arengukava

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "arengukava"

Väljavõte

1 KINNITATUD digitaalselt allkirjastatud Kalle Küttis Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL ARENGUKAVA 2011/ Kehtna

2 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOLI VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED KOOLI HETKEOLUKORD KOOLI ARENGUSUUNDADE AASTATE ARENGUKAVA ANALÜÜS ÜLEKOOLILISED EESMÄRGID Eesmärk 1: Heatasemeline ja kvaliteetõpe Eesmärk 2: Terviklik, uuendatud õppekeskkond ja selle kasutus: konkreetsed plaanid, nende põhjendatus ja seos kooli eesmärkide ja tulemustega Eesmärk 3: Erialade süsteemne ja eesmärgipärane arendamine Eesmärk 4: Efektiivne juhtimine ÕPPEKAVARÜHMADE PEAMISED ARENGUEESMÄRGID Arhitektuur ja linnaplaneerimine Arvutiteadused Ehitus ja tsiviilrajatised Majutamine ja toitlustamine Transporditeenused ning mootorliikurid, laevandus, lennundustehnika RISKIANALÜÜS ARENGUKAVA KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA MUUTMISE KORD

3 1 SISSEJUHATUS Kooli üldiseloomustus Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Kehtna MTK) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. Ametialast haridust on Kehtnas antud alates aastast kui asutati Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool. Vahepealsetel aastatel on vaheldunud koolitüübid, koolis õpetatavad erialad ja koolide nimed. Koolituse ajalooga Kehtnas saab tutvuda kooli koduleheküljel ( Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli nimetust kantakse alates aastast. Koolis õpetatakse põhi- ja keskhariduse baasil kuues õppekavarühmas 20 õppekava alusel. Õppekava rühmad on: arhitektuur ja linnaplaneerimine, arvutiteadused, ehitus- ja tsiviilrajatised, majutamine ja toitlustamine, transporditeenused ning mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika. Kool korraldab täienduskoolitust kõigis koolis õpetatavates õppekavarühmades ja on kutset andvate organite (KAO) poolt heaks kiidetud hindamiskeskus kuues valdkonnas. Kehtna MTK osaleb riiklikel kutsevõistlustel, kus parimad saavutused on majutamise ja toitlustamise, infotehnoloogia ja ehituse valdkonnas. Kehtna MTK-s õpetatakse ainukesena Eestis liikurmasinajuhte, liikurmasinate tehnikuid, maamõõtjaid ning maaparandust ja vesiehitust. Kool teeb koostööd väga erinevate sotsiaalsete partneritega, sh tuntud firmade ja nende Eestis paiknevate esindustega. Koos partneritega toimub õppekavade kaasajastamine, õpetajate täienduskoolitus ja töökeskkonnas sta eerimine, õpilaste ettevõtte praktika korraldamine ning õppemateriaalse baasi uuendamine. Käesoleva arengukava perioodil on planeeritud renoveerida Euroopa Liidu struktuurfondide rahastuse toel kooli rasketehnika väljaõppekeskus, õpilaskodu, peahoone, võimla ja garaa ning ehitada õppeväljakute kompleks. Kehtna on campus- tüüpi keskkond, kus harrastatakse erinevaid spordialasid, tegeletakse laulmise, tantsimise, näitlemise ning mälumänguga. Andmed õppeasutuse kohta Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kehtna Economy and Technolology School Registrikood Aadress Kooli 1, Kehtna 79001, Raplamaa E-post: Kodulehekülg: Direktor: Eero Kalberg / Tel Õppeosakonna juhataja: Erni Ajaots / Tel

4 Kooli struktuur Koolis töötab 56 inimest, kellest 36 on pedagoogid. Kehtna MTK struktuur Kooli nõukogu Direktor Õppenõukogu Raamatupidamine Õpilasomavalitsus Kantselei Õppeosakond Arenguosakond Haldusosakond Juhtõpetajad Projektid Töökojad Kutseala valdkonnad Kutseõpetajad Õppekavad Praktikad Laborid Rühmajuhatajad Õpilased Õpetajad Raamatukogu Sport ja kultuur Investeeringud Välispraktika Üritused Seminarid Täiend- ja ümberõpe Reklaam Koduleht Meedia Kutsenõustamine Sisseseaded Inventar Õpilaskodud Kasvatajad Korrapidajad Valvurid Söökla Kokk Kondiiter Hooned ja rajatised Infotehnoloogia Arengukava koostamine Arengukavas on käsitletud õppetöö kvaliteedi tõusu tagamiseks rakendatavaid abinõusid, õpikeskkonna uuendamist, erialade süsteemset ja eesmärgipärast arendamist ning efektiivset juhtimist. Täpne tegevusplaan koos tähtaegade ja vastutajate ning vajalike ressurssidega on arengukava tegevuskavas. Arengukava osaks on valdkondade arengu- ja tegevuskavad koostamisel on aluseks võetud: Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks (Haridus- ja Teadusministeerium) Täiskasvanuhariduse arengukava (Haridus- ja Teadusministeerium) Tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2017 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund Hariduse infrastruktuuri arendamine Rapla maakonna arengukava aastani 2015 Kehtna valla arengukava aastani 2015 Kehtna MTK arengukava Kehtna MTK väliskommunikatsiooni strateegia. Arengukava koostamise protsess kestis aasta maikuust oktoobrini, kuhu kaasati kooli huvigrupid. Protsessi käigus viidi läbi seminare, võeti arvesse erinevaid raamdokumente ning kavandati kooli ja valdkondade arengusuunad antud perioodiks. 4

5 2 KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOLI VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED Kehtna Majandus- ja Tehnoloogikool on loonud koostöös töötajate ning koostööpartneritega visiooni, missiooni ja väärtused, millest juhindutakse oma igapäevatöös. Missioon Iga õppija tööalane toimetulek elukestva õppe ajastul. Visioon Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool on paindlik õpikeskkond, mis tagab tööjõuturu nõudmistele vastava kutseoskustega lõpetaja, kelle pädevused on vastavuses ühiskonna ootuste ja vajadustega. Kooli väärtused Koostöö - erinevad kooli huvigrupid määratlevad ühised soovid ja vajadused ning lähtuvad nendest oma tegevuses. Naeratav õpilane - iga õppija ja erinevate huvigruppide kesksus igapäevases tegevuses. Toimetulev inimene - enesearendamine ehk võime muutuvas maailmas rakendada oma oskusi, teadmisi, vilumusi vajalikes ja erinevates situatsioonides ning neis toime tulla nii tööalaselt kui ka igapäevaelus. Kaasatus - demokraatia kui põhiprintsiibi rakendamine igapäevases organisatsiooni tegevuses. Kriitilised edutegurid 1. Heatasemeline ja kvaliteetõpe tagab nii tasemekoolituse kui täienduskoolituse õppijad. 2. Terviklik, uuendatud õpikeskkond ja selle kasutus: konkreetsed plaanid, nende põhjendatus ja seos kooli eesmärkide ja tulemustega. 3. Erialade süsteemne ja eesmärgipärane arendamine ning Eesti tipptase valitud erialadel. 4. Efektiivne kooli juhtimine, mille eelduseks on kõikide huvipoolte rahulolu, mis tagab õppijate olemasolu ja hea hariduse. 5

6 2 KOOLI HETKEOLUKORD Õpilaste arv 2010/2011 talvel oli ca 550 õpilast ning see on olnud viimased viis aastat stabiilne (tabel 1). Õpilased pärinevad peamiselt Rapla maakonnast (64%). Harjumaalt õpib 12% ja Pärnumaalt 6% ja ülejäänud Eesti maakondadest on 18% õpilastest. Koolis õppijatest on ca 76% meessoost. Täienduskoolituses on õppijaid igal aastal ca 500. Tabel 1. Õpilaste arv aastatel Õppeaasta N M KOKKU 1997/ / / / / / / / / / / / / / Õppekava rühmadest ja riikliku koolitustellimuse täitmisest annab ülevaate joonis 1. Populaarsemad valdkonnad on mootorliikurid, majutamine ja toitlustamine, arvutikasutus ja transporditeenused. RKT täitmine õppekavarühmiti 2008/2009 ja 2009/ / / Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehni Ehitus ja tsiviilrajatised Transporditeen used Arvutikasutus Arhitektuur ja Majutamine ja linnaplaneerimi toitlustamine ne 2008/09 96,9 85,2 93,5 90,3 101,9 107,5 2009/ , ,4 120,8 76,6 Joonis 1. Riikliku koolitustellimuse täitmine õppekava rühmiti 2008/2009 ja 2009/

7 Kehtna MTK peab oluliseks kutseeksami sooritanud õpilaste arvu (tabel 2), kutsevõistlustel osalemist (tabel 3) ja töölerakendumist (joonis 2), sest need annavad tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta. Kutsevõistlustel osalemise tulemused on head, sest aastast 2007 on saadud auhinnalisi kohti koolis õpetatavatel erialadel. Enim tähelepanu tuleb pöörata kutseeksamite sooritamisele. Tabel 2. Kutseeksami sooritanud õpilaste osakaal lõpetajate koguarvust protsentides Õppekavarühm 2005/ / / / /10 Majutamine ja toitlustamine 55,60 34,30 35,30 44,40 30,80 Arvutiteadused 37 38,70 17,60 7,10 27,80 Arhitektuur ja linnaplaneerimine - 57, ,70 50 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika ,70 - Transporditeenused ,50 3,20 Keskmine , ,30 Tabel 3. Kutsevõistlustel osalemise tulemused Noorte kokkade ja teenindajate kutsevõistlus Nooruslik kevad I koht- III koht- kokad, I koht- kokad, IV koht- kokad, I III koht- kokad kokad ürii lemmiku säravaima koht ja parim tiitli pälvis meie teenindaja tiitel, noorteenindaja kooli meie kooli teenindaja võistlejale Noor kokk I koht II koht I koht Noor teenindaja Noor meister 2010 Plaatimine Firma Knauf kutsevõistlus Knauf Junior Trophy Noor meister 2010 Infotehnoloogia Autoerialade kutsemeisterlikkuse kümnevõistlus Eesti künnimeistrivõistlused Kutsekoolide vabariiklik viimistlejate võistlus Ehituspuusseppade vabariiklik kutsevõistlus säravaim teenindaja Eripreemia võistlusel osalenud ainsale tüdrukule V koht I koht II- III koht VII koht II koht III koht I koht Knauf Junior Trophy Eesti eelvõistlus I koht Knauf Junior Trophy 2011 I koht IV koht 6. Knauf Junior Trophy Kuivkrohv konstruktsioonide ehitajate euroopa meistrivõistlused (Šveitsis) 7

8 Töölerakendumise % õppekavarühmiti Ehitus ja tsiviilrajatised Arvutiteadused Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Majutamine ja toitlustamine Arhitektuur ja linnaplaneerimine Transporditeenused 2006/ / /09 Joonis 2. Õpilaste töölerakendumine õppekava rühmiti. Õppeprotsessi toetavad tugitegevused Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli õpilased ja töötajad osalevad Eesti Kutsekoolispordi Liidu ja Rapla Maakonna Spordiliidu korraldatud jõukatsumistel. Tulemuste põhjal kuulub Kehtna MTK kolme sportlikuma kutseõppeasutuse hulka viie viimase aasta jooksul. Täienduskoolituse- ja ümberõppe osakaal on aastate jooksul järjest suurenenud. Positiivse tõuke andis Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi projekt Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused, mis on aidanud jõuda uute sihtrühmadeni. Koolituste kavandamisel on koostööd tehtud erinevate riiklike ja eraettevõtetega, püüdes reageerida tööturul tekkinud vajadustele. Tabel 6 iseloomustab 2010.aasta täienduskoolituse läbiviimist. Tabel 6. Täienduskoolitus Kehtna MTK-s aastal Kriteerium Näitaja Koolituste arv 36 Koolitustunnid 1570h Alustajaid 510 Lõpetajaid 486 RKT tellimus 442 Kogumaksumus kr 8

