Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tallinna arengustrateegia 225 ajakohastamine Töömaterjal trendide analüüsiks ja Tallinna linna positsioneerimiseks Täitja: Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 517, Rüütli 4 Tel 7 44 16 72 geomedia@geomedia.ee www.geomedia.ee Hankija: Tallinna Linnavalitsus Tartu 29
Ettevõtlus ja töö Tallinnas toodetakse pool Eesti SKPst. Keskpikas trendis on pealinna osakaal kasvanud. 12 52 1 51 5 8 49 6 48 4 47 46 2 45 1999 2 21 22 23 24 25 26 SKP turuhindades, miljonit krooni 3962,5 452,8 51839,8 59265,8 6742,4 75554 849,8 1479,8 Regioonide osatähtsus SKP-s, % 46,8 47,3 47,9 48,8 49,3 5 48,5 5,8 44 Joonis 1. Regionaalne SKP Läänemere pealinnaregioonidest on Tallinna SKP kõige väiksem, kuid erinevalt Põhjamaade pealinnadest ei ole majanduse mastaabierinevus teiste Balti riikidega suur. SKP kasv on olnud Balti riikide pealinnades olnud kõigis enam-vähem võrdselt kiire. 16 14 12 1 8 Harju maakond Riia linn Vilniuse maakond 6 4 2 1999 2 21 22 23 24 25 26 Joonis 2. SKP muutus turuhindades, mln. krooni www.geomedia.ee 2
SKP elaniku kohta Harjumaal teiste balti riikide pealinnadest kõrgem, samas jääb see väga oluliselt alla Põhjamaade pealinnaregioonide vastavale näitaja väärtustele. 3 25 2 15 1 5 1999 23 26 Harju maakond 88523 152665 239987 Riia linn 67376 17313 187693 Vilniuse maakond 73848 19712 169757 Joonis 3. SKP elaniku kohta, kroonides Tallinn on Eesti teenindus-, kaubandus-, finantskeskus, milles paikneb enamuse üleriigiliste ettevõtete juhtimine. Rahvusvaheliste ettevõtete Eesti turule suunatud harukontorid on samuti valdavalt Tallinnas. Tallinna osakaal Eesti kaupade ja teenuste müügis on üle 2/3 ning see on viimasel kümnendil kasvanud. 7,% 68,% 68,1% 68,1% 66,% 66,2% 66,3% 65,3% 65,3% 66,% 64,% 62,4% 63,5% 62,9% 63,8% 62,% 6,7% 6,% 59,1% 58,% 56,% 54,% 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 Joonis 4. Tallinna osakaal Eesti kaupade ja teenuste müügis www.geomedia.ee 3
Teisest küljest on Tallinn Läänemere piirkonna riikidest väikseima rahvusliku siseturu keskuseks. Linna, regiooni ja riigi majanduse ja ettevõtluse edukus sõltub konkurentsivõimest välisturgudel, nõudlusest seal. Tallinna osakaal ekspordis on 38% ning see on võrreldes 24 aastaga langenud ligi 1 protsendipunkti võrra. Linna ettevõtete ekspordi mahud on 25-28 olnud suhteliselt stabiilsed, seoses sihtturgude nõudluse vähenemisega võib eeldada lühiperspektiivis mõningast langust. Tallinna ettevõtete import ületab ligi kahekordselt eksporti, mõningane impordi suhteline langus toimus 28.a. 12 1 8 6 Eksport Import 4 2 24 25 26 27 28 Joonis 5. Tallinna ettevõtete eksport ja import, kroonides Ekspordi/impordi suhte alusel Tallinna majandus erineb selgelt muust Eestist, kus see on tasakaalus ning 28.a. ületas eksport importi. Tallinna ise impordi tarbijana, kuid samuti pealinna ettevõtete kaudu toimub import, mis sisekaubanduse võrkudes müüakse kogu Eestis. www.geomedia.ee 4
25% 2% 184% 181% 199% 26% 184% 15% 1% 11% 93% 12% 15% 95% muu Eesti Tallinn 5% % 24 25 26 27 28 Joonis 6. Impordi suhe eksporti Valdav osa Tallinna ettevõtetest on väikeettevõtted. Üle 5 töötajaga ettevõtteid vaid ligi 8 ning üle 25 töötajaga ettevõtteid 15. Töötajate arv 22 23 24 25 26 27 Osakaal 25 ja enam 76 83 88 85 93 15,3% 5-249 59 524 569 69 635 676 2,% 1-49 2857 2885 28 2989 316 3214 9,6% Vähem kui 1 2334 2842 23145 2513 27533 29378 88,% Kokku 23776 24334 2662 28696 31421 33373 1,% Rahvusvahelise konkurentsi mõttes on olulisi tegijaid Tallinnas vaid mõned üksikud, nt. Tallink teenuste eksportijana, BLRT Grupp laevaehituses. Kuid ka need Põhjamaade ja Ida-Euroopa kontekstis tagaplaanil. 28.a. Financial Timesi Kesk- ja Ida-Euroopa 5 suurima ettevõtte seas oli 2 Eesti ettevõtet, neist kõrgeimal kohal Tallink (228), 7 Leedu ja 5 Läti ettevõtet. Tallink Grupi müügitulu oli 28.a. 11,9 mrd. krooni, millega ta jääb kaugele Põhjamaade TOP 1st. Ekspordile suunatud tootearendus toimub eelkõige SMEdes ning pigem rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtetes (nt. Skype). Tööstustoodang on perioodil 1995-27 jooksvates hindades 3,5 kordistunud 1 mrd. kroonilt 36 mrd. kroonini. Vähenenud on Tallinna osakaal Eesti üldise tööstustoodangu mahus, seda eelkõige Harjumaale liikunud või seal tekkinud tööstusettevõtete arvelt. www.geomedia.ee 5
Harjumaa osakaal Eesti tööstustoodangus on võrrelduna 199ndataega vähenenud vaid mõne protsendipunkti võrra. 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% Tallinna osakaal Eestis Tallinna osakaal Harjumaal Harjumaa osakaal Eestis 3% 2% 1% % 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 Joonis 7. Tööstustoodangu osakaal Mitmed linnasisesed tööstusalad on muutunud või planeeritud muutuma elamu- ja äripiirkondadeks. Peamiste tööstuspiirkondadena nähakse linnas Betooni tänava, Astangu, Suur-Sõjamäe, Peterburi mnt., Männiku tee piirkondi. Olulisemateks arendusteks linnas on Ülemiste City ja Tallinna Tehnoloogiapark Tehnopol Mustamäel ning linna ettevõttena Lasnamäe Tööstuspark. Ülemiste City on asutatud 25. aastal eesmärgiga ehitada endise Dvigateli tehase 33-hektarilisele territooriumile kaasaegne linnaosa, kus leiaksid endale uue kodu uuendusmeelsed ja teadmisi hindavad ettevõtted. Ülemiste City väärtustab kõrgelt inspiratsiooni, milleta ei saa ükski loominguline inimene ja edukas ettevõte. Ülemiste City arendusprojekt jaguneb tinglikult kolme tsooni - bürood, tootmisettevõtted ja messikeskus. Piirkonna väljaehitamisel leiavad Ülemistes Citys uue töökoha keskmiselt 3 inimest. Tehnopol on teadus- ja ärilinnak alustavatele ja kasvavatele ettevõtetele. Täna asub Tehnopolis 14 ettevõtet, Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž. Tehnopol pakub ettevõtetele sobivaid äripindasid, äriarendusteenuseid, tihedaid koostöövõimalusi ülikoolidega ja rahvusvaheliste võrgustikega. Tehnopolil on: 14 pargis tegutsevat ettevõtet; 9,5 hektari suurune territoorium pargi pidevaks arendamiseks; pargis asuvatele ettevõtetele mõeldud äri- ja olmeteenused; täna ligi 36 m² renditavat pinda; Eesti suurim äriinkubaator, kus tegutseb 26 alustavat ettevõtet; vahetus läheduses kaks ülikooli 12 tudengi ja 11 teadlasega; 3 teadusarenduskeskust. Alates 22. aastast on Tallinnasse rajatud 3 ettevõtlusinkubaatorit, millest kaks - Kopli Ettevõtlusinkubaator (24) ja Ülemiste www.geomedia.ee 6
