Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu määrusega nr 18 MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA

Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 09.10.2015 määrusega nr 18 MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2015-2020 Meremäe 2015

Sisukord SISSEJUHATUS... 4 I ÜLDANDMED... 5 1.1 ASEND... 5 1.2 KUJUNEMINE, AJALUGU... 5 1.3 ASUSTUS, RAHVASTIK... 6 II MEREMÄE VALLA VISIOON 2020... 9 III KOHALIK OMAVALITSUS... 11 3.1 VALLAVALITSUS- JA VOLIKOGU... 11 3.2 ARHIIV... 11 3.3 MEEDIA... 11 3.4 EESMÄRK... 12 IV HARIDUS... 13 4.1 ALUSHARIDUS... 13 4.2 PÕHIHARIDUS... 13 4.3 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS... 15 4.4 GÜMNAASIUMIHARIDUS... 16 4.5 KUTSEHARIDUS JA KÕRGEM HARIDUS... 16 4.6 EESMÄRK... 16 V VABA AEG... 18 5.1 KULTUURIASUTUSED JA -PAIGAD... 18 5.2 LOOMEMAJANDUS... 19 5.3 RAAMATUKOGUD... 20 5.4 MUUSEUM... 21 5.5 KIRIKUD, TSÄSSONAD JA KULTUURIMÄLESTISED... 21 5.6 MUINSUSKAITSEALUSED MÄLESTISED... 22 5.7 SETO LEELO... 23 5.8 KINO... 23 5.9 SPORT... 23 5.10 EESMÄRK... 23 VI ETTEVÕTLUS JA TURISM... 24 6.1 ETTEVÕTLUS... 24 6.2 ETTEVÕTLUST TOETAVAD TEGEVUSED... 25 6.3 TÖÖHÕIVE... 25 6.4 TURISM... 26 6.5 EESMÄRK... 28 VII TERVISHOID- JA TERVISE EDENDUS... 29 7.1 ARSTIABI... 29 7.2 TERVIST EDENDAVAD SÜNDMUST... 29 7.3 EESMÄRK... 29 VIII SOTSIAALNE KAITSE... 30 8.1 SOTSIAALTEGEVUS... 30 8.2 HOOLDEKODU... 30 8.3 SOTSIAALTOETUSED... 31 8.4 EESMÄRK... 31 2

IX VALLAMAJANDUS JA KESKKONNAKAITSE... 32 9.1 ELAMUMAJANDUS... 32 9.2 VALLA TEED... 32 9.3 VEEMAJANDUS... 33 9.4 ELEKTRIVARUSTUS... 34 9.5 SOOJAVARUSTUS... 34 9.6 SIDE, INTERNET, ÜHISTRANSPORT... 35 9.7 MAAFOND... 35 9.8 VEEKOGUD... 36 9.9 MAAVARAD... 36 9.10 JÄÄTMED... 37 9.11 LOODUSKAITSE... 37 9.12 KESKKONNATEADLIKKUS... 38 9.13 EESMÄRK... 38 X MAAKASUTUS, EHITUSTEGEVUS JA TERRITORIAALNE PLANEERIMINE... 40 10.1 EESMÄRK... 41 XI TURVALINE ELUKESKKOND... 41 11.1 EESMÄRK... 42 XII MEREMÄE VALLA TEGEVUSKAVA 2015-2020... 43 XII MEREMÄE VALLA EELARVESTRATEEGIA... 72 12.1 ÜLEVAADE EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMISEST... 72 12.2 Tulude analüüs... 72 12.3 Eelarvestrateegia... 84 12.3.1 Eelarvestrateegia valdkonniti... 88 12.3.3 Strateegia arvestusüksus... 90 12.3.4 Strateegia sõltuv üksus Meremäe Vesi OÜ... 91 12.3.5 Konsolideeritud strateegia... 92 12.4. Laenustrateegia... 93 3

SISSEJUHATUS Meremäe valla arengukava 2015-2020 on koostatud koostöös valla elanike, vallavalitsuse ja -volikoguga. Arengukava lähtub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadest ja teemadest, milles omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll. Meremäe valla arengukava üldine eesmärk on tagada valla elanikele arenev ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööd erinevate sektorite/partnerite, investorite ning avalikkusega. Arengukava osad on: üldandmed; hetkeseisu analüüs, visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus; eelarvestrateegia aastateks 2015 2020; arengustrateegia elluviimine ja seire. Hetkeseisu analüüsis on kirjeldatud valla üldist olukorda ja välja toodud peamised võtmeprobleemid, millest tuleneb visioon aastaks 2020. Meremäe valla eesmärgid, tegevus ja tulemus on seatud arvestades olukorda ja võimalusi. Meremäe valla eelarvestrateegia annab ülevaate tuludest ja kuludest aastatel 2015-2020. 4

I ÜLDANDMED 1.1 ASEND Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas kuuludes administratiivselt Võru maakonda. Meremäe valla pindala on Statistikaameti 2015. aasta andemte põhjal 131,97 km 2. Valla suurimad külad on Meremäe ja Obinitsa küla. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala, mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1 aasta jooksul moodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonega kahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ning Misso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu. Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa. Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas ning Orava ja Värska vald Põlva maakonnas. Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: 14 km Petserist, 34 km Võrust, 70 km Pihkvast, 104 km Tartust, 230 km Riiast, 290 km Tallinnast. 1.2 KUJUNEMINE, AJALUGU Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus nelja suure valla asemele moodustati 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäe vald, mis esialgu kandis Obinitsa nime. Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai 1922. Valla kantselei asus oma maja valmimiseni perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Tõsiseid vaidlusi peeti valla nime ja selle keskuse asukoha üle. Nende vaidluste tulemusena ehitati vallamaja valla geograafilisse keskpunkti, Mihhailova puustusele, 5

ajalooliste Võru-Petseri ja Obinitsast tuleva teede ristumiskohta. Ka valla nimi peeti õigeks ära muuta ning see võeti lähedal asuva Meremäe mäe järgi. 16. mail 1923. aastal kiitis Eesti Vabariigi siseminister oma otsusega vallanõukogu ettepaneku heaks ning Obinitsa vald nimetati ümber Meremäe vallaks. Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud. 1944. aasta augustis, NSVL keskvõimu survel, sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas ENSV valitsus üle poole Petserimaast Vene Föderatsioonile. Selle hulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist: Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad. 1960. aasta 3. septembril liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust (Kapera, Möldre ja Vana-Vastseliina piirkonna külad). Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992. aastal. 1. jaanuaril 1998. aastal anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallale ning tänane Meremäe vald hõlmab 132 km² suuruse territooriumi. 1.3 ASUSTUS, RAHVASTIK Meremäe vallas on 87 küla: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Holdi, Härmä, Ignasõ, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova, Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Korski, Kuigõ, Kuksina, Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, Lindsi, Lutja, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa, Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Polovina, Puista, Raotu, Rokina, Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova, Treiali, Triginä, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Uusvada, Vaaksaarõ, Vasla, Veretinä, Vinski, Viro, Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla. 6

