Kaltsiumist, D-vitamiinist, toitumisest Katti Kõrve
Millest hoiduda, ehk riskitegurid Suitsetamine Liigne kohvitarbimine Alkoholi tarbimine ja ühekülgne toitumine, mille puhul toiduga ei saada piisavalt mitte ainult kaltsiumi ja D- vitamiini, vaid ka teisi luu normaalseks arenguks vajaminevaid mineraale, nagu magneesium, fosfor jt. Alkoholi tarvitamise puhul lisandub veel kukkumisrisk, mis juba väljakujunenud osteoporoosi puhul omakorda mitmekordistab riski luumurru tekkeks. Päris selge on seegi et alkoholi kuritarvitamise puhul jääb tahaplaanile nii tervislik toitumine kui ka regulaarne tervist edendav liikumine.
Kui D-vitamiini on vähe Kaltsiumi (ka fosfori) imendumiseks on vajalik D- vitamiin. Kui organism ei saa piisavalt D-vitamiini, siis uus luu jääb pehmeks. Lastel nimetatakse seda haigust rahhiidiks, täiskasvanutel osteomalaatsiaks (luu pehmenemine). D-vitamiini puudus põhjustab vere kaltsiumisisalduse vähenemise ja organism on sunnitud kaltsiumi juurde võtma luudest. Selle tagajärjel luud lammutatakse rohkem, kui sünnib uut luud, ja luumass väheneb.
D-vitamiin D3 moodustub naha epidermises ultraviolettkiirguse toimel. Suvisel ajal piisab 15 20 minutist päikesest päevas, kui katmata on nägu ja käsivarred. NB! Solaariumipäevitus ei varusta organismi D- vitamiiniga Produktsioon sõltub aastaajast, päevast, riietusest, päikese intensiivsusest, vanusest jm Teiseks D-vitamiini allikaks on toit. Rohkem leidub kalas, lihas, täispiimas, võis, munarebus, maksas.
10 μg D-vitamiini sisaldub keskmiselt: 1 μg = 40 TÜ 45 g kuumtöödeldud lõhes, 330 g (6 tk) munades, 1,25 l rikastatud piimas, 1250 g rikastatud kohupiimapastas või jogurtis.
Kas D-vitamiin kahjulik ja kuidas on mürgistustega? D-vitamiini üledoseerimise võimalus? Mure on tavaliselt tingitud sellest, et soovituste põhiselt tarbitakse D-vitamiini, aga mõned samaaegselt kasutatavad preparaadid ja toidulisandid on omakorda mõningase D-vitamiini sisaldusega. Sel puhul on hea teada, et meie kliimas, kus ka päikest vähe, on D-vitamiini üledoseerimine suhteliselt raske. Võimalik määrata täpset D-vitamiini taset veres, et hajutada kahtlusi üleannustamise suhtes või saada teavet D-vitamiini täiendavas individuaalse annuse vajadusest.
Mürgistusoht? Rasvlahustuvad vitamiinid kumuleerumisoht 42-aastane mees mitu nädalat hüperkatseemia Võtnud 2 aastat D-vitamiini preparaati 50mcg/g. Analüüsis D-vit veres 487,3ng/dl(N8,9-46,7), ka Ca Aasta jooksul oli kreatiniini näit, anal. normaliseerusid 30 kuu jooksul Testiti loodustoodet, mida mees võttis ja mõnda muud teistest partiidest. Tulemused kõikusid 1300-21 700 mcg/g kohta
Mürgistusoht? Ägedad mürgistused üliharva dokumenteeritud 1979 ja 1986 Kroonilisel liigtarbimisel (3000 4000 TÜ väikelastel; 75 000-100 000 TÜ päevas täiskasvanutel) mürgistus Sümptomid tekivad mõne nädala jooksul - unisus, kõhuvalu, südame- ja neerupuudulikkus, polüneuropaatia, meeltesegadus, värinad, krambid. Akuutse üledoosi järgselt vahe D-vit manustamises ja Ca-vaene dieet. Aktiivsütt anda kui ühekordne annus üle 40 000TÜ
Kui palju D-vitamiini? Osteoporoosi ennetamiseks vajalik minimaalne päevane kogus on 600-800TÜ D-vitamiini päevas. Juba olemasoleva osteoporoosi puhul võib D vitamiini päevase koguse vajadus ulatuda kuni 2000TÜ päevas. Inimestele võiks soovitada D-vitamiini lisaks tarbimise alustamise korral eelnevalt arutada seda perearstiga, mis võimaldab manustatava D-vitamiini doosi määramist parema tervikpildi alusel: vanus, osteoporoosi riskifaktorid, muud manustatavad ravimid ja toidulisandid, D-vitamiini tase veres jm määravad faktorid, millele inimene ise ei oska ehk niipalju tähelepanu pöörata.
