Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@online.ee Tellija: Tallinna Farmaatsiatehase AS Töö nr: 9050 Tondi ja Seebi tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Vastutav täitja: Katrin Ritso Juhatuse liige: Karl Kupits
KOKKUVÕTE Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 601-k 15.04.2009, KSH algatati 29.07.2009 korraldusega nr 1267-k. KSH algatamine ja KSH programmi avalikustamine toimus vastavalt õigusaktides sätestatule. Programmi tutvustav avalik arutelu toimus 24.09.2009, KSH programm kiideti Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regiooni poolt heaks 23.11.2009. KSH aruande avalik arutelu toimus 26.02.2010. Mõju prognoositi vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele ja juhendmaterjalidele. KSH ulatuse määrasid KSH raames teostatud uuringutes välja selgitatud mõjude ulatused. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. KSH raames käsitleti kolme alternatiivi: 0-alternatiiv kavandatava tegevust ei toimu, detailplaneeringut ei kehtestata; I alternatiiv kavandatav tegevus; II alternatiiv Tallinna Farmaatsiatehase laienemine planeeritava ala raames. Iga alternatiivi raames on mõjude peatükkides kirjeldatud nn alamalternatiive, millega on võimalik vähendada mõju erinevatele keskkonnaelementidele. Detailplaneeringu eesmärk on muuta Tallinnas, Kristiine linnaosas, Tondi ja Seebi tänavate ning raudtee vahelises kvartalis paiknevate kruntide piire, määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus ning kruntide kasutamise tingimused 1- kuni 24-korruseliste hoonetega äri- ja elamukvartali ehitamiseks. Planeeritava ala tiheduskoefitsienti tõstetakse 2,8-ni. Selline tihedus võimaldab 20-30% maapealsest kinnistu pinnast jätta haljastusele. Kavandatav tegevus järgib olulisi strateegilistes planeerimisdokumentides püstitatud keskkonnakaitselisi eesmärke. Detailplaneeringuga tehase ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringuga määratud ala juhtfunktsiooni. Kavandatav tegevus on vastuolus koostamisel oleva teemaplaneeringuga Tallinna rohealad. Nimetatud teemaplaneering on planeeritaval alal konfliktis teemaplaneeringuga Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed, mistõttu tuleb nimetatud vastuolu lahendada kõrgema tasandi planeeringute vahel. Detailplaneeringu ala asub tiheda liiklusega tänavate vahel, mistõttu on juba praegu peente osakeste 24 h piirväärtused tõenäoliselt ületatud. Peente osakestega on probleeme mujalgi Tallinna linna piires. Õhu uuringu tulemustest on nähtav mõningane CO saastatuse taseme kasv detailplaneeringu rakendumise korral, kuid seejuures ei ületata suure tõenäosusega piirväärtusi. Piirväärtuste ületamise tõenäosus on olemas lämmastikoksiidide osas. Peenosakeste saastatuse tasemed ületavad prognoosi kohaselt 2035. aastal piirväärtusi. Õhusaaste leevendamiseks tuleb luua tingimused auto kasutuse vajaduse vähendamiseks. 0- ja II alternatiivi korral ei looda võimalust õhukvaliteeti parandavate meetmete rakendamiseks (kergliiklusteed, ühistranspordi kasutamise soodustamine jne). 2035. aasta prognoosi kohaselt tõusevad müratasemed Tondi tänava poolsetel fassaadidel praegusega võrreldes 2 db võrra, raudtee poolsetel fassaadidel müratasemed ei tõuse. Müra piirtasemed on ületatud ainult hoonete raudtee poolsel 2
küljel öisel ajal. Kriitilisi liiklusmürataseme arvsuurusi planeeritaval alal ei ületata. Raudteelt tulevat müra aitaksid vähendada raudtee äärde püstitatud barjäärid ja kaubarongide linnast välja suunamine. Tondi tänavalt pärineva müra vähendamine on võimalik liikluskoormuse vähendamise abil. Nõuetele vastava mürataseme tagamiseks ruumides peavad hoonete välispiirded moodustama piisava isolatsiooni. 0- ja II alternatiivi korral jätkub mürataseme kasv vastavalt üldisele liiklussageduse kasvule. Vibratsiooniga tuleb arvestada vahetult raudteede äärde projekteeritavates hoonetes. Vibratsiooni probleemi lahendaks kaubavedude linnast välja viimine. Vibratsiooni levikut hoonesse tuleb tõkestada vibratsiooni isoleeriva materjali kihi rajamisega vundamendi alla või vundamendi ja kandvate konstruktsioonide vahele. Planeeritav ala paikneb Mustoja valglas. Alal levib kaks potentsiaalselt mõjutatavat põhjaveekihti vabapinnaline Kvaternaari-Ordoviitsiumi veekiht ja surveline Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-C) veekiht. Püsiv O-C põhjaveetaseme alandamine ei ole võimalik. Olemasolevat ja aktiivselt kasutatavat Nõmme O-C veevaru kahjustamata võiks lubada vaid lühiajalist ja nii väikest kui tehniliselt võimalik O-C vee väljapumpamist ehituskaevisest. Põhjavee väljapumpamiseks on vaja taotleda vee erikasutusluba. Detailplaneeringu ala ehitusaegse väljapumbatava vee juhtimiseks Linnu tee sademeveekollektorisse tuleb küsida tingimused Tallinna Veest. Arvestades suuri veekoguseid tuleb väljapumbatava vee juhtimisega alustamiseks valida suvine või talvine miinimumperiood. KSH ekspert soovitab 2-3 maa-alusest korrusest loobuda ja rajada ainult 1 maa-alune korrus. 0-alternatiivil mõju veekeskkonnale puudub. Sarnaselt I alternatiiviga on 1 maa-aluse korruse rajamisel II alternatiivi puhul väike negatiivne mõju veekeskkonnale, kuid 2 ja rohkema maa-aluse korruse puhul ilmneb oluline negatiivne mõju. Varasem tegevus on põhjustanud alal väikese reostuse. Reostunud pinnase teisaldamise/puhastamise korral sobib ala elamu- ja ärimaaks. Ehitusgeoloogilised tingimused kõrghoonete rajamiseks on rahuldavad. Planeeringuala asub osaliselt diktüoneemakilda avamusalal. Süvendite rajamisel võib osutuda probleemiks väljakaevatud diktüoneemakilt (hapnikuga kokku puutudes isesüttiv). Vundamendikaevisest väljatav diktüoneemakilt tuleb koheselt üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Diktüoneemakilt põhjustab planeeritavatele hoonetele radooniriski. Rn sisaldus varieerub planeeritava ala pinnaseõhus laiades piirides, ületades lubatud piiri kuni 2 korda. Rn-riski suurendavad veelgi põhjavee taseme alandamine ja diktüoneemakilda purustamine. Hoonete rajamisel tuleb kindlasti rakendada Rntõkke meetmeid. Ehitades diktüoneemakildale või selle purrule tuleb rakendada ka loodus- ja gammakiirgust vältivaid meetmeid. Vundamendikaevisest välja kaevatud diktüoneemakilt tuleb detailplaneeringu alalt koheselt ära vedada. Kui diktüoneemakilta ära ei veeta ja see seguneb maa-ala pinnasega, võib Rn kontsentratsioon välisõhus ületada tuulevaiksel päeval normatiive. 0-alternatiivi puhul Rn-riski tase ei muutu. II alternatiivi mõju sarnaneb I alternatiivile, olenedes rajatavate maa-aluste korruste arvust. Kavandatava tegevuse mõju maastikule on positiivse iseloomuga. 0-alternatiivi korral avaldatakse maastikule negatiivset mõju, kuna ala jääb korrastamata. II alternatiivi 3
korral muudetakse kogu detailplaneeringu ala tootmisüksuseks, mis ei ole parim lahendus linnalisse maastiku kujundamisel. Planeeringulahendusega muudetakse ala maakasutus efektiivsemaks. Maakasutuse intensiivsuse tõstmine kesklinnalähedastel aladel, kus on olemas tehniline infrastruktuur, on seatud eesmärgiks Tallinna üldplaneeringus. 0-alternatiivil mõju maakasutusele puudub, II alternatiivi korral maakasutuse efektiivsus väheneb ning kogu ala jääb avalikust kasutusest välja. Kavandatav tegevus omab negatiivset mõju kõrghaljastusele, kuna likvideeritakse väärtuslikke ja olulisi puid. Tegevuse mõju saab leevendada asendusistutusega. Vundamendikaevisest vee pumpamine ei oma olulist negatiivset mõju kõrghaljastusele, kui peetakse kinni leevendusmeetmetest ja ajalisest piirangust. 0- alternatiivi puhul vundamendikaevist ei rajata ja mõju puudub, II alternatiivi korral sõltub mõju rajatavate maa-aluste korruste arvust, mis tõenäoliselt ei ületa I alternatiivi. Planeeritavale alale ei jää kaitstavaid loodusobjekte. Planeeritavast alast 30 m kaugusel põhjas asub kaitsealune üksikobjekt hariliku hobukastani leinavorm. Ala põhjaserva jääb Tondi raudteejaama peahoone (arhitektuurimälestis 27851) ja selle kaitsevöönd. Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega NATURA 2000 aladele. Mõju puudub ka 0- ja II alternatiivi korral. Kavandatava tegevusega ei tohi kahjustada ala põhjaserva jäävat Tondi raudteejaama peahoonet ning kinnismälestise kaitsevööndis olevaid objekte. Detailplaneeringu ala projekteerimise käigus tuleb leida lahendus arhitektuurimälestise restaureerimiseks. Kavandataval tegevusel on positiivne sotsiaal-majanduslik mõju. 0-alternatiivil mõju sotsiaal-majandusele puudub. Farmaatsiatehase laiendamisega II alternatiivi korral suurendab töökohtade arv, kuid samas jääb ala inimestele suletuks ning ei parane vaba aja veetmise võimalused, seega mõju on neutraalne. Kavandatav tegevus oma positiivset mõju tehiskeskkonnale, kuna alale rajatakse kergliiklusteed, jalakäiguteed, kahetasandilised ristmikud raudteega, pargialad jne. 0- alternatiivil mõju puudub. II alternatiivi puhul võib negatiivseks lugeda asjaolu, et väheneb ala atraktiivsus elanikele ja külastajatele ning linnakeskkonnast jäetakse osa maad inimeste kasutusest välja laiendades sellel tööstust. Leevendusmeetmete rakendamise korral on tagatud lähedal asuvate hoonete standardis nõutud insolatsioon. Kõrghooned detailplaneeringu kvartali siseselt ei vähenda teiste alale rajatavate hoonete vajalikku insolatsiooni. Nõuetekohane insolatsioon on tagatud ka kavandatava lastehoiuteenust pakkuva asutuse ruumides. 0-alternatiivil mõju päikesevalguse varjutamisele puudub. II alternatiivi mõju insolatsioonile on sarnane I alternatiiviga või väiksem. Lähtudes eelnevast võib öelda, et ilma leevendusmeetmeid rakendamata on parim alternatiiv 0-alternatiiv ehk mitte midagi tegemine. Kui kavandatava tegevuse ellurakendamisel lähtuda õigusaktidest ja heast tavast ning rakendada kõiki õigustatud leevendusmeetmeid, osutub parimaks alternatiiviks I alternatiiv ehk detailplaneeringuga kavandatud tegevus. 4
SISUKORD Kokkuvõte... 2 1 Sissejuhatus ja taust... 7 1.1 Üldist... 7 1.2 Arendaja, otsustaja, ekspert, järelevalvaja ja huvitatud osapooled... 7 1.3 KSH algatamine ja avalikustamine... 8 1.4 KSH vajalikkus, eesmärk ja ulatus... 9 2 Detailplaneeringu sisu ja eesmärgid... 10 2.1 Kavandatava tegevuse iseloomustus... 10 2.2 Alternatiivide iseloomustus... 11 3 Olulised keskkonnakaitse eesmärgid ja seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega... 13 4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus... 19 4.1 Õhk... 20 4.2 Müra... 21 4.3 Veestik... 21 4.4 Maastik ja pinnas... 22 4.5 Geoloogilised tingimused... 23 4.6 Maakasutus... 24 4.7 Taimkate ja loomastik... 24 4.8 Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid... 25 4.9 Sotsiaal-majanduslik keskkond... 27 4.10 Tehiskeskkond... 28 5 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonn aprobleemid ja hinnang olulise mõju kohta... 30 5.1 Mõju prognoosimise meetodi kirjeldus... 30 5.2 Mõju veekeskkonnale... 31 5.3 Mõju õhule... 33 5.4 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele... 35 5.5 Mõju päikesevalguse varjutamise muutusele... 37 5.6 Mõju maastikule ja pinnasele... 39 5.7 Mõju maakasutusele... 40 5.8 Mõju taimkattele ja loomastikule... 41 5.9 Mõju kaitsealadele, kaitsealustele objektidele (sh rohealadele) ja kultuuripärandile... 43 5
5.10 Sotsiaal-majanduslik mõju... 44 5.11 Mõju tehiskeskkonnale... 45 5.12 Radoonirisk... 46 5.13 Erinevate mõjude omavaheline seos ja piiriülene mõju... 48 6 Negatiivse Keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed... 49 7 Alternatiivide võrdlus... 55 8 Ilmnenud raskused... 58 9 Seiremeetmed... 59 10 Ettepanekud, vastuväited ja küsimused... 60 Kasutatud materjalid... 61 Lisad... 63 6
1 SISSEJUHATUS JA TAUST 1.1 Üldist Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames prognoositakse detailplaneeringu mõju loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatakse amortiseerunud tehasehoonete asemele 6,3 ha suurusele kesklinnalähedasele alale kõrghooneid. Mõju prognoosimiseks teostati rida erinevaid uuringuid hüdroloogilishüdrogeoloogiline mõjude prognoos, sh mõju kõrghaljastusele (Tamm, Osjamets 2009), puurkaevude uuring (Osjamets 2009), liiklusprognoos (Metsvahi 2009), müra ja vibratsiooni uuring (Luik, Kaasik, Ründva 2009), radooni uuring (Petersell 2009), ehitusgeoloogiline- ja reostusuuring (Eller 2009), õhu uuring (Maasikmets 2009) ja insolatsiooni uuring (Ermann 2010). KSH aruande koostas Katrin Ritso. 1.2 Arendaja, otsustaja, ekspert, järelevalvaja ja huvitatud osapooled Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn Planeeringu koostaja: RAAM Arhitektid AI OÜ Pärnu mnt 10 / Väike-Karja tn 12, 10148 Tallinn Kontaktisik: Alice Laanemägi, tel 6 115 110, alice@raamarhitektid.eu Arendaja: Tallinna Farmaatsiatehase AS Tondi tn 33, 11316 Tallinn Kontaktisik: Raivo Unt, 6 120 201, farma@tft.ee Otsustaja: Tallinna Linnavolikogu Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn Järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Viljandi 16, 11216 Tallinn Kontaktisik: Viljar Kirikal, tel 6 744 815, viljar.kirikal@keskkonnaamet.ee Ekspert: AS Maves 7
Marja 4d, 10617 Tallinn Kontaktisik: Katrin Ritso, tel 6 567 300, katrin@maves.ee Muud asjast huvitatud isikud ja organisatsioonid: Teised asjast huvitatud isikud on planeeritava ala maaomanikud ja naaberkinnistute omanikud, Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Keskkonnainspektsioon, Kristiine Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonnaamet, avalikkus jt. Planeeritaval alal asub ka riigi omandis olevat maad (riigi esindaja Maa-amet). 1.3 KSH algatamine ja avalikustamine Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 601-k 15. aprillil 2009. aastal. KSH algatati 29. juulil 2009. aastal korraldusega nr 1267-k (Lisa 1). Teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest ilmus Ametlikes Teadaannetes 10.08.2009 ja ajalehes Postimees 12.08.2009. Kirja teel saadeti KSH algatamise teade Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja RAAM Arhitektid AI OÜ le. Teade keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja arutelust avaldati Ametlikes Teadaannetes 07.09.2009 ja ajalehes Eesti Päevaleht 08.09.2009. Programmi avalikustamise teade saadeti liht- või e-kirja teel lisas 1 loetud isikutele ja asutustele. Programmi tutvustav avalik arutelu toimus 24.09.2009 kell 16.10-16.50 Tallinna Farmaatsiatehase AS saalis (Tondi tn 33, Tallinn). Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi, detailplaneeringu eskiisi ja muude asjasse puutuvate dokumentidega oli võimalik tutvuda AS Maves kodulehel http://www.maves.ee/farmaatsia.htm. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon kiitis Tondi ja Seebi tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heaks 23.11.2009, kiri nr HJR nr 6-8/31895-4 (Lisa 1). Teade keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust ja arutelust avaldati Ametlikes Teadaannetes 02.02.2010 ja ajalehes Eesti Päevaleht 04.02.2010. Aruande avalikustamise teade saadeti liht- või e-kirja teel lisas 2 loetud isikutele ja asutustele. Aruannet tutvustav avalik arutelu toimus 26.02.2010 kell 16.05-17.05 Tallinna Farmaatsiatehase AS saalis (Tondi tn 33, Tallinn). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, detailplaneeringu eskiisi ja muude asjasse puutuvate dokumentidega oli võimalik tutvuda AS Maves kodulehel http://www.maves.ee/farmaatsia.htm. 1.03.2010 saabusid planeeringu koostaja vahendusel Tallinna Keskkonnaameti kommentaarid, küsimused ja ettepanekud. Aruannet on täiendatud vastavalt saabunud ettepanekutele (Lisa 2). Rohkem küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid avalikustamise etapis ei laekunud. 8
1.4 KSH vajalikkus, eesmärk ja ulatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus tuleneb Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) 6 lg 2 p 10 ning 33 lg 1 p 3 ja lg 2. Kuna otsustaja hinnangul on infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ( 6 lg 2 pk 10) olulise keskkonnamõjuga tegevus, siis korraldatakse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine ( 33 lg 1 p 3). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Täpsemalt on KSH eesmärk analüüsida, kas kavandatav tegevus mahub keskkonnataluvuse piiridesse ja on seega lubatav, selgitada välja negatiivne ja positiivne mõju, leida kavandatavale tegevusele alternatiivsed lahendused ja parim alternatiiv ning pakkuda välja keskkonnamõju leevendusabinõud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algseks ruumiliseks ulatuseks võeti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt määratud (Tallinna Linnavalitsuse 15. aprilli 2009. aasta korraldus nr 601-k) detailplaneeringu ala kontaktvööndi piir. KSH käigus määrati iga teostatud uuringu põhjal erinevatele mõjuritele nende mõju ulatus. Õhu uuringus (Maasikmets 2009) võeti õhusaaste modelleerimise ulatuseks maksimaalselt 700 m detailplaneeringu ala piirist. Hüdroloogilis-hüdrogeoloogilises uuringus (Tamm, Osjamets 2009) modelleeriti mõju 575 ha suurusel alal (Lisa 3 joonis 1), mis on piisav hoonete rajamisel tekkiva mõjuraadiuse kirjeldamiseks. Radooni sisaldus (Petersell 2009) selgitati välja maa-ala ja selle lähiümbruse pinnaseõhus. Ehitusgeoloogiline- ja reostusuuring (Eller 2009) piirdus planeeritava alaga. Müra mudeli (Luik, Kaasik, Ründva 2009) pindala oli 68 ha, millest arvutused teostati 20 ha. 9
2 DETAILPLANEERINGU SISU JA EESMÄRGID Detailplaneeringu eesmärk on muuta Tallinnas, Kristiine linnaosas, Tondi ja Seebi tänavate ning raudtee vahelises kvartalis paiknevate Tondi tn 23, Tondi tn 23a, Tondi tn 25, Tondi tn 27, Tondi tn 33, Tondi tn 35, Seebi tn 3 ja Seebi tn 5 kruntide piire, määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus ning kruntide kasutamise tingimused 1- kuni 24-korruseliste hoonetega äri- ja elamukvartali ehitamiseks (Joonis 1). Detailplaneeringuga töötatakse välja piirkonnale sobilikud hoonestustingimused (kõrgus, suurus, konfiguratsioon, arhitektuurne lahendus), võimaldamaks püstitada keskkonda hoonestus, milles on ühendatud igapäeva eluks vajalikud funktsioonid: äri- ja büroopinnad, vaba-aja ja spordiüksused ning elamud. Eesmärk on kujundada planeeritav ala Tallinna linna suureks keskuseks ning atraktiivseks sihtpunktiks, mis pakuks huvi ka inimestele väljaspool linnaosa. Detailplaneeringuga lahendatakse ala heakorrastus ja haljastus, liikluskorraldus, juurdepääsud ning parkimine. Joonis 1 Arhitektuurikonkursi võidutöö esialgne lahendus detailplaneeringu alale 2.1 Kavandatava tegevuse iseloomustus Alale on planeeritud 16 krunti, neist kolm ärimaa sihtotstarbega, üheksa elamu- ja ärimaa sihtotstarbega, kolm transpordimaa sihtotstarbega ja üks tootmismaa sihtotstarbega. Sihtotstarvete osakaalud saavad olema vahekorras 48% ärimaa, 19% elamumaa ja 33% transpordimaa. Kokku on alale kavandatud kuni kolmkümmend kolm 1- kuni 24-korruselist hoonet, neist kuni neli ärihoonet ja kakskümmend üheksa äriruumidega korterelamut. Üks ärihoone on 7-korruseline, üks 2-korruseline ning parkla-ärihoone-väljak on ühe maapealse korrusega. Äriruumidega korterelamud on 1- kuni 24-korruselised. Hooned on kavandatud kolme kõrgusvööndisse Tondi tänava poolsed hooned on madalamad, keskmised on kõrgemad ning raudtee äärsed kõige kõrgemad. Hoonestus on paigutatud nö punkthoonetena, kuna see annab rohkem avarust ning dünaamilisema linnasilueti sobitudes paremini linnamustrisse. Peaväljaku äärse 10
hoonestuse puhul on kõrgemad tornid madalama frontaalse mahu peal andes nii platsile rohkem valgust. Väiksemas mastaabis hooned annavad platsile väiksema, hubasema tunde ning pikema ärifrondi. Peaväljak kasutab ära kinnistu kõrguste vahe. Raudteepoolsete hoonete esimese korruse põranda tasapind pikeneb platsiks, mis Tondi tänaval on esimese korruse lagi. Tasapind läheb sujuva kaldega trammipeatuse poole. Tasapinna all on Kampri tänav, sealt avanevad pääsud parklatesse, tehnilistesse ruumidesse, prügialadesse ning kaupluste ladudesse. Selline lahendus võimaldab tõsta keskplatsi kõrgemale, tekivad lühemad varjud hoonetelt ning kogu plats jääb autoliiklusest vabaks. Alale on planeeritud kaubanduspinnad, äripinnad, ametipinnad linnaosa valitsusele, lastepäevahoid ning spordipinnad. Äripinnad on valdavalt hoonete esimestel ja teistel korrustel jäädes niiviisi Tondi tänava ja peaväljaku äärde. Peaväljaku ja raudtee vahele jääb spordihoone. Üks spordihoone kaalutav lahendus on ratsabaasi rajamine. Kavandatava ratsabaasi sisemaneež on suurusega 20 x 60 m, millele lisanduvad tallid ja abiruumid. Sisemaneež on avatud peaväljakule klaasfassaadiga andes nii platsile olulise karakteri. Välimaneež jääks hoone taha raudtee kaitsevööndisse. Lastehoiuteenust pakkuv asutus jääb kvartali keskele tornhoone esimesele korrusele hea pääsuga autoparklasse ja rekreatsioonialale. Lastehoiu asutus kasutab mänguväljaku ja õuealana keskväljakut, mis on transpordist ruumiliselt eraldatud. Peamine juurdepääsutee autodele on Vaari tänavalt. Planeeringualasse (6,3 ha) on kaasatud tervikuna raudtee kõrvale kavandatud perspektiivne tänav ning nimetatud tänava ning Pärnu mnt ja Tondi tn vahele kavandatud Vaari tn ristmikuala. Ala läbib edela-kirde suunaline perspektiivne Kampri tänav. Kergliiklustee on piki raudteed ja Tondi tänavalt risti ühendustega raudtee äärde. Parkimine on lahendatud omal kinnistul, valdavalt on parkimised 2 maa-alusel korrusel. Raudteeäärsele hoonetekompleksile on planeeritud 3 maa-alust korrust. Tondi 33 kinnistul on reljeefi ära kasutades osa parkimist Tondi tänava äärse kaubanduspinna taga 1. korruse tasapinnas platsi all. Planeeritava ala tiheduskoefitsient on 2,8. Selline tihedus võimaldab 20-30% maapealsest kinnistu pinnast jätta haljastusele ning maapealse hoonestuse konfiguratsioon võimaldab kujundada päikeseküllaseid platse. Oluliseks haljastuskontseptsiooniks on pargi rajamine kolmnurksele alale raudtee ja Tondi tänava vahele. See on juurdepääsetav mööda kergliiklusteid ning kesktänavalt autoga. Pargis on mänguväljakud lastele, koerte jalutusplatsid ning mitmekülgne haljastus. Piki raudteed rajatakse osaliselt kaherealine puuderivi. Tondi tänavale rajatakse üherealine puuderivi. Planeeritaval ala on kavandatud likvideerida 85 puud, millele on vaja teostada asendusistutust. Peaväljaku katuslagi parklaga planeeritakse 1 m paksuse kasvupinnasega nii, et on võimalik rajada sellistesse tingimustesse sobilikku haljastust. 2.2 Alternatiivide iseloomustus 0-alternatiiv kavandatavat tegevust ei toimu, detailplaneeringut ei kehtestata ning jätkub olemasolev maakasutus. 0-alternatiivi korral jäävad Tallinna Farmaatsiatehase tootmis- ja administratiivhooned endisele kohale. Ala potentsiaali ei rakendata 11