Tabel 1. Meremäe valla külade elanike arv 2015. a 25. juuni seisuga. Allikas: Rahvastikuregister. Küla Elanikke Asutused ja objektid Meremäe 166 Vallamaja, kus asub raamatukogu ja avalik internetipunkt, perearstipunkt, erapood, Meremäe Kool (lasteaed-põhikool), staadion ja skatepark, mänguväljak, Meremäe Kultuuriühingu ruum, jõusaal, Meremäe Avatud Noortekeskus, vabaõhulava. Obinitsa 164 Obinitsa Muuseum koos internetipunktiga, Obinitsa Külakeskus, kus asub lasteaed ja raamatukogu ning spordisaal, mänguväljak, Obinitsa paisjärve rand, Obinitsa staadion (võrkpalli. Ja jalgpalliväljakuga), jõusaal postkontor, perearsti vastuvõtupunkt, Võru TÜ kauplus, Seto Seltsimaja, Galerii Halas Kunn, Eesti Apostliku Õigeusu Obinitsa Issanda Muutmise kirik ning surnuaed. Võmmorski 38 Kagu Piirivalvepiirkonna Piusa kordon, tsässon Uusvada 34 Tsässon Helbi 33 Miikse 37 Eesti Apostliku Õigeusu Meeksi Ristija Johannese kirik ja surnuaed Rokina 16 Külaplats, tsässon Meremäe valla elanike arv on aasta-aastalt langenud. Samas pole see langus olnud drastiline, mida näitab ka diagramm 1. 1200 Meremäe valla rahvaarv 2012-2015 1132 1134 1119 1098 1 800 600 400 200 0 2012 2013 2014 2015 Diagramm 1. Meremäe valla rahvaarv 2012-2015. Allikas: Rahvastikuregister. 7

Elanike arv Diagramm 2 näitab, et Meremäe vald on vananeva elanikkonnaga vald. Aasta-aastalt on sündide arv vähenenud, kuid vanemaealiste arv on jäänud samale tasemele ja mõnes vanusegrupis veidi tõusnud. 1200 1 Meremäe valla vanuseline koosseis 2012-2015 800 600 400 200 2015 2014 2013 2012 0 0-14 15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65- Vanuseline koosseis Diagramm 2. Meremäe valla vanuseline koosseis 2012-2015. Allikas: Statistikaamet. Diagrammilt 3 on illustratiivselt näha ka rahvastiku jaotuvust Meremäe vallas, milles suurima osa moodustavad tööealised inimesed vanuses 19-64 aastat. Meremäe valla rahvastiku jaotuvus 2015. a seisuga 29,10% 4,50% 56,10% 10,30% Koolieelikud 0-6 a koolilapsed 7-18 a tööealised 19-64 a pensionärid 65-...a Diagramm 3. Meremäe valla rahvastiku jaotuvus 2015. a seisuga. Allikas: Statistikaamet. Meremäe valla nelja viimase aasta asustustihedus on olnud üpris stabiilne olles seitsme elaniku juures ühel ruutkilomeetril. Seda illustreerib ka diagramm 4. 8

Asustustihedus, elanikku km² kohta Asustustihedus Meremäe vallas 2012-2015 14,04 12,04 10,04 8,04 6,04 4,04 2,04 0,04 7,09 7,15 7,16072 7,11525 Asustustihedus Asustustihedus Asustustihedus Asustustihedus 2012 2013 2014 2015 Diagramm 4. Asustustihedus Meremäe vallas 2012-2015. Allikas: Statistikaamet. II MEREMÄE VALLA VISIOON 2020 Meremäe vald on nooreneva elanikkonnaga, teiste valdadega ühtseks majandus- ja kultuuriareaaliks integreeritud, valdavalt mahepõllumajandust viljelev piirkond. Turvaline elukeskkond, kaunis loodus ja elujõuline pärimuskultuur on inspiratsiooniks loomemajandusega tegelevatele inimestele. Tugevused Meremäe vald on tugeva pärimuskultuuri taustaga vald. Meremäe vald on puhta ja atraktiivse loodusega. Meremäe vallas on elanikkonna seas tugev ühistegevuse suund ja tahe. Meremäe valla valitsemine lähtub lähedasest ja efetiivsest valitsemisest. Nõrkused Meremäe valla elanikkond on väiksearvuline ja vananev. Meremäe valla tulubaas on tulenevalt elanikkonna vanusest ja väikearvulisusest, väike. Meremäe vallas on arvestatav osa elanikkonnast passiivne. Meremäe vallas valitseb sisemine poliitiline ebastabiilsus. 9

Võimalused Meremäe vald saab panustada riigi julgeolekusse ja pidada seda prioriteediks tulenevalt oma asukohast. Meremäe vallal on võimalus kutsuda inimesi linnapiirkondadest enda juurde, maapiirkonda, elama. Tulenevalt sellest, et Meremäe vald on maapiirkond, rakenduvad Meremäe vallale erinevad poliitilised toetused maapiirkonna arendamiseks. Tulenevalt Meremäe valla asukohast, on vallal suur potentsiaal piiriüleseks koostööks Venemaaga. Ohud Meremäe valla oht on teiste Setomaa valdade tugevnemine, mis seab Meremäe valla halvemale positsioonile. Meremäe vallal on piir Venemaa Föderatsiooniga, mis teates mõttes kujutab ohtu tervele Eesti riigile. Haldusreformist tulenevad muudatused ehk ühe näitena valdade sundliitmine kujutab Meremäe vallale samuti ohtu. Poliitilise toetuse vähenemine või üldse kadumine võib Meremäe vallale samuti ohuks kujuneda. Tulenevalt SWOT analüüsist on Meremäe valla strateegilisteks võimalusteks: Kasutada maksimaalselt erinevate fondide rahastusvõimalusi oma eesmärkide elluviimiseks. Korraldada mõtestatud ja kindla suunitlusega (puhas loodus, tugev pärimuskultuur) kampaania, mis toob Meremäe valda uusi elanikke. Kasutada poliitilist toetust, mis võimaldab suunata noori maale elama. Kasutada ära kasvanud julgeoleku tagamise huvi, mis võimaldab valla huvi, hõive ja tulude kasvu. Kaasata valla arendustegevusse rohkem huvilisi erinevatest valdkondadest. Kindlustada piiriäärseid külasid, mis tugevab ka üldist julgeolekut. Propageerida kohalikke väärtusi läbi projektide ja patroonide. 10

III KOHALIK OMAVALITSUS 3.1 VALLAVALITSUS- JA VOLIKOGU Meremäe valla ametiasutuseks on Meremäe Vallavalitsus. Meremäe volikogus on 11 liiget ja Meremäe vallavalitsus on 3-liikmeline. Meremäe Vallavalitsuse hallatavad asutused on Meremäe Kool, Obinitsa Lasteaed, Meremäe Raamatukogu, Obinitsa Raamatukogu, Obinitsa Muuseum, Meremäe valla avatud Noortekeskus, Meremäe Hooldekodu. Lisaks on Meremäe vallal tütarettevõte OÜ Meremäe Vesi. 3.2 ARHIIV Alates 1997. aastast on vallal oma arhiiv, mis asub Meremäe Kooli ruumides. 2015. aasta kevade seisuga on arhiivis ajutise säilitusajaga toimikuid 2192. Pikaajalise ja alatise säilitustähtajaga toimikuid on 5844. See tähendab, et kokku on Meremäe valla arhiivis 8036 erinevat toimikut. Võrreldes 2014. aastaga, on arhiivis hoitavate toimikute arv vähenenud. See on tulenenud pealmiselt ajutiste dokumentide hävitamisest. Kõige vanemad dokumendid Meremäe valla arhiivis pärinevad aastast 1945. Toimikuid säilitatakse köidetult kaante vahel. Vallavalitsuse dokumendid säilitatakse karpides. Kõigi eelpool mainitud toimingute eest hoolitseb arhiivitöötaja, kes töötab Meremäe vallas 0,25 kohaga. 3.3 MEEDIA Meremäe vallal on kodulehekülg (www.meremae.ee) ning vald tegutseb aktiivselt ka sotsiaalmeedias. Valla koduleheküljel on keskmiselt 2500 külastajat kuus. Sotsiaalmeedias jälgib Meremäe valla ametlikku lehte 2015. a. augusti seisuga 409 inimest. Samuti on vallal sotsiaalmeedias grupp Meremäe - Setomaa tipp, millel on 2015. augusti seisuga 1147 liiget. 11

