NR 4 Ökulite Käskkiri November 2010 Õismäe Gümnaasiumi õpilasleht Hind 5EEK/0.32EUR Leib meie toidulaual LK 4 ÕPETAJATE PÄEV LK 3 Graffiti LK 5 Otsi kohta, kus sa saad, ja hüppa kooli sisse! LK 6 Reisikiri LK 7 Persoonilugu LK 8-9
Lk 2 Tere, lugeja! Nagu kevadel lubatud, jätkame ka uuel õppeaastal kindlasti lehe väljaandmist. Koolis on toimunud palju uut ja sellega seoses muutunud ka meie leht Ökulite Käskkiri. Tähelepanuväärseimaks muutuseks tuleb kindlasti pidada kooli asukohta: eelmisel õppeaastal töötas üks osa meist asendusmajas, teine osa käis koolis majas teisel pool tiiki. Suur muutus on seegi, et kahest liidetud koolist on sündinud Tallinna Õismäe Gümnaasium. Meie muutusterohke kooliaasta algas koolimaja piduliku avamisega 1. septembril. Enne majja pääsemist lõigati läbi UUDISED koolimaja ukse ees olnud lint ja direktorile kingiti kuldvõti. Loomulikult toimus 1. klassidele aabitsa-aktus, kus meie kooli väikesed juntsud said oma esimesed aabitsad. Neid jagas üks autoritest Leelo Tungal. Ülejäänud õpilased olid klassijuhatajatunnis ja võisid hiljem remonditud kooliga tutvuda. Pärast aktuseid, klassijuhatajatunde ja kooliga tutvumist saigi uue õppeaasta esimene päev läbi. Nüüdseks on õppeaasta hoogsalt alanud, esimene õppeveerand õnnelikult möödas ja teise veerandigagi oleme poole peale jõudnud. Kolme kuuga on toimunud palju huvitavaid sündmusi, nii häid kui halbu, rõõmustavamaid ja kehvemaid. Loodame, et leht suudab kõike olulist kajastada, et sul, lugeja, oleks ülevaade koolis toimuvast. Niisiis uurige aga kibekähku edasi, mida meie leht sisaldab! Praegu aga rühkige kõik rõõmsalt jõulude poole. Sama teeme ka meie, koolilehe toimetus. Ilusat jõulueelset aega ja kohtumiseni järgmises lehes! Triin ja Martin Õpilasesinduse valimine Hendrik Mölder Kolmapäeval, 22. septembril algas pärast teist tundi kooli aulas õpilasesinduse uute liikmete valimine. See toimus suurte vahetundide ajal. Kõik, kes pidasid ennast sobilikuks kandidaadiks, kogunesid pärast teist tundi aulasse, kus said võimaluse end valijatele tutvustada. Kõik kandidaadid rääkisid endast lühidalt: kes nad on, millises klassis õpivad ja millega tegelevad. Kuna vahetunnid on ju lühikesed, jätkus tutvustamine ka kolmandas vahetunnis. Nüüd tuli esindusse kandideerijail tutvustada oma ideid ja seda, kuidas nad kavatsevad muuta koolielu põnevamaks, huvitavamaks ja paremaks. Kandidaatide nägemused olid erinevad: tehti ürituste korraldamise ettepanekuid stiilinädalast alustades ja orienteerumisvõistlusega lõpetades. Kui pärast teist tundi oli kandidaate veel üsna vähe, siis kolmanda ja neljanda vahetunni ajal oli lava juba kandidaate täis. Neid oli igas vanuses, alustades13- aastastest ja lõpetades täisealistega. Kõigil oli häid ideid. Esindusse kandideerijad said olemasolevalt esinduselt ülesande, millega pidid tõestama oma oskusi plaane ellu viia. Sobivad kandidaadid tehti teatavaks nädal aega hiljem toimunud klassivanemate koosolekul, kus kõikidel klassivanematel oli sõnavõtuõigus ning kus nad said mõjutada lõplikku otsust. Koosolekul tehti teatavaks õpilasesindusse valitud isikute nimed, samas selgitati ka valimise põhjusi. Määravaks kriteeriumiks kandidaadi valimisel kujunes õpilasesinduse antud ülesande täitmise tase. Loodame, et õpilasesindusse valiti kõrgel tasemel koosseis, paraku saame valimiste tegelikke tulemusi objektiivselt hinnata alles kevadel.