Ettevõtlusinkubaator (23) - tegutsevad linnale kuuluva sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid raames. Lisaks tegutseb Tallinna Tehnoloogiapargi TEHNOPOL raames Mustamäe Tehnoloogiainkubaator (22), mis ning on suunatud eelkõige teadmiste- ja tehnoloogiapõhistele ettevõtetele. Tallinn on Eesti transpordi- ja logistikakeskus. Siin paiknevad rahvusvaheline lennujaam, kauba- ja reisisadam ning raudtee infrastruktuurid, mis rahuldavad ettevõtluse lähiperspektiivi vajadusi. Tallinna sadam konkureerib eelkõige teiste Balti riikide sadamatega Läänemere idakaldal ning kuulub 4 suurema sadama hulka, olles hetkel taandunud nii cargo kui ka konteinerite mahtude poolest kolmandale kohale. 27.a. seisuga oli Tallinna Sadam konteinervedudes Läänemere sadamate seas 1. kohal, jäädes liidrile St. Peterburi sadamale mahtude poolest u. 1-kordselt alla ning Kotkale ja Helsingile üle 2 korra. Tabel 1. Cargo transpordi mahud 28-29 jaanuar/veebruar (mln tonni, Klaipeda Sadama andmed) 28 1-2 29 1-2 29 / 28, % (+, -) Ventspils 5 427, 5 21, -4 Riga 4 698,1 5 14,6 6,7 Tallinn 5 77,2 4 713,6-7,2 Klaipėda 5 7, 4 282, -14,5 Tabel 2. Konteinerite vedu 28-29 jaanuar/veebruar (TEU) 28 1-2 29 1-2 29 / 28, % (+, -) Klaipėda 58 184 41 249-29,1 Riga 33 184 28 397-14,4 Tallinn 26 42 23 216-12,1 Ventspils 2 328 6-97,4 Tallinna Lennujaamast väljub 23 rahvusvahelist sihtkohta, mis on rohkem kui Vilniusest (17 sihtkohta) kuid vähem kui Riiast ja Põhjamaade pealinnadest. Reisijate arv on kasvanud 24.a. 1 miljonilt reisijalt 1,8 miljoni reisijani 28.a, mis on lähedane Vilniuse lennuvälja reisijate arvule (27.a. 1,7 miljonit), kuid jääb nii Riia (28.a. 3,7 mln reisijat) kui ka teiste Läänemeremaade pealinnade lennujaamade reisijate arvule oluliselt alla (27. a. Kopenhaagen 24 mln; Stockholm 19 mln., Oslo 15 mln, Helsinki 13 mln reisijat). Rahvusvahelise ettevõtluse ja tööjõu liikumise seisukohast on lennuühendus Tallinnaga rahuldaval tasemel. Tallinna tehnilise infrastruktuuri võimsus ja seisund ei ole ettevõtluse arengu seisukohast oluliseks takistuseks elektri-, www.geomedia.ee 7
soojusenergia-, veevarustuse ja elektroonilise side kanalite võimsus ületab üldjuhul olemasolevat vajadust. Piirangud eksisteerivad üksnes kõrge vee- ja energiavajadusega tööstuse osas. Energia jms tehniliste sisendite hind on Läänemere regiooni kontekstis hetkel konkurentsivõimeline. Tallinn on Eesti tööjõuturu keskus, siin on parim töökohtade valik ja elukeskkonna võimalused. Kõrge tööjõu mobiilsus linnastu siseselt. Rahvusvaheliselt mitte väga konkurentsivõimeline tööjõuturg madal palgatase ning vähe väljakutseid ja meelitusi rahvusvaheliste manageride ja tippspetsialistide jaoks. Tallinna tööjõu suurus on viimase kümne aasta jooksul jäänud samale tasemele 225 tuhat inimest, Harjumaal on see tõusnud 1 tuhande võrra ning on ligi 3 tuhat inimest. Riia linna tööjõu suurus on 372 tuhat inimest ja Vilniuse maakonnas 439 tuhat inimest. 35 73 3 72 25 71 2 15 7 69 Harju maakond Tallinn Tööjõus osalemise määr Tallinnas 1 68 5 67 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 66 Joonis 8. Tööjõud Tööhõive määr on Tallinnas ja teiste Balti riikide pealinnades kasvanud ning 27. a. Seisuga kõigis kolmes keskuses väga sarnane jäädes vahemikku 66-69%. www.geomedia.ee 8
7 68 66 64 62 6 Tallinn Riia Vilnius 58 56 54 52 22 23 24 25 26 27 Tabel 3. Tööhõive määr 1 9 8 7 6 5 4 15-24 25-49 5-74 3 2 1 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Tabel 4. Tööhõive määr vanusrühmades Tallinna tööjõuregiooni (st. Harjumaa) tööhõivestruktuuris toimusid peamised muutused primaar- ja sekundaarsektori osakaalu vähenemine ja tertsiaarsektori suurenemine 199ndatel. 2-28.a. on tööhõivestruktuur sektorite lõikes olnud suhteliselt muutumatu. www.geomedia.ee 9
1% 8% 6% 4% 2% % 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Tertsiaarsektor Sekundaarsektor Primaarsektor Joonis 9. Majandussektorites hõivatute osakaal Harju maakonna tööhõives Tallinna regiooni hõivestruktuur majandusektorite lõikes on väga sarnane Vilniuse regioonile, sekundaarsektori osakaal neis ületab Põhjamaade pealinnasid 1-15 protsendipunkti võrra. 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 68,2 68,6 82,4 84,4 86,6 Tertsiaarsektor Sekundaarsektor Primaarsektor 3% 2% 1% 3,5 28, 17,2 15, 12,8 % 1,3 3,3,4,6,6 Harju maakond Vilniuse regioon Helsingi regioon Kopenghaageni regioon Oslo regioon Joonis 1. Majandussektorites hõivatute osakaal Harju maakonna tööhõives www.geomedia.ee 1
Hõives on Harjumaal alates 24. aastast ülekaalu saavutanud valgekraed, samas kui Eestis tervikuna on sinikraede osakaal jätkuvalt suurem. 6 58 56 54 52 5 48 46 44 42 4 Joonis 11. Hõive ametirühmade lõikes Üle 8% töötab erasektoris. Kiire muutus toimus 199ndatel, alates 2.a. aastast erasektori osakaal tõusnud veel 6 protsendipunkti võrra. Võrreldes Riia ja Vilniusega on erasektori osakaal Tallinnas 5 protsendipunkti võrra kõrgem. 1% 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Eesti - valgekraed Eesti - sinikraed Harjumaa - valgekraed Harjumaa - sinikraed 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% % 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 12. Tallinna tööhõive avalikus ja erasektoris Erasektor Avalik sektor www.geomedia.ee 11
Kvalifitseeritud tööjõu juurdekasvul probleemiks ülikoolide suhteliselt kesine tase ja erialaline piiratus. Väga vähe uusi doktoreid, eriti Tallinna ülikoolidest aga ka üldisemalt Eestis. Paranenud olukord rakenduskõrghariduses ja kutsehariduses. Linna roll spetsialistide koolituses on institutsionaalselt tagasihoidlik. Palju on tööjõuturul pooliku haridusega noori ning korraliku erialase hariduse või ümberõppeta isikuid valedel erialadel. Täiendkoolituses osalevad peamiselt avaliku sektori töötajad, ettevõtete juhid ning töötud, kuid vähe kesktaseme spetsialistid. Elukestva õppe kultuur on nõrgalt juurdunud võrreldes Põhjamaadega. Töötus on viimastel aastatel olnud riigi keskmisest madalamal tasemel, eriti madal perioodil 26-28.a. Lühiperspektiivis on toimumas kiire töötuse kasv nii Tallinnas, Harjumaal kui kogu riigis. 16 14 12 1 8 Eesti Tallinn 6 4 2 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 13. Töötuse määr 18 16 14 12 1 8 Harju maakond Tallinn 6 4 2 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Joonis 14. Registreeritud töötute arv 28-29 algus www.geomedia.ee 12