Kajastuste arv Meremäe vallas asuvad mõlemad raamatukogud koostavad meediamonitooringut, mis annab ülevaate sellest, kuidas valda meedias kajastatakse. Monitooringu aluseks on ajalehed - Maaleht, Setomaa, Võrumaa Teataja, Postimees, Lõunaleht, Koit ja Eesti Ekspress. Diagramm 5. Meremäe valla meediamonitooring 2012-2015. Allikas: Meremäe ja Obinitsa raamatukogu. 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Meremäe valla meediamonitooring 2012-2015 40 42 17 12 11 4 7 6 3 9 5 2012 2013 2014 2015 Aasta 28 Positiivne Negatiivne Neutraalne Diagrammilt 5 on näha, et kui Meremäe valla kajastamine neutraalselt ja negatiivselt meedias on aastate 2012-2015 lõikes jäänud samale tasemele, siis valla positiivne kajastamine on olnud varieeruv. Eriti on positiivsed kajastused langenud 2014. aastal. 2015. aastal (juuni seisuga) on aga Meremäe valla positiivne kajastus taas tõusu teel. 3.4 EESMÄRK Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe Vald on läbipaistva juhtimisega ja positiivse mainega vald, mille elanikkond on kasvav. Püstitatud eesmärk tähendab, et: Meremäe vald osaleb aktiivselt siseriiklikus ja rahvusvahelises koostöös. Meremäe vald on positiivse mainega vald. Vallavalitsusel ja hallatavatel asutustel on tagatud hea töökeskkond. 12

IV HARIDUS 4.1 ALUSHARIDUS Meremäe vallas on kaks lasteaeda, kummaski üks liitrühm. Logopeedilist abi antakse mõlemas lasteaias. Obinitsa lasteaed Obinitsa lasteaed asub Obinitsa Külakeskuses 2009. a valminud ruumides. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Lasteaial on aiaga piiratud ja nõuetele vastav mänguväljak. Obinitsa lasteaia arengukava 2014-2019 näeb ette Obinitsa lasteaia ja Meremäe kooli juhtimise ühendamist. Meremäe Kooli lasteaia liitrühm Tsirgupesäkene Lasteaia ruumid on remonditud ja asuvad koolimaja esimesel korrusel. Laste mänguväljak on kaasajastatud ja asub koolihoone tagahoovis. Laste arv on mõlemas lasteaias langenud. Langus on rohkem puudutanud Obinitsa lasteaeda, kus perioodil 2008-2014 on laste arv langenud 26,3%. Tabel 2. Laste arv Meremäe valla lasteaedades. Allikas: Meremäe ja Obinitsa lasteaed. Obinitsa lasteaed Meremäe lasteaed 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 16 16 16 18 19 13 12 19 19 22 22 19 18 14 4.2 PÕHIHARIDUS Meremäe Kool on valla ainus kool ja asub Meremäel. Koolis asub ka lasteaed, mis toodi kooli ruumidesse 2005. 2010. aastal struktureeriti Meremäe-Obinitsa Põhikool ja Meremäe Lasteaed Tsirgupesäkene ümber kool-lasteaiaks nimega Meremäe Kool. 13

Koolihoones on renoveeritud võimla-saal, riietusruumid, garderoob, saunad ja trepikojad. Renoveerimist vajab ülejäänud koolihoonest: fassaad, koridorid, katus, klassiruumid. Kriitiline vajadus on renoveerida kooli elektrisüsteem, mis on amortiseerunud. Samuti puudub Meremäe vallas võistluste läbiviimiseks nõuetele vastav spordisaal. Meremäe koolimajale on kavas juurdeehitus spordihalli näol (Meremäe koolimaja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeriming). Tabel 3. Meremäe Kool arvudes. Allikas: Meremäe Kool. Meremäe Kool Selgitus Pindala Kolmekorruseline koolimaja 1960. a 2016 m 2 Staadion jooksuraja pikkus 250 m 1,4 ha Territoorium 2,3 ha Õpetajate arv Meremäe Koolis 2015/2016 õppeaastal oli 14, abipersonali 6 inimest. Õpetajate ametikohti on 9,65. Keskmine õpetaja koormus on 0,67 kohta. Kooli õpetajatest 72 % omavad kõrgharidust ja pedagoogilist ettevalmistust, 21 % õpetajatest omab erialast pedagoogilist keskeriharidust. Üks õpetaja on keskharidusega. 14

Tabel 4. Meremäe vallas elavate koolilaste jaotumine. Allikas: Meremäe valla elanike register. õp.a klass 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015 Mere mäe Kool Teistes PK-s Mer emä e Kool Teiste s PK-s Mer emä e Kool Teist es PK-s Mere mäe Kool Teistes PK-s Mere mäe Kool Teistes PK-s I 7 2 0 3 7 2 6 6 4 1 II 5 0 7 2 0 3 7 2 6 3 III 6 3 5 0 7 3 0 3 6 3 IV 5 5 6 3 5 1 7 3 0 3 V 4 1 5 5 6 2 5 1 7 4 VI 6 2 4 1 5 3 6 2 5 1 VII 8 8 6 2 4 1 8 3 6 4 VIII 3 2 7 8 6 2 3 1 7 2 IX 6-3 1 7 7 7 2 3 3 50 23 43 25 47 24 49 23 44 24 Tabel 5 illustreerib, et lasteaiaealiste laste arv on Meremäe vallas langevas trendis. Kui perioodil 2011-2012 oli vallas lasteaiaelaisi lapsi üle kolmekümne, siis 2016. aastal on neid vaid kakskümmend. Samuti on 2-18 aastaste laste arvu prognoos kulgenud langevas trendis kuigi 2016. aastal peaks see arv veidi kasvama. Tabel 5. Prognoositav laste arv Meremäe vallas. Allikas: Rahvastikuregister. 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Lasteaed 2-6 a 22 35 34 25 26 22 20 7-9-aastased 25 20 21 28 31 26 22 10-12-aastased 21 25 25 21 18 21 26 13-15-aastased 41 29 22 23 24 25 21 16-18-aastased 39 28 30 35 27 22 31 Kokku 148 137 132 132 126 116 120 4.3 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS Meremäel asub Meremäe Avatud Noortekeskus ja Obinitsas Külakeskuses noortetuba. Noorsootööd koordineerib noorsootöötaja. 15

Huvialaringe toimus 2014/2015 õppeaastas 8, s.h. projektipõhise rahastusega majandusõppe- ja robootikaring. Täiskasvanutele toimusid aeroobika, võrkpall, laulukoor ja pärimuskultuurist lähtuvad huvitegevused. Huvihariduse alaste projektide suurim eestvedaja on olnud MTÜ Meremäe Kultuuriühing. Huviharidust omandatakse ka Vastseliinas ja Võrus. 4.4 GÜMNAASIUMIHARIDUS Gümnaasiumiharidust Meremäe vallas ei anta, peamiselt jätkatakse põhikooli järgset haridusteed Vastseliinas, Värskas ja Võrus. Meremäe vallal puudub hetkel võimekus pakkuda keskharidust, riigipoolse abiga oleks potentsiaali luua riigikaitsele spetsialiseerunud gümnaasium. 4.5 KUTSEHARIDUS JA KÕRGEM HARIDUS Meremäe valla elanike jaoks on lähim võimalus kutsehariduse omandamiseks Võrumaa Kutsehariduskeskuses või Räpina Aianduskoolis. Paljud Meremäe valla elanikud omandavad kutseharidust ka Tartus ja Põltsamaal. Meremäe vallal on potentsiaal koostöös Viljandi kultuuriakadeemiaga rajada Obinitsa külla kultuuriakadeemia filiaal, mis tegeleks näiteks pärimusmuusika uurimise, hoidmise ja arendamisega. See oleks oluline ka ääremaade arengu tagamiseks. 4.6 EESMÄRK Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe vallas on toimiv haridusasutuste võrgustik, mis pakub erinevatele vanuserühmadele mitmekesist ja konkurentsivõimelist haridust ja huvitegevust. Püstitatud eesmärk tähendab, et: Meremäe valla haridusasutuste taristu on korrastatud. 16

