2020. AASTA OHUTUSKOKKUVÕTE. Pilt: Magnetic MRO

2020. AASTA OHUTUSKOKKUVÕTE Pilt: Magnetic MRO

SISUKORD Sisukord Lennundusteenistuse direktori Rait Kalda eesso na 1 Lennundusohutus maailmas 2 Lennundusohutus Eestis 3 Rahvusvaheline koosto o 4 Juhtumitest teavitamine ja miks see oluline on 5 Lennundusohutustasemed 7 AÄ riline lennutransport 12 Mittea riline lennutegevus 16 Mehitamata o huso idukite ka itamine 17 Kokkuvo te 19

LENNUNDUSTEENISTUSE DIREKTORI RAIT KALDA EESSÕNA Lennundusteenistuse direktori Rait Kalda eesso na Lennundusaasta 2020 oli eriline, koroonaviiruse po hjustatud pandeemia puudutas ko iki inimesi ja lo i valusalt reisimisega seotud majandussektoreid, sealhulgas eriti raskelt lennundust kui u hte inimeste poolt va ga armastatud, va ga palju vo imalusi pakkuvat ja pahatihti ainuvo imalikku lahendust kiiresti kaugele vo i kaugelt koju pa a seda. Toibumine sellest vo tab aega ja ja tkuv kriis ning erinevad piirangud ei vo imalda taastuda usaldusel reisimise vabadusse ega luba planeerida lennureise varasema harjumuspa rase vabadusega. Lennuo nnetuste arv aastal 2020 oli u lemaailmselt peaaegu kaks kolmandikku va henenud lendude taustal ka va iksem kui aasta varem, kahjuks oli hukkunute arv natuke suurem, 299 versus 267. Rohkem kui pooled eelmisel aastal reisilennunduses hukkunutest olid seotud u he o nnetusega jaanuaris 2020, kus Iraanis tulistati eksikombel alla Ukraina reisilennuk, mille pardal hukkus 176 inimest. Suurest langusest ei pa a senud ka Eesti lennundus. Reisijate arv Tallinna Lennujaamas va henes aasta varasemaga vo rreldes 73,6% ja lendude arv 52%, samasugustes mahtudes va henesid ka aeronavigatsiooni teenuse osutajate poolt teenindavate lendude mahud ja teised lennundusega seotud sektorid. Va iksem oli langus a rilennunduses ja kaubavedudel. Maailmas tervikuna tekkis isegi kaubalennukite puudus, mida kompenseeriti ka reisilennukite ajutise u mberehitamisega kauba veoks salongides. Tublisti va henenud lennuoperatsioonide arv, viirusest tingitud piirangud u hiskonnas ja to o kohtadel ning drastiliselt va henenud tulud lennundusega seotud ettevo tetes on tekitanud ka ta iendava vajaduse hoolikalt ja lgida lennuohutusreeglite ja rgimist. Po hineb ju ohutus rangelt rutiinsete protseduuride ta itmisel, kuid to o mahtude suur va henemine vo ib harjumuspa raseks saanud toimingutesse tuua pikemaid vaheaegu, mis omakorda no uvad rohkem ta helepanu ja ta iendo pet. Lennuamet, Veeteede Amet ja Maanteeamet moodustasid alates 1. jaanuarist 2021 uue ameti, Transpordiameti. Selleks u hinemiseks toimusid ettevalmistused la bi terve 2020. aasta. Uues suures ja kindlasti palju vo imekamas ametis on rohkem ressurssi nii lennuohutuse sisulise poole arendamiseks kui ka tugirollideks, et u heskoos tagada va ga muutuvas ja mo nikord ka ettena gematus keskkonnas ko rge lennuohutuse tase. Rait Kalda Lennundusteenistuse direktor 1

LENNUNDUSOHUTUS MAAILMAS Lennundusohutus maailmas RAHVUSVAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE ORGANISATSIOON (ICAO) Lennundusvaldkond ma ngib olulist rolli maailma majandustegevuses ja arengus. Tsiviillennunduse tulemuslikkuse vo tmeteguriks on ohutu, turvaline, to hus ja ja tkusuutlik tegevus nii u lemaailmselt, piirkondlikult kui ka riiklikul tasandil. ICAO asutati 1944. aastal eesma rgiga arendada ohutut ja no uetele vastavat tsiviillennundust terves maailmas. ICAO u ks peamisi strateegilisi eesma rke on lennundusohutuse parendamine globaalsel tasandil, mis on koordineeritud UÜ lemaailmses Lennundusohutus Programmis (GASP) 1. GASP on aluseks nii regionaalsele kui ka riiklikule lennundusohutusprogrammile. EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMET (EASA) EASA on Euroopas ko rgemat lennundusohutusalast kompetentsi omav organisatsioon, mis asutati 2002. aastal ning ta naseks on peale UÜ hendkuningriigi Euroopa Liidust va lja astumist EASA-l 31 liikmesriiki. EASA eesma rk on edendada Euroopa ja u lemaailmsete lennundusalaste standardite rakendamist ning teha koosto o d erinevate rahvusvaheliste osapooltega, et saavutada ko rgeim ohutusetase Euroopa Liidus. EASA on ohutuse edendamise nimel koos liikmesriikidega va lja to o tanud Euroopa Lennundusohutuse Programmi (EPAS) 2, mida pidevalt uuendatakse. 1 GASP: https://www.icao.int/safety/pages/gasp.aspx 2 EPAS: https://www.easa.europa.eu/easa-and-you/safety-management/european-plan-aviation-safety 2

LENNUNDUSOHUTUS EESTIS Lennundusohutus Eestis Transpordiamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsusalasse kuuluv valitsusasutus, mis vastutab muuhulgas riigi poolt lennundusohutuse valdkonnas vo etud rahvusvaheliste kohustuste ta itmise eest. Transpordiameti lennundusteenistuse po hiu lesandeks on lennundusohutuse ja - julgestuse tagamine riikliku ja relevalve tegemise ja -sunni kohaldamise kaudu vastavalt rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ning Euroopa Liidu (EL) standarditele. Transpordiameti lennundusteenistuse to o tulemuslikkusest so ltub Eesti riigi lennundusohutuse tase ning vastavus kohalduvatele no uetele. Transpordiameti lennundusteenistuse tegevuse po hiro hk langeb rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ja ELi standardite kohaldamise ja relevalvele ko ikides tsiviillennundusega seotud Eesti organisatsioonides. Ja relevalve ka igus kontrollitakse lennundusorganisatsioonide tegevust ja ohutusjuhtimissu steeme, mille periood tuleneb o igusaktidest, ja relevalve tulemustest ning operatsioonide eripa rast. Transpordiametile raporteeritud ohutusalast teavet ja analu u side tulemusi kasutatakse riskipo hise ja relevalve tegemiseks. Vajadusel suurendatakse organisatsiooni ja relevalvetoimingute mahtu vo i po o ratakse ko rgendatud ta helepanu teatud valdkonna ja relevalvele. Autor: Hannus Vard 3

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Rahvusvaheline koosto o Transpordiamet osaleb mitmetes rahvusvahelistes koosto o gruppides, mille eesma rk on lennundusohutuse taseme to stmine. Lisaks koosto o le alltoodud osapooltega toimub pidev vastastikune teabevahetus ja koosto o teiste riikide lennuametitega. EUROOPA LIIT (sh EASA) - Erinevates to o ru hmades osalemine - OÕ igusloomealane koosto o regulatsioonide muudatusteks - Lennundusohutusprogrammi ja ohutusanalu u siga seonduv koosto o - UÜ htse Euroopa taevaga (Single Sky) seotud koosto o - Inspekteerimisprogrammis osalemine ICAO - Lennundusohutuse pideva parendamise eesma rgil veebipo hises raamistikus ICAO CMA (Continuous Monitoring Approach) osalemine - OÕ igusloomealane koosto o arvamuste ja ettepanekute esitamiseks - Ohtlike ainete operaatorite ja regulaatorite koosto o grupp - Koosto o NORDICAO raames EUROPEAN CIVIL AVIATION CONFERENCE (ECAC) - Lennundusjulgestuse foorumites osalemine - OÕ igusloomealane koosto o Doc 30 ning selle lisade muutmine - Inspekteerimisprogrammis osalemine EUROCONTROL - Lennuliikluse korraldusega seotud ohutusalane koosto o - LSSIP (Local Single Sky ImPlementation) koosto o NORTH EUROPEAN FUNCTIONAL AIRSPACE BLOCK (NEFAB) - Eesti, La ti, Norra, Soome lennuametite, riikide ja aeronavigatsiooniteenuse osutajate vaheline koosto o 4

JUHTUMITEST TEAVITAMINE JA MIKS SEE OLULINE ON Juhtumitest teavitamine ja miks see oluline on Lennuohutust mo jutavatest juhtumitest peavad teavitama mitmed isikud, kes to o tavad erinevates lennundusvaldkonna organisatsioonides (nt o huso iduki kapten, o huso iduki hooldaja, maapealse teeninduse to o taja, aeronavigatsiooni teenust pakkuva organisatsiooni to o taja jne). Juhtumitest teatamine on va ga va a rtuslik su steemse info kogumine, mida analu u sides saab tuvastada valdkondi, mille negatiivne mo ju ohutusele vo iks olla ma rkimisva a rne. Samuti aitab piisava info olemasolu ma a ratleda juhtumite ja rgnevusseoseid, mis viiksid juba to sisemate tagaja rgedeni. Transpordiamet kogub juhtumitega seonduvat infot, hindab seda ning registreerib Euroopa Keskandmebaasis. Lennundusohutust mo jutavat infot la bi to o tades on meie eesma rgiks ja lgida kasvavaid trende ning sekkuda ennetavalt, pu u des leida to husaid kaitsemeetmeid. LENNUOHUTUST MÕJUTAV JUHTUM On ohutusega seotud mis tahes su ndmus, mis ohustab vo i vo ib sellega mittetegelemise vo i eiramise korral ohustada o huso idukit, selles olevaid isikuid vo i mis tahes muid isikuid ning mis ho lmab eelko ige lennuo nnetust ja to sist lennuintsidenti. Ohutust mo jutavast juhtumist teavitajat vo i muu ohutusalase info edastajat ei karistata tema tegevuse, tegemata ja tmise vo i otsuste pa rast, mis vastab tema kogemusele ja koolitusele. Seda o iglase suhtumise printsiipi peavad organisatsioonid oma to o tajatele pidevalt edastama, edendades sellega u ldist ohutuskultuuri. OÕ iglase suhtumise printsiip loob organisatsioonis o hkkonna, kus to o tajad ei pea kartma vigade tegemist, vaid vastupidi neist teavitamine on alus analu u siks ning juurpo hjuste va lja selgitamiseks, mis korrigeerivate tegevuste abil ennetab taoliste vigade kordumist. 804 Ohutusjuhtumit, mis on seotud Eesti lennundusega 0 lennuo nnetust 3 to sist intsidenti 0 hukkunut 365 ehk veidi alla poole juhtumitest toimusid va lisriigi o huruumis Joonis 1. Juhtumitega seotud arvud 2020. aastal 5

JUHTUMITEST TEAVITAMINE JA MIKS SEE OLULINE ON Ettevo tetel on positiivse teatamiskultuuri kujundamises ko ige olulisem roll. Lisaks annab piisavas koguses ohutusalast infot va a rtuslikke teadmisi no rkadest lu lidest su steemis ning ilmestab paremini juhtumite juurpo hjusi. Joonisel 2 on isikustamata kujul Eesti lennuettevo tjate teatamiskultuuri na itajad, mis va ljendavad teavitatud juhtumite arvu 100 lennu kohta (graafikul on toodud operaatorite na itajad, kellel on viimase kahe aasta jooksul pidevalt a rilist lennutegevust toimunud). Graafikul na idatud 2020. aasta juhtumite suhtarvu suur ko ikumine on tingitud lendude va hesest arvust, mis muudab suhtarvu ko ikumise tundlikumaks. 10 Raporteerimiskultuur 8 6 4 2 0 I kv 19 II kv 19 III kv 19 IV kv 19 I kv 20 II kv 20 III kv 20 IV kv 20 Joonis 2. Eesti operaatorite poolt juhtumitest teavitamine Teavitamise parandamisele aitab kaasa automatiseeritud lennuandmete monitooringu (ingl Flight Data Monitoring) kasutamine ehk o huso idukis olev su steem, mis registreerib mitmeid parameetreid, mida ettevo te saab edukalt ohutusanalu u siks kasutada. SINU TEAVITUS JUHTUMIST ON OLULINE! Transpordiamet usub, et iga teavitus lennundusohutust mo jutavast juhtumist viib meie ko igi jaoks ohutuma lennunduseni! 6

LENNUNDUSOHUTUSTASEMED Lennundusohutustasemed Kokkuleppeliselt (nii Euroopas kui globaalselt) va ljendatakse lennundusohutuse u ldist taset kolmel viisil. ESIMESE TASEME OHUTUSNÄITAJAD Esimene tase va ljendab eeska tt avalikkusele na htavat lennundusohutuse taset (kujutatud joonistel 3 ja 4) ning selle all peetakse silmas lennuo nnetusi ja to siseid intsidente. 3 2 1 0 Lennuõnnetused Eesti lennunduses 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 3. Lennuõnnetuste arv viimase viie aasta jooksul Viimase viie aasta jooksul on hukkunutega lennuo nnetusi olnud u ks 2017. a toimunud lennuo nnetus. Eestis toimunud lennuo nnetuste ja to siste intsidentide aruannetega saab tutvuda Ohutusjuurdluse Keskuse veebilehel 3. AÄ rilises lennunduses pole sel perioodil lennuo nnetusi toimunud. Ko ik lennuo nnetused on toimunud u ldlennunduse valdkonnas. Transpordiamet na eb, et tegemist on haavatava valdkonnaga ning on va lja to o tanud mitmeid mehhanisme, kuidas u ldlennunduse valdkonnas julgustada juhtumitest teavitamist ning edendada ohutuskultuuri. 2020. aastal ei registreeritud u htegi lennuo nnetust! 0 LENNUÕNNETUS OÕ huso iduki ka itamisega seotud juhtum, mis mehitatud o huso iduki puhul toimub ajavahemikus alates hetkest, mil mis tahes isik astub o huso iduki pardale kavatsusega sooritada lend, kuni ko igi pardal viibinud isikute o huso idukist lahkumise hetkeni, vo i kui on tegemist mehitamata o huso idukiga, siis juhtum, mis toimub ajavahemikus alates hetkest, mil o huso iduk on valmis lendamise eesma rgil liikuma, kuni hetkeni, mil see pa rast lennu sooritamist seisma ja a b ning selle peamine jo useade on seiskunud, mille ka igus kokkuvo tlikult: a) saab inimene surmavalt vo i raskelt vigastada; b) saab o huso iduk vo i selle konstruktsioon tugevaid kahjustusi; c) on o huso iduk kadunud vo i ta iesti ligipa a smatu. 3 Ohutusjuurdluse Keskuse koduleht: www.ojk.ee 7

LENNUNDUSOHUTUSTASEMED To siseid intsidente toimus 2020. aastal kokku kolm. Kaks to sist intsidenti toimus a rilise lennutegevusega ning mo lemad toimusid va ljaspool Eesti o huruumi. UÜ ks to sine intsident toimus u ldlennunduse valdkonnas. Juhtumeid uurivad selle o huruumi haldusalasse kuuluvad ametlikud asutused. Alloleval joonisel 4 on na ha to siste intsidentide statistikat viimase viie aasta jooksul. Joonisel toodud statistika hulgas on nii Eesti ja relevalve alla kuuluvate a rilise ja u ldlennundusega seotud juhtumid nii Eesti o huruumis kui ka mitte Eesti ja relevalve alla kuuluvate o huso idukite vo i operaatoritega, mis on toimunud Eesti TÕSINE INTSIDENT o huruumis. 7 6 5 4 3 2 1 0 Tõsised intsidendid Eesti lennunduses 2016 2017 2018 2019 2020 Äriline lennutransport Tõsiste intsidentide arv Üldlennundus Joonis 4. Tõsiste intsidentide arv ja lennutegevuse liik tsiviillennunduses Intsident, millega kaasnevad asjaolud viitavad sellele, et suure to ena osusega oleks vo inud toimuda o huso iduki ka itamisega seotud o nnetus, ning mis mehitatud o huso iduki puhul toimub ajavahemikus alates hetkest, mil mis tahes isik astub o huso iduki pardale kavatsusega sooritada lend, kuni ko igi pardal viibinud isikute o huso idukist lahkumise hetkeni, vo i kui on tegemist mehitamata o huso idukiga, ajavahemikus alates hetkest, mil o huso iduk on valmis lendamise eesma rgil liikuma, kuni hetkeni, mil see pa rast lennu sooritamist seisma ja a b ning selle peamine jo useade on seiskunud. 8

LENNUNDUSOHUTUSTASEMED TEISE TASEME OHUTUSÄITAJAD Teist taset iseloomustatakse ohutusna itajate kaudu, mis on rahvusvaheliselt ta helepanu all kui na itajad, mis suure to ena osusega vo ivad viia lennuo nnetuse vo i to sise intsidendini. Teise taseme ohutusna itajad on vajalikud eelko ige ohutusanalu u siks ja neile lennundusosapooltele, kes saavad ennetavalt tuvastatud negatiivseid ohutustrende mo jutada. Transpordiamet on lisanud teise taseme ohutusna itajad riiklikusse lennundusohutusprogrammi. La bi to o tades lennundusohutust mo jutavat infot on meie eesma rgiks ja lgida kasvavaid trende ning sekkuda ennetavalt, pu u des leida to husaid kaitsemeetmeid. Lennurajalt väljasõit (RE - runway excursion) Lennurajalt va ljaso it on olukord, kus on toimunud o huso iduki o hkuto usmise vo i maandumise lennufaasis lennurajalt va lja so itmine. Lennurajalt va ljaso it vo ib olla nii tahtmatu kui ka tahtlik (nt kokkupo rke va ltimiseks). Lennurajalt va ljaso itude arv on olnud viimase viie aasta jooksul madal ning 2020. aastal registreeriti kaks sellist juhtumit, millest u ks viis to sise intsidendini. Lennuraja loata hõivamine (õhusõiduki, maapealse sõiduki või isiku poolt) (RI - runway incursion vehicle, aircraft, person) Lennuraja loata ho ivamine on juhtumi kategooria, mille puhul o huso iduk, muu so iduk vo i inimene on ho ivanud lennuraja ilma selleks luba omamata. 2020. aastal toimus selliseid juhtumeid neljal korral: u hel korral o huso iduki maandumine ilma selleks luba saamata, kahel korral loata lennurajale ruleerimine ning u hel korral muu so idukiga ilma loata lennurajal liikumine. Lennuraja loata ho ivamist peetakse u heks olulisemaks riskiteguriks, mis vo ib viia to sise intsidendi vo i lennuo nnetuseni. Na iteks vo ib tuua ko ige suurema hukkunute arvuga lennuo nnetuse la bi aegade, 1977. aastal Tenerife lennuva ljal (583 hukkunut). Autor: Hannus Vard 9

LENNUNDUSOHUTUSTASEMED Juhitava õhusõiduki kokkupõrge maa- või veepinnaga (CFIT - controlled flight into/toward terrain) Juhtumi kategooria, kus on toimunud kokkupo rge vo i oleks peaaegu toimunud kokkupo rge ilma o huso iduki u le kontrolli kaotamata. Selliseid juhtumeid 2020. aastal ei registreeritud. Õhusõiduki üle kontrolli kaotamine lennu ajal (LOC-I - loss of control in-flight) 2020. aastal toimus kaks sellist juhtumit, kus lennu ajal kaotati kontroll o huso iduki u le. UÜ ldiselt on tegemist lu hiajalise kontrolli kaotamisega. Enamjaolt on need toimunud a rilises lennutranspordis. UÜ ks neist juhtumitest on viinud to sise intsidendi. Õhus kokkupõrge või potentsiaalne kokkupõrke oht (MAC/AIRPROX - mid-air collision and near misses) Juhtumeid, kus o huso iduk on lennanud liiga la hedale teisele o huso idukile vo i maapinnale, toimus 2020. aastal seitse ning need ko ik toimusid Eesti o huruumis. UÜ ldjuhul on tegemist kehtestatud hajutusmiinimumide rikkumisega va hesel ma a ral ja lu hikese perioodi jooksul. UÜ hel juhul on tegemist olnud to sise intsidendiga, mis toimus u ldlennunduse valdkonnas. Maapealne kokkupõrge (GCOL - ground collision) Juhtumeid, kus o huso iduk ruleerimise hetkel po rkas kokku teise esemega, toimus kaks. Mo lemal juhul oli tegemist u ldlennunduse valdkonnaga. Tulekahju või suits (F-NI - fire/smoke (non-impact) Juhtumeid, kus o huso iduki la heduses vo i o huso idukist endast eraldub suitsu vo i on na ha tuld, registreeriti 2020. aastal kaks. Mo lemad juhtumid toimusid a rilises lennutranspordis, millest u ks seismise ajal ning teine lennu ajal. Autor: Hannus Vard 10

LENNUNDUSOHUTUSTASEMED 25 Teise taseme juhtumid 20 15 10 5 0 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 5. Teise taseme ohutusalased põhinäitajad RE RI MAC CFIT LOC-I GCOL F-NI Et teise taseme ohutusna itajad on toodud absoluutarvudena, siis jooniselt 5 on na ha, et 2020. aastal on ohutusna itajad olnud langustrendis, ta pselt nagu ka lennutegevus oma kogumahus. KOLMANDA TASEME OHUTUSNÄITAJAD Kolmanda taseme ohutusna itajate eesma rk on va ltida teise taseme intsidente. Na iteks mo ne probleemse teise taseme ohutusna itaja parandamiseks lennundusringkonnale suunatud ohutusalaste tegevuste hindamise ja eesma rgistamisega vo i isegi konkreetsele lennundusettevo ttele suunatud ohutusmeetmetega. Kolmanda taseme na itajatega saab mo o ta kasutusele vo etud meetmete efektiivsust. 11

ÄRILINE LENNUTRANSPORT AÄ riline lennutransport UÜ levaatlikult Eesti lennutranspordist 2020. aastal: Transpordiameti va lja antud lennuettevo tja sertifikaadi alusel tegutses aasta lo pu seisuga ku mme lennuettevo tet. Pea ko ik ettevo tted kasutavad oma tegevuseks Eestis registreeritud o huso idukeid. Reisijaid teenindavaid lennujaamasid (Tallinna, Tartu, Kuressaare, Ka rdla, Pa rnu, Ruhnu) la bis 2020. aastal veidi u le 850 000 reisija, mis va ga tugevalt na itab reisijate arvu langust vo rreldes eelmise aastaga (-73,6%). Joonisel 6 on kujutatud kokkuvo te ettevo tete statistika lendude arvu ja lennutundide kohta, mille esitasid Eestis sertifitseeritud lennuettevo tted. Eesti käitajate lendude ja lennutundide arv Lendude arv 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 18 I kv 18 II kv 18 III kv18 IV kv 19 I kv 19 II kv 19 III kv19 IV kv 20 I kv 20 II kv 20 III kv20 IV kv 25000 20000 15000 10000 5000 0 Lennutundide arv Mitteregulaarsed ärilised lennud Regulaarsed ärilised lennud Lennutunnid Joonis 6. Käitajate lendude ja lennutundide arv viimase kolme aasta jooksul 12

ÄRILINE LENNUTRANSPORT Joonis 7 kajastab Eesti a riliste lennuettevo tete teatatud juhtumite ja lennutundide arvu viimase viie aasta lo ikes. On na ha, et COVID-19 mo ju lennundusele on olnud va ga tugev ning et teavitatud juhtumite arv on tugevas seoses lendude arvuga. Mo lemad na itajad on langenud ligikaudu 60%. Eesti operaatorite teavitatud juhtumid 60000 1200 50000 49588 50361 1007 1000 40000 871 800 30000 20000 14074 29908 519 19649 405 600 400 10000 179 200 0 2016 2017 2018 2019 2020 0 Lendude arv Juhtumite arv Joonis 7. Teavitatud juhtumite arv lendude arvuga võrreldes Autor: Hannus Vard 13

ÄRILINE LENNUTRANSPORT Joonisel 8 on va lja toodud juhtumite jagunemine vastavalt lennufaasile. Ko ige enam on juhtumeid toimunud la henemisfaasis. Peamiselt on need seotud ebastabiilse la henemisega, mis ta hendab, et vajalikke parameetreid ei suudetud o igeaegselt saavutada. Tavapa rane protseduur sellises olukorras on kordusringile minek, kus la henemine sooritatakse uuesti. Seisufaasis olevad juhtumid on peamiselt seotud maapealse teenindusega. Enim neist olid seotud reisija pardaleminekuga. Sealhulgas reisijatega, kes ei allu salongipersonali vo i kapteni korraldustele (nt alkoholijoobes reisijad, pardal suitsetavad reisijad). Korda rikkuvate reisijate to ttu vo ib lend hilineda ja kapten vo ib keelduda reisijat pardale lubamast. Samuti toimus pagasi laadimise ning reisija ka sipagasiga seotud juhtumeid. Lisaks toimus seisufaasis ka mitmeid o huso iduki tehniliste probleemidega seotud juhtumeid. Maandumisfaasis olevatest juhtumitest on suur osa seotud kas linnuga kokkupo rgetega vo i su ndmusega, kus lennuraja maandumistsoonist toimus u lelend ja maandumine rajale alles selle ja rel. Mitte kohaldatava faasi puhul on tegemist peamiselt hooldusega seotud juhtumitega. Ma a ramata juhtumite puhul ei ole teada, mis hetkel juhtum vo is toimuda ning to endeid juhtumist avastatakse alles hiljem. Lennufaas juhtumi hetkel Mitte kohaldatav 4% Lähenemine 22% Seisufaas 21% Maandumine 13% Horisontaallend 11% Joonis 8. Lennufaas juhtumi toimumise ajal Õhkutõus 10% Teadmata 7% Pukseerimine 1% Ruleerimine 5% Määramata 6% 14