Seoses majanduse tugeva tsüklilisusega on tööjõuturu vajadused üksikutes valdkondades kiiresti muutunud 2. aastate keskpaigas kahekordistunud ehituse ja kinnisvarasektoris toimunud nõudluse kasv on asendunud samakiire vajaduse langusega. Muus osas on tööhõive struktuur lühiperspektiivis küllaltki stabiilne. 5, Töötlev tööstus - Manufacturing 45, 4, Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont - Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles, motorcycles and personal and household goods Ehitus - Construction 35, 3, Veondus, laondus ja side - Transport, storage and communication 25, 2, Kinnisvara, rentimine ja äritegevus - Real estate, renting and business activities Haridus - Education 15, 1, 5, Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus - Public administration and defence Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne - Health and social work, 23 24 25 26 27 Hotellid ja restoranid - Hotels and restaurants Joonis 15. Hõivatute arv tegevusalade kaupa Tööjõuvajaduse adekvaatsed prognoosid puuduvad ning nende koostamise võimalused prognoosimatus majanduskeskkonas on kahtlased. Ka on linnal väikesed võimalused tööjõuturgu olulisel määral mõjutada. Linna seni kõige jõulisem reaktsioon majanduslangusele ja töötuse kiirele kasvule - 5 sotsiaalset töökohta - kuulub pigem sotsiaalse kaitse valdkonda. Linnaeelarvest on ettevõtluse toetamiseks eraldatud kuni 1 miljonit krooni aastas ehk,12% eelarve kuludest. See on üle kahe korra rohkem kui kohalikes eelarvetes keskmiselt. www.geomedia.ee 13
1,14% 9 8 7,12%,1% 6 5 4,8%,6% Ettevõtluse arengu toetamine, stardiabi osakaal kulude eelarves 3 2 1,4%,2% 2 6 2 7 2 8,% Joonis 16. Ettevõtluse arengu toetamise kulud linnaeelarves Turism Tallinnal kui turismi sihtkohal on kolm peamist ja keskpikas perspektiivis muutumatut ressussi asend suuremate ja/või rikkamate linnade läheduses, keskaegne vanalinn ning riigi pealinnaks olemine. Välisturistide huvi Tallinna vastu toetab omavõõra dualism. Kui lääne jaoks on Tallinn lihtsalt kättesaadav ja huvitav endise NSVL riigi osa, siis idaturismi toetab Nõukogude nostalgia ja võõrdumise valu. Turismimajanduse mahtu hoiavad suures osas üleval siiski turismivood põhjast - Helsingi regiooni elanike jätkuv motivatsioon ja soov reisida Tallinnasse, mida toetab Eesti odavam hinnatase, teenindajate keeleoskus, hea ja odav laevaühendus. Konkurentseelis läbi odava hinnataseme on vähenenud ja väheneb edaspidigi. Kasvanud on huvituristide arv teistest Euroopa riikidest, milleks lõid head eeldused liitumine Schengeni ruumiga. Suuresti kasutamata on Peterburi regiooni potentsiaal turismimajanduses poliit-tehnilised (viisa), kultuurilised, poliitilised, transporditakistused. Teist ressurssi toetavad heal tasemel välja arendatud toitlustus ja majutusvõrk, üksikud vaatamisväärsused Tallinnas (Kadriorg, Rocca al Mare) ning teised Eesti piirkonnad oma loodusega ja suhtelise metsikusega (eelkõige Lääne-Eesti). Turismimajanduse arengu piiravateks teguriteks on linna väiksus, puhkamiseks vähesobiva www.geomedia.ee 14
ilmaga päevade rohkus, pikemaajalise aktiivse või passiivse puhketurismi võimaluste nappus võrrelduna turismikuurortitega. Pealinna staatusega kaasneb korralik rahvusvaheline lennuühendus, riigi jt. kesksete institutsioonide tegevus (sh. regulaarsed üritused ja konverentsid). Pealinna staatus tähendab konkurentsieelist Eesti teiste piirkondadega kuid mitte Läänemeremaade teiste pealinnadega, kus pakutakse umbes sama ja seejuures suuremas mastaabis. Täiendavaid tulusid linna ettevõtlusele on andnud kasvanud kruisiturism. Majutuskohtade arv on 1994. a. tasemega võrreldes kasvanud Tallinnas ja Põhja-Eestis ligi 4 korda, vastavalt 14 ja 16 tuhande kohani. Hotellikohtade arv Põhjamaade pealinnades on Tallinnast suurem, teiste Balti riikide pealinnades mõnevõrra väiksem, kuid kasv on Tallinnas olnud kiirem. [statistiline probleem, kas Põhjamaade näitajad vaid hotellide kohta] 5 45 4 35 3 25 2 Põhja-Eesti Riia regioon Kopenhaageni regioon Helsingi regioon Oslo regioon Stokholmi regioon 15 1 5 2 21 22 23 24 25 26 27 Joonis 17. Majutuskohade arvu muutus Majutatute arv kasvas Tallinnas olulisel määral kuni 24.a. ning on järgnevatel aastatel püsinud samal tasemel. Mujal Eestis majutatute arv jätkas olulist kasvu kuni 27. aastani. www.geomedia.ee 15
25 2 15 muu Eesti Tallinn 1 5 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 18. Majutatute arv Tallinna majutusasutuste ööbimiste arvust 1/3 moodustavad soomlaste ööbimised, mille arv on 24-28 püsinud stabiilsena. Kuivõrd ööbimiste koguarv samal perioodil kasvas, siis on soomlaste osakaal vähenenud 15 protsendipunkti võrra. Teisel kohal ööbimistes on kodumaine tarbija, kus ööbimiste arvu tipp oli 27.a. 9 8 7 6 5 4 Soome Eesti 3 2 1 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 19. Ööbimiste arv Vähemalt kahekordistunud on ööbimiste arv ka teistest suurematest turismiriikidest. www.geomedia.ee 16
18 16 14 12 1 8 6 Venemaa Saksamaa Rootsi Suurbritannia Norra Läti Itaalia Leedu Ameerika Ühendriigid 4 2 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 2. Ööbimiste arv Turismi infrastruktuur - rahvusvaheline lennujaam ja sadam, hotellid jms majutusasutused, konverentsikeskused suudab hetkel ning ka mõõduka turistide arvu kasvu korral rahuldada vajadusi. Kriitilisemaks ressursiks on suurte kaasaegsel tasemel konverentsiruumide puudumine Tallinnas, kuid Solarise keskuse valmimine peaks selle puudujäägi likvideerima. Turismikulude maht linnaeelarves on olnud kasvutrendis ning 28.a. kulutati turismi edendamiseks 18 miljonit krooni. Turismikulude osakaal ei ole tõusnud, võrreldes 25-26 aastatega isegi langenud. Turismikulude osakaal Tallinna eelarves jääb Eesti keskmisele tasemele (,35%) selgelt alla. 2,3% 18 16,25% 14 12 1 8 6 4 2,2%,15%,1%,5% Turism osakaal kulude eelarves 2 4 2 5 2 6 2 7 2 8,% Joonis 21. Turismi kulud Tallinna eelarves www.geomedia.ee 17
