Investeerimishoius Hommikusöök Hea alternatiiv, kui börsid on rahutud Pakkumine kehtib kuni 21.12.2010
Investeerimishoius Hommikusöök Müügiperiood 30.11.2010 21.12.2010 Hoiuperiood 23.12.2010 23.12.2013 Hoiuvaluuta euro või USA dollar Miinimumsumma 100 eurot või 100 USA dollarit Garanteeritud intress 0,10% aasta baasil (A/360) Riskipreemia Investeerimishoius 298 Hommikusöök EUR riskipreemiaga 10% Investeerimishoius 300 Hommikusöök USD riskipreemiaga 10% Osalus alusvara tõusus* Investeerimishoius 297 Hommikusöök EUR 45 60% Investeerimishoius 298 Hommikusöök EUR riskipreemiaga 170 200% Investeerimishoius 299 Hommikusöök USD 15 25% Investeerimishoius 300 Hommikusöök USD riskipreemiaga 120 150% *Alusvaraks oleva portfelli lõppväärtuse arvestamisel on kolme parima tootlusega tooraine tulusus fikseeritud tasemel 40%. 2
Miks põllumajandustoorained? Maailma elanikkond kasvab Elanikkonna kasv, tõusev elatustase ja parem toitumine võtmetähtsusega riikides on suurendanud toiduainete tarbimist. Et tulla toime väljakutsega toita kasvavat rahvastikku, kes sööb järjest rohkem liha (1 kg liha tootmiseks läheb u. 7 kg teravilja), peab tootlikkus pika aja jooksul jätkuvalt tõusma. Tootmisressursid vähenevad Tootmise suurendamine on osutunud järjest raskemaks, seda eelkõige ülekoormatud infrastruktuuri, piiratud veejuurdepääsu ja kasvava linnastumise tõttu. 20. sajandil kolmekordistunud maailma elanikkond on tinginud kuus korda suurema veekasutuse. Linnastumine ja teraviljade kasvatamine tingib jätkuvat veekasutuse tõusu. Võib tekkida olukord, kus vajaliku koguse põllumajandustoodete tootmiseks pole piisavalt veevarusid, põhjustades toodete hindade kasvu. Kliimamuutused süvenevad Ekstreemsed ilmastikunähtused (põud, üleujutused ja muutuvad sademete mustrid), mis on põhjustatud kliimamuutuste poolt, mõjutavad jätkuvalt peamiste põllumajanduspiirkondade toodangut. Kliimamuutused ise ja kartus nende süvenemise ees on samuti üks põhjus põllumajandustoodete hinnatõusus. Biokütuse tootmine kasvab Paljudes maades suurenenud biokütuse tootmine on tõstnud selleks vajalikke toorainete hindu. Etanooli tootmiseks kasutatakse peamiselt maisi ja suhkruroogu, biodiisli tootmiseks rapsi-, soja- ja palmiõli. Suured investeeringud põllumajandussektorisse on lähiaastatel ülimalt tähtsad. Küsimus on ainult selles, kas need tulevad piisavalt kiiresti. Kõrgemad toormehinnad toetaksid edasisi investeeringuid ja aitaksid tagada tuleviku pakkumist. 3
Alusvara koosseis Investeerimishoiuse Hommikusöök tulusus on seotud toorainete portfelli hinnaliikumisega, mis sisaldab seitset võrdselt kaalutud toorainet: Tooraine Leping Börsitähis Osakaal portfellis Mais Corn CBOT C 1/7 Nisu Wheat CBOT W 1/7 Sojaoad Soybeans CBOT S 1/7 Riis Rough Rice CBOT RR 1/7 Kohv Coffee NYBOT KC 1/7 Kakao Cocoa NYBOT CC 1/7 Suhkur Sugar #11 NYBOT SB 1/7 4
Alusvara koosseis: Mais (1) Mais on kõige olulisem põllumajanduslik toore ja üks maailma enim kaubeldud tooraineid. Sellel teraviljal ei ole lähedasi sugulasi ja see arvatakse olevat kodustatud Mehhikos umbes 10 000 aastat tagasi. Seejärel levis see loomulikul teel Põhja-Ameerikasse ja laevadega 15. sajandil ka Euroopasse. Läbi ajaloo arvatakse olevat eksisteerinud üle 30 000 maisisordi. Tänapäeval kasvatatakse maisi pea kõigis maailma riikides. Suurim tootja on USA, kes on ühtlasi ka mõjukas eksportija ja maailmaturu hinna suunaja. Kõige