KANTSLERI KÄSKKIRI 06.11.2017 nr 11-d Distsiplinaarsüüteo tuvastamine ja karistusotsus Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) 56 p 1 ning justiitsministri 19. detsembri 2013 käskkirja nr 121 Justiitsministeeriumi asjaajamiskord ja volituste andmine 17 alusel: 1. Loen tuvastatuks Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) poolt oma ametitegevuse täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) 217 lg 3 sätestatud kohustuse süülise rikkumise, s.o KTS 56 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mis seisneb selles, et kohtutäitur, lahendades sissenõudja xxx 22.05.2017 esitatud kaebust kohtutäituri tegevuse peale, jättis kaebuse läbi vaatamata ja otsuse tegemata, kuigi oleks TMS 217 lg 3 sätestatud tähtaegadest tulenevalt pidanud kaebuse läbi vaatama hiljemalt 06.06.2017 ning tegema otsuse hiljemalt 16.06.2017. 2. Arvestades karistuse eesmärke ning seda, et kohtutäituri poolt toime pandud süütegu on kergema raskusastmega ja esinevad mitmed kohtutäituri vastutust kergendavad asjaolud, jätan Tallinna kohtutäitur Risto Sepale kõnesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest distsiplinaarkaristuse määramata ning lõpetan distsiplinaarmenetluse. Vaidlustamisviide: Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 1. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevad asjaolud 1.1. Kohtutäituri suhtes algatati järelevalvemenetlus, kuna Justiitsministeeriumile edastati 13.06.2017 xxx kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuses toodi välja, et kohtutäitur ei olnud vastanud xxx 26.01.2017 esitatud ühinemisavaldusele. Xxx esitas kohtutäiturile tema tegevuse peale 22.05.2017 kaebuse. Kohtutäitur kaebust läbi ei vaadanud ega koostanud otsust. 1.2. Justiitsministeeriumi 22.06.2017 päringule vastas kohtutäitur 12.07.2017 ning 14.07.2017 täiendavale päringule 25.07.2017. Kohtutäitur tunnistas oma 12.07.2017 vastuses kahetsusega, et vastuse, õigemini ettepaneku kohtumiseks, tegi ta xxx esindajale alles 12.07.2017. Kohtutäitur põhjendas 25.07.2017 vastuses viivitust otsuse koostamisel asjaoluga, et ta lootis leida vaidlusaluses küsimuses kompromissi. Seega kohtutäitur Risto Sepa ametitegevuse üle teostatud haldusjärelevalve käigus selgunud asjaolud andsid alust arvata, et kohtutäitur on viivitanud menetlusosalise esitatud kaebuse lahendamisega, olles sellega võinud rikkuda TMS 217 lg 3 tulenevaid kohustusi. 1.3. Justiitsministri 29.08.2017 käskkirjaga nr 10-d algatati kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetlus TMS 217 lg 3 sätestatud ametikohustuse rikkumise tunnustel ning võimaldati kohtutäituril esitada selgitus distsiplinaarmenetluse aluseks olevate asjaolude kohta ning vajadusel seletust tõendavad dokumendid käesoleva käskkirja kättesaamisest alates kümne tööpäeva jooksult. 1.4. Kohtutäitur kinnitas käskkirja kättesaamist 30.08.2017.
2. Kohtutäituri poolt antud selgitused 19.09.2017 saatis kohtutäitur oma vastuse distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja kohta. Kohtutäituri selgitused olid alljärgnevad: Kogu vaidlus põhineb kahel asjaolul: 1. Ühinemise otsuse tegemata jätmine ning sellega seonduvalt sissenõudja nõudega mittearvestamisel omandi müümisel kohtutäituri kontrolli all. 2. Kaebuse läbivaatamata jätmisel kohtutäituri poolt. 1. Ühinemise otsus oli kohtutäituri büroo töötaja poolt tegemata. Miks? Seda ma küsida töötajalt ei saa sest ta ei tööta minu juures pea 2 aastat. Ilmselt tähelepanematusest. Aga vastutan kohtutäiturina mina ja annan vastutuse olemusele adekvaatselt aru. Tagajärjeks on ühinemata sissenõudja nõudega mittearvestamine sest puudub teave ühinemise soovi osas (büroo töötaja jättis tähelepanuta). Xxx. Olen vabandanud korduvalt töötaja eksimuse pärast xxx esindaja ees kuid samas selgitanud, et TMS 102 lg 2 järgi võib täitur müüa ka sissenõudja (ühinenud) nõusolekuta kui enampakkumine on nurjunud või ei suudeta seda müüa. 2. Kaebuse läbivaatamata jätmine oli otseselt seotud kokkuleppega xxx. 3. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud faktilised asjaolud Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud alljärgnev: Xxx esitas 28.12.2016.a. xxx menetlusse täitedokumendist tuleneva nõude xxx suhtes võlgnevuse 5825,90 euro nõudes. Xxx algatas võlgniku suhtes täitemenetluse. Täitemenetluse algatamise järgselt tuvastas xxx, et kohtutäitur Risto Sepa avalduse alusel oli seatud võlgnikule kuuluvale kinnisasjale xxx (registriosa nr. xxx) käsutamise keelumärge kohtutäitur Risto Sepp kasuks. Xxx täitmisavalduse ja TMS 149 alusel edastas xxx 26.01.2017.a. kohtutäitur Risto Sepale sundtäitmisega ühinemise avalduse ja palus lugeda sissenõudja xxx ja xxx nõue ühinenuks nõudega xxx suhtes läbiviidavas täitemenetluses. Kohtutäiturimäärustiku 23 sätestatud tähtaja jooksul kohtutäitur Risto Sepp xxx sundtäitmisega ühinemise avaldust läbi ei vaadanud ega lahendanud avaldust kirjaliku otsusena. Justiitsministeerium on sellele juhtinud kohtutäitur Risto Sepa tähelepanu. Xxx sai täitemenetluse läbiviimise käigus teatavaks, et võlgnik xxx kuulunud korteriomand xxx oli aprillis 2017.a. võõrandatud, millest xxx ei teavitatud. 22.05.2017 esitas xxx kohtutäitur Risto Sepale kaebuse tema tegevuse peale. Kohtutäitur Risto Sepp kaebust läbi ei vaadanud ja otsust ei koostanud. Objektiivseid, kohtutäiturist mittesõltuvaid takistusi kaebuse lahendamisega viivitamiseks distsiplinaarmenetlusega ei tuvastatud. Kaebuse lahendamisega viivitamisega ei kaasnenud võlgnikule varalist ega mittevaralist kahju, xxx Seega saavutati asjas õigusrahu, mida kinnitab ka asjaolu, et sissenõudja loobus 04.09.2017 avaldusega Justiitsministeeriumile esitatud kaebusest. Kohtutäitur Risto Sepp on kohtutäiturina tegutsenud alates 2001. aastast ja tal on kõrgharidus õigusteaduses. Kohtutäituril on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati talle justiitsministri 17.12.2014 käskkirjaga nr 23-d TMS 217 lg 3 tuleneva kohustuse süülises täitmata jätmises. Tol korral oli kohtutäitur kaebuse kohta otsuse koostamisega kuu ajalises viivituses. Distsiplinaarkaristus aegub 18.12.2017. Vahepealsel perioodil ei ole kohtutäituril esinenud TMS 217 lg 3 nimetatud tähtaja rikkumist. 2
Oma 12.07.2017 vastuses väljendas kohtutäitur kahetsust seoses tähtaja mittejärgimisega ning asus koheselt asjaolusid lahendama ja vaidlusaluses küsimuses kompromissi saavutama. Kohtutäitur ei vaidlustanud asjaolu, et ta ei vaadanud kaebust läbi ega koostanud sellele vastust tähtaegselt. Kohtutäituri selgituste kohaselt nõustub ta tuvastatud puudustega kohtutäituri töös ning on kohtutäituri büroo töökorraldust muutnud selliselt, et tulevikus vead ei korduks. Pärast distsiplinaarmenetluse algatamist viidi läbi täiendav kontroll kohtutäituri büroos, mille käigus kontrolliti kaebuste raamatut ajavahemikus 12.04.2017-04.09.2017. Kontrollis viivitusi kaebuste läbivaatamisel ja otsuste koostamisel ei tuvastatud. Samuti ei tuvastanud viivitusi 12.04.2017 kohtutäituri büroos teostatud korraline kontroll, mil vaadeldi 2016. a ja 2017. a selleks ajaks esitatud kaebuste lahendamist. 