täielikult Tallinna kesklinna lähedasel maa-alal paiknevad tootmishooned ning madalat asustustihedust võimaldavad elamud, mis soodustavad valglinnastumise süvenemist. I alternatiiv kavandatav tegevus (pt 2.1). Vastavalt üldplaneeringule ja üldplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule Kõrghoonete paiknemine Tallinnas kavandatakse planeeritavale alale 1- kuni 24-koruseliseid hooneid. II alternatiiv Tallinna Farmaatsiatehase laienemine planeeritava ala raames. Kuna praegused tootmishooned on amortiseerunud ja ei rahulda mahult tootmisvajadust ning selle suurenemist tulevikus, on vaja Farmaatsiatehase tootmis- ja administratiivhooneid laiendada planeeritava ala ulatuses. Olemasolevad elumajad likvideeritakse ning asemele ehitatakse kaasaegsed tootmishooned. 12
3 OLULISED KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID JA SEOS MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Euroopa Liidu keskkonnaõigus ja selle kaudu ka keskkonnaeesmärgid on lõimitud Eesti keskkonnaõigusse ja Eesti Keskkonnastrateegiasse 2030. Samuti on need arvesse võetud muudes strateegilistes planeerimisdokumentides. KSH s on käsitletud alljärgnevaid strateegilisi planeerimisdokumente ja nendes esitatud eesmärke: Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 (Riigikogu 14.09.2005 aasta otsus) Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (Riigikogu 14.02.2007 aasta otsus) Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 (Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 aasta korraldus nr 116) Harju maakonnaplaneering (kehtestatud maavanema 19.04.1999 aasta korraldusega nr 1682-k, teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused 11.03.2003 korraldusega nr 356-k) Tallinna üldplaneering (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 aasta määrusega nr 3) Teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 aasta otsusega nr 77) Teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed (koostamisel olev, algatatud Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 aasta otsusega nr 184) Teemaplaneering Tallinna rohealad (koostamisel olev, algatatud Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 aasta otsusega nr 67) Tallinna arengukava 2006-2021 (Tallinna Linnavolikogu 6.10.2005 aasta määrus nr 53) Kristiine linnaosa üldplaneering (koostamisel olev, algatatud Tallinna Linnavolikogu 9.03.2006 aasta otsusega nr 71) Kristiine linnaosa arengukava 2008-2011 (koostamisel olev, algatatud Tallinna Linnavolikogu 1.06.2006 aasta otsusega nr 174) Säästev Eesti 21 Säästev Eesti 21 arengustrateegia peamised eesmärgid on: Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade; Heaolu kasv läbi materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamise; Sidus ja kooskõlaliselt toimiv ühiskond; Ökoloogilise tasakaalu säilimine Eesti looduses, st kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. 13
Eesti on jätkusuutlik, kui toimub ühiskonnas selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus strateegiaga Säästev Eesti 21. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Strateegias märgitakse, et elukeskkond on 2030. aastal avar ja ilus ning mitte ülearu korrastatud ruum. Inimene tajub, et eluks on vajalik puhas keskkond ning loodusel on elu kvaliteedile positiivne mõju. Kuigi inimasustus on hajutatud, on kadunud valglinnastumise trend ja pendel-liikumine kodu ja kauge töökoha vahel. Eri liiki maastike omavahelise sidususe ja maastike mitmeotstarbelisuse säilitamiseks tuleb maastikupoliitikat rohkem integreerida eri tegevusvaldkondade (looduskaitse, muinsuskaitse, metsanduse, põllumajanduse, ehitustegevuse jne) poliitikatesse. Välja tuleb arendada efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust). Detailplaneeringuga kavandatu ei ole vastuolus Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030, pigem aitab tegevus keskkonnastrateegia eesmärke ellu viia (valglinnastumisega võitlemise ning efektiivse ühistranspordi arendamise osas). Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendamise kava. Selle kohaselt peab rohevõrgustik olema sidus ning ökoloogiliselt ja rekreatiivselt toimiv. Linnades tuleb juurutada integreeritud transpordisüsteem, sh ühistranspordile eelistuse võimaldamine. Asulatesse ja linnadesse tuleb ehitada jalgrattateede võrk. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Eesti keskkonnategevuskavaga 2007-2013. Harju maakonnaplaneering Maakonnaplaneeringu ülesandeks on maakonna üldise territoriaal-majandusliku arengustrateegia ja -kontseptsioonide sidumine kestva ja säästva arengu põhimõtetega, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine ning läbi selle asustuse suunamine ja väärtuslike põllumaade, maastike, raudteede, tehnovõrkude trasside, sadamate, lennuväljade, puhkealade jm asukoha määramine. Harju maakonnaplaneeringu üldeesmärk on maakonna terviklik ja tasakaalustatud areng. Planeeringuga soovitakse tagada harjumaalasele tervislik ja loodushoidlik elukeskkond ning heakorrastada olemasolevad asumid. Detailplaneering ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga. Detailplaneeringuala ei lange Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused rohelise võrgustiku tuumalale, rohekoridorile ega väärtuslikule maastikule. 14
