JUUREPESSU TÕRJEMEETODID HARILIKU KUUSE PUISTUS

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Reemet Tannberg JUUREPESSU TÕRJEMEETODID HARILIKU KUUSE PUISTUS CONTROL METHODS OF HETEROBASIDION SPP. IN NORWAY SPRUCE STAND Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitsmise erialal Juhendaja(d) Tartu 206 MSc Tiia Drenkhan Dotsent Rein Drenkhan

Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi, Tartu 504 Autor: Reemet Tannberg Õppekava: loodusvarade kasutamine ja kaitse Pealkiri: Juurepessu tõrjemeetodid hariliku kuuse puistus Lehekülgi: 33 Jooniseid: 9 Tabeleid: 5 Osakond: Uurimisvaldkond: Juhendaja(d): Kaitsmiskoht ja aasta: Matsabioloogia metsapatoloogia Msc Tiia Drenkhan, PhD Rein Drenkhan Tartu 206 Lisasid: 0 Antud töö eesmärgiks oli uurida juurepessu (Heterobasidion spp.) nakkusega hariliku kuuse puhtpuistus (harvendusraie järgselt) profülaktika tulemuslikkust, kui kändude töötlemine tõrjevahenditega (biopreparaat Rotstop ja karbamiid) toimub ajalise nihkega (3 kuud peale raiet). Uurimuse jaoks koguti 205.a. Järvselja ÕKMK (kvartalist 299 eraldiselt 7) analüüsimiseks kokku 98 saepuruproovi ja 98 prooviketast. Teostati saepuruproovidele molekulaarne (DNA) analüüs hindamaks juurepessu liigilist koosseisu puistus enne ja pärast töötlemist, samuti hinnati töötlemise efektiivsust prooviketastelt juurepessu konidiaalse staadiumi (Oedocephalum lineatum) väljakasvamise põhjal. Analüüsitulemused näitavad, et karbamiidiga töödeldud aladel 3 ja 6 vähenes juurepessu nakkuse hulk kordusproovides 25,6% 7,9 % - ni(kändude koguarvust). Kontrollalal 2 ei leitud esmastest proovidest ühtegi nakkusega saepuru, kordusproovide analüüs näitas, et vahepeal on nakatunud 0% kändudest. Rotstopiga pritsitud proovialadelt, 5 kogutud saepuruproovides esines juurepessu nakkus enne töötlemist 7,9% kändudest, pärast töötlemist kasvas nakatunud kändude arv 25,6%-ni. Diameetriklasside kaupa juurepessu nakkuse analüüs näitas, et enne ja pärast tõrje vahenditega kändude töötlemist esines juurepessu nakkust kõige enam diameetri vahemikus 26-45 cm. Kordusproovide analüüsimine näitas männi- juurepessu (Heterobasidion annosum) leviku tsuurenemist ja kuuse- juurepessu (Heterobasidion parviporum) võimalikku taandumist. Enne töötlemist ei leidnud autor ühtegi männi-juurepessust nakatunud kändu, kuid kordusproovides ulatus patogeeni osakaal juba 29,4%-ni. Märksõnad: Heterobasidion spp., Phlebiopsis gigantea, harilik kuusk, biopreparaat, karbamiid 2

Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor Thesis Kreutzwaldi, Tartu 504 Author: Reemet Tannberg Speciality:Natural recource management Title: Control methods of Heterobasidion spp. in Norway spurce stand Pages: 33 Figures: 9 Tables: 5 Department: Field of research: Supervisors: Place and date: Forest biology forest pathology MSc Tiia Drenkhan, PhD Rein Drenkhan Tartu 206 Appendixes: 0 The purpose of this study was to investigate effectiveness of the prevention of the root and butt rot (Heterobasidion spp.) infection in the spruce thinning. Control treatment for stumps was done three months lag with biological preparation Rotstop and chemical urea. The study was carried out 205 Järvselja ÕKMK (299-7), 98 samples of sawdust and 98 stump samples were collected. On the test area was organised the following sampling procedures: stump rot was detected visually; stump diameters were measured; sawdust samples were taken prior to treatment; stumps were treated by Rotstop and urea suspension; sawdust samples were taken 5 months after treatment; analys disks were taken from stumps. Then, sawdust was molecularly analysed to detect the root rot infection in samples, also, to detect Oedocephalum lineatum growth on sample disk in laboratory. The analysis results showed that in terms of urea-treated areas 3 and 6, the number of infected samples collected during the second sampling decreased from 25,6% to 7,9% (out of total number of stumps). Control area 2 did not indicate a single infected sample, whereas the second sampling showed 0% of infected stumps. Areas and 5 sprayed by Rotstop first indicated 7,9% of infected stumps, after the treatment, the number of infected stumps increased to 25,6%. The analysis of diameter samples revealed that the root rot infection mostly affected the diameters in the range of 26-45 cm. An interesting aspect is that the second analysis of samples indicated an increase in the spread of Heterobasidion annosum and decreased the infection of Heterobasidion parviporum. The firstly collected samples did not contain any infection by Hetrobasidion annosum root rot; however, the second sampling revealed that the infection was increased to 29,4%. Keywords: Heterobasidion spp., Phlebiopsis gigantea, Norway spurce, biocontrol, urea 3

Sisukord Sissejuhatus...5. Kirjanduse ülevaade...7. Juurepessu üldiseloomustus...7.2 Juurepessu levik...0.3 Juurepessu tõrjevõimalused...2.3. Rotstop...2.3.2 Karbamiid...3 2. Materjal ja metoodika...5 2. Katseala üldandmed...5 2.2 Välitööd...6 2.3 Labortööd...9 2.3. Saepuruproovide analüüsimine ja analüüsiketastelt juurepessu isoleerimine...9 2.3.2 Liikide molekulaarne määramise metoodika...20 2.3.2. PCR-segu valmistamine...20 2.3.2.2 PCR produkti kontrollimine...20 3. Tulemused ja arutelu...22 3. Juurepessu liigilise koosseisu määramine...23 3.2 Juurepessu nakatumine diameetriklasside põhjal...24 Kokkuvõte...26 Viidatud allikad...27 Summary...33 4

SISSEJUHATUS Viimane sajand on toonud endaga kaasa märkimisväärsed muutused kliimas, samuti on muutunud metsade majandamise intensiivsus, struktuur ja tõekspidamised. Suured muutused toimusid ka omandiküsimuses, kuna taasiseseisvunud (99) Eesti Vabariik tagastas paljud riigimetsad nende õigusjärgsetele omanikele. Tavaliselt valitseb looduslikes ökosüsteemides koosluste vahel tasakaal, aga kui anda ühele liigile eelis (harvendusraietega tekitatud kasvusubstraat) metsas, siis võib konkurentsieelise saanud liigi levik väljuda kontrolli alt ja- nii on juhtunud juurepessuga (Heterobasidion spp) (Asiegbu jt. 2005). Olulisemad hariliku kuuse puistutes juuremädanikke tekitavad seeneliigid on perekondadest juurepess (Heterobasidion spp.) ja külmaseen (Armillaria sp.) (Drenkhan jt. 204). Patogeenid esinevad mõõduka kliimaga (Euraasia-, Aasia-, Põhja-Ameerika-, Austraalia mandril jt.) okaspuumetsades, põhjustades metsamajandusele ulatuslikku kahju. Kirjanduse andmetel jääb selletõttu ainuüksi Euroopas saamata ca 800 mln euro väärtuses (Woodward jt. 998 ; Asiegbu jt. 2005) kvaliteetset metsamaterjali. Põhjuseid miks juuremädanike levik on võtnud sedavõrd suured mõõtmed on mitmeid: esiteks on parasvöötme talved muutudud soojemaks (kliimamuutused) väga lühikese aja jooksul, tihtilugu püsivad talvised keskmised ööpäevased temperatuurid 0 ºC lähedal seega mädanike levikuks igati soodsad tingimused (Berglund, Rönnberg 2004; Drenkhan jt. 204). Nakatunud metsas (hooldus)raiet teostades suureneb märgatavalt risk, et sellega me kiirendame ülejäänud tervete puude haigestumist, kuna seni pealmiselt juurekontaktide kaudu levinud haigus saab luua uusi kolooniaid värketele kändudele (Hanso, 986; Korhonen jt. 998b). Eestis tekitavad juuremädanikud suurt kahju, eriti hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) puistutes, mis moodustavad Eesti metsades 7,4% puistute kogupindalast (Keskkonnaagentuur 203). Kuusikud kasvavad eelkõige viljakamates kasvukohatüüpides (sinilille, jänesekapsa, naadi, kastikuloo), mida iseloomustavad parasniisked karbonaatsed mullad. Tegemist on metsamajanduse seisukohast viljaka ja tootliku metsamaaga, mis on 5