4. Distsiplinaarsüüteo kvalifikatsioon ja selle õiguslik põhjendus 4.1. KTS 56 p 1 kohaselt on kohtutäituri distsiplinaarsüüteoks ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine. Seega on kohtutäituri poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise eelduseks esiteks kohtutäituri poolt oma ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine (ehk ametikohustuste rikkumine) ning teiseks kohtutäituri poolt oma ametikohustuste rikkumine süüliselt. 4.2 TMS 217 lg 3 sätestatud tähtaja rikkumine TMS 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Distsiplinaarmenetlusega on tuvastatud, et xxx esitas kohtutäiturile 22.05.2017 kaebuse, kuid kohtutäitur ei vaadanud seda 15 päeva jooksul läbi ega teinud 10 päeva jooksul otsust. Järelikult eiras kohtutäitur sissenõudja kaebuse puhul kohustust vaadata kaebus läbi ja teha otsus TMS 217 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, jättes seega ametitegevuses seadusest tuleneva kohustuse täitmata KTS 56 p 1 tähenduses. 4.2.1 Süü KTS 56 p 1 kohaselt on kohtutäituri distsiplinaarsüüteoks mh ametitegevuses õigusaktidest tulenevate kohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine. Kohtutäituri ametikohustuste rikkumise süülisuse hindamisel kontrollitakse, kas rikkumine võis olla vabandatav, millest tulenevalt süü puudub. Rikkumine on vabandatav, kui rikkumine leidis aset hoolimata sellest, et kohtutäitur täielikult järgis temalt nõutavat hoolsust. Samuti on rikkumine vabandatav juhul, kui ametikohustusi rikkunud kohtutäitur ei teadnud ega pidanudki teadma, et tema tegevus või tegevusetus oli õigusvastane. Antud juhul ei ole rikkumine vabandatav, kuivõrd kohtutäitur peab teadma, et TMS 217 lg 3 kohaselt kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebused tuleb läbi vaadata menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja tegema läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS 217 lg 3 sätestab selgelt ajalise piirangu, mille vältel on kohtutäitur tema tegevuse peale esitatud kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema. Tegemist on imperatiivse sättega, millest tuleb kohtutäituril enda tegevuses juhinduda. Samuti arvestades, et kohtutäitur on varasemalt saanud distsiplinaarkorras karistada sama ametikohustuse rikkumise eest, pidi kohtutäitur olema eriti hoolas. Kuigi kohtutäituri tegevus viitab asjaolule, et ta asus kaebuse saamisel tegutsema sissenõudja huvide parema kaitsmise eesmärgil, ei välistanuks kaebuse korrektne läbivaatamine läbirääkimiste jätkamist ning lõppeks sama tulemi saavutamist, nagu seda kokkuleppega tehti. Kaebuse läbivaatamine ei ole kohtutäituri suvaotsus, st kas seda on üldse otstarbekas läbi vaadata. Lisaks ei loobunud sissenõudja kaebusest selle läbivaatamiseks ettenähtud aja jooksul. Seega puuduvad kohtutäituri rikkumist vabandavad asjaolud ning kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi süüliselt. 3
4.2.2 Distsiplinaarsüüteo kvalifikatsioon Eeltoodust tulenevalt on Tallinna kohtutäitur Risto Sepp rikkunud süüliselt oma ametitegevuses TMS 217 lg 3 tulenevat kohustust, s.t on pannud toime KTS 56 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo, mis seisnes selles, et kohtutäitur, lahendades sissenõudja xxx 22.05.2017 esitatud kaebust kohtutäituri tegevuse peale, jättis kaebuse läbi vaatamata ja otsuse tegemata. 