Kultuur Tallinnas tegutseb 41 muuseumi, 13 teatrit, 4 kino, 47 näitusesaali ja galeriid, 34 raamatukogu, 13 kontserdisaali, 16 rahvamaja. Linna omanduses on mitu muuseumi, 23 rahvaraamatukogu, Tallinna Linnateater ning loomaaed ja botaanikaaed. Linna hallata on läbi vastavate ühingute Tallinna Linnahall ning Tallinna Lauluväljak. Avaliku sektori kultuuriasutuste võrk on viimasel kümnendil olnud suhteliselt muutumatu. Olulisemateks arenguteks on KUMU, NO99 teatri rajamine, linna ja riigi kultuuri- ja vaba aja asutuste renoveerimised ja laiendamised (nt. loomaed, botaanikaaed, Vene Teater, Vene Kultuurikeskus). Lisandunud on mitmeid erasektori meelelahutus- ja kultuuriasutusi CC Plaza kino, mittetulunduslik Tallinna Kultuurikatel, mitmed väiketeatrid ja kunstigaleriid. 29.a. valmib Tallinna suurim meelelahutuskeskus Solaris. Kehvas seisus linnahalli renoveerimiseks ja arendamiseks on jõutud esialgsete kokkulepetele investoritega. Olemasoleva kultuuri- ja meelelahutuse infrastruktuuri, asutuste ning tugevnenud kultuurimanagemendi baasil on linnal kujunenud välja mitmekeskine kultuuri- ja meelelahutusürituste kalender, mille fokaalpunktideks on mitmed aastate jooksul kvaliteedilit ja kvantiteedilt arenenud rahvusvahelised festivalid Jazzkaar, PÖFF, Õllesummer. Lähiperspektiivi olulisemaks väljakutseks on Euroopa kultuuripealinna rolli täitmine 211 aastal. Elanike kultuuritarbimine on viimasel kümnendil üldtrendis kasvanud, kahanenud on vaid rahvaraamatukogude laenutuste arv. 27.a. oli Tallinna teatrites kokku u. 6 tuhat teatrikülastust. Muuseumite külastuste arv on 1994-27 kasvanud ligi 3 kordselt ning oli 27.a. 72 tuhat. 21.aastal avatud Tallinna ainsa multipleks kino CC Plaza külastajate arv ületas 1 mln piiri 27.a., 28.a. oli kinokülastajaid 1,3 mln. Peamiseks piiranguks kultuuritarbimisele - lisaks sisemisele vajadusele ja valmisolekule - on piletihindade suhteliselt kõrge hind võrrelduna elanike sisetulekutega, lisateguriks kultuuri käibemaksu tõstmine 29. aastast. Aktiivsete kultuuritarbijate osakaal elanikkonnast jääb 1-25% vahele. 1-2 korda külastab kultuuriasutusi veel 1/3 linlastest ning natuke vähem kui pooled elanikest erinevatesse kultuuriasutustesse aasta jooksul üldse ei satu. Rahvuslikud erisused elanike kultuuritarbimises ei ole suured, kui välja arvata teatrikülastused. www.geomedia.ee 18
2 5 2 1 5 Laenutused, arvestusüksust Muuseumikülastajad 1 5 22 23 24 25 26 27 Joonis 22. Rahvaraamatukogude laenutuste arvu ja muuseumikülastajate arvu muutused Elanike kultuurilise isetegevuse osalus on kesine ja tugevalt sotsiaal-demograafiliselt segmenteeritud. Erinevad on ka piirkondlikud võimalused. Paljud tegusad rahvuskultuuriseltsid on linna kultuurielu tugevuseks ja samas ka veel täielikult rakendamata potentsiaal. Üheks takistuseks on siin jätkuvalt märkimisväärne, kuid siiski vähenev lõhe eesti/lääne ja vene/ida kultuuritegevuse vahel. Arhitektuurse kultuuripärandi kaitses ja hooldamises on toimunud viimasel kümnendil olulisi edusamme. Paranenud on linna võimekus kaitsvate regulatsioonide kehtestamises (nt. nn. Viru Poja juhtum). Hoonete ehituslikus kaitses on vanalinna ja jt. arhitektuuri- ja miljööväärtusega hoonete seisundi paranemist toetanud pigem riigi ja erainvesteeringud, linna hoonetesse ei ole piisavalt investeeringuid tehtud ning nende hulgas on rohkem halvemas seisus hooneid. Arhitektuurselt on suhteliselt õnnestunud tööstusalade rekmonstrueerimine elamu- ja ärihooneteks. Eelkõige puitrajoone iseloomustab ebaühtlane miljööväärtuse hoidmine ja kaitse probleeme miljööväärtust kaitsvate regulatsioonide praktilises kehtestamises ning oluliseks piiranguks ka omanike vähene investeerimisvõime. Uueks probleemiks on nõukogude perioodi arhitektuuri nõrk kaitse. Kultuuri valdkonna kulude maht ja osakaal eelarves on viimase viie aasta jooksul püsivalt kasvanud. Kulude osakaal 7,7% on siiski natuka madalam tase kui Eesti kohalikes eelarvetes keskmiselt (8,2%). www.geomedia.ee 19
7 9% 6 5 4 3 2 1 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% kulud osakaal kulude eelarves 2 4 2 5 2 6 2 7 2 8 % Joonis 23. Kultuuri valdkonna kulud Tallinna eelarves Kultuuri valdkonna kulud jagunevad erinevate alamvaldkondade vahel suhtliselt ühtlaselt. Suurim on rahva- ja kultuurimajade kulude osakaal 19%. Laululavad 4% Botaanikaaed 5% Muud kulud 1% Raamatukogud 12% Rahva- ja kultuurimajad 19% Loomaaed 15% Seltsitegevus 5% Kultuuriüritused 6% Muinsuskaitse 4% Teatrid 11% Kontsertorganisatsioonid 3% Muuseumid 6% Joonis 24. Kultuuri valdkonna kulude jaotumine 28 linnaeelarves www.geomedia.ee 2
Haridus Lasteaialaste arv Tallinnas on kasvanud 2.a. 15 tuhandelt lapselt 28.a. 19,8 tuhande lapseni. Linnas töötab 132 munitsipaallasteaeda, milles käib 97% kõigist lasteaialastest. 2/3 lasteaialastest käib eesti õppekeelega rühmades ning 1/3 vene õppekeelega rühmades. Sama oli laste proportsioon õppekeele alusel ka 2.a. 25 2 16 432 17 183 18 196 18 913 19 829 15 1 5 24 25 26 27 28 Joonis 25. Lasteaialaste arv Lasteaiaealiste laste arvu kasv tähendab, et hoolimata investeeringutest olemasolevatesse lasteaedadesse ning uutesse lasteaedadesse on linnas jätkuvalt lasteaiakohtade vajadus. 29-212 on kavandatud luua täiendavalt 13 lasteaiakohta. Alustatud on ka lastehoiu süsteemi juurutamisega ning kiirelt on kasvanud kohtade arv eralasteaiedades. Eralasteaedade laste arv on 629, mis on viimase 5 aasta jooskul kolmekordistunud. Positiivseid, kuid mitte piisavaid arenguid, on toimunud lasteaedade pedagoogide tasustamise osas. Üldhariduskoolide õpilaste arv on langenud 199ndate teise poole 6 tuhandelt ligi 4 tuhande õpilaseni, kusjuures valdav osa langusest on toimunud vene õppekeelega klasside arvelt. Kogu perioodi jooksul on kasvanud eesti õppekeelega õpilaste osakaal, mis 28.a. seisuga on 68%. Selle üheks põhjuseks on muu emakeelega laste õppimaasumine eesti õppekeelega klassidesse. Tegemist on kasvava trendiga - 25.a. oli selliseid õpilasi 13,6%, 28.a. juba 18,3%. www.geomedia.ee 21
