Kinnitatud MTÜ Tallinna Laste Tugikeskuse juhatuse koosolekul Tegevjuht Keete Janter Tallinna Laste Tugikeskuse Koolituskeskus 1. Õppekava kursusele Töö saviväljal 2. Õppekeel on inglise keel 3. Õppe eesmärgid. Töö saviväljal erialasel täiendkoolitusel luuakse praktiline kompetents ja teoreetiline alus töötamaks saatjana ja püütakse jõuda saviväljatöö protsesside mõistmiseni. Meetod Töö saviväljal on professor Heinz Deuseri poolt uuritud ja nii teoorias kui praktikas tema poolt välja arendatud. Seda meetodit kasutatakse põhiliselt töös lastega, samuti psühhiaatrias ja traumateraapias. Töös täiskasvanutega kasutatakse kombineeritult teiste meetoditega. Töö saviväljal aitab siis, kui on sensoorse tundlikkuse alaareng, raskused liigutuste koordinatsioonis ja tasakaalustamises, peenmotoorika ei tööta hästi, emotsionaalse ja vaimse diferentseerituse nõrkus, keskendumise raskused, ärevushäired, hüperaktiivsus, depressiivsus, psühhosomaatilised sümptomid. Õppeaja kestus on kokku 2,5 aastat, sellest esimene osa Töö saviväljal lastega kestab 1,5 aastat ja teine osa Töö saviväljal täiskasvanutega 1 aasta. 4. Õpingute alustamise tingimused. Kursusest osavõtt eeldab psühholoogilise, pedagoogilise või sotsiaaltöö alase kõrghariduse olemasolu, inglise keele oskust ning õppemaksu tasumist. 5. Õppekava maht Kursus maht on 782 tundi ja koosneb kahest osast: Töö saviväljal lastega ja Töö saviväljal täiskasvanutega. Kursusest osavõtja võib läbida ka ainult esimese osa, kuid teine osa (töö täiskasvanutega) eeldab esimese osa läbimist. 5.1. Töö saviväljal lastega : 5.1.1. seitse 5-päevast seminari, kokku 282 tundi 5.1.2. eneseteraapiat 20 tundi 5.1.3. praktilised harjutused ja kovisioon väikestes gruppides seminaride vahepealsel ajal: 12 kohtumist a 4 tundi, kokku 48 tundi 5.1.4. superviseeritud praktika klientidega: 5 kliendiga a`10 tundi, kokku 50 tundi 5.1.5. iseseisev töö erialase materjaliga 6x10 tundi, kokku 60 tundi 5.1.6. lõputöö koostamine 10 tundi Kokku tunde 470, sellest teooriat 282, praktikat 98 ja eneseteraapiat 20 tundi, 70 iseseisvat tööd.
5.2. Töö saviväljal täiskasvanutega. 5.2.1. Neli 5-päevast seminari, kokku 200 tundi 5.2.2. eneseteraapiat 10 tundi 5.2.3.praktilised harjutused ja kovisioon väikestes gruppides seminaride vahepealsel ajal, 8 kohtumist a`4 tundi, kokku 32 tundi 5.2.4. superviseeritud praktika täiskasvanud klientidega: 3 kliendiga a`10 tundi, kokku 30 tundi 5.2.5. iseseisev töö erialase materjaliga 3x10 tundi, kokku 30 tundi 5.2.6. lõputöö koostamine 10 tundi Kokku tunde 312, sellest teooriat 200, praktikat 62 ja eneseteraapiat 10 tundi, iseseisvat tööd 40 tundi. 6. Õppekava sisu kirjeldus. Töö saviväljal on loominguline protsess, kus saavad kokku haptika (käelis-kehaline tegutsemine ja kompimine, mis on ajendatud keha ja mõtete impulssidest), mis hõlmab endas käte võimet tegutseda, puudutada ja kujundada ning looduslik materjal, milleks on savi. Selle meetodi põhiline potentsiaal peitub haptikas ehk siis käte ja nende läbi ka kogu keha võimes midagi tähenduslikult puudutada, kujundada, luua. Haptika ja sellega seonduvate võimaluste kasutamine terapeutilises töös on käesoleva kursuse keskseks aineseks. Taust (setting) on lihtne: pehme saviga ääreni täidetud madal kast, saviväli, vesi ja juhendav inimene ehk saatja. Saviväli muudab kättesaadavaks ja võimaldab välja tuua põhilised inimlikud