Lastele on huvihariduseks tagatud laialdased võimalused, tegutseb vähemalt 8 huvialaringi. Meremäe vallas pakutavad haridusteenused on mitmekesised ja kvaliteetsed. Meremäe kooli ja lasteaia pedagoogid omavad 100% kõrgharidust 2013. a Haridusministeeriumi vastu võetud määruse alusel Lasteaedade teenused ja tegevused vastavad standarditele ja on kvaliteetsed. Meremäe vald toetab õpilaste hariduse- ja kutsevaliku alast tegevust. Meremäe vallas on tagatud õppe- ja kasvatusprotsessid, mis arvestavad lapse individuaalsust. Haridusalane areng on Meremäe vallas tagatud ning sellesse kaasatakse erinevaid osapooli. Noorte vaba aja veetmise võimalused on mitmekesised. 17

V VABA AEG 5.1 KULTUURIASUTUSED JA PAIGAD Tabel 6. Aktiivsemad kultuurikollektiivid ja kodanikeühendused Meremäe vallas. Allikas: Meremäe vallavalitsus. Kultuurikollektiivid Noorte leelokoor Tsibihärbläseq Folklooriansambel Hõpõhelme ja Meremäe mehe Meremäe Naiskoor Seto Miihi Summ Mokornulga leelokoor Meremäe laste ja noorte folkloorirühm Helmekese SMS Tuhkwizza Põhitegevus/tegevusvaldkond seto kultuuri alane koolitus noortele, ürituste korraldamine seto leelo ja seto kultuur klassikalise ja kergemuusika viljelemine seto leelo ja kultuur seto leelo ja kultuur seto leelo Pärimuspunk Kodanikeühendused Seltsing Meremäe Pensionäride Selts Seltsing Obinitsa Pensionäride Selts Obinitsa naisselts Miitsirk Meremäe Kultuuriühing Põhitegevus/tegevusvaldkond ürituste korraldamine, elukestev õpe ürituste korraldamine, elukestev õpe naiste vaba aja sisustamine, ürituste korraldamine spordi- ja kultuuriürituste korraldamine, töö noortega; külaareng; seminaride korraldamine küla arengu toetamine, ürituste korraldamine ürituste korraldamine, küla heakorra eest hoolitsemine maaettevõtluse edendamine, töö noortega seto kultuur seto kultuur, seto söök käsitöö, õpitubade korraldamine seto kultuur Miikse külaseltsing Jaanikõsõ` Obinitsa Noorte seltsing MTÜ Uusvada Potiseto MTÜ Seto Ateljee-Galerii MTÜ Lõhmuse Selts MTÜ Meieselts Meroos MTÜ Obinitsa Seto Muuseumitarõ selts MTÜ Taarka Pärimusteater pärimuspõhised lavastused, teatrialased koolitused Obinitsa Raamatusõprade Seltsing ürituste korraldamine Kuksina Küla Seltsing külaelu edendamine Serga Küla Seltsing külaelu edendamine SA Setu Kultuuri Fond oma- ja pärimuskultuuri edendamine MTÜ Seto Käsitüü Kogo ülesetomaaline organisatsioon, traditsioonilise käsitöö edendamine; seto traditsioonilisel käsitööl põhineva ettevõtluse arendamine Setomaa Valdade Liit MTÜ Rahusoo MTÜ Ostrova Festivalid Meremäe külaselts MTÜ Meremäe Ettevõtjate Klubi MTÜ Järveääre Seto Infoselts ülesetomaaline kultuuri- ja majandustegevuse toetamine ja arendamine külaelu edendamine läbi rahvusliku kultuuripärandi ning säästliku eluviisi propageerimise, huvihariduse ja pillilaagrite korraldamine kultuuriüritused külaelu edendamine piirkondliku koostöö arendamine Aktiivse puhkuse edendamine, seto kultuur Seto kultuur, konsultatsioonid, maaelu edendamine 18

Kultuurisündmuste läbiviimiseks on Meremäel vallal vallamaja saal, Obinitsa külas asuv külakeskus ning Meremäe Kooli saal-aula. Samuti asuvad Meremäe mäel ja Meremäe noortekeskuse juures vabaõhulavad, mida saab aktiivselt kasutada just suveperioodil. Meremäe koolihoones asub Meremäe Kultuuriühingu büroo. Obinitsas on seto kultuuri tutvustav Obinitsa Muuseum ja Tobrova külas traditsioonilise seto taluarhitektuuriga Luikjärve talu. Obinitsas asuvad Seto Seltsimaja ja Obinitsa Külakeskus. Teatri- ja kontserdiõhtuid korraldatakse ka Obinitsa galeriis Hal`as Kunn ja näitusi Obinitsa Kunstizaalis. Eelpool nimetatud võimalusi saavad seltsid ja seltsingud kasutada oma tegevuse ning ülevallaliste ürituste korraldamiseks. Seltside ja seltsingute tegevust toetatakse projektipõhiste omaalgatus- ning tegevustoetusega, samuti vallale oluliste suuremate kultuuriprojektide kaasfinantseeringuga. Kultuuriürituste kohtadena on väljaarendamisel festivaliplats Ostrova külas, Rahusoo talu, Meremäe Jahimaja ja Hilläkeste nulgatarõ. Toimivad küla- ja kirmaseplatsid on Uusvadas, Lepäl, Tobrovas, Kuigõl, Sergas, Miikses, Kuksinas, Kalatsovas, Küllätüväs, Rokinas. Sealjuures on Miikse külaplatsi rajatised kehvas seisukorras ning vajavad uuendamist. Samuti asub Miikse külaplats jätkuvalt riigiomandis oleval maal, mida tuleb munitsipaalomandisse taotleda. 5.2 LOOMEMAJANDUS Meremäe vallas tegeleb loomemajandusega umbes 30 inimest. Loomemajanduse valdkonnaga tegelemine on tõusev trend, sest sellega tegelemine võimaldab töötada suurematest asulatest eemal. 19

5.3 RAAMATUKOGUD Meremäe vallas on kaks avalikku raamatukogu - Obinitsas ja Meremäel, kus mõlemas töötab raamatukoguhoidja. Obinitsa raamatukogu asub Obinitsa Külakeskuse ruumides, Meremäe raamatukogu vallamaja II korrusel. Mõlemad raamatukogud on renoveeritud. Raamatukogude tegevuse eesmärgiks on piirkonna elanike lugemisvajaduste rahuldamine, juurdepääsu tagamine informatsioonile ning elukestva õppe ja enesetäiendamise toetamine. Raamatukogude juures töötavad ka Avalikud Interneti Punktid (AIP-d). Tabel 7. Meremäe valla raamatukogude statstika. Allikas: Meremäe valla raamatukogud. Raamatukogu Trükiste arv Lugejaid Lugejate % elanikes t Laenu-tusi lugeja kohta Laenutusi Külastuste arv Külastusi elaniku kohta 2008 Meremäe 17939 335 49,9 13016 38,9 6567 9,78 2009 2010 2010 2011 2012 2013 2014 Tavapärase lugejate teenindamise kõrval toimivad raamatukogud ka kooskäimiskohtadena, kus korraldatakse erinevaid kultuuriüritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Meremäe raamatukogu korraldas 2014. aastal 48 üldkultuurilist sündmust, enamus tihedas koostöös lasteaia ja kooliga, samuti Meremäe Pensionäride Seltsiga. Obinitsa raamatukogus toimus sarnaseid sündmusi 2014. aastal 34. Obinitsa 15291 244 41,5 7254 30,0 3517 6,0 Meremäe 16454 343 51,9 13512 39,3 6920 10,5 Obinitsa 15652 250 44,0 7606 30.4 3989 7.0 Meremäe 16443 335 51,6 15462 46,2 6742 10,4 Obinitsa 16230 254 48 8207 32,3 6080 11 Meremäe 16501 338 53,4 14173 41,9 6829 10,8 Obinitsa 16637 251 48 8435 33,6 4708 9,0 Meremäe 16840 327 52,6 13936 42,6 6942 11,2 Obinitsa 17016 246 48,2 8441 34.3 3701 7,2 Meremäe 16779 323 51,5 13936 43,1 6902 11 Obinitsa 17383 245 48,3 7665 31,2 3953 7,7 Meremäe 16976 325 52,7 13550 41,7 6580 10,7 Obinitsa 17588 240 47,8 7955 33,1 3821 7,6 20

