PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass"

Väljavõte

1 PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass

2 PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased klass Tunni õpieesmärk Õpilased on teadlikud vaimse tervise häirete ning nende all kannatavate inimeste häbimärgistamisest. Nad oskavad ära tunda häbimärgistamist ja teavad, mida häbimärgistamise suhtes ette võtta. Õpilased on teadlikumad vaimse tervise esmastest põhitõdedest. 45 minutilise tunni ülesehitus: 5 min 10 min 15 min 10 min min Häälestus ja sissejuhatus Psüühikahäirete esmased põhitõed, viktoriin Depressiooni esmased tõed Tänulikkuse harjutus Kokkuvõte (vajadusel kuhu pöör- Tunni ettevalmistus õpetajatele Välja printida materjalid: sedelid põhiemotsioonidega; lõpetamata laused tänulikkuse harjutuseks Seos riikliku õppekavaga Võtmesõnad: enesemääratluspädevus sotsiaalne pädevus suhtluspädevus õpipädevus tervis ja ohutus inimeseõpetus psühholoogia Tunni teema taust: Kool on koht, kus õpilased veedavad suure osa oma päevast ning loovad peamised suhted eakaaslaste ja kollektiiviga. Vaimse tervise raskused ja häired ilmnevad koolikeskkonnas ja suhetes eakaaslastega. Koolis saab õpilaseni viia erinevaid vaimse tervise alaseid teadmisi ja oskuseid ning sellega parandada õpilaste vaimset tervist. Seetõttu peame oluliseks koolis käsitleda vaimse tervise teemasid, sh stigmat, selle ära tundmist ja vähendamist.

3 Võimalik tunnikava Ettevalmistus enne tundi Palume printida lisamaterjalid. Võimalusel saata teavituskiri lapsevanemate kaasamiseks. Vajadusel saab lisaks lugeda vaimse tervise kohta leheküljelt Peaasi.ee. Häälestus Palun selgitage tunni eesmärki ja vajadusel kirjutage eesmärk tahvlile. Selgitage õpilastele, mis tunnis toimuma hakkab ja miks võiksime suurendada oma teadlikkust häbimärgistamisest ehk stigmast. Sissejuhatus teemasse 5 min Olenevalt klassist, õpetajast, varasematest tundides võib meelde tuletada hea suhtlemise tavasid. N-ö tunni kombed: hea, kui saame vabalt avaldada oma mõtteid ja tundeid; igaühel on õigus oma arvamusele ja selle avaldamisele; oluline on teist kuulata nii, nagu tahame, et meid kuulataks; oluline on rääkida nii, nagu tahame, et meiega räägitaks; eriarvamuse korral räägime viisakalt ja sõbralikult teemast, mitte üksteisest; alati ei saa teistega nõustuda ega peagi seda tegema; alati tohib ümber mõelda ja arvamust muuta. Vajadusel teha sissejuhatus vaimsesse tervisesse. Võib ära jätta, kui teema viimase õ/a jooksul läbitud või õpilastele teada. Vaimne tervis - mis see tähendab? Samamoodi nagu kõigil on kehaline tervis, on kõigil ka vaimne tervis, olenemata sellest, kas tal on vaimse tervise häire või mitte. Vaimne tervis hõlmab ümbritseva tajumist, tundeelu (emotsioone), mõtteid, käitumist, suhtlemist ümbritsevaga jms. Aju võimaldab peamisi funktsioone - tajumist, tundmist, mõtlemist, käitumist. Hea vaimse tervise korral inimene: Tunneb end suurema osa ajast hästi ja rahulolevana On enamasti enesekindel ja positiivse enesehinnanguga Suudab nautida elu, naerda ja lõbutseda Suudab toime tulla stressirohkete olukordade ja muutustega Kogeb erinevaid tundeid, sest elu on pidevas muutumises ning sündmusterikas Tunneb, et elus valitseb tasakaal Hoolib iseendast: nii oma vaimust kui kehast Hoolib teistest inimestest Kui aju tegevus kaldub kirjeldatud funktsioonide osas tervislikust kõrvale olulisel määral (see tähendab, et häirib igapäevaelu ja/või põhjustab kannatusi), siis tekivadki vaimse tervise häirete tunnused. Vaimse tervise häireid põhjused ei ole lõplikult teada, nende kujunemine on seotud nii geneetiliste soodumustega kui ka ümbritseva keskkonna teguritega.

