MAJANDUSAASTA ARUANNE 1.1.2011-31.12.2011 Aruandekohustuslase nimetus Aadress KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL 79001 Kooli 1 Kehtna Rapla maakond Telefon 48 7526 0 487 5403 Faks 487 5246 e-post rp@kehtna.edu.ee Interneti kodulehekülg: www.kehtna.edu.ee Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta. Dokument koosneb 25 leheküljest. 1
Sisukord TEGEVUSARUANNE lk 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE lk 7 BILANSS lk 7 TULEMIARUANNE lk 7 RAHAVOOGUDE ARUANNE lk 8 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE lk 9 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE lk 9 LISAD Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused lk 11 Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega lk 13 2.A. Nõuded ja kohustused 2.B. Tulud ja kulud Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid 3.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja kohustused lk 14 Lisa 4. Muud nõuded ja kohustused lk 15 Lisa 5. Varud lk 15 Lisa 6. Materiaalne põhivara lk 16 Lisa 7. Saadud ja antud toetused lk 17 7.A. Saadud toetused lk 17 7.B. Antud toetused lk 18 Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük lk 19 Lisa 9. Muud tulud lk 19 Lisa 10. Tööjõukulud lk 20 Lisa 11. Majandamiskulud lk 21 Lisa 12. Muud tegevuskulud lk 21 Lisa 13. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus lk 22 Lisa 14. Siirded lk 22 Lisa 15.Selgitused eelarve täitmise aruande kohta lk 23 Lisa 16. Sõlmitud kasutusrendilepingud lk 24 ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE lk 25 2
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogikooli 2011. aasta tegevusaruanne Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (KMTK) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav kutseõppeasutus Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus. Kooli põhiprotsess on õppe- ja kasvatustöö põhi- ja gümnaasiumijärgse kutse-, ümber- ja täiendusõppe kaudu. 2011.aasta olulisemad eesmärgid: 1. Töö esmakursuslastega. 2. Õppebaaside, sisseseadmete ja muu infrastruktuuri arendamine. 3. Personalitöö. I ÕPPEPROTSESS Õpilaste arv seisuga 01.01.2011 oli 579 ja seisuga 01.01.2012 oli 548. Õpilaste arv on stabiliseerunud ca 550 õpilase juures. Arvu suurendamist pärsivad õppehoonete amortiseerunud tingimused. Õpilased pärinevad peamiselt Raplamaalt (54%) ja Harjumaalt (21%), Järvamaalt (9%), Pärnumaalt (5%) ning ülejäänud Eesti maakonnad (11%). Riikliku koolitustellimuse täitmine Õppekavarühm 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 Mootorliikurid, laevandus ja 96,90% 110% 87,5% 88,3% lennundustehnika Ehitus ja tsiviilrajatised 85,20% 81,70% 90,7% 70,6% Transporditeenused 93,50% 100% 87,2% 100,8% Arvutikasutus 90,30% 104,40% 109,1% 82,3% 3
Majutamine ja toitlustamine Arhitektuur ja linnaplaneerimine 101,90% 120,80% 105,9% 97,2% 107,50% 76,60% 77,4% 88% Kokku 94,50% 101,70% 96,1% 87% Siht 90% 2011. aastal lõpetas kooli 11 õpperühma 215 õpilasega. Kutseeksami sooritanute osakaal samal õppeaastal lõpetanutest ja tööle rakendumise näitajad: Õppekavarühm Kutseeksami sooritanud 2010/2011 Tööle rakendumine 2010/2011 Ehitus ja tsiviilrajatised 50% 95,8% Arvutiteadused 87% 60,9% Majutamine ja toitlustamine 74 % 96% Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 41,4% 48,3% Transporditeenused 1,3% 70,5% Arhitektuur ja linnaplaneerimine 100 % 100% Keskmine 43,3 % 76,7% Edasiõppimist jätkas 2010/2011 õppeaastal 11,2% lõpetajatest ning kooli keskmine õpingud katkestanute protsent oli 14,9%. Kooli struktuur ja koosseis Koolis töötab 2011.aasta alguse seisuga 56 inimest, kellest 36 on õpetamisega seotud. Pedagoogide vanus 2010/2011 õppeaastal: kuni 29 8,6%, 30-39 22,9%, 40-49 14,3%, 50-59 42,9% 60-vanemad 11,4%. 