Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber L.KKL.RA-171496 1. Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi OÜ Kohila Vineer 1.2. Registrikood / Isikukood 12102800 2.1. Käitise nimetus OÜ Kohila Vineer 2.2. Käitise aadress Jõe tn 21, Kohila alev 2.4 T erritoriaalkood¹ ja L-EST 97² keskkoordinaadid 3268 X: 6559883, Y: 542024 2.5 Käitise tegevuse algusaeg 3. T egevusala 3.1. T egevus- ja alltegevusvaldkond Muud tegevusvaldkonnad - Vineeri tootmine üle 600 kuupmeetri ööpäevas 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. T ööaeg tundides aastas 7488 3.4. Ülesseatud tootmis võimsus 50 000m3 vineeri aastas 3.5. Aastane tootmis maht 4. Loa andja andmed 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 4.2. Registrikood 70008658 4.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 T allinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/21

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus Tabel 3. Käitise tegevus Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. Kvaliteedijuhtimissüsteemid. EVS-EN ISO 9001:2001 2. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega. EVS-EN ISO 14001:2005 3. Parimad võimalikud võtted puidu- ja mööblitööstusele, detsember 1999 4. T VMK kavandatav vineeritehas aadressil Jõe tn 21, Kohila vald, Rapla mk. T ehnoloogia eelprojekt, 2005 5. Kohila valla Jõe tn 21 kinnistule rajatava OÜ Grove Invest vineeritehase eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Aruanne. AS Maves. Detsember, 2005 6. Õigusaktid 7. Käitise, selle maa-ala ja ehituse ülevaatus 17. mai 2006 T ootmisetapid Vineeri kuumpressiga tootmine Palkide vastuvõtt ja käitlemine Elektrienergia tarbimine Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad Kuumpress 150 kwh elektrienergiat 1 m3 vineeri kohta ja 0,55 GJ soojusenergiat 1 m3 vineeri kohta Ladustusjääkide minimaalne hulk ja asfalteeritud laoplatsi olemasolu, mis vähendab tekkivate jäätmete pinnasesisaldust ja võimaldab neid 100% taaskasutada. Laoplats on asfalteeritud PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr(d) 0,5 GJ soojusenergiat 1 m3 vineeri kohta 4 Vastab Kohila vineeritehase laoplats on asfalteeritud 100% Vastavusmärge 4,7 Vastab - 0,37 MWh 1 m3 vineeri kohta 0,36 MWh 1 m3 vineeri kohta 5 Vastab 2/21

Puidu liimimine Palkide vihmutamine Spooni ja vineeri tootmine Juhtimine Juhtimine Materjali kuivatamine Puidu liimimine Vineeri pressimine ja mõõtulõikamine Liimimine pikijätkamisliiniga, defektsed ja mittestandardses mõõdus olevad spoonitükid liimitakse vahespooni iitmisseadmega. Palkide vihmutamisel kasutatakse vee korduvkasutust, liigvesi puhastatakse I klassi liiva-muda ja õlipüüdjas T ooraine kulu vähendatakse palkide eelneva mõõtmise ja optimeerimisega. Enne spooni treimist saab nii määrata paku optimaalset treimisasendit. Ei ole dokumenteeritud keskkonnajuhtimissüsteemi, kuid lähtutakse keskkonnaalastest seadustest ja normatiivdokumentidest On olemas kõigi töötajate ametijuhendid ning koolituskavad Rullkuivati firmalt A.Cremona. Spooni liimimine vineeriks toimub fenoolliimi abil. Kasutatakse suletud süsteemi, liimijäätmed ja seadmete pesuvesi segatakse uue liimi hulka Vineeri pressimiseks kasutatakse A.Cremona seadmeid Spooni treimine Kasutatakse Raute ja A.Cremona spoonitreiliini Vineeri lihvimine, parandamine ja sorteerimine Defektsete ja mittestandardsete mõõtudega spoonitükkide vähendab jäätmete kogust Vee korduvkasutust reguleeri-takse 50 m3 mahutiga, liigvesi 1260 m3/a puhastatakse enne juhtimist Keila jõkke liiva-õlipüüdjas. Puidu vihmutusplatsi ülevool ja asfaltplatsile kogunenud sademevesi läbib enne Keila jõe väljalasku liiva-mudapüüdja ja I klassi õlipüüdja, mille puhastusaste on 75%. Heitvee heljumi sisaldus ei ületa pärast puhastust 15 mg/l; ühealuseliste fenoolide kontsentratsioon jääb alla 0,1 mg/l. Jäätmetekke minimiseerimine 4 Vastab Vee kokkuhoid, veekogu (Keila j) saaste ärahoidmine 4,5 Vastab Vineeri väljatulek pakust 39% Vineeri väljatulek pakust 40% 4 Vastab Kuivatusreziimi tagamine toimub automaatselt vastavalt ettenähtud režiimile Välisõhku suunatud heitkoguse, liimijäätmete uuestikasutamise teel Keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded. Dokumenteeritud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine. On olemas kõigi töötajate ametijuhendid ning koolituskavad Energiakasutuse optimeerimne, liigkõrgete temperatuuride vältimine kuivatamisel Veepõhiste liimide, õhusaaste ja jäätmetekke minimiseerimine 2 Vastab 1 Vastab 4 Vastab 4 Vastab Vähendab jäätmete kogust ja müra Jäätmetekke minimiseerimine 4 Vastab Vähendab jäätmete kogust ja müra Jäätmete ja müra minimiseerimine 4 Vastab Kasutatakse firma A.Cremona liini. Energia kokkuhoid. Õhusaaste ja müra. Õhusaaste minimiseerimine 4 Vastab Heitvesi Vihmutusplatsi liigvee äravool (1260 m3/a) puhastatakse I klassi liiva-muda ja õlipüüdjas. Olmereovesi (5000 m3/a) antakse üle OÜ Kohila Maja. Puidubasseini leotusvesi (1500 m3/a) antakse üle OÜ Kohila Majale. Heitvett tekib 0,165 m3 1 m3 vineeri kohta Vihmutusplatsi liigvee puhastamine ja leotusbasseinide vee puhastamine 5 Vastab 3/21