Lähima 3-4 aasta jooksul on õpilaste vähenemist ette näha veel u. 3% gümnaasiumiastme õpilase ulatuses. Uus kasv, mille mastaap jääb toimunud langusele siiski alla, algab taas 1. kooliastmest lähiaastatel. 7 6 5 4 3 Muu õppekeel Eesti õppekeel 2 1 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 26. Üldhariduskoolide õpilaste arv õppekeele alusel Koolide õppetöö tulemused on Tallinnas ja tervikuna kogu Eestis põhikooli tasandil PISA uuringu kontekstis rahvusvaheliselt igati konkurentsivõimelised. Tallinna koolivõrgu tugevuseks on ka spetsialiseerunud, tugevate traditsioonidega nn eliitkoolide olemasolu. Õppetöö sisulistest muudatustest on olulisim vene õppekeelega koolide osaline ülemineks eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes, milleks linn on koostanud vastava programmi ning seda ka suhteliselt edukalt ellu viinud. Kiiresti on kasvanud ka keelekümblusklasside õpilaste arv koolides ja lasteaedades. Säilinud on probleemid halvasti edasijõudnutega, väljalangejatena õpiraskused seonduvad enamasti sotsiaalsete probleemidega. Linn on eelarvevahenditest ning RKAS ja eravahendeid kaasateks renoveerinud olulise osa koolihoonetest, millega on paratamatult kaasnenud aga maksekoormus edasisteks aastateks. Uut väljakutset nii koolihoonete kohandamise kui pedagoogilise kaadri komplekteerimise osas pakub PGS kavandatavast muudatustest tulenev vajadus koolivõrgu ümberkorraldamiseks 212. aastaks, eraldi põhikoolide ja gümnaasiumite väljakujundamine. www.geomedia.ee 22
Kutseõppe õpilaste arv Tallinna kutsekoolides on võrrelduna 199- ndate aastate lõpu seisuga 2 tuhande õpilase võrra väiksem. Kokku õpib linna 17 kutsekoolis 9 tuhat õpilast. Valdavalt on tegemist riigikoolidega. Ainus munitsipaalkutsekool Tallinnas on Kopli Ametikool. Kutsekoolide igaaastane lõpetajate arv on viimastel aastatel püsinud stabiilne u. 25 noort. 14 12 1 8 6 õppijad lõpetajad 4 2 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 27. Tallinna linnas asuvate kutsekoolide õpilaste ja lõpetajate arv Kuni 26. aastani kasvas kiiresti rakenduskõrgkoolide õpilaste arv. 5 riiklikus ja 1 erarakenduskõrgoolis õppis 27.a. kokku 14,7 tuhat õpilast - suurima õpilaste arvuga erakoolis Mainori Kõrgkoolis 3,3 tuhat ning suurimas riiklikus rakenduskõrgoolis Tallinna Tehnikakõrgkoolis 2,6 tuhat õpilast. Kutse- ja rakenduskõrghariduse tase ja prestiiz on viimasel kümnendil mõnevõrra tõusnud. 16 14 743 14 716 14 12 633 12 1 9 446 1 632 8 6 4 2 23 24 25 26 2 7 Joonis 28. Rakenduskõrgkoolide õpilaste arv www.geomedia.ee 23
Tallinna 9 ülikoolis õppis 26.a. seisuga 26 tuhat õpilast, mis on üle poole Eesti üliõpilastest. Näiteks Vilniuse regiooni 11 ülikoolis on üliõpilaste arv 3 korda suurem - 74 tuhat. Tallinna suurim ülikool on Tallinna Tehnikaülikool, mille õpilaskond on viimastel aastatel ka kõige enam kasvanud küündides 11 tuhande õpilaseni. Võrdluseks Helsingi Tehnoloogiaülikoolis on u. 15 tuhat õpilast, Tartu Ülikoolis 17 tuhat, Läti Ülikoolis 23 tuhat, Stokholmi Ülikoolis 27 tuhat, Helsingi Ülikoolis 38 tuhat üliõpilast. Tabel 5. Tallinna ülikoolide üliõpilaste arv 23-26 23 24 25 26 Tallinna Tehnikaülikool 9 751 1 64 1 7 11 9 Tallinna Ülikool 7 431 7 269 7 35 7 395 Eesti Kunstiakadeemia 92 974 962 1 17 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 571 561 567 632 International University Audentes 2 459 2 543 2 547 2 387 Akadeemia Nord 911 849 973 1 41 Estonian Business School 2 17 2 84 1 981 1 78 Euroülikool 558 634 85 1 52 EELK Usuteaduse Instituut 87 117 116 12 Kokku 24 75 25 95 26 46 26 442 Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ning suuremate eraülikoolide õpikeskkonnad on viimasel kümnendil oluliselt paranenud, samuti üliõpilaskodude olukord. Kesises seisus on EKA, mille uue hoone ehitus on kavas lähima 5 aasta perspektiivis. Tallinna ülikoolide kollektiivne panus Eesti ja Läänemere piirkonna teadusesse ei ole suur. Hariduskulud kohalikus eelarves on ühtlase trendina kasvanud ning ulatusid 28.a. 2,4 mrd. kroonini. Hariduskulude osakaalu muutus ühest trendi ei oma. Valdkonna kulude osakaal jääb Eesti kesmisest tasemest 1 protsendipunkti võrra väiksemaks. 3 35% 2 5 34% 33% 2 1 5 32% 31% kulud osakaal kulude eelarves 1 5 3% 29% 28% 2 4 2 5 2 6 2 7 2 8 27% Joonis 29. Hariduskulud Tallinna eelarves www.geomedia.ee 24
Noorsootöö, huvitegevus ja sport Tallinnas on 12 noortekeskust ning 47 huvikooli (neist 1 munitsipaalhuvikooli. Noortekeskused on kõikides linnaosades, munitsipaalhuvikoolid pouuduvad Haaberstis ja Pirital. Noortekeskuste arv on aastatega kasvanud ning samuti on kasvanud noortekeskuste külastused - 27.a. seisuga oli kokku 78 tuhat külastust. Samuti on viimase 5 aastaga kahekordistunud linna poolt toetatud noorteprojektide arv. Huvikoolide ringide ja õpilaste arv on lühiperspektiivis mõnevõrra vähenenud. 27/28 õppeaastal oli huvikoolide ringides 65 õpilast, 25/26 81 õpilast. Üheks põhjuseks on siin kindlasti õpilaste arvu üldine vähenemine. Sarnane on tendents ka üldhariduskoolide huviringide osalejate seas, kus ringides osalejate arv on vähenenud 4 aastaga 12 protsendipunkti - 25,5 tuhande õpilaseni mis on aga vähem kui õpilaste arvu langus. 5 45 4 35 3 Õpilasi koolis Õpilasi ringides 25 2 15 24-25 25-26 26-27 27-28 Joonis 3. Õpilaste arvu ja koolide huviringide õpilaste arvu muutus Suur osa huviringidest on muusika-, tantsu- või kunstiringid huvikoolide 434 ringist 36 ning üldhariduskoolide 1515 ringist 515. Üldhariduskoolides on palju ka keele- ja spordiringe. Vähe on huvikoolides ja üldhariduskoolide juures huvitegevusringe tehnikaja looduserialadel. Jätkuvalt eksisteerib olulisel määral keeleline segregatsioon huvitegevuses. www.geomedia.ee 25
1 2 1 8 167 179 173 19 6 4 156 246 147 28 237 245 223 26 kunstiringid keeleringid spordiringid muusikaringid ja klassid 2 312 343 337 325 24-25 25-26 26-27 27-28 Joonis 31. Üldhariduskoolide ringide arv peamistel erialadel Tallinna 44 spordiklubis tegutses 27.a.a seisuga 28 tuhat noort ning kokku 68 tuhat inimest. Kasvanud on nii klubide kui ka harrastajate arv, kusjuures kõige kiirem on olnud spordiklubide tegevuses osalevate naiste arv, mis on 5 aastaga kahekordistunud. Kokku on tegutsejaid 94 spordialal. Kõige rohkem on klubisid kesklinnas ja Lasnamäel, kuid igas linnaosas/asumis on vähemalt 15 linna poolt toetatavat klubi. Viimasel kümnendil on samuti kasvanud rahvaspordiüritustel osalejate arv, mida on soosinud ka ürituste korraldamise taseme areng. 27.a. seisuga oli tervisespordiüritustest osavõtvate tallinlaste osakaal 13%, kusjuures eestlaste hulgas oli viimase 12 kuu jooksul vastav näitaja 17%, mitte-eestlaste seas vaid 9%. Tabel 6. Spordiklubide tegevusnäitajad 23 24 25 26 27 Klubid 317 46 421 45 44 Liikmed 33929 3998 41288 46971 48946 Tegutsejad 4921 51394 5464 6415 64918 Naised 1387 18378 237 24837 2811 Noored 2119 25196 2486 2839 2841 Sportimisaktiivsuse kasvu on toetanud uute spordirajatiste ehitamine ja vanade rekonstrueerimine. Oluliselt on paranenud sportimisvõimalused näiteks tennises, suusatamises jms terviseradadel (valgustatud rajad), ujumises. 2/3 linna elanikest leiavad, et linnas on piisavalt sportimisvõimalusi. Keskmisest tasemest märkimisväärselt kõrgem on sportimisvõimalustega www.geomedia.ee 26
rahulolevaid Pirital (82%) ja madalam Kristiines (48%, sh vaid 26% arvates on piisavalt sportimisvõimalusi Kristiines endas). Valdkonna kulud kohalikust eelarvest kasvasid kuni 26. aastani, mil need ulatusid ligi 4 miljoni kroonini. Hiljem on toimunud väike langus mahtudes ja selge langus osakaalus kõigist eelarvekuludest. 45 7% 4 35 3 25 2 15 1 5 6% 5% 4% 3% 2% 1% kulud osakaal kulude eelarves 2 4 2 5 2 6 2 7 2 8 % Joonis 32. Noorsootöö, huvihariduse ja spordi kulud Tallinna eelarves Üle poole valdkonna kuludest läheb sporditegevuse finantseerimiseks, huvihariduse ja noorsootöö osa on kokku u. 4%. www.geomedia.ee 27
Laste huvialamajad ja keskused 14% Täiskasvanute huvialaasutused 1% Noorsootöö ja noortekeskused 11% Laste muusika- ja kunstikoolid 15% Sporditegevus 59% Joonis 33. Noorsootöö, huvihariduse ja spordi kulude jaotus Tallinna eelarves Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Elanike sissetulekute poolest on Tallinn üks jõukamaid Eesti omavalitsusüksus. Suhtelise vaesuse määr, mis mõõdab isikute osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam, jääb Eesti keskmisest ligi poole võrra väiksemaks (vastavalt 11,1 ja 19,4 26.a. seisuga). 27.a. jõudis toimetulekutoetusi saavate perede arv oma miinimumtasemeni 111 peret. 18 16 14 14882 15667 12 11832 1 8 8223 6 4718 5414 5514 4 3483 36 2 1829 111 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 Joonis 34. Toimetulekutoetusi saanud perede arv www.geomedia.ee 28
Teisest küljest suurenes 28.a. töötuskindlustuse saajate arv võrerelduna 27.a. ligi kahekordselt ning 28.a. teisest poolest on kiiresti hakanud kasvama töötus. Riiklike struktuuride valmisolek ja võime töötute probleeme lahendada on pigem kesine. Linnal on võimalused pakkuda vaid ajutisi lahendusi. Märkimisväärne on heitunute ja asotsiaalsete eluviisidega inimeste arv, kes koonduvad piirkondlikult (eelkõige Põhja-Tallinn). Linna omaduses olevate sotsiaaleluruumide arv ning sotsiaalmajades elanike arv on üldtrendina kasvanud 27.a. elas linna poolt pakutud sotsiaaleluruumis üle 12 inimese. 7 6 5899 5766 5 4452 4 3 3362 3474 295 Series1 2 1 23 24 25 26 27 28 Joonis 35. Töötuskindlustuse saajad Pensionäride osakaal linna elanikkonnas kasvas 199ndate esimeses pooles, sealt edasi on selle rahvastikurühma osakaal püsinud 25-26% lähedal. See on paari protsendipunktivõrra madalam tase kui riigis üldiselt. 27.a. lisandus 3 eakate päevakeskust ning 28.a. seisuga on Tallinnas 13 sellist keskust, milles on teenuseid pakutud ligi 3 tuhandele pensionärile. www.geomedia.ee 29
3 29 28 27 26 25 Eesti Tallinn 24 23 22 21 2 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 36. Pensionäride arv Kasvanud on invaliidsuspensionäride arv, kuid seda oluliselt aeglasemas tempos kui riigis tervikuna, samuti koduteenuste kasutajate arv (27.a. 1652 inimest) 8 7 6 5 4 Eesti Tallinn 3 2 1 21 22 23 24 25 26 27 28 29 Joonis 37. Invaliidusus/töövõimetus pensionäride arv www.geomedia.ee 3
Sotsiaalset kaitset vajavate ja seda saanud laste arv on viimase 5 aasta jooksul püsinud suhteliselt samal tasemel. 7 6 5 4 3 2 1 arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsed kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsed 23 24 25 26 27 498 45 398 492 584 122 18 16 8 72 Joonis 38. Sotsiaalset kaitset saanud lapsed Elanikkonna tervis on enesehinnagute alusel viimastel aastatel õige natuke paranenud 58% elanikest hindab oma tervist heaks ning 8% halvaks. Võrreldes näiteks Vilniuse regiooni elanike vastavate hinnagutega on Tallinna olukord parem. Seal andis 25.a. oma tervisele hea hinnangu vaid 48% elanikest. Ka on tallinlaste tervisehinnangud positiivsemad võrreldes Eesti keskmise tasemega. Võrreldes Põhjamaadega on arenguruumi aga palju. Tervelt 3% täiskasvanud tallinlastest tunnistab, et tal on pikaajaline haigus või terviseprobleem (24.a. 34%). www.geomedia.ee 31
1% 9% 9 12 1 11 8 8% 7% 33 25 29 28 34 6% 5% 4% Halb või väga halb Ei hea ega halb Väga hea või hea 3% 58 63 61 61 58 2% 1% % 24 25 26 27 28 Joonis 39. Elanike hinnangud oma terviseseisundile Regulaarselt alkoholi tarbijaid on linna elanike seas 26.a. uuringu põhjal 1/3, igapäevasuitsetajaid 29%. Riiklike piirangute mõju alkoholi müügile ja reklaamimisele ei ole veel selgeid tulemusi andnud. Küll on vähenenud suitsetajate osakaal elanikkonnas ning piirangute mõjul passiivse suitsetamise oht avalikes kohtades. Narkomaania on levinud rohkem proovivaid noori (7% küsitletud tallinlastest tunnistas, et on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud kanepit), süstivate narkomaanide kõrge osakaal võrdluses Põhjamaadega. Registreeritud HIV juhtumite arv on viimastel aastatel püsinud 2-3 vahel (1/3 Eesti juhtumitest). Teisest küljest on mõnevõrra paranenud elanike terviseteadlikkus, edenenud terviseedenduslik tegevus ning elanike osavõtte sellest. Samuti on paranenud arstiabi kvaliteet. Suured investeeringud haiglatesse sõltuvad eelkõige riigi tasandi otsustest, kus eelistatud on regionaalhaiglaid. Nii sotsiaalse kaitse kui ka tervishoiu valdkonna kulud kohalikus eelarves on püsivalt kasvanud ning moodustasid 28.a. kokku 68 miljonit krooni. Kulude osakaal eelarves on pigem langenud. www.geomedia.ee 32
6 11% 5 1% 4 1% 3 9% Tervishoid Sotsiaalne kaitse osakaal kulude eelarves 2 9% 1 8% 2 4 2 5 2 6 2 7 2 8 8% Joonis 4. Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu kulud Tallinna eelarves Turvalisus Kuritegevus Tallinnas (ja kogu Eestis) on alates 1999-21 maksimumist 4 protsendipunkti võrra vähenenud, samuti on vähenenud Tallinna kuritegude osakaal riigi kuritegevuses. 3 25 27182 2655 256 25587 2526 24393 24584 2333 6,% 5,% 2 16928 21157 2167 18761 4,% 15 3,% Kuriteod Osakaal Eestis 1 2,% 5 1,% 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27,% Joonis 41. Registreeritud kuriteod www.geomedia.ee 33
Poliitiliste pingete tulemusel jõudsid 27.a. Eestise Euroopa tähtsamates linnades populaarsed tänavarahutused ning nendega üldjuhul kaasnev vandalism. Avaliku korra kaitsel kasutatakse järjest enam mehitamata valvet, peamiselt valvekaameraid. Korralikult on arenenud naabrivalve süsteem. Esimesed naabrivalve piirkonnad loodi Tallinnas 2. aastal ning 28.a. seisuga on linnas kokku 153 naabrivalve sektori, neist 53 kesklinnas. Linnaruumis eristuvad nii statistiliselt kui ka tunnetuslikult ohtlikumad piirkonnad, milleks tänavakuritegude arvu alusel on kesklinn, Lasnamäe ja Põhja-Tallinn. 4 3 5 3 2 5 2 1 5 1 Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn 5 23 24 25 26 27 Joonis 42. Registreeritud tänavakuriteod Munitsipaalpolitsei poolt registreeritakse aastas u. 2 väärtegu. Üldist kahanemistrendi näitab ka tulekahjude arv. Jätkuvalt on suurimaks riskiallikaks hooldamata kinnisvara. Seoses linna läbivate ohtlike veoste vähenemisega ning kriisireguleerimise süsteemide edendamise ettevõtetes ja asutustes on keskkonnaoht linnas vähenenud. www.geomedia.ee 34
7 6 5 4 829 694 568 186 827 738 84 196 3 2 572 4752 4114 5191 3786 351 3469 493 631 723 365 347 1 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 tulekahju muud päästeteenistuse poolt registreeritud sündmused Joonis 43. Päästeteenistuse poolt registreeritud sündmused Liiklusõnnetuste arv saavutas viimaste aastate maksimumi Harjumaal 26.a. Viimase kolme aasta lõikes on toimunud õnnetuste arvu oluline vähenemine. 12 9 1 8 7 8 6 6 5 4 Liiklusõnnetused Hukkunud 4 3 2 2 1 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 44. Liiklusõnnetused Harjumaal Turvalisuse valdkonna kulud on viimase kolme aasta jooksul säilinud suhteliselt samal tasemel - 4-5 miljonit krooni piirides. www.geomedia.ee 35
12 2,5% 1 2,% 8 6 4 1,5% 1,% kulud osakaal kulude eelarves 2,5% 2 4 2 5 2 6 2 7 2 8,% Joonis 45. Avaliku korra ja julgeoleku kulud Tallinna eelarves Maakasutuse ja ehitustegevuse suunamine Katasrtis registreeritud maa osakaal linna haldusterritooriumi pindalast on jõudnud 2/3-ni, kuid jääb oluliselt alla Eesti üldisele tasemele. 1, 9, 8, 76,3 81,2 83,7 83,7 86,5 7, 66,5 6, 5, 49, 52,2 55,3 58,2 Tallinn Eesti 4, 3, 2, 1,, 23 24 25 26 27 Joonis 46. Katastris registreeritud maa osakaal Viimaste aastate kasv on toimunud eelkõige maade munitsipaliseerimise arvelt, mille osakaal katastrisse kantud maade www.geomedia.ee 36
pindalast oli 27.a lõpu seisuga 28,6%. Eestis tervikuna on munitsipaalmaa osakaal,6%. Tallinnas asuv munitsipaalmaa moodustab 14% katastrisse munitsipaalmaana kantud maadest. 12 1 8 5 521 6 4 846 4 986 5 298 5 434 eramaa munitsipaalmaa riigimaa 4 2 1 28 1 432 1 537 1 813 3 9 1 634 1 842 1 916 1 964 1 998 23 24 25 26 27 Joonis 47. Katastris registreeritud maa jaotumine omaniku alusel Ligi 3% maast kasutatakse elamumaana, 2% sotsiaalmaana. Kaitse all on 6 ha linna maad ehk alla,1%. 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% muu maa maatulundusmaa ärimaa tootmismaa transpordimaa sotsiaalmaa elamumaa 2% 1% % 23 24 25 26 27 Joonis 48. Maakasutuse funtsionaalne jaotus www.geomedia.ee 37
Tallinna üldplaneering on kinnitatud volikogu poolt 21. aastal. Samuti on kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneering ja Paljasaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. Mentelemisel on 5 üldplaneeringu teemaplaneeringut: Kõrghoonete paiknemine Tallinnas; Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine; Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed; Tallinna rohealad. Vastu on samuti võetud Pirita linnaosa üldplaneering ning erinevates menetlusetappides on Haabersti linnaosa, Kristiine linnaosa, Lasnamäe elamualade, Lasnamäe tööstusalade, Põhja-Tallinna linnaosa ning Nõmme linnaosa üldplaneeringud. Kinnisvara arenduse kõrgperioodiga kaasnes ka detailplaneeringute mentelemise ja kehtestamise tippaeg, alates 28.a. võib täheldada siin langustrendi. Linna võimekus avalike huvide eest seismiseks planeerimisprotsessi on aja jooksul kasvanud (nt. Viru Poja juhtum). Uueks väljakutseks on juba kehtestatud planeeringute realiseerimise edasilükkumine ning võimalik vananemine, mille tulemuseks on ebaühtlaselt arenev linnaruum. Teed ja transport Linnatänavate võrgu pikkus on mõõdukas tempos kasvanud. 95 % tänavatest on kõvakattega, kuid kõvakattega tänavate osakaal on pooleteise protsendipunkti võrra langenud, seda erinevalt Eesti üldisemast trendist, kus kõvakattega tänavate osakaal on viimastel aastatel suhteliselt kiiresti kasvanud 81%lt 88%-ni. Olulisemate muudatustena linna tänavatevõrgus on 199ndate lõpus rajatud Tammsaare tee läbimurre ning hilisemad Laagna ja Smuuli tee pikendused, Tartu maantee läbimurre, Tehnika tänava pikenduse esimene etapp. Alustatud on Ülemiste ristmiku ümberehitamist mitmetasandiliseks. Mitmed olulised läbimurded ja ristmike uuendamised nt. Põhjaväil, Haabersti ring - on edasi lükatud eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu. Linna jaoks on oluline Tallinna ringtee rekonstrueerimine. Teekatete kvaliteet on vähesel määral paranenud, kuid paljudes lõikudes jätkuvalt kesisel tasemel. www.geomedia.ee 38
12 1 8 6 Linnatänavate pikkus kõvakattega tänavate pikkus kõnniteega tänavate pikkus valgustatud tänavate pikkus 4 Jalgteede ja jalgrattateede pikkus 2 21 22 23 24 25 26 27 Joonis 49. Linnatänavate pikkus Tänavate ja kõnniteede juuredkasvu tempot on ennetanud tänavate valgustamise 82% linnatänavatest on tänase seisuga valgustatud. Kergliiklusteede pikkus on Põhjamaade pealinnadega võrreldes väike, kasv aeglane ning seega on eeldused kergliikluse kasvuks kesised. Sõiduautode ja teiste sõidukite arv jätkas 2.a. alguses kiiret kasvu, kuid kasvupotentsiaal ammendumas. 25 1 2 19 712 194 136 9 8 15 145 692 156 997 17 133 7 6 Sõiduautod 1 5 4 Kokku mootorsõidukeid 1 elaniku kohta 3 5 2 1 24 25 26 27 28 Joonis 5. Sõidukite arv www.geomedia.ee 39
Ühistranspordi mahud on viimase 5 aasta jooksul olnud stabiilsed. Et eratranspordi liikumiste maht on kasvanud, siis on ühistranspordi osakaal liikluses vähenud. Tabel 7. Ühistranspordi näitajad 23 24 25 26 27 Liinide arv 68 67 68 68 69 Liinide pikkus [km] 718 711 734 728 745 Sõidukite arv liikluses 472 463 472 471 475 Liini läbisõit [1 km] 3 81 3 677 3 733 3 774 31 284 Kohtkilomeetrid [mln kkm] 4 274 4 249 4 263 4 297 4 357 Sõitude arv [mln] 149 132 119 124 125 Ühistranspordi võrk on traditsiooniline, domineerib bussitransport, mille osakaal on viimastel aastatel isegi suurenenud. 1% 9% 8% 7% 6 653 6 68 6 671 6 536 6 238 3 727 3 69 3 29 3 153 3 574 6% 5% 4% 3% 2 43 2 38 2 771 21 85 21 473 Trolliliiklus Trammiliiklus Bussiliiklus 2% 1% % 23 24 25 26 27 Joonis 51. Ühistranspordi liinide läbisõit (tuh. Km) Ühistranspordisõidukite parki uuendatakse pidevalt ning kvaliteet on tõusnud. Linna ühistranspordi liinid on üldjuhul jätkuvalt piiratud haldusterritooriumiga ning linnalähiste asulate ja uute elamualade ühistranspordiühendus on sageli kesine. Koostöö Viimsi vallaga ühise ühistranspordisüsteemi edendamisel ei ole olulis muutusi elanike liikumisvõimaluste paranemise seisukohast kaasa toonud. www.geomedia.ee 4