UUDISED Lk 3 Õpetajate päev Kristiane Päll 5. oktoobril tähistasime ülemaailmset õpetajate päeva, mil ka abiturientidel oli võimalus end õpetajaametis proovida. Päeva jooksul veenduti, et õpetajatöö ei ole sugugi nii kerge, kui arvata võiks. Ülejäänud õpilastel võis olla tore päev: tunde oli ainult neli ja neiski tegeldi õppetöö kõrval ka erinevate mängudega. On ju teada, et õpetajate päev on lõbus päev ega sarnane argipäevaga. Muidugi olid mõned pärisõpetajad oma asendajatele andnud ülesandeid, mida tundides täita tuli. Õppetöö toimus hoolimata sellest, et õpetajakohustusi täitsid abituriendid. Paar innukamat asendusõpetajat tegid klassis isegi üllatustunnikontrolle. Tundides pandi ka nii häid kui halbu hindeid, Iseasi, kas pärisõpetaja neid hiljem arvesse võttis. Leidus lohakamaidki abiturientidest õpetajad, kelle lapsed õppetöö ajal kooli peal ringi jalutasid. Neil tuli kokku puutuda direktori meelepahaga. Õpetajatel oli tore päev. Kuigi neil tuli igal vahetunnil käia klasside uksi avamas ja sulgemas, veedeti siiski lõbusalt aega lugemissaali kaetud kohvilauas. Pärast tunde toimus õpetajate päeva auks väike kontsert, mida juhtisid Peeter Voronõi ja Karmen Hall. Esimene pool üritusest, kontsert meie kooli õpetajate auks, algas 1. klassi esitatud lauluga "Esimene õpetaja", mida saatis klaveril õpetaja Silvi Krebs. Lapsed lugesid lisaks Leelo Tungla luuletuse Õpetaja unenägu. Järgnevalt tuli neljal uuel õpetajal Ökuli etteütlemise järgi anda õpetaja vanne. Koolipere tõusis saalis seks puhuks püsti ja koos värskete õpetajate Jonas Lemmiku, Krista Mahlakõivu, Ly Aruvälja ja Kadri Maastega lauldi vande kinnituseks üheskoos Koolilaulu. Lõpuklasside nimel tänasid kõiki õpetajaid Martin Tuulik ja Triin Roosimäe. Iga õpetaja sai tänuõuna ja õnnitluskaardi, mida jagasid Koidu Ilmjärve klaverimängu saatel abituriendid. Peetri hüüdega Let the songs begin! algas kontserdi oodatud teine pool, Laulud õpetajatega. Vapraid õpetajaid, kes oma lauluoskust demonstreerisid, oli küll vähem kui möödunud aastal. Esimesena astusid lavale õpetaja Annika Levit ja Gertrud Dello lauluga "Anna mulle andeks". Järgmised vaprad esinejad olid õpetaja Piret Hallik ja Elisabeth Kõrve, kes esitasid laulu "Sinu juures". Kolmandana astus lavale õpetaja Sirje Soosalu koos Henry Tarve, Gert Kipperi ja Kert Hallikuga. Nemad esitasid laulu "Ära jahtu". Viimasena tulid lavale abituriendid ja bänd. Esitamisele tulnud Ruja laulust "Inimene õpib" kujunes üllatavalt võimas ühendkoor, millesse olid haaratud õpetajad ja ka 1. klassi laululapsed. Loodetavasti ei vasta kuuldused sellest, et järgmisel aastal sama lõbusat õpetajate päeva enam ei naudita, siiski tõele. Igal juhul kiitsid päevakangelastest pärisõpetajad õpilasesindust. Peoga oldi igati rahul just seetõttu, et üle pika aja oli see suurte ja väikeste ühispidu.
Lk 4 UUDISED Leib meie toidulaual Kadri Maaste Nii algas Peeter Jakobsoni aastal 1895 kirjutatud luuletus Rukkileib, mille lugesid leivapäeval 3.b õpilased. 4.-10. oktoobril 2010 toimus üle Eesti juba kolmeteistkümnendat korda leivanädal, meie koolis tähistasid algklassid 14. oktoobril aga leivanädalale pühendatud leivapäeva. Klassiõpetajad oli seekord lastele esitamiseks koostanud ettekande, väikesed esinejad astusid oma kaaslaste ette tantsude ja lauludega. 3.b küsis saalitäielt publikult leivateemalisi mõistatusi. Selgeks oli õpitud ka Olivia Saare luuletus Leivalõhnaline. Need, kes veel väga tuntud laulumängu Me lähme rukist lõikama seni ei osanud, said selle nüüd 2. klassi laste õpetusel selgeks. Õpetajate Silvi Krebsi, Mai Undi ja Evi Silla käest said kuulajad teda, kuidas vanasti käis põllu kündmine ja rukki külvamine, kuidas rukkilõikus ja rehepeks; mis on tuulamine ja mida teradega veskis tehti ja kuidas viimaks leiba küpsetati. Muidugi teadsid suuremad leivapäevalised juba varem, et kõik need tööd tehakse tänapäeval masinatega ja hoopis kiiremini. 2. klass tutvustas kuulajatele ka veskitööd, kui nad esitasid saksa rahvalaulu Kus klaperdab veski. Üheskoos vaadati läbi klasside lemmikleiva valimise tulemused ja jagati kätte auhinnad, milleks oli loomulikult igale klassile tema lemmikleib! Enamiku meie kooli algklassilaste arvates on aga kõige maitsvam Fazeri must leib. Kui õpetajad lastelt uurisid, kelle kodus leiba küpsetatakse, tõusis kohe kätemeri. Neid käsi nähes peaksid leivatootjad küll suurde masendusse langema: kes siis poest enam leiba ostab, kui enamiku laste emad selle oma pere jaoks ise küpsetavad. On näha, et emad on Eesti koolileiva projekti patroonilt proua Evelin Ilveselt eeskuju võtnud ja ise leivaküpsetamist kodus proovima hakanud. Aga ehk näitas kätemeri hoopis laste soovi, et emad ise leiba küpsetaksid. Kui vanemates klassides küsida, mida tähendavad sõnad leipä, bröd, maize, hleb, bread, brot, pain, brood, pane, pan, siis jäädakse vastamisega ilmselt hätta. Meie kooli leivapäeval osalenu teab aga, et nii öeldakse erinevates keeltes sõna leib. Prügikastid Martin Tuulik Meie värskelt renoveeritud koolimaja võtmesõnad on kindlasti uus maja ja uus mööbel. Augustis, enne õppeaasta algust kolitavat kraami lahti pakkides selgus, et koolis pole just palju mööblit, kuhu kõike vajalikku paigutada. Enamikus klassiruumidest on vaid üks riiul. Paljud klassiruumid on aga jagada mitme õpetaja vahel ning seega kuulub jagamisele ka riiul. Suure ruumipuuduse leevenduseks tehti ettepanek osa kaasatoodud asjadest veel kord üle vaadata ja üleliigne minema visata. Nüüd tekkis aga uus probleem: pole isegi prügikaste, kuhu saaks üleliigse visata. Esiteks lubati prügikastide koolimajja jõudmist augusti viimastel päevadel. Uue õppeaasta alguses polnud prügikaste aga veel kusagil. Nende puudumist põhjendati sellega, et prügikastid on tellitud teisest linnast ja tarne võtab aega. Päevad möödusid ja tekkis küsimus, kas kool on unustatud, auto prügikastidega kraavis, kust neid pole sealt õnnestunud kätte saada, või toimetab keegi kokkhoiu eesmärgil meie prügikaste Tallinna enda ees veeretades. Kui kooliaasta esimestel päevadel tundus probleem väike, siis ajapikku hakkas see häirima: õpetajad ei saanud õpilastelt paluda isegi mitte nätsu äraviskamist, kuna polnud kohta, kuhu visata. Isegi kui nätsutajal oli vabatahtlik soov oma nätsust lahti saada, tuli tal valida, kas pista näts taskusse või kleepida laua alla. Õnneks tegeles probleemiga kooli majandusjuht ja juba 20. septembril teise tunni ajal jaotati prügikaste klassidesse laiali. Prügikastide saabumine pälvis koolipere hääleka üllatuse, mõnest klassiruumist kostis lausa aplaus. Paraku peab nentima, et mitte kõik ruumid, mis prügikasti vajaksid, ei ole seda veel tänini saanud.
