VILJATUSRAVIKLIINIKUTE KONTAKTID Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskus Hariduse 6, Tallinn Telefon: 666 19 00 www.itk.ee Lääne-Tallinna Keskhaigla reproduktiivmeditsiini keskus Sõle 23, Tallinn Telefon: 666 58 88; 53 04 3155 www.lapsesoov.ee Nova Vita Kliinik Tammsaare tee 47, Tallinn Telefon: 605 96 09; 56 24 0027 www.novavita.ee Fertility Clinic Nordic Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 607 00 17 www.fertilityclinicnordic.com BAL/NONF/0618/0013 15.06.2018 Tartu Ülikooli Kliinikum naistekliinik L. Puusepa 8, Tartu Telefon: 731 99 01 www.kliinikum.ee/naistekliinik Elite Kliinik Sangla 63, Tartu Telefon: 740 99 30 www.elitekliinik.ee Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) The information contained is not intended for distribution in the USA and Canada.
Sisukord KÄSIRAAMATUST Selles käsiraamatus esitatud teabe eesmärk ei ole asendada arstilt või teistelt teiega tegelevatelt meditsiinitöötajatelt saadavat nõu ega teavet. Arst määrab teie vajadusi ja tervislikku seisundit silmas pidades kindlaks parimad ravimid ja edasised abinõud. Retseptiravimid võivad olla efektiivsed, kuid nendega võib kaasneda riske. Kõiki ravimeid tuleb võtta ainult arsti ettekirjutuste kohaselt. Kui teil tekib enne retseptiravimi kasutamist, selle kasutamise ajal või pärast selle kasutamist küsimusi või kahtlusi, pöörduge arsti poole. Arsti poole tuleb pöörduda ka kõrvalnähtude ilmnemisel. Sissejuhatus Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) mis see on? Miks PCOS tekib? Sümptomid PCOS ja menstruaaltsükkel Millised on polütsüstilised munasarjad? Ebakorrapärane menstruatsioon Probleemid rasestumisega Liigne karvakasv Juuste väljalangemine Akne Insuliiniresistentsus Kaaluprobleemid Pikaajaline mõju Kuidas end aidata? PCOSi diagnoosimine PCOSi ravi Insuliiniresistentsuse ravi Viljakuse parandamine Abistav reproduktsioonitehnoloogia Toimetulek viljatusega kaasnevate emotsioonidega Sõnastik Viited 3 4 4 6 7 8 11 12 12 12 14 14 15 16 18 19 20 20 22 22 24 26 28 29
SISSEJUHATUS Kui loete seda käsiraamatut, on teil ilmselt diagnoositud polütsüstilis(t)e munasarja(de) sündroom (PCOS) või seda kahtlustatakse. Tegemist on levinud hormonaalse häirega, millega on sunnitud elama paljud naised. PCOSi sümptomeid on võimalik mitmel viisil leevendada ning tänapäeval on olemas tõendatud efektiivsusega ravimid ja protseduurid, mis võivad aidata teil rasestuda. Sellegipoolest võib PCOSi diagnoos ja toimetulek sümptomitega olla kurnav nii kehale kui ka vaimule. Sellised sümptomid nagu akne, liigne karvakasv ja kaaluprobleemid võivad tekitada piinlikkust ja mõjuda halvasti teie enesehinnangule. PCOSiga naistel esineb sageli ka viljakusprobleeme ja muud laadi pikaajalisi tervisehäireid. Kõik see võib omakorda põhjustada ärevushäiret või depressiooni. Selles käsiraamatus selgitatakse, mida PCOS endast kujutab, kellel see tekib ja kuidas seda ravitakse. Arstide nõu ja jõuga on PCOS ravitav ja hallatav, võimaldades teil elada täisväärtuslikku ja tervet elu. PCOSI SÜMPTOMEID ON VÕIMALIK MITMEL VIISIL LEEVENDADA NING TÄNAPÄEVAL ON OLEMAS EFEKTIIVSED RAVIMID JA PROTSEDUURID, MIS VÕIVAD AIDATA TEIL RASESTUDA. 3
