Tallinna vanalinna jäätmete torutranspordi süsteemi teostatavus- ja tasuvusanalüüs jaanuar 2019
Töö nimetus: Tallinna vanalinna jäätmete torutranspordi süsteemi teostatavus- ja tasuvusanalüüs Töö number: 18101 Tellija: Tallinna Keskkonnaamet Vastutav koostaja: Tuuli Vreimann Koostanud Tuuli Vreimann Karl Kupits Kadri Mäsak - finantsanalüüs Kontrollinud Karl Kupits Tallinn, 30. jaanuar 2019 2
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS... 4 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1 TALLINNA VANALINNAS TEKKIVATE JÄÄTMETE KOGUS LIIGITI... 6 3 JÄÄTMETE TORUTRANSPORT... 10 3.1.1 Mis on jäätmete torutransport... 10 3.1.2 Torutranspordisüsteemi rakendamine... 11 3.1.3 Torutranspordisüsteemi liigid... 11 3.1.4 Kogumispunkt ja vastuvõtuavad... 13 3.1.5 Kogumispunktide suurus ja tüübid... 15 3.1.6 Jäätmeruumid... 16 3.1.7 Torustik... 16 3.1.8 Jäätmete kogumisjaam... 17 4 RISKIANALÜÜS... 19 4.1 TEISTE RIIKIDE KOGEMUS... 19 4.1.1 Soome... 19 4.1.2 Norra... 19 4.1.3 USA... 20 4.1.4 UK... 20 4.1.5 Hispaania... 21 4.2 ÕIGUSRUUM... 21 4.3 PIIRANGUD... 23 5 TEOSTATAVUSANALÜÜS... 24 6 TASUVUSANALÜÜS... 29 6.1 ÜLDISED EELDUSED... 29 6.2 UKSELT UKSENI JÄÄTMETE KOGUMISSÜSTEEM EHK ALTERNATIIV 0... 29 6.3 TORUSÜSTEEM EHK ALTERNATIIV 1... 33 6.4 ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS JA MAJANDUSLIK TASUVUSLIKKUS... 35 6.5 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD MÕJUD... 37 6.6 TASUVUSANALÜÜS... 38 6.7 TEENUSTASU KLIENTIDELE... 42 6.8 TÄIENDAVATE PRÜGIURNIDE LISANDUMINE LOODUD TORUSÜSTEEMILE... 45 7 JÄRELDUS... 46 8 KASUTATUD KIRJANDUS... 47 LISA 1 ALTERNATIIVIDE ANALÜÜSI ARVESTUSTABELID... 48 LISA 2 TASUVUSANALÜÜS... 50 Tallinn, 30. jaanuar 2019 3
1 SISSEJUHATUS Käesolev töö on osa projektist INTHERWASTE piirkondadevaheline jäätmemajanduse keskkonda integreerimine Euroopa kultuuripärandiga linnades. Projekti eesmärgiks on kultuuripärandiga linnade efektiivse ja jätkusuutliku jäätmemajanduse teemal kogemuste vahetamise, poliitikate õppimise, pädevuse suurendamise ja tegevuskava loomise abil panustada Tallinna vanalinna jäätmekäitluse tõhustamisse ja kaasajastamisse. Projekti üheks osaks on käesoleva teostatavusuuringu läbiviimine selgitamaks Tallinna vanalinna veopiirkonnale sobivaim jäätmekogumissüsteem. Tallinna vanalinn on ajalooline linnaosa, mille sajandeid tagasi välja kujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid on silmapaistva kultuurilise väärtusega. Paraku on ajalooliselt väljakujunenud keskkonnas tänapäevane prügivedu raskendatud, külastajatele ja töötajatele ohtlik ning elanikke häiriv. Vastavalt Tallinna jäätmekavas 2017-2021 seatud eesmärgile tuleb kaaluda jäätmete torutranspordi süsteemi välja arendamist jäätmekogumissüsteemi tõhustamiseks vanalinnas. Seesugune jäätmete kogumise süsteem on kasutusele võetud ka mitmetes ajaloolistes Euroopa linnades (nt Soomes, Rootsis ja Norras), aga ka väljaspool Euroopat (Iisrael, USA, Saudi Araabia jm). Käesoleva töö eesmärk on analüüsida vanalinna veopiirkonda leidmaks sellele sobivaim jäätmekogumissüsteem. Projekti olulisim lõpptulemus on olemasoleva süsteemi ja torutranspordisüsteemi maksumuste (pikaajaline tulu ja kulu) võrdlus. Sealhulgas hinnatakse lahendusega kaasnevaid väliskulusid ja tulusid. Lisaks kirjeldab käesolev töö torusüsteemi rajamistingimusi ning sellega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Töö tulemus aitab Tallinna linnal otsustada jäätmete torutranspordi sobivuse üle. Tallinn, 30. jaanuar 2019 4
2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Tallinna linn on vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale 1 jagatud jäätmeveopiirkondadeks. Kesklinna linnaosa alla kuuluv vanalinn on määratletud kui jäätmeveopiirkond nr 8 ning piirkonda kuuluvate elanike arv jäätmehoolduseeskirja järgi 2011. aastal oli 3 671. Tallinna statistika aastaraamatu Tallinn arvudes järgi 2 on 1. jaanuaril 2018 seisuga Tallinna vanalinna rahvaarv 4 906. Statistikaameti andmete järgi külastas Tallinna 2017. aastal 1,7 miljonit turisti. Tallinna vanalinna jäätmeveo piirkond on piiritletud järgnevate tänavatega: Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinnapoolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinnapoolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2 10), Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst alguseni (Joonis 1). 1 Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28. 2 Kättesaadav https://www.tallinn.ee/est/tallinn-arvudes Tallinn, 30. jaanuar 2019 5
Joonis 1. Tallinna vanalinna jäätmeveopiirkond. Aluskaart: Maa-amet. 2.1 Tallinna vanalinnas tekkivate jäätmete kogus liigiti Kokku on Tallinna vanalinnas olmejäätmete kogumiskohti ligi 400, kliente ligi 1 300, kes jagunevad era- ja äriklientideks (vastavalt 30% ja 70%). Täna kogutakse vanalinnas korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmeid, paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid. Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale on vanalinnas tehtud mööndusi biolagunevate jäätmete kogumisel. Biolagunevate jäätmete konteiner ei ole vanalinna korraldatud jäätmeveo piirkonnas kohustuslik juhul, kui kinnistul on segaolmejäätmete mahuti ja seda tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas. Tallinna Jäätmekeskuse andmetel kogutakse vanalinnas hinnanguliselt segaolmejäätmeid 4 700 t/a, biolagunevaid jäätmeid 175 t/a ning paberit ja kartongi 200 t/a (Joonis 2). Tallinn, 30. jaanuar 2019 6
Tallinna vanalinna jäätmeteke (t/a; %) 175; 3% 200; 4% Segaolmejäätmed Biolagunevad jäätmed Paber ja kartong 4700; 93% Joonis 2. Jäätmeteke liigiti Tallinna vanalinnas. Andmed: Tallinna Jäätmekeskus. Vastavalt 2012/2013 läbi viidud segaolmejäätmete sortimisuuringule 3 on Tallinna Kesklinna linnaosas tekkivate segaolmejäätmete hulgas keskmiselt 26,9% pakendijäätmeid, 18,3% paberit ja pappi ning kokku 32,1% biolagunevaid jäätmed, millest 27,4% köögijäätmeid, 3,2% aiajäätmeid ning 1,4% muid biojäätmeid (SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Säästva Eesti Instituut, 2013). Vanalinnas tekkivate segaolmejäätmete kogus lähtudes jäätmete sortimisuuringus toodud osakaaludele on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 3). 3 Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring. SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Säästva Eesti Instituut, 2013. Tallinn, 30. jaanuar 2019 7