5. Distsiplinaarkaristuse kohaldamisel arvesse võetavad asjaolud ja nende kaalumine Justiitsministeerium teostab kohtutäiturile KTS 60 lg 1 alusel distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusõigust. Haldusmenetluse seaduse 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kohtutäitur peab kandma vastutust tema poolt toimepandud süüteo eest, arvestades kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid süüteo ja süüteo toimepanijaga seotud asjaolusid ning arvestades nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Karistuse määramisel tuleb lähtuda eelkõige süüteo raskusest, arvestades kaitstava õigushüve olulisust, süüteo tagajärge või ohtu sellele ja kohtutäituri süü suurust. Samuti tuleb karistuse määramisel arvestada ka võimalike vastutust kergendavate asjaoludega (nt kohtutäitur on rikkumist tunnistanud ja avaldanud siirast kahetsust, on tekitatud kahju hüvitanud, on võtnud tarvitusele meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks jms) ning karistuse eesmärkidega (mõjutada süüteo toimepannud isikut edasisi rikkumisi ära hoidma ning kohtutäituri ametitegevuse usaldusväärsuse kindlustamine). 5.1 Süüteo raskus Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb lähtuda süüteo raskusest, võttes arvesse kaitstava õigushüve olulisust, süüteo tagajärge ning kohtutäituri süü suurust. 5.1.1 Kaitstav õigushüve TMS 217 sätestatud regulatsiooniga kaitstavaks õigushüveks on menetlusosalise kaebeõiguse tagamine. TMS 217 alusel ja korras kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele on menetlusosalise jaoks üheks peamiseks instrumendiks täitemenetluses, mida täitemenetluse osaline saab enda õiguste kaitseks kasutada olukorras, kus ta leiab, et tema õigusi on täitemenetluse läbiviimisega rikutud. Kaebuse lahendamiseks ette nähtud kohtueelne menetlus annab menetlusosalisele kiirema ja ökonoomsema viisi enda õiguste kaitseks võrreldes näiteks kohtusse pöördumisega. TMS 217 lg 3 sätestab selged ajalised raamid, mille jooksul peab kohtutäitur kaebuse lahendama ning millest ei ole kohtutäituril lubatud kõrvale kalduda. Antud 15-päevane tähtaeg kaebuse läbivaatamiseks ja 10- päevane tähtaeg otsuse koostamiseks ei ole sätestatud seadusandja suvaotsustusena, vaid näitab, et seadusandja on pidanud oluliseks, et menetlusosaliste kaebused saaksid lahendatud kiiresti. Kaebuse kohtueelne lahendamine annab kohtutäiturile võimaluse ise parandada avastatud viga, samuti kaebuse rahuldamata jätmise korral võimaluse täiendavalt selgitada toimingu tegemise või sellest keeldumise põhjuseid ning menetlusosalise õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Kohtutäituri poolt kaebuse lahendamata jätmine või lahendamisega viivitamine piirab menetlusosalise võimalusi oma kaebeõigust efektiivselt realiseerida, mis on lubamatu. Eeltoodut arvestades on kaitstavat õigushüve põhjendatud lugeda oluliseks. 5.1.2 Tagajärg Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb võtta arvesse ka süüteo tagajärge, mis võib seisneda nii varalise või mittevaralise kahju põhjustamises kui ka menetlusosalise õiguste rikkumises. Eksimuse ilmsiks tulekul asus kohtutäitur koheselt olukorda eluliselt lahendama xxx saavutati asjas õigusrahu ja sissenõudjale kahju ei tekkinud. 4
Samas oli võlgniku kaebeõiguse realiseerimine kohtutäituri viivituse tõttu mitme kuu jooksul õigusvastaselt piiratud. Siiski on oluline arvestada, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei piiranud sissenõudja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks otse kohtu poole. Seega kaebuste lahendamata jätmine kohtutäituri poolt iseenesest isikule negatiivseid tagajärgi kaasa ei toonud. Järelikult tuleb pidada kohtutäituri rikkumise tagajärge väheoluliseks. 5.1.3 Süü suurus Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb arvestada ka kohtutäituri süü suurusega. Kohtutäituri süü on suurem, kui süütegu on toime pandud tahtlikult, ning väiksem, kui süütegu on toime pandud hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Kohtutäitur on hoolsuskohustust rikkunud, kui täitur ei teadnud, et tema tegu või tegevusetus ei vasta kehtestatud nõuetele, kuid kohtutäiturilt mõistlikult oodatava hoolsuse järgimise korral oleks ta seda pidanud teadma. Samuti on hoolsuskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui ametikohustuste rikkumise põhjustas kohtutäituri poolt temalt mõistlikult oodatava hoole järgimata jätmine. Süü suuruse hindamisel on hoolsuskohustuse rikkumise puhul oluline eristada, mil määral kohtutäitur jättis temalt mõistlikult oodatava hoolsuse järgimata. Kohtutäiturilt nõutava hoolsuse määra kindlakstegemisel arvestatakse ühest küljest kohtutäituri haridust, kogemust, teadmisi ja oskusi, teisest küljest võetakse arvesse ka kaitstava õigushüve olulisust ja asjaoludest tulenevat ohtu õigushüvedele, millega kohtutäitur oleks pidanud arvestama. Kui kohtutäitur, arvestades tema haridust, kogemust, teadmisi ja oskusi ning kaitstava õigushüve olulisust ja võimalikku ohtu õigushüvedele, jätab temalt mõistlikult oodatava hoole järgimata olulisel määral, on tegemist raske hooletusega. Kui kohtutäitur jätab temalt mõistlikult oodatava hoole järgimata, on tegemist hooletusega. Justiitsministeerium ei ole tuvastanud, et kohtutäitur oleks soovinud tahtlikult võlgniku kaebust ignoreerida. Vastupidi, kohtutäitur tegeles aktiivselt olukorrale lahenduse leidmisega. Seega on tegemist kohtutäituri poolt hoolsuskohustuse rikkumisega. Järgmisena tuleb süü suuruse kindlakstegemiseks hinnata, kas kohtutäituri süü kaebuste nõuetekohasel lahendamata jätmisel seisnes hooletuses või raskes hooletuses. Arvestades Risto Sepa kohtutäiturina töötamise aega (ca 16 aastat), tema haridust (kõrgharidus õigusteaduses) ja varasemalt määratud distsiplinaarkaristust sama ametikohustuse rikkumise eest pidi kohtutäiturile hästi olema teada kohtutäituri ametitegevuses kehtivad nõuded, sh TMS 217 tähtajad, ning menetlusosaliste kaebeõiguse tagamise olulisus. Samas aga vähendab kohtutäituri süüd oluliselt asjaolu, et kuigi kohtutäitur ei lahendanud kaebust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal, ei jätnud ta kaebusele reageerimata, vaid tegi vea märkamisel koheselt kaebuse esitajale ettepaneku kohtuda ja olukord lahendada. Kohtutäituri eesmärgiks oli olukord eluliselt lahendada, kuid paraku jättis ta seda tehes järgimata kaebuse lahendamise korra. Eeltoodud asjaolusid tervikuna arvesse võttes on põhjendatud hinnata kohtutäituri süüd hooletuseks. Eeltoodut tervikuna hinnates, s.o arvestades rikutud õigushüve olulisust (väga oluline), kahjuliku tagajärje raskust (puudub) ning kohtutäituri süü suurust (hooletus), on kohtutäituri rikkumise näol tegemist kergema raskusastmega süüteoga 5.2 Vastutust kergendavad asjaolud Karistusotsuse tegemisel tuleb antud juhul lisaks süüteo raskusele täiendavalt arvestada veel, et kohtutäitur on muutnud enda büroo töökorraldust ning ühtlasi on kohtutäitur tunnistanud oma eksimust ja olnud koostööaldis. Samuti võttis kohtutäitur sissenõudjaga eksimuse selgumisel koheselt ühendust ja asus olukorda lahendama eluliselt. Xxx. Samuti esitas sissenõudja Justiitsministeeriumile 04.09.2017 avalduse, millega võttis varasemalt Justiitsministeeriumile kohtutäituri peale esitatud kaebuse tagasi, xxx. Kohtutäituri büroos viidi läbi korraline kontroll 12.04.2017. 12.05.2017 koostatud korralise järelevalve akti kohaselt esitati 2016. aastal kohtutäituri tegevuse peale 48 kaebust, 2017. aastal oli korralise järelevalve läbiviimise ajaks esitatud 7 kaebust. Kaebused olid menetletud seaduses sätestatud 5
tähtajal. Kohtutäituri büroos viidi läbi 11.09.2017 täiendav kontroll. Kahe kontrolli vahelise aja jooksul oli kohtutäiturile esitatud 12 kaebust. Ka need kaebused olid menetletud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 30.03.2017 seisuga oli kohtutäituri menetluses 12 323 täitetoimikut. 12.05.2017 koostatud korralise järelevalve akti kohaselt oli kontrollitud toimikutes reeglina teostatud arvukalt toiminguid ja täiteasju menetletakse kohtutäituri büroos aktiivselt. Järelevalve aktis kohtutäituri tegevuses puudusi ei nimetatud. Seega teeb kohtutäitur oma tööd efektiivselt ja eeskujulikult. Arvestades tema menetluses olevate täitetoimikute arvu ja kaebuste hulka, moodustab üks eksimus tema töö hulgast väga marginaalse osa. Kuigi kohtutäituril on kehtiv distsiplinaarkaristus 2014. aastast, ei ole tal pea kolme aasta jooksul olnud viivitusi menetlusosaliste esitatud kaebuste läbivaatamises ja otsuste koostamises. Seega võib öelda, et kohtutäitur on eelmise distsiplinaarkaristuse eesmärki mõistnud ja oma tööd paremaks muutnud. 