9 SWOT - analüüs Tugevused Kooli ajalooline taust ning traditsioonid. Rasketehnika õppehoone ja praktikakeskuse investeering ning valdkonna hea koostöö partneritega. Saavutatud piirkondlik juhtpositsioon majutus-toitlustusvaldkonnas. Hea koostöö Kehtna valla, Rapla maavalitsuse ja riigiasutuste ning ettevõtjatega. Kutset andvate organite (KAO) poolt heaks kiidetud hindamiskeskusena töötamine. Kutseeksamite tulemused. Valminud kaasaegne õpilaskodu. Võimalused Tihedam koostöö erinevate piirkonna koolidega. Kutsehariduse populaarsuse ja vajaduse tõus ühiskonnas. Täiendus- ja ümberõppes osalejate arvu osakaalu suurenemine õpilaskontingendis. Õpilaste kaasamine huvitegevusse, paremate tugiteenuste loomine (karjaääriplaneerimine, nõustamiste parimate praktikate rakendamine). Tervikliku kompleksi loomine. Lisa-aasta võimalus pärast kutseõppeasutuse lõpetamise riigieksamiteks valmistumisel. Nõrkused Kaasaja nõuetele vastava peamaja puudumine. Arvutiteaduste ning majutamise- toitlustamise valdkonna nõrk praktikabaas, mis pärsib arengut. Tööülesannete mittepiisav selgus. Ühtlustunde puudumine majas. Vananev personal. Ohud Õpilaste arvu jätkuv vähenemine riigis tervikuna. Saadava hariduse kvaliteet. Tugevam õpilaskontingent pärast põhikooli astub endiselt gümnaasiumidesse. Tõmbekeskustest väljaspool asuvate kutseõppeasutuste vajadustega mittearvestmine, mis tingib eeliste andmise suurtes keskustes asuvatele suurtele õppeasutustele. 9

10 Kooliga seotud huvigrupid Kool arendab oma tegevuses koostööd erinevate huvigruppidega. Ülevaate tähtsamatest huvigruppidest, nende esindajatest ja huvidest annab alljärgnev tabel, mis on koostatud sisekommunikatsiooni strateegia alusel. Huvigrupp Esindaja Ootused Suunatud tegevus Riik Haridus- ja Teadusministeerium, SA Riikliku kutsehariduspoliitika elluviimine Aruandlus, osalemine poliitika väljatöötamises, Innove, Kutsekoda, REKK, teised osalemine riiklike õppekavade väljatöötamises ning riigiasutused eelpoolnimetatute elluviimisel oma igapäevases tegevuse Üldsus Teised koolid Kohalikud omavalitsused, ühiskondlikud organisatsioonid, meedia, lapsevanemad Üldhariduskoolid, teised kutseõppeasutused. Tööturul konkurentsivõimelised koolilõpetanud, vabade töökohtade täitmine; kohaliku elu edendamine maapiirkonnas, kultuuripärandi ja traditsioonide kaitse Omavaheline koostöö Tööandjad Ettevõtjad, tööandjate ühendused Tööturul toime tulevad sobivate kutseoskuste- ja isikuomadustega töötajad Kooli õpilased Kooli personal Õpilasesindus, teised õpilaste organisatsioonid, õpilased Õppenõukogu, eriala koordinaatorid, struktuuriüksuste juhid, kõik töötajad Kaasaegne ja turvaline õpikeskkond, hea ettevalmistus tööturul konkureerimiseks Kaasaegne ning motiveeriv töökeskkond, majandusliku kindlustatuse kasv Koostöö vabade töökohtade täitmisel ja elukeskkonna kujundamisel heade erialaste oskustega töötajatega. Eelkutseõppe läbimise võimaluse pakkumine, kutseõppeasutustes õppimisvõimaluste tutvustamine; koostöö õpetatavate erialade arendamisel, erialade mittedubleerimisel, personali kasutamisel; erivajadustega õppijatele tegevuse pakkumine Koolitusvajaduse väljaselgitamine, koostöö õppekavade loomisel ja arendamisel; kompetentsikeskuse loomine täiskasvanute täiendusja ümberõppeks Õppetöö läbiviimise ning õppetööd toetavate tegevuste parendamine, vaba aja veetmise võimaluste parandamine Rahulolu küsitluste läbiviimine, personali ettepanekute ja ootustega arvestamine, õpetajate täienduskoolituse korraldamine ja kvalifikatsiooni tõstmise toetamine 10

11 3 KOOLI ARENGUSUUNDADE AASTATE ARENGUKAVA ANALÜÜS Eesmärk Tegevus Tulemus Hinnang täitmisele 1. Õpilaskontingent 1.1. Valdkondadele sobiva õpilaskontingendi leidmine. Õpilaste optimaalse arvu saavutamine koolis Uute, atraktiivsete õppesuundade juurutamine Erinevatel messidel, maakondlikel karjääripäevadel osalemine; infomaterjalide jagamine; koolide külastamine; sotsiaalmeedia (internet, koduleht) 1.2. Koostatud ja EHIS-s registreeritud uued riiklikel õppekavadel põhinevad kooli 1.1. Õpilaste arv suurenes ning on stabiliseerunud ca 600 õpilase juures Täidetud Täidetud. õppekavad Meetmete kavandamine ja rakendamine õpilaste väljalangevuse vähendamiseks. 2. Personal 2.1. Pedagoogilise personali haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõstmine Pedagoogide täiendusõppe kava koostamine ja järgimine. Uute õpetajate leidmine Rühmajuhatajate ja kasvatajate töö tõhustamine, lastevanemate ja omavalitsuste kaasamine Pedagoogide motivatsiooni 1.3. e-kooli kasutuselvõtt; rühmajuhendajate töö aluste ümbermuutmine, 2.1. Õpetajad täiendavad ennast ning Tallinna Ülikoolis õpivad mitmed töötajad kutseõpetajaks Avalikud konkursid ja vabade ametikohtade täitmine Regulaarsed kasvatajate ja rühmajuhendajate koosolekud Tunnustamise korra koostamine registreeritud õppekava kokku, neist 30 uut. Uued õppekavad erinevatele kutseõppeliikidele: veoautojuht, bussijuht, liikurmasinatejuht, liikurmasinate tehnik, autotehnik, maaparandus ja vesiehitus; toitlustusteenindus; kelner, suurköögikokk jne Paranes jälgitavus, väljalangevuse vähenemine. Kooli keskmine väljalangevus protsentides 2005/06 17,7; 2006/07 14,0; 2007/08 15,8; 2008/09 10, Kutsekvalifikatsioonile vastavad inimesed. Vaja on metoodilist koolitust Ametikohad on täidetud. Pedagoogide koolitus; nii koolisisesed koolitused kui vastavalt vajadusele osalemine koolitustel Tõhusam infoliikumine, kiirem reageerimine probleemidele, e-kooli positiivne mõju Võimalusel tulemustasude maksmine Osaliselt täidetud Osaliselt täidetud 2.2. Täidetud, aga on arenguruumi Osaliselt täidetud Osaliselt täidetud. 11