Tallinna üldplaneering Tallinna üldplaneeringu kohaselt on linnakeskkonna põhiprobleemiks heakorrastamata ja madala kasutusintensiivsusega alade suur ulatus tehnilise infrastruktuuriga varustatud maadel või nende vahetus läheduses. Samas on vaatamata hoonestamata maa küllusele alanud linnaelanike hajumine naabervaldade territooriumile kerkivatesse uutesse elamupiirkondadesse. Seetõttu näeb üldplaneeringu põhikontseptsioon ette olemasoleva hoonestusmaa kasutamise intensiivsuse suurendamist ja tühjade või puudulikult välja ehitatud alade kasutussevõtmist. Endiste sõjaväe- ja tööstusalade põhiliselt ärimaana kasutamine on kavas nii kesklinnas sadama ümbruses, kui ka linnakeskusest kaugemal paiknevatel tööstusaladel. Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt on planeeritava ala põhjapoolne nurk väikeelamuala ja ülejäänud (lõunapoolne osa) ettevõtluse segahoonestusala. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt muudetakse Tondi ja Seebi tänavate ning raudtee vaheline ala piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusalaks. Ettepanek on põhjendatud, kuna tegemist on magistraaltänava, trammitee, raudtee ning perspektiivse kahetasandilise ristmiku lähivööndiga, kus väikeelamute ja tootmise paiknemine ei ole sobiv. Antud alale on kehtestatud teemaplaneeringu Kõrghoonete paiknemine Tallinnas kohaselt kavandatud Tondi kõrghoonete piirkond. Tallinna üldplaneering teeb ettepaneku ehitada eritasandiliseks Tallinn-Keila raudtee lõikumine Tondi tänavaga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringuga määratud ala juhtfunktsiooni. Detailplaneeringuga aidatakse kaasa üldplaneeringus toodud põhiprobleemi lahendamisele ning eesmärkide saavutamisele. Teemaplaneering Kõrghoonete paiknemise Tallinnas Teemaplaneeringu Kõrghoonete paiknemine Tallinnas eesmärk on täpsustada ja täiendada Tallinna üldplaneeringut. Teemaplaneeringu Kõrghoonete paiknemine Tallinnas üks põhieesmärk on määrata kindlaks Tallinnas kõrghoonete paiknemise võimalikud asukohad ning nende püstitamise keelualad, arvestades vajadust võtta sihipärase kontrolli alla nii Tallinna linnaruumiline areng üldiselt kui ka UNESCO maailmapärandi nimekirja arvatud vanalinna silueti vaadeldavus ja kõrguslik dominantsus. Kõrghoonete teemaplaneeringu teine põhieesmärk on kesklinna ja linnakeskuste tihendamisega püüda pidurdada valglinnastumist. Seetõttu on vaja suurendada Tallinna kesklinna ja selle lähinaabruse maakasutuse intensiivsust, soodustada kesklinnast jalutustee kaugusel oleval alal elamuehitust ja elanike arvu suurenemist. Kõrghoonete planeerimise tulemusel ei tohi väheneda linna haljas- ja rohealad. Teemaplaneeringus on ühe alana kõrghooned kavandatud Tondi kõrghoonete piirkonda (8. piirkond), mis kattub detailplaneeringu alaga. Tondi piirkonda kõrghoonete rajamise, st hoonestustiheduse olulise suurendamise eeldus on Tondi raudteeviadukti väljaehitamine ning Tondi tänava neljarealisena väljaehitamine viaduktist Linnu teeni või trammiliini rajamine Tondi tänava äärde. Vajalik on rajada raudtee alt läbi trammipeatusesse ja linnasuunalisse rongipeatusesse viiv käigutunnel. Käigutunneli rajamisel tuleb arvestada Tondi jaama 15
kui kultuurimälestise ja selle kaitsevööndisse jäävate kultuuriväärtusega objektide säilitamise vajadust. Autoliikluse hajutamiseks on vaja rajada Seebi tänava pikenduse lähedusse tunnel, kus kulgeks ka kergliiklus. Piirkond on sobiv multifunktsionaalse(te) büroo- ja eluhoone(te) (kaubandus-, büroopinnad, korterid, spordi- ja meelelahutusruumid) rajamiseks. Kuna piirkonna lähiümbruses puuduvad rekreatsioonialad, siis tuleb piirkonnas luua võimalused mikrorohevõrgustiku tekitamiseks. Haljastuse ja avaliku ruumi osakaal alal peab olema vähemalt 20%. Kõrghooned tuleb planeerida võimalikult raudteepoolsesse ossa, piirkonna maksimaalne hoonestustihedus võib olla 3,9 ning ehitiste maksimaalne absoluutkõrgus 98 m. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus teemaplaneeringuga Kõrghoonete paiknemine Tallinnas. Detailplaneering on teemaplaneeringu otsene ellurakendamine. Teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed Teemaplaneeringu Tänavavõrk ja kergliiklusteed eesmärgiks on esmalt reserveerida liikumiskoridorid, mis looks eeldused tasakaalustatud tervikliku transpordisüsteemi loomiseks sealhulgas ka tänavavõrgu arendamiseks. Tasakaalustatud süsteem tähendab erinevate transpordiliikide koostoimet nii, et oleks võimalik rahuldada erineva liikumisvajadusega elanike soove, kuid teiselt poolt luua tingimused, et vaatamata autostumise taseme edasisele tõusule, nõudlus sõiduautokasutuse järgi saaks väheneda. Teemaplaneeringuga on kavandatud võimalik liikumistee koridor raudteega paralleelselt raudteest ida poole (DP kohaselt perspektiivne tänav) ning läbi planeeritava ala (DP järgi perspektiivne Vaari tänav). Teemaplaneeringu kohaselt peaks trammiteid rajama piirkondadesse, kus on suur arengupotentsiaal ja kuhu trammivõrgu rajamine võib piirkonnale anda uut täiendavat lisaväärtust (näiteks Järve, Suur-Sõjamäe, Tondi, Kadaka, Astangu). Seega alad, mis soodustavad kompaktsema linna arengut aga mitte valglinnastumist. Teemaplaneeringu kaardilt Reisijate rööbastransport joonis selgub, et Tondi tänavat pidi on planeeritud perspektiivne elektritranspordi koridor, mis suundub Mustamäele. Detailplaneering ei ole vastuolus koostatava teemaplaneeringuga Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed. Detailplaneeringuga järgitakse teemaplaneeringus seatud eesmärke perspektiivne sõidutee raudtee kõrvale (itta), perspektiivne Vaari tänav läbi planeeringuala ning perspektiivne trammitee Tondi tänaval. Teemaplaneering Tallinna rohealad Teemaplaneeringu eesmärgiks on üldplaneeringu suundadest lähtuvalt linna haljastuse temaatika täpsem käsitlemine. Teemaplaneeringus on määratud täpsemalt linna rohealad, rohekoridorid, tänavahaljastus ja muud rohevõrgustiku kandvad elemendid. Linna rohevõrgustiku peamiseks eesmärgiks on tagada inimestele kvaliteetne elukeskkond, tagada ökoloogiline tasakaal võimalikult looduslikuna, kaitsta tiheasula looduslikku mitmekesisust ja võimaldada elanikele olla kontaktis loodusega nii lähematel kui kaugematel puhke- ja virgestusaladel. 16
Planeeritav ala ei jää rohevõrgustiku tuumalale, kuid ala idaserva (raudteeäärne ala raudteest ida pool) läbib rohekoridor või rohekoridori vajadusega ala (vähemalt 50 m). Raudtee äärde (raudteest läände) on planeeritud tänavahaljastus või tänavahaljastuse vajadus. Samuti on tänavahaljastus planeeritud Tondi tänava äärde. Rohekoridori on põhjust käsitleda vähemalt 50 m laiuse alana, millesse ei tohi kavandada hoonestust ja rajatisi, v.a. haljasalasid ja avalikku välisruumikasutust teenindavad rajatised. Praktikas on 50 meetrit kujunenud rohekoridori laiuse maksimumnäitajaks, mis aga ka sellisena pole igal pool tagatud. Tallinnas on arvukalt kohti, kus olemasoleva linnaehitusliku olukorra tõttu ei ole hoonestuse või muu maakasutuse vahelt võimalik läbi viia 50 meetri laiust rohekoridori. See aga ei vähenda sellise ühenduse loomise vajadust. Sellised probleemsed kohad on lahendatavad haljastuteedena, mis kulgevad näiteks haljastatud kõnniteid pidi või ökotänavatena. See tagab inimesele haljastatud liikumisruumi, kuid mitte ökoloogilise aspekti toimimise. Rohekoridori täpne kulgemine tuleb lahendada täpsema piirkonda käsitleva planeeringudokumendi või skeemiga, näiteks detailplaneeringu, struktuurplaani vm. Tänavahaljastuse osas on teemaplaneeringus seatud järgmised tingimuse: Suurte magistraalteede ääres peab olema 4 (2+2) rida puid, kusjuures vähemalt üks rida puid, soovitatavalt koos madalhaljastusega, peab olema kavandatud sõidu- ja kõnnitee vahele. Tuleb arvestada, et haljasriba minimaalne laius peab vastavalt tänavapuu liigile olema 4 m ühe puuderea kohta ning sellel kasvav haljastus peab olema kaitstud tänavapuhastussoola ja vibratsiooni eest. Muude linnatänavate ääres peab planeeringulahenduse kohaselt olema vähemalt 2 (1+1) rida puid. Sealjuures tuleb kavandada vähemalt 4 m laiusega haljasriba kõnnitee ja sõidutee vahele. Keskkonnakaitseliselt on oluline haljastuse müra summutav- ja õhku puhastav toime. Koostatav rohealade teemaplaneering on vastuolus