levinum sort on dent corn, mida kasutatakse loomasöödana ja tööstuses nt magusainete ja etanooli tootmisel. Teine levinum tüüp on sweet corn, mida kasutatakse vahetult inimtoiduks. USA maisitootmise saagikus kasvas vahemikus 1950-2005 üle 300%. See oli peamiselt tingitud aretustööst ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutuselevõtust. Samuti aitas herbitsiidide ja väetiste kasutamine ning paranenud tehnoloogia. Praeguseks trendiks on maisi suurenenud kasutamine USA etanooli tootmiseks (seadusandlik surve), mis on väga vaieldav küsimus tänu madalale energeetilisele tõhususele ja konkurentsile toiduainete tootmises. Etanooli kasutatakse USAs peamiselt bensiini lisandina. Maisil on pinnapealne juurestik ja seetõttu väga tundlik põuale ja üleujutustele. Samuti ei talu külma ega suuda ellu jääda metsikus looduses, sest ta ei saa levitada oma seemned. 5
Alusvara koosseis: Mais (2) Tootmismaht (08/09): 781m t Keskmine saagikus (08/09):5000kg/ha Asendajad: - söödana: sorgo, nisu, oder, sojauba - kütusena: bensiin - magustajana: suhkur Peamised hinna mõjutajad: - ilm, sesoonsus - sisendite hind (väetised, energia jne.) - rahvastiku ja majanduse kasv - poliitika (toetused, protektsionism) - biokütuste toomise kasv - inimeste söömisharjumused Allikas: SEB, USDA Allikas: Bloomberg, WMS 6
Alusvara koosseis: Nisu (1) Nisu on kõige tähtsam inimtoiduna kasutatav teravili. See annab suure osa meie kalorite ja valgu tarbimisest ja on tootmismahult teine teravili peale maisi ja enne riisi. Nisu kasvatatakse maailmas kõigist muudest viljadest suurimal maa-alal. Suurim tootja on EL, kuid suurimad eksportijad on USA ja endised NL liiduvabariigid. Inimesi hakkasid kasutama erinevate rohtude seemneid toiduks ligikaudu 20 000 aastat tagasi. Seejärel võttis umbes 10 000 aastat aega enne kui mõned neist rohtudest kodustati nisu kujul. Järgneva 5 000 aasta jooksul levis nisu selle päritolumaalt Türgist Euroopasse ja ülejäänud Aasiasse. Tänapäeval tuntakse umbes 30 000 sorti, millest umbes 1500 on laialdasemalt kultiveeritud. Erinevaid sorte võib liigitada kuude põhirühma sõltuvalt värvist, karedusest ja kasvuperioodist (kõva, kõva punane suvivili, kõva punane talivili, pehme punane talivili, kõva valge ja pehme valge). Nisu on väga ilmastikukindel, kuid mitte nii vastupidav, nagu geneetiliselt muundatud mais ja sojaoad. Nisu on geneetilisele väga keerukas ja seetõttu on seda kunstikult raske parandada. Tõsist ohtu kujutavad nisule "rooste" haigused. Neid põhjustavad seened ja võivad põhjustada kogu saagi hävimise. Alates 80-ndatest, on nisu järk-järgult kaotanud kasvuala maisile ja sojaubadele ning tarbimine ühe inimese kohta on vähenenud, sest toidulaud on nihkunud kallima toidu suunas nagu liha ja köögiviljad. 7
Alusvara koosseis: Nisu (2) Tootmismaht (08/09): 682m t Keskmine saagikus (08/09):3000kg/ha Asendajad: - toiduna: kaer, oder, rukis, mais, riis - söödana: mais, sorgo, oder, sojauba Peamised hinna mõjutajad: - ilm, sesoonsus - sisendite hind (väetised, energia jne.) - rahvastiku ja majanduse kasv - poliitika (toetused, protektsionism) - biokütuste toomise kasv - inimeste söömisharjumused Allikas: SEB, USDA Allikas: Bloomberg, WMS 8