D-vitamiini doseerimine D-vitamiini kogust väljendatakse toimeühikutena/tü/iu ja mikrogrammidena. Nende omavaheline suhe on 40TÜ=1mcg Normaalne D-vitamiini tase veres on >75nmol/l
D-vitamiini taseme määramine Vit D (25-OH) sarkoidoos vitamiin D üleannustamine mitte-hodgkini lümfoom Olenevalt geograafilisest asukohast ja rassist võib ebasoovitav mõju avalduda Vit D > 200 nmol/l või > 375 nmol/l
D-vitamiini taseme määramine Vit D (25-OH) UV kiirguse toime puudus vitamiin D vaene dieet malabsorptsioon hepatotsellulaarsed haigused krooniline neerupuudulikkus
Vit D alanenud taseme tõlgendamisel puudulikkus 50 75 nmol/l mõõdukas defitsiit 25 50 nmol/l tugev defitsiit <25 nmol/l
Kui palju doseerida? (näide) D-vitamiini tase veres (nmol/l) Soovitav D-vit päevaannus (mcg) 80 25 70 35 60 45 50 55 40 65 30 75 20 85 10 95
Kui palju doseerida? Kahjuks ei ole lood D-vitamiiniga nii lihtsad nagu paljude teiste vitamiinide ja toitainetega ja üheseid juhiseid, mis koguses neid tarbima peame, ei ole. Näiteks on Eesti toitumissoovituste kogused umbes viis korda väiksemad rahvusvahelistest soovitustest. 2010 aastal Tartu Ülikoolis läbi viidud uuring leidis, et lausa üle 70% eestlastest on D-vitamiini tase talviti alla normi.
Milleks veel D-vitamiini vaja? D-vitamiin ei oma olulist rolli vaid rahhiidi profülaktikas ja kaltsiumi imendumisel, vaid ka immuunsüsteemi tugevdamisel, onkoloogiliste haiguste profülaktikas, infektsioonide vältimisel, diabeedi vältimisel, hüübimisprotsessides jm
KALTSIUM Ca organism ise ei tooda 99% Ca-st hammastes ja luudes Kaltsiumi imendumist soodustavad D-vitamiin, samuti magneesium, fosfor, raud, boor, mangaan ja küllastumata rasvhapped.
KALTSIUMIPUUDUS... kehas ei teki üleöö ning sümptomid võivad kujuneda järk-järgult. Peamisteks väljenduvateks tunnusteks lihaskrambid, jalgade tuimus, juuste hõrenemine, kuiv nahka, lagunevad hambaid, tuimus ja surin kätes, jalgades ja näos. Väga äärmuslikel juhtudel ka mälukaotus, segadust, depressioon, hallutsinatsioonid. Luuhõresuse teket me ei tunneta.
Kuidas ja kellel kaltsiumipuudus tekib? Mitmekesisel toitumisel ohtu vähem Pikaajaliselt liigselt loomset valku tarbides võib suureneda risk haigestuda osteoporoosi, kuna valgurikas toit aitab kaasa kaltsiumi kehast väljutamisele Halvasti planeeritud menüüga veganid ja ka isikud, kes ei tarbi piimatooteid Kõige enam kannatavad kaltsiumipuuduse all menopausis naised, kuna naissuguhormooni östrogeeni tase langeb ning see põhjustab luude kiirema hõrenemise. Menopausijärgselt on maohappesus naise organismis madalam, mistõttu ei imendu kaltsium nii hästi kui nooremas eas.
