Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja nende hindamine Mart Laanpere, Hans Põldoja Tallinna Ülikool
c b a See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ või kirjutage aadressil Creative Commons, 444 Castro Street, Suite 900, Mountain View, California, 94041, USA.
Kontekst Haridustehnoloogiliste pädevuste olulisus Üldised IKT pädevusmudelid ei kata IKT õppetöös kasutamiseks vajalikke pädevusi Eesti õpetajate haridustehnoloogiline pädevusmudel (HTPM) DigiMina keskkond haridustehnoloogiliste pädevuste hindamiseks
Rahvusvahelised pädevusmudelid Arvutikasutaja oskustunnistus (ICDL/ECDL) UNESCO ICT Competency Framework for Teachers ISTE National Educational Technology Standards for Teachers (NETS-T)
ECDL / ICDL Kasutusel 148 riigis Rõhk IKT kasutamisel Standartsed testid
Esimene versioon 2008, täiendatud 2011 Juhend kohalike pädevusmudelite koostamiseks 6 pädevusgruppi
ISTE NETS-T 2008 20 pädevust 5 pädevusgrupis Kasutusel Norras, Hollandis, Soomes jm.
Haridustehnoloogilised pädevusmudelid Eestis Õpetajate haridustehnoloogiline pädevusmudel (Tiigrihüppe Sihtasutus, 2011) ISTE NETS 2008 (EITSA, 2012) Õ petajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused (EITSA, 2009-2011)
1 2 3 4 5 I Õpilaste innustamine ja juhendamine digikeskkonnas 1.1 Õpilaste loovuse ja innovatsiooni toetamine ning arendamine Leiab internetist ja rakendab õpilaste loovust ja innovatsiooni toetavaid õpiülesandeid. Kohandab Internetist leitud loovust ja innovatsiooni toetavaid õpiülesandeid, hindab õpilaste õpitulemusi Koostab õpilaste loovust ja innovatsiooni arendavaid õpiülesandeid, kasutades digiajastu vahendeid. Loob koostöös (õpilastega, kolleegidega jne) õpilaste loovust ja innovatsiooni arendavaid õpiülesandeid. Analüüsib ja hindab enda, kolleegide või õpilaste koostatud loovülesandeid nende tulemuslikkuse ja rakendatavuse aspektidest. 1.2 Õpilaste innustamine eluliste probleemide lahendamisele digitaalsete vahendite kaasabil Leiab ja esitab õpilastele näiteid elulise probleemi lahendamiseks digitaalsete vahendite abil. Kohandab elulisi probleemülesandeid sobivaks konkreetse kontekstiga. Koostab näiteid elulise probleemi lahendamiseks digitaalsete vahendite abil, kaasab õpilasi probleemi lahendamisse. Juhendab õpilaste iseseisvat ja rühmatööd eluliste probleemide leidmisel, püstitamisel, lahendamisel. 1.3 Õpilaste suunamine isiklike kogemuste refleksioonile ja mõtestamisele Rakendab õpilastega vähemalt ühte refleksiooni meetodit Valib (ülesandest lähtuvalt) sobiva refleksiooni meetodi ja juhendab õpilasi selle rakendamisel Juhendab õpilasi kaaslaste refleksioonide kommenteerimisel ja mõtestamisel Analüüsib ja hindab õpilaste refleksioone Juhendab õpilasi eluliste probleemide lahenduste hindamisel, analüüsil, kokkuvõtete ja järelduste tegemisel Suunab õpilasi oma kogemuste järjepidaval, pikaajalisel ja süsteemsel reflekteerimisel isikliku või rühma e-portfoolio abil 1.4 Õpilaste koostöös toimuva teadmusloome juhendamine Selgitab oma sõnadega, mis on teadmusloome ja kuidas see toimub digitaalseid vahendeid kasutades Juhendab õpilaste individuaalset teadmusloomet ja omaloodud materjalide (teadmusobjektide) jagamist digitaalse tehnoloogia vahendusel Juhendab õpilaste koostöös toimuvat teadmusloomet veebipõhises keskkonnas vähemalt ühe konkreetse meetodi kohaselt 2.1 Digitaalseid vahendeid kaasava õppeprotsessi kavandamine Kirjeldab digitaalsetele õppevahenditele sobivaid meetodeid Valib antud kontekstile, digitaalsele õppevahendile ja õppijale sobiva meetodi Kohandab ja kombineerib erinevaid meetodeid õppetöös Valib ülesandest lähtuvalt sobiva koostöös teadmusloome meetodi ja juhendab õpilasi selle rakendamisel II Õpikeskkonna kavandamine ja õppeprotsessi läbiviimine digikeskkonnas (õpidisain) Diferentseerib erinevaid meetodeid õpilaste erivajadustest lähtudes Suunab õpilasi enesejuhitava koostöös teadmusloome kavandamisele, dokumenteerimisele ja hindamisele Analüüsib ja hindab valitud meetodi sobivust õpilaste vajaduste, õpikeskkonna ja
Disaini väljakutsed Kuidas defineerida pädevuse kriteeriumid kõikidele HTPM pädevustele? Kuidas valida pädevuste hindamiseks sobivad meetodid ja vahendid? Kuidas realiseerida pädevuste hindamine veebipõhise vahendi abil?
