REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE

REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2412/15 Projektijuht Veiko Kärbla Tartu 2015/2016

Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 4 2. MÜRA... 5 2.1. MÜRA NORMTASEMED... 5 2.2. LÄHTEANDMED JA ARVUTUSMETOODIKA... 7 2.3. LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMISE TULEMUSED... 7 3. VÄLISÕHU KVALITEET... 10 3.1. VÄLISÕHU KVALITEEDI NORMID...10 3.2. LÄHTEANDMED JA METOODIKA...11 3.3. HAJUMISARVUTUSTE TULEMUSED...13 LISA 1. MÜRAKAARDID... 15 LISA 2. HAJUMISKAARDID... 20

4 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 1. SISSEJUHATUS Reidi tee (Jõe tänav Russalka ristmik) põhiprojekti keskkonnaalasteks eesmärkideks on muu hulgas vähendada tundlike piirkondade (eelkõige Narva mnt äärsed hoonestusalad ja Kadrioru park) saastekoormust (müra, õhusaaste) suunates raskeliikluse rajatavale Reidi teele. Lisaks on liikluskorralduslike meetmetega võimalik Reidi teele suunata ka suur osa linna sisenevast ja väljuvast tavaliiklusest, mis aitab täiendavalt vähendada Narva mnt äärset keskkonnakoormust kesklinna piirkonnas. Käesoleva töö raames antakse liiklusmüra ning välisõhu kvaliteedi hinnang (koos modelleeritud saastekaartidega) 3 erineva lahendusvariandi kohta, lisaks modelleeritakse ka nullvarianti ehk olemasoleva olukorra jätkumist. Käesolev töö on koostatud K-Projekt AS tellimusel Hendrikson & Ko OÜ poolt. Tabel 1. Käsitletavata eskiisvariantide ja liiklusstsenaariumite kirjeldused. Jrk Liiklusstsenaarium Eskiis Kommentaar 1 Stsenaarium 1 ehk olemasolev liiklusolukord (baasolukord) 2 Stsenaarium 2 (Narva mnt on jätkuvalt linna põhimagistraal) 3 Stsenaarium 3 (ühetasandiline ristmik, kus peatee on Reidi tee Pirita tee sõidusuund) Nullalternatiiv olemasolev teedevõrk ehk Reidi tee rajamine vastavalt Corridor 1 projektlahendusele (mitmetasandiline ristmik) Eskiisvariant 1 Muudatusi teedevõrgus ja liiklusskeemis ei tehta. Olemasolevale olukorrale on lisatud Reidi tee vastavalt Rahandusministeeriumi poolt tellitud projektile 1312 Tehniline Abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas. Modelleeritud liiklusolukord vastavalt K-Projekt AS poolt koostatud eskiislahendi variandile 1. 4 Stsenaarium 5 Eskiisvariant 3 Reidi tee rajamine ja Narva mnt liiklusolukorra rahustamine vastavalt optimaalsele modelleerimisele. liiklusolukorra Vaatluse all oli ka eskiisvariant 2, mille liikluslahendus ning liikluskoormused on müra ja õhusaaste mõju osas sarnased variant 2 mõjuga. Russalka ristmiku lahenduse osas märkimisväärsed erinevused variantide vahel puuduvad, samuti on Reidi tee lahendus ning mõjud sarnased (ainult eraldusriba laius erineb kohati), mistõttu dubleerivaid modelleerimisi läbi ei viidud. Lisaks analüüsiti ka variant 3 lahendust juhul, kui jalakäijate tunnelit ei rajata. Müra ja õhusaaste osas on mõjud sarnased tunneliga variandiga (kuna liikluskoormused ja sõidutee parameetrid ei muutu) ning eraldi modelleerimist läbi ei viidud. TÖÖ 2412/15 15.02.2016

REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 5 2. MÜRA 2.1. MÜRA NORMTASEMED Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Välismüra normtase on A-korrigeeritud (inimkõrva tundlikkust arvestav) ekvivalentne (teatud ajaperioodi kohta energeetiliselt keskmistatud) helirõhutase LpA,eq,T. Mürasituatsiooni normatiivsuse hindamise kasutatakse kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00 23.00) ja öine (23.00 7.00) (ekvivalent)tase. Otseseks normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset (LAr,ti), ehk etteantud ajavahemikus määratud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Antud juhul on päevase normtasemega müra hinnatud tase kogu päeva vältel ehk Ld (7.00-23.00) võrdlemisel ekvivalentmüra puhul parandusteguriks õhtusel ajal (19.00-23.00) esinevale liiklusmürale lisatav +5 db, mis rõhutab õhtusel ajal esineda võivat suuremat häiringut. Öisele mürale müra hinnatud tase Ln öise ajavahemiku (23.00-07.00) vältel eraldi parandustegurit ette nähtud ei ole, öise unehäiringu hindamiseks kasutatakse tavapäraselt oluliselt rangemate normide rakendamist kui päeval. Vastavalt eespool nimetatud määrusele jaotatakse hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel: o I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; o II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; o III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); o IV kategooria tööstusala. 15.02.2016 TÖÖ 2412/15

6 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE Tabel 2. Liiklusest tingitud müra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (LpA,eq,T, db päeval/öösel). Ala kategooria IV üldplaneeringu tööstusala alusel Taotlustase uutel planeeritavatel aladel Taotlustase olemasolevatel aladel Piirtase olemasolevatel aladel Kriitiline tase olemasolevatel aladel I looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasut uste puhkealad II laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasu tused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates III segaala (elamud ja ühiskasutuseg a hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõt ted) 50/40 55/45 60/50 65/55 55/45 60/50 60/50 65 1 /55 1 55/50 60/55 65 1 /60 1 65/55 70 1 /60 1 70/60 75/65 65/60 70/65 75/65 80/70 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel. Välja kujunenud hoonestusega tiheasustusalal lähtutakse olemasolevate hoonestusalade müra normeerimisel reeglina piirtaseme nõuetest: Linnakeskuses on reeglina tegemist äri-, elamu ja ühiskondlike hoonete segafunktsiooniga aladega, mis müra normeerimisel klassifitseeruvad III kategooria segaaladeks. Olemasolevate III kategooria segaalade piirtase on 65 db päeval ja 55 db öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 70/60 db; Olemasolevate II kategooria elamualade (nn puhtakujulised elamukvartalid) ning linnasiseste puhkealade piirtase on 60 db päeval ja 55 db öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 65/60 db; IV kategooria ehk tootmismaa (sh sadamapiirkond) funktsiooniga alasid ei saa otseselt müratundlike alade hulka lugeda; I kategooria alasid linnakeskkonnas reeglina ei leidu. TÖÖ 2412/15 15.02.2016

REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 7 2.2. LÄHTEANDMED JA ARVUTUSMETOODIKA Müra modelleerimisel lähtutakse K-Projekt AS poolt Tallinna Kommunaalameti tellimisel koostatud liiklusuuringust 1. Liiklusuuringu objektiks oli rajatav Reidi tee, mis asub Jõe tänava ja Russalka ristmiku vahelisel alal. Mürasituatsiooni hinnatakse päeval (7-23, sh õhtune aeg 19-23, millele rakendatakse parandust +5 db) ja öösel (23-7). Müratasemed ja müra levik on arvutatud spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.4, kasutades Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96, mis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 02/49/EÜ (5. juuni 2002) toodud soovituslik arvutusmeetod liikmesriikidele. Projektiala ja lähiümbruse kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast tulemused kirjeldavad mürasituatsiooni ligikaudu inimese kuulmiskõrgusel välisõhus ning ligikaudu ka hoonete esimesel korruse fassaadil. Müra levik arvutati tihedas 5*5 m arvutusvõrgustikus. Mürakaartidel on välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel arvestatud ka helilainete peegeldumist (vastas-)hoonete fassaadilt. Arvutusparameetrites kasutati ühekordseid peegeldusi. 2.3. LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMISE TULEMUSED Tabelis 3 on toodud erinevate stsenaariumite korral esineva liiklusmüra olukorra võrdlus nullalternatiiviga. Mürakaardid on toodud Lisas 1. Tabel 3. Müraolukorra hinnang erinevate stsenaariumite võrdluses. Nullstsenaarium Stsenaarium 2 (Koridor 1) Stsenaarium 3 (eskiisvariant 1) Stsenaarium 5 (eskiisvariant 3) Narva mnt ja Võrreldes Võrreldes Võrreldes Tuukri tn äärsed nullalternatiiviga kerge nullalternatiiviga selge nullalternatiiviga selge piirkonnad on eelistus Narva mnt eelistus nii Narva mnt eelistus nii Narva mnt kõrge (kohati piirkonnas, selge kui ka Tuukri tn kui ka Tuukri tn kriitilise) eelistus Tuukri tn piirkonnas. piirkonnas. Narva mnt mürafooniga. piirkonnas. Narva mnt osas ka osas selgelt kõige selgelt eelistatum kui eelistatum stsenaarium. stsenaarium 2 (kuid Kadrioru pargi kehvem kui läheduses (Russalka stsenaarium 5). ristmik) pisut vähem 1 K-Projekt AS. Töö nr 15150. Tallinn, Kesklinn LO. Reidi tee (Jõe tn Russalka rstmik) 15.02.2016 TÖÖ 2412/15

8 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE Kadrioru pargi läheduses (Russalka ristmik) omakorda pisut eelistatum kui stsenaarium 5, kuna tee jääb pargist kaugemale (Russalkast mere poole). Samuti Reidi tee osas pisut eelistatum kui stsenaarium 5, kuigi erinevused on suhteliselt väiksed. eelistatum kui stsenaarium 3, kuna tee jääb pargile lähemale. Samuti Reidi tee osas pisut vähem eelistatud kui stsenaarium 3, kuid erinevused suhteliselt väiksed. on Liiklusmüra modelleerimise tulemuste põhjal võib öelda järgmist: Võrreldes nullalternatiiviga aitavad kõik eskiisvariandid teatud määral vähendada Narva mnt ja Tuukri tn mürakoormust; Stsenaarium 2 (vastavalt Corridor 1 projektlahendusele) aitab küll märkimisväärselt vähendada Tuukri tn mürakoormust, kuid Narva mnt osas on positiivne efekt väike; Stsenaarium 3 (vastavalt eskiisvariandile 1) aitab märkimisväärselt vähendada nii Tuukri tn kui ka Narva mnt mürakoormust; Stsenaarium 5 (vastavalt eskiisvariandile 3) aitab märkimisväärselt vähendada nii Tuukri tn kui ka Narva mnt mürakoormust, sealjuures on mürakoormuse vähenemine kõige selgemalt tuntav ka kogu Narva mnt ulatuses (lõigus kesklinn Russalka ristmik); Kavandatava Reidi tee äärde jäävad üksikud korruselamud (Uus-Sadama tn ääres), mille puhul leiab Reidi tee rajamisel aset märkimisväärne mürakoormuse suurenemine. Kõige ebasoodsamas asukohas paikneb Uus- Sadama tn 22 korrusmaja (hoone fassaad jääb Reidi tee peamistest sõidusuundadest ca 20-25 m kaugusele), mille teepoolsel fassaadil võib päevasel ajal esineda müratase suurusjärgus 70 db (öösel >60 db), mis küündib linnakeskuse segahoonestusalade (III kategooria) piirtasemeni; Reidi tee äärsete perspektiivsete hoonestusalade müraolukord: Perspektiivse Reidi tee äärsetel aladel on menetluses mitmed detailplaneeringud, millega kavandatakse uusi elu-, äri- ja tootmishooneid. Mitmete perspektiivsete hoonestusalade teepoolses osas võib esineda müratase suurusjärgus 70 db päeval (öösel >60 db), mis küündib linnakeskuse segahoonestusalade (III kategooria) piirtasemeni; Kuna detailplaneeringutega kavandatud hoonestusalade puhul on valdavalt tegemist korrusmajade ja büroohoonetega ei ole otsest vajadust välisõhu müra normtasemete tagamiseks tänavaäärsel alal (nt visuaalselt problemaatiliste müratõkkeseinte rajamise kaudu) ning teepoolsel küljel TÖÖ 2412/15 15.02.2016

REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 9 piisab välispiirde tugevdatud heliisolatsioonist, mis tagab head tingimused siseruumides. Reeglina pakuvad teeäärsed hooned piisava varjestuse tagamaks hoonete hoovipoolsetel külgedel head tingimused ka õuealal (välisõhus); Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed on üldjuhul soovitatav maksimaalses mahus jätta äripindadele ning korterite rajamisel üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid paigutada hoone hoovipoolsele küljele või rakendada rangemaid heliisolatsiooninõudeid teepoolsel küljel; Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tiheasustusega linnakeskkonnas tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille järgi: o 71-75 db müratsooni jäävate eluruumide puhul (elu ja magamisruumid korteris) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R tr,s,w+ctr) 50 db, mida võib lugeda suhteliselt rangeks nõudeks ning mille tagamine võib nõuda erimeetmeid. 66-70 db müratsooni jäävate eluruumide puhul (elu ja magamisruumid korteris) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R tr,s,w+ctr) 45 db; o Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel 71-75 db müratsooni on välispiirde ühisisolatsiooni nõue R tr,s,w+ctr 40 db, 66-70 db müratsooni jäävate büroopindade puhul 35 db. 15.02.2016 TÖÖ 2412/15

10 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 3. VÄLISÕHU KVALITEET 3.1. VÄLISÕHU KVALITEEDI NORMID Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb eelkõige liikluskoormusest, raskeliikluse osakaalust, liikluse iseloomust (sõidukiirus ning liikluse sujuvus) ning mootorsõidukite tehnilisest seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet ja korrashoid ning teetolmu (sh jäätõrje puistematerjalide võimalik kuhjumine) ja olmetolmu (sh üldise foonisaaste) esinemine. Liiklusega kaasnevateks arvestatavateks saasteaineteks on peentolm (tahked osakesed PM10, sh PM2,5), lämmastikoksiidid (eelkõige NO2) ja vingugaas (CO). Liiklusest tingitud saasteainetest loetakse tervisele ohtlikuks eelkõige just ülipeeneid tahkeid osakesi (sh mootoriheitmetest pärinevad põlemisosakesed ehk tahm diameetriga alla 2,5 µm - PM2,5), mille kontsentratsioonid jäävad liikluses siiski oluliselt väiksemaks kui summaarsed tolmuosakesed tervikuna (PM10 rehvipuru, teetolm). Ülipeened osakesed moodustavad summaarsetest tahketest osakestest maksimaalselt 5-10%. Käesolevas töös hinnatakse just summaarseid osakesi, kuid ka ülipeente osakeste maksimaalsed kontsentratsioonid on modelleerimistulemuste põhjal leitavad (osakaalude põhjal). Mootoriheitmetest pärinevatest saasteainetest on üldjuhul kõige kõrgema normilähedase esinemissagedusega lämmastikoksiidid, teised saasteained: CO, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid (põlemata bensiinijäägid, aurustunud kütusejäägid) ja raskemetallid jäävad reeglina normväärtustest oluliselt madalamale ning iga uuringu raames eraldi kajastamist ei vaja. Näiteks on CO emissioon tüüpiliselt 2-5 korda suurem kui NOx-ide puhul, kuid NO2 piirväärtus on 20 korda rangem kui CO puhul: piirväärtused vastavalt NO2 200 μg/m 3 (1 tunni keskmine) ja CO 8000 μg/m 3 (8 tunni keskmine). Seega saab lämmastikoksiidi põhjal üldjuhul teha järeldused ka teiste gaasiliste saasteainete normatiivsuse kohta. Liiklussaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on vastavad piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 08.07.2011 määrusega nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad (tabel 4). TÖÖ 2412/15 15.02.2016

REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 11 Tabel 4. Aastast 2011 kehtivad piirväärtused (μg/m 3 ). PM10 on mootori ja muude heitmete põhjustatud tahkete osakeste summa. Piirväärtus NO 2 CO PM 10 Ühe tunni keskmine 200 1 8 tunni keskmine 8 000 24 tunni keskmine 50 2 Aasta keskmine 40 3 40 1 piirväärtust ei tohi ületada välisõhu kvaliteedi pideva seire korral rohkem kui 18 korda kalendriaasta jooksul 2 piirväärtust ei tohi ületada välisõhu kvaliteedi pideva seire korral rohkem kui 35 korda kalendriaasta jooksul 3 piirväärtust ei tohi ületada välisõhu kvaliteedi pideva seire korral rohkem kui 3 korda kalendriaasta jooksul 3.2. LÄHTEANDMED JA METOODIKA Õhusaaste modelleerimisel lähtutakse samuti K-Projekt AS poolt Tallinna Kommunaalameti tellimisel Reidi tee (Jõe tänav Russalka ristmik) põhiprojekti raames koostatud liiklusuuringust. Saasteainete hajumisarvutused teostati rahvusvaheliselt tunnustatud ja testitud Gaussi saastelehviku kontseptsioonil (difusioonivõrrandil) baseeruva süsteemi AEROPOL abil. Modelleerimisel kasutati ebasoodsaid ilmastikutingimusi inversioonitingimustes puhub nõrk (0,5-2 m/s) tuul, mis soodustab saasteainete kuhjumist ja kõrgete kontsentratsioonide teket. Tugev tuul võib küll lühiajaliselt saaste mingis suunas edasi kanda, kuid normidega võrreldava ajaperioodi (tüüpiliselt kas 1 tund või 24 tundi) osas ei ole tegemist halvima olukorraga. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et maksimumkontsentratsioonid ei saa esineda kõigis punktides korraga, vaid sõltuvad tuule suunast ja konkreetse teelõigu suunast: maksimumkontsentratsioon tekkib allatuult, vahetult tee ääres piki teed puhuva tuulega, kaugemal teega risti või nurga all puhuva tuulega. Kontsentratsioonid arvutati maapinnal oleva inimese hingamiskõrguse jaoks. 15.02.2016 TÖÖ 2412/15