tihtilugu kultiveeritud okaspuu puhtpuistuna. Selliseid metsi majandatakse väga intensiivselt (harvendusraied, uuendusraied - pidev antropogeene mõju) ja seetõttu on väga vastuvõtlikud seenhaiguste leviku osas, kuna juba esimest hooldusraiet teostades avame ukse haigustele (Hanso, Hanso 999b). Selletõttu peab autor väga oluliseks tegeleda juurepessu leviku pärssimiseks profülaktiliste meetodite (biopreparaat Rotstop ja sünteetiline karbamiid) efektiivsuse välja selgitamisega, et nii parandada majandusmetsade üldist tervist ja majanduslikku tootlust. Kuna keemilised vahendid (karbamiid) omavad märksa suuremat ökoloogilist jalajälge, siis on järest suuremat populaarsust kogumas just loodussõbralik biopreparaat Rotstop, kuna kasutamisest tulenev negatiivne mõju loodusele on minimaalne (Holdenrieder jt. 998). Bakalaureusetöös uuritakse Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna, Rõka katseala (kv.js299er.7) näitel juurepessu (Heterobasidion annosum s.s. (Fr) Bref. ja Heterobasidion parviporum) tõrjeks kasutatavate preparaatide (Rotstop ja karbamiid) efektiivsust, kui puistu raie ning kändude töötlemise vahel on ajaline nihe ca 3 kuud peale raiet. DNA analüüsidele tuginedes uuritakse juurepessu liigilise koosseisu ja osakaalu muutumist enne ja pärast tõrje teostamist ning analüüsitakse puude nakatumist diameetriklasside põhjal. Bakalaureusetöö esimeses peatükis antakse põgus kirjanduslik ülevaade juurepessu varasematest uuringutest, patogeeni eripärast, levikust Euroopas ning enim kasutatud tõrjevõtetest sh. profülaktilistest võimalustest. Materjali ja metoodika peatükk kirjeldab väljavalitud katseala Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas, samuti antakse ülevaade teostatud väli- ja labortöödest. Töö tulemuste ja arutelu peatükis analüüsitakse saadud andmeid ja arutletakse tulemuste üle. Olen igati tänulik enda juhendajatele Tiia Drenkhan ile ja Rein Drenkhan ile, kes andsid märkimisväärse panuse minu bakalaureuse töö valmimisel. Samuti avaldan tänu Kalev Adamson ile ja Katrin Jürimaale suurepärase labortööde juhendamise ja asjalike nõuannete eest! Tänud veel kõigile metsanduse ja loodusvarade tudengitele, kes aitasid välitöödel. 6

. KIRJANDUSE ÜLEVAADE. Juurepessu üldiseloomustus Juuremädanike uurimine maailmas sai alguse 9. sajandi esimesel poolel. Metsapatoloogia rajajad Elias Fries ja hiljem Robert Hartig olid esimesed teadlased, kes juurepessu (Heterobasidion sp.) kirjeldasid (Woodward jt. 998; Berglund 2005). Juurepessu alastes uuringutes saavutas läbimurde briti teadlane John Rishbeth (949), kes avastas, et juurepess nakatab eostega värskeid kändusid ning vigastuste kaudu ka terveid puid. Kaudne ehk vegetatiivne nakatumine toimub juurekontaktide kaudu (Rishbeth 949, 95b; Hanso 986; Berglund 2005). Antud ajajärgust pärinevad ka esimesed teaduslikud katsed/uuringud, millega üritati nakatatud kändusid töödelda, piiramaks seenekolooniate levikut tervetele puudele (Rishbeth 949, 952; Berglund 2005). Heterobasidion spp. on varjulise eluviisiga parasiitne kandseen (Basidomycota) (Hanso, Hanso 999a), mis on ohtlik valgemädaniku tekitaja mõõduka kliimaga põhjapoolkera metsades (Hanso, Hanso 999a) nakatades terveid puid tüvevigastuste ja juurekontaktide kaudu (Butin 995). Ülemaailmselt on haigustekitajat tuvastatud enam kui 200 lt peremeestaimelt (Thor 997; Hanso 986). Eestis on kuuse- ja männi-juurepessu leitud eelkõige harilikul kuusel ja harilikul männil. Kirjanduse andmetel on Eestis juurepessu nakkust leitud ka harilikul kadakal (Juniperus communis), haaval (Populus tremula), kasel (Betula pendula), pihlakal (Sorbus aucuparia), lehisel (Larix sp.), nulul (Abies sp.), harilikul tammel (Quercus robur) ebatsuugal (Pseudotsuga sp.) jne. (Hanso 986; Hanso, Hanso 999a). Varasemalt käsitleti juurepessu vormidena P- vorm (mänd); S- vorm (kuusk) (Korhonen 978). Hiljem lisandus ka kolmas F- vorm, (nulg) (Capretti jt. 990). Hiljem soovitasid teadlased eelpool nimetatud vorme käsitleda kui kolme taksonoomilist eraldiseisvat liiki (Heterobasidion annosum s.s. (Fr.) Bref. ; Heterobasidion parviporum; Heterobasidion abietinum)(hanso, Hanso 999a). Juurepess on suuteline elama puu elusates rakkudes, põhjustades elusale puule aineringluse häireid (seeneniidistik ummistab juhtsooned) - vee ja toitainete kättesaadavus vähenevad 7

(Asiegbu jt. 2005). Kord juba nakatunud tervete puude juurdekasv aeglustub (Kallio, Tamminen 974, Bendz-Hellgren, Stenlid 995), okastes toimuvad värvimuutused (muutuvad kollaseks), puidu kvaliteedinäitajad halvenevad (Drenkhan jt. 204), suureneb kahjurite (üraskite) rüüste oht (Asiegbu jt. 2005, Hanga 203) ning kasvab tormihellus (Wood jt. 959). Samas on tegemist ka saprotroofiga, kes võib aastakümneid pesitseda surnud puidul (Hanso 986; Thor 997; Berglund 2005) enne kui uuesti, sobivate tingimuste tekkimisel, terveid puid nakatab. Juurepessu viljakeha avastamine metsas on keeruline, sest seen on varjatud eluviisiga (Hanso 986). Harilikul kuusel kasvavad viljakehad tavaliselt mahalangenud puude juurtel (Hanso, Hanso 999a, Berglund 2005). Mändidel võib viljakehi leida (kuivanud) puude juurekaela lähedalt pindmistelt juurtelt (Woodward jt. 998) või tüve aluselt. Seene viljakeha (Joonis ) järgi on visuaalselt küll võimalik juurepessu olemasolu tuvastada, kuid täpse liigi saab määrata ainult viljakehast võetud proovi laboratoorse (DNA) molekulaaranalüüsiga. Joonis. Heteropasidion spp.viljakeha hariliku männi kännul (R. Drenkhan foto) Kirjanduse andmetel on kuuse- juurepessu viljakeha ülaserva katvad karvakesed pikemad ja tihedamad kui männi- juurepessul, kuid neid tunnused on raske silmaga eristada. (Korhonen 978; Mugnai, Capretti 989; Hanso, Hanso 999a). 8