Alusvara koosseis: Sojaoad (1) Sojaoad on kõige olulisem taimeõli ja proteiinide toomise kultuur maailmas. Taim on arvatavalt saadud Hiina keskosast pärit kaunviljast, kus seda on kasutatud toidu ja ravimite tootmisel vähemalt 5 000 aastat. Euroopasse ja Ameerikasse toodi see 18. sajandil. Sojaõli eraldamiseks purustatakse ja segatakse toored oad lahustis. See õli rahuldab umbes poole maailma taimse toiduõli nõudlusest ja on koostisosaks paljudes toiduainetes. Sojaõlil on ka mitmesuguste tööstuslikke rakendusi, nt biokütuste, kosmeetika, plastiku, lahustite ja tekstiili tootmine. Õli eraldamisel alles jääv tahke mass jahvatatakse sojajahuks, mis on kõige olulisem valgutoit maailmas turuosaga umbes 70%. Sojajahu kasutatakse laialdaselt ka söödana karjapidamises ja kalanduses. Kuigi sojaoad sisaldavad suhteliselt vähesel määral õli võrreldes teiste õliseemnetega (ligikaudu 20%), sisaldavad need rohkem valke kui mistahes muu põllukultuur (umbes 40%). Seda on kaks korda rohkem kui sealihas ja kolm korda rohkem kui munades. Sojaoa valgud sisaldavad kõiki loomadele ja inimestele olulisi aminohappeid, mida ühegi teise toiduainete allika kohta öelda ei saa. Soja tootmine on kiiresti laienenud alates 1980ndatest. Peamiseks mootoriks on suurenenud sööda nõudlus, sest inimeste toidulaud on liikunud rohkem liha suunas. Ainult väike kogus sojaube kasutatakse otsetarbimiseks ja seemneteks. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt geneetiliselt muundatud sojaoa sorte. 9
Alusvara koosseis: Sojaoad (2) Tootmismaht (08/09): 236m t Keskmine saagikus (08/09):2500kg/ha Asendajad: - toiduks: palmiõli, rapsi-ja päevalille seemned - söödana: mais, nisu, raps, kalajahu Peamised hinna mõjutajad: - ilm, sesoonsus - sisendite hind (väetised, energia jne.) - rahvastiku ja majanduse kasv - poliitika (toetused, protektsionism) - biokütuste toomise kasv - inimeste söömisharjumused Allikas: SEB, USDA Allikas: Bloomberg, WMS 10
Alusvara koosseis: Riis (1) Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluv taim nisu järel suuruselt teine kasvatav ja tarbitav toiduteravili. Hiina keeles märgib sama sõna nii riisi kui ka toitu üldiselt. Rohkem kui kahekümnest sordist pakuvad põllumajanduslikku huvi vaid kaks tavaline Aasia riis (Oryza sativa), mis pärinev Himaalaja nõlvadelt ja on kõige enam kasvatava riisisort ning Aafrika riis (Oryza glaberrima), mille kasvupiirkond ulatub Nigeri jõe deltast kuni Senegalini. Riisi kodustati ilmselt samaaegselt mitmel pool Aasias ca 6500 aastat e.m.a. Riis on paljude mineraalide ja B6 vitamiini allikaks, kuid samas üks valguvaeseim teravili. Riis annab üle 50% päevasest kaloritarbimisest üle poolele maailma elanikkonnast. Teraviljadest on riis kõige kehvema vee tarbimise kasuteguriga, mistõttu vajab madala sademete hulgaga piirkondades kasvatades niisutamist samas on selliste piirkondade saagikus enamasti suurim. Kuna maailma suurimad tootjad Hiina ja India on samuti ka suurimateks tarbijateks, siis on juhtivateks ekspordimaadeks Aasia väikeriigid Tai ja Vietnam ning eksport moodustab vaid 7% maailma aastasest tootmismahust. Rahvusvahelise kaubanduse kasvu ja riisi hinna kõige suuremaks mõjutajaks tulevikus on Hiina teraviljapoliitika, mille tagajärjel on viimastel aastatel riisi kasvatamine seal vähenenud ja tekkinud puudujääk on kaetud varudest. Kui selline poliitika püsib, siis toimub lähiaastatel hüppeline kasv riisikaubanduses, mis kindlasti toob kaasa ka hinnasurve. Vastupidist survet avaldab riisi importivate Aafrika riikide soov vähendada riisi tarbimise kasvust tingitud valuuta väljavoolu. Enamus riisist tarbitakse toiduks vaid väike osa läheb söödaks ja alkoholi valmistamiseks (Jaapanis ja Koreas). 11
Alusvara koosseis: Riis (2) Tootmismaht (09/10): 440m t Keskmine saagikus (09/10):2900kg/ha Asendajad: - toiduks: mais, nisu, kaer Peamised hinna mõjutajad: - ilm, kliimamuutused - sisendite hind (väetised, vesi, energia jne.) - rahvastiku ja majanduse kasv (eriti Hiinas ja Indias) - poliitika (eriti Hiinas) - inimeste söömisharjumused Allikas: SEB Suurimad kasvatajad (09/10) 16% Hiina 33% India 7% Indoneesia Bangladesh 8% Vietnam Teised 10% 26% Suurimad eksportijad (09/10) 20% Tai 32% Vietnam Pakistan 7% USD India 11% Teised 11% 19% Allikas: FAO 12
Alusvara koosseis: Kohv (1) Kohvikasvatamise ja joomise levik sai alguse Etioopiast Kaffa provintsist, kust pärineb ka selle joogi nimi. Euroopasse levis kohvijoomine Otomani impeeriumi kaudu kui sultanite ja kuningate jook. Kohvipuu (Coffea) on igihaljas lehtpuu madaraliste sugukonnast. Looduses kasvab kohvi 6-10m kõrguse põõsakujulise puuna. Marjad valmivad 8 kuuga, misjärel nad kuivatatakse ja oad kooritakse ning seejärel röstitakse. Umbes 80 liigist pakuvad kohvitootjatele huvi peamiselt vaid 2 liiki, millest saadakse Arabica ja Robusta kohviubasid. Röstimisprotsess annab kohvile selle ainulaadse maitse ja omadused. Kergelt röstitud kohvioad on tavaliselt hapuma maitsega, kuid sisaldavad rohkem kofeiini. Tume röst on enamasti mahedam, sest seal on kuumuse mõjul vähem happeid ja rohkem suhkruid. Arabica oad on täiuslikuma maitsega ja mitte nii kibedad kui Robusta oad, mistõttu on viimased kuni 70% odavamad. Chicago börsil kaubeldakse Arabica oa futuuridega, mida kasvatatakse peamiselt Ladina-ja Lõuna-Ameerikas. Suurimaks kasvatajaks on Brasiilia. Robusta oa odavust on aga väga osavalt ära kasutanud Vietnam, kes on selle tagajärjel kerkinud maailma suuruselt teiseks kohvieksportööriks. Odavamat uba eelistavad tänu odavamale hinnale maailma suurtootjad Kraft, Nestle, Proctor & Gamble ja Sara Lee. Kuigi kohvis sisalduv kofeiin tekitav väga kergesti sõltuvust, on uuringud näidanud, et kohvi joomine võib vähendada riski haigestumaks näiteks Alzheimeri tõppe ja maksatsirroosi. 13
Alusvara koosseis: Kohv (2) Tootmismaht (2009): 7,2m t Saagikus:1200kg/ha Asendajad: - joogina: tee, kakao Peamised hinna mõjutajad: - ilm, sesoonsus - sisendite hind (väetised, energia jne.) - Arabica vs Robusta - poliitika (toetused, protektsionism) Allikas: ICO Suurimad kasvatajad (2009) 35% 33% Brasiilia Vietnam Indoneesia Colombia 7% Teised 15% 10% Suurimad importijad (2009) 19% 29% USA Saksamaa 15% Ülejäänud EL Muu maailm 37% Allikas: ICO 14
Alusvara koosseis: Kakao (1) Kakaopuu (Theobroma cacao jumalate toit ) perekond sai alguse miljoneid aastaid tagasi Lõuna-Ameerika Andide idanõlval. Kindlalt on teada kakao kasvatamine ja tarbimine Maiade seas rohkem kui 400 a e.m.a. Esimese võõrana sai šokolaadijooki proovida Kolumbus oma ekspeditsioonil Nikaraaguasse. Euroopas võeti jook esmalt vastu leige huviga, kuid peale suhkru lisamist muutus see kiirelt populaarseks seltskonnajoogiks. Nõudluse plahvatuslik kasv viis kakao kultiveerimisele esmalt Hispaania mõjualadel Ladina- Ameerikas ja hiljem ka Aafrikas. Kakao vajab kasvamiseks väga spetsiifilisi tingimusi, mistõttu kasvab teda ainult ekvaatori lähistel (10 N-10 S). Tänapäeval toodetakse enamus (68,4% 2009/10) kokaooast