Jäätmed Veekasutus Saasteainete eraldumine välisõhku Lõhn, müra, vibratsioon Juhtimine Juhtimine Spooni liimimine Tööga seonduvate õnnetuste ja ohtude ennetamine ning nende tagajärgede vältimine Palkide leotamine T ekkivad jäätmed kogutakse eraldi jäätmeliikide kaupa ja peetakse arvestust. Jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavake ettevõttele ja ohtlike jäätmete puhul lisaks ohtlikke jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Põhjavett (5000 m3/a) kasutatakse ainult olmevajadusteks, ülejäänud vesi (25000 m3/a) võetakse Keila jõest. Palkide vihmutamisel kasutatakse vee korduvkasutust Tehnoloogiliseks heiteallikaks on kuivati, liimiköök, liimimisliin, press, tolmisilo torn, puidulaastu ladu ja OÜ Fortum T ermest katlamaja Lõhna esineb liimitsehhis, peamisteks müra allikateks on puidu kohalevedu raudteel ning laadimine ja sorteerimine. Vibratsiooni esineb ainult purusti juures, kus inimesi ei viibi Olemas plaan tulekahju ennetamiseks ja tulekahju korral tegutsemiseks Olemas plaan reostuse vältimiseks ja reostuse korral tegutsemiseks Jäätmete liigiti sortimine Kogumine eraldi jäätmeliikide kaupa. Puidujäätmete taas kütusena 4,5,6 Vastab T ehnoloogilist vett kulub 0,50 m3 1 m3 vineeri kohta 0,50 m3 vett 1 m3 vineeri kohta 4,5 Vastab Saasteainete arvutuste ja hajuvusarvutuste põhjal ei ületa suitsugaaside ega lenduvate org. ühendite, formaldehüüdi, fenooli ja tolmu kogused maapinnalähedases õhukihis lubatud piirkontsentratsioone Kõigi müraallikate koosmõju on elamualal 54 59 dba. Loobudes laadimis- ja sorteerimistöödest öisel ajal, ei ületata normtaset (45 dba) T olmusilotornil on paigutatud filter puhastusastmega 90% ja katlamajal multitsüklon MC-50 suitsugaaside puhastamiseks puhastusastmega 85%. Saasteallikatest väljub formaldehüüdi 0,5 mg/m3 (PVT 5 mg/m3), fenoole 0,5 mg/ m3 (PVT 20 mg/ m3), tolmu 10 mg/m3 (PVT 20 mg/m3). Müra vähendamiseks loobutakse laadimis- ja sorteerimistöödest öisel ajal. Lõhna vähendamiseks paigutatakse liimimismasinate kohale ventilaatorid. Kirjalik plaan tulekahju ennetamiseks ja tulekahju korral tegutsemiseks Kirjalik plaan reostuse vältimiseks ja reostuse korral tegutsemiseks 4,5,6 Vastab 5,6 Vastab 2,3 Vastab 2,3 Vastab Kasutatakse fenoolliime 122 kg liimi 1 m3 vineeri kohta 100 kg liimi 1 m3 vineeri kohta 4,5 Vastab Olemas kaitsekonstruktsioonid ja koostatud juhendid Palkide leotamine toimub suletud veeringlussüsteemiga basseinides Kuivatusseadmete ja tolmueemaldussüsteemides on automaatselt ja käsitsi avatavad kustutussüsteemid Basseinide vesi (1500 m3) vahetatakse 1 x aastas Koostatud juhendid ja hädaolukordades tegutsemise kirjeldused Vee kokkuhoid, veekogu (Keila j) saaste ärahoidmine 4 Vastab 4,5 Vastab 4/21

Spooni liimimine Paku käitlus OÜ Fortum Termest katlamaja Liim ja liimiseadmete pesuvesi liigub kinnises süsteemis. Pesuvesi ja liimijäägid kasutatakse uue liimi segamisel Uus kaasaegne sorteerimisliin, frontaallaadur, basseini tõstuk ja koorimismõõtulõikusliin. Põhikatlamaja on puiduküttel, kaks katelt - MAXXTEC BIO8000 ja THZ- 2P70. Lisakatel gaasiküttel. 4,5 Vastab Vähendab jäätmete kogust ja müra Jäätmetekke minimeerimine 4 Vastab Optimaalse põletusrežiimi kontroll Välisõhu saaste 4 Vastab Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika T oorme säästlik Vee säästlik Energia ja kütuse kasutamise Energia ja kütuse tõhus Jäätmete kõrvaldamine Pinna- ja põhjavee kaitse Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine Vee säästlik Vee säästlik T ootmisjäätmed (palkide koored ja lõigatud otsad, spooni lõikamisel tekkiv puiduhake ja saepuru) kasutatakse kütteks PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Lõikemasinad, keskküttekatel Vastab Rakendatud Pidev veekulu ja trasside korrashoiu seire Veemõõtjad, visuaalne seire Vastab Rakendatud Tootmisruumides kasutatakse kütet vaid neis ruumides, kus inimesed töötavad Vastab Rakendatud Vähem energiat tarbivate valgustusseadmete luminestsentslambid Vastab Rakendatud Jäätmete üleandmine vastavalt jäätmeluba omavale isikule Vastab Rakendatud Lekkekindlad puiduleotusbasseinid, sademevee puhasti ja kanalisatsioonitrassid Ei esine PVT ei määratle Puidu niisutamisel (vihmutamisel) rakendatakse vee korduvkasutust (vesi kogutakse vahemahutisse) Puiduleotusbasseinid on aurumise vähendamiseks varustatud teisaldava katusega Vastab Rakendatud 50 m3 kogumismahuti Vastab Rakendatud Katus puiduleotus- basseini peal Vastab Rakendatud Meetme rakendamise tähtaeg 5/21

Jäätmete muu taas Pinna- ja põhjavee kaitse Müra vältimine või Abimaterjalide säästlik Reovee tekke Pooltoodete säästlik Vee säästlik Välisõhu saaste vältimine või Energia ja kütuse kasutamise Reovee tekke Pinna- ja põhjavee kaitse T oorme säästlik Välisõhu saaste vältimine või Ohtlikke aineid mittesisaldavad puidujäätmed kogutakse, antakse üle teisele ettevõttele ja taaskasutatakse kütusena Katlamaja katel Vastab Rakendatud Keskkonnanõuetele vastavad hoidlad ja hoidmismahutid Vastab Rakendatud Müratõkendamine Kuuseheki ja pinnasevallide rajamine tootmisterritooriumi lõunapiirile vastu uut elurajooni Vastab Rakendatud Puidu niisutamisel (vihmutamisel) vee korduvkasutus 50 m3 kogumismahuti Vastab Rakendatud Puidu vihmutussüsteemist ülevoolav vesi ja kõvakattega (asfalt) pindadele langev sademevesi puhastatakse enne juhtimist Keila jõkke liiva-mudapüüdjas ja I-klassi õlipüüdjas Heitvee puhastamine liivamudapüüdjas ja õlipüüdjas Pooltooteid ei ole PVT ei määratle Vastab Rakendatud Seadmete pesemine nii harva kui võimalik (pesu üle nädala) Liimisegajad, liimimismasinad Vastab Rakendatud T olmusilotornil oon paigaldatud filter puhastusastmega 90% ja katlamajal suitsugaaside puhastamiseks multitsüklon MC-50 puhastusastmega 85% Tolmufilter, multitsüklon MC-50 Vastab Rakendatud Kaasaegne tööliste riietus- ja pesuruumide kütte- ja ventilatsioonisüsteem Kütteradiaatorid, ventilaatorid Vastab Rakendatud Liimilao ja liimiköögi seadmete pesuvesi läheb korduvkasutusse Vee korduvkasutus Vastab Rakendatud T öötajate instrueerimine õnnetusjuhtumite vältimiseks ja õnnetusjuhtumite korral tegutsemiseks Vastab Rakendatud Toodangu tihe laborikontroll Kontrolli- ja mõõteinstrumendid Vastab Rakendatud Pneumotranspordisüsteemi asemel käisfiltrite Käisfilterid Vastab Rakendatud Pinnase kaitse Puiduplatsi vihmutusvee ja asfaltplatsidelt formeeruva sademevee puhastamine I-klassi liiva-muda ja õlipüüdja Vastab Rakendatud Muud asjakohased meetmed Kemikaalide säästlik Energia ja kütuse kasutamise Ühekordsete kindla sihituse ja temaatikaga koolituste korraldamine, k.a. keskkonnaalased koolitused Pesuvesi ja liimijäägid kasutatakse uue liimi segamisel Loengud, praktilised harjutused, atesteerimised Liimimismasinad, liimisegajad, spetsiaaltransport Vastab Rakendatud Vastab Rakendatud Kaasaegsed vähem energiat rarbivad ventilaatorid Ventilaatorid Vastab Rakendatud 6/21