2010/2011.aastal vastas 87,1% üldainete ja 100% kutseõpetajate koguarvust kvalifikatsiooninõuetele. Õpilaste suhtarv õpetaja kohta on 20,7. 2011.aasta kutsevõistlused Teema 2011 Noorte kokkade ja teenindajate kutsevõistlus Nooruslik kevad Kuressaares Noor kokk Noor teenindaja Noor meister, plaatija III koht Finaal Osalemine Osalemine 4
Noor meister, IT spetsialist Müürseppade kutsevõistlus Jõulu kellu World Skills 2011 Londonis Kehtna MTK võistkond saavutas Microsofti spetsialisti kutsevõistlustel V koha. VII koht IT- ning ehituse ja tsiviilrajatise õppekavarühma õpilased ja õpetajad esindasid Eestit Õppeprotsessi toetavad tugitegevused Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli õpilased ja töötajad osalesid aasta jooksul erinevatel Eesti Kutsekoolispordi Liidu ja Rapla Maakonna Spordiliidu korraldatud jõukatsumistel. Tulemuste põhjal kuulub Kehtna MTK sportlikumate kutseõppeasutuse hulka. Täienduskoolitus Täiskasvanute koolitusest oluline osa oli Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel toimunud koolitustel, lisandub autokool ja koostöö erinevate partneritega. Koolituste arv vähenes 2011.aastal, üks mõjutegur on kindlasti ESF/RKT tellimuse vähenemine, mida polnud võimalik majandusaasta alguses ette planeerida. Positiivne tendents on koostöö erinevate organisatsioonidega, nagu Eesti Töötukassa jt. Kriteerium 2010 2011 Koolituste arv 36 22 Koolitustunnid 1 570 h 993 h Alustajaid 510 342 Lõpetajaid 486 317 RKT tellimus 420 269 Koos autokooliga 1 605 907,00 krooni 64 923,40 eurot II ARENDUSTEGEVUS 2011.aasta kinnitati haridus- ja teadusministeeriumi poolt kooli 2011/2012-2014 arengukava. Investeeringud Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine meetme Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine toetuse raames jätkus töö nii õpilaskodu kui rasketehnika hoone ehitamisel ja sisustamisel. Aastal 2011 sisustati renoveeritud õpilaskodu vajaliku mööbli ja seadmetega, toimusid vajalikud tehnika riigihanked ja tehnikaga hoone sisustamine. Renoveeritud õpilaskodusse majutati õpilased, komplekteeriti ja koolitati õpilaskodu töötajaskond. Rasketehnika hoone AS Facio poolt poolelijäetud ehitusele leiti uue hanke läbiviimise teel uus ehitaja OÜ Celander. Alates juulikuust taaskäivitusid ehitustööd. Tööd lõpetatakse 2012. aasta esimeses pooles. 5
Saastekvootidega kauplemise tulemusel saadavate finantsvahendite arvelt renoveeritakse Kehtna MTK garaažihoonet ja peahoonet. 2011. aastal valmis garaažihoone soojustamisprojekt ja valiti välja projekteerija peahoone projekteerimistööde tegemiseks. Ehitustööd ise algavad garaaži puhul aprillis ja peamaja puhul ilmselt juunis 2012. Projektid Jätkusid projektid Comparability and transparency of qualifications in Finland and Estonia, akronüüm HETA- ECVET, Ready Study to Go Ahead 2009-2011. Projektitaotlus Õppijate väljalangemise vähendamine kutseharidussüsteemist sai rahastuse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamise ning elukestva õppe võimaluste laiendamine, kus Kehtna MTK on viie kooli peataotleja. Euroopa Liidu kutsehariduse koostööprogrammi Leonardo da Vinci õpirände projekt Points to Reality! 