POLÜTSÜSTILISTE MUNASARJADE SÜNDROOM (PCOS) POLÜTSÜSTILISTE MUNASARJADE SÜNDROOM (PCOS) MIS SEE ON? Polütsüstilis(t)e munasarja(de) sündroom (PCOS) on levinud hormonaalne häire, mis võib tekkida naistel alates murdeeast kuni menopausini. Sündroomiks nimetatakse seda seepärast, et patsiendil esineb samal ajal hulk erinevaid sümptomeid. PCOSi nimetatakse ka munasarjade polütsüstiliseks haiguseks või Steini-Leventhali sündroomiks. Üldjuhul pannakse diagnoos alljärgnevate kriteeriumide põhjal: 1 2 Suurenenud androgeenisisaldus (androgeenid ehk meessuguhormoonid, nt testosteroon), millest annavad märku liigne karvakasv, akne või suurenenud testosteroonisisaldus veres; Korrapärase ovulatsiooni puudumine (ebakorrapärane menstruatsioon või munasarja võimetus vabastada munarakku); NIMETUS Nimetus polütsüstilis(t)e munasarja(de) sündroom on mõnevõrra eksitav, kuna PCOSi diagnoosimiseks ei pea munasarjad olema polütsüstilised. Polütsüstiliseks nimetatakse sellist munasarja, milles on vähemalt 12 pisikest tsüsti (vt täpsemalt lk 8). Paljudel PCOSiga naistel on polütsüstilised munasarjad nähtavad ultraheliuuringul. Küll aga mõnel polütsüstiliste munasarjadega naisel teised PCOSi sümptomid puuduvad ja tal toimub normaalne ovulatsioon. 3 Ultraheliuuringul tuvastatud iseloomulikud tsüstid munasarjadel, st munasarjad on polütsüstilised. Tavaliselt diagnoositakse PCOS siis, kui on täidetud vähemalt kaks eespool nimetatud kriteeriumi. Polütsüstiliste munasarjade olemasolust üksi ei piisa kindla diagnoosi määramiseks. Vajaduse korral välistab arst muud, harvaesinevad haigusseisundid, mille sümptomid võivad sarnaneda PCOSi omadega. 4 5
MIKS PCOS TEKIB? SÜMPTOMID Arstid ei ole veel täielikult kindlad, mis PCOSi põhjustab, kuid arvatakse, et see on seotud nii elustiili ja harjumuste kui ka geneetikaga. Tegemist on päriliku haigusega. Mõnel teie pereliikmel võivad olla sarnased sümptomid, kuid PCOS võib edasi kanduda ka isaliini pidi ning sel juhul ei pruugi sümptomid endast märku anda. Teie vanematel ja õdedel-vendadel võivad olla samad PCOSile iseloomulikud ainevahetushäired, nt insuliiniresistentsus (vt täpsemalt allpool). Näiteks Austraalias diagnoositakse PCOS 12 21%-l 1 reproduktiivses eas naistest. Paljudel PCOSiga naistel on insuliiniresistentsus. See tähendab, et organism ei suuda täita insuliini tavapäraseid funktsioone, näiteks reguleerida vere glükoosisisaldust. Insuliinisisalduse suurenemine võib soodustada ka meessuguhormoonide, sealhulgas testosterooni teket munasarjades. See omakorda põhjustab selliseid sümptomeid nagu liigne karvakasv ja akne. Insuliiniresistentsust võivad põhjustada geneetilised faktorid 2 ja/või elustiiliga seotud tegurid (nt ülekaalulisus). PCOSi JAOKS EI OLE OLEMAS RAVI, MIS TEEKS TEID TÄIELIKULT TERVEKS. ARSTI NÕU JA ABIGA ON VÕIMALIK LEEVENDADA HAIGUSE SÜMPTOMEID JA TEHA MUUDATUSI OMA IGAPÄEVASTES HARJUMUSTES, ET SAAKSITE ELADA TERVELT JA TÄISVÄÄRTUSLIKULT. PCOSi sümptomid ja nähud on igal naisel erinevad, kuid levinumad neist on alljärgnevad: probleemid rasestumisega (ovulatsiooni puudumise tõttu) ultraheliuuringul tuvastatud munasarjatsüstid (polütsüstilised munasarjad) menstruatsiooni puudumine (amenorröa) või ebakorrapärasus (oligomenorröa) liigne meessuguhormoonide kogus, mis põhjustab selliseid sümptomeid nagu liigne karvakasv (hirsutism) või akne kaalutõus ja keha rasvasisalduse suurenemine, eriti vöökohal ja kõhupiirkonnas eeldiabeet või diabeet (suhkurtõbi) vererasvade (lipiidide, nt kolesterooli ja triglütseriidide) sisalduse suurenemine Paljusid nendest sümptomitest käsitletakse üksikasjalikumalt lehekülgedel 12-18. PCOSI ÜKS KÕIGE ÄRRITAVAMAID SÜMPTOMEID ON VILJATUS, KUID PCOSI DIAGNOOS EI TÄHENDA, ET TE EI JÄÄ KUNAGI RASEDAKS. VILJATUSE RAVIKS ON MITMEID VÕIMALUSI NING PALJUDEL NAISTEL ÕNNESTUB VILJATUSRAVI ABIL RASESTUDA. 6 7
