Loopealne on kadakatega karjamaa, mille eripäraks on väga õhukene mullakiht. Mullakihi all peab aga kindlasti asuma lubjakivi või klibu. Loopealseid on Eestis traditsiooniliselt kasutatud loomade peamiselt lammaste karjamaana. Heas seisundis loopealsele on omane madal, valgusnõudlik ning karjatamist hästi taluv taimestik ning kadakad ja muud põõsad ning puud ei tohiks katta rohkem, kui 1/3 loopealse pinnast.
Saaremaa loopealsed asuvad peamiselt saare lääne- ja lõuna osas. Projekti LIFE to alvars raames on taastamiseks valitud Lääne-Saaremaal Eeriksaare, Neeme, Kõruse, Tammese ja Kehila kandi loopealsed. Sõrves asuvatest loopealsetest taastatakse projekti raames Türju ja Lõu loopealsed. Kuressaare ümbruses taastatakse Paadla, Ilpla, Vanamõisa ja Suure-Rootsi loopealseid. Kesk- ja Lõuna-Saaremaal saavad uue ilme Võrsna, Kingli, Laasu ja Asva ning Kahtla-Kübassaare piirkonna loopealsed Saaremaa loopealsed on väga eriilmelised - võib kohata nii täiesti paljastunud paega, paksema mullakihiga, klibuseid kui ka niiskeid loopealseid. Saaremaa loopealsete eripäraks on pooppuud, mida mujal Eestis väga palju ei kasva.
Loopealseid võib leida vaid sealt, kus leidub lubjakivi. Ligikaudu 1/3 kõigist maailma loopealsetest asub Eestis. Meil on loopealseid ka Põhja- ja Loode-Eestis, kuid suurimad säilinud alvarite massiivid asuvad Lääne-Eestis ning saartel. Lisaks on alvareid veel Rootsis Gotlandi ja Ölandi saartel, Venemaal Peterburi piirkonnas ning Põhja-Ameerikas. Erinevate piirkondade loopealsed on pisut erinevad ning seetõttu on oluline säilitada neid kõikjal, kus neid on.
Loopealne on poollooduslik ehk pärandkooslus ja tema teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Suurem osa Eesti loopealseid on tekkinud pikaajalise lammaste, veiste või hobuste karjatamise tulemusena. Eelmise sajandi teises pooles paljud väheproduktiivsed loopealsed hüljati või rajati neile männikultuurid. Istutamiseks künti loopealsetele vagusid, üritati muul viisil pinnast kuhjata või lausa õhati pae sisse istutusauke. Männikultuuri rajamine viidi läbi ligikaudu 25 000 hektari suurusel alal Saaremaal ja mandri-eestis. Kuna suurem osa loopealsetest on metsastamiseks ebasobilikud siis õnnestus istutamine vaid ligikaudu veerandil aladel.
Eesti loopealsete pindala on viimase 60 aasta jooksul majandamise lakkamise ning 50. aastatel toimunud metsastamise kampaania tõttu langenud ligikaudu 5 korda. 1930. aastal oli Eestis 43 000 hektarit loopealseid. Praegu on Eestis veel säilinud hinnanguliselt 8 000 hektarit loopealseid. Nendest on karjamaadena kasutuses ligikaudu 2500 hektarit ja ülejäänud alad on võsastunud. Teadlaste hinnangul ei ole praegu hoolduses olev loopealsete pindala piisav selle elupaiga pikaajaliseks säilimiseks.
Loopealne on elurikkuse poolest üks mitmekesisemaid kooslusi Eestis ja kogu Euroopas. On oluline, et me suudaksime hoida piisavalt suurel alal loopealseid karjamaid kinni kasvamisest ning seeläbi säilitaksime ka alvaritele omase maastikupildi ning taimeliigid. Samal loopealse ruutmeetril võib leida kasvamas kuni 50 liiki soontaimi. Tüüpilisemad loopealsel kasvavad liigid on näiteks nõmm-liivatee, mägiristik, kevadmaran, kukehari, koldrohi ja kassikäpp. Orhideedest on tavalisemad alvarite liigid hall käpp, jumalakäpp, kärbesõis, käopõll ja käoraamat.