arengutingimused: tasakaal suhetes, sidemete usaldusväärsus ja objektide püsivus. Töötades saviga saavad individuaalsed arenguvajadused vahetus kehalishingelises liikumises kujuneda ja muutuda. Juhendamine ehk saatmine selles protsessis on arengule orienteeritud, jättes ruumi ja aega kliendi isiklikule kehalisele tunnetusele ning toimimiskompetentside ja suhete kujunemisele. Töö saviväljal loojaks on prof. Heinz Deuser (Saksamaa): See on tema poolt süstemaatiliselt läbi uuritud ja tema poolt avalikustatud (Vt kirjanduse loetelu). Töö saviväljal sobib hästi tegevusele orienteeritud (arengu)suunamise töös laste ja noortega. Teisalt pakub see häid võimalusi enesetaju lahti rullimiseks ning kriisikogemuste integreerimiseks töös täiskasvanutega. Institut für Haptische Gestaltbildung-Nord Saksamaal pakub erialaseid enesetäienduskoolitusi, mis on orienteeritud töötamaks laste ja noorte vajadustega. Koolitus kestab 2,5 aastat (esimene osa 1,5 aastat ja teine osa 1 aasta). See hõlmab kokku 7+4 teooriaga põimitud praktilist seminari.
Teemad: Seminarid 1, 2, 3: Haptika ja haptiline meel Seminarid 4, 5, 6: Teemadering ja nende realisatsioon Töös saviväljal lastega Seminar 7: Supervisioon ja lõputööde esitlemine Seminarid 8, 9, 10: Teemadering ja nende realisatsioon Töös saviväljal täiskasvanutega Seminar 11: Supervisioon ja lõputööde esitlemine Koolituse juurde kuuluvad: 1. Kursusel osalejate isiklik kogemus saatjana Töö saviväljal meetodi kasutamisest seminaride vahel dokumenteerida filmimise abil. 2. Tegevus töögruppides õpitu süvendamiseks ja intervisiooniks. 3. Isikliku kogemuse saamine töötamisest saviväljal koos eestipoolse saatjaga. 4. Kirjalik lõputöö: Koolituse esimese osa lõpus on vajalik dokumenteerida ja analüüsida 5 kursusest osavõtja poolt juhendatud Töö saviväljal protsessi lastega ja teise osa lõpus 3 protsessi täiskasvanutega. Baaskirjandus kogu kursuseks: Arengupsühholoogia põhialused; D. Sterni, J. Bowlby, J. Piaget, D. W. Winnicotti ja E. H. Eriksoni poolt kirjeldatud varane psühhosotsiaalne ja intelligentsuse areng, tegutsemiskompetentsi kujunemine ning inimese emotsionaalne diferentseerumine. Eeldame, et koolitusel osalejad on nimetatud autorite põhitekstidega Interneti vahendusel tutvunud või siis omandavad need baasteadmised kursuse vältel. Üksikute seminariteemade omandamiseks on võimalik kasutada lühikesi ingliskeelseid artikleid ja graafilisi jooniseid, mis iga seminari sisu kokku võtavad. Seminaride praktilised osad 1. Esimeses, teises ja kolmandas seminaris käsitletakse haptika teoreetilise aluseid ja Töö saviväljal arenguastmeid. Seda tehakse lastega tehtud savivälja töö video-dokumentatsiooni abil. 2. Õpetaja juhendamisel toimuv individuaalne tööprotsess töögruppides. 3. Eelnevalt juhendatud jälgimisülesanded ja analüüs. 4. Praktilised harjutused teoreetiliste osade kinnistamiseks. 5. Neljandas, viiendas ja kuuendas seminaris tõlgendatakse vastavalt teoreetilisele materjalile pildimaterjali müütidest ja muinasjuttudest. Osalejate iseseisev praktiline töö 1. Seminaride vahel läbivad osalejad eneseteraapia Töös saviväljal. 2. Seminaride vahel juhendatakse lapsi ja/või täiskasvanuid Töös saviväljal ja dokumenteeritakse tehtut. 3. Seminaride vahel töötatakse väikestes gruppides seminaridel õpitu süvendamiseks. 4. Peale sissejuhatavat nädalat võivad osalejad alustada laste juhendamist (näit.
oma erialases töös). Seda superviseeritakse järgnevas seminaris. Koolituse esimese osa lõpuks peaks osalejatel olema vähemalt viie lapsega tehtud saviväljatöö protsessi juhendamise kogemus, mis tuleb dokumenteerida ja analüüsida. Iga viie lapsega tehakse savitööd kümme korda. Kursuse teise osa lõpus on osalejal kolme täiskasvanud inimesega tehtud saviväljatöö protsessi juhendamise kogemus, mis on analüüsitud ja dokumenteeritud. Iga täiskasvanud inimesega tehakse tööd 10 korda. 1., 2., 3. seminar: Haptika ja haptiline meel Töö saviväljal lähtekoht Juhendaja: Marie Luise Geiss, diplomeeritud kunstiterapeut ja assistendid Eestist. Haptika on ala, mis puudutab kehalist realiseerumist, mõtete ja meelte avanemist ning tegutsemise kujundamist. Protsessides, mis toimuvad Töös saviväljal on kogu tegutsemise, kontaktide ja seoste esmaseks aluseks haptilised tegevused. Haptilised teostused esindavad nii kehalisi, emotsionaalseid kui sotsiaalseid suhteid, mis teataval moel saviväljal ilmnevad. Haptika, see ongi kogu savivälja töö põhiline olemus. Teemad haptilises avanemises Sissejuhatus Töö saviväljal arengusse ja teoreetilistesse alustesse. Haptika ja haptiline meel: antropoloogiline vara, käte võimekus ja toimimise arendamine ning nende ühendamine. Kätetöö rekonstruktsioon baasmõtetes ja selle representeerimine saviväljal: Orientatsioon vastastikuste suhete ja usalduse loomine Baasmõtete haptiline lahtirullumine ja areng: Nahatundlikkus: puudutusmeel, eneseaisting, kontakt, usalduse, seoste ja lahenduste saavutamine. Tasakaal: sisemine tasakaal, tasakaalustatus vastasega, tasakaalustatus väliste pooluste ja suhetega. Süvatundlikkus: struktuurne kehaline tugevus, substantsikogemus objektiga (savi) ja keha sees. Püüd vitaalselt objekti juures püsida. Puudutamine: puudutamisest kinni haaramiseni ja mõistmiseni, suhtlemine objektiga, objekti mõju kogemine, objekti püsivuse adumine. Oma keha tunnetamine, asendielamus. Vastastikkuse, usaldatavuse, kompetentsi, positsiooni, suveräänsuse ja eneseloomise staadiumid haptilises organisatsioonis. Juhendamise roll ja funktsioonid haptilise avanemise staadiumites. Keha resonantsivõimekus mitteverbaalsetes, kehalistes ja haptilistes protsessides. Haptiline avanemine ja toimimise ülesehitus. Sotsiaalsete seoste loomine haptiliste protsesside abil ja personaalne teadlikkus haptilis-kehalistest tegevustest on järgmise kursuse objektiks.
Töö saviväljal teoreetilised alused Koolitus hõlmab järgnevaid inimlikke haptilis-sensomotoorseid, emotsionaalseid, psühhosotsiaalseid ja kognitiivseid arenguid haptilise potentsiaali baasstruktuuris. 1. Tegutsemiskogemuse, -mõju ja tegevuse kujundamise struktuur; tegutsemisja suhteorganisatsiooni fenomenid, haptilise avanemise struktuurid ja haptilised seosed Töös saviväljal. Prof H. Deuseri väljaarendatud struktuurmudel Töö saviväljal moodustab kogu koolituse süstemaatilise põhialuse. 2. Liikumise ja tajumise ühtsuse teooria, niinimetatud kujundiring (V. v. Weizsäcker) 3. Emotsionaalsete seoste/suhete hargnemise staadiumid; side ja baasusaldus (D. W. Winnicott, J. Bowlby) 4. Vaimse arengu mudel (J. Piaget) ja psühhosotsiaalse arengu staadiumid (E. Erikson) 5. Toimimise areng ja kujutlus-repesentatsioon, liigutuskujundid ja tajumiskujundid (H. Bachmann, E. Neumann, N. Bischoff) 6. Sensomotoorne integratsioon (J. Ayres) ja psühhomotoorika (R. Zimmer, B. Aucouturier) 7. Saatmine elulistes näidetes (A. Bernhard Hegelin, E. Wellendorf) 4.,5.,6. seminar: Tegevusprotsessi teemadering ja realiseerumised ning Töö saviväljal laste ja noortega Juhendajad: Marie Luise Geiss, diplomeeritud kunstiterapeut ja assistendid Eestist. Peamiselt on siin tegemist toimimisstruktuuriga, mis paigutub sotsiaalsesse ja emotsionaalsesse suheteringi. Haptika kui kehaline keel talletab, meenutab ja väljendab seda, mida sotsiaalsetes suhetes läbi elatakse, mis kogemusena kehasse sadestub, mida kehamälus säilitatakse. Ta jutustab samamoodi erinevate vanusefaaside sotsiaalsest kogemusest, motivaatoritest ja takistustest, nii elujõulistest kui unarusse jäetud sotsiaalsetest suhetest, vajadustest ja soovidest, kavatsustest ja võimetest. Selliselt nähtuna võib haptika olla sotsiaalse diagnostika instrument. Toimingute struktuur signaliseerib aga eelkõige arenguvajadustest ja eneseteostuse võimalustest. Koolituse sisu töös laste ja noortega: Toimingute ülesehitus ja tegevuste kujundamine haptilistes protsessides on: Kui põhiline kogemus ja võimekus kujundada kontakte Kui võimekus luua tegevuses seoseid ja arendada enese tõhusust Kui diskussioon mingi objektiga, objektipüsivuse ja kompetentsuse saavutamine Kui kavatsustest lähtuv tegevuste suunamine ja sotsiaalne sidumine Vajaduste analüüs ja arenguvõimalused haptilises diagnostikas
Juhendamise roll ja selle funktsioon arengu toetamisel Sekkumised juhendamises ja selle mõjud Töös saviväljal laste ja noortega Erinevused teemades ja juhendamises laste ning noorte puhul Lapse arengustaadiumid ning vanemate funktsioonid arengu toetamisel: väikelaps, varajane kooliiga, puberteet ja noorukiiga. Nende arenguülesanded ja nende representatsioon tegevusprotsessides saviväljal. Tegevuse suunamine suhetes ja mõjude all olles: kujunemised ja arenguvõimalused Tegevuse, tagajärje ja vastutuse kokkukuulumine: ilmnemisviisid saviväljal; Süütunne ja häbi kui MINA-kujunemise arenguimpulss Agressioon kui elujõu näitaja ja agressioon kui antisotsiaalne tendents representatsioonid Töös saviväljal. Kursuse käigus teevad osalejad ise praktilisi harjutusi saviväljal ning samuti superviseeritakse nende poolt juhendatud laste ja noorte Tööd saviväljal. 8.,9.,10. seminar: Tegevusprotsessi teemadering ja realiseerumised ning Töö saviväljal täiskasvanutega. Juhendajad: Marie Luise Geiss, diplomeeritud kunstiterapeut ja assistendid Eestist. Täiskasvanute puhul seisneb Töö sviväljal haptiliste protsesside abil sotsiaalsete seoste loomises ja haptilis-kehalistest tegevustest personaalse teadlikkuse suurendamises. Koolituse sisu töös täiskasvanutega: Haptilis-kehalise tunnetuse uus korrastamine Oma koha ja seisundi tunnetamine, selle muutmise võimalused ja võimalike tagajärgede analüüs. Oma liigutuste/käitumismustrite teadvustamine ja vajadusel muutmise võimalused. Teadlik-olemine sellest, kuidas see mõjutab maailma minu ümber. Mina täiskasvanuna oma maailmas. Mina ja teised, mina ja maailm, minu maailm. Tühi väli. Tegelemine tühja väljaga ja võimalus uueks alguseks. Oma eelnevas arengus esinenud lünkade täitmine. Püüdlus täiuslikuma mina poole. Mina ja sina: suhted, distants, mina ise nendes suhetes. Vastuse otsimine küsimusele: Kes ma olen iseenda jaoks? Suhete kolmnurk/kolmnurgad. Täiskasvanu protsessi eripärad töös saviväljal ja võimalikud arengud. Lõpuvestlus. Tagasivaade kogu protsessile, selle analüüs ja lõpetamine. 7. ja 11.seminar: lõputööde esitlemine, supervisioon.
Tööd saviväljal käsitlev kirjandus: Elbrecht, C. (2013). Trauma Healing at the Clay Field. A Sensorimotor Art Therapy Approach. Jessica Kingsly Publishers, London, UK and Philadelphia, USA. ISBN 978 1 84905 345 7; eisbn 978 0 85700 6875 Heinz Deuser (ed.), (2003). Bewegung wird Gestalt. Bremen, Doering. Tschachler-Nagy, G., Fleck, F. (2006). Die Arbeit am Tonfeld nach Heinz Deuser. Eine entwicklungsfördernde Methode für Kinder, Jugendliche und Erwachsene 2. Auflage, Tschachler Bücher. Tschachler-Nagy, G., Fleck, F. (2007). Im Greifen sich begreifen. Die Arbeit am Tonfeld nach Heinz Deuser. Tschachler Bücher Koolitaja: Marie Luise Geiss (1952) Diplomeeritud kunstiterapeut An den Brodbänken 1, 21335 Lüneburg, Telefon: 04131 26 93 53 e-mail: marieluise.geiss@web.de 1993-1997: Väljaõpe Töös saviväljal Alates 1997 omab praksist töötamaks nii laste kui täiskasvanutega. Alates 2004 Töö saviväljal koolitaja. Juhtinud baaskursusi tööst saviväljal laste ja noortega. Institut für Haptische Gestaltbildung-Nord Lüneburg-Bremen www.tonfeld-nord.de 7. Õpingute lõpetamise nõuded. Õpingud on lõpetatud, kui kursusest osavõtja on täitnud kõik koolitusprogrammis ette nähtud nõuded: on osa võtnud teoreetilistest seminaridest, on läbinud eneseteraapia (esimeses osas 20 tundi, teises osas 10 tundi), on osa võtnud grupitöödest, on teinud videosse võetud praktilist tööd oma klientidega (esimeses osas lastega 50 tundi ja teises osas täiskasvanutega 30 tundi), on esitanud lõputöö peale esimese osa läbimist (töö lastega) ja peale teise osa läbimist. on maksnud ära õppemaksu Kursusest osavõtja võib lõpetada oma õpingud ka peale esimese osa läbimist (Töö saviväljal lastega). Soovijad saavad jätkata ning õppida ka tööd saviväljal täiskasvanutega.
8. Õppekava eduka läbimise korral omandatavad teadmised ja oskused. Savivälja töö põhiline olemus on haptika. Töös nii laste kui täiskasvanutega on oluline seda haptilist keelt põhjalikult nägema õppida ja mõista seda kogu sensomotoorses ja psühhomotoorses spektris. Et juhendav inimene ehk saatja haptilist keelt mõistaks, peab ta olema võimeline haptilisi tegevusi mitmest vaatenurgast nägema: 1. Esiteks, haptiline keel kui käeline tegutsemine ja väljendumine mingi vahendi abil (antud juhul savi). Tuleb mõista selle liigendusi ja sisemist ülesehitust. 2. Haptika ja haptiline meel on erilised kehalised kujundid sensomotoorses struktuuris; need on sellesse struktuuri sisselülitatud ja mõistetavad just omavahelises koosluses. 3. Haptikasse on inimese sotsiaalsed kogemused ja emotsionaalsed elamused otsekui sisse kirjutatud. Haptika vahendab vajadusi ja arenguimpulsse, aga samuti takistusi ja häireid, mida kogetakse sotsiaalses suhetevõrgustikus. Haptika väljendusjõu spektrit on vaja jälgida ja mõista ning ühtlasi toetada ning tugevdada avanemisprotsessi. Kursuse keskmes on haptilise keele ülesehitus ja lahtihargnemine ja need moodustavad haptilise keele arengupotentsiaali. Selle ülesehituse mõistmine saavutatakse ülesannete lahendamise kaudu oma tööpraktikas ja protsesside dokumenteerimise kaudu. Samuti suudab kursuse läbinud inimene luua seosed Töö saviväljal ja teiste arenguteooriate vahel, mida on haptilise keele laiemaks mõistmiseks kasulik tunda. 9. Õppekavas seatud eesmärkide täitmiseks ja oskuste omandamiseks vajalike õpperuumide, sisustuse ja seadmete kirjeldus. Kursuse läbiviimiseks on olemas: toolide ja laudadega sisustatud õppeklass, tahvel, wifi, projektor, videokaamerad, fotoaparaat, arvuti, savi, savikastid, veekausid, kraanikauss vee võtmiseks, grupitööde läbiviimiseks on võimalik kasutada veel kolme lisaruumi koos vajaliku varustusega.