PCOS JA MENSTRUAALTSÜKKEL Selleks et PCOSi sümptomitest paremini aru saada, tasub meelde tuletada, mis on ovulatsioon, kuidas toimib menstruaaltsükkel ja millist rolli mängivad selles eri hormoonid. Menstruaaltsükkel on periood, mille jooksul munarakk küpseb, vabaneb munasarjast (ovulatsioon) ning emakas valmistub embrüo vastuvõtmiseks ja pesastumiseks. Tavaliselt kestab menstruaaltsükkel 24 35 päeva. Menstruaaltsüklit reguleerivad organismis teatud hormoonid, mille sisaldus naise viljakatel aastatel igal kuul suureneb ja väheneb. Normaalse menstruaaltsükli korral toodab aju allosas paiknev ajuripats folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH), et valmistada folliikulit ette munaraku vabastamiseks. Folliikul on vedelikuga täidetud põieke, mille sees on munarakk ja mis kasvab umbes 2 cm suuruseks. AJU ALLOSAS PAIKNEV AJURIPATS VABASTAB FOLLIIKULEID STIMULEERIVAT HORMOONI JA LUTEINISEERIVAT HORMOONI (LH), MIS SOODUSTAVAD MUNARAKU ARENGUT JA VABASTAMIST Kui munarakk on küps (umbes kaks nädalat enne menstruatsiooni), hakkab ajuripats tootma ka luteiniseerivat hormooni (LH). Selle toimel vabastab folliikul munaraku munajuhasse seda nimetatakse ovulatsiooniks. See on naise menstruaaltsükli viljakas aeg. Samal ajal eritavad munasarjad ka teisi hormoone, näiteks östrogeeni ja progesterooni, et paksendada emaka siselimaskesta (endomeetriumi) ja valmistada sellega emakat ette raseduseks. Samuti toodavad munasarjad väikeses koguses androgeene (meessuguhormoone), näiteks testosterooni, mis muutub aromataasi (teatav ensüüm) toimel östrogeeniks. Kui seemnerakud jõuavad munajuhas munarakuni, võib toimuda viljastumine. Viljastatud munarakk tõmmatakse munajuhast emakasse, kus embrüo (st viljastatud munarakk) pesastub emaka limaskesta umbes kuuendal päeval pärast ovulatsiooni. Seejärel hakkab see tootma inimese kooriongonadotropiini (hcg) ehk hormooni, mis annab organismile rasedusest märku. Kui viljastumist ei toimu, siis östrogeeni- ja progesteroonisisaldus väheneb ning endomeetrium irdub. Endomeetriumi irdumist verejooksuga nimetatakse menstruatsiooniks. 8 9
Munaraku folliikul hakkab arenema Folliikul vabastab munasarjas munaraku (ovulatsioon) Folliikul laguneb ja kärbub MILLISED ON POLÜTSÜSTILISED MUNASARJAD? Nagu juba arutatud, võivad (kuid ei pruugi) PCOSiga naisel olla polütsüstilised munasarjad. Igas menstruaaltsüklis arenevad munasarjas folliikulid, milles omakorda valmivad munarakud. Üks nendest munarakkudest vabastatakse ovulatsiooni ajal. Kui munarakk on vabastatud, siis folliikulid lagunevad ja hävivad. PCOSi korral jääb nende folliikulite areng umbes poole peal seisma ja seetõttu ei saa toimuda ovulatsiooni. Folliikulid muutuvad tsüstideks, mis on suuruselt üldjuhul alla 1 cm ning paiknevad munasarja ümbritseva kesta all. Ultraheliuuringu abil saab PCOSi diagnoosi kinnitada siis, kui ühel munasarjal on näha enam kui 12 tsüsti. Endomeetrium õheneb Endomeetrium pakseneb ELUAEGNE MUNARAKKUDE VARU Naisel on sündides munasarjas umbes 400 000 küpsemata munarakku (ootsüüti). Igas tsüklis valib üks munasarjadest välja 10 20 munarakku, millest saavad võimalikud kandidaadid vabastamiseks. Munasarjast vabaneb tavaliselt aga ainult üks munarakk. TERVED MUNASARJAD POLÜTSÜSTILISED MUNASARJAD Tsüstid põhjustavad hormoonide tasakaalu häireid, kuna nende tõttu toodab munasari rohkem testosterooni. Nagu eespool osutatud, võib see põhjustada aknet, liigset karvakasvu näol ja kehal ning ebakorrapärast menstruatsiooni. 10 11