Hariliku kuuse (P. abies) puhul ei oma tähtsust nakatumise algupunkt ning nakkus kandub juurtesse ja tüveosasse (Hanso 986). Mädanik võib ulatuda kuni 2 meetri kõrgusele (Stenlid, Westerlund 986, Drenkhan jt. 204). Harilikul männil (P. sylvestris) põhjustab juuremädanik juurte kuivamist ja suremist ning haiguskolle juurekaelast kõrgemale ei tõuse (Drenkhan 20). Samuti ei levi männil mädanik juurtesse, kui esmane nakkuspunkt on kõrgemal kui 0.2 meetrit juurekaelast (Hanso, Hanso 999a). Samas on Suurbritannias leidnud kinnitust juhtumid, kus mändidel on tuvastatud mädanikukolde esinemine 2,2 m kõrgusel puutüves (Greig 995). Eestis on leitud ainult mõned sarnased isoleeritud juhtumid (Purdi metskonnas, Tähtvere metskonnas), kus viljakeha paiknemine on tuvastatud juurekaelast kõrgemal (Muiste 959; Hanso, Hanso 999a). Haigustekitaja poolt kahjustunud noored männid hukkuvad mõne aasta möödudes (Drenkhan jt. 204), kuid vanemad puud kiratsevad kauem ning surevad 5-6 aasta möödudes (Hanso 986; Drenkhan 20). Juuremädanike kahjustuse korral tekivad puistus iseloomulikud jalal ära kuivanud puudega tühimikud (Joonis 2). Joonis 2. Juurepessu kahjustusega kuusik Elva metskonnas ( http://xgis.maaamet.ee/) Juurepessu (Heterobasidion spp.) tegevus mõjutab metsas puistu struktuuri, puistu suktsessiooni kiirust. Samuti arvatakse, et patogeeni vahendusel toimub puidurakkudest vabanenud toitainete mulda kandumine (Filip, Morrison 998; Asiegbu jt. 2005). Puistu esmane nakatamine toimub enamasti kahel viisil: tuulevooludega (otsene) kantakse eosed substraadile (Rishbeth 949, 950, 95a); kaudne nakkus võib toimuda 9

vegetatiivselt - puude kokkukasvanud juurekontaktide kaudu (Rishbeth 95b; Isomäki, Kallio 974). Esimese põlvkonna kuusikus levib eostega edukamalt kuuse- juurepess (H. parviporum), männikus männi- juurepess (H. annosum) (Korhonen jt. 992). Mullas on juurepessu (Heterobasidion spp.) eoste ja mütseeli edasikandumine pärsitud, sest seene eosed vajavad koloonia arenguks puidust kasvusubstraati - kändusid (Rishbeth 950; Hodges 969; Berglund 2005). Uuringud näitavad, et tervete kändude töötlemine biofungitsiidiga (näit. Rotstopiga) võib märgatavalt vähendada nakkuse levikut tervetele kändudele (Korhonen jt. 994; Thor, Stenlid 2005)..2 Juurepessu levik Heterobasidion spp. levik kattub suuremas osas hariliku kuuse (Korhonen jt. 998) ja hariliku männi loodusliku areaaliga (Korhonen jt. 992), põhjapiir kulgeb mööda 68 laiuskraadi Põhja-Soomes ja levikupiiri lõunapiiriks on 4 laiuskraad Kreekas (Berglund 2005) Lääne ida suunas algab H. parviporumi levila Püreneedes Hispaania ja Prantsusmaa piirialal ja lõppeb Uurali mäestikuga (Korhonen jt. 998). Vaata (Joonis 3). Männi- juurepessu areaal hõlmab suurema osa Euroopast (Korhonen jt. 998), kaasaarvatud Venemaa lääneosa. Areaali põhjapiir läbib Norra-, Rootsi- ja Soome territooriumi lõunaalasid. Lätist lõunasuunas liikudes kasvab harilikul kuusel männijuurepessu osatähtsus (Korhonen jt.998). Kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Balkanimaades, Bulgaarias ja Rumeenias on esindatud kõik kolm eelpool nimetatud liiki (H. annosum, H. parviporum, H. abietinum). Uuralisi mäestikust Venemaal on leitud ainult kuusejuurepessu esinemist, seejuures siberi nulg (Abies sibirica) on seal kuuse- juurepessu poolt isegi rohkem kahjustatud kui kuusk (Korhonen jt. 998). 0

Joonis 3. Juurepessu liikide levik Euroopas (Berglund, Korhonen 2005) Taanis esineb monokultuursetes kuusikutes kuuse- ja männi- juurepessu peaaegu võrdselt (Thomsen 994), samas Lõuna-Rootsis domineerib kuusikutes männi- juurepess (Korhonen jt. 998). Eestis ja Skandinaavias nakatab kuuse- juurepess (H. parviporum) sarnaseid peremeestaimi (kuuske, nulgu, lehist noori männitaimi)(hanso, Hanso 999a) kuid juurekontaktide kaudu on võimeline nakatama ka infektioonialal kasvavaid teisi puuliike (Korhonen 978). Metsade vastuvõtlikust patogeenile on rohkem tähendatud piirkondades, mis asuvad endistel põllumaadel - vähene antagonistide hulk (Hanso 986) ning kasvukohtades, kus mullad on ühteaegu viljakad, lubjarikkad ja struktuursed (Karu 953). Samas on juurepess suure kohanemisvõimega, kuna suudab kohaneda väga erinevate klimaatiliste tingimuste (näiteks: Vahemeremaades valitsevad märkimisväärselt erinevad kliimaolud kui Soomes või Rootsis) ja peremeestaimedega (lehtpuud ja okaspuud)(korhonen 978).

.3 Juurepessu tõrjevõimalused.3. Rotstop Aastate jooksul on proovitud profülaktikat teostada paljude erinevate keemiliste (Pratt jt. 998) ja bioloogiliste (Holdenrieder ja Greig 998) vahenditega. Juuremädanike tõrjemeetodite väljatöötamisega alustati 950-ndatel, pärast väljapaistva briti teadlase John Rishbeth (98-99) avastust, et värskelt raiutud kännud puistus suurendavad nakkuse edasikandumist tervetele puudele (Rishbeth 949, 95a; Berglund 2005). Rishbeth leidis, et hiidkoorik suudab edukalt asustada ja tõrjuda värskelt raiutud männikändudes juurepessu (Rishbeth 949, 952; Berglund 2005) kolooniaid. (Joonis 4). Joonis 4. Biopreparaadi Rotstop mõju eoste levikule Verdera OY andmetel. Tänapäeval kasutatakse keemilistest vahenditest boori ja karbamiidi (Pratt jt. 998) ning bioloogilistest tõrjevahenditest Rotstop`i (Holdenrieder, Greig 998), see on vesilahustuv pulber mida toodetakse teise seene, hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea (Fr): Jül.) baasil. Rootsis kasutatakse biopreparaati (Rotstop) eelkõige kuuse ja männi enamusega lage- ja harvendusraie lankidel (Berglund 2005). Katsetatud on ka teisi antagonistidest (Thichoderma spp.) valmistatud biopreparaate, kuid tulemusteta (Berglund 2005). Suurimat edu juurepessu(heterobasidion spp.) leviku pidurdamisel on saavutatud teise saprotroofse puitu lagundava seene hiidkooriku (P. gigantea) (mittelehikseente 2