12 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE Sõidukite heitkogused hinnati tipptunni liiklusvoogude alusel. Heitkoguste arvutamiseks liiklusvoogude järgi kasutati Soome Meteoroloogiainstituudis Helsingi jaoks välja töötatud valemeid (2000. aasta olukord). Perspektiivse õhusaaste modelleerimisel eeldati, et katalüsaatorita bensiinimootoriga sõiduautode osakaal on langenud 5%-ni sõiduautode üldarvust. Katalüsaatoriga sõidukeid on mudelis võetud vastavalt 60% ning diiselmootoriga sõiduautode osakaaluks 35%. Lähitulevikus võib katalüsaatorita sõidukite osakaal reaalselt olla langenud veelgi madalamaks või isegi nullilähedaseks ning sel juhul jäävad ka prognoositavad saastetasemed NO2 ja CO osas siintoodust madalamaks. Kuna eeldatavasti autopargi tehniline seisund tervikuna tulevikus paraneb ei esine lineaarset seost liikluskoormuse suurenemise ja perspektiivsete õhusaaste tasemete vahel. Liikluskoormuste suurenemisega vastavuses suureneb otseselt tahkete osakeste saastetase, kuna selle saasteaine maksimumkontsentratsioonide puhul on seos eelkõige teepinnaga (teepinnal oleva ning lenduva tolmuga) kontaktis olevate autode arvu ja kujuneva saastatuse taseme vahel. Tahkete osakeste levikut (eelkõige teepinnalt tolmu üleskeerutamist) aitaks vähendada regulaarne teepinna hooldus ning naastrehvide keelustamine. Tahkete osakeste maksimaalse kontsentratsiooni hindamisel (modelleerimisel) arvestatakse lisaks mootoriheitmetele ka teetolmu ning autorehvide koosmõjust lenduvaid osakesi (ehk mootoriheitmetest mittepärinevad tahked osakesed suurusvahemikus valdavalt 2,5 10 µm), mille keskmised ja maksimaalsed heitkogused auto ja kilomeetri kohta on saadud Helsingis ja Stockholmis tehtud mõõtmiste alusel (Ketzel jt., 2007 2 ). Tahkete osakeste maksimaalsete ööpäevakeskmiste kontsentratsioonide arvutamisel on arvesse võetud Põhja-Euroopas varakevadel umbes kuu jooksul naastrehvide ja talvise jäätõrje jääkide poolt esile kutsutavat kõrgenenud lendumist teekattest, mis ületab aasta keskmist umbes 3,5-kordselt. Modelleerimisel hinnatakse summaarseid tahkeid osakesi ehk lisatud on ka mootoriheitmetest pärinevad ülipeened osakesed, mis moodustavad maksimaalselt 5-10% üldtolmust. Lämmastikoksiidide kontsentratsioonid arvutamisel eeldati, et lämmastikdioksiid (NO2) moodustab lämmastiku oksiidide üldkogusest tipptunnis kuni 50% (vastavalt tee/tänava lähedastes seirejaamades mõõdetule). Saasteainete hajumist modelleeriti tipptunni (NO2, CO) ja ööpäeva (PM10) keskmise situatsiooni kohta. Aasta keskmised kontsentratsioonid jäävad reeglina normidest oluliselt kaugemale (madalamale) kui tipptundi ja ebasoodsate ilmastikuolude 2 Ketzel, M., Omstedt, G., Johansson, C., Düring, I., Pohojola, M., Oettl, D., Gidhagen, L., Wåhlin, P., Lohmeyer, A., Haakana, M., Berkowicz, R. (2007): Estimation and validation of PM2.5/PM10 exhaust and non-exhaust emission factors for practical street pollution modelling. Atmos. Environ. 41 9370 9385. TÖÖ 2412/15 15.02.2016

REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 13 kokkulangemist arvestavad arvutusmudelid ning nende puhul ei ole antud juhul eraldi vajalik detailseid arvutustulemusi välja tuua. 3.3. HAJUMISARVUTUSTE TULEMUSED Tabelis 5 on toodud erinevate stsenaariumite korral esineva õhusaaste olukorra võrdlus nullalternatiiviga. Õhusaaste hajumiskaardid on toodud Lisas 2. Tabel 5. Välisõhu kvaliteedi hinnang erinevate stsenaariumite võrdluses. Null- Stsenaarium 2 Stsenaarium 3 Stsenaarium 5 stsenaarium (Koridor 1) (eskiisvariant 1) (eskiisvariant 3) Narva mnt Võrreldes Võrreldes Võrreldes läheduses võib nii nullalternatiiviga on nullalternatiiviga on nullalternatiiviga selge PM 10 kui NO 2 Narva mnt saastetase Narva mnt saastetase eelistus nii Narva mnt kontsentratsioon pisut langenud, kuid selgelt vähenenud ning kui ka Tuukri tn küündida PM 10 puhul võib piirtaseme ületamisi piirkonnas. Narva mnt piirväärtuse erandkorras siiski väljaspool tee-ala osas selgelt kõige lähedale (PM 10 piirtaseme ületamist tõenäoliselt ei esine. eelistatum stsenaarium. puhul võib esineda. Tuukri tn Tuukri tn välisõhu Piirtaseme ületamisi erandkorras välisõhu kvaliteet on kvaliteet on väljaspool tee-ala esineda ka märkimisväärselt märkimisväärselt tõenäoliselt ei esine. piirtaseme paranenud. Reidi tee paranenud. Narva mnt Reidi tee ääres esineb ületamist). Lisaks ääres esineb suhteliselt osas on stsenaarium 3 suhteliselt kõrge võib ka Tuukri kõrge saastefoon, kuid ka selgelt eelistatum kui saastefoon, kuid tänaval esineda teeäärsete stsenaarium 2. Reidi tee teeäärsete suhteliselt kõrge hoonestusaladeni ääres esineb suhteliselt hoonestusaladeni (normilähedane) ülenormatiivne kõrge saastefoon, kuid ülenormatiivne tahkete osakeste saastetase tõenäoliselt teeäärsete saastetase tõenäoliselt kontsentratsioon. ei levi. hoonestusaladeni ei levi. ülenormatiivne saastetase tõenäoliselt ei levi. Liiklusest tingitud õhusaaste modelleerimise tulemuste põhjal võib öelda järgmist: Võrreldes nullalternatiiviga aitavad kõik eskiisvariandid teatud määral vähendada Narva mnt ja Tuukri tn saastekoormust; Stsenaarium 2 (vastavalt Corridor 1 projektlahendusele) aitab märkimisväärselt vähendada Tuukri tn saastekoormust. Narva mnt osas on positiivne efekt pigem väike, kuid siiski tuntav; Stsenaarium 3 (vastavalt eskiisvariandile 1) aitab märkimisväärselt vähendada nii Tuukri tn kui ka Narva mnt saastekoormust; Stsenaarium 5 (vastavalt eskiisvariandile 3) aitab märkimisväärselt vähendada nii Tuukri tn kui ka Narva mnt saastekoormust, sealjuures on 15.02.2016 TÖÖ 2412/15