4 Psüühikahäirete põhitõed, viktoriin 10 min Viktoriin väikeste meeskondadega (2-4 õpilaselised meeskonnad), kus on vaja otsustada, kas esitatud väited on õiged või valed. Õpetaja loeb väite, õpilased seejärel mõtlevad ja arutavad umbes 30 sekundit omavahel, seejärel tõstavad käe, kui arvavad, et on õige väide, ning ei tõsta kätt, kui arvavad, et on vale väide. Peale vastamist õpetaja kommenteerib õiget vastust. Kokku 10 väidet. 1) Psüühikahäired esinevad elu jooksul umbes 45% inimestest. (õige) Vastamise järel õpetaja palub umbes pooltel õpilastest tõusta. See näitlikustab, kui paljudel elu jooksul tekib psüühikahäire. Peaaegu sama paljudel seda ei teki. Psüühikahäired esinevad elu jooksul u 45% inimestest. 2) Psüühikahäirega inimene on pea alati kaugelt märgatav. (vale) Vastamise järel õpilased ja õpetaja räägivad vaimse tervise häiretest, mille puhul ei ole midagi teistele näha. Õpetaja toob näiteid tuntud inimestest, kellel on psüühikahäire, millest tükk aega keegi ei teadnud. Näiteks Stig Rästa (depressioon, ärevushäire), Kaia Kanepi (söömishäire). 3) Psüühikahäire viitab sellele, et inimene on nõrga iseloomuga. (vale) Vastamise järgselt õpetaja selgitab, et psüühikahäired võivad avalduda väga erinevate sümptomitega ning ei ole seotud iseloomu nõrkusega. Psüühikahäired esinevad väga erinevate iseloomudega inimestel. 4) Igaühel võib elu jooksul tekkida psüühikahäire. (õige) Õpetaja kommenteerib, et suur osa psüühikahäiretest algab lapse- või noorukieas, aga psüühikahäire võib vallanduda igas vanuses ning seda olenemata soost, haridusest, usust jms-st. Oma vaimset tervist on võimalik hoida, aga ei saa garanteerida vaimse tervise häire tekke vältimist. 5) Psüühikahäiretega inimesed on enamasti ohtlikud. (vale) Vastamise järel õpetaja kommenteerib, et uuringud viitavad, et vaid 3-5% vägivallategudest on toime pandud raske psüühikahäire tõttu. Palju rohkem vägivallategudest on toime pandud alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisega seoses või selle tõttu. Psüühikahäiretega inimestel on tavapopulatsioonist oluliselt kõrgem risk sattuda vägivalla ohvriks. 6) Depressioon ja ärevushäired on kõige levinumad vaimse tervise häired. (õige) Vastamise järel info õpetajalt: Ülemaailmselt on igal aastal depressioonis peaaegu 5% inimestest (WHO andmetel 2015.a. 4,4%; 2006.a. Eestis 5,6% Dr. A. Kleinbergi doktoritöö). Ärevushäiret põeb elu jooksul uuringute andmetel umbes 33% inimestest (Epidemiology of anxiety disorders in the 21st century; Bandelow, Michaelis). 7) Edukatel inimestel üldiselt ei ole psüühikahäireid. (vale) Edukatel inimestel on samuti psüühikahäireid. Psüühikahäireid on erinevaid ning on häireid, mis esinevadki rohkem ambitsioonikatel ja edule orienteeritud inimestel. Soovi korral lisaülesanne: Õpetaja uurib, et kas õpilased teavad, kellel neile meeldivatest kuulsatest ja edukatest inimestest on psüühikahäire. Kui õpilased teavad vähe, siis võib anda korralduse, et õpilased teevad kiire otsingu Google is nutitelefonidega.