(Aphyllophorales) rühma esindaja) kasutamisega (Asiegbu jt. 2005). Skandinaavias näitasid välikatsete tulemused hiidkooriku preparaadi efektiivsuseks vastavalt 93, 99 ja 90% (Thor 997). Hiidkoorik (Kalamees jt. 2000), varasema nimega suur korbik (Järva, Parmasto 980), on võimeline värskes substraadis (kännus) takistama juurepessu arengut (kasvades patogeenist üle ja tõrjudes kännust välja). Hiidkooriku viljakehad on substraadile liibunud, valkjashallid või kahvatu- tuhmkollased ning kuni 0,5 mm paksused (Hanso, Drenkhan 2006). Suurbritannias alustati hiidkooriku baasil toodetud preparaadi valmistamist 969. aastal. Alles 99. aastal õnnestus Soome teadlastel välja töötada kohalikesse oludesse paremini (kohalikul hiidkooriku tüvel põhinev) sobiv pulbriline bioregulaator Rotstop (Korhonen jt. 994). Toode on valmistatud hiidkooriku oiididest (eosed) ja on mõeldud kasutamiseks kuuse- ja männikändudel raiete järgselt või vahetult raie ajal. Eesti registreeriti bioloogiline taimekaitsevahend Rotstop esmakordselt 2004. aastal (Drenkhan 2006). Edasimüüjaks Eestis on Baltic Agro AS. Kändude töötlemist saab teostada kahel erineval meetodil: esiteks harvesterile paigaldatud vastava seadme abil, mis pritsib kännud suspensiooniga vahetult raie käigus. Alternatiivse võimalusena võib kasutada manuaalset seljas kantavat selgpritsi. Rootsi teadlaste läbiviidud uuring võrdles 2005. aastal, nii mehaanilise kui ka manuaalse tõrjemeetodi tõhusust ning leidsid, et efektiivsus näitajate erinevused olid minimaalsed. (Thor, Stenlid 2005)..3.2 Karbamiid Bioloogilise tõrje kõrval leiab kasutust ka sünteetiline karbamiidi (urea) 20-30% vesilahuse kasutamine juurepessu tõrjel okaspuu puistutes. Tegemist on hästi lahustuva lõhnatu ainega, mis koosneb orgaanilise süsiniku, lämmastiku, hapniku ja vesiniku ühenditest (CON2H4). Looduses esineb antud ühend lindude väljaheidetes ja loomade uriinis. Antud profülaktikat kasutatakse pealmiselt Suurbritannias, Iirimaal ja Rootsis (Thor 2003; Drenkhan 2006). Teostatud uuringute põhjal on selgunud, et karbamiidi suspensiooniga töödeldud kändudes 3

suureneb kottseente (Ascomycetes) ja teisseente (Deuteromycetes) osakaal, kuid väheneb seigseente (Zygomycetes) asustust ning peaaegu hävinevad kandseente (Basidiomycetes) kolooniad. Kuna töötluse tagajärjel tõuseb substraadi ph (lämmastikurikas), siis mõnede teadlaste (Lipponen 99) tööde põhjal pole Heterobasidion spp. seetõttu võimeline kändusid enam koloniseerima (Johansson jt. 2002). 4

2. MATERJAL JA METOODIKA 2. Katseala üldandmed Katseala (kvartal JS299, eraldis 7) asub Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas (ÕKMK) Tartu maakonna kaguservas. Järvselja ÕKMK üldpindala on 0 553 ha, millest üle poole on metsamaa (6299 ha) ehk 59,7% metskonna üldpindalast. Metsamaa jaguneb järgmiselt: hoiumetsad 23,% (392,6 ha), kaitsemetsad 20,% (24,3 ha) ja tulundusmetsad 56,8% (3430,9 ha). Puistud jagunevad peapuuliigi järgi: kaasikud (59 %), männikud (20%), kuusikud (0%) ja sanglepikud (7%) (www.jarvselja.ee). Järvselja ÕKMK paikneb Peipsi-äärsel madalikul, kus valitsevad sood ja rabad. Mullastikus on valdavalt soostunud leet- ja soomullad. Muldade lähtekivimitest valitsevad keskmiselt ja halvasti lagunenud siirdesoo- ja rabaturbad, vähemal määral esineb hästi lagunenud madalsoomuldi. Metskonna põhja- ja keskosa veerežiim sõltub Peipsi järve ja Emajõe-Suursoo hüdrograafilisest režiimist. Põhjaveetaseme maksimum on kevadel ja sügisel, minimaalne tase aga suvel ja talvel (Roheline metsamajanduskava 200). Järvseljal kõige negatiivsemalt mõjutavad kevadised öökülmad. Aastane keskmine sademetehulk on 586 mm. Uurimistöö andmed koguti Rõka katsealal Järvselja ÕKMK, kvartalil JS299 eraldisel 7 (Joonis 5). Katsealal olid uuringute teostamiseks sobivad eeltingimused: monokultuurne, keskealine hariliku kuuse puistu, jänesekapsa kasvukohatüüp, varasem harvendusraie. Joonis 5. Kvartal JS299, eraldis 7 takseerandmed. 5

2.2 Välitööd Välitöid teostati vahemikus juuni 205 detsember 206. Harvendusraie katsealal teostati märtsis 205. aastal. Katseala on jagatud enamvähem võrdseks kuueks proovitükiks (joonis 7), mida eraldavad üksteisest puidu väjaveo teed ning iga proovitüki nurgas on proovitüki number (joonis 6). Joonis 6. Kvartal JS299, eraldis 7 paiknemine Järvselja Õppe-ja Katsemetskonnas. Välitöid (kändude visuaalne hindamine ja kändude töötlemine tõrje vahenditega) teostati Puidu bioloogiline lagunemine ja puidukaitse õppeaine raames ja kaastudengid olid käesoleva töö teostamisel kaasatud. 6

Joonis 7. Proovitükkide märgistus puudel (Foto: T. Drenkhan). Kändude visuaalne hindamine tehti 205.a. proovitükkidel, 2, 3, 5, 6. Enne kändude töötlemist mõõdeti kändude diameetrid, koguti saepuru proovid akutrelli abil (puhastati proovide kogumise vahepeal 96%-lise etanooliga) enne töötlemist (00 proovi), teostati kändude pritsimine Rotstopi ja karbamiidiga. 5 kuud hiljem (detsembris 205) koguti kordus saepuruproovid ja lisaks puidukettad. Kännud proovide võtmiseks valiti viiel proovialal juhuslikult sikksakk meetodil, jättes iga proovivõtu kännu vahele ca 4 5 meetrised vahekaugused (eesmärgiks oli vältida samast nakkuskoldest proovide kogumist). Kännud jagati vastavalt läbimõõdule diameetri klassidesse (tabel ). Juurepessu nakkuse ja kändude omavahelist seost käsitletakse pikemalt tulemuste ja arutelu peatükis. 7

Tabel. Kändude diameetriklasside jaotus proovialadel Diameeteri klass (cm) _5 6_20 2_25 26_30 3_35 36_40 4_45 46_50 Kokku Kännud katsealal (tk) 8 3 34 3 7 3 98 Saepuru koguti iga kännu kohta kahes korduses erinevatesse,5 ml Eppendorf tuubidesse (MCT) ning seejärel viidi laborisse ja hoiustati kuni analüüsideni -20 ºC temperatuuril. Proovitüki kännud nummerdati metallist lipikutega (joonis 8) ja proovide informatsioon märgiti välitööde lehele. Tõrjelahused valmistati vastavalt tootjapoolsele juhendile: karbamiidi lahuse (edasimüüja - AS Ingle) puhul segati iga 00 ml puhta vee kohta 93g pulbrit kuni lahustumiseni. Rotstopi suspensioon valmistati vahekorras l puhast vett g pulbrilise biopreparaadi kohta. Seejärel pritsiti karbamiidi suspensiooniga proovialad 3, 6 ja Rotstopi lahusega proovialad, 5. Proovitükk 2 jäeti kontrollalaks millel töötlemist ei tehtud. Proovitükk 4 on siiani püsti seisvate puudega (teine kontrollala), millelt koguti katse alguses (juuli 205) juurdekasvuproovid, kuid neid antud töö raames ei analüüsitud Proove säilitatakse metsapatoloogia laboris temperatuuril -20 ºC. Välitöödel kasutati mitmesugust varustust: Rotstop biopreparaadi pulbrit, suspensiooni pritsimiseks vajalikku selgpritsi, alumiiniumist märgistuslipikuid kändude tähistamiseks, akutrelli, väikseid naelu, TurfMark sinist värvitabletti (töödeldud kändude paremaks tuvastamiseks), steriilseid grippkotte, kummikindaid, 96% etanooli (desinfitseerimiseks), haamrit, mootorsaagi ja andmete kirjapanekuks välitööde lehte. 8