5.3 Karistuse eesmärk Distsiplinaarkaristuse kui haldusjärelevalve meetme valikul tuleb lähtuda ka kohtutäiturite üle teostatava haldusjärelevalve eesmärkidest. Justiitsministeeriumi poolt kohtutäiturite üle teostatava haldusjärelevalve eesmärk kõige üldisemalt on tagada täitemenetluse läbiviimise kui olulise avalik-õigusliku funktsiooni tõhus ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlas olev toimimine. Täitemenetluse läbiviimine saab olla tõhus ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlas vaid siis, kui kohtutäiturid juhinduvad seda läbi viies oma ametitegevuse nõuetest ja on usaldusväärsed. Kohtutäituri poolt oma ametikohustuste süülise rikkumise (distsiplinaarsüüteo) korral peab järelevalve teostaja võtma tarvitusele seaduses ettenähtud meetmeid, et ära hoida edasisi rikkumisi ja taastada kohtutäituri ameti usaldusväärsus. Antud juhul võiks olla kohtutäituri distsiplinaarkorras karistamise eesmärgiks mõjutada süüteo toime pannud kohtutäiturit ametitegevuse nõuetest kinni pidama ja vajadusel üle vaatama bürookorralduse, et edaspidi ennetada sarnaseid rikkumisi (nn eripreventsioon). Samuti on kohtutäiturite karistamise eesmärgiks anda täituritele ja avalikkusele märku, et riik peab kohtutäituri ametitegevuse nõuete täitmist oluliseks ja hoolitseb kohtutäituri ametitegevuse kõrge professionaalse taseme ja hea maine eest (nn positiivne üldpreventsioon). 5.4 Karistusotsus Vaatamata tuvastatud distsiplinaarsüüteole tuleb arvestada, et iga kord ei pruugi esineda vajadust distsiplinaarsüüteole karistusega reageerida. Sellisele võimalikule lahendusele osutab ka Riigikohtu halduskolleegium 22.10.2012 otsuses nr 3-3-1-46-12 sedastades, et kuigi asutuse juhil on kohustus distsiplinaarsüüteole reageerida, ei pea igale distsiplinaarsüüteole järgnema karistus. Riigikohtu hinnangul on tegemist karistuse määramise näol asutuse juhi diskretsiooniga ning asutuse juhil on võimalik kaaluda rikkumisega seotud asjaolusid, rikkumise raskust, teenistuja süü suurust, tema töökoormust, varasemat käitumist ja teenistuskohustuste täitmist. Asutuse juht võib leida kaalumise tulemusel, et konkreetsel juhul ei ole teenistuja karistamine distsiplinaarkorras vajalik. Eelnevad Riigikohtu seisukohad on asjakohased ka kohtutäituri karistamise küsimuse lahendamisel. Kõnesoleva juhtumi asjaolusid hinnates tuleb asuda seisukohale, et kohtutäituri poolt toimepandud süüteo eest karistuse määramine poleks vastavuses rikkumise raskusega, samuti saabunud tagajärjega. Seda põhjusel, et kohtutäitur on enda praktikat korrigeerinud ja eksimust tunnistanud. Nimelt on kohtutäituri büroo töökorraldus olnud korrektne peale varasema 2014.a ametikohustuse ühekordset rikkumist. Lisaks on arutatud kohtutäituriga läbi juhtumi asjaolud ning kohtutäitur on tutvustanud distsiplinaarmenetluse läbiviijale bürookorralduslikke muudatusi, mis tagavad, et selliseid rikkumisi tulevikus ei esineks. Samuti tuleb arvestada, et kohtutäitur asus koheselt pärast rikkumise selgumist olukorda lahendama xxx. Seega ei toonud rikkumine kaebuse esitaja jaoks negatiivseid tagajärgi. Lisaks loobus sissenõudja Justiitsministeeriumile edastatud kaebusest, olles seeläbi kinnitanud asjas õigusrahu saavutamist. Eeltoodule tuginedes ei ole kohtutäituri karistamine distsiplinaarkorras vajalik. Puudub põhjus kahelda, et kohtutäitur paneks sarnase rikkumise uuesti toime. Kõnesoleval juhul piisab kohtutäituri rikkumise tuvastamisest ja läbi selle tema teole riigi poolt hinnangu andmisest. 6
Eelnevast tulenevalt on kohtutäituri poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid (sh süüteo raskust, kohtutäituri vastutust kergendavaid asjaolusid ja karistuse eesmärke) arvestades põhjendatud jätta kohtutäiturile kaebuse nõuetekohase lahendamata jätmise eest distsiplinaarkaristus määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar 7