oli keskmine pikaajaline intressimäär 3,4 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 4,0 %. Igakuine keskmine pikaajaline intressimäär langes 6 %-lt 2014. aasta alguses 2015. aasta alguseks 3 %-le, sest turu usaldus paranes üleilmselt tootluse suurendamiseks tehtud jõupingutuste taustal. 2015. aasta keskel kerkisid pikaajalised intressimäärad koos USA ja euroala tootluse tõusuga ajutiselt 3,9 % ligi ning seejärel kõikusid alates 2015. aasta augustist 3,3 % juures. Pikaajaliste intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega püsis 2016. aasta aprillis umbes 290 baaspunkti juures. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Maksebilansis on viimase kahe aasta jooksul registreeritud suuri ülejääke, mis tõusid tasemelt umbes 6 % SKPst 2014. aastal peaaegu 9 %-le SKPst 2015. aastal, mis näitab peamiselt ELi vahendite kasutuselevõtu kõrget taset. Maksebilansitoetus, mida EL ja IMF andsid Ungarile 2008. aasta sügisel, maksti täielikult tagasi 2016. aasta aprilliks. Ungari majandus on euroalaga tugevalt lõimunud nii kaubandussuhete kui ka investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate põhjal on Ungari tulemused kehvemad kui enamikul euroala liikmesriikidel. Ungari finantssektor on ELi finantssüsteemiga hästi lõimunud. 6. POOLA Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Poola ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Poola õigusaktid, eelkõige Poola Riigipanga (Narodowy Bank Polski ehk NBP) seadus ja Poola Vabariigi põhiseadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad on seotud keskpanga sõltumatusega, rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal. Lisaks on ka Poola Riigipanga seaduses mõned puudused seoses keskpanga sõltumatusega ja Poola Riigipanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal. Poola täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Poolas -0,5 %, mis on märgatavalt madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Eelduste kohaselt peaks see jääma kontrollväärtusest madalamaks ka järgmistel kuudel. Aastane THHI inflatsioon muutus 2014. aasta augustis negatiivseks ja langes 2015. aasta veebruariks madalaimale tasemele -1,3 %, taastudes järk-järgult 2016. aasta 14

alguses. Nimetatud areng oli tingitud peamiselt üleilmsete nafta- ja toiduainete hindade langusest. 2016. aasta aprillis oli aastane THHI inflatsioon -0,5 %. Komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks inflatsioon kasvama vaid tasapisi, jõudes 2016. aastal 0,0 %-le ja 2017. aastal 1,6 %-le. Prognoositava palkade tõusu positiivsetele impulssidele peaksid töötama vastu üleilmne madal inflatsioon ja kaupade madalad hinnad. Poola suhteliselt madal hinnatase (2014. aastal ligi 55 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda täiendav hinnataseme lähenemine. Poola täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Poola suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk kahanes 4,0 %-lt SKPst 2013. aastal 3,3 %-le SKPst 2014. aastal peamiselt tänu eelarve konsolideerimise meetmetele. Eelarvepuudujäägi suhe SKPsse paranes 2015. aastal 2,6 %-le ja vastavalt komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitika ei muutu, jääb see 2016. aastal 2,6 %-le SKPst ja tõuseb 2017. aastal 3,1 %-le SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks kasvama 51,3 %-lt SKPst 2015. aastal 52,7 %-le SKPst 2017. aastal. Komisjoni hinnangu alusel 2016. aasta lähenemisprogrammile on oht, et Poola ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, hälbides soovitatavast kohandusest 2016. aastal, ning kui poliitika ei muutu, siis ka 2017. aastal. Seetõttu tuleb Poolal võtta 2016. ja 2017. aastal täiendavaid meetmeid nende nõuete täitmiseks. Poola on endiselt ainus ELi riik, kes ei kavatse moodustada sõltumatut eelarvenõukogu. 15

Poola ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Poola zlott ei osale vahetuskursimehhanismis. Poola kasutab ujuvkursside süsteemi ning lubab keskpangal valuutaturgudel sekkuda. Zlott püsis 2014. aasta lõpuni enam-vähem stabiilselt vahemikus 4,1 4,3 PLN/EUR, kuid tugevnes 2015. aasta aprilliks järsult tasemele 4,0 PLN/EUR. Seda toetasid majanduskasvu kiirenemine, rahapoliitika lõdvendamine Euroopa Keskpanga poolt ja rahapoliitika lõdvendamistsükli lõppemine Poolas. Seejärel trend pöördus mõjutatuna sisepoliitilisest ebakindlusest. Vahetuskursi kõikumise 2016. aasta alguses põhjustasid sellised tegurid nagu krediidireitingu langetamine, üleilmsed ohud ja riskipreemia vähendamine. Poola on kasutanud 2009. aastast saadik Rahvusvahelise Valuutafondi paindlikku krediidiliini. Seega oli zloti kurss euro suhtes 2016. aasta aprillis võrreldes 2014. aasta aprilliga umbes 2,9 % nõrgem. Poola täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud aasta jooksul oli keskmine pikaajaline intressimäär 2,9 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 4,0 %. See vähenes üle 4 % tasemelt 2014. aasta alguses ligikaudu 3 %-le 2015. aasta alguseks. Seejärel langes see 2015. aasta jooksul 2,7 %-le, kuivõrd turu usaldus paranes, ja tõusis veidi 2016. aasta alguses. Selle tulemusena püsis pikaajaliste intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega 2016. aasta alguses umbes 280 baaspunkti juures. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Poola maksebilanss on viimastel aastatel oluliselt paranenud ja olnud 2013. aastast tänu kaubandusbilansi tugevnemisele ülejäägis. Poola majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate põhjal on Poola tulemused kehvemad kui enamikul euroala liikmesriikidel. Poola finantssektor on ELi finantssektoriga tugevasti lõimunud, mida kinnitab ka välisomanduses olevate pankade märkimisväärne osakaal. 7. RUMEENIA Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Rumeenia ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Rumeenia õigusaktid, eelkõige Rumeenia Riigipanga põhikirja käsitlev seadus nr 312, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad on seotud keskpanga sõltumatusega, 16

rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal. Lisaks sisaldab Rumeenia Riigipanga põhikirja käsitlev seadus puudusi seoses keskpanga sõltumatusega ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal selles osas, mis puudutab Rumeenia Riigipanga eesmärke ja EKPSi ülesandeid, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 2 ja EKPSi/EKP põhikirja artiklis 3. Rumeenia täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Rumeenias -1,3 %, mis on märgatavalt madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see kontrollväärtusest tunduvalt madalamaks jääma ka järgmistel kuudel. Aastane THHI inflatsioon on kahel viimasel aastal langenud, peamiselt tänu järjestikuste käibemaksuvähendustele ja üleilmsetele madalatele naftahindadele, ehkki fiskaalstiimulitest ja suurest palgatõusust toetatud tugeva sisenõudluse tingimustes on kasvanud hinnasurve. Inflatsioon kõikus 2014. aastal enamjaolt 1 % ja 2 % vahel ning langes 2015. aasta juunis alla nulli (-0,9 %) pärast seda, kui mõnede toiduainete käibemaksumäära langetati 24 %-lt 9 %-le. Aastane THHI inflatsioon on olnud sellest ajast negatiivne. Käibemaksu tavamäära 4 protsendipunktine vähendamine alates 2016. aasta jaanuarist vähendas THHI inflatsiooni taas ja 2016. aasta aprillis püsis see -2,6 % tasemel. Komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks aastane THHI inflatsioon olema 2016. aastal keskmiselt -0,6 % ja 2017. aastal, kui teatavate toiduainete käibemaksuvähenduse mõju lahtub, peaks see tõusma 2,5 %-le, sedamööda kuidas SKP lõhe kaob ja siseriiklik hinnasurve tugevneb. Tõusuriskid on seotud peamiselt siseriikliku hinnasurve eeldatust suurema kasvu ja palkade tõusu kiirenemisega. Rumeenia suhteliselt madal hinnatase (2014. aastal ligikaudu 52 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda täiendav hinnataseme oluline lähenemine. Rumeenia täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Rumeenia suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk kahanes 2,1 %-lt SKPst 2013. aastal 0,9 %-le SKPst 2014. aastal peamiselt tänu kulude kärpimisele ja maksude paremale kogumisele.. Eelarvepuudujäägi suhe SKPsse oli 2015. aastal 0,7 % ja vastavalt 17

komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitika ei muutu, peaks see halvenema, jõudes 2016. aastal 2,8 %-le SKPst ja 2017. aastal 3,4 %-le. Valitsemissektori võla suhe peaks kasvama 38,4 %-lt SKPst 2015. aastal 40,1 %-le SKPst 2017. aastal. Komisjoni hinnangu alusel 2016. aasta lähenemisprogrammile on oht, et Rumeenia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, kuna on märkimisväärse hälbimise oht nii 2016., ning kui poliitika ei muutu, siis ka 2017. aastal. Seetõttu tuleb Rumeenial võtta 2016. ja 2017. aastal täiendavaid meetmeid nende nõuete täitmiseks. Rumeenia on võtnud vastu ulatuslikud eelarveraamistikuga seotud eeskirjad, kuid nende distsiplineerivat mõju piirab mittetulemuslik rakendamine. Rumeenia ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Rumeenia leu ei osale vahetuskursimehhanismis. Rumeenia kasutab ujuvkursi süsteemi ning lubab keskpangal valuutaturgudel sekkuda. Leu ja euro vahetuskurss kõikus 2014. aasta kevadest 2016. aasta alguseni suhteliselt vähe tänu 2015. aasta lõpuni kestnud ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabiprogrammi toele. Leu vahetuskurss oli hindamisperioodil vahemikus 4,4 4,5 RON/EUR. 2014. aasta lõpus leu nõrgenes veidi, peamiselt üleilmse riskikartlikkuse suurenemise tõttu, ja tugevnes veidi 2015. aasta lõpus euroala rahapoliitika täiendava lõdvendamise toel. 2015. aasta lõpus nõrgenes leu siseriikliku poliitilise ebakindluse tõttu taas, kuid toibus 2016. aasta alguses. Seega ei olnud leu kurss euro suhtes 2016. aasta aprillis võrreldes 2014. aasta aprilliga põhimõtteliselt muutunud. Rumeenia täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud aasta jooksul oli keskmine pikaajaline intressimäär Rumeenias 3,6 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 4,0 %. 2014. aasta kevadel olid pikaajalised intressimäärad üle 5 %, kuid 2014. aasta lõpuks langesid need järkjärgult tasemele alla 4 % ja 2015. aasta veebruaris ajutiselt alla 3 %. 2015. aasta keskel tõusid need 4 %-le ja kõikusid seejärel 3,5 % juures. Selle tulemusena vähenes pikaajaliste intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega 2012. aasta lõpus 500 baaspunkti ületanud tasemelt 2016. aasta aprilliks umbes 330 baaspunktini. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Rumeenia maksebilanss on olnud 2013. aastast saadik ülejäägis, mis osutab eelkõige väiksemale kaupadega kauplemise puudujäägile. Rumeenia sai aastatel 2009 2015 abi rahvusvahelistelt finantsabiprogrammidelt. 2009. aastal algatatud ELi ja IMFi esimesele kaheaastasele finantsabiprogrammile järgnesid veel kaks programmi 2011. 18

ja 2013. aastal. Erinevalt esimesest programmist olid need ennetavad ja rahastamist ei taotletud. Rumeenia majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate põhjal on Rumeenia tulemused kehvemad kui enamikul euroala liikmesriikidel. Rumeenia finantssektor on ELi finantssüsteemiga tugevasti lõimunud, mida kinnitab ka välisomanduses olevate pankade märkimisväärne osakaal. 