5 8) Psüühikahäiretega inimestesse suhtutakse sageli halvasti või üleolevalt. (õige) Psüühikahäirete suhtes on jätkuvalt palju häbimärgistavat suhtumist. Seetõttu sageli psüühikahäirega inimesed halvustavad oma häire tõttu ka iseennast ning see lisab neile stressi ja negatiivseid tundeid. Ka vähendab see abi otsimist ja suurendab üksindust. 9) Psüühikahäirete puhul inimesed häbenevad oma haigust ning seetõttu pigem räägitakse vähe oma raskustest ja ei pöörduta õigeaegselt abi saama. (õige) Kuna ühiskonna on levinud häbistav suhtumine, siis suhtuvad ka häirete all kannatajad ise oma häiresse häbiga ning võivad üritada sellega tegelemist vältida. 10) Psüühikahäired ei ole noorte probleem, psüühikahäired esinevad rohkem vanematel inimestel. (vale) Suur osa psüühikahäiretest algab enne täiskasvanuks saamist. Stigma tähendus ja mõju 15 min Õpetajalt sissejuhatus: Kui võrrelda kehalise tervise haiguste kogemusi ja vaimse tervise häire kogemust, siis neid eristab ka erinev suhtumine haigusesse stigma. Õpetaja jaotab tahvli kaheks - üks pool on vaimse tervise häirete märksõnade jaoks, teine pool kehalise tervise häirete jaoks. Õpetaja küsib õpilastelt paarikaupa küsimusi ja kirjutab vastused ja märksõnad kaheks jaotatud tahvlile vastavasse lahtrisse. Iga küsimustepaari järel võivad õpilased lühikeseks ajaks omavahel väikestes gruppides aru pidada. Õpetaja aitab õpilaste mõtteid koondada, juhib arutelu selle mõttega, et õpilased saaksid rohkem aru, milline on suhtumise erinevus vaimse või füüsilise tervise häirete puhul. Suunavad küsimused: 1) Kuidas inimesed suhtuvad, kui sul on nohu või köha ja sa jätad seetõttu teatrisse minemata? Kuidas inimesed suhtuvad, kui sul on paanikahäire ja sa ei saa seetõttu teatrisse minna? 2) Kuidas sa ise suhtud sellesse, kui sul oleks kopsupõletik? Mis sa sellest arvad, kui sul oleks depressioon? 3) Mida kardad, mis teised võivad arvata, kui tuleb välja, et sul on näiteks söömishäire (näiteks anoreksia või buliimia) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire? Mis teised võivad arvata, kui sul on pimesoolepõletik? 4) Mida inimesed soovitavad teha, kui sul on jalaluumurd ja sa ei saa selle tõttu koolis käia? Mida inimesed soovitavad, kui sul on depressioon ja sa ei saa selle tõttu koolis käia? 5) Mis sa arvad arstile minekust, kui sul on silmapõletik? Mis sa arvad arstile minekust, kui sul on pikaajaliselt olnud paha tuju ning sa kahtlustad depressiooni?