Kõik teavikud on kantud elektroonilisse kataloogi ning nende laenutamine toimub elekrooniliselt. Mõlema raamatukogu juures on alates 2013. aastast võimalus kasutada ka kahte e-lugerit. Mõlemad raamatukogud teostavad Meremäe valla meediamonitooringut erinevates ajakirjanduslikes väljaannetes, et olla informeeritud sellest, kuidas Meremäe valda väljaspool kajastatakse. Tabelist 7 on näha, et raamatukogude töö on olnud läbi aastate stabiilne. Trükiste arv on aasta-aastalt kasvanud, kuid muud näitajad on jäänud stabiilseks või veidi langenud. Meremäe piirkonna elanikud külastavad raamatukogu sagedamini Obinitsa piirkonna elanikud. kui 5.4 MUUSEUM Obinitsas külas asub valla allasutusena töötav Obinitsa Muuseum, kus on aastaringselt kaks töökohta. 2009. aastal ostis vald Koplioja kinnistu Tobrovo külas, millel asuvad traditsioonilist seto taluarhitektuuri esindav Luikjärve talu ja Tobrova tsässon. Luikjärve talu kompleksi arendamine on lepingu alusel seatud ülesandeks Obinitsa Seto Muuseumitarõ Seltsile, vald toetab kompleksi arendamist investeeringutele omaosaluse lisamisega. Luikjärve talu kompleksi arendamise eesmärk on selle kujundamine valla ühtseks talupärandit. muuseum-elamustaluks, kus saab nautida Seto 5.5 KIRIKUD, TSÄSSONAD JA KULTUURIMÄLESTISED Obinitsas ja Miikses tegutsevad õigeusu kirikud ja kogudused (Obinitsa kirik on ehitatud 1952.a. ja Miikse kirik 1953.a.). Aastal 2012 alustati Obinitsa kiriku restaureerimist. Nii Miikse kui Obinitsa kirik vajavad mõlemad rekonstrueerimist. Kirikute juurde kuuluvad kalmistud, mille haldamine vajab vastavusse viimist 21

kalmistuseadusega. Mõlemad kirikud on ehitatud ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Kalmistute haldamine on antud osaühingule Meremäe Vesi. Eelmisel sajandil oli Setomaal peaaegu igas suuremas külas oma tsässon, mis on väike pühakoda, kus on hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel oli väike rist. Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak. Hetkel asuvad tsässonad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa ja Kuigõ, Härma külas. Tabel 8. Kultuurimälestiste arv Meremäe vallas. Allikas: Kultuurimälestiste register. Aasta Kultuurimälestised Kokku Arheoloogia mälestised Arhitektuuri mälestised Ajaloomälestised Kunstimälestised Muinsus kaitse 2003 297 4 93 0 200 0 2012 307 4 89 0 214 0 2015 305 4 90 0 2011 0 5.6 MUINSUSKAITSEALUSED MÄLESTISED Kaitsealused arheoloogilised mälestised: Kääpad Sakalovapalos, Korsapalos, Võmmorski küla lähistel, Küllätüvä külas ja Obinitsa külas Sakalovapalos. Kaitsealused vanad kalmistud asuvad veel Jaanimäe, Härmä, Meremäe, Tsirgu, Sirgova ning Helbi külas. Kaitsealused asulakohad paiknevad Võmmorski, Tsergondõ, Tobrova, Tiirhanna, Uusvada, Miikse, Kalatsova, Melso, Tedre, Miku, Talka, Hilana, Vasla ja Antkruva külas. Kaitsealused allikad asuvad Kõõru külas ( Müräläte ) ja Tepia külas ( Silmaläte ). Ohvrikividest asub Miikse külas ohvrikivi Jaanikivi ning Pelsi külas Annekivi, Helbi külas lohukivi. Kaitsealune säilinud ohvrimänd laudsipettäi Tsirgu külas. Pelgupaik (koobas) Jõksi külas Kalmetumüüris. 22

Ajaloomälestised: Kalmistud Obinitsa ja Miikse külas, Miikse kalmistul asuv II maailmasõjas hukkunute ühishaud ning Küllätüvä külas asub Vabadussõjas hukkunute ühishaud. 5.7 SETO LEELO 2009. aastal kanti Seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Seto leelo on setode traditsiooniline laulmisviis, mille lahutamatuks osaks on lisaks muusikale (omapärane mitmehäälsus ja hääletekitamise viis) ja kindla ülesehitusega tekstile ka sellise teksti loomise poeetilised reeglid ning laulmissituatsioonid. Leelo on üks seto kogukonna identiteedi ja ühtekuuluvustunde alustalasid, millega koos antakse edasi eluviisi, keelt ja kombeid. 5.8 KINO Meremäe vallas puudub alaline kino, kuid erinevate projektide raames on Meremäe vallavalitsuse saalis näidatud Eesti filme. Kino ja filmindus on üks osa Meremäe valla loomemajanduse arengusuundadest. 5.9 SPORT Meremäe vallas on kaks võimlat, kaks staadioni ning kaks jõusaali. Kõik loetletud rajatised vajavad kaasajastamist. Looduskeskkond annab suure potentsiaali rahvusvahelistele standarditele vastavate spordirajatiste rajamiseks. Populaarseimaks spordialaks võib pidada võrkpalli, mida mängitakse vallas aastaringselt. Võrkpallis korraldatakse ka populaarset turniiri Paasavolle, millest osavõtjate arv on aastaaastalt kasvanud. Sellest tulenevalt vajab Meremäe vald uusi võrkpalliplatse ning samuti terviseradu ja välijõusaale. Rekonstrueerimist vajab Meremäe külas asuv staadion ja skatepark. Samuti vajab ümberkujundamist, -struktureerimist Obinitsa staadion, et see pakuks paremaid ja mitmekülgsemaid võimalusi sportimiseks. 5.10 EESMÄRK Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: 23

Meremäe vallas on mitmekesised vaba aja veetmise võimalused, mis arvestavad võimalikult paljude inimeste huvidega ning kindlustavad seeläbi elanike aktiivse osalemise kultuuri- ja spordielus. Inimesed tunnevad huvi ise korraldada või olla osa korraldusmeeskonnast spordi- ja kultuurisündmuste juures ning käituvad tervist väärtustavalt. Püstitatud eesmärk tähendab, et: Meremäe valla elanikel on arenenud sportimisharjumused, mida toetavad vallas asuvad mitmekesised ja kvaliteetsed sportimistingimused. Meremäe vallas on tagatud tingimused laste kehaliseks ettevalmistuseks ja arenguks. Meremäe vald toetab olemasolevaid ja uusi kultuurisündmuseid ja aitab neid vajadusel korraldada. Valla visuaalne ruum on korrastatud ja eripärane. Meremäe vallas on lihtne kultuurielus osaleda ja olla ise osaline. Meremäe vallas on välja arenenud raamatukoguteenused. Meremäe vallas on välja arenenud muuseumi- ja turismikorraldusteenused. VI ETTEVÕTLUS JA TURISM 6.1 ETTEVÕTLUS Kohalikud tuntumad ettevõtted on Setomaa Turismitalo OÜ, OÜ Katusõkatja, OÜ Naxos, OÜ Seto Metall, OÜ Tõrvas, Lõuna-Antsu talu, Seto Aedvili TÜ, Taarka TARÕ OÜ, Seto Rügä OÜ, OÜ Möldri Kaubandus, Piusa Põllumajanduse OÜ. Tabel 9. Ettevõtluse üksused Meremäe vallas 2011-2014. Allikas: Statistikaamet. Aasta Kokku FIE OÜ Tulundusühistu MTÜ Sihtasutus KOV üksus 2011 145 78 23 0 39 0 5 2012 148 77 22 0 38 1 10 2013 149 74 27 0 40 0 8 2014 160 76 31 1 44 0 8 24