Aafrikas maailma suurimaks tootjaks on Côte d Ivoire (33% maailma tootmismahust). Rohkem kui 90% toodangust tuleb väikemaaomanikelt tüüpiline Aafrika ja Aasia kakaofarm katab vaid 2-5 hektarit. Kakaopuu annab aastaringselt 2 saaki. Kakaoubade töötlemisprotsess koosneb fermentseerimisest, kuivatamisest ja röstimisest ning jahvatamisest, mille tulemusel saadakse kakaovõi ja kakaopulber. Esimest kasutatakse šokolaadi tootmisel ja kosmeetikatööstuses, kakaopulbrit aga jookides ja teistes maiustustes. Suurimad kakaotarbijad on USA ja Holland. Kõrge kvaliteetiga šokolaad (must šokolaad) sisaldab kuni 70% kakaod, kuid enamik laiatarbe maiustustest sisaldab seda vaid 20% kandis. Must šokolaad sisaldab hulgaliselt mineraalaineid ja vitamiine ning on suure antioksüdantide sisaldusega toiduaine. 15
Alusvara koosseis: Kakao (2) Tootmismaht (09/10): 3,596m t Keskmine saagikus (09/10):1000kg/ha Asendajad: - joogina: kohvi, tee - šokolaadi tootmisel: puuduvad Peamised hinna mõjutajad: - ilm, globaalne soojenemine - poliitiline ebastabiilsus - kakao kauplemise koondumine üksikute suurte tegijate kätte - Aafrika tootmise sõltuvus lapstööjõust - inimeste söömisharjumused Allikas: ICCO Suurimad kasvatajad (09/10) 6% 7% 21% 15% Tarbimine (2010E) 38% 2% 2% 2% Allikas: ICCO 18% 18% 33% 40% Côte d'ivoire Ghana Indoneesia Nigeeria Kamerun Teised Euroopa USA Venemaa & SRÜ Kanada Jaapan Teised 16
Alusvara koosseis: Suhkur (1) Suhkru kommertsedu sai alguse 4.saj Indias, kus avastati viis suhkru kristalliseerimiseks. Euroopasse Ibeeria poolsaarele jõudis suhkru kasvatamine 14.sajandil, kus see omakorda levis Ameerika mandrile. Meie igapäevane peensuhkur oli kunagi nii haruldane, et seda nimetati ka valgeks kullaks. Esmaseks suhkru allikaks oli suhkruroog, mis on ka tänapäeval peamiseks suhkrutootmise allikaks (78%), millele järgneb suhkrupeet. Ülejäänud suhkru tootmise viisid on marginaalse ja peamiselt kohaliku tähtsusega (nt. maisisiirup). Roost ja peedist saadav suhkur on 99,8% sahharoos fruktoosis ja glükoosist koosnev keeruline suhkur. Suhkrut kasutatakse eelkõige toiduks ja etanooli tootmiseks. Suhkru tootmise protsess on aja jooksul püsinud muutumatuna suhkruroost eraldatakse mahl, tekkiv paks siirup kristalliseeritakse ja pööritatakse toorsuhkru saamiseks, mis seejärel rafineeritakse. Suhkrupeedi puhul saadakse suhkur ühe tervikliku protsessina ilma vahepealse toorsuhkru etapita. Tänapäeval võib suhkrutootmist leida pea kõikjal maailmas üle 120 riigi toodab seda kas oma tarbeks või rahvusvaheliseks kaubanduseks. Vaieldamatult suurim tootja ja eksportöör on Brasiilia. Kuna enamus (70-80%) suhkrust tarbitakse ära tootmisega samas piirkonnas, siis on suhkrutööstus ja suhkru hind väga suurel määral mõjutatud kohalikest subsiidiumidest ja tollidest. 17
Alusvara koosseis: Suhkur (2) Tootmismaht (08/09): 152m t Keskmine saagikus (roog):81 t/ha Asendajad: - toiduks: naturaalsed ja kunstlikud magustajad - kütusena: bensiin, biokütused Peamised hinna mõjutajad: - ilm, sesoonsus - sisendite hind (väetised, energia jne.) - rahvastiku ja majanduse kasv - poliitika (toetused, protektsionism) - biokütuste toomise kasv - inimeste söömisharjumused Allikas: SEB, USDA Suurimad tootjad (08/09) 25% 38% 15% 9% 4% 9% Suurimad tarbijad (08/09) 16% 11% 50% 9% 8% 6% Allikas: USDA Brasiilia India Hiina Tai EU-27 Teised India EU-27 Hiina Brasiilia USD Teised 18