8. ROOTSI Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Rootsi ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Rootsi õigusaktid, eelkõige Rootsi Riigipanga (Sveriges Riksbank) seadus, valitsemisseadus ja vahetuskursipoliitika seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad ja puudused on seotud keskpanga sõltumatusega, rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal. Rootsi ei täida hindade stabiilsuse kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Rootsis 0,9 %, mis on kõrgem kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see järgmistel kuudel naasma kontrollväärtusest madalamale. Rootsi keskmine inflatsioonimäär tõusis 2014. aasta 0,2 %-lt 2015. aastal 0,7 %-le, peamiselt krooni nõrgenemise, aga ka sisenõudluse suurenemise tõttu, mida toetas soodne rahapoliitika. 2016. aasta aprillis oli aastane THHI inflatsioon 1,0 %. THHI inflatsioon 2016. aasta jooksul tõenäoliselt suureneb mõõdukalt praeguse tugeva majanduskasvu toel, samal ajal, kui madalatel nafta- ja kaupade hindadel on sellele tasakaalustav mõju. Eelduste kohaselt ei sunni inflatsiooni suurenema ükski THHI komponent ning ka palgasuundumused peaksid jääma mõõdukaks. Seega peaks komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt olema aastane keskmine inflatsioonimäär 2016. aastal 0,9 % ja 2017. aastal 1,2 %. Rootsi tarbijahindade tase on euroalaga võrreldes järk-järgult kasvanud alates 1995. aastast, mil Rootsi ELiga ühines, ulatudes 2014. aastal 124 %-ni. 19

Rootsi täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Rootsi suhtes ei kohaldata praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 1,6 %-lt SKPst 2014. aastal 0,0 %-le SKPst 2015. aastal, mis osutab peamiselt maksutulu tugevale tõusule, mida toetasid kõrge eratarbimine ja maksutõusud. Komisjoni talituste 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk olema 2016. aastal 0,4 % ja 2017. aastal 0,7 % SKPst. Valitsemissektori koguvõla suhe ulatus 2015. aastal 43,4 %-ni SKPst ning peaks vähenema 2016. aastal 41,3 %-le ja 2017. aastal 40,1 %-le SKPst. Komisjoni hinnangu alusel 2016. aasta lähenemisprogrammile täidab Rootsi eeldatavasti stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded. Rootsil on tugev riiklik eelarveraamistik, mida näitab ka tema eelarve pikaajaline usaldusväärsus. Rootsi ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Rootsi kroon ei osale vahetuskursimehhanismis. Rootsi kasutab ujuvkursi süsteemi ning lubab keskpangal valuutaturgudel sekkuda. 2013. aasta algusest kuni 2015. aasta alguseni kroon nõrgenes, langedes Rootsi rahapoliitika otsustava lõdvendamise taustal euro suhtes peaaegu 14 %. Käesolevale hinnangule eelnenud kahe aasta jooksul odavnes Rootsi kroon euro suhtes ligikaudu 1,6 %, kõikudes keskmiselt 9,30 SEK/EUR juures. Rootsi täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. 2016. aasta aprillile eelnenud aasta jooksul oli keskmine pikaajaline intressimäär Rootsis 0,8 %, mis on oluliselt madalam kui kontrollväärtus 4,0 %. Rootsi pikaajalised intressimäärad jätkasid 2014. aastal langust, jõudes 2015. aasta aprillis ajalooliselt madalaimale tasemele 0,3 %, kuid tõusid veidi 2016. aasta alguseks. Pikaajaliste intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega on 2014. aasta algusest vähenenud seoses kriisi tingimustes turvalisust taotlenud investorite kapitalivoogude osalise pöördumisega. Vahe oli 2016. aasta aprilli lõpus umbes 68 baaspunkti. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Rootsi maksebilansi ülejääk on olnud 2010. aastast suhteliselt stabiilselt 6 % juures. Rootsi majandus on euroalaga lõimunud nii kaubandussuhete kui ka investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate põhjal on Rootsi tulemused paremad kui enamikul euroala liikmesriikidel. Rootsi finantssektor on ELi finantssektoriga tugevasti lõimunud, eriti tänu Põhjamaade ja Balti riikide finantsklastrite omavahelistele seostele. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames toimus Rootsi suhtes 2016. aastal põhjalik analüüs, mille käigus leiti, et Rootsis esineb jätkuvalt makromajanduslikku tasakaalustamatust. 20