2011-2012. Nelja kooli koostööprojekt, kus KMTK on peataotleja, kokku osaleb õpilasvahetustes 35 õpilast. III. SISEKONTROLL Sisekontrolli süsteem põhineb Eesti vabariigi seadustest ning kooli erinevaid valdkondi puudutavate eeskirjade järgmisest tulenevatest kohustustest. Sisekontrolli eesmärgiks on ennekõike võtmealade ressursside mõistlik juhtimine ja kontroll. 2011 aastal läbisid kutsehariduse akrediteerimise pilootvooru Kehtna MTK-s kaks valdkonda: toitlustusvaldkond sai akrediteeringu kuueks aastaks ja ehitusvaldkond kolmeks aastaks. Asutuse varade kaitseks teostatakse aastas 1-2 korda põhjalikum inventeerimine vastutavate isikute lõikes. IV. FINANTSTEGEVUS Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli tulud koosnevad riigieelarve vahenditest, omatulust ja sihtfinantseerimisest ehk projektide rahastamisest. Esialgne kavandatud eelarve oli 1 371 tuhat eurot, sellest õpilaskoha maksumus 1 176 tuhat eurot. Tegelik eelarve täitmine 1 377 tuhat eurot,sellest õpilaskoha maksumus 1 166 tuhat eurot. Töötajatele maksti töötasuna 806 tuhat eurot. Täiendavate projektide katteks laekus raha järgmistelt partneritelt : Euroopa Regionaalfond 1 778 tuhat eurot Euroopa Sotsiaalfond 80 tuhat eurot Rahvusvahelised projektid 18 tuhat eurot 6
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE BILANSS BILANSS Lisa 31.12.2011 31.12.2010 Varad 6 379 796 6 045 335 Käibevara 1 007 0 52 1 358 560 Arveldusarve 988 587 1 337 580 Muud nõuded ja ettemaksed 4 12 883 13 706 Varud 5 5 581 7 274 Põhivara 5 372 744 4 686 775 Materiaalne põhivara 6 5 372 744 4 686 775 Kohustused ja netovara 6 379 796 6 045 335 Lühiajalised kohustused 1 249 937 1 512 592 Võlad tarnijatele 538 456 61 249 Võlad töötajatele 50 702 43 488 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 4,7 660 779 1 407 855 Netovara 5 129 859 4 532 743 Akumuleeritud tulem 14-1 934 492-198 073 TULEMIARUANNE TULEMIARUANNE Lisa 2011 2010 Tegevustulud 2 068 859 1 938 248 Saadud toetused 7 1 894 475 1 715 280 Kaupade ja teenuste müük 8 174 118 222 527 Muud tegevustulud 9 266 441 Tegevuskulud -2 645 141-1 979 974 Antud toetused 7-181 213-167 766 Tööjõukulud 10-912 591-869 983 Majandamiskulud 11-632 323-476 840 Muud tegevuskulud 12-348 474-272 798 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,13-570 540-192 58 Tegevustulem 14-576 282-41 726 Siirded 14-1 934 492-198 073 7
RAHAVOOGUDE ARUANNE RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa 2011 2010 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -576 282-41 726 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus +647 944 +192 586 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 7-1 255 653-1 396 010 Korrigeeritud tegevustulem -1 183 991-1 245 150 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 6 081 4162 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -51 660 96 526 Kokku rahavood põhitegevusest -1 229 570-1 144 462 Rahavood investeerimisest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara -291 287-1 089 274 soetamisel Kokku rahavood investeerimisest -291 287-1 089 274 Rahavood finantseerimisest Rahalised siirded +2 509 444 +3 571 315 Kokku rahavood finantseerimisest +2 509 444 +3 571 316 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 0 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 988 587 1 337 580 Raha ja selle ekvivalentide muutus 988 587 1 337 580 8