EBAKORRAPÄRANE MENSTRUATSIOON PCOSiga naistel toimivad hormoonid ebakorrapäraselt, kuna puudub normaalne ovulatsioon. Keha saab segaseid signaale ja menstruaaltsükkel on häiritud. Menstruatsioon võib PCOSiga naistel kulgeda erinevalt, nt: ebakorrapärane menstruatsioon harv menstruatsioon (oligomenorröa) vererohke menstruatsioon menstruatsiooni puudumine (amenorröa) Kui menstruatsioon toimub harva või puudub üldse, võib emaka siselimaskest ehk endomeetrium liigselt pakseneda. See omakorda tekitab riski, et endomeetriumis hakkavad kasvama ebanormaalsed rakud, mis võivad hilisemas eas areneda vähirakkudeks. PROBLEEMID RASESTUMISEGA Probleemid rasestumisega on üks PCOSi kõige raskemaid ja ärritavamaid sümptomeid. Suur androgeenisisaldus võib põhjustada ovulatsioonihäireid või ei pruugi ovulatsiooni üldse toimuda. Leheküljel 20 on täpsemalt käsitletud teatavaid viljatusravi ravimeid ja tehnoloogiaid. Kõigil PCOSiga naistel ei pruugi olla probleeme rasestumisega ning paljudel õnnestub rasedaks jääda ilma viljatusravita. LIIGNE KARVAKASV Androgeenide (meessuguhormoonide) sisalduse suurenemine võib põhjustada liigset karvakasvu (hirsutism) näiteks näol, reitel, seljal, kõhul ja rinnanibudel. 12 13
Liigse karvakasvu vastu on saadaval mitmeid retseptiravimeid. Täpsemat teavet küsige oma arstilt. Kuna selliste ravimite toime võib aga avalduda alles mõne aja pärast, tasub kiirema tulemuse saavutamiseks uurida ka mõningaid kosmeetilisi protseduure. JUUSTE VÄLJALANGEMINE Liigsest testosteroonisisaldusest võib märku anda ka juuste väljalangemine ja juustekadu ehk alopeetsia. AKNE Ka akne võib olla põhjustatud androgeenisisalduse suurenemisest ning see võib tekkida näol, seljal ja muudel kehaosadel. Akne raviks on mitu võimalust, sealhulgas suukaudsed rasestumisvastased tabletid, paiksed kreemid ja suukaudsed antibiootikumid. Arst või nahaarst võib välja kirjutada ka teatavaid tugevama toimega ravimeid. INSULIINIRESISTENTSUS Paljudel PCOSiga naistel on insuliiniresistentsus, mis tähendab, 2 et organism ei saa hakkama insuliini tavapäraste funktsioonidega. Insuliin on kõhunäärme ehk pankrease toodetav hormoon. Insuliin toimetab vereringest pärit glükoosi lihas- ja rasvkoesse. Kui insuliini on vereringes liiga palju, toodab organism rohkem androgeene. Androgeenid on meessuguhormoonid, mis võivad põhjustada muid PCOSi sümptomeid, nagu kaalutõus, liigne karvakasv, ebakorrapärane menstruatsioon, akne ja ovulatsioonihäired. Insuliinisisalduse suurenemine võib mõnikord tekitada tumedaid laike kaelanahal, kaenlaalustes ja kubemepiirkonnas (reite sisekülgedel). See võib olla pärilik, kuid võib olla tingitud ka elustiilist ja harjumustest (nt ülekaalulisus) või nende tegurite koosmõjust. 1 Kaalutõusuga suureneb ka PCOSi risk. Insuliiniresistentsus võib põhjustada diabeeti ja muud laadi pikaajalist tervisemõju. Kui teie perekonnas esineb II tüübi diabeeti, on teil suurem risk insuliiniresistentsuse tekkeks. Insuliinisisaldust on võimalik vähendada kaalukaotuse, dieedi ja kehalise aktiivsusega ning vastavate retseptiravimitega (vt lk 22). See võib aidata taastada normaalse ovulatsiooni, leevendada muid sümptomeid (nagu akne ja liigne karvakasv) ning vähendada kehakaalu. PALJUDEL PCOSiga NAISTEL ON INSULIINITUNDLIKKUS VÄHENENUD, MISTÕTTU ORGANISM TOODAB LIIGA PALJU INSULIINI. 14 15