Joonis 8. Märgistatud ja tõrjesuspensiooniga kaetud känd. (Foto: T. Drenkhan). Katsealal märgistatud kändudelt võeti viis kuud pärast suvist pritsimist (detsember 205. a.) kordus saepuruproovid. Kokku õnnestus võtta kordus proovid 98 kännult, kuna kahe kännu tähised olid kadunud. Kõikidelt töödeldud proovitükkidelt (, 3, 5, 6) saeti analüüsikettad, kokku kaks umbes 3-5 cm paksust ketast: esmalt saeti ülemine ketas, seejärel alumine. Analüüsikettad asetati ühekaupa märgistatud kilekotti. Alumise ketta alt, kännult võeti akutrelli ja puuriga uued saepuruproovid, et analüüsida juurepessu nakkust 5 kuud peale preparaadiga töötlemist. Proovid transporditi samal päeval Tartus asuvasse Maaülikooli metsapatoloogia laborisse ja hoiustati -20 ºC juures kuni DNA analüüside teostamiseni. 2.3 Labortööd 2.3. Saepuruproovide analüüsimine ja analüüsiketastelt juurepessu isoleerimine Labortöid teostas töö autor Eesti Maaülikooli metsapatoloogia laboris. Katsealalt kogutud saepuruproovid pandi Eppendorf (MCT) tuubidesse patogeeni liigi määramiseks molekulaarsete (DNA) meetoditega. Analüüsiketastelt eemaldati noaga koor ning pesti kettad hoolikalt harjaga jooksva kraanivee all prahist puhtaks. Seejärel asetati kettad uude, eelnevalt proovinumbriga märgistatud kilekottidesse. Puidukettaid inkubeeriti toatemperatuuril 7-9 päeva. Järgnes ketaste mikrokopeerimine juurepessu konidiaalse staadiumi (Oedocephalum lineatum) 9

väljaselgitamiseks. Kui analüüsikettal oli juurepessu koloonia, siis külvati steriilses keskkonnas (laminaarkapis) juurepessu kahtlusega prooviketastelt kraabitud mütseeli kahes korduses virde agar söötmele. Söötmena kasutati 2 %-list virdeagarit ( liitri virdeagari koostisesse kuulub l kraanivett, 20 g malt ekstrakti, 4 g agar technical i, mida autoklaavitakse 60 min,2 atm. rõhu juures ning kallatakase Petri tassidesse tarduma). Ketastelt puhaskultuuri isoleeritud juurepessu liigi määramiseks teostati samuti liigispetiifiline DNA analüüs. Molekulaarselt anlüüsiti kokku 200 proovi, 98 saepuruproovi ja kaks juurepessu puhaskultuuri. 2.3.2 Liikide molekulaarne määramise metoodika Rakkude (seene/puidu) purustamiseks lisati 2,0 ml MCT tuubidesse steriilset liiva ning viis kuni seitse metallkuuli läbimõõduga 2,5 mm. Purustamine toimus homogenisaatoris (Retsch GmbH, Haan, Germany). DNA eraldamiseks kasutati seeneliikide jaoks mõeldud E.Z.N.A. FUNGAL DNA Mini Kit i (Omega Bio-Tek, Inc.), järgides tootjapoolset kasutusjuhendit. 2.3.2. PCR-segu valmistamine Analüüsiks kasutati nii seente universaal- kui ka juurepessu liigispetsiifilisi praimereid. Esmalt analüüsiti saepuru proovid universaal praimeritega ITS-F (Gardens, Burns 993) ja ITS4 (White jt.) mis kinnitavad, kas antud proovis DNA eraldamine üleüldse õnnestus. Seejärel kasutati liigispetsiifilisi (H. parviporum ja H. annosum) praimereid, mis näitasid, et kas proov on nakatunud kuuse- juurepessu või männi- juurepessu. Liigispetsiifilisel analüüsil kasutati PCR- reaktsioonides kuuse- juurepessu KJ-F ja KJ-R (Hantula ja Vainio 2003) männi- juurepessu praimereid MJ-F, MJ-R (Hantula, Vainio 2003). Vastavad PCR reaktsioonid valmistati (Hantula, Vainio 2003) protokolli põhjal, ühe erinevusega, et PCR seguna kasutati 5x HOTPol Blend Master Mix i (OÜ Solis Biodyne, Tartu). Seene universaalpraimeriga PCR reaktsioonid valmistati sarnaselt Drenkhan jt. (204) kirjeldatule. 2.3.2.2 PCR produkti kontrollimine Esmalt valmistati %-line agaroosgeel. Amplifitseeritud DNA lõigu olemasolu ja vastava lõigu pikkus geelil tehti kindlaks UV kiirte all vastava transilluminaatoriga (Quantum ST4-20

3026/WL/25M (Vilber Lourmat SAS, Marne-la-Valée)). Geelipilti töödeldi tarkvaraga Quantum ST4 Express v6, mida kasutades tehti kindlaks juurepessu liik. Joonis 9. Juurepessu liigi määramine DNA analüüsiga, tumedad nähtavad nn bändid geelil. 2

3. TULEMUSED JA ARUTELU Antud uurimistöö käigus koguti viielt harvendusraie proovitükilt (üks katseala, mis oli jagatud proovialadeks) kokku 98 (enne tõrjet 00-lt ja pärast pritsimist 98-lt) saepuruproovi ja lisaks saeti 98-lt kännult proovikettad, mida seejärel analüüsiti Maaülikooli metsapatoloogia laboris. Rõka katseala kuusikust leiti mõlema Eestis levinud juurepessu liigi esinemine - kuuse- juurepess (H. parviporum) ning ka männi- juurepess (H. annosum). Kändude visuaalne hindamine (tabel 2) enne töötlemist näitab, et mädanikuga kändude osakaal (42 kändu) kõikide proovide kohta kokku näitab seda, et puistu märkimisväärset nakatunud. Ka tumenenud kändudes (2 kändu) on mädaniku olemasolu juba väga tõenäoline. Tabel 2. Visuaalse mädaniku hinnangud kändudel Proovialade kändude arv (tk) Kändude Kändude arv kokku Visuaalne ala 2 ala 3 ala 5 ala 6 ala (tk) hinnang Rotstop kontroll karbamiid Rotstop karbamiid Terved 0 6 2 5 44 Tumenemine 3 2 2 2 4 Perifeerne 5 6 3 8 27 5 Tsentraalne 0 0 7 4 2 3 Perif. + tsentr. 0 0 Kokku (tk) 20 98 20 20 9 9 Uuringu tulemustest selgus, et juurepessu kolooniate esinemine töödeldud proovialadel (, 3, 5, 6) töötlemiste järgselt keskmiselt ei vähenenud, laborandmed näitavad, et biopreparaadiga (Rotstop) töödeldud proovialadel (, 5) nakkuse osakaal tõusis 7,9 %-lt 25,6 %-ni, kuid karbamiidiga töödeldud proovialadel (3, 6) nakkuse osakaal vähenes (25,6 %-lt 7,9%-ni). Töötlemise järgselt (5 kuud hiljem) oli suurenenud nakatunud kändude osakaal, mis olid eelnevalt hinnatud terveks (DNA analüüsi põhjal). Põhjuseks on tõenäoliselt asjaolu, et raie ja pritsimise vahel esines ajaline nihe (kändude töötlemine teostati 4 kuud peale raiet), kännud nakkustsentritena olid juurepessu nakkusele avatud perioodil mil juurepessu aktiivsus on suur (Rishbeth 959; Redfern, Stenlid 998; Asiegbu 22

jt. 2005). 205. aasta suvel oli ilm vihmane ja jahe, mis ei pruukinud olla sobiv hiidkooriku arenguks ja kändude koloniseerimiseks. Täpsema hinnangu hiidkooriku (Rotstop preparaadi) efektiivsuse kohta saab anda aasta peale kändude töötlemist, ehk analüüsida hiidkooriku efektiivsust kändude koloniseerimisel. Kuigi eelnevad katsetulemused on näidanud, et isegi aasta peale töötlemist võib hiidkooriku (P. gigantea) mõju olla veel minimaalne ja suuremad muutused patogeeni ja antagonisti vahekorras leiavad aset 5-6 aasta jooksul (Asiegbu jt. 203). 3. Juurepessu liigilise koosseisu määramine Saepuru proovide molekulaaranalüüsile tuginedes määrati enne tõrje vahenditega töötlemist katsealal (kvartal JS299, eraldis 7) ainult kuuse- juurepessu esinemine (7 proovist), männi-juurepessu olemasolu ei tuvastatud. Katsetükil (Rotstop), 2 (kontrollala) analüüsitud kändudes puudus enne töötlemist juurepessu (Hetersobasidion spp.) nakkus täielikult. Proovialalt 3 (karbamiid) leiti kuuse- juurepessu (H. parviporum) esinemist kahest saepuru proovist. Kontrollalal 2 esines kordusproovide võtmise järel nakkus neljas analüüsitud proovis (2 kuuse- juurepessu ja 2 männi- juurepessu). Proovialadelt viis (Rotstop) ja kuus (karbamiid) saadud proovide tulemused erinesid (enne töötlemis) eelnevast kolmest proovialast ning juurepessu nakkust leidus juba oluliselt rohkem, vastavalt 7st ning 9st proovist. Pärast kändude töötlemist leiti aladelt, 5 (Rotstop`iga töödeldud) DNA analüüsi põhjal 6 kännul kuuse- juurepessu nakkus ja 4 kännul männijuurepessu nakkus. Aladel 3, 6 (karbamiid`iga töödeldud) leiti labori analüüside põhjal 6 kännul kuuse- juurepess ja kännul männi- juurepess. Pärast kändude töötlemist kogutud saepuruproovides oli kuuse- juurepessu osakaal langenud 70,6%-ni (juurepessu nakkusega proovide koguarvust). Proovidest määrati DNA analüüsi abil männi-juurepessu olemasolu (29,4%) (juurepessu nakkusega proovide koguarvust). Hanso (986) järgi on teada, et harilikul kuusel esineb Eestis 98% ulatuses kuuse- juurepessu. Antud töö tulemused näitasid, männi-juurepessu ulatuslikku levikut hariliku kuuse puistus (tabel 3), mis on sarnane eelnevate saadud tulemustega (Korhonen jt. 992). Männi- juurepess levis kändudele ilmselt eostega. 23

Tabel 3. Kuuse- juurepessu ja männi- juurepessu esinemine (tk) proovialadel pärast kändude töötlemist. Juurepessuga nakatunud kännud proovialadel (tk) Juuremädaniku ala 3 ala 6 ala liik Rotstop karbamiid 5 ala rotstop karbamiid H. Parviporum 0 5 6 H. annosum 0 0 4 Kokku 9 6 Juurepessu liikide DNA analüüs Enne tõrjet Pärast tõrjet (%) (%) 00,0 70,6 0,0 29,4 00 00 Varasemalt teostatud uuringute tulemustest on selgunud männi-juurepessu olemasolu hariliku kuuse puistutes (Drenkhan 204). Proovialadelt 5, 6 võetud saepuruproovides oli männi- juurepessu kõige rohkem. Osades (3 proovis) eelnevalt visuaalselt terveks tunnistatud kändudest leiti peale töötlemist männi- juurepessu (H. annosum) nakkust. Samuti leidus männi- juurepessu perifeerse mädanikuga kändudes. Tabel 4. Juurepessu nakkusega proovid (kännud) pärast töötlemist Juure pe ssu DNA proovide tule muse d tõrje me e todi põhjal (%) Pärast Proovialad Enne töötle mist Muutus (%) töötle mist Ala, 5 7,9 25,6 43,2 (Rotstop) Ala 3, 6 25,6 7,9 30, (karbamiid) Ala 2 0 0 00 (kontroll) Analüüside tulemused näitasid, et karbamiidiga alal vähenes nakatunud proovide arv 25,6%lt-7,9%ni (kändude koguarvust) ja Rotstopiga pritsitud aladel vastupidiselt suurenes nakatunud proovide arv 7,9%lt-25,6%ni (tabel 4). See näitab, et karbamiid omab kiiremat tõrjeefekti kui Rotstop. 3.2 Juurepessu nakatumine diameetriklasside põhjal Juurepessu nakkust määrati enne tõrjet diameetriklassidest:-5 cm (0 nakatunud kändu); 6-20 cm ( nakatunud känd); 2-25 cm (5 nakatunud kändu) 26-30 cm (8 nakatunud 24

kändu); 3-35 cm ( nakatunud känd); 36-40 cm ( nakatunud känd); 4-45 cm ( nakatunud känd); 46-50 cm (0 nakatunud kändu) (tabel 5). Kõige rohkem oli nakatunud kände diameetri vahemikus 26-30 cm. Suuremat kännupinda on eostel kergem koloniseerida (Roll-Hansen, Roll-Hansen, 979). Väiksemad kännud (diameetriklassid: 5 cm; 6-20 cm; 2-25 cm) olid enne töötlemisest nakatunud juurepessu 6,2% kändudest, kuigi kändude üldarvust moodustasid need valdava osa (73 kändu 98-st). Tabel 5. Diameetriklassi järgi nakatunud kännud enne ja peale tõrjet (tk) Diameeteri klass (cm) _5 6_20 2_25 26_30 3_35 36_40 4_45 46_50 Kokku Kännud katsealal (tk) 8 3 34 3 7 3 98 Juurepessu DNA laborproovis Nakatunud Enne tõrjet Nakatunud Päras tõrjet kännud (tk) (%) kännud (tk) (%) 0 0 2 25 3,2 7 22,6 5 4,7 3 8,8 8 6,5 8 46,2 4,3 2 28,6 00 0 0 33,3 33,3 0 0 0 0 7 2 Proovide DNA analüüsimiselt selgus, et enne tõrjet on juurepessu osakaal proovialadel (,3,5,6) 7,3 %, peale tõrjet 2,4 %. Rõka katsealal teostatud uuringute tulemusel selgus, et hariliku kuuse puistus ajalise nihkega (3 kuud peale raiet) kändude töötlemine sõltumata tõrje vahendist (kas Rotstop või karbamiid) ei näita oodatud efektiivsus 5 kuu järgsete proovide analüüsi tulemusel. 25