14 REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE välisõhu kvaliteedi paranemine kõige selgemalt tuntav ka kogu Narva mnt ulatuses (lõigus kesklinn Russalka ristmik). Probleemsed kohad on eelkõige Russalka ristmiku piirkond (kõigi stsenaariumite korral) ning nullstsenaariumi korral ka Narva mnt lõigus Russalka ristmik- Petrooleumi tn. Kõigi stsenaariumite korral võib teatud teelõikudes prognoosida tahkete osakeste 24h saastatuse taseme piirväärtuse ületamist teelähedases tsoonis. Siiski võib välja tuua, et teoreetiline tahkete osakeste (PM10) 24 tunni piirväärtuse ületamine on võimalik ainult varakevadise tolmumaksimumi tingimustes. Kuna teele lähimate hoonestusalade juures on võimalikud normiületused väiksed ning hajumisarvutuses on kasutatud saasteainete kuhjumist soodustavad hajumisparameetreid (sh kõrgendatud tolmu teke ning ebasoodsad hajumistingimused) võib eeldada, et reaalselt jäävad ületamised aastas lubatud 35 päeva piiridesse. Teiste saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid jäävad oluliselt piirväärtustest madalamale. Gaasilistest saasteainetest kõige normilähedasema ehk NO2 kontsentratsioon võib küll kohati teepinna kohal olla märkimisväärne, kuid väljaspool tee-ala jääb siiski reeglina normväärtusest väiksemaks. Aasta keskmised kontsentratsioonid jäävad kõigi saasteainete puhul piirväärtustest kaugele, moodustades tüüpiliselt mitme suurusjärgu võrra madalamaid saastetasemeid kui tipptunni ja lühiajaliste halbade hajumistingimuste koosmõju arvestavad 1 või 24 tunni maksimumid. Üldisem soovitus on hoida tänavad (sh teekate) regulaarselt võimalikult puhtana (tolmuvabana) vähendamaks võimalikku teetolmu lendumist ning aasta keskmisest kõrgemate saasteainete (eelkõige PM10 kui normilähedasema saasteaine) kontsentratsioonide teket. TÖÖ 2412/15 15.02.2016

REIDI TEE (JÕE TÄNAV RUSSALKA RISTMIK) PÕHIPROJEKT: LIIKLUSEGA KAASNEVA MÜRA JA ÕHUSAASTE MODELLEERIMINE 15 LISA 1. MÜRAKAARDID 15.02.2015 TÖÖ 2412/15

16

17

18

19

20 LISA 2. HAJUMISKAARDID

21

22

23

24