Investeerimishoiuse tulususe arvutamine Nelja parima tootlusega aktsia tootluse fikseerimine Investeerimishoiuse tulusus sõltub alusvaraks oleva toorainete portfelli (alusvara) hinnaliikumisest. Alusvara tulusus arvutatakse portfellis sisalduvate toorainete võrdselt kaalutud (1/7) tulususte alusel. Toorainete tulusus leitakse toorainete algväärtuse võrdlemisel lõppväärtusega, seejuures fikseeritakse kolme kõige parema tootlusega tooraine tulususeks 40%, olenemata sellest, kas nende tegelik tulusus on madalamal või kõrgemal nimetatud tasemest. Ülejäänud nelja tooraine puhul arvestatakse nende tegelikku tulusust. Näited Kui portfelli kõigi aktsiate tulusus on näiteks -50%, siis arvutatakse alusvara tootlus järgmiselt: (3 * 40% + 4 * (-50%)) / 7 = -11,43% Kui portfelli kõigi aktsiate tulusus on näiteks 10%, siis arvutatakse alusvara tootlus järgmiselt: (3 * 40% + 4 * 10%) / 7 = 22,86% Kui portfelli kõigi aktsiate tulusus on näiteks 50%, siis arvutatakse alusvara tootlus järgmiselt: (3 * 40% + 4 * 50%) / 7 = 45,71% Kui alusvara tootlus on negatiivne, siis investeerimishoiused Hommikusöök lisaintressi ei teeni. 19
Ajalooline tootluste võrdlus 250% Portfell Maailma aktsiaindeks 200% 150% 100% 50% 11.2005 11.2006 11.2007 11.2008 11.2009 11.2010 Joonisel on võrreldud Investeerimishoiuse Hommikusöök alusvara ja maailma aktsiaindeksi viimase viie aasta ajaloolist tootlust. Maailma aktsiaindeksina on kasutatud USA dollarites noteeritud ning Eesti kroonidesse konverteeritud MSCI World indeksit. Eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Joonise allikas: Bloomberg, Thomson Reuters 20
Miks investeerida investeerimishoiusesse Hommikusöök? Tulumaksuvabad intressid. Hetkel kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on sellelt investeerimishoiuselt teenitavad intressid tulumaksuvabad. Kapitalikaitse. Pank tagastab 100% hoiusummast hoiuse lõpptähtpäeval. Maailma elanikkond kasvab. Elanikkonna kasv, tõusev elatustase ja parem toitumine on suurendanud toiduainete tarbimist. Kliimamuutused süvenevad. Ekstreemsed ilmastikunähtused ja kartus nende süvenemise ees võivad mõjutada toodangumahtude vähenemise läbi peamiste põllumajandussaaduste hinda. Samas tuleb arvestada, et Investeerimishoiuste lisaintress ei ole garanteeritud. Kui alusvaraks oleva portfelli väärtus ei kasva, ei teeni hoius lisaintressi. Riskipreemiaga hoiuste puhul võib kaotada tasutud riskipreemia. Kui alusvara hind langeb või ei tõuse piisavalt, ei teeni hoius tagasi tasutud riskipreemiat. Toorainete hinnad ei pruugi tõusta. Toorainete hindu mõjutavad mitmed, sh. ettenägematud asjaolud, mistõttu ei pruugi toorainete hinnad tõusta. 21
Lisainfo: Jorma Härmsalu Jaetoodete müügijuht AS SEB Pank Tel 665 5280 E-post jorma.harmsalu@seb.ee HOIATUS: Käesolev materjal ei ole piisav lõpliku investeerimisotsuse tegemiseks! Enne lõpliku investeerimisotsuse tegemist tuleb põhjalikult tutvuda investeerimishoiuse lepingu ja pakkumistingimustega SEB veebilehel, sealhulgas eriti tähelepanelikult olulise infoga tootega kaasnevate riskide kohta aadressil www.seb.ee/investorkaitse ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga. Maksusüsteemi reguleerivad õigusaktid võivad tulevikus muutuda ning maksustamine sõltub iga kliendiga seonduvatest individuaalsetest asjaoludest, sealhulgas tema residentsusest, juriidilise isiku vormist ja muudest sarnastest asjaoludest 22