Lisaks tegutseb Meremäe vallas kaks ühistut, mis koondavad antud valdkonna ettevõtjaid - tulundusühistu SETO AEDVILI ja tulundusühistu SETO LAMMAS. Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega tegelejate arv, samuti on suurenenud haritavad pinnad; areng on olnud seotud kaasaegsema tehnoloogia rakendamisega ja palgatööjõu ulatuslikuma kasutamisega. 30.06.2015 seisuga on Meremäe valla territooriumist reformitud 96,3% maafondist (allikas: Maa-amet). 6.2 ETTEVÕTLUST TOETAVAD TEGEVUSED Meremäe vallas on ettevõtlike inimeste poolt moodustatud Meremäe ettevõtjate klubi. Samuti toimub vallas kaks korda aastas Setomaa Ettevõtlike Inimeste Kogu kohtumine. Valla poolt tegeletakse aktiivselt ka loomemajanduse arendustööga, sest loomemajanduse valdkond on Meremäe vallas väga oluline. Üldiselt on piirkonnas mitmeid ühinguid, mille eesmärgis on ettevõtete pidev ja kasvav koostöö paremate tingimuste loomiseks. 6.3 TÖÖHÕIVE Meremäe vallas on perioodil 2012-2015 töötute arv langenud, mida näitab ka diagramm 6. Langus on olnud üpris suur, võrreldes 2013. Aastaga on töötute arv Meremäe vallas langenud peaaegu poole võrra. 25

Töötuse määr 50 40 30 20 Töötute arv Meremäe vallas mai 2012-2015 41 36 27 22 10 0 2012 2013 2014 2015 Diagramm 6. Töötute arv Meremäe vallas 2012-2015. Allikas: Eesti Töötukassa. Võrreldes Eesti ja Meremäe valla keskmist töötuse määra, on see Meremäe vallas olnud kõigil fookuses olevate aastate vältel tunduvalt madalam. Seda näitab ka diagramm 7. Sealjuures tekitab erinevust, et Meremäe vallas on töötuse määr vaadeldaval perioodil olnud kõige kõrgem 2013. aastal, kuid Eestis keskmiselt on see kõige kõrgem olnud aasta varem ehk 2012. aastal. 8,00% 6,70% 6,00% 4,00% 2,00% 0,00% Töötuse määr Meremäe vallas ja Eestis keskmiselt 2012-2015 5,80% 3,90% 4,30% 4,70% 4,80% 2,90% 2,30% 2012 2013 2014 2015 Aasta Töötuse määr Meremäe vallas Töötuse määr Eestis 6.4 Diagramm 7. Töötuse määr Meremäe vallas ja Eestis keskmiselt 2012-2015. Allikas: Eesti Töötukassa. TURISM Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setomaa. Sellest tulenevalt omab turism Meremäe valla jaoks suurt tähtsust. Kaunis looduskeskkond soosib nii sise- kui välisturismi arengut. Meremäe vallas on mitmeid tuntud kultuuri- ja loodusturismi objekte. Säilinud on autentne seto kultuur, sumbkülad ning tsässonad. Sumbküla, kus taluõued ja hooned paiknevad korrapäratult kobaras üksteise kõrval 26

Turistide arv (Meremäe läänepoolses osas: Melso, Tedre, Vasla, Hilana jt). Tänavküla hooned paiknevad tee suhtes kindlaks määratud asendis nt Tiirhanna, Uusvada, Pliia, Vinski. Vallas on kolm suuremat majutusasutust, mis suudavad pakkuda kvaliteetset majutusteenust: Obinitsa Puhkeküla, Setomaa Turismitalu ja Piusa Ürgoru Puhkeküla. Lisaks asuvad Meremäe vallas mõned väiksemad talud, mis pakuvad suvisel ajal kodumajutust. Üldiselt pakutakse Meremäe valla territooriumil puhkust käsitööõpitubadest matkadeni ürgses looduses. Meremäe vallas korraldab turismialast tegevust Obinitsa Muuseumis asuv turismiinfopunkt. Diagrammilt 8 on näha, et fookuses olevate aastate lõikes on Obinitsa muuseumi poolt loetletud Meremäe valda külastanud turistide arv kasvanud. Arv on aga langenud 2014. aastal ning seda üsna suurel määral. Langus võib tuleneda seoses halva ilmaga, mis puudutas turismihooaega. 5 4 3 2 1 0 Meremäe valda külastavate turistide arv 2011-2014 3083 3638 4537 3792 2011 2012 2013 2014 Aasta Diagramm 8. Meremäe valda külastavate turistide arv 2011-2014. Allikas: Obinitsa muuseum. Vaatamisväärsused Meremäe vallas: Kirikud - Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik ja Miikse Ristija Johannese kirik. Jaanikivi - (ohvrikivi) asub Miikse kiriku vastas Miikse oja kaldal. Meremäe ja Kuksina mägi - Meremäe mäel asuvad vaatetorn ja laululava. Viro kivirist - tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva tee ääres. 27

Obinitsa paisjärv - Obinitsa paisjärve ehitamine jõudis lõpule 1995.a. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 ha pindalaga järv on sobilik puhkealaks. Juudatarõ - Obinitsa järve kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas. Seto lauluema kuju - seisab Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal, skulptoriks E. Rebane, E. Taniloo 1986. Monumendi ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi rahvalaulikutele. Tsässonad asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa, Härma ja Kuigõ külades. Hävinud on tsässonad Miikse ja Viro külades. Meremäe leinapark Meremäe vallast küüditatute mälestuspark koos mälestuskiviga. Piusa ürgoru matkaraja ja jõe ääres asuvad Härmä müürümäed, Hilläkeste järv (Meremäe järv), Engli järv, Meremäe männid, Tepia silmaläte, Ojaotsa allikad (Tuhkvitsa allikad), Luikjärve talu, Obinitsa Muuseum, Galerii Hal`as Kunn, Obinitsa Kunstizaal, Obinitsa Seltsimaja, Taarka kalm Obinitsa surnuaias, Sakalovapalo kääpad. 6.5 EESMÄRK Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe vallas tegutsevad konkurentsivõimelised ettevõtted, mis pakuvad elanike oskustele vastavaid maksimaalselt kõrge lisandväärtusega töökohti ning vallas on aastaringselt aktiivne turismiperiood. Püstitatud eesmärk tähendab, et: Meremäe vallas on ettevõtluse erinevatele vormidele sobiv infrastruktuur. Meremäe valla elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest teadlikud. Meremäe vald on Setomaa turismivõrgustiku keskpunkt, mis pakub aastaringselt erinevaid turismiteenuseid. Meremäe vald osaleb turismialase võrgustiku koostöös. Meremäe vald produtseerib ja levitab ise turismiinfot. Meremäe valla turismiväärtused on rekonstueeritud ja kaasajastatud. 28