koostatava teemaplaneeringuga tänavavõrk ja kergliiklusteed. Nimelt on raudtee äärde (raudteest idasse) kavandatud ühe planeeringu järgi rohekoridor ning teise järgi liikumiskoridor. Detailplaneeringus on nimetatud alale kavandatud perspektiivne tänav ja seega on detailplaneering vastuolus koostatava rohealade teemaplaneeringuga. Muus osas detailplaneeringul vastuolu rohealade teemaplaneeringuga ei ole. Tallinna arengukava 2006-2021 Tallinna arengukava 2006-2021 peamine eesmärk on muuta elukeskkond linnaelanikele vastuvõetavaks, elutegevuses abistavaks ja positiivseid emotsioone esilekutsuvaks. Linna keskkonna arengu kavandamine lähtub säästva arengu põhimõtetest. Ühistranspordi liinivõrgud tuleb viia vastavusse elanike elu- ja äritegevuse vajadustega, välja tuleb arendada ühistranspordi infrastruktuur ning jalgrattateede võrgustik. Parandada tuleb transpordi ühendusvõimalusi ja välja ehitada eritasandilised ristumised raudteega. Detailplaneering toetab Tallinna arengukava 2006-2021 ellurakendamist. Kristiine linnaosa üldplaneering Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks on erinevate piirkondade omavahelise sidususe tagamine ja nende funktsionaalsuse mitmekesistamine ning linnaosalise tähtsusega keskuste kavandamine. Planeeringu käigus määratakse nii arengualad kui need alad, mis oma tänases koosluses on säilitamist väärivad. Eraldi käsitlemist 17
vajavad linnaosa territooriumile jäävad ulatuslikud tootmisalad, mille ümberstruktureerimise vajadust üldplaneeringu koostamise käigus vaagitakse ning määratakse, millised alad jätta tootmistegevuseks ja äritegevuseks ning millisel juhul kaaluda segahoonestuse funktsiooni. Linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks on valglinnastumise vähendamine, milleks on vaja muuta maa sihtotstarvet või tõsta hoonestustihedust. Üldplaneeringu üks peamisi eesmärke on väärtustada väljakujunenud elukeskkondi ja samas pakkuda kesklinna lähedale uusi elukohti. Üldplaneeringuga määratakse Tondi tööstusala edasine arengusuund ärikeskuse ala. Tondi asumis on kavas arendada elamuala (60 000 m 2 ) ja ärikeskus Tondi ja Seebi tänava ning raudteega piirnevas kolmnurgas (120 000 m 2 ). Detailplaneering ei ole vastuolus koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringuga vaid aitab ellu rakendada selles seatud eesmärke. Kristiine linnaosa arengukava 2008-2011 Kristiine linnaosa arengukava koostamise eesmärk on luua alus plaanipärasele tasakaalustatud linnaosa arengule ja selle rahastamisele. 2015. aastal on Kristiine linnaosa Tallinna kesklinna lähedal asuv väärtusliku ja eripalgelise, peamiselt aedlinnalise asustusega elamupiirkond, kus on kiiresti arenevad äripiirkonnad. Üks arengukava eesmärkidest on väärtusliku ja eripalgelise, (kesk)linnalise elukeskkonna loomine, mis soosib elanikkonna paiksust ning linnaosa valimist perede poolt oma kodu rajamiseks. Arengukava kohaselt rekonstrueeritakse Tondi tänav Linnu tee ja Pärnu mnt vahelisel lõigul ja lõpetatakse Tondi tänava Linnu tee ja Tammsaare tee vahelise lõigu vastassuunaradade ehitamine. Tondi tänava raudteeülesõidu kohale rajatakse kahetasandiline ristmik. Elamualade ning magistraalteede ja raudtee vahel rajatakse puhver- ja üleminekutsoone eeskätt haljasvööndite kujul. Laiendatakse sõiduautodele alternatiivsete liikumisviiside (ühistransport, jalgrattasõit, jalgsikäimine) kasutamisvõimalusi ja tõstetakse liiklejate turvalisust. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Kristiine linnaosa arengukavaga 2008-2011. Tondi tänava rekonstrueerimine, trammitee rajamine, Tondi raudteeülesõidu kahetasandiliseks ehitamine ning haljastänavate ja kergliiklusradade rajamine toetavad arengukava ellurakendamist. 18
4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeritav maa-ala asub Tallinnas, Kristiine linnaosas, Tondi asumis (Joonis 2). DP ala asub kahe erineva funktsiooniga hoonestusala vahel. Raudteest läänes asub Lilleküla väikeelamute ala. Lähiümbruses esineb ühe- ja kahekorruselisi üksikelamute gruppe, mis asuvad planeeringualast eelkõige läänes. Joonis 2 Planeeritava ala asukoht Raudteest ida poole jääb endine Tondi tööstuspiirkond, mille hoonestust iseloomustavad erinevate mastaapidega hooned. Nimetatud piirkonnast on tänaseks välja kujunenud ärivöönd. Piirkonnas on elamualad ja mitteelamualad enam vähem võrdselt jaotunud. Olemasolevad elamud on valdavalt ehitatud puidust. Korterelamuid leidub kvartalis üksikelamutest veidi rohkem. Domineerib 3- kuni 5-korruseline hoonestus. Kuigi mitmed elamud on renoveeritud, leidub siin ka lagunevaid ja räämas kinnistutega hooneid. Ala on osaliselt haljastatud, valdav osa puid kasvab kinnistute äärealadel. 19
Detailplaneeringu ala asub väga aktiivselt kasutatavas transpordi sõlmpunktis, mis ühendab omavahel trammi-, bussi- ja rongiliikluse. 4.1 Õhk Peamisteks õhusaaste allikateks Tallinnas on liiklus (sõiduautod, veokid, bussid jne), olmekütmine (eeskätt puuküttega piirkonnad), suured keskkütte katlamajad, erinevad tööstusettevõtted, tänavatolm jne. Kohapeal tekkinud saastele lisandub teistest piirkondades ja riikidest tulev õhusaaste, mis võidakse õhumassidega kohale kanda tuhandete kilomeetrite kauguselt. (Orru 2007) Peamisteks mõõdetavateks näitajateks linnaõhus on lämmastikoksiidid, süsinikoksiidid ja peened tahked osakesed. Lämmastikoksiidid (NOx) tekivad eeskätt transpordis, kus mootorikütuste põlemine toimub kõrgel temperatuuril suure rõhu all. Süsinikoksiid (CO) tekib mittetäielikul põlemisel puidust, kivisöest jt kütustest. Ka CO olulisimaks allikaks on autotransport. Peened tahked osakesed (PM) on teekatte, piduriketaste, rehvide jms osakesed, samuti põlemisel tekkivad osakesed. (Orru 2007) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse töös Transpordist pärineva õhusaaste tasemed Tondi tänava maa-ala detailplaneeringu alal modelleeriti 2007. aasta andmete alusel praegust ja tuleviku (2035) õhusaaste taset detailplaneeringu alal. Peente osakeste modelleerimistulemustest nähtub, et planeeringualal tekivad juba praeguse liikluskoormuse juures maksimaalsed tasemed, mis ulatuvad 75 µg/m 3 (piirväärtus 50 µg/m 3 ), seega ületatakse suure tõenäosusega PM 10 24 h piirväärtust rohkem kui 35 korral aastas. Aastakeskmine väärtus ulatub planeeringualal kuni 30 µg/m 3 (piirväärtus 40 µg/m 3 ). (Maasikmets 2009) Süsinikmonooksiidi osas välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist ei toimu. Maksimaalsed 8 tunni keskmised tasemed ulatuvad planeeringualal kuni 2 mg/m 3 (piirväärtus 10 mg/m 3 ). Lämmastikdioksiidi (NO 2 ) tunnikeskmised tasemed ulatuvad planeeringualal maksimaalselt 100 µg/m 3 (piirväärtus 200 µg/m 3, mida on lubatud ületada 18 korda/aastas). (Maasikmets 2009) Peente osakestega on probleeme mujalgi Tallinna linna piires, kõrged on sisaldused kesklinnas ning kesklinna lähedastes puuküttega piirkondades. Madalam on sisaldus suuremates elurajoonides, kus kõrgenenud PM tasemeid esineb ainult suurte teede läheduses. (Orru 2007) Uuringu tulemused näitavad, et väga kõrge peente osakeste sisalduse põhjuseks välisõhus on liiklus eriti teravalt tuleb see välja kesklinna puhul. Kesklinna läheduses puumajarajoonides on oluliseks saasteallikaks ka kohtküte. Kuna Tallinn on merelinn, on õhusaaste hajumine üldiselt hea ning ülikõrgeid sisaldusi tekib harva. (Orru 2007) Küllalt kõrged on ka Tallinnas lämmastikdioksiidi sisaldused. 2006. aastal oli aastakeskmine sisaldus Kesklinnas 34,70 µg/m 3 (piirväärtus alates 2010. aastast 40 µg/m 3 ). Kui seda võrrelda 2005. aasta väärtustega, võib näha väikest tõusu, mis on tingitud liikluse jätkuvast intensiivistumisest Tallinnas. Ööpäevakeskmiste osas jäid mõõdetud sisaldused alla maksimaalse lubatud väärtuse 200 µg/m 3. (Orru 2007) 20