12 tõstmine ja enesehindamissüsteemi juurutamine. 3. Metoodika 3.1. Õppekvaliteedi kindlustamine tasemel, mis võimaldab kooli lõpetanul olla konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel tööjõuturul Õppekavade pidev monitooring Õppe- ja kasvatustööalaste dokumentide süstamatiseerimine Praktikaettevõtete infopanga edasiarendamine Õppevahendid ja kirjandus e-õppe rakendamine ja arendamine uutes valdkondades. 4. Tehniline keskkond 4.1. Hoonete ja rajatiste seisukorra ning vajalikkuse hindamine Ehitiste renoveerimine ning uute hoonete ja rajatiste kasutusele võtmine. Erialavaldkondade õppebaaside laiendamine ja kaasaajastamine Praktilise õppe metoodika tõhustamine. Edasiõppimisvõimaluste tagamine koostöös rakenduskõrgkoolidega, sidudes õppekavu ning lektorite vahetamine Uued, riiklikel õppekavadel põhinevad ning EHIS-s registreeritud kooli õppekavad, lisaks täiendus- ja ümberõppekavad 3.3. Kordade ja juhendite väljatöötamine vastavalt seadusandlusele ning vajadusele Koostöölepingute, raam- ja praktikalepingute sõlmimine. 3.5.Õppematerjalide loomine. 3.6.Erinevate e-kursuste loomine Kõikide koolikompleksi kuuluvate hoonete olukorra hindamine. Eelarvete koostamine Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine meetme Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine kolme investeeringute projekti esitamine: peahoone, raskemasinad ja õpilaskodu; staadioni 3.1. Majasisesed- ja välised koolitused. Majaväliste lektorite kaasamine. Koostöö: IT Kolled - arvutivaldkond, EHTE- toitlustusvaldkond, TTKmaamõõtmine, ehitus- ja autovaldkond, Tallinna Ehituskool ehituse ja maamõõdu valdkond, TTÜ arvuti-ja maamõõduvaldkond. Kool on kutset andvate organite poolt heaks kiidetud hindamiskeskuseks toitlustuse, geodeesia, ehituse ja arvutite valdkonnas ning liikurmasinate tehniku ja mootorsõidukijuhtidel. Kutsevõistlustel osalemine Õppekavade edasiarendamine ja analüüs pärast iga kalendriaastat või RKT tellimuse lõppemist. Aruannete koostamine ja esitamine Uus õppekorralduseeskiri koos lisadega igal õppeaastal Sõlmitud lepingud ja tegevuse monitooring (27 lepingut). 3.5.Õppematerjalide olemasolu digitaalselt. 3.6.Loodud e-kursused on olemas Moodle i serveris ja kasutatakse igapäevases õppetöös Vajalikud ja eelarve võimalustele vastavad igapäevased remondi- ja ehitustööd Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine meetme Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine kahe projekti rahastamine ja käivitamine: õpilaskodu nr 1 ja raskemasinate õppehoone. Õpilaskodu ehituse 3.1. Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Osaliselt täidetud Osaliselt täidetud Täidetud Osaliselt täidetud. 12

13 5. Koostöö 5.1. Erialaliitude ja valdkondade juhtivate ettevõtete kaasamine õppekavade planeerimisse Kutseala valdkondade juhtivate ettevõtete kaasamine õppeprotsessi läbiviimisse Arendustegevuse kooskõlastamine piirkonna omavalitsustega. Sünergia leidmine kooli õpikeskkonna ja ümbritseva keskkonna vahel õppe kvaliteedi ja atraktiivsuse tõstmiseks. piirdeaed EASi ; raskemasinate õppepolügooni projekti esitamine EASi; CO2 investeeringute ettevalmistamine Uute õppekavade väljatöötamine ja olemasolevate ülevaatus ning kaasajastamine koostöös ettevõtete jt võtmepartneritega, püüdes aimata tööturu vajadusi Õppetöö kvaliteedi tagamine, arengukava eesmärkide täitmine, õpilaste konkurentsivõime tõstmine. Sobivate partnerite leidmine ja õppetöösse kaasamine Kooli arenguplaanide tutvustamine kohalikes omavalitsustes. Klastri loomise plaanimine koostöös kohalike omavalitsustega. lõpetamine 2010.aastal. Piirdeaia rahastus EASilt ja piirdeaia ehitus 2009 a. CO2 raames peahoone ja võimla ning garaa IV rahastamine Kehtna MTK tugevuseks on hea koostöö erinevate võtmepartneritega. Võtmepartner ( I, II kui ka III sektorist) on asutus või organisatsioon, kellega on kool teinud sisulist koostööd õppekavade arendamisel, praktikakorralduse parandamisel, kooli arengute kavandamisel ja töö tulemuslikkuse tagamisel. Kõikide valdkondade olulisemad partnerid (võtmepartnerid) on lähetanud esindaja kooli nõukokku (Eesti Inseneride Liit, Eesti Geodeetide Ühing, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Raplamaa Omavalitsuste Liit jt). Oluliste partneritega on sõlmitud koostöölepingud nii üleriigiliselt kui maakondlikul tasandil (27 lepingut katavad kõiki valdkondi) Spetsialistid käivad koolis loenguid pidamas, õpilased külastavad ettevõtteid, õpilaste praktika läbiviimine partnerettevõtetes, lepingud seadmete-, tehnika kasutamiseks. Tihe koostöö partneritega ja tänu tihedale koostööle on võimalik ehituse ja tehnikavaldkonnas õpet läbi viia kindlas turunišis Kehtna MTK areng on kajastatud nii Kehtna valla kui Rapla maakonna arengukavas Täidetud Osaliselt täidetud Osaliselt täidetud. 13

14 6. Juhtimine ja haldustegevus 6.1. Arengustrateegia pidev kaasajastamine Turundus- ja kommunikatsioonistrateegia kaasajastamine Koostööpartnerite ja võimalike huvigruppide kaasamine arengustrateegia koostamisse. Infrastruktuuri kulutuste optimeerimine Kooli kujundamine polüfunktsionaalseks keskuseks. Tasemekoolitus täiend- ja ümberõpe, koostöövõrgustik, kutse- ja karjäärinõustamine seminari teenuste osutamine, konsultatsiooniteenused inkubatsioonikeskus, sotsiaalne rehabilitatsioon Hindamiste läbiviimine, erinevate huvigruppide kaasamine töösse Turundusreeglistiku koostamine. Väliskommunikatsiooni strateegia 6.3. Koostööpartnerite kaasamine erinevatel tasanditel (õppetöö, praktika). Huvigruppide kaardistamine Erinevate arengute kaardistamine, projektirahastuste otsimine EKKA 2010, sisehindamisraport, arengukava koostamine Väliskommunikatsiooni strateegia 2009 ja selle arvestamine igapäevases töös Koostöö huvigruppidega vajab suuremat kaasamist järgmisel arenguperioodil ning konkreetsemat tegevuskava, erilise rõhuasetusega lapsevanemad ja vilistlased Vajab edasiarendamist ja finantseeringuid Täidetud Täidetud Osaliselt täidetud Osaliselt täidetud. 14

15 4 ÜLEKOOLILISED EESMÄRGID Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli eesmärk on kvaliteetne õppeprotsess. Eesmärkide elluviimisel on olulised järgmised aspektid: Mõtteviis: igapäevane tegevus peab looma uut väärtust nii õppeprotsessis kui ka juhtimis- ja tugiteenuste vallas. Majanduslik aspekt: kohanemine riigi prioriteetidega vastavalt turusituatsioonile ning areneda ja viia muudatusi ellu kooli põhiprotsessis. Sotsiaalne aspekt: nõudluse kasvu tagamine, arvestades paindlikkust ja tulemuslikkust. Ökoloogiline aspekt: energia kokkuhoidmine on prioriteetne Eesmärk 1: Heatasemeline ja kvaliteetõpe Indikaator Õpilaste arv kõikides tasemeõpetes kokku Täiendusõppe koolituspäevade arv Tugisüsteemi rakendumine uute töökohtade loomise kaudu (personalijuht, huvijuht, nõustaja, sotsiaalpedagoog) Alaeesmärk 1.1. Õpilaste arvu tagamine tasemeõppes 1.2. Täiendusõppe kättesaadavus Tegevus Personalipoliitika kinnitamine ja poliitikast tulenevate printsiipide rakendamine igapäeva töös Uute õppekavade loomine erinevatele tasemetele, õppevormidele Õppetöö paindlik korraldus Koostöö erinevate huvigruppidega (riik, üldsus, teised koolid, tööandjad, kooli õpilased, kooli personal, lapsevanemad) õppeprotsessi kvaliteedi parendamise eesmärgil Õppijate olmetingimuste ja õpikeskkonna parandamine Tugi- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine Huvijuhi ametikoha täitmine. Noorsootöö tegevusplaani koostamine ja elluviimine Praktikasüsteemi süsteemne arendamine Täiskasvanute koolituse korraldamise põhialused Kehtna MTK-s alusdokumendi kaasajastamine (õppekorralduse eeskirja lisa) Koolitusteenuse sisuline arendamine erinevatele sihtrühmadele Täiendusõppe võimaldamine koolitajatele. 15

16 4.2. Eesmärk 2: Terviklik, uuendatud õppekeskkond ja selle kasutus: konkreetsed plaanid, nende põhjendatus ja seos kooli eesmärkide ja tulemustega. Indikaator Renoveeritud õpilaskodu X 2. Renoveeritud raskemasinate õppehoone X 3. Renoveeritud peamaja X X X X 4. Kaasajastatud IT- süsteemid X X X X 5. Renoveeritud peahoone ja võimla, kus asuvad majutamise ja toitlustamise ning arvutiteaduste õppekavarühmade õppebaasid. X X X X Alaeesmärk 2.1. Õppebaaside, sisseseade ning muu infrastruktuuri arendamine Tegevus Õpilaskodu nr 1 ehitus ja sisustamine Raskemasinate õppehoone ehitus ja sisustamine Peahoone projekteerimine ja ehituse rahastus, ehitus ja sisustamine IT- süsteemide kaasajastamine Kaasaegse infokeskuse raamatukogu loomine 4.3. Eesmärk 3: Erialade süsteemne ja eesmärgipärane arendamine. Indikaator Õpilaste koguarv Õppekavarühmade akrediteerimine X X X X 3. Esmakursuslaste tagasiside. 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 4. Tagasiside lõpetanutelt 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 5. Omatulu osakaalu suurenemine 2% 3% 4% 5% Eesmärk 3.1. Erialade süsteemne ja eesmärgipärane arendamine Tegevused Erinevate kutseõppe liikide rakendamine Erivajadustega õppijatele õppe korraldamine VÕTA- rakendamine Õppe- ja kasvatustöö korraldamise ettevalmistus mitmekultuurilises keskkonnas Kooli õppekava rühmade arendamine Kutseõppe ja võõrkeeleõppe lõimimine Õppekavarühmadepõhine akrediteerimine Mitmekesiste ja kaasaegsete õppemeetodite ja õppevahendite ning materjalide kasutamine Praktikasüsteemi arendamine Kutseeksamite sooritamine Kutsevõistlustel osalemine Töötajate kompetentsus 16

17 4.4. Eesmärk 4: Efektiivne juhtimine Indikaator Personali rahulolu tööeluga. Rahulolu küsitlused 1-4 palli skaalal 2. Praktikakohtade rahulolu praktikantidega. Rahulolu küsitlused 1-5 palli skaalal 3. Õpilase rahuolu koolieluga. Rahulolu küsitlused 1-5 palli skaalal 4. Eelarve kasutuse vastavus kooliprioriteetidele - prioriteetide täitmine 5. Personali esinemine väljaspool kooli arvnäitaja 7. Koolitusel osalenute % töötajate koguarvust majandusaasta jooksul 2,6 0,2 punkti, võrreldes eelmise küsitlusega 0,2 punkti, võrreldes eelmise küsitlusega 0,2 punkti, võrreldes eelmise küsitlusega 2,5 2,8 3,0 3,2 2,8 3,0 3,1 3,3 Eelarve Eelarve Eelarve Eelarve tasakaal tasakaal tasakaal tasakaal , ,5 Alaeesmärk 4.1. Kooli struktuuri kaasajast amine 4.2. Kooli juhtimine on protsessidel põhinev 4.3. Kaasatud personal Tegevused Struktuuri hetkeolukorra kaardistamine Ametijuhendite analüüs Struktuurimudeli vastavusse viimine tegelikkusega Struktuurimudeli analüüs (ülevaatus) Erinevate huvigruppide kaasamine kooli arengusse Koosolekute süsteemi parendamine Aasta tegevusplaani koostamine ja elluviimine vastavuses arengukava eesmärkidega Projektipõhise meeskonnatöö parendamine Personalipoliitika väljatöötamine Personali enese-arendamise võimaluste pakkumine Töötingimuste parendamine Palgapoliitika analüüs Infoliikumine on tõhus 17

18 5 ÕPPEKAVARÜHMADE PEAMISED ARENGUEESMÄRGID 5.1. Arhitektuur ja linnaplaneerimine Arhitektuur ja linnaplaneerimine on tihedalt seotud ehitus- ja tsiviilrajatiste valdkonnaga. Antud valdkonnas on tähtis koostööpartner Eesti Geodeetide Ühing. Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavarühmas on võimalik õppida pärast gümnaasiumi lõpetamist maamõõtmise õppekaval. Õpitakse mõõdistamise tehnoloogiaid, selleks vajalikke teoreetilisi aluseid, seadusandlust, millele tugineb mõõdistusprotsess, tarkvarasid, milles töödeldakse ja väljastatakse mõõdistusandmeid.1995.a alustati Eestis EU Phare programmi raames Vocational Educational Training, milles Kehtna MTK oli maamõõtmise eriala pilootkooliks. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava rühma jätkusuutlikkuse tagab kvaliteetne õpe, nišieriala Eesti maastikul ning uue õppehoone valmimine. Maamõõtmise eriala õppijad on pärit üle Eesti. Õppekavarühma eripära ja spetsialiseerumine Kehtna MTK on Eesti kutsehariduse tasandil ainuke koolitaja antud õppekavarühmas. Õppekavarühmas on võimalik spetsialiseeruda ehitusgeodeesiale, geoinfosüsteemidele ja masinjuhtimissüsteemidele. Arenguvaade 1. Riikliku koolitustellimuse täitmine. 2. Laserskaneerimise tehnoloogia omandamine. 3. E- õppe keskkonna välja kujundamine. 4. Tugi- ja nõustamissüsteemi toimimine. 5. Kaasaegne õpikeskkond. 6. Rahvusvaheline koostöö. 18

19 5.2. Arvutiteadused Info ja side sektori panus majandusse on oluline, kuna lisaks valdkonna üldisele arengule aitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toodete ja teenuste kasutus tõhustada ka teiste majandusharude konkurentsivõimet ja arengut. IKT on Eesti jaoks üheks eelissektoriks, mille arengut toetatakse ka riigi poolt. Infotehnoloogia valdkonna jätkusuutlikkus on kasvumootoriks Eesti majandusele ja tööhõivele. Tööhõive prognoos ennustab antud valdkonnas pidevat spetsialistide vajaduse kasvu aastani 2017: harusiseselt eeldatakse prognoositava perioodi lõpuks infotehnoloogia valdkonna hõivatute arvu kasvu ligikaudu 50%. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010). Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Kehtna MTK koolitab IT-tehnikuid põhi- ja keskhariduse baasil, lisaks pakub valdkond täiskasvanutele personaalarvuti ja erinevate tarkvarade kasutamisealast täienduskoolitust. Erialaõpilaste koolipraktika on seotud kooli arvutivõrgu seadmete korrashoiu ja hooldustöödega ning arvutivõrgu kasutajatele tehnilise tugiteenuse pakkumisega. Õpilaste praktikabaasideks on Raplamaa, Järvamaa ja Harjumaa arvutifirmad ning Eesti suurim telekommunikatsiooniettevõtte Elion Ettevõtted AS. Valdkonnas põhikohaga töötavad õpetajad omavad kõik IT-spetsialisti kutsetunnistust. Õppetöösse on kaasatud erialaspetsialiste Tallinna Tehnikaülikoolist ja koostöölepingutega seotud arvutifirmadest. Eriala õpilased on olnud siiani Harju-, Järva- ja Pärnumaalt ning vähemalt 60% ulatuses Raplamaalt, vähesel määral on õppureid pärit ka Lääne- ja Jõgevamaalt. Selliseks võiks teeninduspiirkond ka tulevikus jääda, suurendama peaks Lõuna-Harjumaa õpilaste osatähtsust. Õppekavarühma eripära ja spetsialiseerumine Eripäraks on spetsialiseerumine arvutikasutaja tehnilisele toetusele ja tugiteenuste osutamisele ITvaldkonnas, millised realiseeritakse kooli õppekavva lülitatud valikainete kaudu. Arenguvaade 1. Eelkutseõppe käivitamine ja eriala tutvustamine põhikooli keskastme õpilastele. 2. Kahe uue õppekava käivitamine, sh lõpetanute kvalifikatsiooni tõstmise õppekava ja tehnilise tugiteenuse õppekava. 3. Kahe õpetaja vastavus Microsoft spetsialisti tasemele MSDNAA programmi raames. 4. Õppekavarühma akrediteerimine. 5. Väljalangevuse vähendamine. 6. Õppekeskkonna kaasajastamine. 7. Tugi- ja nõustamisteenuse toimimine. 8. Erialase huvitegevuse võimaluste suurendamine. 19

20 5.3. Ehitus ja tsiviilrajatised Ehitussektori kiirele kasvule järgnenud sügava mõõna tõttu langes oluliselt ka töötajate arv sektoris ligi inimese võrra. Majandusolukorra paranemise tingimustes on oodata ehitustööde mahu kasvu, kuid hõive ei saavuta enam buumiaegset taset. Samas on vajadus erialaste oskustega spetsialistide ja oskustööliste järele endiselt suur. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010). Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Kehtna MTK koolitab nii põhi- kui keskhariduse baasil Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja ja Maaparandus ja vesiehituse õppekaval. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide erialal on kool valikutega betoonitöödele spetsialiseerunud ainsana Eestis. Õpetajad on vastava erialase ettevalmistusega ning osalevad üle Eestilistes arendusprojektides. Õppekavarühma tugevad suunad koolis on ehitusgeodeesia ja betoonitööd. Koolil on koostööleping Eesti Betooniühingu ja Eesti Maaparandajate Seltsiga ning kool on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu liige. Koolil on müürsepa kutseeksamikeskuse õigused. Meie õppijatel on võimalus jätkata õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakenduskõrgharidust omandades. Lähitulevikus rajatakse 400 ruutmeetrit uut õppepinda, mis varustatakse ka vajalike seadmete ning tööriistadega. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide õppekava enamik õpilasi on pärit Rapla vallast ja maakonnast, mõne erandiga Võrumaalt ja Harjumaalt. Plaanis on taastada majanduskriisieelne teeninduspiirkond, mis hõlmas suures mahus Rapla maakonda ümbritsevaid piirkondi, nagu Pärnumaa, Läänemaa ja Harjumaa. Selle saavutamiseks on tehtud lepingud vastavate ühingute ja liitudega õppekava lisamoodulite väljatöötamiseks spetsialiseerumisega betooni- ja montaa itöödele, mis eristaks Kehtnas MTK- s õpetatava õppekava teiste koolide omast. Maaparandus- ja vesiehituse õpilased on pärit kogu Eestist. Õppekavarühma eripära ja spetsialiseerumine Kehtna MTK on ainuke kool, mis õpetab maaparandus ja vesiehituse eriala. Erinevalt teistest kivi- ja betoonkonstruktsioonide õppekava õpetavatest koolidest on viimasel aastal võetud suund betoonitööde mahu suurendamisele, kuna betoonitööd on seotud pinnasetööde ja rasketehnika kasutamisega ehitusturul. Selle jaoks on alustatud koostööd Betooniühinguga uute valikmoodulite väljatöötamiseks. REKK-is on kooskõlastatud uue betoonkonstruktsioonide ehitaja osaoskuse õppekava. Et teistest eristuda ja oma kindel positsioon leida, on õppekavarühm võtnud suuna rakendada väli- ja nulltsüklitöid kõigis õpetatavates õppekavades. Arenguvaade 1. Praktilise välitööde ehituskonstruktsioonide monteerimise õppeväljaku ja vesiehituse praktiliste tööde õppebaasi väljaarendamine 2. Õppekavade kaasajastamine ja arendus. 3. Toimiva õpilaste ja õpetajate tugisüsteemi loomine. 4. Õpetajate spetsialiseerumine teatud moodulitele õpetamise kvaliteedi parandamiseks. 5. Erialase huvitegevuse võimaluste suurendamine. 20

21 5.4. Majutamine ja toitlustamine Majutus- ja toitlustussektoris prognoositakse nõudluse suurenemist nii Euroopa Liidus kui Eestis ning seetõttu ka hõivatute arvu suurenemist. Tööjõu prognoosis nähakse ette nii välisnõudluse suurenemist (ööbimisega turistide, mitte ühepäeva-külastajate arvel) kui ka sisetarbimise kasvu, kuid uusi töökohti ei lisandu enam samas tempos kui varem. Samuti eeldatakse viimaste aastate arengute tõttu, et välismaal töötamine pole prognoosiperioodi lõpus enam nii aktiivne kui eelnevatel aastatel. Kokkuvõttes taastub suur osa majanduskriisi ajal kadunud töökohtadest. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010). Oluline on teeninduskultuuri tõstmine Eesti majutus- ja toitlustusasutustes, mis tagab ka nõudluse spetsialistide ja oskustööliste järele. Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli majutamise ja toitlustamise õppekavarühma jätkusuutlikkus väljendub kvaliteetses ja konkurentsivõimelise hariduse andmises oma valdkonnas. Uute õppekavade loomisel on suunaks võetud omanäolisuse kujundamine, mis hõlmab endas rahvuslikkust, loovust ning tervislikkust. Arengukava perioodil pannakse rõhku ka teeninduse praktilise õppe arendamisesse ning majutusteeninduse õppekava käivitamisele ja arendamisele. Samasse ajavahemikku jääb peahoone renoveerimine, millega kaasneb majutamise ja toitlustamise õppekavarühma õppebaaside kaasajastamine. Majutamise ja toitlustamise õppekavarühmas on võimalik õppida nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Lisaks on koolil kokk I ja II ning kelner I ja II kutseeksamikeskuse õigused. Pakume täienduskoolitusi ja nõustamist kõigil koolis õpitavatel erialadel. Kehtna MTK osaleb toitlustusteeninduse kutsevõistlustel, kus viimase kuue aasta jooksul on saavutused olnud väga head. Majutamise ja toitlustamise õppekavarühmas koka erialal õppijad on 67% pärit Raplamaalt, 14% Harjumaalt 7% Järvamaalt ja 6% Pärnumaalt. Toitlustusteeninduse erialal on õppijaid üle Eesti ja palju on inimesed Lõuna-Eestist. Tagasiside põhjal peavad lõpetajad olulisemaks individuaalset lähenemist õppijale. Valdkonna eripära ja spetsialiseerumine Majutamise ja toitlustamise õppekavarühma eripära kooli ajaloost lähtuvalt on kodumajanduse õpetajate koolitus. Suur osa meie kooli vilistlastest töötab kodumajanduse, majutamise ja toitlustamise õppekavarühma kutseõpetajatena Eesti kutseõppeasutustes. Arenguvaade 1. Teeninduse praktilise õppe arendamine. 2. Majutusteeninduse õppekava käivitamine ja arendamine. 3. Uute kooliõppekavade arendamine (erinevatele kliendirühmadele õpivormide sobitamine) 4. Õpilaste arvu säilitamine. 5. Akrediteeritud õppekavarühm. 6. Omatulu suurendamine ja otstarbekas kasutamine. 7. Tugi- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine. 8. Praktikasüsteemi parendamine. 9. Mooduli hindamine. Hindamismeetodite ja kriteeriumide väljatöötamine. 21

22 5.5. Transporditeenused ning mootorliikurid, laevandus, lennundustehnika Transpordisektoris prognoositakse hõive kasvu laonduses ja veonduse abitegevustes, teistes allharudes ei oodata suuri muutusi. Transpordisektoris on Eestis kõige rohkem esindatud maismaatransport, kus töötab üle poole tegevusala töötajatest. Teisteks olulisemateks valdkondadeks on veetransport ning laondus ja veonduse abitegevused. Prognoosi kohaselt töötab tulevikus samuti üsna suur osa transporditöötajatest välismaal, sest kvalifitseeritud töötajatest tuntakse puudust ka teistes riikides. Ametialade struktuur jääb eeldatavalt sarnaseks tänasele. Pooled sektori töötajatest on oskustöölised ja masina-operaatorid (sõidukite juhid, mehaanikud), posti- ja kullerteenistuse valdkonnas on valdavad teenindajad. Umbes pooled oskustöölistest on kutseharidusega. Kuna ametialade struktuuris suuri muutusi ei ole ette näha, siis vastab ka tööjõuvajaduse struktuur ametialade ja haridustasemete lõikes tänasele olukorrale. Perioodil oli veonduse ja laonduse tegevusalal hõivatud keskmiselt 50,8 tuhat töötajat. Prognoosi kohaselt suureneb hõivatute arv ligikaudu tuhande võrra, seda peamiselt laonduse ja veonduse abitegevuste arvel (MKM Tööjõu-vajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010). Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Kehtna MTK õpetab antud valdkonnas ainukesena mitmeid erialasid Eestis ning käesolevasse arengukavaperioodi jääb uue õppehoone valmimine, mis parandab oluliselt õppe- ja olmetingimusi, võrreldes hetkeolukorraga. Valdkonnas on õpilased pärit kogu Eestist. Õppekavarühma eripära ja spetsialiseerumine Kehtna MTK on spetsialiseerunud rasketehnika (veokid, bussid ja liikurmasinad) tehnikute ja mootorsõidukite juhtide väljaõppele. Eesmärk on tagada raskemasinate kasutamiseks vajalik kvaliteetne ja kvalifitseeritud tööjõud. Õppe kaudu püütakse anda parimaid võimalusi isiksuse arenguks ja edukaks toimetulekuks elukestva õppe ajastul. Kehtna MTK-s toimub nii põhikooli- kui ka keskkoolijärgne ning haridusnõudeta kutseõpe. Õpetatakse autotehnikuid, liikurmasinate tehnikuid, veoautojuhte, bussijuhte ning liikurmasinate juhte. Arenguvaade 1. Õpilaste arvu säilitamine. 2. Akrediteeritud õppekavarühm. 3. Finantsressursside otstarbekas kasutamine, k.a omatulu suurendamine, kulude optimeerimine. 4. Mõju kasvatamine ja positsioneerimine. 5. Väljaarendatud õpikeskkond ja selle kasutamine. 6. Täiendusõppe osakaalu suurendamine ja kättesaadavuse parandamine erinevatele sihtrühmadele. 22

23 6 RISKIANALÜÜS Eesmärk: Tegevusega kaasnevate riskide viimine vastuvõetava tasemeni ning riski esinemise tõenäosuse maandamine Indikaator Riskide hindamine X Riskide maandamine erinevates valdkondades X X X X Riskide maandamise tegevuskavad valdkondades ja struktuuriüksustes X X X 7 ARENGUKAVA KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA MUUTMISE KORD Arengukava koostati, kaasates kogu kollektiivi arengukava seminaripäevadel. Arengukava eesmärkide täitmist analüüsitakse igal kalendriaastal kevadel. Analüüs toimub kõigepealt kõikides struktuuriüksustes ja siis igakevadisel ülekoolilisel seminaril. Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisest annab kooli juhtkond ülevaate kooli nõukogule vähemalt kord aastas ning laiendatud koosseisuga õppenõukogule samuti üks kord aastas. Kooli arengukava muudetakse, kui - muutub haridusalane seadusandlus - muutuvad investeeringud - muutub haridusalane nõudlus - kooli õppenõukogu teeb ettepaneku - kooli nõukogu teeb ettepaneku - kehtiva arengukava periood saab läbi - muude kooli arengut mõjutavate asjaolude ilmnemisega Valminud arengukava kooskõlastatakse ja kinnitatakse kutseõppeasutuse seadusega ettenähtud korras. 23

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Programm Kutsehariduse sisuline arendamine Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamin

Programm Kutsehariduse sisuline arendamine Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamin Programm Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013 1.1.0501.08-0005 Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine EKKA Kutsehariduse Hindamisnõukogu

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu 05.06.2019 otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Dokument KD 107-1/V1 Leht 1/6 ARENGUKAVA LÄHTEKOHAD AASTATEKS 2013-2020 Koostas: Margus Ojaots Kinnitas: Margus Ojaots Kuup: 23.04.2013 Ida -Virumaa Kutsehariduskeskuse arengukava

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-пова

Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-пова Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-повар Õppekava kood EHIS-es 134899 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 180857 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõidukitehnik Vehicle technician техник по автомобилям

Rohkem

Tallinna Tööstushariduskeskuse arengukava

Tallinna Tööstushariduskeskuse arengukava KINNITATUD digitaalselt allkirjastatud Mart Laidmets Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA 2016-2020 2016 SISUKORD 1. Kutseõppeasutuse

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 27.09.2018 protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu 1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade

Rohkem

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1 Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korra aluseks on haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

8 Täiskasvanuhariduse programm docx

8 Täiskasvanuhariduse programm docx Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl

Taotleja Projekti TEST täiskasvanud II voor taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI KINNITATUD TKAK direktori 14.02.2006.a käskkirjaga nr 1-5/6 KINNITATUD direktori 05.11.2018 käskkirjaga nr 1-5/132 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus TAL-BIM TAL-BIM 2022 (Tallinn ehitusinfo mudelis) Eesmärk: tellijana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutaja ehitiste elukaare ulatuses teenusepakkujana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutamise võimalus ehitise elukaare

Rohkem