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Lisa Kokku Saldo 31.12.2010 4 532 743 Korrigeerimine -1 337 580 Siire tulemi elimineerimisest 15 1 934 492 Maa ümberhindlus 204 Kokku muutused Saldo 31.12.2011 5 129 859 Riigieelarve täitmise aruanne RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE Klassifikaator kood Nimetus 2011esial gne eelarve 2011 lõplik eelarve 2011 tegelik eelarve täitmine Tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud 2012 aastasse Raha ja selle ekvivalendid aasta 1 337 580 alguses* Tulude laekumine 30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmak sed 32 Kaupade ja teenuste 242 545 204 613 204 613 müük 35 Saadud toetused 1 310 229 1 310 229 Tulude laekumine kokku 242 545 1 514 842 1 514 842 Sh mitterahalised tulud Kulude tasumine 4 Eraldised 17 291-156 072-154 020 2 052 1 388 50 Tööjõukulud 1 224 003-3 721 742-2 759 665 962 077 962 057 Kulude tasumine kokku 1 241 294-3 877 814-2 913 685 964 129 963 446 Kohustuste vähenemine -8 689 Kohustuste suurenemine +30 049 Finantseerimistehingud kokku + 21 360 Riigikassast saadud siirded* 1 055 546 Riigikassale üle antud siirded* -27 056 Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus 988 587 Selgitused eelarve täitmise aruande juurde on esitatud lisas 15. Lisad Lisa 1 9
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse olenevalt varude grupist kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 1917.- eurost. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Hooned ja rajatised 2,5 Masinad ja seadmed 25 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 33,3 seadmed Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20 Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. 10
Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmiste perioodide tegevustes. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Tulude arvestus Kogutud maksude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Siirded ja netovara Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi. Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade (alternatiiv: varade ja kohustuste vahe) muutusena. Niisugused tulud ja kulud, mida 11
tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse netovarade (alternatiiv: varade ja kohustuste vahe) muutusena. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised : a) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, s.t. nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena; b) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena ( tekkepõhises aruandluses siiretena ). Lõpliku eelarve saamiseks korrigeeritakse esialgset eelarvet laekunud toetuste ja tulu majandustegevusest ulatuses. 12
Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega 2.A. Nõuded ja kohustused Lühiajalised nõuded Pikaajalised nõuded Lühiajalised kohustused Seisuga 31.12.2010 13 706 61 251 Riigiraamatupidamiskohustuslased 104 63 Kohalikud omavalitsused 34 Muud avalik-õiguslikud juriidilised 10 483 10 424 isikud Avaliku sektori üksused kokku 10 621 10 487 Seisuga 31.12.2011 12 883 538 456 Kohalikud omavalitsused 785 5742 Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Avaliku sektori üksused kokku 785 5742 Pikaajalised kohustused 2.B. Tulud ja kulud Tegevu s-tulud 2011 2010 Tegevuskulud Finants Tegevu Tegevu -tulud s-tulud s-kulud ja kulud Riigiraamatupidamiskohustuslased 63 529-858 6583-1 790 Kohalikud omavalitsused 763 +1 541 4 857-96 854 Muud avalik-õiguslikud juriidilised 1 634-332 2 876-104 isikud Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad 1 812 233 +1 273 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad Avaliku sektori üksused kokku 2 642 094 844-41 682-60 477-40 058 14 316-62 467 Finants -tulud ja kulud 13