6 Õpetajalt kokkuvõtte sellest osast: Õpetaja loetleb vaimse ja kehalise tervise kohta käivaid märksõnu. Erinevad märksõnad kehalise ja vaimse tervise haiguse kohta. Vaimse tervise häire toob enamasti kaasa sildi: saamatu, nõrk, rumal, ebapoplaarne, soovimatu, halb, ohtlik vms. See silt teeb halba inimese enesetundele ja enesekindlusele. Inimene otsib vähem abi, räägib vähem oma raskustest, jääb üksi oma raskustega. Inimene paraneb seetõttu haigusest halvemini ja kannatab rohkem. Arutamiseks ja kommenteerimiseks selle lõigu kokkuvõttena: NB! Stigmat ehk häbimärgistavat suhtumist psüühikahäiretega inimestesse iseloomustab järgnev: hulk negatiivseid uskumusi ja arvamusi psüühikahäirete ning psüühikahäiretega inimeste suhtes; need uskumused ja arvamused viivad selleni, et inimesed kardavad, väldivad või tõrjuvad psüühikahäiretega inimesi; stigma tõttu tunnevad psüühikahäiretega inimesed end veel halvemini ning ka häbenevad abi otsida. Stigma ei tähenda vaid valede sõnade kasutamist, stigma tähendab austuse puudumist. Peamised punktid läbi arutamiseks õpilastega. 1. Teadlikkus uuri rohkem psüühikahäirete kohta. Mida rohkem sa tead, seda vähem on sul endal stigmatiseerivat suhtumist. Kust leida infot? Uuri näiteks Peaasi.ee lehelt Inglise k: veel? 2. Kuula inimesi, kellel on psüühikahäirete kogemus. Kuula, kuidas on psüühikahäire ning teiste kehv suhtumine nende elu mõjutanud. Kust leida inimesi, kes on nõus rääkima? Peaasi.ee lehel on videointervjuud ajakirjanduses võtavad sageli tuntud inimesed sel teemal sõna 3. Pane tähele, mis sõnu ja väljendeid sa kasutad. Väga sageli kasutatakse psüühikahäiretega seotud sõnu halvustavas tähenduses. Milliseid sõnu ja väljendeid me võiksime kasutada ja kuidas rääkida vaimse tervise häiretest? inimene, kellel on psüühikahäire (näiteks: inimene, kellel on skisofreenia, mitte skisofreenik) 4. Ole meediat tarbides tähelepanelik - kui paned tähele stigmatiseerivat suhtumist, siis anna sellest teada Peaasi.ee-le või võta ise ühendust stigmatiseeriva loo autoriga. 5. Pane tähele stigmatiseerivat kõnepruuki igapäevaelus. Kui keegi kasutab mõnd terminit stigmatiseerivalt, siis on hea talle sellest sõbralikult märku anda ja teda harida. Igaüks võiks võtta endale järgmiseks nädalaks või kuuks ühe stigmat vähendava ülesande ja jagada seda väiksemas grupis. Võimalusel võiks selle ülesande täitmisel mõnes klassijuhataja tunnis lähinädalate jooksul tagasi tulla

7 Kokkuvõte 5 min Küsimused, vastused, mõtted edasiseks. Motiveerida stigma vähendamiseks midagi omaalgatuslikult ette võtma. See osa vaid juhul kui teema kerkib tunni läbiviimisel: Kuhu pöörduda? 5 min Kui on vaimse tervise raskused, mis häirivad igapäevaelu (st õppimist, suhtlemist kodus, koolis või mujal, takistab teatud üritustele minemast vms), SIIS kuhu pöörduda? Esialgu õpilased arutavad seda küsimust 2-4 liikmelistes gruppides u 2 minutit. Edasi iga grupp ütleb oma vastused. räägin vanema, vanavanemaga räägin koolipsühholoogiga pöördun peaasi.ee e-nõustaja poole: räägin perearstiga räägin psühholoogiga pöördun psühhiaatrile Lisamaterjalid Enne tundi kiri lapsevanematele Tere,. klassi lapsevanemad! Järgmisel nädalal/kuul on teie lapse klassil plaanis tund vaimsest tervisest, täpsemalt vaimse tervise häiretega seotud häbimärgistamisest ehk stigmast. Tunnitöö on eriti mõjus kui leiate samaaegselt kodus aega lapsega neil teemadel rääkida. Stigmat ehk häbimärgistavat suhtumist psüühikahäiretega inimestesse iseloomustab järgnev: hulk negatiivseid uskumusi ja arvamusi psüühikahäirete ning psüühikahäiretega inimeste suhtes; need uskumused ja arvamused viivad selleni, et inimesed kardavad, väldivad või tõrjuvad psüühikahäiretega inimesi; stigma tõttu tunnevad psüühikahäiretega inimesed end veel halvemini ning ka häbenevad abi otsida. Stigma ei tähenda vaid valede sõnade kasutamist, stigma tähendab austuse puudumist. Kui soovite ise lisaks uurida nende teemade kohta, siis julgustame lugema juurde lehelt Peaasi.ee. Kui soovite ise lisaks uurida nende teemade kohta, siis julgustame lugema juurde lehelt Peaasi.ee. * Tunnikava on loodud selleks, et pakkuda õpetajatele välja erinevaid variante õpilaste aktiivseks kaasamiseks tunni teemasse. Tunnikavas on meetodite osas tihti välja pakutud valikuvariante ja õpetaja teeb ise otsuse, millist meetodit kasutada. Tunnikava ei pea tingimata kasutama.