KAALUPROBLEEMID Ülekaalulistel naistel on võrreldes tervislikuma kehakaaluga naistega suurem risk PCOSi sümptomite tekkeks. Kõige optimaalsem viis kaalu langetada on tervislikult toituda ja regulaarselt liikuda (kolm korda nädalas 40 minutit), ehkki seda on lihtsam öelda kui teha. Küsige arstilt nõu, milline toidumenüü teile sobib. Näiteks tasub esmalt vähendada süsivesikute, suhkru ja rasvase toidu tarbimist ja eelistada madalama glükeemilise indeksiga (GI) toiduaineid. Samuti võite abi küsida toitumisnõustajalt. KAALUTÕUS: SÜMPTOM VÕI PÕHJUS? Sageli aitab normaalset ovulatsiooni taastada ka tagasihoidlik kaalukaotus (nt vähem kui 5% kehakaalust). Tervislikum elustiil tõstab ka enesehinnangut ning tugevdab nii keha kui ka vaimu. 16 Paljudel inimestel võib kaalutõus olla PCOSi sümptom, mitte põhjus. Kaalutõus võib olla tingitud näiteks viljakusprobleemidega kaasnevast stressist, samuti rahulolematusest oma kehaga liigse karvakasvu või akne tõttu. Ka insuliiniresistentsus põhjustab kaalutõusu. Kaalu langetamisest võib olla abi, kuid emotsionaalse stressi korral ei ole see alati lihtne. Tervislikum eluviis võib vähendada insuliinisisaldust, parandada enesehinnangut ja leevendada ka muid sümptomeid. Samuti võib see taastada ovulatsiooni. 17
PIKAAJALINE MÕJU KUIDAS END AIDATA PCOSi sümptomitega naised peaksid oma arstilt uurima, kuidas vähendada pikaajalise tervisemõju riski. Alljärgnevalt on kirjeldatud teatavaid pikaajalisi terviseprobleeme, mida PCOS võib põhjustada. Diabeet. Kuna paljudel PCOSiga naistel on insuliiniresistentsus, tähendab see, et neil on suurem risk eeldiabeedi või II tüübi diabeedi tekkeks. Rasedustüsistused, nt gestatsioonidiabeet. Kui PCOSiga naine jääb rasedaks, on tal suurem risk rasedusaegse 1 diabeedi tekkeks. Südame-veresoonkonna haigused. PCOSiga naistel võib olla suurem südamehaiguste ja kõrge vererõhu risk, kusjuures ülekaalulistel naistel on see risk veelgi suurem. Ainevahetussündroom. Ainevahetussündroom võib avalduda erinevate häiretena, näiteks glükoositalumatus (tihedalt seotud II tüübi diabeediga), ülekaalulisus ja suur kolesteroolisisaldus veres. Emakakaelavähk. PCOSiga naiste seas on emakakaelavähi esinemissagedus kolm korda suurem kui 3 PCOSita naiste seas. Kui naisel toimub menstruatsioon harva või see puudub üldse, võib emaka siselimaskest ehk endomeetrium liigselt pakseneda ja põhjustada vähirakkude teket. ENESEHINNANG JA RAHULOLU OMA KEHAGA Toimetulek PCOSiga kaasnevate probleemide ja sümptomitega sealhulgas akne, kaalutõus ja liigne karvakasv võib mõnel naisel halvasti mõjuda enesehinnangule ning põhjustada rahulolematust oma kehaga, samuti ärevust, stressi, üksildust ja isegi depressiooni. Alljärgnevalt leiate nõuandeid tunnete ja stressiga toimetulekuks. Ärge sisendage endale negatiivseid mõtteid. Ärge öelge endale midagi, mida te ei ütleks mõnele heale sõbrale. Kui tabate end liiga enesekriitilistelt mõtetelt, proovige sisendada omale positiivseid sõnumeid. Armastage ja austage ennast. Planeerige lõbusaid ja lõõgastavaid ettevõtmisi ning võtke eesmärk toituda tervislikult ja rohkem liikuda. Võib-olla oleks kasulik hakata tegelema uue huvialaga, näiteks liituda raamatuklubiga. Otsige abi. Kui tunnete, et ei suuda end aktsepteerida sellisena, nagu olete, küsige abi professionaalselt nõustajalt või psühholoogilt. 16 18 17 19
