E VITAMIIN 09.12.2016
Mis on E vitamiin? E-vitamiin ehk vitamiin E ehk tokoferoolid on E- vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimets, ka bioaktiivsete biomikromoleklide rühm ja asendamat rasvlahstv vitamin Alfa-tokoferool on kõige levinm ja aktiivsem E- vitamiini vorm
Miks on vaja? Rakkde vananemise pidrdamiseks Hemoglobiini normaalse taseme hoidmiseks Kapillaaride seinte tgevamaks mtmiseks, Vitamiin E-l on leitd olevat kaitsev toime südameveresoonkonna haigste, vähi, insldi, fibrotsüstilise rinnahaigse ja viirsinfektsioonide vast. E-vitamiin koos C-vitamiini ja karotenoididega pärsib katarakti/kae teket. UV, päike, TV ja arvti kiiritavad silmi.
Tervendab nahka ja kiirendab haavade paranemist. Vähendab väsimst ja krnatst. Järglaste saamiseks, fertiilsse säilitamiseks. E-vitamiin soodstab heemi sünteesi.
E vitamiini saamine Kst? Erinevad õlid (päevalilleseemne, rapsi) Mandlid, sarappähkel, india pähkel Lõhe Mnad Spargelkapsas Kiivi Porgandid ja tomatid Ki palj? Saadav kogs 100g kohta Päevalilleseemneõli: 41,08mg, rapsiõli: 45,80mg, Mandlid: 26,87mg, sarappähkel 15,03mg, india pähkel: 6,6mg 3,90mg 1,85mg 1,70mg 1,46mg 0,66mg
E Vitamiini pds E-vitamiini pdst inimestel tavaliselt ei teki. Et aga E- vitamiin on rasvlahstv, ei prgi seda omastada inimesed, kes kannatavad harvaesineva rasvaainevahetshäire all. Samti klvad riskirühma väga väikese sünnikaalga enneaegsed imikd ja inimesed, kellel on vastav harldane geenirike. E-vitamiini pdse sümptomiteks on rasvane väljaheide, krooniline kõhlahtiss ja võimets eritada sappi.
E vitamiini pds võib põhjtada E-vitamiini pds on harv nähts, aga madalat taset on leitd akne, aneemia, vähi, sapikivide, Lo Gehrigi haigse, lihasdüstroofia, Parkinsonismi ja Alzheimeri tõve korral. Hemolüütilist aneemiat, Spermatogeneesi häireid/ rasestmise häireid Hemoglobiini sünteesi ja raa metabolismi häireid. Samti käsivarte ja jalasäärte tndlikkse vähenemist.
Kõrvalmõjd Peale vere hüübimist pärssiva toime ei ole E-vitamiinil teadaolevaid kõrvalmõjsid. Väga srtes kogstes võib E-vitamiin siiski srendada veritssriski. E-vitamiiniga peaksid seega olema ettevaatlikd need inimesed, kes jba kastavad arsti poolt määratd verevedeldajaid. E-vitamiini taset kehas võivad mõjtada veel epilepsiavastaste ravimite, tsingi ja ka kalaõli tarbimine. Ka tavapärasest srem oomega-6-rasvhapete tarbimine srendab organismi vajadst E-vitamiini järele.
Kidas imendb ja eritb? Kna E vitamiin on rasvlahstv vitamiin, siis võta teda alati koos rasva sisaldavate toidainetega. Imendmist takistavad: mineraalõlid, raa liig, klooririkas joogivesi, s kad manstatavad kontratseptiivid, antibiootikmid, rääsnd rasvad. 60...70% päevasest doosist eritb väljaheitega
Päevane soovitatav tarbimine *Alfa-tokoferooli ekvivalent: 1 alfa-tokoferooli ekvivalent = 1 mg RR alfa-tokofeooli Vans Kogs / Vitamiin E, α-te * Lapsed: 6-11 kd 12-23 kd 2-5 aastat 6-9 aastat Naised: 10-13 aastat 14+ Mehed: 10-13 14+ 3 4 5 6 7 8 8 10 Rasedad 10 Imetavad: 11
Soovitslik päevase tarbimiskogs 8 10mg on võimalik saada: 14 g päevalilleõlis, 25 g päevalilleseemnetes 40 g mandlites, 50 g rapsiõlis, 85 g oliiviõlis, 650 g võis.
Kastatd kirjands E-vitamiin, Wikipedia https://et.wikipedia.org/wiki/e-vitamiin Laine Parts, Toitmisõpetse õppematerjal 2003 http://ralpage.org/koolits/toitmis2.html Tervise Areng Institt. Energia ja toitainete vajadsed. Vitamiinid, E vitamiin. http://toitmine.ee/energia-ja-toitainetevajadsed/vitamiinid/e-vitamiin Annely Sootsi koolitse materjalid, vitamiinid.
Harvard T.C.Chan. The Ntrition Sorce > Vitamin E and Health. https://www.hsph.harvard.ed/ntritions orce/vitamin-e/
Tänan tähelepan eest!