Segaolmejäätmete koostis Tallinna vanalinnas (tonni; %) 1105; 24% 794; 17% 193; 4% 240; 5% Plast Klaas Metall Paber ja papp Biojäätmed kokku 860; 18% Muud jäätmed 1509; 32% Joonis 3. Segaolmejäätmete koostis Tallinna vanalinnas Eeldatavalt esineb jäätmetekkes ka sesoonne varieeruvus rohkem jäätmeid tekib suvekuudel, kuid täpsemad andmed selles osas puuduvad. Tänavalt tekkiva prügi kogumiseks on vanalinna haljasaladel kasutusel ca 125 prügikasti suurusega 100 l. Puudub selge teadmine tänavatel olevate ja teisaldatavate prügikastide arvu osas. Tänvatelt kogutava prügi kogused vanalinnas on teadmata. Lisaks on vanalinna paigutatud ka Tootjavastutusorganisatsioon OÜ avalikud pakendikonteinerid. Võrdluseks tekkis vastavalt Jäätmearuandluse infosüsteemile 4 Tallinnas 2017. aastal olmejäätmeid (koodiga 20) kokku 172 632 t ning sellest moodustasid segaolmejäätmed (koodiga 20 30 01) 118 076 t (Joonis 4). 4 https://jats.keskkonnainfo.ee Tallinn, 30. jaanuar 2019 8
Kogutud jäätmeid, t 300 000,00 Olmejäätmete ja segaolmejäätmete teke Tallinnas aastatel 2004-2017 250 000,00 200 000,00 150 000,00 100 000,00 50 000,00 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Olmejäätmed Segaolmejäätmed Joonis 4. Olmejäätmete (koodiga 20) ja segaolmejäätmete (koodiga 20 30 01) teke Tallinnas aastatel 2004-2017. Andmed: Jäätmearuandluse infosüsteem. Tallinn, 30. jaanuar 2019 9
3 JÄÄTMETE TORUTRANSPORT Varasemalt on jäätmete torutranspordi (edaspidi ka JTT) kasutamise võimalikkust Eestis käsitletud 2012. aastal koostatud magistritöös Jäätmete torutransport 5. Nimetatud töös kirjeldatakse jäätmete torutranspordisüsteemi tööpõhimõtet ning selle eeliseid ja puuduseid. Samuti kavandatakse töös jäätmete torutranspordisüsteem Tartu Fortuuna elamurajoonile. Käesoleva töö koostamisel konsutleeriti ka jäätmete torutranspordi tehnoloogiat pakkuva ettevõtte MariMatic OY esindajatega. Seega tugineb käesolev peatükk jäätmete torutranspordi tehnoloogia kirjeldamisel eelnimetatud magistritööle ning MariMatic OY tehnoloogial. Mõisted Vastuvõtuava (inlet) sisuliselt prügikonteinert asendav jäätmete torutranspordi osa. Vastuvõtuava kaudu suunab kasutaja jäätmed süsteemi. Kogumispunkt (collection station) Jäätmete kogumispunkt koosneb üldjuhul eri tüüpi vastuvõtuavadest, kuhu kasutajad oma jäätmed viskavad. Kogumisjaam (transfer station/waste collection terminal) jäätmetorude lõpp-punkt, kuhu suunatakse kõik süsteemiga kogutud jäätmed. Jäätmeruum (waste room) nende jäätmete, mille kogumist torutransport ei võimalda, kogumiseks mõeldud ruum. Press (compactor) jäätmemassi tihendav seade. Ahendusseade (formator) seade, mis vähendab jäätmekoti suurust selliselt, et see mahuks väiksema läbimõõduga torusse (Joonis 7). Ahendusseade on tavaliselt kasutusel ettevõtetele mõeldud vastuvõtuavade puhul, kus vastuvõtuava suurus võimaldab süsteemi visata suuremaid, 120 l prügikotte, kuid magistraaltorustiku läbimõõt ei ole piisav nende transpordiks. Traditsiooniline jäätmekäitlus jäätmed kogutakse konteineritesse, mida tühjendatakse prügiautodega vastavalt kehtestatud intervallile. 3.1.1 Mis on jäätmete torutransport Jäätmete torutransport on jäätmete kogumissüsteem, kus majapidamises ja/või ettevõtetes tekkinud jäätmed transporditakse kogumisjaama läbi maa-aluse torustiku. Torustik ei erine oluliselt tavalistest kommunikatasioonidest (kanalisatsioon). 5 Karl Jaanson Jäätmete torutransport magistritöö veemajanduse erialal. Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond. Tartu, 2012. Tallinn, 30. jaanuar 2019 10
Oluline erinevus traditsioonilise jäätmekäitlusega on see, et jäätmete kogumispunktide asukoht on fikseeritud ja need asuvad osaliselt maa-all. Süsteem on välja töötatud kui püsiva infrastruktuuri osa jäätmete kogumise hõlbustamiseks. Võrreldes traditsioonilise kogumisviisiga ei ole JTT hoonepõhine (igal majal ei ole oma konteinereid), vaid märksa paindlikum: vastuvõtuavad (nö prügikastid) võib paigutada nii hoonete sisse kui ka avalikku ruumi (International Solid Waste Association, 2013). JTT oli algupäraselt kasutusel hoonetes ja suurtel äripindadel (kaubamajad, lennujaamad), kuid on levinud ka mujal linnakeskkonnas. Näiteks ajaloolistes linnakeskustes või turismirohketes piirkondades, kus traditsiooniline jäätmekäitlus on keerukas raske ligipääsetavuse tõttu (reljeef, ekstreemsed ilmastikutingimused nt lumetorm, kitsad tänavad) või napib ruumi konteinerite jaoks (International Solid Waste Association, 2013). Siinkohal on oluline märkida, et jäätmete torutransport ei saa täielikult asenda traditsioonilist jäätmevedu. Süsteem ei ole sobilik metalli, klaasi (põhjustavad torustiku erosiooni), papi (paksema papi, nt pappkastide) ega suurte esemete transpordiks, mistõttu tuleb need jäätmed eraldi koguda. 3.1.2 Torutranspordisüsteemi rakendamine Jäätmete automaatne transpordisüsteem loodi 1960. aastatel Rootsis ettevõtte Envac AB poolt. Esimene süsteem paigaldati Sollefteå haiglasse 1961. aastal ning esimesed kodumajapidamised ühendati vaakumsüsteemiga 1965. aastal Ör-Hallonbergeni elamurajoonis (Automated vacuum collection - Wikipedia, 2018). Envac AB kõrval pakuvad jäätmete torutranspordi tehnoloogiat näiteks ka MariMatic Oy Euroopas, Aasias STREAM. Süsteem on kasutusel üle terve maailma Hiinas, Kagu-Aasias, Koreas, Lähis-Idas, USAs, Lõuna- ja Põhja-Euroopas. Näiteks Suurbritannias asuva Wembley city süsteemi rajamisel hoiti kokku 400 t CO 2 ning 1 865 m 2 pinda, mis võimaldas täiendavalt lisada 62 parkimiskohta ja 1 106 m 2 kaubanduslikku pinda. Samal ajal on paranenud ka piirkonna jäätmete sortimine 40-45% jäätmetest suunatakse ümbertöötlusesse. Võrdluseks, sarnases JTT-ta piirkonnas suunatakse ümbertöötlusesse 21% jäätmetest. (WIN Waste improvement Network, 2011). 3.1.3 Torutranspordisüsteemi liigid Jäätmete torutransportsüsteemid võib jaotada statsionaarseteks ja mobiilseteks. Statsionaarse pneumaatilise süsteemi puhul juhitakse jäätmed mööda maa-alust torustikku jäätmete kogumisjaama. Mobiilse puhul tühjendatakse süsteem kasutades veoki olevat vaakumseadet (Jaanson, 2012). Torutransportsüsteemide peamine erinevus seisnebki jäätmete edasitoimetamise põhimõttes jäätmete liikumine torustikus saab toimuda kas suruõhu abil tõugates või vaakumi abil tõmmates. Suruõhusüsteeme peetakse efektiivsemaks materjali Tallinn, 30. jaanuar 2019 11