KOKKUVÕTE Bakalaureusetöös uuriti hariliku kuuse puistus Järvselja kvartalis 299, eraldis 7 näitel, et kui tõhus on tõrjemeetodite kasutamine, kui harvendusraie järgselt teha juurepessust nakatunud metsalal profülaktikaline pritsimine 3 kuud hiljem. Kogu katseala kohta (98 kändu) leiti proovidest kuuse- juurepessu 22,4% (22 tk) ja männijuurepessu 7,% (7 tk) analüüsitud proovidest. Huvitav on asjaolu, et tõrje järgselt kasvas männi- juurepessu osakaal (29,4 %) nakatunud proovidest ja langes kuuse- juurepessu osakaal (70,6 %) nakatunud proovidest. Saepuru kordusanalüüsid näitasid enne pritsimist tervetena püsinud kändude suuremat nakatumist juurepessu, eriti männi-juurepessu. Samuti suurenes juurepessu nakkuse osakaal väiksemates (-20 cm) kännudiameetri klassides. Kändude nakatumine vähenes karbamiidiga töödeldud aladel ja suurenes Rotstopiga töödeldud aladel. See võis tuleneda asjaolust, et biopreparaat Rotstop vajab rohkem aega maksimaalse tõrjeefekti saavutamiseks. Paljud metsaomanikud eelistavad (majanduslikel kaalutlustel) kultiveerida viljakatele kasukohtadele monokultuurseid okaspuupuistuid, mida on hiljem lihtsam ja odavam majandada ning seejuures jätnud tähelepanuta sellega kaasneda võivad haigustess nakatumise riskid. Antud töö raames kogutud teadmised on autorile hindamatud, sest olles ise metsaomanik, saab omandatud teadmisi rakendada enda metsa tootlikkuse tõstmiseks ja tervise parandamiseks. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et juurepessu levikut pärssiv profülaktika okaspuumetsas (eriti monokultuurses) on alati mõtekas teha vahetult raie (hooldusraie/uuendusraie) järgselt, juhul kui see võimalikuks osutub. Hiidkooriku asustuse suurendamisega kändudes välditakse võimalust, et juurepessu kolooniad värsketes kändudes levima hakkavad. Talviste raiete puhul ei saa kasutada profülaktilisi tõrjepritsimisi, nagu on ka antud juhul Rõka näide. 26

VIIDATUD ALLIKAD Asiegbu, F. O., Adomas, A., Stenlid, J. 2005. Conifer butt and root rot caused by Heterobasidion annosum (Fr.) Bref. s.l. Molecular plant pathology, 6 (4), 395-409. Bendz-Hellgren, M. & Stenlid, J. 995. Long-term reduction in the diameter growth of butt rot affected Norway spruce, Picea abies. Forest Ecology and Management 74, 239-243 Berglund, M., Rönnberg, J. 2004. Effectivness of treatment of Norway spruce stumps with Phlebiopsis gigantea at different rates of coverage for the control of Heterobasidion. Forest Pathology, 34, 233-243. Berglund, M. 2005. Infection and growth of Heterobasidion spp. in Picea abies. Control by Phlebiopsis gigantea stump treatment. Doctoral thesis. Acta Universitatis Agriculturae Sueciae:36. Swedish University of Agricultural Sciences, 4 p. + append. Butin, H. 995. Tree diseases and disorders. Causes, Biology and Control in Forest and Amenity Trees. Oxford, New York, Tokyo: Oxford University Press. 252 pp. Capretti, P., Korhonen, K., Mugnai, L., Romagnoli, C. 990. An intersterility group of Heterobasidion annosum specialized to Abies alba Eur. J. For. Path. 20, 23 240. Drenkhan, T. 2006. Bioregulaator Rotstop i kasutamine juurepessu profülaktikas: Magistritöö. Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakasvatuse osakond, Tartu. 80 lk + lisad. Drenkhan, T. 2006. Bioregulaator Rotstop on tõhus juurepessu tõrjuja. Eesti mets,, 5053 Drenkhan, T., Hanso, S., Hanso, M. 2008. Effect of the stump treatment with Phlebiopsis gigantea against Heterobasidion root rot in Estonia. Baltic Forestry, 4 (), 6-25. Drenkhan, T. 20. Bioregulaator Rotstop juurepessu vastu. Eesti mets, 2, 32-34 Drenkhan, R., Adamson, K., Jürimaa, K., Hanso, M. 204. Dothistroma septosporum 27

on firs (Abies spp.) in the northern Baltics. Forest Pathology, in press, DOI: 0./efp.20 Drenkhan, T., Drenkhan, R., Rähn, E., Adamson, K., Padari, A., Pilt, E. 204. Juuremädanike levik on arvatust ulatuslikum. Eesti mets, 3, 39-43. Gardes, M., Bruns, T. D., 993. T primers with enhanced specificity for basidiomycetes application to the identification of mycorrhizae and rusts. Molecular Ecology, 2, 3 8. Greig, B. J. W. 995. Butt-rot of Scots pine in Thetford Forest caused by Heterobasidion annosum: a local phenomen. Eur. J. For. Path. 25, 95 99. Filip, G.M. and Morrison, D.J. (998) Impact, control and management of Heterobasidion annosum root and butt rot in North America. In: Heterobasidion annosum: Biology, Ecology, Impact and Control (Woodward, S., Stenlid, J., Karjalainen, R. and Hüttermann, A., eds), pp. 405 429. London: CAB International. Hanga, K. 203. Juurepess ja kuuse-kooreürask kahjustavad metsa.- www.rmk.ee/metsamees,, -4. Hanso, S. 986. Juurepessu tekitaja Heterobasidion annosum (Fr.) Bref. Ökoloogiast. Rmt: Metsanduslikud uurimused XXI. Metsakaitse. Tallinn: Valgus, 37-52. Hanso, S., Hanso, M. 999a. Andmeid juuremädanike tekitajate kohta Eesti metsadest. Metsanduslikud uurimused XXXI, 3, 4-6 Hanso, S., Hanso, M. 999b. Juurepessu levimisest Eesti metsades. - Metsanduslikud uurimused XXXI, 3, 62-72. Hanso, M., Drenkhan, T. 2006. Bioregulaator Rotstop on tõhus juurepessu tõrjuja. - Eesti mets,, 50-53. Hodges, C.S. 969. Modes of infection and spread of Fomes annosus. Annual Review of Phytopathology 7, 247-266. 28

Hantula, J., Vainio, E. 2003. Specific pimers for the dfferentiation of Heterobasidion annosum (s.str.) and H. parviporum infected stumps in Northern Europe. Silva Fennika, 37 (2), 8-87. Hodges, C.S. 969. Modes of infection and spread of Fomes annosus. Annual Review of Phytopathology 7, 247-266. Holdenrieder, O. & Greig, B.J.W. 998. Biological methods of control. Chapter 3, in: Woodward, S.; Stenlid, J.; Karjalainen, R.; Hüttermann, A., (eds.). Heterobasidion annosum: Biology, ecology, impact and control. CAB International, 589 pp. Johansson jt. 2002. Treatment of Norway spruce and Scots pine stumps with urea against the root and butt rot fungus Heterobasidion annosum - possible modes of action.- Forest Ecology and Managment, in press, Pages 87 00. Isomäki, A. & Kallio, T. 974. Consequences of injury caused by timber harvesting machines on the growth and decay of spruce (Picea abies L.( Karst.)). Acta Forestalia Fennica 36, 25pp. Järva, L., Parmasto, E. 980. Eesti seente koondnimestik, A. Raitviir (toim.). Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu, 33 lk. Kalamees, K (peatoim.). 2000. Eesti seenestik CD-ROM. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Kallio, T. 97a. Incidence of the conidiophores of Fomes annosus (Fr.) Cooke on the logging waste of spruce (Picea abies) (L.) Karst. Acta Forestalia Fennica 24, -9. Kallio, K. 97b. Protection of spruce stumps against Fomes annosus (Fr.) Cooke by some wood-inhabiting fungi. Acta Forestalia Fennica 7, -20. Kallio, T., Tamminen, P. 974. Decay of spruce in the Åland islands. Acta Forestalia Fennica 38, 42. 29

Karu, A. 953. Juurepessu (Fomes annosus) kahjustuse olenevus mullastiku tingimustest Eesti NSV kuusepuistutes. Rmt: Haberman, H. (toimet.). Loodusuurijate Seltsi juubelikoguteos. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 96-228. Korhonen, K., Bobko, I., Hanso, S., Piri, T., Vasiliauskas, A. 992. Intersterility groupsof Heterobasidion annosum in some spruce stands in Beloryssia, Lithuania and Estonia. European Journal of Forest Pathology, 22, 384-39. Korhonen, K., Lipponen, K., Bendz, M., Johansson, M., Ryen, I., Venn, K., Seiskari, P. & Niemi, M. 994. Control of Heterobasidion annosum by stump treatment with Rotstop, a new commercial formulation of Phlebiopsis gigantea. In: Johansson, M.; Stenlid, J (eds.), Proc. 8th International Conference on Root and Butt Rots. Wik, Sweden and Haikko, Finland, August 9-6, 993. University of Agricultural Sciences, Uppsala, Sweden, pp. 675-685. Korhonen, K., Piri, T. 994. The main hosts and distribution of the S and P groups of Heterobasidion annosum in Finland. Proceedings of the Eighth International Conference on Root and Butt Rots. Sweden/Finland, Aug. 993. Uppsala, 260 267. Niemelä, T., Korhonen, K. 998. Taxonomy of the Genus Heterobasidion. Heterobasidion annosum: Biology, Ecology, Impact and Control. Cambridge, Wallingford, Chapter 2, 27 33, CAB International, 589 pp. Korhonen, K., Capretti, P., Karjalainen, R., Stenlid, J. 998a. Distribution of Heterobasidion annosum Intersterility Groups in Europe. In: Heterobasidion annosum: Biology, Ecology, Impact and Control. /Woodward, S., Stenlid, J., Karjalainen, R., Hüttermann, A. (ed.). Wallingford: CAB International, 93-04. Korhonen, K., Delatour, C., Greig, B.J.W., Schönhar, S. 998b. Silvicultural Control. In: Heterobasidion annosum: Biology, Ecology, Impact and Control. /Woodward, S., Stenlid, J., Karjalainen, R., Hüttermann, A. (ed.). Wallingford: CAB International, 28333. Korhonen, K. 2003. Simulated stump treatment experiments for monitoring the efficacy of Phlebiopsis gigantea against Heterobasidion infection. In: Laflamme, G., Bérubé, J.A., 30

Bussiéres, G. (eds.). Root and butt rots of forest trees. Proceedings of the 0th International Conference on Root and butt rots, Sept. 6-22, 200, IUFRO Working Party 7.02.0, Québec City. Natural Resources Canada, Canadian Forest Service. Sainte-Foy, Quebec, Canada, 206-20. Lipponen, K. 99. Juurikäävän kantotartunta ja sen torjunta enshiharvennusmetsiköissä (Stump infection by Heterobasidion annosum and its control in stands at the first thinning stage). Folia Forestalia 770, -2 pp. Mugnai, L., Capretti, P. 989. Intersterility groups of Heterobasidion annosum (Fr.) Bref. Some morphological differences in the basidiocarps. Micologia Italiana, 3, 87 94. Muiste, L. 959. Juurepessu (Fomitopsis annosa (Fr.) Karst.) kahjustusest Kagu-Eesti männikutes. EPA teaduslike tööde kogumik,, Tartu, 29 35. Pratt. J.E., Johansson, M. & Hüttermann, A. 998. Chemical control of Heterobasidion annosum. Chapter 4, in: Woodward, S.; Stenlid, J.; Karjalainen, R.; Hüttermann, A., (eds.). Heterobasidion annosum: Biology, ecology, impact and control. CAB International, 589 pp Redfern, D.B. and Stenlid, J. (998) Spore dispersal and infection. In: Heterobasidion annosum: Biology, Ecology, Impact and Control (Woodward, S., Stenlid, J., Karjalainen, R. and Hütterman, A., eds), pp. 05 25. London: CAB International. Rishbeth, J. 949. Fomes annosus Fr. on pines in East Anglia. Forestry 22, 74-83. Rishbeth, J. 950. Observations on the biology of Fomes annosus, with particular reference to East Anglian pine plantations. I. The outbreaks of disease and ecological status of the fungus. Annals of Botany, New Series 4, 365-383. Rishbeth, J. 95a. Observations on the biology of Fomes annosus, with particular reference to East Anglian pine plantations. II. Spore production, stump infection, and saprophytic activity in stumps. Annals of Botany, New Series 5, -2. Rishbeth, J. 95b. Observations on the biology of Fomes annosus, with particular 3

reference to East Anglian pine plantations. III. Natural and experimental infection of pines, and some factors affecting severity of the disease. Annals of Botany, New Series 5, 22246. Rishbeth, J. 952. Control of Fomes annosus Fr. Forestry 25, 4-50. Rishbeth, J. (959) Dispersal of Fomes annosus and Peniophora gigantea. Trans. Br. Mycol. Soc. 42, 243 260. Roll-Hansen, F., Roll-Hansen, H. 979. Microflora of sound looking Picea abies stems. Eur. J. For. Path., 9, 275 280. Thor, M. 997. Stump treatment against Heterobasidion annosum Techniques and biological effect in practical forestry. Master thesis. Licentiatavhandling, Department of Forest Mycology and Pathology, Uppsala, 2 pp. + annex. Thor, M. 2005. Heterobasidion annosum infection of Picea abies following manual or mechanized stump treatment. In: Thor, M. Heterobasidion root rot in Norway spruce Modelling incidence, control efficacy and economic consequences in Swedish forestry. Acta Universitatis Agriculturae Sueciae 2005:5. Doctoral thesis, Department of Forest Mycology and Pathology, Uppsala, Sweden. Thomsen, I. 994. Occurrence of S and P types of Heterobasidion annosum in Denmark. Proceedings of the Eighth International Conference on Root and Butt Rots. Wood, R.F., Holmes, G.D. & Fraser, A.I. 959. Silvicultural investigations in the forest: (A) South and Central England and Wales. Wind stability studies. Report on Forest Research / Forestry Commission, London 959/60, 96, 32-33. Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kodulehekülg. http://jarvselja.ee/sihtasutusest/metsanduslik-info/206 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/mets_203.pdf www.verdera.fi 32

SUMMARY The purpose of this study was to investigate effectiveness of the prevention of the root and butt rot (Heterobasidion spp.) infection in the spruce thinning. Control treatment for stumps was done three months lag with biological preparation Rotstop and chemical urea. The study was carried out 205 Järvselja ÕKMK (299-7), 98 samples of sawdust and 98 stump samples were collected. The analysis result showed that the total number of infected samples by H. parviporum was 22,4% (22 stumps) and samples infected by H. annosum was 7,% (7 stumps). An intresting aspect is that the second analysis of samples indicated an increase in the spread of Heterobasidion annosum and decreased the infection of Heterobasidion parviporum. The firstly collected samples did not contain any infection by Heterobasidion annosum root rot; however, the second sampling revealed that the infection was increased to 29,4%. The analysis of diameter samples revealed that the root rot infection mostly affected the diameters in the range of 26-45 cm, but increased also in the range of -20 cm. Areas 2 and 6 spayed by urea infection decreased and areas sprayed by Rotstop increased. The cause could be that biological treatment need more time to be more effective. Many forest owners prefer (economical reasons) to cultivate monocultural forest stands without realizing how this will affect their forest health. The author did get very useful experience how to manage his own forest in the future. In conclusion I can say that the prevention methods against a root and but rot is wise to do immediately after logging. 33