Jäätmetekke minimeerimine Reovee tekke Müra vältimine või Sette tekke vähendamiseks on rakendatud meetmeid kuivaine sisalduse tõstmiseks. Analüüsiseadmed Vastab Rakendatud Taimeriga dušisegistite käitise pesuruumides Vastab Rakendatud Müra vähendamiseks öisel ajal laaditakse ja sorteeritakse puitu päevasel ajal Vastab Rakendatud Pinnase kaitse Puiduplatsi vihmutusvee korduvkasutus Kogumismahuti Vastab Rakendatud T oorme säästlik T oorme säästlik Vee säästlik Energia ja kütuse kasutamise Energia ja kütuse tõhus Jäätmetekke minimeerimine Reovee tekke Pinna- ja põhjavee kaitse Välisõhu saaste vältimine või Energia ja kütuse kasutamise Materjalikulu jooksev seire tootmisliinile paigaldatud on-line režiimis töötavate kontroll-mõõteriistade abil Kontrolli- ja mõõteinstrumendid Vastab Rakendatud Materjali kuluarvestus toodanguühiku kohta Kuluarvestus, mõõteinstrumendid Vastab Rakendatud Töötajate pesuruumides on duššidele paigaldatud taimerid Taimerid Vastab Rakendatud Kaasaegsed vähem energiat tarbivad tootmismasinad Tootmismasinad Vastab Rakendatud Pidev arvestus energia kulu üle Mõõturid, tolmukogujad Vastab Rakendatud Lihvimisvaru optimeerimine lihvtolmu tekke vähendamise eesmärgil lihvimismasinad Vastab Rakendatud T oorpuidu vihmutamiseks kasutatakse vett korduvkasutusena, mistõttu juhitakse loodusesse ainult suurte sadude ja lumesulamise aeg tekkiv vesi Pinnase ja põhjavee pidev kontroll ning meetmete rakendamine võimalike avariiliste reosutsjuhtumite vältimiseks T olm kogutakse kokku eraldi tolmuventillatsiooniga ja edastatakse kogumispunkrisse ning põletatakse katlamajas. Liimijäätmeid sisaldav tolm antakse üle ohtlikke jäätmeid käitlevale ettevõttele Tehases tekkivad puidujäätmed kasutatakse OÜ Fortum Termest katlamajas soojus-energia tootmiseks Vee korduvkasutus Vastab Rakendatud Analüüsiseadmed ja visuaalne ülevaade Vastab Rakendatud Tolmuventillatsioon, tolmukogujad Vastab Rakendatud Keskküttekatel Vastab Rakendatud Pinnase kaitse Sademevee ühtlustusbasseini rajamine kohtpuhasti ühtlasemaks koormamiseks Vastab Rakendatud Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja 7/21

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN Nimetus kaubakood Säilitamisviis, mahuti tüüp T oore 44032011 Puit Ladustamine avatud platsil Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevus valdkond või tehnoloogia protsess Kogus Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % Kaart 1-2 50 000 m³ Baasmaterjal läbi terve tootmisprotsessi 150 000 m³/a 39 Abimaterjalid 44151010 Kaubaalused ladu Plaanil nr 9 400 t Vineeri tootmine 30 000 t/a Abimaterjalid 44013980 Hakkepuit laopunker Kaart 1-2 400 m³ kütteks 510 000 m³/a 10,2 m3 Abimaterjalid 48081000 Kartong ladu Plaanil nr 8 70 t Pakendi valmistamisel 330 t/a 0,007 t Abimaterjalid 22019000 Vesi veetorustik veetrassid T oorpalkide vihmutamine ja leotamine, sideainete valmistamine, seadmete pesu, katlamaja omatarve, olmevesi 15 m³/a 0,6 m3 Abimaterjalid 68052000 Lihvpaber ladu Plaanil nr 8 10 t Materjali lihvimisel 100 t/a 0,002 t Abimaterjalid 39021000 Pakkekile, teibid jt pakkematerjalid ladu Plaanil nr 8 2 t Pakendi valmistamisel 8 t/a 8/21