transportimisel ühest alguspunktist ühte lõpp-punkti. Vaakumsüsteemid on aga efektiivsemad materjali transportimisel paljudest kogumispunktidest ühte lõpp-punkti. Seetõttu eelistatakse jäätmete transportimisel enamasti vaakumsüsteemi (Jaanson, 2012). Süsteemi kasutamisega (eriti biolagunevate jäätmete puhul) ei kaasne haisu (võrreldes traditsioonilise süsteemiga). Jäätmed liiguvad alarõhuga ja süsteem on lekkekindel. Jäätme torutransportsüsteem koosneb neljast peamisest osast (Joonis 5 ja Joonis 6): jäätmete vastuvõtuava koos või kambriga; torustik koos iga harutoru otsas oleva õhusisselaskeklapiga; kogumisjaam statsionaarse ja tühjendusavad mobiilse süsteemi korral; prügiveokis või statsionaarse süsteemi korral kogumisjaamas asuv vaakumseade, mille juures on ka jäätmete ja õhu eraldaja, õhu väljalaskeava ning õhufilter. (Jaanson, 2012) Antud töös kirjeldatakse jäätmete kogumist statsionaarse jäätmekogumissüsteemiga..kogumisjaam..vastuvõtuava..kogumiskamber..torustik..press..kogumispunkt. Joonis 5. Torutranspordisüsteem ja selle osad MariMatic OY tehnoloogia näitel. Allikas: http://www.metrotaifun.com/automatic_solid_waste_collection_system/en/technolog y/innovations/waste-inlets. Tallinn, 30. jaanuar 2019 12
.VASTUVÕTUAVA..KOGUMISJAAM. Joonis 6. Torutranspordisüsteem ja selle osad Envac AB tehnoloogia näitel. Allikas: http://www.envacgroup.com/news-and-media_1/press_images/system_illustrations. 3.1.4 Kogumispunkt ja vastuvõtuavad Jäätmed visatakse kas hoonesse või avalikku ruumi paigutatud statsionaarsetesse vastuvõtuavadesse (Joonis 7). Vastuvõtuavad mahutavad korraga teatud mahu jäätmeid, mis oleneb tootjast ja valitud tehnoloogiast. Iga vastuvõtuava on mõeldud ühte liiki jäätmete (biolagunevad jäätmed, olmejäätmed jne) kogumiseks. Näiteks Soomes Kivistös kasutusel olevate süsteemide puhul kogutakse süsteemiga olmejäätmeid (sh plastpakendid), biolagunevaid jäätmeid ja paberit koos tetrapakkidega. Kasutusel on ka ühe vastuvõtuavaga tehnoloogia (Envac AB), kuhu visatakse korraga mitut erinevat liiki jäätmeid, mis on kogutud erinevat värvi prügikottidesse. Soome ja MariMatic OY tehnoloogia näitel kogutakse kodumajapidamises 35 l ja ettevõtetes/ärides tekkivad segaolmejäätmed maksimaalselt 120 l mahutavusega prügikotti, biolagunevad jäätmed komposteeruvasse kotti ning vanapaber ja tetrapakid visatakse vastuvõtuavadesse ilma kotita. Küll aga on oluline märkida, et suuremate pürgikottide süsteemi viskamine eeldab ka vastavat ahendusseadmega kogumispunkti. Tallinn, 30. jaanuar 2019 13
Joonis 7. Erinevat tüüpi kogumispunktid MariMatic OY tehnoloogia näitel. Allikas: http://www.metrotaifun.com/automatic_solid_waste_collection_system/en/technolog y/innovations/waste-transport-piping Jäätmed visatakse süsteemi läbi vastuvõtuava luugi, misjärel nad kukuvad jäätmeklapi peale ja jäävad sinna. Jäätmeklapid on ühendatud magistraaltoruga (Jaanson, 2012). Tühjendamine toimub graafikule või täituvusele mööda torusid jäätmete kogumisjaama, kuskohast need transporditakse edasi käitlusesse, taaskasutusse, põletusse või prügilasse. (International Solid Waste Association, 2013) Orienteeruvalt 10 sekundit kestva tühjendustsükli ajal jäätmeklapid avanevad ja jäätmed kukuvad magistaaltorusse (Jaanson, 2012). Tühjendustsükkel algab vaakumseadme käivitamisega, mis tekitab alarõhu. Samal ajal käivitub press ja keerlev ekraan (rotating screen) tsükloni peal. Esimese harutoru õhu sisselaskeklapp avatakse. Kui klapp on avatud, hakatakse õhku imema läbi selle haru. Mitme liigi kogumise puhul avaneb esimese liigi väljalaskeklapp. Õhuvool haarab sellest jäätmed kaasa ja viib jäätmejaamani. Töötsükkel kestab mõne sekundi, peale mida klapp sulgub. Avaneb järgmise liigi väljalaskeklapp ja tühjendustsükkel kordub. Kui esimesest harutorust on kõik jäätmeliigid kogutud, siis õhu sisselaskeklapp sulgub ja avaneb järgmise harutoru klapp. Sama protsess kordub kõigis harutorudes. Õhuvoolu kiirust hoiab õiges vahemikus (15 kuni 30 m/s) õhuvoolu reguleeriv süsteem. Eraldajast suunatakse jäätmed presskonteinerisse, kus need tihendatakse. Taaskasutatavaid jäätmeid ei tihendata (Jaanson, 2012). Tühjendusprotsessi korratakse klapp klapi kaupa vastavalt kogunevale jäätmehulgale. Iga vastuvõtuava juures peab olema õhusisselaskeklapp, et torustikus saaks tekkida õhu liikumine (Jaanson, 2012). Tallinn, 30. jaanuar 2019 14
Üldjuhul toimub kogu süsteemi, kõikide vastuvõtuavade tühjendamine korraga. Süsteemi on võimalik aga seadistada selliselt, et erinevat liiki jäätmete vastuvõtuavasid tühjendatakse erineva sagedusega. Sageduse määramisel ja süsteemi tühjendamisel on oluline jälgida ka seda, millises järjekorras jäätmed torus liiguvad. Vastuvõtuavas olevate luukide avamiseks on tavapäraselt kõikidel kasutajatel kiip. See võimaldab analüüsida vastuvõtuavade kasutamist ning vajadusel välja selgitada ummistuste põhjustaja vms. Info kasutajate kohta süsteemi administraatorile on vajadusel anonüümne. 3.1.5 Kogumispunktide suurus ja tüübid Kogumispunkti suurus sõltub vastuvõtuavade hulgast, mis omakorda on sõltuvuses teenindatava ala suurusest ja kogutavatest jäätmeliikidest. Üks jäätmete kogumispunkt teenindab ligikaudu kuni 200 elanikku. Tamperes on alates 2012. aastast kasutusel jäätmete torutranspordisüsteem, mis hõlmab 10 000 inimest. Süsteemis on kokku 100 nelja vastuvõtuavaga kogumispunkti. Hoones asuv jäätmekogumispunkt eeldab eraldi ruumi vastuvõtuavade all. Soomes kasutusel olevate süsteemide puhul on arvestuslikuks jäätmete kogumispunkti kauguseks inimestest korterelamute piirkonnas 50-80 m ning eramajade piirkonnas on see 100-135 m, maksimaalselt 150 m. Üks kogumispunkt teenindab 100-150 elanikku (nelja jäätmefraktsiooni puhul). Süsteemi tühjendatakse kaks korda päevas hommikul ja õhtul. Näiteks kompaktsema, ilma kambrita süsteemi kasutuselevõtul võib osutuda vajalikuks süsteemi tihedam tühjendus. Kogumispunkte on nii kambriga kui ka ilma kambrita. Kambriga kogumispunktide eeliseks on suurem jäätmete mahutavus (süsteem ei täitu liiga kiiresti) ja parem ligipääsetavus ummistuste likvideerimiseks või hoolduse läbiviimiseks. Samuti on võimalik kambrisse paigaldada ka ahendusseade, mis võimaldab koguda jäätmeid suuremate prügikottidega (ettevõtete jäätmed). Küll aga on kambriga kogumispunktid suhteliselt suure ruumivajadusega (kambri maht orienteeruvalt 32-52 m 3 ). Kambrite suurus oleneb lisaks ahendusseadme olemasolust ka teenindavate vastuvõtuavade hulgast. Erinevatel tootjatel on erinevad nõuded ja ruumivajadus süsteemi rajamiseks. See oleneb eeskätt sellest, kas toimub jäätmete kokkupressimine või mitte. MariMatic OY tehnoloogia on võrreldes ENVAC tehnoloogiaga kompaktsem ning vajab vähem ruumi, mistõttu võib see ka märksa paremini sobida Tallinna vanalinna kitsastesse oludesse. Küll aga tuleb arvestada kompaktsema süsteemiga kaasnevaid piiranguid. Vastuvõtuavade kasutamisega ei kaasne olulist müra ega lõhna. Tallinn, 30. jaanuar 2019 15
Lisaks, vaid olemjäätmetele mõeldud vastuvõtuavadele on võimalik paigaldada vastuvõtuavasid tänavaprügi korjamiseks. Tänaval olevate vastuvõtuavade tühjendamine toimub samuti automaatselt nagu ka olmepügi puhul. 3.1.6 Jäätmeruumid Jäätmeruumid on mõeldud nende jäätmefraktsioonide jaoks, mida torusüsteemiga ei koguta - klaas, metall, papp. Soomes Kivistös kasutusel olevad jäätmeruumid teenindavad ligikaudu 500 inimest. Jäätmeruumid on paigutatud näiteks parkimismajadesse. 3.1.7 Torustik Torustik paigaldatakse maa alla kaevisesse või teiste kommunikatsioonide jaoks mõeldud tunnelisse. Torustiku eeldatav eluiga on 60 aastat. (International Solid Waste Association, 2013). Maksimaalne kaugus kogumispunktide ja kogumisjaama vahel on 4 km. Võimalik on rajada ka pikem torusüsteem, kuid see eeldab täiendava vaakumi tekitamist trassi keskel. Torude minimaalne rajamissügavus on 0,5 m, tavaliselt paikneb toru ligi 1,0 m sügavusel tänavapinnast. Kasutatakse nii plastist (355 mm) kui metallist (500 mm) torusid. Kastusel võib olla ka kombineeritud lahendus plasttorude ning metallsõlmedega. Torude materjali valik (plast, metal) sõltub tootjast. Näiteks ENVAC kasutab metallist torusid, liitmikke ja sõlmesid (d=500 mm) ning MariMatic kasutab plastist (plastic-composite) torusid ja liitmikke (d=355 mm). Torude pöörderaadius 355 mm diameetriga torule on 3,55 m (10 diameetrit). Käänakuteks kasutatavad Y -harud on sirgete torulõikude ühendused. Y -harude ühenduste omavaheline kaugus magistraaltorul on minimaalselt 3 m ja ühenduse osa pikkus minimaalselt 1,5 m. Magistraal- ja harutoru vaheline nurk on 30 kraadi, mida peetakse optimaalseimaks. Y -harule on omased järgnevad tunnused: seina paksus 5 kuni 22 mm, pinnakatte materjal vastavalt sirgetele torudele (Jaanson, 2012). Soovitatav õhu liikumise kiirus torustikus on 15 kuni 30 m/s, et tagada jäätmete pidev liikumine. Soovituslik rõhk peaks torustikes olema 20 ja 30 kpa vahel. (Jaanson, 2012). Pinnasevesi toob kaasa korrosiooniriski (aktuaalne probleem juhul kui kasutada metalltorusid). Kõrge pinnasevee korral on vajalik torustik ja kambrid (nende olemasolul) ankurdada, mis omakorda tähendab suuremaid kulutusi. Torude vahel on torusulgurid (valve), mis projekteeritakse vastavalt algoritmidele/nõuetele ning on vajalikud süsteemi hoolduseks. Tallinn, 30. jaanuar 2019 16
3.1.8 Jäätmete kogumisjaam Üks kogumisjaam (collection station) saab teenindada 10 000 kuni 15 000 inimest. Jäätmete kogumismaja suurus oleneb kogutavate jäätmeliikide hulgast. Hoones on juhtimiskeskus, hermeetilised jäätmekonteinerid, eraldi ruumid pumpadele. Hoone pindala on minimaalselt 500 m 2. Hoone suurus oleneb lisaks sisseseadest ka ehitustingimustest. Hoone vajab vooluhulka 800 A, energiatarve on tüüpiliselt 30 50 kwh jäätmetonni kohta. Kogumisjaam koosneb neljast põhiosast: jäätmete ja õhu eraldaja, mis koosneb tsüklonist ja keerlevast ekraanist. Jäätmeid transportinud õhk juhitakse läbi filtri, mis eemaldab tolmu ja haisu; punkrid või konteinerid, kus jäätmemass kokku pressitakse (tihendatakse), ja vajadusel ka selle juurde kuuluv punkrite vahetamiseks mõeldud sildkraana; vaakumseade koos automaatikaga. Üheks selle oluliseks osaks on kompressor koos abivarustusega, mis toodab suruõhku ja omakorda aktiveerib kõik süsteemi klapid; filtrisüsteem haisu vähendamiseks. Joonis 8. Jätmete kogumisjaam MariMatic OY tehnoloogia näitel. Allikas: http://www.metrotaifun.com/automatic_solid_waste_collection_system/en/technolog y/innovations/waste-collection-station. Lisaks sellele on jäätmejaamas süsteemi töötamisest tekkiva müra vähendamiseks mõeldud summutaja, mis asub õhuväljalaskeavas. Süsteem on automaatne ning seda kontrollib ja juhib arvuti. Tavaliselt veetakse mahuteid multilift tüüpi veokitega (Jaanson, 2012). Torutranspordisüsteem on automaatne. Üldiselt ei ole vaja inimsekkumist ega torustiku töö jälgimist sisuliselt on tegu kaugtööga. Kogumispunkti keskuses kontrollpaneelis Tallinn, 30. jaanuar 2019 17
asuv arvuti kontrollib ja juhib seadmete tööd. Statsionaarse süsteemi tühjendust korratakse üldiselt kaks kuni viis korda päevas sõltuvalt jäätmete hulgast ja vastuvõtuavade mahutavusest. Tervikliku tühjendustsükli kestus on 15 kuni 20 minutit väikeste süsteemide, 30 kuni 60 minutit keskmiste süsteemide ja mitu tundi suuremate süsteemide puhul. Tühjendustsüklite vahel süsteem seisab. Harutoru vastuvõtuavasse ei saa jäätmeid visata, kui toimub selle tühjendamine. Tühjendamise ajal on vastuvõtuavaluuk automaatselt suletud (Jaanson, 2012). Ühe vastuvõtuava tühejandamine võtab aega mõni sekund. Tallinn, 30. jaanuar 2019 18
4 RISKIANALÜÜS 4.1 Teiste riikide kogemus 4.1.1 Soome Soomas Vantaa linnaosa uuselamurajoonis Kivistös on kasutusel MariMatic Oy torutransopordisüsteem. Süsteemiga kogutakse nelja liiki jäätmeid: paberit ja papi, plastikut, segaolmejäätmeid, biolagunevaid jäätmeid. Klaas, metall ja suur kartong kogutakse eraldi jäätmeruumidesse. Piirkond areneb pidevalt ning koos sellega ka torutranspordisüsteem - uute hoonete valmimisel ühendatakse need torutranspordi süsteemi. Süsteemi positiivsete külgedena tõi Kivistön Putkijäte Oy välja sortimise edendamise, jäätmete transpordi osakaalu vähesuse, keskkonnasõbralikkuse võrreldes traditsioonilise süsteemiga ja futuristlikuse. Küll aga peeti miinuseks süsteemi suurt maksumust. Soome kogemuse järgi on Tamperes kasutusel olnud süsteemi puhul kuue aasta jooksul esinenud teadaolevalt üks ummistus, mille likvideerimiseks on tulnud süsteem lahti kaevata. 4.1.2 Norra Bergeni linnas Kasutusel on Envac AB tehnoloogia. Jäätmete torutranspordisüsteemiga on ühendatud elamu- ja äripiirkonnad ning ajalooline linnakeskus, välja arvatud muinsukaitsealune piirkond, mis planeeritakse ühendada 2020+. Torusüsteemiga on planeeritud katta 3,92 km 2 suurune ala, millele rajatakse 600 vastuvõtuava. Süsteemiga on täna ühendatud 5 800 majapidamist, süsteemi valmimisel ja kõikide piirkondade ühendamisel tõuseb kasutajate hulk 20 000 majapidamiseni. Süsteemi eeldatav maksumus 2006. aastal oli 640 mln NOK (ligi 70 mln ), reaalne maksumus aastal 2020 on aga eeldatavalt 1 300 mln NOK (ligi 140 mln ). Süsteemiga kogutakse vanapaberit, pappi, kartongi, plastikpakendeid, olmejäätmeid (sh biolagunevaid jäätmeid) ja tänavaprügi. Ülejäänud jäätmeliike (metall, klaas) kogutakse eraldi kogumispunktides, mis mõnel juhul on paigutatud torusüsteemi kogumispunktide juurde, aga ka üle terve linna asuvatesse kesksetesse punktidesse. Süsteemi positiivsete külgedena toodi välja järgnev: suureneb tuleohutus torusüsteem hõivab vähem pinda ilus väljanägemine võrreldes prügikonteineritega vähem kahjureid (loomad, putukad) paranenud on jäätmete sortimine Tallinn, 30. jaanuar 2019 19
suurem tähelepanu jäätmetele, mistõttu väheneb ka kasutajate jäätmeteke vähem prügiautosid ja seeläbi ka väiksemad emissioonid pikaajaline kasumlikkus paindlik süsteem, mis kestab vähemat 100 aastat kasutajad on väga õnnelikud Negatiivsete külgedena toodi väja suured investeeringud. Samuti toodi välja, et süsteemi ehitusperiood on keerukas ning vajab uut kompetensi. Süsteemi rajamisel on Bergeni omavalitsuse hinnangul oluline oma tööd eelnevalt planeerida ning enne kaevamistöid selgitada jäätme kogumisjaama asukoht. Planeerimisel soovitavad nad vaadata tulevikku ning mitte keskenduda eilsele olukorrale ja väljakutsetele. Torusüstemi rajamisel Bergenis tuleb arvestada kahe olulise piiranguga: enamus linna territooriumi pinnasest on resotunud, mistõttu tuleb väljakaevatav pinnas käidelda vastavalt nõuetele; osa linnast on muinsuskaitse all, kus tuleb tööde teostamine kooskõlastada Muinsuskaitseametiga (Norwegian Directorate for Cultural Heritage) ning arvestada lisakuludega arheoloogilisteks uuringuteks ja väljakaevamisteks. 4.1.3 USA Ameerika Ühendriikides Roosevelt Islandil võeti Envac AB automaatne jäätmete kogumissüsteem (automated vacuum assisted collections system) kasutusele juba 1975. aastal ning see käitleb 10 tonni jäätmeid päevas 16 kortermajast (International Solid Waste Association, 2013) läbi 33 vastuvõtuava (Roosevelt island, Fast trash, 2018). Jäätmed kogutakse hoonetest korruste kaupa kesksesse jäätmete kogumispunkti, kus eraldatakse jäätmed liigiti. Süsteemi tühjendatakse viis korda päevas. Süsteem on jätkuvalt tõhus ning tõestanud ennast eriti rasketel ilmastikutingimustel (2010. aasta lumetorm) (International Solid Waste Association, 2013). 4.1.4 UK Londonis Wembley linnaosa uusarendusse on rajatud Envac AB automaatne jäätmekogumissüsteem, mis töötab alates 2008. aastast ja käitleb 160 tonni jäätmeid nädalas. Süsteem katab ca 34 ha suuruse ala, kuhu jääb 4 200 korterit, lisaks ka äripinnad, hotellid ja vaba aja veetmise võimalused. Kogumissüsteem koosneb 252 vastuvõtuavast nelja liiki jäätmete (segaolme, biolagunevate jäätmete, segapakendi koos paberiga ja papi) kogumiseks. Vastuvõtuavad asuvad korterelamute väljapääsude läheduses. Süsteemi tühjendatakse mitu korda päevas või juhul kui andurid annavad märku süsteemi (temporal storage container) täitumisest. Torustiku pikkus on 2,5 km. (Rahvusvahelise Jäätmekäitlejate Liidu (ISWA) 2013. aasta hinnangul töötas süsteem rajamisest alates efektiivselt. Ummistusi suurte prügikottide tõttu esines harva ning manuaalset blokeeringut ei esinenud tänu süsteemi võimekusele suurendada vaakumit (vacuum Tallinn, 30. jaanuar 2019 20
pressure). Süsteemi kasutuselevõtt on suurendanud piirkonna jäätmete sortimise efektiivsust torutranspordi puhul suunatakse taaskasutusse 40-45% jäätmetest, traditsioonilise jäätmekäitluse puhul sarnases piirkonnas aga 21%. (International Solid Waste Association, 2013). Süsteemi investeeringukuludeks hinnati 12 600 000 (14 200 000 ) ning aastasteks hoolduskuludeks 209 000 (23 600 ) (WIN Waste improvement Network, 2011). 4.1.5 Hispaania Hispaanias Barcelonas võeti esimene automatiseeritud jäätmete torutranspordisüstem kastusele 1992. aastal Olümpiaküla rajamisel (Villa Olympica). Algselt paigaldati 241 vastuvõtuava, mis käitlesid ühte jäätmeliiki 2 900 majapidamises. Süsteemi on aastate jooksul arendatud ja lisatud vastuvõtuavasid selliselt, et see võtaks vastu 16 000 majapidamises tekkinud olmejäätmed ja biolagunevad jäätmeid. Lisaks Olümpiakülale on süsteem paigaldatud ka teistesse linnaosadesse ning kokku on jäätmete torutranspordiga ühendatud kuni pool miljonit elanikku (2013. aasta seisuga). Lisaks kodumajapidamistele on süsteemi ühendatud ka poed, kontorid, restoranid, hotellid ning erinevad ettevõtted. Ettevõtete jaoks on kasutuse eri tüüpi vastuvõtuavad, mis võimaldavad käidelda ka 110 l prügikotte. Ettevõtetele mõeldud vastuvõtuavade avamine käib kiibiga ning laiemalt võimaldab see saada ülevaade jäätmetekkest ning määrata kasutajatele erinevad käitluse hinnad (International Solid Waste Association, 2013). Hispaanias Leonis on jäätmete Envac AB torutransport kasutusel linna ajaloolises keskuses alates 1999. aastast. Süsteemiga kogutakse segaolme- ja pakendijäätmeid (León, 2018). 2010. aasta seisuga kasutas süsteemi 4 000 elanikku, 150 baari ning restorani (International Solid Waste Association, 2013). Kokku on paigaldatud 315 vastuvõtuava, millest 111 ei ole veel kasutuses ning ootavad uute hoonete rajamist. Igapäevaselt kogutakse olemasoleva süsteemiga 2,2 tonni jäätmeid 3,2 km kaugusel asuvasse kogumisjaama (León, 2018). Kogumispunktid erinevad kasutajate: kodumajapidamiste ja äriklientide (baarid ja restoranid) lõikes (International Solid Waste Association, 2013). Torutranspordisüsteem käitles 2016. aastal 62 tonni pakendeid ning 819 tonni muid jäätmeid. Süsteemi maksumus alates 2001. aastast on olnud 5 200 000 ning aastased hoolduskulud on ligikaudu 300 000 (Dolores Hidalgo, 2017). 4.2 Õigusruum Kavandatava jäätmete torutsanspordisüsteemi kontseptisoon erineb tänasest jäätmekäitlusest. Tallinn, 30. jaanuar 2019 21
Jäätmete kogumise nõuded Tallinnas sätestab Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Eeskiri seab nõuded jäätmekonteinerite suuruse, liigiti kogumise kohustuse, pakendikonteinerite paiknemise tiheduse kohta jne. Jäätmete torutranspordisüsteemi juurutamisel tuleb määratleda kogumispunktide ja jäätmeruumide maksimaalsed kaugused kasutajatest ning täiendada jäätmete liigiti kogumise nõuet Tallinna Jäätmehoolduseeskirjas. Traditsioonilise jäätmekäitlussüsteemi puhul asuvad konteinerid üldjuhul hoovides või hoonetes ning üht konteinerit rendib ja kasutab üks korteriühistu või ettevõte. Võrreldes tänase süsteemiga väheneb jäätmete torutranspordi puhul kogumispunkide tihedus ca 10 korda. See tähendab, et ühte kogumispunkti kasutavad mitu korteriühistut ja ettevõtet. Jäätmetorusüsteemi kogumispunktid hakkavad paiknema nii hoovides kui ka tänaval. Kui olemasoleva süsteemi korral asuvad prügikonteinerid iga lepingulise kliendi enda maal, siis jäätmetoru osas on otstarbekas paigaldada üks vastuvõtuavade komplekt mitme lepingulise kliendi peale. See tähendab, et näiteks kolm korteriühistut kasutavad ühte vastuvõtuavade komplekti. Sellega omakorda on vaja lahendada küsimus, mille alusel otsustatakse, kelle maa peale ühine vastuvõtuavade komplekt paigaldatakse, millised peaksid olema õiguslikud hoovad, juhul, kui ühiskasutajad kokkuleppele ei jõua ja kas vastuvõtuavadega mitte koormatud katastriüksused peaksid kompenseerima koormatud katastriüksuse kulusid. Soomes on teadaolevalt rakendatud lahendust, kus jäätmetorusüsteemiga liitujad saavad ka süsteemi osanikeks. Lihtsustatult võttes ostavad endale osakuid. Jäätmetorusüsteemi haldamine käib ühiselt omatava juriidilise keha kaudu. Selle lahenduse plussid ja miinused vajavad kaalumist järgmises etapis, kui tehakse ka põhjalikum õigusanalüüs. Eestis teadaolevalt seni sarnast lähenemist rakendatud ei ole. JTT-ga sarnaneb kõige rohkem ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgustikuga (ÜVK). Magistraaltorustik kuulub üldiselt munitsipaalettevõttele, kes tagab kindlad liitumispunktid üldiselt katastriüksuste piiril. ÜVK osas kehtib ka talumiskohustus, mis aitab veevarustust ja kanalisatsiooni vajadusel juhtida läbi kolmanda isiku maa. JTT erineb ÜVK-st selles osas, et vastuvõtuavad saavad olema mitme katastriüksuse peale ühiskasutuses, kui veevärk on valdavalt igal katastriüksusel eraldiseisvalt välja ehitatud ja ei sõltu naabrisuhetest. Täna kehtib süsteem, kus katastriüksusel olev korteriühistu või kinnistu otsustab ise oma prügiveo sageduse. Miinimumsageduse määrab see, kas prügikasti mahub veokordade vahele jääv prügi. JTT puhul prügi hulka visuaalselt kontrollida ei saa. Inimesed viivad vastuvõtuavasse erineva mahuga prügikotte, kuid nende suurust automaatselt fikseerida ei ole võimalik. Kogumisjaamas juhitakse kõik JJT-sse sisestatud prügikotid ühte konteinerisse ning puudub võimalus eraldada erinevate kogumisavade (ja isikute) prügi. Üldiselt on selge, et kehtiv õigus muudab JTT arendamise raskeks, kui mitte võimatuks. Järgmises etapis on vaja süveneda JTT õiguslikule küljele, tuues välja vajalikud muudatused jäätmeseaduses, asjaõigusseaduses ning muudes teemaga seotud õigusaktides. Keskenduda tuleb küsimusele, mil moel on ratsionaalne rakendada JTT põhivõrgu haldamist (liitujad on osanikud vs munitsipaalettevõte, vm), kuidas lahendada Tallinn, 30. jaanuar 2019 22
vastuvõtuavade jagamine mitme katastriüksuse vahel, millistel alustel toimub prügiteenuse eest tasu arvestamine. Uuringu tulemuseks peavad olema konkreetsed õigusruumi täiendamise ettepanekud. 4.3 Piirangud Süsteemi tohib suunata vaid kuivad biolagunevad jäätmed (nt supp tuleb kurnata), nende kogumiseks on olemas erilahendused. Seega tasub suure sööklaga asutuste (haiglad, koolid) puhul kaaluda erilahenduste (toidujäätmete kogumist eraldi mahutisse) rakendamist. Tallinna vanalinnas on maa-aluseid kommunikatsioone suhteliselt tihedalt, mistõttu võib osutuda jäätmetoru planeerimine ja paigaldamine keerukaks ning torustiku paigaldamiseks võib olla vajalik teisi kommunikatsioone ümber tõsta. Jäätmete torusüsteem ei võimalda metalli, klaasi ja paksema papi torutransporti. See eeldab täiendavate kogumisvõimaluste loomist JTT piirkonda. Jäätmete torutranspordisüsteemis tekkivad ummistused ning nendest tingitud torusüsteemi lahtikaevamisvajadused ei ole väga tõenäolised, kuid torustiku planeerimisel tuleb selle võimalusega arvestada. Tallinna vanalinn on määratletud kui Tallinna vanalinna muinsuskaitseala, kus kehtivad Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses 6 toodud piirangud ja kitsendused. Nendega tuleb süsteemi projekteerimisel ja rajamisel arvestada. Süsteemi rajamisel tuleb arvestada võimalike arheoloogiliste leidude avastamisega. Projektid ja lahendus tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/795759?leiakehtiv Tallinn, 30. jaanuar 2019 23
5 TEOSTATAVUSANALÜÜS Jäätmete torutranspordisüsteemi väljaarendamine Tallinna vanalinnas toimub perspektiiviga 20+ aastat. Süsteemi rajamise esimese etapina tuleb leida asukoht jäätmekogumisjaamale ning see välja ehitada. Järgmise etapina tuleb rajada magistraaltorustik ning viimaseks ühendada kasutajad süsteemiga. Kogumispunktide, vastuvõtuavade, jäätmeruumide arv Lähtudes soomlaste kogemusest, kus üks kogumispunkt teenindab kuni 150-200 elanikku ning võttes arvesse Tallinna vanalinna rahvaarvu (ligi 5000) võiks kogumispunkte vanalinnas olla 25-35. Tehniliselt saavad kogumispunktid asuda tänaval, sise- või tagahoovides ja ka hoonetes. Eesmärk on koguda torutranspordisüsteemiga pakendijäätmeid, vanapaberit, biolagunevaid jäätmeid ja segaolmejäätmeid. Seega koosneks üks kogumispunkt minimaalselt neljast vastuvõtuavast. Soomes on süsteemid projekteeritud arvestusega, et tekkivate jäätmete hulk jaguneb jäätmeliikide vahel järgnevalt: 50% on segaolme (sh plastik), 35% paber, 15% biolagunevad jäätmed. Kuna vanalinnas on segaolmejäätmete osakaal kogutavate jäätmete hulgas 93% võiks kaaluda ka viienda vastuvõtuava lisamist. Perspektiivis saab viiendat vastuvõtuava kasutada ka teiste jäätmeliikide kogumiseks vastuvõtuavade sihtostarvet saab muuta (Kivistös asendatakse näiteks olmejäätmete vastuvõtuava plasti omaga). Küll aga on võimalik vastuvõtuavasid sagemini tühjendada, et vältida süsteemi ületäitumist. Kogumispunktide valikul on oluline arvestada ka nende suurusega. Kuna vanalinn on suhteliselt tihedalt täis ehitatud (sh kommunikatsioone), siis lähtudes neist tingimustest on tõenäoliselt kõige sobilikumaks kambrita vastuvõtuavad (teadaolevalt toodab neid ainult MariMatic OY), mille rajamissügavus on vaid 1,5 m (Joonis 7). Küll aga tähendab kambrita vastuvõtuavade kasutamine seda, et maksimaalne prügikoti suurus, mida süsteemi saab visata on 35 l. See tähendab, et ettevõtted peavad kasutama väiksemaid prügikotte, sest kompaktne süsteem ei võimald ahendusseadme kasutamist. Igal kasutajal peab olema juurdepääs kahele kogumispunktile, juhul kui üks ei tööta. Lisaks kogumispunktidele tuleb rajada täiendavalt jäätmeruumid või alternatiivne kogumispunkt nende jäätmete kogumiseks, mida torutranspordisüsteemi visata ei saa klaas, metall, paksem papp (nt kastid). Samuti ei ole välistatud jäätmeruumides ka muud liiki jäätmete (nt patareid, elektroonika vms) kogumine. Ruumide planeerimisel tuleb selgitada, milliseid jäätmeid jäätmeruumis koguda. Iseenesest võiks jäätmeruum sisaldada ka vastuvõtuavasid, kuid see eeldaks ka omaette ruumi agregaatidele jms. Soome kogemuse järgi on üks ruum 500 inimese kohta, sellise arvestuse järgi võiks vanalinnas jäätmeruume olla 10. Tallinn, 30. jaanuar 2019 24
Jäätmekogumisjaama asukoht tuleb selgitada projekteerimisel, arvestades erinevate piirangutega (sh maksimaalne kaugus vastuvõtuavadest 4 km), jäätmete kogumisjaama ruumivajadusega ning laienemise perspektiiviga, sest kogumisjaam on võimeline teenindama 10 000 kuni 15 000 elanikku. Põhimõttelised lahendused jäätmete kogumisjaama rajamiseks on järgnevad: rajada uus eraldi hoone; paigutada kogumisjaam uude rajatavasse hoonesse (mis on teise funktsiooniga kui vaid jäätmete jaoks); paigutada mõnda olemasolevasse hoonesse. Jäätmekogumisjaama optimaalne asukoht võiks olla näiteks Mere pst, Ahtri tn või Balti jaama ümbruses. Võimalikud jäätmekogumisjaama asukohad on märgitud ka alljärgnevale kaardile (Joonis 9). Asukohtade määramise aluseks olid järgnevad eeldused: kogumisjaam asub munitsipaalomandis oleval katastriüksusel 7 ; katastriüksus ei ole hõlmatud detailplaneeringuga (ei ole kehtiv ega menetluses) 8 ; jäätmekogumisjaama ei rajata olemasolevasse hoonesse ega rajatisse (nt Kanuti aed, tornide väljaku park). Kui hoone asukoht jääb vanalinna muinsuskaitsealasse, tuleb lähtuda kehtivatest piirangutest ning asukoht ja hoone rajamine kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Jäätmekogumisjaam olulisi häiringuid ümbritsevale keskkonnale ei põhjusta. Torustik/trass Kuna tingimused kommunikatsioonide rajamiseks Tallinna vanalinnas on suhteliselt piiratud tuleb jäätmete transpordiks mõeldud torustiku väljaarendamisel eelistada ehitustööde läbiviimist samaaegselt tänavate rekonstrueerimistöödega ning arvestada rekonstrueerimise projekteerimisel juba ka torusüsteemiga. Seda lähenemist toetab ka teadmine, et JTT korraga rajamine oleks liialt mastaapne tegevus, mis tõstaks projekti maksumust ning halvaks märkimisväärselt vanalinna tegevust. Viimases järgus saab välja ehitada süsteemi neil tänavatel, mis tänaseks on juba rekonstrueeritud, näiteks Viru tänavale. Torustik ei pea ilmtingimata asuma kõigil tänavatel, see oleneb aga täpsest lahendust (vastuvõtuavade arv ja paiknemine). Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu 9 Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2019 2022 järgi on eelarveperioodil ette näha Vanalinna tänavate ühele tasapinnale viimine (Raekoja 7 Kasutatud Maa-ameti katastriüksuse andmeid seisuga 23.11.2018 8 Kasutatud on Tallinna Planeeringute Registri allalaetavaid kihte Menetluses detailplaneering ja Kehtiv detailplaneering seisuga 26.11.2018 9 Kättesaadav: https://aktal.tallinnlv.ee/static/eelnoud/en10375.html Tallinn, 30. jaanuar 2019 25
plats, Voorimehe tn, Nunne tn, Pikk jalg, Lühike jalg). 2019. aastaks eelnimetatud tegevusteks vahendeid ei ole planeeritud. Käesolevas tasuvus- ja teostatavusuuringus on arvestatud, et torustik asub pea kõigil tänavatel, va neil, mida planeeritakse lähiajal rekonstrueerida või mis on juba rekonstrueeritud (Joonis 10). Sellisel juhul kujuneks torustiku pikkuseks 12 km. Joonis 9. Võimalikud jäätmekogumisjaama asukohad. Aluskaart: Maa-amet. Tallinn, 30. jaanuar 2019 26
Joonis 10. Võimalik torustiku paiknemine. Aluskaart: Maa-amet. Prügi kogumine tänavatelt Süsteemile on võimalik lisada ka tänavatel asuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud isetühjenevad prügikastid. Ettevõtte MariMatic OY tehnoloogia puhul on tänavaprügi korjamiseks kasutusel eraldiseisvad prügikastid. Prügikastide projekteerimisel tuleb aga lähtuda põhimõttest, et iga torustiku haru kohta on võimalik lisada maksimaalselt kolm prügikasti. Ühe prügikasti maksumus jääb vahemikku 10-15 000. Juhul kui lisada Tallinn, 30. jaanuar 2019 27
prügikaste juba olemasolevale süsteemile tuleb arvestada maksumuseks enam kui 100 000 prügikasti kohta. Süsteemi arendamine Vastuvõtuavade lisamine olemasolevasse süsteemi on võimalik kahel viisil: a) Süsteemi rajamisel arvestatakse perspektiiviga ning rajatakse kogumispunkt, millel on võimekus koguda jäätmeid näiteks nelja vastuvõtuavaga, kuid esialgu rajatakse vaid kolm. Sel juhul maksab vastuvõtuava lisamine süsteemile 10 20 000. b) Valmis süsteemile täiendava vastuvõtuava lisamine. See eeldab täiendavaid kaevetöid ning olemasoleva süsteemi muutmist. Sel juhul on vastuvõtuava lisamise maksumus enam kui 200 000. Samuti on võimalik vahetada iga vastuvõtuavaga kogutava prügi liiki. Sel juhul on ühe vastuvõtuava muutmise maksumus vahemikus 1 000-2 000, mis sisaldab endas tarkvara ja disaini muutmist. Jäätmekogumisjaam on võimeline koguma jäätmeid kuni 15 000 inimeselt, ehk võimekus on koguda lisaks vanalinnale ka teiste lähipiirkondade (näiteks sadam, kesklinn) jäätmeid. Lisaks on oluline märkida, et mida rohkem kasutajaid on jäätmekogumisjaamale lisatud, seda väiksem on teenuse ühikmaksumus tarbijale. Seega on süsteemi laiendamine lähipiirkondadesse igati soositud. Tehnilisest seisukohast JTT rajamisele Vanalinna ületamatuid piiranguid ei ole. Õiguslikust seisukohast tuleb JTT rajamiseks viia läbi eraldi õigusanalüüs. Tõenäoliselt on JTT eelduseks on õigusliku ruumi loomine (peatükk 4.2 Õigus ). Tallinn, 30. jaanuar 2019 28
6 TASUVUSANALÜÜS Tasuvusanalüüsi eesmärgiks on võrrelda tänast Tallinna vanalinna jäätmete kogumissüsteemi (nn uksest ukseni süsteemi) ja potentsiaalse jäätmete torutranspordisüsteemi kogukulusid (sh opereerimiskulud, investeeringud ja asendusinvesteeringud). Olgu järgnevas analüüsis täna toimiv uksest ukseni jäätmete kogumise viis nimetatud edaspidi Alternatiiviks 0 ning jäätmete kogumise torutranspordisüsteem Alternatiiviks 1. Analüüsis on seejuures võrreldud üksnes jäätmete kogumisega seonduvaid tulusid ja kulusid kuni vahejaamani (Alternatiivi 0 korral) või kogumisjaamani (Alternatiivi 1 korral). Teisisõnu on analüüsist jäetud välja edasised jäätmete transpordikulud jäätmekäitluskeskusesse ning jäätmete käitluskulud, sest nende rahavoogude erinevus alternatiiviti on minimaalne või puudub sootuks. 6.1 Üldised eeldused Täna kogutakse Tallinna vanalinnast aastas 5 075 t jäätmeid, millest 4 700 t on segaolmejäätmed, 175 t biolagunevad jäätmed ja 200 t paber ja kartong. Järgnevas analüüsis on eeldatud, et jäätmete mahud jäävad aastati kuni arvestusperioodi lõpuni tänasele tasemele ning seda olenemata jäätmete kogumise viisist. Diskonteerimismäärana on arvestuses kasutatud 8% kapitali kulu. Maa ostu- ning rendihinna arvestamisel on lähtutud Maa-ameti Tallinna linna hoonestamata maa tehingute statistikast perioodil 01.01.2018-04.10.2018. Viimase kohaselt oli muu sihtotstarbelise maa (mille alla käib ka jäätmehoidla maa ja sotsiaalmaa liigitus) keskmine müügihind nimetatud perioodil 204,81 /m 2. Kuiseks maa rendihinnaks on arvestustes võetud 2018. aastal 1 /m 2. Tasuvusanalüüs ei arvesta tänaval olevate prügikastide paigaldamist. Nende torusüsteemile lisamise tingimused on toodud peatükis 5 Teostatavusanalüüs ja ühikmaksumused peatükis 6.8 Täiendavate prügiurnide lisandumine loodud torusüsteemile. 6.2 Ukselt ukseni jäätmete kogumissüsteem ehk Alternatiiv 0 Hetkel kasutatakse Tallinna vanalinna jäätmete äraveol kahte veokit, mis on tänaseks amortiseerunud. Uue masina soetusmaksumus on ligikaudu 150 000. Masina eluiga on ligikaudu 10 aastat. Tallinn, 30. jaanuar 2019 29
Analüüsis on eeldatud, et kõik Tallinna vanalinna 866 jäätmekonteinerit on tarbijate poolt renditud. Konteinerid jagunevad jäätmeliigiti ning mahtudele vastavalt järgmises tabelis (Tabel 1) toodule. Täiendavalt on teada iga konteineri tühjenduste arv aastas. Tabel 1 Olemasolevate konteinerite jaotus jäätmeliigiti ning mahtude alusel Mahuti suurus kuni... l Jäätmetüüp Konteinerite arv 140 95 240 119 370 34 660 Segaolmejäätmed 240 800 130 1100 32 4500 1 140 44 Biolagunevad jäätmed 240 11* 240 19 660 Vanapaber 122 2500 19 *sisaldab ühte konteinerit, mis on suurem kui 240 l Analüüsis on konteinerite rendikulude osas lähtutud ettevõtte Eesti Keskkonnateenused jäätmekonteinerite hinnakirjast 10, mis on toodud järgmises tabelis (Tabel 2). Tabel 2 Jäätmekonteinerite tänased rendihinnad Mahuti suurus kuni... l Jäätmetüüp Ühe konteineri ühe kuu rent (kmta), 140 1,35 240 1,63 370 2,17 660 3,52 Segaolmejäätmed 800 3,52 1100 5,16 2500 8,94 4500 10,83 140 Biolagunevad 1,35 240 jäätmed 1,63 10 http://www.keskkonnateenused.ee/kodukliendile/korraldatudj%c3%a4%c3%a4tmevedu/hinnakiri/ Tallinn, 30. jaanuar 2019 30
Mahuti suurus kuni... l Jäätmetüüp Ühe konteineri ühe kuu rent (kmta), 240 1,63 660 3,20 Vanapaber 2500 8,94 4500 10,83 2018. aastal maksid vanalinna elanikud hinnanguliselt 30 514,92 konteinerite rentimise eest, mis samas sisaldab ka teenuspakkuja kasumi komponenti. Eeldades, et teenuspakkuja soovitud tulusus on 8%, jääb ettevõtte konteinerite rentimisega seonduvateks kuludeks aastas 28 254,56. Täna pakub ettevõte Eesti Keskkonnateenused Tallinna vanalinnas konteinerite tühjendamise teenust järgmises tabelis (Tabel 3) toodud hinnakirja 11 alusel. Tabel 3 Jäätmekonteinerite tühjendusteenuse hinnad täna Mahuti suurus kuni... l Jäätmetüüp Ühe mahuti tühjendus (km-ta), 140 3,89 240 4,57 370 5,21 660 5,58 Segaolmejäätmed 800 6,62 1100 9,10 2500 17,42 4500 27,87 140 2,55 Biolagunevad jäätmed 240 2,99 240 2,07 660 2,72 Vanapaber 2500 6,52 4500 11,74 Konteinerite tühjendamise kulu tarbijale (2018. aastal toodud mahtude ja hinnakirja alusel 524 636,04 ) sisaldab aga teenuspakkuja kasumi komponenti, ettevõtte kulusid tööjõule, kütusekulusid, masinatega seonduvaid kulusid, muid teenusega seonduvaid 11 http://www.keskkonnateenused.ee/kodukliendile/korraldatudj%c3%a4%c3%a4tmevedu/hinnakiri/ Tallinn, 30. jaanuar 2019 31
üldkulusid ning jäätmekäitluskulusid. Kuna käesolev analüüs võrdleb jäätmete kogumise osa ja jätab analüüsist välja jäätmekäitlusega seonduvad kulud (sh jäätmekäitleja käitluskulud ja jäätmejaama või -platsi ning käitlusjaama vahelised transpordikulud), siis on nimetatud kulud koos praeguse teenuspakkuja eeldatava kasumi osaga analüüsist välja jäetud. 2018. aastal on jäätmete käitluskulu ca 57 /t. Jäätmete kogumiseks kasutatud masinatega seonduv aastane kulu on hinnanguliselt 44 708,85 (tulenevalt masinate arvust, soetusmaksumusest ning elueast) ja transpordikulu ligikaudu 8 120 (vahemaa jäätmekäitlejani ligikaudu 10 km, kütusekulu kilomeetrile 1, masina koorem 8 ). Eelnevale tuginedes on Alternatiivi 0 aastased jäätmemahutite tühjendamisega seonduvad kulud tänastes hindades 139 102,76. Tänase süsteemi puhul tuleb teenuspakkujal osutada tarbijale Tallinna vanalinnas ka järgmiseid lisateenuseid: mahutite käsitransport; biolagunevate jäätmete vooderkoti müük koos paigaldamisega; mahutiväliste jäätmete äravedu; luku/ukse/tõkkepuu/mahuti avamine võtme, puldi, kaardi või lühinumbriga. Nimetatud lisateenuste osakaal teenuse pakkuja käibest on arvestatatav, mis tähendab, et tänasel kujul kaetakse nimetatud teenustulust ka arvestatav osa teenuspakkuja opereerimiskuludest. Viimasest tingituna on ka nimetatud teenuskulud arvestusele lisatud. Tallinna vanalinna 866 konteinerist asub hinnanguliselt 35% mahutitest luku taga, mis nõuavad võtmega/puldiga/kaardiga/lühinumbriga avamist. Ligikaudu 20% mahutitest vajavad käsitransporti. 1% kõigist tühjendustest on nn tühisõidud, kus jäätmete transportija ei pääse jäätmemahutile ligi. Eelnev tingib mahutite täitumist enne järgmist tühjendamist ning mahutite väliste jäätmete äraveo vajaduse hinnanguline aastane mahutiväliste jäätmete maht on 2 000 m 3. Täiendavalt hinnanguliselt 65% biolagunevate jäätmemahuti omanikest on tellinud lisanduvalt mahuti vooderduskoti koos selle paigaldamisega. Kõigi eelnimetatud lisateenuse pakkumiseks teostab teenuspakkuja aastas kulusid hinnanguliselt mahus 93 791,93 (Tabel 4). Tabel 4. Olemasoleva süteemi konteinerite tühjendamisega seotud lisakulud Kulu Maksumus ( ) Luku taga olevate konteinerite avamine/sulgemine 13 471,11 Mahutite käsitransport 55 506,94 Biojäätmete mahuti vooderkoti paigaldus 2 746,25 Mahutiväliste jäätmete äravedu 19 444,44 Tühisõit 2 623,18 Tallinn, 30. jaanuar 2019 32