ARVAMUS Lk 5 Grafiti protest või abivajadus? Pjotr Voronõi Kindlasti on 10. septembril kooli seinale tekkinud grafiti meid kõiki kas või natukenegi puudutanud. Kindlasti tundus see mõnele meist täiesti ennekuulmatuna: renoveeritud koolihoone ja juba õppeaasta teisel nädalal soditakse seinu. Miks seda üldse tehti? Millist sõnumit kandis grafiti VÕG? Kas see oli ähvardus, nagu nii mõnelegi tundus? Alustame sellest, kuidas ja millal sodimine toimus. Arvatavasti sodisid huligaanid seina 9. septembri õhtul või isegi öösel. Lähemalt vaadates võis näha, et tähed olid üksteise suhtes paigutatud korrapäraselt. Noored kurikaelad ei vaevunud neid isegi seest ilusasti ära värvima. Lihtsalt käidi kiiresti sik-sakiga, ilmselt šablooni kasutades, mööda seina. Sellest võib järeldada, et küllap oli kunstnikel kiire. Pole ka ime: kes siis tahaks sellise asjaga vahele jääda? Tehti oma töö kiiruga ära ning mindi laiali. Aga miks oli grafiti tekstiks just VÕG? Mida tahtsid noored inimesed sellega öelda? VÕG on lühend endisest Väike-Õismäe Gümnaasiumi nimest. Sellest võib järeldada, et grafiti autorid olid kunagisest VÕG-ist. Kui sodijad olnuksid TÕHG-st, siis ilutsenuks seinal ilmselt TÕHG. Edasi, mis oli selle grafiti mõte? Variante tundub olevat mitu. Üheks variandiks võib pidada uhkust. Need, kes selle grafiti tegid, peavad lihtsalt endise VÕG i õpilasi millegipärast paremaks, kui nendega liitunud kunagise ÕHG õpilased. Aga kõik on ju võrdsed ja ükski ei ole teistest parem. Teist võimalus on kokkuvõtvalt protest. Endise VÕG-i õpilaste arvates oli koolide liitmine vale: nad ei pea seda õigeks ja ei taha, et koolimajas nüüd nii palju õpilasi oleks. Nad ei soovi, et nende kooli keegi niimoodi tungiks ja oma reeglid kehtestaks. Tõsi küll, koolid liideti, õpilasi on palju, rohkesti on sagimist ning tihtipeale vähe ruumi, kuid midagi pole parata. Suurem osa lihtsalt leppis koolide liitmise kui faktiga. See on kõigest harjumise küsimus, enamik õpilastest ongi vist juba uue olukorraga harjunud, seega pole vajadust mustsärklasi mängida. Kolmandaks seletuseks pakun hirmu. Hirm uue kooli, uute õpilaste ja õpetajate, hirm uute reeglite ning korralduste ees. Õpilased kardavad hingesügavuses suuri muutusi ning väljendavad lihtsalt ennast grafti abil, mis peaks olema sünonüümiks sõnale appi. Õpilased tahavad järkjärgulisi muutusi, sammsammulist tutvumist uue kooli ja uute koolikaaslastega ning harjumist. On mõistetav, et suured muutused tunduvad mõnele rasked, kuid mõistmatu on see, miks peaks seda nii koledal kombel näitama?! Kui inimesel on probleem, saab ta abi vanemate, õpetaja või psühholoogi käest. Pole vaja nii tobedal moel toimida. Tahan öelda seda, et pole vaja oma isikliku arvamuse pärast teisi õpilasi niimoodi mõtlema panna eriti kui see arvamus on negatiivne. Palju tõhusam on lihtsalt kõik omaks võtta ja püüelda heaolu poole. Ise olen juba näiteks ammu uue keskkonnaga ära harjunud ja ka palju uusi tutvusi sõlminud. Pole vaja elu eest põgeneda, sellele peab rõõmsameelselt vastu minema. Neil, kes renoveeritud kooli seina sodisid, peaks olema piinlik. Nad on käitunud kui argpüksid, kes tegelikult kardavad end inimese kombel väljendada. Sodijatel tuleks mõista, millega nad on hakkama saanud. Kas jätkub neil piisavalt julgust, et oma tegu üles tunnistada?
Lk 6 ARVAMUS Otsi kohta, kus sa saad, ja hüppa kooli sisse! Grete Gross Õismäe gümnaasiumi kodukorra punktis 2.4 on öeldud, et TÕG õpilane peab viibima õppetunni ajal õppetundides, mis algavad kell 8.00 (punkt 2.3). Mida teha aga siis, kui õpilane hommikul kooli kiirustab, aga ei saa paraku kooli väravast sisse? Kas tuleks pugeda läbi aeda lõhutud august, kõmpida ümber aia kooli teise otsa või siseneda ühes autodega autoväravast? Selline oli reaalsus paljudel, kes 4. oktoobri hommikul koolimajja pääseda soovisid. Muidugi, kaks väravat neljast olid avatud, aga kui paljud sel päeval kooli hilinesid, on hilinejate endi teada. Huvitav on aga fakt, et kuigi väravad olid suletud enam kui kuu aega, siis mitte kordagi ei teavitatud õpilasi olukorrast, ammugi ei räägitud probleemi lahendamisest või tegelikust sisust. Mõistagi, kõik harjusid, kujundasid oma marsruudi ümber, aga mille pärast, see on jäänud selgusetuks. Intervjueerisin väravate vajalikkuse ja suletuse teemal kooli haldajat Lea Käärikut, kes olukorda veidi selgust lõi: Kooli territoorium on suletud ala, kuhu ei ole oodatud staadioni katet lõhkuvaid mopeede, koertega jalutajaid, kes oma lemmikloomade tagant paraku ei korista; muidu istumiskohta otsivaid inimesi, kelle tagant peab korjama tühje pudeleid, süstlaid jne, jne. Kuna kooli territoorium on suur, siis on õpilastele mugavamaks kooli jõudmiseks paigaldatud jalgväravad. Kooskõlastatult kooli juhtkonnaga peavad jalgväravad olema avatud kell 7.15 kuni 18.00. Tegelikkus on aga teooriast erinev, sest kooli väravad (tõehetk!) olid valatud täis metalliliimi. Kes või miks seda tegi, on seni teadmata. Paistab, et vandaalitsemisele nii kergelt piiri panna ei saa. Kui ühest otsast jõuame aia korda teha, on see teisest otsast juba lõhutud. Üleöö ei ole võimalik lõhkumiste tagajärgi likvideerida. Kahjusummad, mis seni juba tekitatud, ei ole mitte väikesed, pealegi kehtivad omad protseduurireeglid (nt avaldused politseile jne). Nüüd on 09. novembri seisuga aed ja väravad jälle korras, aga kui kauaks? Tundub, et keegi on leidnud lihtsalt koha, kus oma väge rakendada. Loodame, et see tulevikus nii ei jätku. Mind jääb aga siiski painama küsimus, millele kooli majandusjuht Eedo Lubi vastama pole soostunud: miks saavad õpilased värava sulgemisest teada alles siis, kui üritavad väravast tulutult väljuda või siseneda? Miks ei toimu õpilaste jooksvat teavitamist? Võib-olla oleks abi infokioskist, mis kõigele koolis toimuvale vastused peaks andma. Jääb mulje, et info valdamine on Õismäe gümnaasiumis privileeg, milleni lihtõpilased ei küündi. Kas tõesti on soov olukorrast teadlikuks saada liiga palju tahetud? Kuid keskendugem positiivsele: väravad on taas avatud ja segadus lahendatud. Edastan siinkohal ka Lea Kääriku palve kõigile gümnaasiumi õpilastele: Kui näete kedagi aeda või väravaid lõhkumas, andke sellest viivitamata teada kooli juhtkonnale või kutsuge politsei. Edasine tegevusplaan kõigi õpilaste abile lootes on kätte saada vandaalitsejad. Omalt poolt koostöös turvafirma ja politseiga loodan ma väga, et see juhtub õige pea, lõhkumised lõpevad ning õpilastel on võimalik probleemideta liikuda kõigist väravatest koolipäevadel kell 7.15 kuni 18.00. Minagi loodan omalt poolt, et väravad jäävad avatuks Loodan ka, et olukorrast on õppinud nii kooli juhtkond kui haldaja, ja et enam ei teki olukorda, kus pedagoogid, õpilased ja autod üheskoos suurest väravast kooli sisenevad. Samuti arvan, ma, et veidike selgitust pole palju tahta.
REISIKIRI Lk 7 Viis päeva ja kuus ööd Berliinis Grete Gross Päikselise laupäeva, 25. septembri pärastlõunal asusime oma 13- liikmelise seltskonnaga Tallinna lennujaamast Berliini poole teele. Lisaks õpilastele olid kaasas õpetajad Helle Kasesalu ja Aina Porman. Hirm saksa peredega kohtumise ees oli suur ja kui me viimaks vihmasesse ja külma Berliini jõudsime, ei julgenud keegi väravast välja astuda, et näha, kellega me järgmise nädala veedame. Viimaks olime vastuvõtvate perede vahel jaotatud ja jätsime kuni esmaspäevani hüvasti. Ees ootas terve pikk pühapäev, mis tähendas suures koguses saksa keelt. Vähemasti on sakslased viisakas rahvas, kes ette ja taha komplimente tegid, kui perfektselt me nende keelt valdame. Pühapäev möödus meil kõigil erinevalt: kes käis pererahvaga väljas söömas, kes näitustel, kinos, kirbuturul; kes tegi kogu linnale tiiru peale. Iga päev käisime me kahes esimeses koolitunnis. Humboldt Gümnasium i koolimaja on ligi 130 aastat vana ja koolis õpib umbes 1100 õpilast. Koolimaja on väga uhke, eriti kooli aula, mis meenutab pigem peent teatrisaali kui õppeasutust. Saksamaa koolisüsteem erineb paljuski Eesti omast. Nimelt on õpilaste aktiivsusel tunnis väga suur osa: terve klass kujutas endast agaraid arutlejaid, kes oma arvamust nii saksa keele tundides, keemias, matemaatikas kui ka inglise keeles avaldasid. Sakslaste endi jaoks tundus väga imelik, et meie tunnis enamasti konspekteerime ja harva diskuteerime. Esmaspäeva peamisteks märksõnadeks olid kaks tundi ootamist Riigipäevahoone järjekorras ja bankett koolis, mis