DigiMina disain ja arendus
http://trac.htk.tlu.ee/digimina/
Disainimetodoloogia Contextual Inquiry Participatory Design Product Design Software Prototype As Hypothesis Concept mapping User stories Information architecture Participatory design sessions Paper prototyping Personas Scenario-based design High-fidelity prototyping Agile sprints (Leinonen et al, 2008) põhjal
Personad Õpetajakoolituse magistrant Kutseaasta õpetaja Kogenud õpetaja Kooli haridustehnoloog Koolitusjuht (Cooper et al, 2007)
Stsenaariumid Õpetajakoolituse üliõpilane testib oma pädevusi Pädevuste partnerhindamine Kooli haridustehnoloog selgitab välja õpetajate koolitusvajaduse Koolitaja komplekteerib sarnase tasemega koolitusrühma (Carroll, 2000)
Stsenaarium 2: Pädevuste partnerhindamine Kaisa on noor matemaatika õpetaja, kes on esimest aastat koolis. Õpetaja kutseaasta käigus tuleb muuhulgas tähelepanu pöörata ka oma pädevuste kaardistamisele. Kaisa on korra varem ülikooli ajal juba oma haridustehnoloogilisi pädevusi hinnanud, kuid nüüd koolis on ta oma teadmisi ja oskusi praktikas saanud rakendada. DigiMina keskkonda sisenedes näeb ta oma eelmisel aastal tehtud pädevuste hindamise testi. Ta saab valida, kas alustab pädevuste testi täitmist eelmise aasta tasemelt või päris algusest. Talle meenub, et eelmisel korral võttis kõigi ülesannete lahendamine suhteliselt palju aega ning ta otsustab sel korral alustada testi täitmist eelmise aasta tasemelt. Sel korral on lisaks valikvastustega küsimustele ka probleemülesandeid, mille puhul tuleb vabas vormis omapoolne lahendus kirjutada. Vastamise lõpus kuvatakse pädevusprofiili diagramm, kuid osad pädevused on sealt puudu. Kaisa loeb kõrvalolevalt märkuselt, et vabas vormis küsimusi peavad hindama teised DigiMina kasutajad ning täielikke tulemusi kuvatakse alles siis kui tema vastused on hinnatud. Uuesti avalehele jõudes kuvatakse Kaisale teadet, et ta võib osaleda teiste kasutajate poolt sisestatud probleemülesannete lahenduste hindamises. Kaisale pakub huvi, kuidas teised etteantud probleeme lahendasid, ning ta otsustab ühte pädevustesti hinnata. Ülesande hindamisel peab Kaisa lisama omapoolse kommentaari pakutud lahendusele ning valima menüüst hindepunktid. Hindamise lihtsustamiseks kuvatakse talle ka hindamiskriteeriume. Kui esimene vastus on hinnatud otsustab ta hinnata veel paari vastust. Kaisa ei näe, kelle vastuseid ta hindas, kuid ta oletab, et tegemist võis olla teiste õpetaja kutseaasta üliõpilastega. Paari päeva pärast saab Kaisa e-maili, et tema vastused on kahe DigiMina kasutaja poolt hinnatud. Sisselogides näeb ta oma vastuste kohta kirjutatud lühikesi kommentaare ning pääseb kokkuvõtva diagrammi juurde. Kokkuvõttes saab ta võrrelda oma pädevuste taset ka õpetaja kutseaasta üliõpilaste keskmise pädevustasemega ning kõigi kasutajate keskmise pädevustasemega.
Disainisessioonid 2 disainisessiooni Kavandite visandamine Stsenaariumide läbiarutamine
Pädevustest Pädevustesti saab sooritada mitmeid kordi Kasutatavuse probleem: suur number ülesandeid (20 pädevust 5 tasemel) Lahendused: Algtaseme seadmine enesehindamise teel Vahepealse seisu salvestamine
Ülesanded Ülesande tüübid: automaatselt hinnatavad küsimused partnerhinnangut vajavad ülesanded Võimalikult suur osa ülesannetest peaks olema automaatselt hinnatavad Partnerhinnang vajab arvustust teiselt kasutajalt samal või kõrgemal pädevustasemel
Pädevusprofiil Pädevustase kuvatakse diagrammina Kasutaja saab oma pädevustaset võrrelda teiste gruppide keskmisega Privaatsusseaded (privaatne, grupi liikmetele, avalik) Pädevusprofiili linkimine ja vistutamine
Grupp Suletud grupp (kool, õpperühm) või avatud grupp (näiteks Hiiumaa õpetajad ) Grupi liikmed näevad teiste pädevusprofiile Igaüks saab uue grupi luua
Pädevusnõuded Suur hulk pädevusprofiile muudab DigiMina väärtuslikuks planeerimisvahendiks Pädevusnõudeid saavad koostada koolitusjuhid, õpetajakoolitajad, kooli haridustehnoloogid, õpperühma juhid
Automaatselt hinnatavad küsimused Testiküsimuste koostamine toimub TATS keskkonnas: http://ait.opetaja.ee/tats/ 3 küsimusetüüpi: mitmikvalik mitmikvastus vaba tekstiga vastus
Järgmised arendusplaanid Täielik komplekt testimisülesandeid Visualiseerimine ja õpianalüütika Täiendavate küsimusetüüpide toetus: järjestamine, paaride ühendamine Pädevusnõuded Integreerimine Koolielu portaaliga?
Viited Leinonen, T., Toikkanen, T., & Silvfast, K. (2008). Software as Hypothesis: Research-Based Design Methodology. In Proceedings of the Tenth Anniversary Conference on Participatory Design 2008 (pp. 61 70). Indianapolis, IN: Indiana University. Cooper, A., Reimann, R., & Cronin, D. (2007). About Face 3: The Essentials of Interaction Design. Indianapolis, IN: Wiley Publishing, Inc. Carroll, J. M. (2000). Making Use: Scenario-Based Design of Human-Computer Interactions. Cambridge, MA: The MIT Press.
Tänud kuulamast! mart.laanpere@tlu.ee hans.poldoja@tlu.ee http://digimina.opetaja.ee http://trac.htk.tlu.ee/digimina/