Meremäele on rajatud multifuntsionaalne külastuskeskus poe, kohviku, turismiinfo, wc ja bussipeatusena. Viro kivirist on kaitstud ilmaolude eest ja eksponeeritud turistidele. VII TERVISHOID- JA TERVISE EDENDUS 7.1 ARSTIABI Tervishoiuteenust pakutakse Meremäe ja Obinitsa külas. Mõlemas külas asuvad perearstiruumid on täielikult renoveeritud, kuid puuduvad liikumisraskustega inimestele vajalikud kaldteed. Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lõuna-Eesti häirekeskuse, statsionaarse arstiabi- ja erialaarsti teenuse saamiseks tuleb pöörduda Võrru, Põlvasse või Tartusse. Lähimad apteegid on Vastseliinas, Võrus ja Petseris. 7.2 TERVIST EDENDAVAD SÜNDMUST Meremäe vallas toimuvad aastaringselt tervist edendavad sündmused nagu südamenädal ja tervislikku toitumist propageerivad üritused. Kindlasti võiks sarnaseid sündmusi rohkem olla, et parandada inimeste tervist puudutavat käitumist muutes seda teadlikumaks. 7.3 EESMÄRK Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Elanikkonnal on kõrge terviseteadlikkus ja suurt tähelepanu pööratakse tervislike eluviiside järgimisele. Meremäe vallas on tagatud perearstiteenus. Püstitatud eesmärk tähendab, et: Elanikel on kõrge terviseteadlikkus. Meremäe valla tervishoiuga seotud hooned ja väliskeskkond on vastavuses tervisekaitse nõuetega. Meremäe vald toetab tervishoiuteenuste osutamist riskirühmadele. 29

VIII SOTSIAALNE KAITSE 8.1 SOTSIAALTEGEVUS Elanike sotsiaalhoolekandega tegelevad sotsiaalnõunik (1,0), sotsiaalhooldustöötaja (0,5) ja hooldekodu töötajad (4,0). Meremäe vallas on 2015. aasta alguse seisuga elanikke 1098, kellest pensioniealisi on ca 30%. 2015. aastal on hooldaja määratud 57 isikule, kes vajavad hooldusteenust. Meremäe vallas osutatakse järgmisi sotsiaalteenuseid: Sotsiaalnõustamine Eluasemeteenus Hooldamine hoolekandeasutuses Koduteenus Tugiisikuteenus Isikliku abistaja teenus Transporditeenus 8.2 HOOLDEKODU Hooldusteenust osutab 2012. aastal asutatud Meremäe Hooldekodu. Hooldekodus on kohti kuni 12 inimesele, mis on 2015. aasta seisuga täidetud. Hooldekodu personali koosseisu kuulub 4 töötajat. Hooldekodu väiksuse tõttu on hooldustöötajad ülekoormatud. Meremäe hooldekodu asub kortermajas. 2013. a kevadel renoveeriti hooldekodu vannitoad ja tualett. Ehitati spetsiaalne kaldtee hooldekodu trepikotta. Hoone- esine parkimisala ei ulatu hoone selle osani, kus asub hooldekodu. Praegu on probleeme piiratud liikumisvõimega klientide transportimisel, sh kiirabi juurdepääs on takistatud. Seetõttu on vajalik hooldekodu esise maaomandi korrastamine ning seejärel parkimisala laiendamine. 30

8.3 SOTSIAALTOETUSED Meremäe vallas tagatavateks sotsiaaltoetusteks on: Toimetulekutoetus. Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused, vajaduspõhine peretoetus. Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused. 2014. a sai toimetulekutoetust 36 peret, toetuse taotlusi rahuldati 229. 2015. a I poolaastal on rahuldatud toimetulekutaotlusi 27 perel, taotlusi rahuldati 98, arvestusega 14683 eurot. Tabel 10. Toimetulekutoetuste kogusumma Meremäe vallas. Allikas: Meremäe vallavalitsus. 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 34 143 32 480 24 616 26 150 30 306 46 277 31 430 30268 27 930 8.4 EESMÄRK Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe valla elanikkonnale on tagatud nende vajadusele vastavad sotsiaalteenused. Püstitatud eesmärk tähendab, et: Meremäe valla sotsiaalteenuste taristu on korrastatud. Hooldekodu teenuse osas on leitud lahendus kvaliteetse teenuse osutamiseks uue hooldekodu ehitusena Meremäe või siis lähivallas Meremäe valla sotsiaalteenuste süsteem on välja arendatud. 31

IX VALLAMAJANDUS JA KESKKONNAKAITSE 9.1 ELAMUMAJANDUS Korterelamute haldamiseks on Obinitsa piirkonnas loodud üks korteriühistu. Meremäe külas asuvate kortermajade baasil on moodustatud neli korteriühistut. Valla omandis on, Meremäe külas 15 korterit, mille kogupind on 764,7 m 2. Obinitsa külas asuvaid valla omandis olevaid kortereid on kuus ja nende üldpindala on 433,1 m 2. Kõik valla omandis olevad korterid vajavad remonti. Vallale kuuluvad ka kaks õpetajate maja, üks Obinitsas ja teine Meremäel, kus on kokku 12 korterit. Hooned seisavad tühjana ja vajavad rekonstrueerimist. Tabel 11. Meremäe valla omandis olevad korterid. Allikas: Meremäe Vesi. Korteriühistute arv Vallale kuuluvate korterite arv Vallale kuuluvate korterite üldpind Vallale kuuluvad üüriliseta korterite arv Meremäe küla 4 15 764,7 m 2 2 Obinitsa küla 1 6 433,1 m 2 1 Meremäe - 8 585,1 m 2 8 õpetajate maja Obinitsa õpetajate maja - 4 174,4 m 2 4 9.2 VALLA TEED Meremäe valla avalikke teid hooldab vallavalitsus selleks spetsiaalset teenust sisse ostses. Riigi poolt eraldatud rahalised vahendid on parandanud vallateede üldist olukorda, kuid samas on suurenenud liikluskoormus Meremäe, Obinitsa, Uusvada külasid läbivatel riigimaanteedel halvendanud nende olukorda ning teed vajavad sellest tulenevalt lisainvesteeringuid. Kaugematesse küladesse viivate teede olukord on kõige halvem, sest liiklustihedus on nendel madal. Vallas olevatest riigimaanteedest on mustkatte all 42%. Viimase nelja aasta vallateede remondi maht valla eelarvest näitab, et valla võimekus on remontida umbes 5% vallateedest igal aastal. 32

Tabel 12. Meremäe valla teed. Allikas: Statistika regionaalandmebaas. Teed kokku (km) Kohalikud teed (km) Kohalikud tänavad (km) Riigimaanteed (km) Erateed (km) 2011 224 103 0 81 40 2012 224 107 0 81 36 2013 224 107 0 81 36 2014 224 107 0 81 36 9.3 VEEMAJANDUS Meremäe valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni temaatika arengu jaoks on koostatud Meremäe valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2015-2027. Paljudes külades on sademetevaesel ajal põhjavee varustuse probleemid. Sellest tulenevalt on vallas palju inimesi, kellel on probleeme joogiveega ning millele püütakse leida lahendus suuresti hajaasustuse programmi toetuste abil, mida rahastab riik ja kohalik omavalitsus. Antud programmi toetus on Meremäe vallale äärmiselt oluline. Seda tõestab ka programmist toetust taotlevate inimeste arv. Meremäe küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2 meetrit, mis on täies ulatuses 2014. aastal renoveeritud. 2014. aastal ehitati ka uus pumpla, mis varustati rauaeraldusfiltritega. Samuti on täies ulatuses rekonstrueeritud ühiskanalisatsioon. Obinitsa küla ühisveevõrgu pikkus on ligikaudu 3470 meetrit. Ühisveevõrk ja kanalisatsioon on rekonstrueeritud etappidena 2007. ja 2014. aastal. 2014. aastal ehitati ka uus puurkaev ja pumpla, mis on varustatud seadmetega raua ja mangaani eraldamiseks. 2015. aastal jätkub Meremäe ja Obinitsa külades ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimise projekt, millega parandatakse oluliselt kahe suurema küla joogivee kvaliteeti ja reovee käitlemist. 2015. aastal jätkub projekt Meremäe reoveepuhasti rekonstrueerimisega. 33