3. Maksud, lõivud, trahvid 3.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja kohustused Lühiajalised nõuded Makstud ettema ksed Saa dud ettemak sed Seisuga 31.12.2010 10 483 Maksud Sh käibemaks 296 tulumaks 11 054 sotsiaalmaks 20 980 töötuskindlustus 2 472 kogumispension 642 Erisoodustuse tulumaks 132 Maksud, lõivud, trahvid kokku 35 576 Seisuga 31.12.2011 39 Maksud Sh. käibemaks 1 421 tulumaks 10 698 sotsiaalmaks 20 037 töötuskindlustus 2 415 kogumispension 806 Erisoodustuse tulumaks 28 Maksud, lõivud, trahvid kokku 35 405 Lühiajalised kohustused Pikaajalis ed kohus -tused 14
Lisa 4. Muud nõuded ja kohustused Lühiajaline osa 31.12.2011 31.12.2010 Pikaajalin Lühiajaline e osa osa Nõuded ja makstud ettemaksed Nõuded ostjate vastu 13 581 3 907 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -742-797 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 39 10 483 (vt lisa 3) Ettemakstud toetused 0 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 5 113 Muud nõuded ja makstud 12 883 13 706 ettemaksed kokku Kohustused ja saadud ettemaksed Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt 35 405 35 576 lisa 3) Muud saadud ettemaksed ja tulevaste 26 652 5 790 perioodide tulud Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 62 057 41 366 Pikaajalin e osa Selgitus: Saadud tulevaste perioodide tulu all on kajastatud õpilaste tagatisraha ühiselamu kasutamise eest ja asutustelt saadud tagatisraha. Varud Lisa 5. Varud 31.12.2011 31.12.2010 Tooraine ja materjal 4 331 5 967 Ostetud kaubad müügiks 1 250 1 307 Varud kokku 5 581 7 274 Selgitus :Materjali all on valdavalt toiduainete jääk bistroos. Ostetud kaupade all on müügiks toodud õpikud ja õppevahendid. 15
Lisa 6. Materiaalne põhivara Maa Hooned ja rajatised Bilansiline väärtus perioodi alguses Soetusmaksumus 12 663 4 051 023 Masinad ja seadmed Muu põhivara Lõpetamata tööd ja ettemaksed Kokku 191 481 1 548 971 5 804 138 Akumuleeritud kulum -942 618-174 746-1 117 364 Jääkväärtus 12 663 3 108 16 735 1 548 4 686 774 405 971 Aruandeperioodi liikumised Soetused ja parendused 205 +1 150 224 28 741 495 1 227 312 2 406 977 Mahakandmine jääkväärtuses (lisa 14) Amortisatsioon ja allahindlused (lisa 14 ) -243-371 544-1 150 224-1 522 011-192 304-6 544-148 -198 996 Liikumised kokku -38 586 376 22 197 347 77 088 685 970 Bilansiline väärtus perioodi lõpus Soetusmaksumus 12 625 4 735 235 578 10 634 1 626 6 620 403 507 059 Akumuleeritud kulum -1 040-196 646-10 287-1 247 659 726 Jääkväärtus 12 625 3 694 781 38 932 347 1 626 059 5 372 744 Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel 31.12.2011 31.12.2010 perioodidel Järgmisel majandusaastal 107 115 16
Lisa 7. Saadud ja antud toetused 7.A Saadud toetused Jääk perioodi alguses Nõuded Saadud ettemaks ed Arvestat ud tulu Jääk perioodi lõpus Nõuded Saadud ettemaks ed 2010 Saadud toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 27 312 625 970 96 075 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 276 327 1 089 310 1 270 400 Saadud toetused kokku 303 639 1 715 280 1 366 475 2011 Saadud toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 96 075 638 821 30 718 Põhivara soetuseks saadud 1 270 sihtfinantseerimine 400 Saadud toetused kokku 1 366 475 1 255 654 1 894 47 5 567 791 598 509 Selgitus: Saadud toetusena tegevuskuludeks on projektide abikõlbmatu käibemaks- 151 495.- ESF koolitused 47 459.-,Heta projekt 7 660 ja RSG projekt 10812 EUR.,õpilaskodu renoveerimiseks 339 713.- ja raskemasinate hoonele 41060 EUR:. Põhivara soetuseks toetused Innovelt õpilaskodule 2711.- ja raskemasinate hoonele 1 243 256 EUR. Õpirände projektile on saadud toetusena 30 679EUR ja Väljalangemise projektile 2037 EUR. Seoses CO2 projektidega on arvestatud toetusi 32 052 EUR. 17