4.2 Müra Planeeritava ala Tondi tänavale lähimatele fassaadidele mõjub 2008. aasta liiklusandmete kohaselt päevasel ajal 65-66 db müratase (piirtase päeval 65 db, hoone sõidutee/raudtee poolsel küljel 70 db). Sisehoovi jäävatele fassaadidele mõjuvad 53-64 db müratasemed. Raudteeliiklusest ulatuvad raudteepoolsete hooneteni nii päeval kui ka öisel ajal 55-59 db ja 60-64 db müratasemed (piirväärtus öösel 55 db, hoone sõidutee/raudtee poolsel küljel 60 db). (Luik, Kaasik, Ründva 2009) Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. aasta määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud kriitilisi liiklusmürataseme arvsuurusi planeeritaval alal ei ületata. (Luik, Kaasik, Ründva 2009) 4.3 Veestik Meri asub detailplaneeringualast 4 km kaugusel põhjas. Lähim seisuveekogu on Ülemiste järv, mis asub planeeritavast alast 800 m kaugusel idas ja kagus. Planeeritav ala paikneb Mustoja valglas. Mustoja nn suur valgala on 38 km 2, sellest 36 km 2 paikneb Tallinna linna piires. Reaalselt sademevee torustikega ühendatud valgala suurus on 11 km 2. See on Tallinna kõige suurem sademevee ja pinnasevee kogumise valgala. Lisaks sademevee ärajuhtimise torustikele Mustamäel on Kristiine linnaosas kasutusel ka kuivenduskraavid. Valgala hõlmab idapoolse Mustamäe, Silikaadi ja Järvevana tee vahelise Pärnu mnt lõigu, Järvevana tee raudteest põhja poole jääva osa ning suurema osa Lillekülast. (Tamm, Osjamets 2009) Mustoja on korduvalt õgvendatud ja süvendatud ning on sisuliselt Marja tn kollektori ja Laki tn kollektori pikenduseks. Probleemiks on Mustoja väike läbilaskevõime. Valingvihmade järgselt suureneb Mustoja vooluhulk kümneid kordi (ojasuudme läbilaskevõime on arvestuslikult kuni 6,7 m 3 /s). Suurte sademete korral on Paldiski mnt äärne ala üleujutusohtlik, oja põhja settinud reostunud põhjasetted kantakse Kopli lahte, mis võib põhjustada lahe põhjasetete reostuse Stroomi ranna lähedal. (Tamm, Osjamets 2009) Planeeritaval alal levib kaks potentsiaalselt mõjutatavat põhjaveekihti vabapinnaline Kvaternaari-Ordoviitsiumi veekiht ja surveline Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht. Vabapinnaline Kvaternaari-Ordoviitsiumi veekiht on seotud pinnakatte mereliste liivadega, glatsiaalsetetes esinevate liiva kruusa vahekihtidega ja ordoviitsiumi lubjakiviga. Selle põhjaveekihi vesi voolab maapinna langusega samas suunas (kagust-loodesse). (Tamm, Osjamets 2009) Planeeringualal oli uuringu ajal (juuni 2009) Kvaternaari-Ordoviitsiumi veekihi veetase 1,50-3,65 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 18,35-22,90 m. Veekiht toitub sademetest ja Ülemiste järve poolt juurdevoolavast põhjaveest. Kohati mõjutavad veetaset maa-alused kommunikatsioonid, Tammsaare tee pikendus ja olemasolev kuivendusvõrk. Lumesula ja pikaajaliste sademete järgselt võib põhjavee tase planeeringualal tõusta ülaltoodud tasemest 0,5-1,0 m kõrgemale. (Tamm, Osjamets 2009) 21
Kvaternaari-Ordoviitsiumi veekihti eraldab allpool lasuvast Ordoviitsiumi-Kambriumi (edaspidi ka O-C) veekihist glaukoniitliivakivist ja -savist ning diktüoneemakildast koosnev veepide paksusega 4-5 m. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht on planeeringualal surveline. Geoloogilise uuringu käigus avatud Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekiht levib maapinnast 8,6-12,0 m sügavusel. Veekihi surveline veetase tõusis 4,95-6,50 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 17,20-17,55 m (3,5 m üle diktüoneemakilda alumise kihipinna). Vettkandvate liivakivide paksus on keskmiselt 25 m, altpoolt on veekiht piiritletud Alam-Kambriumi ladestiku Lontova lademe sinisavide veepidemega. (Tamm, Osjamets 2009) Kvaternaari-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on vaadeldaval alal maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi vesi on kaitstud. (Eller 2009) Reostusuuringu (Lisa 9) käigus võetud põhjavee analüüsi tulemustest näeme, et põhjavees ei ületa määratud ohtlike ainete sisaldused vastavaid piirnorme. (Eller 2009) Ohtlikest ainetest esines põhjavees sihtarvust enam raskmetallidest arseeni, vaske, pliid ja tsinki; ühealuseid fenoole; PAH ühendeid ja naftasaadusi. Piirarvu ükski saadud tulemus ei ületanud. Seega on Kvaternaari-Ordoviitsiumi põhjavee seisund vaadeldaval alal rahuldav, vesi ei ole reostunud. (Eller 2009) Vaadeldaval alal olnud puurkaevud on likvideeritud. Lähim töötav veehaarde puurkaev (katastri nr 39) asub Pärnu mnt 129 b krundil, 250 m kaugusel kirdes vaadeldavast alast. See 161 m sügavune puurkaev võtab vett Kambriumi-Vendi veekihist. Põhjavee voolusuunas on lähim puurkaev detailplaneeringu alast 1,9 km kaugusel Algi tn 13 krundil (katastri nr 17338). Kaev on 9,8 m sügavune ja toitub Kvaternaari veekihist. (Eller 2009) 4.4 Maastik ja pinnas Planeeritava ala reljeef on tasane, alanedes loode suunas. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 20-25 m. (Eller 2009) KSH käigus teostati pinnase reostusuuringud (välitööd 9.-28.07.2009), kuna varasemate uuringute käigus oli tuvastatud reostuskoldeid. Ülevaatuse ajal tootmisterritooriumil ega kvartali elamumaadel pindmisi reostusilminguid ei leitud. Pinnaseproovid võeti liivpinnastest ja moreenikihi ülaosast, kus on soodsamad tingimused ohtlike ainete leidumiseks. Võetud viiest pinnaseproovist tehti 5 naftasaaduste, 2 raskmetallide (Hg; Cd; Cr; Pb; Ni; Cu) ja 1 fenoolide (1- ja 2- aluselised) määrangut. (Eller 2009) Naftasaaduste sisaldus jäi enamasti alla labori määramistäpsust (20 mg/kg). Proovides, mis ületasid labori määramistäpsust, jäid naftasaaduste sisaldused (128-2540 mg/kg) enamjaolt alla elutsooni piirarvu (500 mg/kg). Vaid laoplatsist loode poole puuritud puuraugust (PA-7) võetud proovis ületas naftasaaduste sisaldus elutsooni piirarvu. Naftasaadustega on reostunud hinnanguliselt 187 m 2 suurusel alal 20 cm paksune keskliiva kiht. Reostunud pinnast on 38 m 3. (Eller 2009) Detailplaneeringu elluviimiseks tuleb reostunud pinnas puhastada (KM määrus nr 12 2. aprill 2004). 1997. aastal tehtud reostusuuringus (AS Maves töö 97082) täheldati likvideeritud vana maapealse kütusehoidla alal naftasaadusi sisaldavat pinnast 2,0 m sügavusel 22