Hooldamata loopealne kasvab esmalt tihedalt kinni kadakaga ning seejärel männiga. Selle tulemusena vaesub alvari taimestik. Kuna Eesti alvarid on suures osas hakanud kinni kasvama vähem kui 50 aastat tagasi, siis on võimalik neile omane liigirikkus taastada, kuna liikide seemnepank ei ole veel kadunud. Parimaks mooduseks hoida loopealset kinni kasvamast ning säilitada alale omane taimede liigirikkus on loopealse kasutamine karjamaana. Lisaks sellele, et loomad ei lase loopealsel võsastuda on nad ka suurepärased taimeseemnete levitajad ning tagavad seeläbi liigirikkuse säilimise ja vähendavad alvarite isoleeritust üksteisest.
Loopealsed on läbi aegade olnud omased Lääne-Eesti- ja selle saarte külamaastikele. Kuna loopealsed on kivised, siis kasutati neid enamasti karjamaadena. Küla karjamaad kasutati enamasti ühiselt kõikide küla majapidamiste rohusööjate karjatamiseks. Loomade järgi valvas varasemal ajal karjus.
Projekti LIFE to alvars projektialade asukohad Saaremaal. Projekti raames taastatakse 800 hektarit Saaremaa loopealseid. Keskkonnaamet alustas koostöös Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Pärandkoosluste Kaitse Ühinguga 2014. aastal 5 aastat kestva loopealsete taastamise projektiga. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni LIFE+ Nature programmist, selle kaasrahastajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekti partnerid. Projekti eelarve on 3,7 miljonit eurot. Taastamistööde eesmärgid ja ulatus Projekti LIFE to alvars raames taastatakse Hiiumaal, Saaremaal, Muhumaal, Läänemaal ja Pärnumaal kokku 2500 hektarit alvareid. Taastamise käigus eemaldatakse alalt männid ja osa kadakatest. Taastatud alvarit katavad kadakad ja üksikud puud ligikaudu 1/3 pinna ulatuses. Selline kadakate tihedus võimaldab piisavalt valgust, et alvarile omane liigirikas taimekooslus saaks kasvada. Projekti tegevused Lisaks taastamistegevustele rajatakse loopealsete edasiseks hoolduseks kõik vajalik loomade karjatamiseks: karjaaiad, läbipääsuväravad, joogikohad ja varjualused. Veel viiakse läbi teavitamis- ja koolitustegevusi nagu koosolekud, seminarid ja õppepäevad. Kõikidele projektialadele paigutatakse alvareid tutvustavad infotahvlid. Samuti avatakse alvarite taimestikku tutvustav püsinäitus Sõrve külastuskeskuses Saaremaal ning Orjaku sadamas Hiiumaal. Täpsemat infot projekti kohta saab projekti kodulehelt. Täpsem info: www.keskkonnaamet.ee/elualvaritele/ www.facebook.com/lifetoalvars Käesolev voldik koostati projekti LIFE to alvars e. Elu alvaritele raames EL LIFE+ programmi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel. Väljaandja: Keskkonnaamet; Tekst ja fotod: OÜ Grus; Kujundus ja trükk: Salibar OÜ
Palun täitke küsitlus ning jätke lähimasse postkasti või tagastage voldikuid jagavasse asutusse. Keskkonnaamet loosib 2017. a. suvel koostöös Vanatoa Turismitaluga kõigi vastanute vahel välja ööbimise kahele Muhus, Vanatoa Turismitalus koos matkaga Lääne-Muhumaa alvaritele. Loosimisel osalemiseks täitke kindlasti küsitluslehe kontaktandmete osa. 1. Millises piirkonnas asuvat kadakast karjamaad ehk alvarit Te külastanud olete? 2. Mis eesmärgil Te alvarile sattusite? 3. Palun nimetage kolm Teile esmalt meenuvat alvariga seonduvat tegevust/mõtet/ tunnet. Teie telefon: e-posti aadress:
SAAJA TASUB POSTI- KULU Luba nr 1942 M AK S T U D VAS T U S E ES T I Keskkonnaamet Tallinna 22, 93819 Kuressaare