7.B Antud toetused Jääk perioodi alguses Tasutud ettemaks ed Kohustused Arvestat ud kulu Jääk perioodi lõpus Tasutud ettemaks ed 2010 Õppetoetus -94 468 Sõidusoodustus -11 774 14 Toitlustustoetus -60 278 Sotsiaaltoetused kokku -166 520 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Mittesihtotstarbeline finantseerimine -1 246 Antud toetused kokku -167 766 14 2011 Õppetoetus -87 285 Sõidusoodustus 14-11 580 8 toitlustustoetus -51 382 169 Sotsiaaltoetused kokku -150 247 Mittesihtotstarbeline finantseerimine -30966 36 Antud toetused kokku -181 213 213 Kohust u-sed Selgitus: Mittesihtotstarbelise finantseerimise all on kajastatud liikmemaksud järgmistele üksustele: EEL, Autokoolide Liit, EHRL,samuti õpirände projektiga antud toetused. Täiendav bilansiväline informatsioon tulevikus saadava ja antava sihtfinantseerimise kohta 31.12.2011 31.12.2010 Saadaolev sihtfinantseerimine 2 700 474 3 620 682 Saadaolev sihtfinantseerimine kokku 2 700 474 3 620 682 Selgitus: Saadaolev sihtfinantseerimine renoveeritavatele objektidele : raskemasinate õppehoone ja õpilaskodu nr 1. 18
Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük 2011 2010 Tasu õppekulude katteks 25 32 Tasu toitlustamiskuludeks 32 639 41 139 Tasud kutseõppeasutuste toodetest ja teenustest 121 967 134 467 Muud tulud haridusalasest tegevusest 170 297 Tulu elektrienergia müügist 2 559 12 054 Tulu vee ja kanalisatsiooniteenusest 1 697 3 830 Tulu soojuse müügist 14 438 29 746 Muu tulu kommunaaltegevusest 196 236 Rent mitteeluruumidelt 427 726 Kokku 174 120 222 527 Selgitus: Tulude arvestuse metoodika muutus 2011.a. Seetõttu ei ole võrreldavad tulud elektri, vee ja soojuse müügist. Lisa 9. Muud tulud 2011 2010 Müügi eesmärgil soetatud kaupade müük 1 945 6 221 Müügi eesmärgil soetatud kaupade bilansiline -1 679-5 780 maksumus Kasutatud varude müük 0 Muud tulud Kokku 266 441 Selgitus: muude tulude all kajastatud õpilastele õppematerjali müügi vahendamine. 19
Lisa 10. Tööjõukulud 2011 2010 Juhid -179 196-166 556 Õpetajad -363 739-349 393 Keskastme spetsialistid -46 573-43 268 Töölised -74 083-64 892 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud -12 394-16 357 Koosseisuvälised töötasud Töötasukulud kokku -675 985-640 466 Erisoodustused -2 741-5 412 Sotsiaalkindlustusmaks -223 697-213 719 Töötuskindlustusmaks -731-1 438 Tulumaks erisoodustustelt -9 437-8 948 Tööjõukulud kokku -912 591-869 983 Keskmine töötajate arv 2011 2010 Avaliku teenistuse ametnikud Töötajad 53 51 Valitavad ja ametisse nimetatud isikud Kokku 53 51 Tegevjuhtkonnale arvestatud tasud Asutus/ Ametikohad 2011 2010 Töötasud Muud tasud Töötasud Muud tasud Kehtna MTK direktor 21 980 21 215 Kokku 21 980 21 215 20
Lisa 11. Majandamiskulud 2011 2010 Administreerimiskulud -15 588-14 554 Uurimis- ja arendustööd -9 750-10 034 Lähetuskulud -10 652-5 571 Koolituskulud -6 231-6 061 Kinnistute ja hoonete, ruumide majandamiskulud -101 801-133 595 Rajatiste majandamiskulud -227-155 Sõidukite majandamiskulud -52 711-56 808 Info- ja kommunikatsioonikulud -23 731-24 974 Inventari majandamiskulud -277 274-50 882 Toiduainete ja toitlustusteenused -54 754-57 182 Meditsiinikulu -103-87 Õppevahendite ja koolituse kulu -45 777-21 622 Kommunikatsiooni ja vaba aja kulu -1 983-2 846 Eririietus -732-433 Muud materjalid -6 519-4 404 Mitmesugused majandamiskulud -24 490-87 632 Kokku -632 323-476 840 Selgitus: Lähetuskulude kasv 2011.a on seotud osalemisega mitmetes välisprojektides. Kinnistute kulude vähenemine on seotud arvestusmetoodika muutumisega. Inventari kulude suurendamine on seotud renoveeritud õpilaskodusse sisustuse soetamisega. Lisa 12. Muud tegevuskulud 2011 2010 Maamaksukulu -173-190 Riigilõivud - 313-89 Käibemaksukulu -346 847-270 109 Muud maksud -232-638 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded müüdud toodete ja -909-1 772 teenuste eest Kokku majandamiskulud -348 474-272 798 21
Lisa 13. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 2011 2010 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 6) -570 540-192 531 Immateriaalse põhivara amortisatsioon - -56 Kokku -570 540-192 587 Lisa 14. Siirded 2011 2010 Rahalised siirded Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks -1055 547-3 392 211 Riigikassale üle antud laekumised 27 056 3 701 431 Rahalised siirded kokku -1 028 491 309 220 Mitterahalised siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega Saadud teistelt -1 482 283-152 873 riigiraamatupidamiskohustuslastelt Mitterahalised siirded kokku -1 482 283-152 873 Siirded tulemi elimineerimiseks 1 934 492-198 073 Siirded kokku -576 282-41 726 22
Lisa 15 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Lõpliku eelarve kujunemine Tulud Kulud Finantseerimis -tehingud Esialgne eelarve +242 545-1 241 294 Üle toodud eelmisest aastast -1 334 605 Muudatused lisaeelarve alusel Muudatused lisaeelarve alusel + -20 059 Eelarves kavandatud toetused - + Tegelikult laekunud toetused +1 310 229-1 310 229 Eelarves kavandatud majandustegevusest -242 545 +242 545 laekuv tulu Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu +204 613-204 172 Eelarves kavandatud arvestuslikud kulud Tegelikud arvestuslikud kulud Saadud omandireformi reservfondist Kokku lõplik eelarve +1 514 842-3 877 814 Selgitus: Eelarve muutus on kajastatud järgmiste ministri käskkirjadega 24.08.11.a. nr643,11.10.1.a. nr.765, 08.11.11.a. nr 858.Eelarve jäägid toodi üle käskkirjaga nr.25 25.01.11.a. Lõpliku eelarve ala- ja ületäitmine Selgitus: Hinnang 2011.a. aruande eelarvest õigsuse jäi kasutamata ja tehingute sõidusoodustus seaduslikkuse 2051,86 kohta eurot Omatulu majandamiskulu 6497,83 eurot,. Investeeringute eelarve jäägist viidi üle aastasse 2012 922 737,74 eurot. Kasutamata jäi ESF projekti vahendeid 19260,33 eurot, väljalangemise projekti HINNANG MAJANDUSAASTA ARUANDE ÕIGSUSE JA TEHINGUTE vahendeid 11 454,75 eurot ja HETA-ECVELT projekti vahendeid 2106,67 eurot. SEADUSLIKKUSE KOHTA 23
Lisa 16 Sõlmitud kasutusrendi lepingud Jrk Leping Sõlmimise Partner Kestvus Maksumus Lepingu objekt nr kuupäev kuus 1 909004 24.09.2009 AS Nordea 24.09.2012 41.- 7 arvutit Finance Estonia 2 17881 16.08.2006 Lindström OÜ 15.08.2012 385.- Porivaibad 4 01.03.2008 ERAA 30.06.2012 767.- Veoauto Atego 5 52951 01.02.2008 DnB Nord Liising 6 200677 27.12.2011 DnB Nord Liising 7 57422 28.02.2008 DnB Nord Liising 8 143912 11.03.2010 DnB Nord Liising 15.02.2013 290.- Sõiduk Mercedes-Benz Vito 28.12.2016 1032.- Buss Van Hool T915 Acron 28.02.2013 414.- Kesktelikhaagis 15.03.2015 142.- Sõiduauto Chrysler Grand Voyager 24
Allkirjad majandusaasta aruandele Üksuse 31.12.2011 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Üksuse tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Üksuse juht on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Haridus-ja Teadusministeeriumile esitamiseks heaks kiitnud. Kehtna MTK direktor (kuupäev) 25