PCOSi DIAGNOOSIMINE PCOSi diagnoosimiseks ei ole ühest testi. Arst võtab arvesse teie sümptomeid ja üldjuhul teeb füüsilise läbivaatuse, vereanalüüsid ja tupesisese ultraheliuuringu. Kui soovite rasestuda, võidakse teid suunata viljatusravikliinikusse. Füüsiline läbivaatus. Arst küsib teilt küsimusi menstruaaltsükli, sümptomite ja kehakaalu kohta ning kontrollib PCOSi füüsiliste sümptomite, nt akne, liigse karvakasvu ja tumenenud nahapiirkondade olemasolu. Vereanalüüsid. Vereanalüüsidega kontrollitakse, kas teie veres on suur kolesterooli- või suhkrusisaldus ning kas esineb kõrvalekaldeid luteiniseeriva hormooni või folliikuleid stimuleeriva hormooni sisalduses. PCOSi RAVI Tupesisene ultraheliuuring. Tuppe sisestatakse sõrmejämedune andur, et kontrollida, kas munasarjades on tsüste, kas munasarjad on suurenenud ning kas reproduktiivsüsteemi elunditel esineb mingeid iseärasusi. Kui te ei soovi tupesisest ultraheliuuringut, võib arst kasutada kõhupealset andurit sel juhul peate uuringule minema täis põiega. RAVIVÕIMALUSTE KOKKUVÕTE Sümptomid Rasvumus, kaalutõus Hirsutism (liigne karvakasv) Akne Insuliiniresistentsus Diabeet Menstruatsiooni ja ovulatsiooni ebakorrapärasusest põhjustatud viljatus Ravi Võimalused kaalu langetamiseks: toitumisharjumuste muutmine kehaline liikumine, treening ravimid* ravimid* kosmeetilised protseduurid, nt vahatamine, pleegitamine, laserepilatsioon, elektrolüüs kaalu langetamine paiksed kreemid ravimid*, nt suukaudsed rasestumisvastased tabletid, antiandrogeenid, retinoidid kaalu langetamine toitumisharjumuste muutmine kehaline liikumine, treening ravimid* kaalu langetamine ravimid*, suukaudsed rasestumisvastased tabletid, vt lk 22. PCOSi korral võidakse ravida kas sümptomeid või sümptomite põhjust. Eespool juba kirjeldati erinevaid võimalusi sümptomite raviks ning järgnevalt on esitatud kokkuvõte. * Arst määrab teie vajadusi ja tervislikku seisundit silmas pidades kindlaks parimad ravimid ja edasised abinõud. 16 20 17 21
INSULIINIRESISTENTSUSE RAVI Insuliinitundlikkuse parandamiseks on saadaval mitu ravimit. Kui teil diagnoositakse insuliiniresistentsus, annab arst teile teada, milliseid ravimeid millal kasutada. VILJAKUSE PARANDAMINE Eespool on juba arutatud kaalu langetamise olulisust PCOSi ravis ning seda, kuidas sümptomeid leevendada (vt kokkuvõtlik tabel eelmisel lehel). Arst võib määrata teile hormoonravimid. Hormoonravimite tarvitamisel jälgitakse teid hoolikalt, mistõttu peate valmis olema sagedasteks arstivisiitideks, korrapärasteks vereanalüüsideks ja vaagnapiirkonna ultraheliuuringuteks. Munasarjade laparoskoopia Kui hormoonravi teil ei toimi, võib arst soovitada diatermilist munasarjade laparoskoopiat (laparoscopic ovarian diathermy ehk ovarian drilling). Tegemist on kerge operatsiooniga, mis tehakse üldnarkoosis. Vaagnapiirkonda viiakse munasarjade, munajuhade ja emaka vaatlemiseks laparoskoopiline nõel. Mõlemasse munasarja torgatakse või kõrvetatakse mitu väikest avaust, mille kaudu vabanevad tsüstidesse kogunenud meessuguhormoonid, taastades ajutiselt ovulatsiooni. 16 22 17 23
ABISTAV REPRODUKTSIOONI- TEHNOLOOGIA ABISTAV REPRODUKTSIOONITEHNOLOOGIA KOKKUVÕTE Protseduur Kirjeldus Millal kasutatakse Abistav reproduktsioonitehnoloogia (ART) on üldnimetus meetoditele, mille abil viiakse seemnerakud ja munarakud kokku kunstlikul või osaliselt kunstlikul viisil. Kõige sagedamini kasutatavad abistava reproduktsioonitehnoloogia protseduurid on kehaväline viljastamine (IVF), emakasisene viljastamine (IUI) ja seemneraku tsütoplasmasisene injektsioon (ICSI). Järgmisel lehel leiate kokkuvõtliku tabeli teatavatest levinumatest abistava reproduktsioonitehnoloogia meetoditest. IUI (emakasisene viljastamine ehk intrauteriinne inseminatsioon, kunstlik viljastamine) Suur kogus aktiivseid ja terveid seemnerakke viiakse emakakaela juurde või kaugemale, tagades seemnerakkudele otseligipääsu munajuhadesse. Seemnerakuvastased antikehad naise emakakaelalimas. Mehe viljatus seemnerakkude mõõduka vähesuse või elujõuliste seemnerakkude vähesuse tõttu (vt ka ICSI). Viljatus teadmata põhjusel. Kehaväline viljastamine (IVF) Kehaväline ehk in vitro viljastamine (IVF) oli esimene abistava reproduktsioonitehnoloogia protseduur ning on tänini üks enim kasutatavaid lahendusi. Tõenäosus IVFiga rasestuda on PCOSiga naistel sama suur kui PCOSita naistel. IVF-tsükli käigus kogutakse munarakud ja seemnerakud ning need viiakse viljastamiseks kokku laboris. Tavaliselt kasutab naine hormoonravimeid, et valmiks võimalikult palju munarakke. Kui munarakud on laboris viljastatud, viiakse need painduva kateetri abil tupe kaudu emakasse. Ideaalsel juhul viljastatud munarakk pesastub ja areneb edasi nagu tavalise raseduse puhul. ICSI (seemneraku tsütoplasmasisene injektsioon) IVF (kehaväline viljastamine) Meetod, mille korral valitakse üks seemnerakk ja see süstitakse munaraku sisemusse. Gonadotropiine sisaldava hormoonraviga stimuleeritakse mitme munaraku küpsemist munasarjas. Munarakud kogutakse ja viljastatakse laboris (kehaväliselt) kas partneri või doonori seemnerakkudega. Kui 24 28 tunni järel on toimunud viljastumine, siiratakse üks või mitu embrüot emakasse. Mehe viljatus, kui normaalseid seemnerakke on väga vähe. Seemnerakkude viljastamisvõime on oluliselt vähenenud. Munajuhade sulgusest, PCOSist või endometrioosist tingitud viljatuse ravi. Mehe viljatus viljastamist takistavate kõrvalekallete tõttu seemnerakkudel. Mõningad teadmata põhjusega viljatuse juhtumid. 16 24 17 25
TOIMETULEK VILJATUSEGA KAASNEVATE EMOTSIOONIDEGA Samuti võib abi olla sellest, kui räägite teiste sarnase kogemuse läbi elanud paaridega, kes mõistavad teie tundeid. Küsige viljatusravispetsialistilt mõne tugirühma kontaktandmeid. Nagu eespool arutatud, võib PCOS mõjuda halvasti teie enesehinnangule ja kehakuvandile (vt lk 19). Kui kaalute PCOSi ravi seetõttu, et soovite rasestuda, peate lisaks sellele hakkama saama ka viljatusraviga kaasnevate tunnete ja katsumustega. Võimetus last eostada on probleem, mis võib teid eneses sügavalt kahtlema panna. Naised, kel ei ole õnnestunud rasestuda, võivad tunda end alaväärsena ja hakata ennast süüdistama. Nende enesehinnang võib olla väga madal. Mehed aga võivad tunda, et nende mehelikkus on ohus. Paljud viljatusravi läbinud paarid on oma kogemust kirjeldanud sõnadega tunnete virvarr või karussell. Iga ravitsükli- ja kuuriga on lootus lõpuks rasestuda suurem. IVFi ajal võib iseäranis raske ja kurnav olla kahenädalane ootamisaeg alates viljastatud munaraku siirdamisest kuni rasedustesti tegemiseni. Kui rasedustest on endiselt negatiivne, on emotsioonide koorem veelgi suurem. Viljatusraviga kaasnevate emotsioonidega toimetulekuks