9.4 ELEKTRIVARUSTUS Meremäe vallas pole kõik majapidamised elektrivõrguga ühendatud. Samuti esineb elektrivoolu katkestusi, sest paljud liinid on halvas seisus, kuid mida püüab parandada Elektrilevi, kelle eesmärk on kvaliteetse elektrivarustuse kättesaadavuse parandamine. Meremäe vallas tegutseb MTÜ Piiriäärne Energiaarendus, mille visiooniks on aidata kaasa siinse piirkonna taastuvenergia jaamade võrgustiku arendamine. Eesmärgiks on jõuda järgneva 10 aasta jooksul olukorrani, kus Meremäe vallas on kokku 1 megavati võimsuses taastuvenergiajaamu. Meremäe vallas asub hetkel üle 90% Setomaa taastuvenergia tootmisvõimsusest, mis teeb vallast absoluutse tipu teiste Setomaa valdade ja ka kogu Eesti mõistes. 2015. aasta seisuga on Meremäe vallas töötavate päikeseelektrijaamade koguvõimsus 65 kw. Tabel 13. Meremäe valla taastuvelektri jaamad. Allikas: PEA. Koht Objekt Võimsus Ehitusaasta Härma küla Eramu 9 kw 2013 Obinitsa Obinitsa külakeskus 10 kw 2013 Kalatsova küla Setomaa turismitalu 5,5 kw 2014 Kalatsova küla Meremäe vaatetorn 1 kw 2014 Ostrova küla Eramu 9 kw 2014 Meremäe küla Meremäe Kool 9 kw 2014 Meremäe küla Biopuhasti 7 kw 2014 Obinitsa küla Pumpla 9 kw 2014 9.5 SOOJAVARUSTUS Meremäe külas köetakse kolme paneelkorterelamut keldrites asuvate lokaalkatlamajade baasil. Ühes paneelelamus tsentraalkütmist ei toimu. Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütmist ei toimu, sest küttesüsteemid on hoonetesiseselt ümber ehitatud. 34

Meremäe ja Obinitsa tsentraalkatlamajade hooned on müüdud eraomandisse. Meremäe küla tööstusalal olevale katlamajale on võimalik juurde liita kõik Meremäe külas asuvad hooned. Valla allasutuste hoonete soojavarustus on lahendatud lokaalkatlamajade või maakütte baasil. 9.6 SIDE, INTERNET, ÜHISTRANSPORT Meremäe valla territoorium on kaetud mobiilside võrguga, samas pole mobiiliside võrk ühtlaselt hea terve valla territooriumil. 2008. a ehitati välja Meremäe küla traadita interneti ühendus (WiFi). WiFi on tagatud ka Meremäe mäel. Vallas on tagatud ligipääs 2012. aastal toimunud EstWin projektiga lairibaühendusele. Ühistransport toimib Meremäe vallas maakonna liinide baasil. Korrastatud ja ülevärvitud on kolm bussijaama - Kalatsova, Meremäe ja Obinitsa, kuid tänaseks vajavad kõik vallas asuvad bussijaamad renoveerimist. Mõned bussijaamad neist vajavad täiesti uut bussiootepaviljoni, mõned bussiootekohad tuule- ja vihmatõket. Meremäe vallas pole spetsiaalset Omniva postkontorit. Postiteenuseid pakub Obinitsa külas asuv pood. 9.7 MAAFOND Meremäe valla maafond on 13421 ha (registreeritud katastriüksuste). Tabelist 14 on näha, et arvestataval määral on kasvanud haritava maa, looduslik rohumaa kui ka metsamaa. Samas, ehitusalune maa on jäänud suhteliselt stabiilseks. Tabel 14. Meremäe valla maafond 2008-2015. Allikas: Maa-amet. 35

Aasta Kogupind Haritav maa Lood. rohumaa Maaüksusi Metsamaa Õuemaa Ehitusa lune maa Muu maa Sh vee all 2008 2215 12 068,5 4936,5 1 287,5 5 058,1 126,1 21,8 660,3 77,4 2009 2251 12 205,5 5011,6 1 308,7 5 091,6 126,9 22,4 666,7 78,1 2010 2333 12 359,1 5091,9 1 322,1 5 128,9 128,8 23,3 605 82,4 2011 2363 12 477,1 5166,5 1 330 5 156,5 130 24 694,1 84 2012 2365 12 477,4 5166,5 1 330 5 156,8 130,1 24 694 84 2013 2412 12 638,4 5230,5 1346 5215,5 131,6 24,2 708,6 85,3 2014 2471 12813 5272,4 1379,5 5289,1 132,85 24,3 734,8 94 2015 2511 12896,3 5300,4 1401,5 5316,6 133,9 24,5 737,4 96,8 9.8 VEEKOGUD Meremäe valla territooriumil asub kolm järve - Obinitsa paisjärv (22 ha), Engli järv (8 ha) ja Hilläkeste järv (2 ha). Meremäe valda läbib Piusa jõgi, mille ümbruses paikneb ka ürgoru maastikukaitseala, pindalaga 1205,4 ha. Tegevust jõe piirkonnas reguleerib valitsuse määrus, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri ning Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Natura 2 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Meremäe valla territooriumil on veel Piusa jõe lisajõgi, Pelska jõgi, mis voolab läbi kauni ürgoru. Ojadest on suurim Tuhkvitsa, mille kallasrajal on matkarajapotentsiaal. 9.9 MAAVARAD Meremäe vallas asub Lõuna-Eesti ainuke dolokivikarjäär, Marinova, mäeeraldise pindalaga 13,37 ha. Karjääris kaevandatakse ja purustatakse ehituslikku dolomiiti. Dolokivikarjääris omab kaevandusõigust AS TREV2. 2011 aasta seisuga on jääkvaru 809,4 tuhat m 3 ja sellest on kaevandatav 662,3 tuhat m 3. Aastane kaevandamise maht kõigub 50-70 tuhande m 3 ulatuses viimasel 5 aastal. 2015. aastal taotleb nii AS TREV 2 kui OÜ Aigren mäeeraldise laiendamist 7,6 ha võrra. 36

Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkvitsa ja Väiko-Härma liivamaardlad, Tiirhanna ehituslubjakivimaardla ning Küllätüvä savimaardla. Ehituslubjakivi ja sellega kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, viimistlus- ja dekoratiivplaatide valmistamiseks ning osaliselt ka õhkkuiva lubja valmistamiseks. 9.10 JÄÄTMED Meremäe valla jäätmehooldust reguleerib Võrumaa omavalitsuste ühine jäätmekava 2015-2020. Meremäe valla haldusterritoorium moodustab koos Värska, Veriora, Orava ja Mikitamäe valdadega ühise jäätmeveo piirkonna. Toimub korraldatud jäätmevedu AS Eesti Keskkonnateenuste kaudu. Ohtlike jäätmete ja olmetehnika kogumispunkt asub Meremäe külas. Meremäe, Obinitsa ja Uusvada küladesse on paigutatud ETO pakendikonteinerid. Tulevikus on Meremäe vallas biojäätmete ladustamiskoht. 9.11 LOODUSKAITSE Meremäe valla territooriumil asub Piusa Ürgoru Kaitseala ning Piusa-Võmmorski hoiuala. Kaitsealused harivesiliku püsielupaigad asuvad Kiksova, Kõõru ja Martsina külas. Üksikpuudena on kaitse all Meremäe männid, Tsirgu mänd (Kalmõtõpettäi) ning Võmmorski mänd. Valla territooriumil on neli potentsiaalset vääriselupaika. Vallas on järgmised kaitsealuste liikide leiukohad: Loomad: saarmas Linnud: valge-toonekurg Vee-elustik: harjus, paksukojaline jõekarp, harivesilik, võldas Nahkhiired: veelendlane, põhja-nahkhiir Liblikad: teelehe mosaiikliblikas, mustlaik-apollo, suur-kuldtiib, vareskaeraaasasilmik Taimed: roomav öövilge, ahtalehine ängelhein, pruunikas pesajuur, nõmmnelk, kuradi-sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, metsvareskold. 37