ÄRILINE LENNUTRANSPORT Joonisel 9 on kajastatud riiklikus registris olevate o huso idukite arv, mis 2020. aasta lo pu seisuga oli 209 o huso idukit, millest umbes neljandik oli kasutuses a rilises lennutranspordis reisijate, kauba ja/vo i posti vedamiseks. Eestis registreeritud o huso idukite arv ja i vo rreldes eelmise aastaga samaks ning viimase ku mne aasta lo ikes on praegu registris olevate o huso idukite arv suurim. 220 Eesti registris olevate õhusõidukite arv 200 180 160 140 120 100 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 9. Eesti registris olevate õhusõidukite arv 15

MITTEÄRILINE LENNUTEGEVUS Mittea riline lennutegevus Mittea rilises lennutegevuses teavitatud juhtumite arv on u sna va ike. Erapilootidele on lihtsaimaks viisiks juhtumeid esitada portaali www.aviationreporting.eu kaudu. Juhtumid mittea rilises lennunduses on peamiselt seotud o huruumi rikkumise, lennutasandilt la bi to usmise, lennujuhi loast ko rvalekalde ning tehniliste juhtumitega. Juhtumite algpo hjus on sageli ebapiisav lennueelne planeerimine ja va hene lennukogemus. Joonisel 10 on na idatud, millises lennufaasis on peamiselt juhtumid toimunud. ÜLDLENNUNDUS Ho lmab lennutegevust, mis ei kuulu riikliku lennunduse ega a rilise lennutranspordi hulka, nagu na iteks treeninglennud, huvilennud jne. Maandumine 11% Lennufaas juhtumi hetkel Lähenemine 11% Mitte kohaldatav 4% Seisufaas 6% Ruleerimine 6% Määramata 12% Teadmata 3% Horisontaallend 32% Õhkutõus 15% Joonis 10. Lennufaas juhtumi toimumise ajal üldlennunduses Mittea riline lennutegevus on Transpordiameti jaoks ta helepanu all olev valdkond juba sel po hjusel, et viimaste aastate lennuo nnetused on peamiselt seotud olnud u ldlennundusega. Juhtumitest teavitamise julgustamiseks ja tkab Transpordiamet koosto o d nii Eesti Erapilootide Liidu ja erinevate lennuklubidega ning osaleb u ldlennunduses toimuvatel seminaridel ja u ritustel, et ro hutada raporteerimiskultuuri olulisust lennuohutusele. 16

MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE KÄITAMINE Mehitamata o huso idukite ka itamine 2020. aastal sai ko ige rohkem ta helepanu uus kehtima hakkav mehitamata o huso idukite rakendusma a rus (Euroopa Komisjoni rakendusma a rusega (EL) 2019/947), mille rakendamine on Eestis planeeritud 1. juuliks 2021. Alustasime 2020. aasta lo pus ka aktiivse teavitusto o ga. 2020. aastal jo udis ma a rusest tuleneva veebipo hise ka itajate registreerimissu steemi arendus lo pufaasi. Lisaks alustati veebipo hise eksamisu steemi ja kaardirakenduse arendusto o dega. 2020. aastal so lmis Eesti Eurocontroliga (Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon) lepingu, mille ka igus tehakse o huruumi riskihindamise uuring mehitamata lennunduse integreerimiseks Tallinna lennuva lja la hialas. Projekti raames hinnatakse nii lennuliiklusest tulenevad riskid kui ka maapealse ja sidetehnilise infrastruktuuriga seotud riskid. Nimetatud uuring annab sisendi Euroopa regulatsioonidest tulenevate o huruumi muudatuste tegemiseks, et tagada mehitamata ja mehitatud lennuliikluse ohutu koos toimimine. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE REGISTER Transpordiamet osaleb riikliku registreerimissu steemi arendustegevuses, kuhu hakatakse kandma andmeid vastavalt EL ma a rusele 2019/947 Kuna la htudes Euroopa Komisjoni rakendusma a rusest 2019/947 hakatakse mehitamata o huso idukeid kategoriseerima mitte ainult kaalu ja suuruse, vaid ka ka itamisala ja rgi, siis Eurocontroli uuringu ka igus defineeritakse mehitamata lennundusega seotud riskid erinevates o huruumi osades, mis on sisendiks riskianalu u si metoodika arendamisel. Projekti va ljundeid kasutatakse ka UTM o huruumi (U-Space) kontseptsiooni arenduses. Teadlikkuse to stmiseks jagasime mehitamata lennundusega seonduvat infot nii Transpordiameti kodulehel kui ka Transpordiameti ametlikul Facebooki lehel. Vo rreldes 2019. aastaga va ljastati 2020. aasta pandeemia ajal sama palju u hekordseid lubasid. Kusjuures lendude koosko lastuste arv kasvas ligi 10%. Rohkem statistikat na eb joonisel 11. 17

MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE KÄITAMINE Mehitamata o huso idukite opereerimisel tuleks silmas pidada ohutust muu lennutegevuse suhtes. Tallinna lennuva lja vahetus la heduses lennutades esineb otsene negatiivne mo ju muule lennuliiklusele. Selles piirkonnas lennutatava mehitamata o huso iduki ning Tallinna lennuva ljale saabuvate ja sealt va ljuvate o huso idukite vahel ei ole vo imalik tagada piisavat lateraalset hajutust, seeto ttu on mehitamata o huso iduki ka itamine selles piirkonnas vo imalik ainult ajal, mil muu lennuliiklus Tallinna lennuva lja la heduses puudub ning tingimusel, et toimub operatiivne side. 2020. aasta kevadel koroonaviirusest tingitud eriolukorra ajal oli see vo imalik. Kuna mehitatud lendude sagedus muutus va ga ja rsult, sai Lennuamet vo imaldada entusiastidel lendamise nn Tallinna Lennujaama keelualas ja lennujaama vahetus la heduses. Ko ige suuremat mo ju lennutegevusele on seni avaldanud mehitamata o huso iduki ka itamine London Gatwicki lennujaamas 19.- 21.12.2018. 2020. aastal loodi Lennuametisse juurde u he mehitamata o huso iduki vaneminspektori ametikoht. 1600 655 11 200 koosko lastatud lendu va ljastatud u hekordset luba infotundi kokku kolmes keeles infotunnil osalenut Joonis 11.Mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud arvud 2020. aastal 18

KOKKUVÕTE Kokkuvo te 2020. aastal on koroonaviiruse mo jud olnud Eesti a rilisele lennutegevusele va ga tugevad. Nii a rilise lennutegevuse lennumahud kui ka nendega sotud juhtumite arvud on langenud ligikaudu 60%. La htudes esimese taseme ohutusna itajate statistikast, saame o elda, et lennuohutus on endiselt ko rgel tasemel. Lennundusorganisatsioonid peavad olema vo imelised kaasas ka ima muutuva majanduse, tehnoloogia ning muude mo jutavate teguritega va ga konkurentsitihedas keskkonnas. Samal ajal on oluline, et to o lennundusohutusega ei satuks tahaplaanile ning oleks ja rjepidev. Lennundusse panustavad va ga mitmed erinevad organisatsioonid mitmete eri u lesannetega ning neilko igil on lennundusohutuses va ga oluline roll. Mehitamata o huso idukite ka itamine on aasta-aastalt ja rjest rohkem populaarsust kogunud. Siinkohal peame arvestama sellega, et ka itajad ei ohustaks o huruumis teisi o huso idukeid. Transpordiamet peab ja tkuvalt edastama kehtima hakanud ma a ruse detaile ning ka itajad nendega tutvuma, et mitte peagi rakenduva ma a rusega vastuollu sattuda. Transpordiamet la htub oma tegevustes eelko ige inimeste ohutusest. Selle saavutame enneko ike ja relevalve kaudu, mis on oluline kindlustamaks vastavust siseriiklikele ja rahvusvahelistele no uetele. Koostaja: Eva Maiste, Transpordiameti lennundusteenistuse lennundusohutusno unik 19