Liigne Ca organismis Ainult toidust saadava kaltsiumi puhul pole ohtu, tähelepanelik tuleks olla toidulisandite manustamisega. Kaltsiumi kõrged väärtused võivad olla põhjustatud: Kaltsiumi suurenenud vabanemine luukoest Pahaloomulised kasvajad (ca 90% kõigist hüperkaltseemiatest) Parathormooni liig Türeotoksikoos Ravimid: A- ja D-vitamiini intoksikatsioon (suurenenud imendumine soolest), tiasiid-diureetikumid (kaltsiumi retensioon) Pikaajaline immobilisatsioon
Liigne Ca organismis Väga suures. koguses Ca võib põhjustada neerukive, kuna liigtarbimise või vale fosfori-magneesiumi suhete tagajärjeks võib olla kaltsiumi ladestumine lihastesse, südamelihasesse ja neerudesse. Kaltsiumi liigse tarbimise korral on sümptomiteks näiteks depressioon, väsimus ja keskendumisraskused. Liigne kaltsium võib samuti mõjutada teiste mineraalide nagu raua ja tsingi imendumist. Üldiselt kehtib soovitus, et kaltsiumilisandeid ei tohiks võtta samal ajal teiste toidulisanditega, vahe peaks olema tund-kaks
EESTI OSTEOPOROOSI SELTSI SOOVITATAVAD PÄEVASED KALTSIUMIKOGUSED kuni 10-aastastel lastel 600 900 mg üle 10-aastastel lastel ja noorukitel 1000 1200 mg 25 50-aastastel naistel 1000 mg rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel 1300 1400 mg postmenopausieas naistel 1200 1500 mg meestel 1200 1500 mg
Miks erinevused koguselistes soovitustes? Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Toitumisteaduse Seltsi 2006. aastal väljaantud teatmikus Eesti toitumis- ja toidusoovitused soovitatakse täiskasvanud inimesel tarvitada 800 mg kaltsiumit päevas. Eesti Osteoporoosi Seltsi koostatud Osteoporoosi ravijuhistes on peetud silmas osteoporoosi ennetust ja ravi ning seetõttu on soovituslikud kaltsiumiannused suuremad
Kust Ca saada? Kõige parem kaltsiumiallikas on toit. Rohkelt kaltsiumi on piimas ja piimatoodetes, nt jogurtis, kohupiimas, keefiris, juustus, hapukoores jne. Veidi vähem, kuid samuti kaltsiumirikkad on mõned köögiviljad (nt oad, spargelkapsas, lillkapsas), pähklid ja väikesed kalad. Kaltsiumipreparaate tuleks tarvitada siis, kui toiduga ei saada piisavalt kaltsiumi. Kaltsiumi paremaks imendumiseks on päevadoos soovitatav jagada mitmeks annuseks, maksimaalne ühekordne annus võiks olla 500 mg kaltsiumi.
Ca tarbimise suurendamiseks toidus Rohkem rohelisi köögivilju ja lehtsalateid. Rohkem kala. Liha asendamine (mõnikord) tofuga. Kaltsiumirikkad pähklid ja seemned näksidena Vähenda päevast kohvijoomist ja teiste kofeiini sisaldavate jookide tarvitamist, piira karboniseeritud jookide joomist ja alkoholikogust. Lisa salatitesse seemneid (näiteks seesamiseemneid). Tarbi igapäevaselt piimatooteid. Laktoositalumatuse korral tarbi laktoosivabu jogurteid ja juustu.
Aktiivsetele inimestele, kes on huvitatud õigest toitumisest, peamiste toiduainete vitamiinide ja mineraalide sisaldusest jm võib muu hulgas soovitada Tervise Arengu Instituudi toitumisalast teavet, mida leiab veebilehtedelt toitumine.ee ja nutridata.ee.
Veel infot www.osteoporoos.ee Osteoporoosist patsiendile (.pdf 951KB) Teie osteoporoosivastase liikumise raamat (.pdf 544KB) Reumaõe konsultatsioon numbril 6414 418. Tööpäeviti 11-15