tähendas suurt söömingut koos peredega. Teisipäev möödus Potsdamis: imetlesime San Souci lossi ja Uut Paleed, jalutasime kuulsas pargis ja kergendasime oma rahakotte poodeldes ning kohvitades. Kolmapäeva hommiku veetsime Spree jõel linnatuuril ja kondasime ringi Ida-Berliinis, mis erines Läänest, kus meie kool ja elurajoon asus, väga suurel määral. Ida-Berliin on rikas erinevate kultuuride poolest: majad sarnanevad enam Poola pikaks venitatud karpidele kui Lääne-Berliini paarikorruselistele eramajadele. Samuti külastasime me Checkpoint Charlie muuseumit, mille šokeerivaimad eksponaadid olid seadeldised, millega Idast Läände põgeneti. Paljude jaoks oli üks reisi tipphetki tol õhtul Berliini teletorni külastamine. Jõudsime kohale videvikus, kui linnatuled veel süttinud ei olnud. Mõne aja möödudes oli kogu linn tuledes, kõikjal olid ummikud jaaniussidena silmapiiri taha kadumas ja Berliini lõppu küll kusagilt ei paistnud. Neljapäeval käisime Neues Museumis ja Pergamoni muuseumis. Õhtul külastasime vaatamas ühe kooliteatri muusikali vendadest Humboldtitest, kes olid Saksa kuulsad maadeavastajad ja teadlased, ning kelle järgi ka meie sõpruskool nime on saanud. Muusikal oli väga meeleolukas, igav ei hakanud igatahes hetkekski. Viimaseks õhtuks oldi küll rampväsinud, hommikul aeti end aga kella kuue paiku lennukile. Pool seltskonda oli juba lõunaks Tallinnasse saabunud, kui ülejäänud veel seitse tundi Riia lennujaamas vaevlesid. Üldiselt võib reisi väga õnnestunuks lugeda. Keeleliselt saime kõik julgust ja oskust palju juurde, paljud said vahetusõdede ja -vendade näol häid sõpru, kuigi kõikide pered ei olnud just liialt tegevusaltid, jutukad ja külalistest huvitatud. Suutsime ümber lükata ka paljude berliinlaste arvamuse eestlastest kui venelastest või suisa koobastes elavatest hülgeküttidest. Sakslased külastavad meid järgmise aasta mais ja jäävad siia koguni kaheksaks päevaks. Loodetavasti kujuneb nende siinne aeg sama põnevaks kui meil Berliinis. Aga latt on kõrgele seatud.
Lk 8 Persoonilugu Hendrik Mölder PERSOON Mis teeksite, kui saaksite olla ühe päeva nähtamatu? Miks? Kuidagi ma seda kindlasti kasutaks, aga kuidas just, seda ei oskagi öelda. Lapsena unistasin küll sellest, mida kõike nähtamatuna teha saaks, aga praegu ei tule isegi meelde, mida ma siis teha tahtsin. Kristo Anupõld Kus olete sündinud? Olen sündinud Tallinnas. Kelleks te lapsepõlves saada tahtsite? Soovisin saada arhitektiks. Kus te olete õppinud? 1. septembril 1985 sai minust Tallinna 9. Keskkooli 0-klassi õpilane. Meie klassijuhataja oli Mare Leesmann. Järgnevad 12 pikka käisin samas koolis. Siis õppisin viis aastat Tallinna Ülikoolis gümnaasiumi matemaatika- ja informaatikaõpetajaks. Mida teile vabal ajal teha meeldib? Millised on teie hobid? Selle aasta jaanuarikuust alates pole eriti vaba aega olnud. Üksikud vabad hetked veedan lähedaste inimeste ja sõprade seltsis. Kui aega rohkem, siis meeldib süüa teha. Meeldivad ka lugemine ja reisimine. Mis oleks teie unistuste töökoht? Unistuste töökoht oleks arvatavasti seotud ettevõtlusega. Mis teile teie töö juures meeldib ja mis mitte? Meeldib õpetada lapsi. Õpilaste tänu ei saa võrrelda millegagi. Aidata õpetajaid. Näen, et nad vajavad mind. Ei meeldi see, et töö on kohati väga pingeline. Kadri Maaste Kus olete sündinud? Sündisin Tartumaal. Tartu lähedal on selline kurva mainega pisike koht nagu Kaagvere. Et just seal, oli puhas juhus: vanemad õppisid ülikoolis ja sinna sai ema töökoha koos ametikorteriga. Kelleks tahtsite lapsepõlves saada? Algul ämmaemandaks, sest beebid meeldivad ju väikestele tüdrukutele hirmsasti. Ämmaemandal on beebisid iga päev koguni mitu. Seejärel tahtsin loomaarstiks, kuid pärast töötamist suures kolhoosilaudas sain aru, et maal elada ma ei soovi. Sel ajal ju väikeloomakliinikuid eriti polnudki, loomaarst tegeles ikka rohkem lehmade, sigade ja lammastega. Lõpuks läksin meditsiinikooli õeks õppima, et siis, kui midagi valdkonnast juba tean, on kergem otsustada. Ja otsustasingi hoopis õpetajaks õppida. Nagu näha, pole ma väga püsivate huvidega inimene. Kus õppinud olete? Sindi Keskkoolis, Tallinna Meditsiinikoolis ja hiljem Tallinna Ülikoolis.
PERSOON Lk 9 Mis on teie hobid? Mulle meeldivad antiik ja retro. Seda nii esemete ja eri ajastute stiilidena üleüldse. Olen olnud ka mööblirestauraator. Kuid igapäevaselt lihtsalt kolan vanakraamipoodides ja laatadel, kogun ja korjan vanakraami. See on tegelikult hirmus hobi. Asju koguneb ja koguneb, kuid isu neid kokku tassida ja igalt pool korjata ei vähene sellegipoolest. Mu pere on ahastuses, lähemate sõprade garaažid ja kuurid minu kola täis, kuid ma ei loobu! Mõnikord olen enese peale selle pärast kuri ja vihane, siis aga restaureerin mõne eseme ja tuju läheb jälle heaks. Vahel kingin sõpradele mõne neile meeldima hakanud asja ja siis on nad muidugi rahul. Peale selle meeldivad mulle klaasikunst ja keraamika. Tavalistest nõudest mul toit ja jook alla ei lähe. Ja kui mõnel sõbral ilusaid nõusid minu arvates ei ole, siis ma viin talle. Sellisel juhul neid alguses vihastab selline pealepressimine, kuid üsna kohe on nad hakanud ka ise klaasi ja keraamikat armastama. Ja siis juba ootama, et ma midagi lahedat kingiks. Mis oleks teie unistuste töökoht? Tegelikult unistan sellest, et ei peaks üldse tööl käima. Mulle meeldiks niisama olla, lugeda ja reisida, ning kui võimalik, koliks üldse mõnda teise riiki mõneks aastaks. Elaks seal, õpiks keelt ja uuriks, mida sealsed inimesed elust arvavad. Aga kuna tööd on vaja kõigile teadaolevatel põhjustel ikkagi teha, siis on mul hullumoodi vedanud: meie kool ongi mu unistuste töökoht. See on muide tõsi. Ma ei ütle seda ilu pärast, et intervjuu vastus ilus oleks ja TÕG-i lehe lugejal südame soojaks teeks. Mis teile teie töö juures meeldib ja mis mitte? Töö on nii mitmekülgne ja piisavalt põnev, et olen kogu aeg väikses mõnusas ärevuses. Saan omi mõtteid teistele välja pakkuda ja vaadata, mis ideed neil selle peale õitsele puhkevad. Mõnikord saab minu nirust mõttepojast, mis õpilasesinduse ja õpetajate peadest on läbi käinud, ilus suur asi. Siinkohal mõtlen viimase näitena õpetajate päeva kontserti, mis oli suurte ja väikeste ühispidu. Ja mis mu uue töö juures kõige toredam: sain jälle suure hulga uusi häid inimesi oma ellu. Millega teile meeldib tegelda? Lugeda ja mõtelda. Ja väga meeldib teatris käia ning hea meelega vaatan mõnda etendust lausa mitu korda. Mida te teeksite, kui saaksite olla ühe päeva nähtamatu? Miks? Ei teagi, mida teeksin. Saan kõik asjad ka täiesti nähtaval kujul tehtud ja vaadatud. Ilmselt pole ma siis nii hirmus, et uksed mu ees sulguksid ja inimesed mind nähes põgeneksid. Küll aga olen mõnikord mõnes nõmedas olukorras tahtnud nähtamatuks muutuda.
Lk 10 REKLAAM Slide Slide on rahvusvahelisele AIDSi ennetuspäevale pühendatud tantsuvõistlus. AIDSi ennetuspäeva tähistatakse ülemaailmselt 1. detsembril. Slide sai alguse Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumis aastal 2006 kooli tollase noortejuhi Tõnis Kulboki algatusel. Tantsuvõistluse idee sai Tõnis muusikakanalilt MTV Eesti. Telekanalil on saade nimega Wade Robson Project, kus kuulus koreograaf endale jüngreid meeskonda otsis. 9. novembril 2010 toimus koolis Slide i eelvoor, kus valiti välja tantsutrupid, kes esindavad kooli Haabersti Slide il. Slide toimub sel aastal klubis Hollywood. 17.12 TALVEPIDU 20.12 JÕULULAAT 22.12 JÕULUKONTSERT PÜHA VAIMU KIRIKUS DETSEMBRIKUUS TOIMUB PÄKAPIKUMAJA JA JÕULUPUU MEISTERDAMISE KONKURSS
HOROSKOOP Lk 11 Jäär Päevade lühenemine ja õhtute pikenemine toovad su ellu kõike muud kui rahu, õnne, soojust ja muud sellist. Soojusega pead muidugi eriti kaua ootama, kui sul on keskküte, sest tähtede seis näitab, et elu Tallinnas kulgeb halvasti: raha napib ja linnapea pole ka kõige targem. Kaalud Aeg keskenduda pereelule, kuna kuu keskel on suur võimalus kohtuda mõne hurmava vastassooesindajaga. Selleks ajaks peaks muu elu paika langenud olema. Pluuto seis ennustab sulle kolme poega nimedega Pablo, Enrique ja Paul. Ela hästi! Sõnn Tähed annavad teada, et sulle meenub taas teie algklassiõpetaja. See on mööduv. Kirjuta vaikselt aga arutlusi, kirjandeid ja muud sellist edasi, kuna see paneb ajurakud taas tööle. MOTO: elu on nagu liblikas, mis tiirleb ümber riistvõimlemise. Skorpion Soovid tegelda mõttetööga. Tähetargad soovitavad: ära mõtle, jätad endast rumala mulje. Saturn on 78-kraadise nurga all Maaga, mis seletab su suurenevat nälga. Mine kuu 17. päeval Szolnoki turule ning karju: globaliseerumises on süüdi mandariinid. Ettevaatust, võib tabada haiguste laine. Kaksikud Kaksikud leiavad üksikud ja nõnda tekibki kuum paarike. Korraga kaob rahakotist viimnegi sent ja koljuluude vahelt viimnegi aru. Ära karda: see ei kesta kaua ja peagi oled taas üksikuna õnnelik ning seda kuni järgmise palgapäevani. Ambur Tähetargad teavad, et oled otsingurajal. Vastus on lähedal, kuid samas hästi kaugel. Ära külasta Facebook i üle kolme korra päevas sind võib tabada katastroof. Tarkusetera: kui oled naisterahvas ja külastad ühisvetsu, oled sa kas koristaja või eksinud. Vähk Pikaajaline koolis käimine on teinud oma: sinu töökvaliteet on kõvasti langenud. Ära kurvasta, sest Veenuse seis võib tähendada ainult head. Särad riigikaitses ja vahetundides. Tähtis on olla positiivne, esimene järeltöö läheb ikka aia taha! Kaljukits Sel kuul oled tavapärasest kenam ning arukam. Ettevaatust suhetes, sulle sobivat partnerit leida on sama lihtne kui püstitada korrapärase kolmnurgaga püramiid tasandile, kusjuures tasandiks on õhupall. Rahaline seis lubab sulle kõike head, ainult ära seda liiga palju kuluta! Lõvi Jupiter on sekstiilis Pluutoga, mis tähendab kahjuks sulle mitte kõige toredamat aega. On muidugi ka helgemaid hetki, aga noh, las need olla. Oluline on, et kaelani jamas olles ei tasu pead norgu lasta! Neitsi Tähetarkadel on kahju, et loodus on sind säärase tähtkujuga karistanud. Aga Maa asukoht päikesesüsteemis ja Maxima asukoht Õismäel jätavad tubli võimaluse 1.5% kohata oma printsi valgel bemmil. See jutt on naiste kohta, meestel laiutab tähtede vahel suur tühjus. Veevalaja Homme tuleb pilves selgimistega ilm, sooja on... Aa, see pole ilmateade, jah? Igatahes jõudu-jaksu, jagad raudselt mata laksu! Või siiski mitte. Targem on hoopis paaril järgneval aastal hoopis vene keele klassist tegevust otsida. Kalad Teie emotsionaalne seisud ei ole kiita, kuid seda aitab parandada kool. Seal pane hästi tähele, järsku keegi ütleb midagi arukat. Kui see juhtub, jäta arukus meelde ja kirjuta MSNi pealkirjaks. Järele tuleb kindlasti lisada sada musimärki! Musimärk jääb kindlasti vastassoo esindajale silma ja oma targa lausega oled võitnud üldise heakskiidu.
Lk 12 KOOMIKS Peatoimetajad: Martin Tuulik, Triin Roosimäe. Reporterid: Kristiane Päll, Hendrik Mölder, Kadri Maaste, Pjotr Voronõi, Grete Gross. Horoskoop: Aare Puht, Sander Lehtmets. Koomiksid: Carl Eric Kiivit, Pjotr Voronõi. Keeletoimetaja-korrektor: Laura Saidla, Jaan Õispuu. Kujundaja-küljendaja: Roman Zubkov, Kristo Anupõld. Tagasiside ja ettepanekud saata e-meilile opilasesindus@oismae.edu.ee