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik KN Nimetus kaubakood T oore 35069900 Puiduliim SFZ 3014 (prefere 14f022, produkti kood 4022) T oore 35069900 Puiduliim SFZ 3014 (prefere 14f022, produkti kood 4022) T oore 35069900 Puiduliim SFZ 3014 (prefere 14f022, produkti kood 4022) T oore 35069900 Puiduliim SFZ 3014 (prefere 14f022, produkti kood 4022) Abimaterjalid 38112100 Industraalõli "Naftan" Abimaterjalid 28273200 polüalumiiniumkloriid Abimaterjalid 15099000 Oleiinhape Abimaterjalid 38112100 Plastne määre Litool-24 Abimaterjalid 38112100 Hüdraulikaõli Abimaterjalid 28151200 naatriumhüdroksiid Abimaterjalid 2683 Liimi kõvendi (prefere 24f683, produkti kood 2683) Abimaterjalid 38112100 Hüdraulikaõli Abimaterjalid 28332200 Alumiinium sulfaat Abimaterjalid 38112100 Plastne määre Litool-24 Säilitamisviis, mahuti tüüp 2 x 50 m3 spetsiaalses metallmahutis 2 x 50 m3 spetsiaalses metallmahutis 2 x 50 m3 spetsiaalses metallmahutis 2 x 50 m3 spetsiaalses metallmahutis Laoruumis spetsiaaltaaras Abihoones kottides Laoruumis spetsiaaltaaras laoruumis spetsiaaltaaras Laoruumis spetsiaaltaaras Abihoones spetsiaalses plastiktaaras Laoruumis kottides Laoruumis spetsiaaltaaras Abihoones spetsiaalses plastiktaaras laoruumis spetsiaaltaaras Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Kogus Ühik Tootmis protsess 10 100 m³ Spooni liimimiseks vineeriks Plaanil nr Kogus Ühik Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Nimetus 6 120 t/a 0,122 t Metanool (Metüülalkohol) CAS, EINECS või ELINCS nr 100 m³ Spooni 6 120 t/a 0,122 t Naatriumhüdroksiid 1310-73- 2 10 100 m³ Spooni 6 120 t/a 0,122 t Fenool (Hüdroksübenseen) 10 100 m³ Spooni 6 120 t/a 0,122 t Formaldehüüd (metanaal) 8 0.50 t seadmetele 1 t/a Määrdeõlid 74869-22-0 1 0.025 t Flotatsioon 0.30 t/a Alumiiniumoksiid 1344-28- 1 8 0.10 t Lõikeõli torude 0.20 t/a Karboksüülhapped, keermestamiseks di-, C4-C6 Ohukate gooria 67-56-1 0.50 108-95-2 0.10 50-00-0 0.10 68603-87-2 8 0.10 t seadmetele 0.20 t/a tsinknaftenaat 234-80-1 1 8 0.50 t seadmetele 1 t/a Määrdeõlid 74869-22-0 1 1 t Flotatsioon 12 t/a Naatriumhüdroksiid 1310-73- 2 8 30 t Segatakse puiduliimile 600 t/a Naatriumkarbonaat 497-19-8 20 Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % 7 0 15 25 80 Kaaliumkarbonaat 584-08-7 20 8 0.50 t seadmetele 1 t/a butüülfenool 204-884- 0 1 1 t Flotatsioon 12 t/a Alumiiniumsulfaat 10043-01-3 8 0.10 t seadmetele 0.20 t/a Määrdeõlid 74869-22-0 9/21 5 0.30 27 80

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti T üüp Plastmass mahuti Plastmass mahuti Spetsiaalne metallmahuti Maht Kasutusele võtmise kuupäev Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Nr. plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolu-torustikust Kaugus veekogudest 1 01.04.2007 Naatriumhüdroksiid (vedel) - - Abihoone 50 m 500 m (Keila j) 1 01.04.2007 Alumiinium sulfaat (vedel) - - Abihoone 50 m 500 m (Keila j) 2 01.09.2006 Puiduliim 14J022 - - Plaanil nr 10 50 m 500 m (Keila j) Kott 1 01.09.2006 Kõvendaja 24J688 - - Liimi köök 50 m 500 m (Keila j) Kott 25 01.04.2007 Polüalumiiniumkloriid - - Abihoone 50 m 500 m (Keila j) Kaugus puurkaevudest 215 m 215 m 215 m 215 m 215 m Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed 10/21

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. 12.1 Veehaarde nimetus Kohila vineeritehas 12.2 Veehaarde kood PIH0000072 12.3 Veekogu nimetus Keila jõgi 12.4 Veekogu kood VEE1096100 12.5 Veehaarde L-Est koordinaadid X: Y: 12.6 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kv II kv III kv IV kv Ö ö päevas Sek undis Veevõtt 2 006 10 000 1 000 4 000 4 000 1 000 317 Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. 15.1 Väljalaskme nimetus Kohila spoonitehas 15.2 Väljalaskme kood RA097 15.3 Reoveepuhasti nimetus 15.4 Reoveepuhasti kood 15.5 Reoveekogumisala nimetus 15.6 Reoveekogumisala kood 11/21

15.7 Suubla nimetus Kasekopli kraav 15.8 Suubla kood VEE1096111 15.9 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6560266 Y: 542331 15.10 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 15.11 Lubatud vooluhulk (m3) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 15.12 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 15.13 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Saasteaine nimetus Heljum Kahealuselised fenoolid KHT Nafta Ühealuselised fenoolid Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr HEL FEN2 KHT NAF FEN1 Saasteaine CAS nr 15.14 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused 12/21

Tabel 16. Äkkheide vette Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded 18.1 Proovivõtunõuded Proovivõtukoht on koordinaatidel x= 6560266 ja y= 542331 18.2 Analüüsinõuded Proovid analüüsida atesteeritud laborites. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L Est) Seire Kohila spoonitehas RA097 X: 6560266 Y: 542331 Seiratav näitaja Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Ühealuselised fenoolid üksikproov üks kord poolaastas Kahealuselised fenoolid üksikproov üks kord poolaastas Heljum üksikproov üks kord poolaastas KHT üksikproov üks kord poolaastas Nafta üksikproov üks kord poolaastas 18.4 Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks Tabel 19. Suubla seire nõuded Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kogus Ühik 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.22 tonni PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 9.145 tonni 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 0.191 tonni 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 0.22 tonni 13/21

Märkused Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHKprojektist) Heiteallikas Saasteaine Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) V-7 Liimi valmistamine 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 0.002 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.05 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 0.003 PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.05 V-6 Puidulaastu ladu PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.056 V-5 T olmusilo torn PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.017 V-4 Press 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 0.004 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 0.004 V-3 Liimi laotaja PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.02 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 0.001 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 0.001 8032-32-4 Ligroiin ehk toorbensiin 0.02 V-2 Kuivati PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.12 V-1 Kuivati PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.027 Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused 14/21

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik T ekkivad jäätmekogused Käideldavad jäätmekogused, t/a T onni põhitoodangu kohta 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 0.20 9 900 03 01 04* - Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer 0.12 5 800 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* t/a 0.90 44 900 06 05 02* - Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 11 08 04 15* - Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 0.004 365 13 01 13* - Muud hüdraulikaõlid 1 13 02 04* - Mineraalõlipõhised klooritud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 1.40 13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 12 15 01 02 - Plastpakendid 4 15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 5 15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 16 01 07* - Õlifiltrid 2 16 06 01* - Pliiakud 1 17 04 05 - Raud ja teras 6 20 01 01 - Paber ja kartong 20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.045 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 45 3 Kogumine Vedu T aas Toimingu kood Kogus (t/a) Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused 15/21

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ladustamiskoht Number plaanil või kaardil L-EST 97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Üheaegselt platsil ladustatav kogus kokku t Jäätmeliik Plaanil V-8 Hoones kaitstuna sademete ja tule eest. 0 03 01 04* - Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer Kaart 1-2 Koguda konteineri ja üle anda lepingulisele jäätmekäitlusettevõttele. 0 06 05 02* - Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted 5 Ladustamise piirkogus t/a 110 t/kv Üheaegselt platsil ladustatav kogus t Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded T egevuse liigid T ehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded T avajäätmete hoidmine Puukoor, laast, saepuru Liimi jäätmed Ohtlikke aineid sisaldavad puidujäätmed Jäätmehoolduse korraldus Ohtlike jäätmete hoidmine T avajäätmete hoidmine Leotusbasseinide ja kohtpuhasti sete Hoida konteineris või selleks ettenähtud ja tähistatud kohas. Hoida ettenähtud ruumis Liimimisseadmete pesuvett tohib kasutada uue liimisegu valmistamiseks. Kasutuskõlbmatud liimijäätmed tagastada liimi tarnivale ettevõttele või ohtlikke jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Koguda vastavas punkris. Ettevõttel peab olema hästi toimiv ja seadusandlusega kooskõlas jäätmehoolduse korraldus. Ohtlike jäätmete hoiuruum peab olema lukustatav. Luminestsentslampe koguda nende purunemise vältimiseks karpi, õlijäätmeid korgiga suletavatesse kanistritesse või vaatidesse. Hoida konteineris või selleks ettenähtud ja tähistatud kohas. Leotusbasseini tühjendada vähemalt üks kord aastas. Kohtpuhasti sete koguda konteineri. Kirjeldus Prügikonteinerid peavad olema pealt suletavad ja nende tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis võimaldab vältida haisu teket ja üle täitumist Ruumi uksed peavad olema saepuru väljalendlemise vältimiseks suletud. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimijääke (praak vineer), võib kasutada katlamajas kütteks. Liim ei tohi sattuda maapinnale, vette ega kanalisatsiooni. Liimpeab liikuma suletud süsteemis, lekete ilmnemisel võtta kasutusele meetmed rikke kõrvaldamiseks ja reostuse vältimiseks. Ohtlikke aineid sisaldav saepuru ja tolm anda üle ohtlikke aineid käitlevale ettevõttele. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kõik ohtlikud jäätmed peavad olema nõuete kohaselt märgistatud. Vedeljäätmete kogumisnõud peavad paiknema betoneeritud põrandal ja ümbritsetud vedelike laialivalgumist tõkestava piirdega. Prügikonteinerid peavad olema pealt suletavad ja nende tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis võimaldab vältida haisu teket ja üle täitumist Settest tuleb määrata fenoolide sisaldus. Kui fenoolide sisaldus ei ületa piirnorme tööstustsoonis, siis võib selle anda komposteerimiseks, kui kogused on ületatud, tuleb sete üle anda ohtlike jäätmete käitlejale. Puhasti sete tuleb üleanda ohtlikke jäätmeid käitlevale ettevõttele. Rakendamine Kogu tegevuse jooksul Kogu tegevusaja jooksul. Kogu tegevusaaja jooksul Kogu tegevusaja jooksul. Kogu tegevusaja jooksul Kogu tegevusaja jooksul Kogu tegevuse jooksul Kogu tegevusaja jooksul. 16/21

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus T egevuse liigid Meetme kirjeldus Meetme rakendamine T ehnika ja tehnoloogia valik T ehnika ja tehnoloogia valikul arvestada parima võimaliku tehnoloogia kriteeriumitega. Jäätmekäitluse alustamisel, tehnoloogia uuendamisel. Ettevõtte tegevuse tulemusena tekkinud ja/või saadud jäätmed Kõik ettevõttes olemasolevad jäätmed tuleb üle anda vastavalt jäätmeluba omavale isikule nende edasiseks käitlemiseks. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel. Kontrollida reostuse puudumist Reostuse olemasolul see kokkukoguda ja üle anda vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Vahetult enne tegevuse lõppemist. Kasutatud tehnoloogia utiliseerimine Kasutatud tehnilised seadmed puhastatakse jäätmetest. Õlid kogutakse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Metall(seadmed) konserveerida või anda üle uuele omanikule/jäätmekäitlejale. Vajadusel ja võimalusel raudbetoonmaterjalid purustada ja taaskasutada ehitustäitematerjalina. Jäätmekäitluse lõpetamisel. Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded 17/21

Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Kütuse, energia tootmine ja tarbimine Tabel 41. Kütuse ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa T ootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Pressimine 900 900 27 27 0 Puruärastus 900 900 0 0 Puidu leotamine 0 194 194 0 Lõikus ja koormine 1 240 1 240 0 0 Kuivati 3 100 3 100 129 129 0 Pakkude sorteerimine 1 120 1 120 0 0 Treiliinid 2 480 2 480 0 0 Spoonikäitlus 2 170 2 170 0 0 Muu kasutus 1 800 1 800 30 30 0 Suruõhusüsteemid 900 900 0 0 Üldvalgus, ventilatsioon 600 600 0 0 Lihvimine, parandamine, sorteerimine Muu tarnija 2 790 2 790 0 0 18/21 Kokku

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus Lõhna allikas Liimitsehh Nr plaanil või kaardil Plaanil nr 11 Puiduleotusbasseinid Plaanil nr 11 Lõhnaaine või ainete segu Formaldehüüd, fenool Vees lagunev orgaaniline aine Kasutatud määramismeetodid Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus - - Nõrk lõhn liimitsehhis T õmbeventilaatorid liimimismasinate kohal, liim liigub suletud süsteemis, jäätmed veetakse ära. - - Nõrk lõhn puiduleotusbasseinide ümbruses, max 100 m Basseine puhastatakse iga aasta, basseinide peale on ehitatud katus. Kui lõhn muutub liiga tugevaks, puhastatakse basseine sagedamini. Tabel 45.1 Vibratsioon Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra Omaseire Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Jäätmekäitluskoha seire Jäätmekäitlust ei toimu Heite keskkonnamõju seire Ei nähta ette Heitetekke seire Heitmete arvestus ja regulaarne analüüside võtmine Rakendatud Jäätmetekke seire Jäätmete arvestus ja meetmete rakendamine jäätmete hulga vähendamiseks Rakendatud Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Pinnase ja põhjavee pidev kontroll ning meetmete rakendamine võimaliku avariiliste reostusjuhtumite vältimiseks Rakendatud Tootmise seire Pidev arvestus materjali ja energia kulu üle Rakendatud Meetme rakendamise tähtaeg Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed 19/21

Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ootmisetapp, Võimaliku avarii ohu kirjeldus tehnoloogiaprotsess Vineeri ja spooni tootmine Vineeri ja spooni tootmine Elektrikatkestus T ulekahju Vineeri ja spooni tootmine Jäätmekäitlus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T raumad, mürgitused, põletused, jm T äiendkoolitus - T raumad, mürgitused, põletused, jm T ööjuhistes toodud ohutusnõuete täitmine - Eesti Energia poolne katkestus, ettevõtte alajaama väljalülitus tulekahju korras T ootmisprotsessi seiskumine, töötajate vigastuse, mürgituse ja põletuse oht, toodangu hävimine. Mürkainete eraldumine atmosfääri, reostunud kustutusvee võimalik sattumine pinnasesse, muude hoonete ja hoidlate ning naaberkinnistute ohustamine. T raumad, mürgitused, põletused, jm. T raumad, põletused, mürgitused, lekked, seadme rike/purunemine, tulekahju Hädaolukorra avastanud töötaja tegutseb vastavalt juhisele (vt kompleksloa taotluse tekstiosas ptk 12.2) Hädaolukorra avastanud töötaja tegutseb vastavalt juhisele (vt kompleksloa taotluse tekstiosas ptk 12.2) Vastav uute töötajkate instrueerimine ja töömeetodite/ohutusnõuete tutvustamine; väljaõpe töökohtadel Kõik jäätmekäitlusega tegelevad töötajad peavad olema pädevad oma tööülesannete piires, sh teadlikud võimalikest ohtudest ja õnnetuste vältimise viisidest. T öötajate instrueerimine enne tööle asumist ja täiendkoolituse korraldamine vastavalt vajadusele. Anda esmaabi. Vajaduse korral pöörduda arsti poole. T egutseda vastavalt keskkonnareostuse, õnnetusjuhtumite ja tulekahju korral käitumise plaanile ja hädaolukorraplaanile. teavitada õnnetusest Keskkonnaametit. Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Vastavalt vajadusele Vastavalt vajadusele Uue töötaja tulekul - Tabel 53. Tegevushälbed T egevushälbe liik T ootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede T ootmisseadmete rikked Spoonitootmisjaoskond; linttransportöörid, puidupurustaja Seadmed lülitatakse vooluvõrgust välja, ümbrus puhastatakse jäätmetest, vajadusel kõrvaldatakse viga Puhastustööd T ehnoloogiaseadmete töö lõpetamine 1..Laadimissõlm, 2. Basseinid, 3. Spoonitootmisjaoskond, 4. Lint-transportöörid, puidupurustajad Spoonitootmisjaoskond; lint-transportöörid, puidupurustaja 1.Territooriumi puhastamine prügist. 2. Koor, pinud, jäätmed, mustus, uppunud palkide väljatõstmine üks kord 6 kuu jooksul. 3. Puhastatakse jäätmetest ja toimetatakse selleks ette nähtud kohta iga vahetuse lõpul. 4. Puidujäätmed koristatakse pärast iga vahetuse lõppu. Masinad lülitatakse välja ja ümbrus puhastatakse. 20/21

Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel. Andmete liik Heitvee seire Andmete sisu Vastavalt tabelis 15 "Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa" Keskkonnaameti e-teenustesse lisades ja/või saates loa haldurile digitaalselt või paberil. Andmete esitamise sagedus Üks kord poolaastas Kohustuse algamise viis Määratud kuupäev Kohustuse algamise kpv 01.01.2017 Tabel 58. Kompleksloa lisad Nimetus LHK projekt Asukohakaart Asendiplaan T ootmishoone plaan T ootmise plokk-skeem Manus Lisa 1: LHK projekt_2005.pdf Lisa 2: Kaart 1-1. Asukohakaart.pdf Lisa 3: Kaart 1-2. Asendiplaan.pdf Lisa 4: Kaart 1-3. T ootmishoone plaan.pdf Lisa 5: Lisa 3-1. T ootmise plokk-skeem.pdf 21/21