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS 4-7 klass

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS 4-7 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS 4-7 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS Üldinfo Tunni teema Ärevus Õpilased 4.-7. klass Tunni õpieesmärk Õpilased on teadlikud ärevusest.

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

(Microsoft Word - lisa 7_Ps\374\374hika_2008m.doc)

(Microsoft Word - lisa 7_Ps\374\374hika_2008m.doc) Sotsiaalministri 20. detsembri 2007.a määruse nr 92 Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord lisa 7 PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

ISIKSUSEHÄIRED DRAAMA- KUNINGANNA EHK ELU NAGU TEATRIS MILLINE ON HISTRIOONILINE ISIKSUS? 42 Psühholoogia Sinule

ISIKSUSEHÄIRED DRAAMA- KUNINGANNA EHK ELU NAGU TEATRIS MILLINE ON HISTRIOONILINE ISIKSUS? 42 Psühholoogia Sinule ISIKSUSEHÄIRED DRAAMA- KUNINGANNA EHK ELU NAGU TEATRIS MILLINE ON HISTRIOONILINE ISIKSUS? 42 Psühholoogia Sinule 1 2017 Ivi Niinep on psühholoog Idüllilise Muhu kaluritalu õuele veereb ühel heal suvepäeval

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu

Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Turu 2, Tartu 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM SUSANNE ROSENBERG 12. KLASS ÄREVUSHÄIRETELE OMASTE TUNNUSTE ESINEMINE TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI JA SAKU GÜMNAASIUMI KESKK

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM SUSANNE ROSENBERG 12. KLASS ÄREVUSHÄIRETELE OMASTE TUNNUSTE ESINEMINE TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI JA SAKU GÜMNAASIUMI KESKK TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM SUSANNE ROSENBERG 12. KLASS ÄREVUSHÄIRETELE OMASTE TUNNUSTE ESINEMINE TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI JA SAKU GÜMNAASIUMI KESKKOOLIASTME ÕPILASTE SEAS KOLME KLASSI LÕIKES NING VÕRDLUSES

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Narva Soldino Gümnaasium

Narva Soldino Gümnaasium 2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Sõltuvusest, kaksikdiagnoosist, integratiivravi ja rehabilitatsiooni võimalustest päevastatsionaaris

Sõltuvusest, kaksikdiagnoosist, integratiivravi ja rehabilitatsiooni võimalustest päevastatsionaaris Sõltuvusest, kaksikdiagnoosist, integratiivravi ja rehabilitatsiooni võimalustest päevastatsionaaris Aili Maar Kliiniline psühholoog SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik PERH Psühhiaatriakliinik,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Microsoft Word - Arenguvestluste lÐflbiviimise kord

Microsoft Word - Arenguvestluste lÐflbiviimise kord ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISTE KORD NARVA 6. KOOLIS I. Üldsätted. I.1.Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud klassijuhataja, õpilase ja vanemate (seadusliku esindaja, edaspidi - vanem) vestlus,

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Mahara võimalused Marju Piir Triin Marandi Tartu Ülikool 2016 E-portfoolio Kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja

Rohkem

Mining Meaningful Patterns

Mining Meaningful Patterns Konstantin Tretjakov (kt@ut.ee) EIO õppesessioon 19. märts, 2011 Nimetuse saladus Vanasti kandis sõna programmeerimine natuke teistsugust tähendust: Linear program (~linear plan) X ülesannet * 10 punkti

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA Õpetuse eesmärgid VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA INIMESEÕPETUS õpib suhtlema teiste inimestega ja viisakalt käituma õpib suhtumist loomadesse õpib väärtustama üldinimlikke kõlblusnorme õpib väärtustama perekonda

Rohkem

Microsoft Word - Infomaterjal pereliikmetele & sopradele dets 2006.doc

Microsoft Word - Infomaterjal pereliikmetele & sopradele dets 2006.doc ENESETAPPUDE ENNETAMINE: INFOMATERJAL PERELIIKMETELE JA SÕPRADELE KUIDAS TOIME TULLA RASKUSTE JA KRIISIDEGA? Tallinn 2006 Koostanud Merike Sisask Koostamisel kasutatud algmaterjal pärineb järgmistelt Interneti

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpol

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpol Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Brigitta Õunmaa Tartus erihoolekandeteenusel

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem