LISA 2 KINNITATUD direktori 11.05.2015.a. käskkirjaga nr 1-5/49 Tallinna Kopli Ametikool Kutsekeskhariduse õppekava Sisetööde elektrik MOODULITE RAKENDUSKAVA PÕHIÕPINGUD Sihtrühm Õppevorm Põhiharidusega õppija Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht Õpetajad 1 Sissejuhatus sisetööde elektriku eriala õpingutesse 3 EKAP N. Šmukerov tunde Audit. Pr. töö Praktika Is. Töö 78 64 0 0 14 Sh. lõimitud võtmepädevusi 42 tundi Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad
Mooduli eesmärk Õpiväljundid õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õpitavast erialast ja energiasüsteemi toimimise põhimõtetest, orienteerub erialatööl olulistes töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused. Hindamiskriteeriumid 1. omab ülevaadet sisetööde elektriku eriala õppekavast ja tööjõuturul õpitaval kutsel nõutavatest kompetentsidest 2) omab üldist ettekujutust energiasüsteemist ja selle toimimise põhimõtetest ning energiatootmise viiside eripärast, 3) mõistab töötervishoiu ja tööohutuse olulisust elektritöödel ja oskab anda esmaabi leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid veebikeskkondi iseloomustab sisetööde elektriku ja jaotusvõrguelektriku kutset ja kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardite registrit iseloomustab kutsesüsteemi ning selle rakendamise võimalusi oma karjääri planeerimisel osaleb õppekäikudel ehitus-, remondi- ja elektritööde teostamisega tegelevatesse ettevõtetesse ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja sisetööde elektriku erialal tööle rakendumise võimaluste kohta selgitab Eesti energiasüsteemi seoseid lähinaabrite energiasüsteemidega ning analüüsib juhendi alusel sellest tulenevaid võimalusi ja ohte toob näiteid erinevate elektritootmise viiside ja võimaluste kohta ning nimetab Eestis töötavate elektrijaamade tüüpe iseloomustab päikese- ja tuuleenergia elektrienergiaks muundamise võimalusi ja otstarbekust Eesti oludes, kasutades erinevaid teabeallikaid iseloomustab Eesti energiasüsteemis viimase 20 aasta jooksul toimunud arenguid lähtuvalt tööülesandest loetleb elektrivõrgus esineda võivaid häireid ja nimetab nende tekkepõhjuseid nimetab elektrist tingitud ohte koduses majapidamises ja väljaspool seda ning selgitab võimalusi nende vältimiseks, kasutades erinevaid teabeallikaid selgitab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi (katkised, lahtised, maha langenud juhtmed või kaablid jms) ja kirjeldab teabeallikatele tuginedes tegevust elektriõnnetuse korral selgitab teabeallikate põhjal elektrivoolu füsioloogilist toimet inimese organismile selgitab elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, kasutades erinevaid teabeallikaid demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid
Teemad, alateemad demonstreerib esmaabivõtteid elektrilöögi korral ja põhjendab oma tegevust kannatanu abistamisel, arvestades elektriohutusnõudeid ELEKTRIJAAMAD, ALAJAAMAD JA ÜLEKANDELIINID. Elektrienergia tootmine, elektrijaamade tüübid. Elektrijaamade ehitus ja tööpõhimõte. Energiasüsteemi mõiste. Põhivõrk, jaotusvõrk. Elektrisüsteemid ja nende mõju keskkonnale. Alternatiivenergiaallikad. Eesti energiasüsteem, selle struktuur ja funktsioneerimise põhimõtted. KÄIDUOHUTUS. Ülevaade pingevabadest, pingealustest ja pingelähedastest töödest. Hooldustööd, ohutusmärgid ja sildid.elektrivarustus. Tööstuslikud elektritarvitid ja nende liigitus.. 3õv.ELEKTRIOHUTUS. Elektrivoolu füsioloogiline toime, esmaabi elektrilöögi korral; kaitse elektrilöögi eest; elektriseadmete kesta kaitseaste; madalpingeliste vahelduvvooluvõrkude juhistiksüsteemid; otse- ja kaudpuutekaitse eri juhistik-süsteemides; kaitse- ja talitlusmaandamine, nende erisused. Toite automaatne väljalülitamine, elektriseadmete maandamine, potentsiaali ühtlustamine, kaitse topelt või tugevdatud isolatsiooniga, kaitse elektrilise eraldamisega, mittejuhtiv ümbrus, SELV, PELV ja FELV väikepinge süsteemide kasutamine, elektritarvitite elektri ohutusklassid, ohutusmärgid ja sildid; ruumide liigitus elektriohtlikkuse järgi, välistoime arvestamine, nõuded elektrialaisikule ja ohuteadlikule isikule. Standardid: ehitiste elektripaigaldiste põhialused, üldiseloomustus; elektripaigaldiste kaitse elektrilöögi, kuumustoime, liigvoolu, liigpinge ja elektromagnetiliste häirete eest, kontrolltoimingud ja kasutuselevõtu kontroll; nõuded elektripaigaldistele ja paikadele; avalike elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused; elektriseadmete valiku ja paigaldamise põhimõtted; elektripaigaldiste käidu üldnõuded; pingevabad, pingealused ja pingelähedased tööd, hooldustööd. Sh iseseisev töö töö teabeallikatega, kasutab kutsestandardi registrit erialase sõnavara õppimine õppekäigu kokkuvõtte/tagasiside koostamine esitluse/referaadi koostamine Elektrikuna töötamise võimalused sh praktika puudub Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, õppekäik, arutelu, selgitus, töövõtete esitlemine
Hindamine Mitteeristav Kujundav hindamine toimub kogu õppeperioodi jooksul sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev positiivne hinne arvestatud on saavutatud, kui õpilane on omandanud kõik õppeväljundid vähemalt lävendi tasemel ning sooritanud järgmised tööd : Referaat: ÕV 1- Mida peab teadma ja oskama, et töötada elektrikuna ÕV 2- Energiaturg ja selle töötamise põhimõtted ÕV 2- Energiatootmise viisid ja võimalused Eestis ÕV 3- Töö- ja keskkonnaohutus elektritöödel ÕV 3- Esmaabi võtete demonstreerimine elektrilöögi korral Sh. iseseisev töö Lõimitud võtmepädevused Aine Teemad Tunde Õpetaja Vene keel Eesti keel Füüsika Loodusgeograafia sh hindamismeetodid Test, referaat, iseseisev töö, kontrolltöö Tööriistade ja masinate juhendite mõistmine, erialase sõnavara korrektne kasutamine tekstides ja keelekasutuses Tööriistade ja seadmete nimetused. Erialase sõnavara kasutamine mooduli teemade põhjal Elektrivool, - pinge, võimsus. Erialased mõisted ja terminid. Mõõtühikud Eesti elektrijaamade paiknemine, allikad, varud, elektritootmise võimalused Eestis. Loodusvarad, maavarad, keskkonnakaitse, veeressursid, taastuvad loodusvarad, energia tarbimine. 14 N. Šmukerov 8 O.Glemba 10 N.Šmukerov 10 A.Karro
Õppematerjalid Õpilase konspekt «Электротехника», для профессиональных технических училищ, А.Я.Шихин, 1989 Ремонт и обслуживание электрооборудования, С.Н. Павлович, 2002 Elektropaidaldiste ABC, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit,1999 Elamute Elektripaigaldised, Eeltel- Ekspert, 2004 Электрооборудование электрических станций и подстанций, Л.Д.Рожкоа, «Энергетика», 2004 Общая Электротехника с основами электроники, И.А.Данилов, «Высшая школа», 2004 год Madalpinge koormuslülitid ABB, www.abb.ee Электрические аппараты, И.И.Алиев, 2004 Электротехника, В.Л. Лихачев, 2003 год www.riigiteataja.ee, Elektriohutusseadus www.ti.ee, tööohutus www.tooelu.ee, Elektrostatika, Elektromagnetväli, ioniseeriv kiirgus www.energia.ee Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad 2 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 V. Jelfimova N. Šmukerov Tunde Teooria Pr.töö Praktika Is. töö 156 114 24 0 18 Sh. lõimitud võtmepädevusi 90 tundi
Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Mooduli eesmärk 1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis Hindamismeetodid, sh hindamisülesanded 2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist Õpilane mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis; selgitab enda ja ettevõtte toimimist turumajanduse tingimustes; mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas; saab aru oma õigustest ja kohustustest töökeskkonnas toimimisel; käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil. Õpilane analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab oma tugevusi ja nõrkusi seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente - CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus -, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääriplaani Koostab MINA-pildi ja eneseanalüüsi, täidab isikuomaduste teste Rühmatöö - kaardistab erialapõhiselt isikuomadusi, väärtusi ja hoiakuid, koostab kandideerimisdokumentide (CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus), analüüsib kutse-, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid Koostab ja esitab rühmatööna näidistööintervjuu Sh iseseisev töö: Leiab elektrooniliselt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning praktika- ja töökohtade ja elukestva õppe võimaluste kohta. Planeerib ja vormistab elektrooniliselt oma arenguplaani, lühi- ja pikajalise karjääriplaani Koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid korrektses õppekeeles hindamisülesannetest õpimapi, mis sisaldab tööde analüüsi ning kokkuvõtet kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt juhendi oma leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse
Hindamismeetod, sh hindamisülesanded 3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas Hindamismeetod, sh hindamisülesanded 4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni, põhiliste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi E-riik Koostab juhendi alusel individuaalse ühe kuu eelarve Täidab juhendi alusel näidistuludeklaratsiooni Nimetab Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse Sh iseseisev töö: Leiab informatsiooni peamiste pangateenuste võimaluste ja nendega kaasnevate kohustuste kohta Leiab juhendi alusel vajaminevat informatsiooni riiklikust infosüsteemist e-riik Koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid korrektses õppekeeles hindamisülesannetest õpimapi, mis sisaldab tööde analüüsi ning kokkuvõtet kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani Meeskonnatööd: Arutelud- esitlused, kus töörühm toob välja palgatöötaja ja ettevõtja võimaluste erinevused tööturul; vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted; õpitava valdkonna ühe ettevõtte majandustegevuse ja ettevõtluskeskkonna; Koostab meeskonnatööna lihtsa äriplaani Sh iseseisev töö: Leiab juhendi alusel informatsiooni kultuuridevaheliste erinevuste mõjust ettevõtluses Koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid korrektses õppekeeles hindamisülesannetest õpimapi, mis sisaldab tööde analüüsi ning kokkuvõtet loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel
Hindamismeetod, sh hindamisülesanded tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest tulenevalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega Tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi,bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks. Tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega Rühmatöö - koostab vastavalt erialale tööohutusjuhendi ja töökaitsevahendite nimekirja Kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi Rollimäng- tegevused tulekahju puhkemisel töökeskkonnas Arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist Sh iseseisev töö: Loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel Leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest, sh elektroonsetest allikatest juhtumi näitel
5. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil Hindamismeetod, sh hindamisülesanded Koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt Leiab töölepinguseadusest juhendi alusel informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta Koostab esitluse vastavalt erialale- Töökeskkond ja töötervishoid Koostab tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide loetelu, võrdleb dokumentide säilitamise vajadust: üksikisik ja organisatsioon. Koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid korrektses õppekeeles hindamisülesannetest õpimapi, mis sisaldab tööde analüüsi ning kokkuvõtet kasutab situatsiooniga sobivat verbaalselt ja mitteverbaalselt suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistava selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel Situatsioonülesande lahendamine, kus õpilane kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist, selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid, kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid Sh iseseisev töö: Kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel Situatsioonülesande lahendamine Koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid korrektses õppekeeles hindamisülesannetest õpimapi, mis sisaldab tööde analüüsi ning kokkuvõtet Teemad Alateemad Õppemeetod
Karjääri planeerimine 1. Eneseanalüüs: isikuomadused, väärtused ja hoiakud, vajadused, motivatsioon, võimed, huvid, oskused; 2. Kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõuded (sh kutsestandardid), töömaailma ootused ning võimalused (sh praktika osas); 3. Tööturu ja elukestva õppe võimaluste info; 4. Töö- ja praktikakohale kandideerimine, kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus), tööintervjuu; 5. Karjääriplaan. Majanduse ja ettevõtluse alused 1.Isiklikud majanduslikud vajadusel, piiratud ressursid; 2.Turumajanduse olemus nõudlus ja pakkumine; 3.Eelarve koostamine; 4.Eesti maksusüsteem, tuludeklaratsioon; 5.Eesti finantsasutustes pakutavad teenused, sellega kaasnevad võimalused ja kohustused; 6.Infosüsteem e-riik 7. Eesti ettevõtluskeskkond (keskendudes isikuteenindusele); 8. Palgatöötaja ja ettevõtja; 9. Ettevõtte majandustegevuse ülevaade (kliendid, tooted töökorraldus); 10. Äriidee. Loeng-suunatud diskussioon; Videofilmi demonstratsioon tööintervjuudest Rühmatöö analüüs Rollimäng Esitlus Iseseisev töö Loeng- suunatud diskussioon; Rühmatöö Töölehe täitmine Töö arvutis tööjuhendi alusel
Töökeskkonna ohutus ja töötervishoid 1. Tööohutus ja tööohutust reguleerivad õigusaktid. 2. Tööandja ja töötaja põhilised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel; 3. Tööohutusalane instrueerimine 4. Tööõnnetus töötaja õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega, tööõnnetuse registreerimine 5. Tulekahju 6. Esmaabi. Esmaabi õnnetuse korral, esmaabi terviserikete korral, õnnetused 7. Tervise säilitamine töösituatsioonis Loeng- suunatud diskussioon; Rühmatöö Rollimäng Individuaalne Tööseadusandluse alused 1. Tööseadusandlust reguleerivad dokumendid 2. Töölepinguseadus: tööleping, töövõtuleping ja käsundusleping, katseaeg; 3. Tööle kandideerimiseks vajalikud dokumendid 4. Töötaja õigused, kohustused ja vastutus; 5. Asutuse sisekord ja kirjutama reeglid; 6. Bruto- ja netopalga ning ajutise töövõimetuse hüvitise arvestamine aja- ja tükitöö ning majandustulemustelt makstava tasu alusel; 7. Puhkust puudutavad dokumendid puhkuse pikkus ja aeg. 8. Töötamine välisriigis; 9. Dokumentide säilitamine (organisatsiooni ja üksikisiku vaatenurgast). Loeng-suunatud diskussioon; Rühmatöö Rollimäng Analüüs Iseseisev töö
Suhtlemise alused 1. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine; 2. Suhtlemisvahendite kasutamine sh telefoni- ja internetisuhtluse hea tava; 3. Üldtunnustatud käitumistavad suhtlemissituatsioonides; 4. Meeskonnatöö; 5. Kultuurilised erinevused suhtlemisel; 6. Kliendikeskne teenindus; Loeng-suunatud diskussioon; Videofilmi vms demonstratsioon; Rühmatöö Rollimängud, Probleemilahendus, Juhtumianalüüs; Individuaalne töö Hindamine 7.Erinevad teenindussituatsioonid. Moodulit hinnatakse mitteeristavalt põhimõttel arvestatud ( A ) Sh. kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb kui õpilane on on omandanud kõik õpiväljundid, sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded sh.iseseisva töö vähemalt lävendi tasemel ( A ) arvestatud. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Lõimitud võtmepädevused Aine Teema Tunde Õpetaja Keel ja kirjandus Erialane sõnavara, erialased tekstid. Korrektse keelekasutuse ja kirjalike tööde vormistamise reeglid Võõrkeel (eesti keel) Erialase terminoloogia kasutamine enesetutvustamisel, cv koostamisel. Erinevate võõrkeelsete teabeallikate kasutamine info 24 N.Kožadei 36 O. Glemba
Ühiskonnaõpetus Matemaatika otsimiseks Suhtlemine õpitavas tööalases võõrkeeles nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Riigi õigusaktid Arvutusülesanded, protsentülesanded 10 V. Jelfimova 20 A. Tiidt Õppematerjalid SA Innove. 2008. Ettevõtluse alused, õppematerjal. OÜ Infotrükk SA Innove. 2008. Ideest eduka ettevõtteni, õppematerjal. OÜ Infotrükk M. Praman, M. Salu. 2005. Ettevõtluse alused. kirjatus Ilo R. Johanson. 1996. Abiks väikeetevõtjale. Tallinn M. Raudjärv. 2000. Majanduse algkursus. Matimar TRÜ A. Vihalemm. 2008. Turunduse alused. Tallinna Tehnikaülikool. Külim Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope SA Innove poolt koostatud karjäärimooduli õppematerjalid Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord Töötajate tervisekontrolli kord Esmaabi korraldus ettevõttes Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord Tuleohutuse seadus ja määrus Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Äripäeva käsiraamat Töötervishoid ja tööohutus Töölepinguseadus
Võlaõigusseadus Kollektiivlepingu seadus Ravikindlustuse seadus Vanemahüvitise seadus Riikliku pensionikindlustuse seadus EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri. Lewis, R. D. Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: TEA Kirjastus, 2003. Eetikaveeb: http://www.eetika.ee/et/globaalne_eetika/kultuuriderinevused/192800 A.Kidron; V.Kolga. Isiksuse käsitlusi Läänes ja Idas A.Kidron. Suhtlemise psühholoogia. Berne, E. Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Goleman, D. Töö emotsionaalse intelligentsusega. Emotsionaalse intelligentsuse kasutamine. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn: Avita 1999 Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad Nõuded mooduli alustamiseks 3 Elektritehnika puuduvad Tunde Audit. 15 EKAP N.Šmukerov, L.Kotenjova Pr. töö Praktika Is.töö 390 286 46 0 58 Sh. lõimitud võtmepädevusi 178 tundi
Mooduli eesmärk Õpiväljundid õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab elektrotehnika põhimõtteid ja seaduspärasusi ning omandab baasteadmised elektroonika alustest, elektrimõõtmistest ja tehnilise dokumentatsiooni (sh joonised ja tingmärgid) kasutamisvõimalustest elektritöödel. Hindamiskriteeriumid 2. mõistab elektrotehnika seaduspärasusi ning nende praktilise kasutamise võimalusi elektritöödel defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool, elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, võimsus eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nimetab nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt etteantud tööülesandele selgitab Coulomb i seadusest lähtuvalt elektrilaengute omavahelist mõju toob näiteid elektrivoolu ja magnetvälja vastastikustest seostest, kasutades erinevaid teabeallikaid määrab vastavalt etteantud tööülesandele Lenzi reegli abil elektromotoorjõu suuna sirgjuhtmes, juhtmekeerus ja poolis määrab vastavalt etteantud tööülesandele kruvireegli abil magnetvälja jõujoonte suuna vooluga juhtmes määrab vasaku käe reegli abil elektrijuhtmele mõjuva jõu suuna, lähtudes etteantud tööülesandest selgitab etteantud tööülesande põhjal mehaanilise energia muundamist elektriliseks ja vastupidi, kasutades parema ja vasaku käe reegleid 2) tunneb elektroonikakomponentide rakendamisvõimalusi elektritöödel 3) mõõdab etteantud tööülesandest lähtudes rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud elektriskeemi alusel vooluahelate arvutamisel tunneb näidiste järgi ära ja nimetab elektroonikakomponente (pooljuhid, diood, transistor, türistor), takisti, kondensaator) ja toob näiteid nende kasutusvõimalustest elektritöödel selgitab elektroonikakomponentide markeeringutelt välja elektritöödeks vajalikud tehnilised näitajad, lähtudes tööülesandest koostab praktilise tööna ühefaasilise täisperioodalaldi, üheastmelise võimendi ja pingejaguri, arvestades elektroonikakomponentide ehitust ja töötamispõhimõtet, ning katsetab neid vastavalt tööülesandele arvutab etteantud elektriseadme pinge ja võimsuse järgi alalisvooluahela voolutugevuse arvutab matemaatilisi teadmisi kasutades elektriseadme etteantud pinge ja võimsuse järgi
elektrilisi suurusi, kasutades nõuetekohaselt sobivaid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid 4) visandab lähtuvalt tööülesandest elektriskeeme, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi 5) järgib praktiliste tööde sooritamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid 6) analüüsib koos juhendajaga enda tegevust elektrotehnika seaduspärasuste rakendamisel praktiliste ülesannete lahendamise käigus ja elektriliste suuruste mõõtmisel Teemad, alateemad vahelduvvoolahela voolutugevuse mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemil vajalikud parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt erinevaid elektrilisi suurusi määrab praktilise töö käigus voolutugevuse alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas, kasutades Ohmi seadust valib tööülesandest lähtudes töövahendid, seadistab need ja teeb elektroonikakomponentide jootmistöid, järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel mõõteriista skaalal toodud tähistusi, sh täpsusklassi valib tööülesandest lähtudes mõõtvahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste mõõtmiseks, arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget, takistust ja elektriseadme võimsust nii alalis- kui vahelduvvoolu puhul, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja meetodeid visandab passiivelementidega ahela elektriskeemi, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistust vastavalt etteantud tööülesandele koostab praktilise tööna jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemi nii alalis- kui vahelduvvoolu puhul visandab nõuetekohaselt ühefaasilise täisperioodalaldi, üheastmelise võimendi ja pingejaguri elektriskeemid, kasutades asjakohaseid elektroonikakomponentide tähistusi ja tingmärke järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut elektrotehnika ja elektroonika seaduspärasuste rakendamisel laboratoorsete tööde ja elektrimõõtmiste teostamisel ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 1. ELEKTROSTAATIKA: Aatomi ehitus, Coulomb`i seadus, Elektri väli, Juhid elektriväljas, Elektriväli ühetaolises dielektrikus, Dielektriku rikked, dielektriliste materjalide klassifikatsioon, elektrivälja potentsiaal, Voolu edasikandumine elektriväljas, Elektrimahtuvus ja kondensaatorid.
2. ElLEKTROMAGNETISM JA MAGNETILINE INDUKTSIOON: Elektromagnetväli, Magnetiline induktsioon ja kruvi reegel, Juhilie mõjuvad jõud vasakukäe reegel, Elektromagnetiline induktsioon, Parema käe reegel, Magnetvool, Lenzi reegel, Magnetvälja laeng, Dimagneetilised, paramagneetilised ja ferromagneetilised materjalid,., Magnetahelad, Täieliku voolu seadus, Kirchhoffi reeglid, Indkuktsioon ja selle liigid. 3. ALALISVOOL: Ohmi seadus, Juhi takistus, Elektrijuhtivus, Ülijuhid, Vooluahelate liigid, Vooluahelate skeemid, Resistorite jada-, rööp- ja segaühendus, Kirchhoffi reeglid, Kompleks vooluahelate arvutamine/koostamine, Elektrivoolu töö ja võimsus, Joule-Lenzi seadus. 4. VAHELDUVVOOL: Vahelduvvoolu tunnussuurused. Vahelduva elektromotoorjõu saamine. Vektordiagrammid. Takistus, induktiivsus, mahtuvus vahelduvvooluringis. Aktiiv- ja reaktiivtakistuse jada ja rööpühendus. Aktiiv- ja reaktiivenergia. Võimsustegur. 5. KOLMEFAASILINE PINGESÜSTEEM: Generaatorite ja trafode mähiste ning 17arvitate täht- ja kolmnurkühendused. Tarvitite ebasümmeetriline süsteem. sh iseseisev töö Riigi teatajast elektriohutusseaduse lugemine, harjutused espandriga juhendi alusel Hindamisülesanded: Hindekriteeriumid Kirjalik teadmiste kontroll. Elektritehnika teoreetiline osa ÕV1,2,4,6 defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool, elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, võimsus eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nimetab nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt etteantud tööülesandele defineerib ja selgitab Joule-Lenzi seadust ning takistuse ja eritakistuse mõistet koos valemitega selgitab Coulomb i seadusest lähtuvalt elektrilaengute omavahelist mõju rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud elektriskeemi alusel vooluahelate arvutamisel toob näiteid elektrivoolu ja magnetvälja vastastikustest seostest, kasutades erinevaid teabeallikaid määrab vastavalt etteantud tööülesandele Lenzi reegli abil elektromotoorjõu suuna sirgjuhtmes, juhtmekeerus ja poolis määrab vastavalt etteantud tööülesandele kruvireegli abil magnetvälja jõujoonte suuna vooluga juhtmes
Praktiline töö nr.1 Takistite rööp-, jada- ja segaühendus ÕV2,3,4,5,6 Praktiline töö nr. 2 Kondensaatorite rööp- ja jadaühendus ÕV2,3,4,5,6 Praktiline töö nr. 3 Elektrotehnika mittelineaarsed komponendid elektriskeemis ÕV2,3,4,5,6 määrab vasaku käe reegli abil elektrijuhtmele mõjuva jõu suuna, lähtudes etteantud tööülesandest defineerib ja selgitab mahtuvuse ja induktiivsuse mõistet ning kirjeldab kondensaatori ja induktiivpooli töö põhimõtet. selgitab etteantud tööülesande põhjal mehaanilise energia muundamist elektriliseks ja vastupidi, kasutades parema ja vasaku käe reegleid arvutab etteantud elektriseadme pinge ja võimsuse järgi alalisvooluahela voolutugevuse arvutab matemaatilisi teadmisi kasutades elektriseadme etteantud pinge ja võimsuse järgi vahelduvvoolahela voolutugevuse visandab passiivelementidega ahela elektriskeemi, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistust vastavalt etteantud tööülesandele tunneb näidiste järgi ära ja nimetab elektroonikakomponente (pooljuhid (diood, transistor, türistor, valgusdiood), takisti, kondensaator, induktiivpool jne) ja toob näiteid nende kasutusvõimalustest elektritöödel Kirjeldab ja selgitab mittelineaarsete (termotakisti, varistor, fototakisti jne) tööpõhimõtet ja kasutusala selgitab ja tuletab (värvikoodid, kokkuleppetähised jne) elektroonikakomponentide markeeringutelt välja elektritöödeks vajalikud tehnilised näitajad selgitab ja kirjeldab kolmefaasilise voolu täht ja kolmnurkühenduse mõistet ja näitlikustab lülitusskeeme Selgitab ja arvutab täht- ja kolmnurkühendustes olevate tarvitate vooluahelaid ja koostab arvutustest lähtuvalt vektordiagramme koostab takistite jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemi nii alalisvoolu kui ka vahelduvvoolu puhul ja mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt vajalikud elektrilised suurused järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid ning koostab kokkuvõtte koostab kondensaatorite jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemi vahelduvvoolu puhul ja mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt elektrilised suurused järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid ning koostab kokkuvõtte tööülesandest lähtudes valib töövahendid, komponendid ja mõõteseadmed, koostab elektriskeemi, kasutades vähemalt ühte mittelineaarset komponenti(varistor, termotakisti, fototakisti) ja selgitab komponendi markeeringult välja vajalikud tehnilised tunnussuurused, mõõdab lähtuvalt tööülesandest vajalikud elektrilised parameetrid, arvutab vastavad elektrilised suurused ja koostab selle alusel graafikud
Praktiline töö nr. 4 Täisperioodalaldi ÕV1,2,3,4,5,6 Praktiline töö nr. 5 Elektriahelate mõõtmine ÕV3,5,6 Õppemeetodid sh praktika puudub visandab nõuetekohaselt ühefaasilise täisperioodalaldi, üheastmelise võimendi elektriskeemid, kasutades asjakohaseid elektroonikakomponentide tähistusi ja tingmärke; valib lähtuvalt tööülesandest töövahendid, komponendid ja mõõteriistad ning koostab ühefaasilise täisperioodalaldi ja võimendi ning katsetab neid vastavalt tööülesandele--mõõdab vajalikud parameetrid järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid; analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut elektrotehnika ja elektroonika seaduspärasuste rakendamisel ning koostab praktilise töö kokkuvõtte eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel mõõteriista skaalal toodud tähistusi, sh täpsusklassi; valib tööülesandest lähtuvalt mõõtevahendid ja mõõdab voolutugevust, pinget, takistust ja elektriseadme võimsust nii alalis- kui ka vahelduvvooluahelates järgides elektriohutusnõudeid; analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut mõõtmiste teostamisel, koostab praktilise töö kokkuvõtte ja vormistab selle, kasutades infotehnoloogia vahendeid Loeng, videomaterjalid, õppekäik, laboratoorne töö, iseseisev töö, analüüs Hindamine Hindekriteeriumid eristav Eristav hindamine toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase teoreetilistes teadmistes. 3(rahuldav) saavutatakse, kui õpilane sooritab praktilise töö etteantud aja piires vastavalt etteantud hindamiskriteeriumitele, järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid. analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut elektrotehnika ja elektroonika seaduspärasuste rakendamisel laboratoorsete tööde ja elektrimõõtmiste teostamisel ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte, teoreetilised teadmised piirduvad vaid lävendi tasemega 4(hea) saavutatakse, kui kui õpilane sooritab praktilise töö vastavalt hindamiskriteeriumidele lävendi saavutamiseks etteantud ajast kiiremini, mõõtmised on täpsed. järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid. analüüsib juhendaja abita enda toimetulekut elektrotehnika ja elektroonika seaduspärasuste rakendamisel laboratoorsete tööde ja elektrimõõtmiste teostamisel ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte, teoreetilised teadmised on kohati kõrgemad kui lävend nõuab. Tuleb toime seoste leidmisega teoreetiliste teadmiste rakendamisel praktiliste tööde juures. Puudujääke esineb töökultuuris 5 (väga hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö vastavalt hindamiskriteeriumidele lävendi saavutamiseks etteantud ajast kiiremini. Töökultuur ja tööde kvaliteet on kõrged. Mõõtmised on väga täpsed. Lisaks
mõõtmise täpsusele, koostab õpilane iseseisvalt analüüsi sooritatud mõõtmise ja arvutuslike tulemuste vastavusest. Järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid, analüüsib iseseisvalt enda toimetulekut elektrotehnika ja elektroonika seaduspärasuste rakendamisel laboratoorsete tööde ja elektrimõõtmiste teostamisel ning oskab ise välja tuua arendamist vajavaid aspekte.teoreetilised teadmised on enamasti kõrgemad kui lävend nõuab. Leiab hästi seoseid teoreetiliste teadmiste rakendamisel praktiliste tööde juures juures. Mitteristav hindamine toimub kirjaliku teadmiste kontrolli Elektritehnika teoreetiline osa puhul, mille käigus õpilane demonstreerib lävendi saavutamist vastavalt hindamiskriteeriumidele Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul Sh kokkuvõtva hinde kujunemine Õpilane on sooritanud teoreetilised ja praktilised tööd, sh iseseisva töö vähemalt lävendi tasemel. Kokkuvõttev hinne kujuneb praktiliste ja teoreetiliste tööde aritmeetilise keskmisena. Lõimitud võtmepädevus Aine Teemad Tunde Õpetaja Vene keel Eesti keel Matemaatika Erialase sõnavara kasutamine suulistes ja kirjalikes tekstides, õigekiri, tavakeeles selgitamine. Erialaste mõistete ja sõnavara kasutamine eesti keeles, õigekiri, eneseväljenduse harjutamine, kasutamine suhtlussituatsioonides Arvutamine. Tehted murdudega. Mõõtühikud. Mõõtühikute vahelised seosed. Mõõtühikute teisendamine. Diagrammide lugemine. Trigonomeetrilised seosed täisnurkses kolmnurgas, nende rakendamisvõimalused erialaste ülesannete lahendamisel. Siinus- ja koosinusteoreem ning selle rakendused. 12 N.Šmukerov, L.Kotenjova 16 N.Šmukerov 50 A.Tiidt N.Šmukerov, L.Kotenjova
Vektori mõiste ja graafiline kujutamine. Vektori pikkus. Vektorite liitmine ja lahutamine. Vektorite korrutamine ja jagamine arvuga (skalaariga). Kahe vektori skalaarkorrutis. Füüsika Füüsikaseaduste rakendamine ülesannete lahendamisel. 66 A.Karro L.Kotenjova Kunst Kehaline kasvatus Jooniste ja skeemide koostamine arvestades esteetilist tulemust. Ergonoomiliste töövõtete kasutamine, sirutus, venitus ja lõdvestusharjutused. Harjutused espandriga käelihaste harjutamiseks 14 N.Šmukerov 20 N.Šmukerov sh hindamismeetodid Rühmatöö, iseseisev töö, praktiline töö, kontrolltöö, arutlus, suuline esitus, enesehindamine, probleemsituatsiooni lahendamine, füüsiline test käelihastele (espander)
Õppematerjalid Õpilase konspekt «Электротехника», для профессиональных технических училищ, А.Я.Шихин, 1989 Ремонт и обслуживание электрооборудования, С.Н. Павлович, 2002 Elektropaidaldiste ABC, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit,1999 Elamute Elektripaigaldised, Eeltel- Ekspert, 2004 Электрооборудование электрических станций и подстанций, Л.Д.Рожкоа, «Энергетика», 2004 Общая Электротехника с основами электроники, И.А.Данилов, «Высшая школа», 2004 год Madalpinge koormuslülitid ABB, www.abb.ee Электрические аппараты, И.И.Алиев, 2004 Электротехника, В.Л. Лихачев, 2003 год www.riigiteataja.ee, Elektriohutusseadus www.ti.ee, tööohutus www.tooelu.ee, Elektrostatika, Elektromagnetväli, ioniseeriv kiirgus www.energia.ee Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad 4 ELEKTRIVARUSTUS Tunde Audit. Pr.töö Prakti ka 156 142 - - 14 6 EKAP A. Amerhanov Is. Töö
Nõuded mooduli alustamiseks Sh. lõimitud võtmepädevusi 84 tundi Läbitud moodulid : Sissejuhatus sisetööde elektriku eriala õpingutesse, Elektritehnika Mooduli eesmärk Õpiväljundid õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet Eesti energia- ja elektrisüsteemist, selle osadest ja nende koostoimest tarbija elektrivarustuse tagamisel. Hindamiskriteeriumid 1) omab ülevaadet elektripaigaldise peavoolu-, jaotusja lõppahelatest ning nende liigvoolu- ja liigpingekaitse põhimõtetest ja kaitseseadmetest 2) mõistab kolmefaasilise süsteemi kui toote omadusi ning praktilise kasutamise võimalusi tarbija elektrivarustuse tagamisel 3) omab ülevaadet ühefaasilistest ja kolmefaasilistest transformaatoritest, mõistab nende toob näiteid Eesti energiasüsteemi osade (elektrijaam, alajaam, elektrivõrk, soojusvõrk) omavahelistest seostest tarbija elektrivarustuse tagamisel arvutab tööülesande põhjal juhtide (juhtmed ja kaablid) ristlõiked, arvestades liini läbivat voolutugevust, ja hindab saadud tulemust pingekaost lähtuvalt teeb vajalikud arvutused ja valib sobiva sulavkaitsme, kaitselüliti või rikkevoolu kaitselüliti vastavalt etteantud tööülesandele, kasutades selleks vajalikku tehnilist teatmekirjandust selgitab oma sõnadega mõisteid reaktiivvõimsus ja võimsustegur, kasutades erialast terminoloogiat ja teatmekirjandust selgitab tööülesande põhjal nõudeid õhuliini juhtmete, isolaatorite ja mastide valikuks ja asetuseks, kasutades erialast terminoloogiat ja erinevaid teabeallikaid selgitab vastavalt etteantud tööülesandele kaablitrassi kaabli märgistamise vajadust ja paigaldamise nõudeid tarbija elektrivarustuse tagamisel koostab praktilise tööna generaatori mähise ja tarbija kolmnurk- ja tähtlülituse elektriskeemi, mõõdab vajalikud parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt erinevad elektrilised suurused, lähtudes etteantud ülesandest selgitab elektrotehnikateadmistele tuginedes kolmefaasilise süsteemi mõistet annab ülevaate reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajadusest tarbijapaigaldistes lähtuvalt reaktiivvõimsuse kompenseerimise viisist, kasutades erialast terminoloogiat ja füüsikaalaseid teadmisi selgitab elektrotehnikateadmistele tuginedes ühefaasilise ja kolmefaasilise transformaatori töötamise põhimõtet ja nende ehitusest tulenevaid omadusi kirjeldab erialast terminoloogiat, kasutades elektrienergia ülekannet kõrgepingel ning pinget tõstvate ja madaldavate transformaatorite kasutamise vajadust
omadusi ja kasutusvõimalusi tarbija elektrivarustuse tagamisel 4) mõistab releekaitse, automaatja telejuhtimise põhimõtteid tarbija elektrivarustuse tagamisel annab ülevaate alajaama releekaitse ja automaatjuhtimise põhimõtetest, kasutades asjakohaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat 5) omab ülevaadet elektri jaotusvõrgu juhistikusüsteemidest (TN- ja IT-juhistikud) ja nende kasutusalast tarbija elektrivarustuse tagamisel 6) analüüsib koos juhendajaga oma teadmiste ulatust energiasüsteemi osade koostoimest tarbija elektrivarustuse tagamisel, lähtudes sisetööde elektriku kutsest Teemad, alateemad eristab visuaalvaatlusel ülekande- ja jaotusvõrke ning kirjeldab nende võrgupingest ja ehitusest tulenevaid erinevusi, kasutades erialast terminoloogiat defineerib mõiste elektrijaam ja võrdleb erinevaid elektrijaamu lähtudes primaarenergia liigist ja muundamise viisist kasutades erialast terminoloogiat iseloomustab teabeallikate põhjal ja erialast terminoloogiat kasutades alajaamade erinevusi ja kasutusotstarvet, arvestades tarbijate ja elektripaigaldiste elektrivarustuse kategooriat täiendab etteantud õhuliini joonist, tähistades nõuetekohaselt konstruktsioonielemendid (masti kõrgus, visangu pikkus, juhtmete ripe, liini maagabariit) selgitab õhuliini põhiliste konstruktsioonielementide (mastid, juhtmed, isolaatorid, traaversid, tõmmitsad, toed ja kinnitusdetailid) kasutusala lähtudes nende materjalist ja kasutusotstarbest tarbija elektrivarustuse tagamise võrdleb skeemide alusel TN- ja IT-juhistikusüsteeme, tuues välja nende erinevused ja kasutusala analüüsib koos juhendajaga enda teadmiste ulatust, lähtudes elektriku kutsetööks vajalikest kompetentsidest koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid Elektrijaamad, Alajaamad ja ülekandeliinid : Elektrienergia tootmine, elektrijaamade tüübid. Elektrijaamade ehitus ja tööpõhimõte.eesti energiasüsteem, strutuur ja funktsioneerimise põhimõtted. Põhivõrk, jaotusvõrk.energiasüsteemi mõiste.elektrivarustuse tingmärgid. Elektrisüsteemid ja nende mõju keskonnale. Õhuliinid pingega 0,4..40 kv : Trassi valiku põhimõtted.nõuded juhtmele ja märgistamine. Isolaatorid ja nende vahetus.kaugused maapinnast. Õhuliinide piksekaitse ja tööohutus. Õhuliinide montaaz ja remont.
Kaabelliinid : Trassi valiku põhimõtted.trassi märgistamine ja nõuded paigaldussügavusele. Trassi kaugusele teistest objektidest. Alajaamad : Tüübid ja skeemid. Aparaadid ja nendevaliku põhimõtted. Jaotlad. Elektrivarustussüsteemi releekaitse ja releekaitse liigid. Dispetserjuhtimine ja telemehaanika. Käiduohutus : Ülevaade pingevabadest/ pingealustest töödest.ülevaade pingelähedastest töödest Hooldustööd.Ohutusmärgid ja sildid. Madalpinge elektrivarustus : Ettevõtete maadalpingeelektrivõrkude skeemid. TN -,TT-, ITsüsteemid. Pingelang ja pingekadu.madalpingevõrkude kaitse liigid ja liigkoormuste kaitsed kuni 1000 V. Lühis. Pinge reguleerimine. Kompensatsiooniseaded ja nende paigutamine. Madalpingevõrkude käidu põhinõuded. sh iseseisev töö Analüüsib koos juhendajaga enda teadmiste ulatust, lähtudes elektriku kutsetööks vajalikest kompetentsidest Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid Sh praktika puudub Õppemeetodid Hindamine Hindamisülesanded Loeng, demoesitlus, vaatlus, rühmatöö, selgitus, iseseisev töö Mitteeristav Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul Teoreetiline töö nr 1 Elektrijaamad, alajaamad ja ülekandeliinid ÕV 1, 2,3 nimetab elektrijaamade tüüpe, alternatiivallikaid ja kirjeldab nende tööpõhimõtteid selgitab elektrijaamade ehituse elektrienergia tootmise põhimõtteid selgitab Eesti energiasüsteemi, struktuuri ja funktsioneerimise põhimõtteid selgitab põhivõrgu ja jaotusvõrgu põhimõtteid, energiasüsteemi mõistet ja pingeklasse kirjeldab energiasüsteemide mõju keskkonnale selgitab tõstvate ja madaldavate transformaatorite vajadust
Teoreetiline töö nr 2 Õhuliinid ja kaabelliinid pingega 0,4..40kv, juhtmed, kaablid ja konstruktsioonmaterjalid ÕV 1, 2, 5 Teoreetiline töö nr 3 Alajaamad ÕV 1, 3, 4, 5 Teoreetiline töö nr 4 Madalpinge elektrivarustus ÕV 3, 5, 6 Teoreetiline töö nr 5 Käiduohutus ÕV 1,2,3,4,5,6 loeb skeemidelt elektrivarustuse tingmärke, nimetab kasutatavad aparaadid selgitab trassi valiku põhimõtteid, nõuded juhtmetele ja märgistamist kirjeldab trassi märgistamist ja nõudeid paigaldussügavusele valib iseseisvalt isolaatorid ja selgitab nende vahetusprotsesse leiab iseseisvalt kaugused maapinnast ja trassi kauguse teistest objektidest nimetab tööülesanded õhuliinide montaaži ja remondi ajal selgitab sihtide laiused ja liinide ristumised nimetab alajaamade tüübid ja loeb skeeme valib elektrivarustussüsteemi releekaitsed ja kaitseliigid selgitab aparaadi valiku põhimõtted kirjeldab dispetšerjuhtimise aluseid arvestab vajaliku kaabli ristlõike, voolutugevuse ja valib sobiva kaitse eristab tööstuslikud elektritarvitid nende liigituse järgi loeb ettevõtete madalpingeelektrivõrkude skeeme tunneb TN, TT, IT süsteeme selgitab mõisteid pingelang ja pingekadu valib iseseisvalt juhtmed, madalpingevõrkude kaitse liigid ja liigkoormuste kaitsed kuni 1000v selgitab kolmefaasiliste seadmete ühendamise põhimõtted valib transformaatorid, selgitab nende tööpõhimõtted annab ülevaate pingevabadest/pingealustest töödest selgitab pingelähedaste tööde olemust kirjeldab ohutut hooldustööde teostamist valib iseseisvalt ohutusmärgid ja sildid valib vajalikud tööriistad ja isikukaitsevahendid jälgides ohutustehnilisi nõudeid
sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev positiivne hinne arvestatud on saavutatud, kui õpilane on sooritanud teoreetilised tööd sh. iseseisva töö vähemalt lävendi tasemel ja omandanud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel Lõimitud võtmepädevused Aine Teemad Tunde Õpetaja Vene keel Eesti keel Matemaatika Kirjalike tööde juhendi jälgimine, õigekiri, erialaste terminite õigekiri ja õige kasutamine suulises suhtluses. Eneseanalüüsi koostamine Erialane sõnavara mooduli teemade põhjal, nende kasutamine töösituatsioonides nii kõnes kui kirjas Arvutamine. Mõõtühikute teisendamine. Võrrandid. Protsentarvutused. Majandusmatemaatika elemendid. Diagrammide lugemine 12 A.Amerhanov 8 O.Glemba 18 A.Tiidt A.Amerhanov Füüsika Induktsioon, vool, pinge, takistus, mahtuvus, elektrilaengud, elektriväli, pinge, elektromagnetiline induktsioon, eritakistus 30 A.Karro A.Amerhanov Loodusgeograafia Keskkonnakaitse, energia tarbimine 16 A.Karro A.Amerhanov sh hindamismeetodid Oskuste demonstratsioon, test, praktiline töö Õppematerjalid Õpilase poolt loodud konspekt Elektrivarustus, Raivo Teemets, 2011 Jaotusvõrgud, TTÜ, Tallinn, 2007 Elektripaigaldiste käidu ja ohutusjuhend, V. Aunapuu, T. Laurand, R. Sillamets, Eesti Energia 2002
Elektripaigaldised, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit 2008-2011 Elektroenergeetika põhimõtted, TTÜ, Tallinn, 1995 Введение в энерготехнику. Endel Risthein. TTÜ. Tallinn 2008 Общая Экология. Розанов С.И. 2003. Sankt-Peterburg.
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad Nõuded mooduli alustamiseks 5 Hoone elektripaigaldiste ehitamine 50 EKAP N.Šmukerov Tunde Audit. Pr. töö Praktika Is. töö 1300 214 340 720 62 Sh.lõimitud võtmepädevusi 214 tundi Läbitud moodulid: Sissejuhatus sisetööde elektriku eriala õpingutesse, Elektritehnika Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste elektritarvikuid, -juhistikke ja - seadmeid ning kontrollib nende korrasolekut, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes. Õpiväljundid 1) omab ülevaadet ehitusprojekti elektripaigaldiste osas sisalduvate tehniliste jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest esitusvõimalustest Hindamiskriteeriumid defineerib järgmised mõisted: elektripaigaldis, elektripaigaldise toitepunkt, elektripaigaldise liitumispunkt, elektrikilp, maandamine, potentsiaaliühtlustus elektriseade, elektromagnetiline häire, elektromagnetiline keskkond, elektromagnetiline ühilduvus, häirekindlus, kaitseväikepingeallikas,
2) kavandab etteantud projektist lähtuvalt tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid sisepaigaldiste elektritarvikute, - juhistike ja -seadmete paigaldamiseks peakaitse, elektripaigaldise kaitsevöönd, elektritöö, lihtne elektritöö ning selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal mõistetevahelisi seoseid teeb vahet järgmistel ehitusprojekti osadel: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ja selgitab lühidalt nende kasutamist elektripaigaldiste ehitamisel mõõdistab ruumi, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja -meetodeid ning visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava selgitab välja tööjooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest selgitab välja ehitusprojektilt elektritarvikute, -juhistike ja -seadmete paigaldusviisid ja kasutatavad materjalid kirjeldab elektriseadme ja -paigaldise elektromagnetilisele ühilduvusele esitatud põhinõudeid (EMkaitseastmed) ja nimetab nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke dokumente eristab näitmaterjali põhjal elektripaigaldist elektriseadmest ning iseloomustab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal elektriseadmele ja -paigaldisele esitatavaid nõudeid võrdleb elektritöö ja lihtsa elektritöö erinevusi, arvestades elektritööle esitatavaid nõudeid seostab elektripaigaldistest tulenevaid ohte elektripaigaldise liigitusega iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal alalisvoolu, mitmefaasilise vahelduvvoolu ja kõrgsagedusliku voolu erinevusi ja nende füsioloogilist toimet inimese organismile eristab näidiste alusel rikkevoolu-, liigvoolu-, liigpingekaitseaparaate, selgitab teabeallikate põhjal nende tööpõhimõtteid ja juhistikusüsteemist (IT-, TN-süsteemid) lähtuvat kasutusala eristab näidiste alusel käsijuhtimisega lüliteid (surunupud, ümberlülitid), kontaktoreid, releesid (elektromagnetiline-, polariseeritud-, pinge-, voolu-, aegrelee), takisteid ja reostaate kavandab paigaldustööde etapid ja koostab isikliku tööplaani vastavalt etteantud tööülesandele (nt ehitusgraafikule) arvutab juhendamisel projekti põhjal töö teostamiseks vajalike materjalide kogused vastavalt etteantud paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi kontrollib vajalike materjalide olemasolu ja ladustab need tootja nõuete kohaselt valib juhendamisel tööde tegemiseks vajalikud isikukaitsevahendid, töövahendid ja seadmed, kontrollib elektritöödel kasutatavate seadmete ohutust, järgides nende kasutus- ja hooldusnõudeid vastavalt etteantud
3) ehitab hoone maandus-paigaldise, lähtudes kasutatavast juhistikusüsteemist tööülesandele seostab elektripaigaldistest tulenevaid ohte elektripaigaldise liigitusega ehitab töörühma liikmena hoone vundamendimaanduri vastavalt kehtestatud nõuetele, lähtudes kasutatavast juhistikusüsteemist paigaldab maanduselektroodid ning potentsiaaliühtlustuslatid ja -juhid, märgistab need ja tagab nende mehaanilise kaitse elektriohutusseaduses esitatud nõuetele vastavalt märgistab projektist lähtudes nõuetekohaselt kohtkindlate ja teisaldatavate seadmete, reserv- ja turvatoiteallikate juhistike ja tarvikute asukohad paigaldab tööülesandest lähtudes hoone peapotentsiaaliühtlustuslati ja teeb nõuetekohased ühendused hoone kõrvaliste juhtivate ja tarvitite pingealtide juhtivate osadega