on oluline oma tunnetest rääkida eriti partneriga. Sellistel hetkedel on ainus pääsetee armastus ja vastastikune mõistmine. Viljatusega seotud psühholoogilise ja emotsionaalse koormaga aitab hakkama saada ka hea tugivõrgustik ning avatud suhtlus sõprade ja pereliikmetega. Lisaks aitab viljatusravi emotsionaalset mõju leevendada see, kui langetate veidi oma ootusi ega eelda kohest tulemust. Peate varuma kannatlikkust ja mõtlema viisidele, kuidas käituda võimalike eesootavate katsumuste korral. Samal ajal on oluline meeles pidada, et paljudel viljatusravi alustavatel paaridel õnnestub oma unistus täita. Täpsemat infot leiate infomaterjalist Toimetulek viljatusest tingitud stressiga mille leiate veebilehelt www.infomaterjalid.ee. 16 26 17 27
SÕNASTIK Abistav reproduktsioonitehnoloogia (ART) üldnimetus meetoditele, mille abil naine rasestatakse kunstlikul või osaliselt kunstlikul viisil. Amenorröa menstruatsiooni (kuupuhastuse) puudumine. Androgeenid meessuguhormoonid (nt testosteroon). Igal naisel tekib organismi kudedes, sealhulgas munasarjades, väikeses koguses meessuguhormoone. Need meessuguhormoonid muutuvad östrogeeniks, mille toime avaldub murdeeas ja menstruatsiooni ajal. Emakas pirnikujuline elund, mis pakub soodsat keskkonda viljastatud munaraku pesastumiseks. Embrüo loote varajane arengustaadium alates eostamisest kuni kaheksanda rasedusnädalani. Oligomenorröa ebakorrapärane või harv menstruatsioon. Ootsüüt küpsemata munarakk. Ovulatsioon küpse munaraku vabanemine munasarja folliikulist, tavaliselt umbes menstruaaltsükli keskpaigas. Ovulatsiooni esilekutsumine ovulatsiooni toimumise stimuleerimine hormoonravimitega. Polütsüstilis(t)e munasarja(de) sündroom (PCOS) paljude väikeste tsüstide kogunemine munasarjadesse folliikulite arengu peatumise tõttu. Seda põhjustab häire ovulatsioonitsüklit reguleerivate hormoonide luteiniseeriva hormooni ja folliikulit stimuleeriva hormooni eritumises. Östrogeen naissuguhormoon, mida toodavad peamiselt munasarjad murdeea algusest kuni menopausini. Reguleerib ovulatsiooni ja menstruaaltsüklit. Folliikul munasarjas paiknev vedelikuga täidetud põieke, mis kaitseb ja toidab küpsevat munarakku ning ovulatsiooni ajal vabastab selle. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) aju allosas paikneva ajuripatsi toodetav hormoon, mis naistel stimuleerib folliikulite arengut munasarjades (ovulatsiooni jaoks) ja meestel soodustab seemnerakkude teket munandites. Menstruaaltsükkel igakuine protsess, mille jooksul naise organism vabastab munaraku, valmistub munaraku viljastumiseks seemnerakust ja loob emakas soodsa keskkonna viljastatud munaraku pesastumiseks. Munajuhad kaks juha, mis ühendavad munasarju emakaga. Munajuhades toimub munaraku viljastumine seemnerakuga. VIITED 1. Teede, H. et al. Assessment and management of polycystic ovary syndrome: summary of an evidence- based guideline. MJA. 2011; 195 (6): 65 112. Külastus 12.02.2018. https://www.mja.com.au/ 2. Jean Hailes, Women s Health. http://jeanhailes.org.au/health-a-z/pcos Polycystic ovary syndrome fact sheet. Külastus 12.04.2018. 3. Chittenden, B. D. et al. Polycystic ovary syndrome and the risk of gynaecological cancer: a systematic review. Reprod Biomed online. 2009; 19 (3): 398 405. Külastus 12.04.2018. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1977848 Munasarjad kaks mandlikujulist põiekest, milles on munarakud. 16 28 17 29