Kohaliku eelarve kulud tänavatevõrgu korrashoiule, liikluskorraldusele ja tranpordile kasvasid kiiresti kuni 26. aastani, mil kulude tase jõudis 1,3 miljoni kroonini, peale mida kasvutempo on aeglustunud. 1 6 22% 1 4 21% 1 2 1 8 6 4 2 2% 19% 18% 17% kulud osakaal kulude eelarves 2 4 2 5 2 6 2 7 2 8 16% Joonis 52. Teede ja transpordi kulud Tallinna eelarves 9 8 7 6 5 4 Tänavate korrashoid Liikluskorraldus Transpordikorraldus 3 2 1 2 4 2 5 2 6 2 7 2 8 Joonis 53. Teede ja transpordi kulude mahud linnaeelarves www.geomedia.ee 41
Elamu ja kommunaalmajandus, tehnilised infrastruktuurid ÜVK teenust osutab linnas ja süsteemi arendab alates 21.a. eraomandis olev AS Tallinna Vesi. Viimastel aastatel on veevõrgu pikkus püsinud samal tasemel, kanalisatsiooni- ja sadeveevõrgu pikkus on kuni 1 protsendipunkti võrra tõusnud. Kasvanud on nii vee- kui ka kanalisatsiooniühenduste arv. ÜVK arengu linnas suunab Tallinna Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 24-215. Kava alusel kavandatakse linna veevajaduse rahuldamiseks Ülemiste järve vee kõrval suurendada ka põhjavee kasutust. Tabel 8. Vee- ja kanalisatsioonivõrgud 23 24 25 26 27 Veevõrgu pikkus [km] 9 884 877 878 881 Kanalisatsioonivõrgu pikkus [km] 728 755 762 775 Sadeveevõrgu pikkus [km] 317 332 339 35 Veeühenduste arv 19 314 19 469 19 973 2 478 2 541 Reovee ühenduste arv 14 736 15 682 15 978 16 453 97% Tallinna elanikest tarbib ühisveevärgi- ning kanalisatsiooniteenuseid. Liitumisvajadus on eelkõige eramajade- ja endistes suvilarajoonides. Veetarbimine elanike ja ettevõtete poolt on püsinud stabiilsena. ÜVK teenuse hind elanikele on alates 21. aastast tõusnud 77%. 25 2 4 738 4 7 4 7 4 9 5 15 Müüdud vesi juriidilistele isikutele Müüdud vesi elanikkonnale 1 15 481 14 7 14 6 14 9 14 8 5 23 24 25 26 27 Joonis 54. Müüdud vesi (1 m³) www.geomedia.ee 42
Kütuse tarbimises on kõige enam suurenenud kohalike kütuste puiduhakke ja turba osakaal. Maagaasi tarbimine on peale 25.a. tippaega hakanud langema. Tabel 9. Kütuse tarbimine 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 Kasv Kivisüsi, tuhat tonni 2 22 22 17 22 16 15 22 13 18 12 6,% Turvas, tuhat tonni 1 1 13 15 2 15 16 44 44,% Turbabrikett, tuhat tonni 21 3 5 4 3 5 1 1 4 19,% Küttepuud, tuhat tm 12 99 84 82 83 78 18 18 11 132 142 118,3% Puiduhake ja -jäätmed, tuhat tm 69 8 82 72 76 122 141 13 153 4 489 78,7% Maagaas, miljonit m³ 277 245 25 45 475 483 496 517 524 414 331 119,5% Raske kütteõli, tuhat tonni 63 78 2 14 11 11 9 9 1 4,% Põlevkiviõli, tuhat tonni 7 9 8 11 12 17 19 21 19 21 2 285,7% Kerge kütteõli ja diislikütus, tuhat tonni 113 154 1 98 141 154 226 236 249 255 237 29,7% Autobensiin, tuhat tonni 98 92 88 12 113 113 123 116 115 126 13 132,7% 2/3 Tallinnast varustab soojaenergiaga rahvusvahelisse energiakontserni Dalkia International kuuluv AS Tallinna Küte. Ettevõte haldab linna 4-kilomeetrist kaugküttevõrku, kolme suurt katlamaja ja kaheksat väikekatlamaja, mis kasutavad maagaasi. Lisaks enda katlamajadel toodetavale soojusele ostis ettevõte u. poole Iru Elektrijaamalt, mis kuulub AS Eesti Energia. 29.a. omandati puiduhaket ja turvast kasutav Väo elektri- ja soojuse koostootmisjaam. Ettevõtte soojuse müük on viimastel aastatel olnud kerges langustrendis. 1 95 1 924 1 9 1 85 1 8 1 75 1 757 1 757 1 742 1 7 1 65 1 6 1 55 1 656 1615 1 5 1 45 23 24 25 26 27 28 Joonis 55. AS Tallinna Küte soojuse müük (GWh) www.geomedia.ee 43
Perspektiivseteks arengusuundadeks sooja- ja energiamajanduses on prügipõletusjaama ehitamine ning ühe alternatiivina Eesti tuumaenergia jaama ehitus Tallinna lähedusse. Linna telefoniside on valdavas osas digitaliseertud, üle 9% 15-74 aastastest elanikest omab mobiiltelefoni. TV-signaal jõuab 9% tallinlaste kodudesse kaabelühenduse vahendusel. Koduse interneti võimalus on 68% tallinlastest. Linlastele ja selle külalistele on paljudes kohtades tagatud tasuta Wifi leviala. Ligi 94% leibkondadest elab korterelamus, vastav osakaal on ka viimastel aastatel püsivalt kasvanud. 1% 9% 9,4 8,5 7,3 7,7 6,3 8% 7% 6% 5% 4% 9,6 91,5 92,7 92,3 93,6 Pereelamu või ridaelamu Korterelamu või muu elamu 3% 2% 1% % 23 24 25 26 27 Joonis 56. Leibkondade elukoht Eluruumide arv kasvas 2 kesksel suhteliselt kiiresti ning elanike elamistingimused paranevad. www.geomedia.ee 44
8 7 6 5 4 Eesti Harjumaa Tallinn 3 2 1 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 Joonis 57. Kasutusloa saanud eluruumid 1% 9% 8% 3,5 27,9 3,2 33, 36,2 7% 6% 5% 4% 36,8 38,6 4, 4,9 4,9 Rohkem kui üks tuba Üks tuba Vähem kui üks tuba 3% 2% 1% 32,7 33,5 29,8 26,1 22,9 % 23 24 25 26 27 Joonis 58. Leibkondade tubade arv liikme kohta Jäätmekogumises on viimasel kümnendil toimunud olulised muudatused. Suletud on Pääsküla prügila, jäätmete ladustamise toimub kõigile keskkonnanõuetele vastavas Jõelähtme vallas asuvas Tallinna prügilas. Loodud on korraldatud jäätmeveo süsteem, loodud on eeldused (kogumissüsteemid) jäätmete sorteerimiseks ja ohtlike jäätmete kogumiseks. Tegutsevad Tallinna Ohtlike Jäätmete kogumiskeskus, Tallinna Jäätmete Sortimise Tehas, 4 jäätmejaama. www.geomedia.ee 45
Ladestatud segaolmejäätmete ja ehitusjäätmete mahtude muutus ei ole viimastel aastatel järginud ühtset ühesuunalist trendi. Küll on aga kasvanud ja mitmekordistunud elanikelt kogumisvõrgustiku kaudu kogutud ohtlike jäätmete kogused. 4 35 3 25 213,3 2 15 82,2 33,2 82,1 5,9 ehitusjäätmed segaolmejäätmed 1 5 158,3 147,5 164,7 128,4 192,6 23 24 25 26 27 Joonis 59. Prügilasse ladestatud jäätmed (tuh. tonni) 1/3 linna territooriumist ehk 57 km 2 on rohealad. Rohealade osakaal on suurim Pirital ja Nõmmel, väikseim Kristiines. 1% 8% 13,1 1,8 1,4 1, 7,2 4,1 1,3,2 6% 4% 29,2 18,7 3,6 22,2 27,4 15,2 8,2 7,9 rohealade pindala pindala 2% % Nõmme Pirita Kesklinn Haabersti Lasnamäe Põhja-Tallinn Mustamäe Kristiine Joonis 6. Rohealade pindala (km 2 ) www.geomedia.ee 46