0,3-0,6 m paksuses kihis (sisaldus 324 mg/kg). Endises, praeguseks likvideeritud, kütusehoidlas satuti 1997. aastal 1,5 m sügavusel naftasaadustega reostunud pinnasele (sisaldus 13 333 mg/kg). Käesoleva uuringu raames samasse piirkonda puuritud puuraukudega reostunud pinnast ei leitud. (Eller 2009) Fenoolide (1- ja 2-aluselised) sisaldus võetud pinnaseproovis ei ületanud sihtarvu 1 mg/kg. (Eller 2009) Ühegi analüüsitud raskmetalli: elavhõbe, kaadmium, kroom, plii, nikkel ja vask sisaldus ei ületanud sihtarvu (sihtarvud vastavalt 0,5; 1; 100; 50; 50 ja 100 mg/kg). (Eller 2009) Arvestada tuleb sellega, et vaadeldaval alal võib kaevetöödel sattuda lokaalsetele reostusele, mida käesoleva uuringu käigus ei tuvastatud. (Eller 2009) 4.5 Geoloogilised tingimused Vaadeldav ala paikneb mattunud edela-kirde suunalisel klindiastangul, kus 1,6-9,5 m paksune pinnakate koosneb jää- ja meresetetest, mida katab täitepinnas. Aluspõhja moodustavad Alam-Ordoviitsiumi lubjakivi, glaukoniitliivakivi, diktüoneemakilt ja liivakivi. (Eller 2009) Uuringuala geoloogilise lõike ülaosas esinevad järgmised pinnasekihid (Lisa 9). Pindmise kuni 2,90 m paksuse kihina levib täitepinnas. Kohati on säilinud ka loodusliku mulda paksusega kuni 0,80 m ja turvast paksusega kuni 0,15 m. (Eller 2009) Järgnevad merelised setted: munakad, veerised, kruus, liiv, savimöll ja möllsavi. Jäätekkeline moreen algab 0,65-5,90 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel 15,00-23,65 m). Moreenis esineb liiva ja kruusa vahekihte. (Eller 2009) Aluspõhja pealispind jääb 1,65-9,50 m sügavusele maapinnast, sellel on suur loodesuunaline kallakus. Aluspõhi koosneb lubjakivist, glaukoniitliivakivist ja savist, diktüoneemakildast ja liivakivist. Planeeringuala asub osaliselt diktüoneemakilda avamusalal. (Eller 2009) Ehitusgeoloogilised tingimused kõrghoonete rajamiseks uuritud alal on rahuldavad. Olenevalt asukohast ja maa-aluste parkimiskorruste arvust jäävad vundeerimissügavusele hea kandevõimega aluspõhja kaljupinnased või moreen. Need kihid on üldiselt piisava tugevusega aluseks madalvundamentidele. Liiva- ja kruusa rajatud süvendid vajavad kindlustamist, eriti pinnaste veeküllastunud oleku korral. Moreeni kaevatud süvendites tuleb vältida neisse vee kogunemist, kuna pinnas on kergesti leonduv ja kaotab seejuures osa oma tugevusest. Glaukoniitliivakivi ja -savi on vähepunduv ja halvasti leonduv, kuid mureneb läbikülmumise korral. Süvendite rajamisel võib osutuda probleemiks väljakaevatud diktüoneemakilt, mis suure püriidi sisalduse tõttu on hapnikuga kokku puutudes isesüttiv. Diktüoneemakilda ladustamiseks tuleb leida sobiv koht, vältides samas puistematerjali segunemist. Ala on radooniohtlik. Diktüoneemakilt on settekivim, milles on ka radioaktiivset uraani ja tooriumi, mille lagunemisel tekib õhust raskem radioaktiivne gaas radoon. Radoonil on võimalik liikuda difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu või veega. Difusiooni teel levib radoon kirjanduse andmetel vees umbes 5 cm, niiskes liivas 2 m ja õhus 5 23
m, pärast seda on 90% radoonist lagunenud. Kuid transpordituna õhuga erinevatesse pinnasekihtidesse võib radoon enne lagunemist kanduda 20-40 m kaugusele, liikudes kivimeis olevaid lõhesid pidi. 4.6 Maakasutus Detailplaneeringu maa-alal paiknevad valdavalt amortiseerunud Tallinna Farmaatsiatehase tootmishooned ning üksikud 2-korruselised korterelamud. Planeeritavat maa-ala ümbritsevad enamuses elamumaakrundid. Raudteest läänes asub Lilleküla väikeelamute ala. Lähiümbruses on ka ühe- ja kahekorruselisi üksikelamute gruppe, mis asuvad planeeringualast eelkõige läänes. Raudteest ida poole jääb endine Tondi tööstuspiirkond, mille hoonestust iseloomustavad erinevate mastaapidega mahud. Farmaatsiatehase toomishooned ja teenindavad ehitised asuvad Maa-ameti andmetel tootmismaal. Samuti asub tootmismaal Tondi 23a krundil olev alajaam. Seebi tänav 3 kinnistu ning 15% Tondi 35 kinnistust on ärimaa sihtotstarbega. Ülejäänud elumajade krundid on elamumaa sihtotstarbega. Raudtee koridor, Tondi tänava äär ja detailplaneeringu ala põhjanurk on riigimaa. Planeeritava ala tiheduskoefitsient on Ehitisregistri andmetel 0,4. Tallinna üldplaneeringut muutva ja täpsustava teemaplaneeringuga Kõrghoonete paiknemine Tallinnas on detailplaneeringu ala määratud perspektiivseks kõrghoonete piirkonnaks, mille maksimaalne lubatav tiheduskoefitsient on 3,9 ning haljastuse ja avaliku ruumi osakaal peab olema vähemalt 20%. Piirkond on sobiv multifunktsionaalsete büroo- ja eluhoone(te) rajamiseks, mis hõlmab kaubanduspindu, büroopindu, kortereid, ruume sportimise ja meelelahutuse tarbeks. Kinnistud asuvad väga aktiivselt kasutatavas transpordi sõlmpunktis, mis ühendab omavahel trammi-, bussi- ja rongiliikluse. Ala jääb elurajooni külje alla, mis võiks eeldada samasuguse linnamustri kasutamist. Aedlinnaks kujundamiseks on ala liialt liiklusvoogude vahel ning Pärnu maantee ärikvartali visuaalses tsoonis, mis tingib vajaduse ala otstarbekamaks kasutuseks. 4.7 Taimkate ja loomastik Detailplaneeringu ala on osaliselt haljastatud, valdav osa puid kasvab kruntide äärealadel. Puudest domineerivad kodumaised liigid. Enamusliigiks on harilik vaher, mis moodustab 50% puudekogumist. Paplid, kased, kuused, saared ja jalakad moodustavad 6-7% igaüks, pärnad ja pajud 2-3%. Vähem esinevatest liikidest kasvab alal saarvaher, hobukastan, ploomipuu, kirsipuu, toomingas jt, mis kokku moodustavad 15% puudest. (Ratas 2008) Planeeritava ala edela nurgas, raudtee ääres, kasvavad vanemad ja suuremad puud, mis on ligi 150 aastat vanad ja moodustavad osa endise suvemõisa algsest haljastusest. Vanusest tingituna ja hooldamatuse tõttu on nende puude seisukord enamuses halb. Harilikud jalakad on kõik kahjustatud jalakasurma (Graphium ulmi Schwartz) poolt. Vanimal ja suurimal harilikul vahtral on harude vahel suur seenetanud lõhe, mis paljastab mädanenud puidu tüves, see tähendab, et puu on inimestele ja nende varale ohtlik. (Aaspõllu 2009) 24
Istutatud puid leidub nii elamute aedades kui ka Tallinna Farmaatsiatehase hoovis. Tehase hoovis kasvavad puud on tugevalt tagasi lõigatud. Puud on köndistatud ja tüvedes levib mädanik. Paremas seisukorras on elamute aedades olevad puud. Hinnalisemad puud on Seebi tänav 5 aia äärsed pärnad. (Aaspõllu 2009) Palju puid ja põõsaid kasvab ebasobivas kohas. Osade puude juurestik on tunginud vundamendi alla, osad paiknevad hoonetele liialt lähedal (murdumisohtlikult lähedal) ning osad kasvavad ehitise konstruktsioonil. Esineb tüvede ja okste mehaanilisi vigastusi ja muid kahjustusi. (Ratas 2008) Suurem osa Farmaatsiatehase hoovist on kaetud kõvakattega, kohati esineb muru. Elumajade hoovide taimestik on harilik sellist tüüpi majade hoovidele muru, üksikud ilutaimed ja viljapuud. Planeeritava ala kontaktvööndis on haljastus suhteliselt vähene, eriti Pärnu mnt kruntidel. Suurima lähima haljasala moodustab Tallinna I Internaatkooli hoovi haljastus, see ei ole aga mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tähtsuselt järgmise haljastuse osa moodustab elamuhoovide haljastus, mis ei ole samuti avalik ruum. Ainsaks avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasalaks võib lugeda raudteekoridori idapoolset külge, kus on palju võsastunud kõrghaljastust. Planeeritaval alal märkimisväärne loomastik puudub, kuna tegemist on linnakeskkonnaga. Tõenäoliselt esineb linnakeskkonnale tüüpilisi linde. 4.8 Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid Planeeritavale alale ei jää kaitstavaid loodusobjekte (Joonis 3). Planeeritavast alast 30 m kaugusel põhjas asub kaitsealune üksikobjekt hariliku hobukastani leinavorm, mille ümber on 20 m raadiusega kaitsetsoon. Alast 500 m kaugusel kagus on III kaitsekategooria taime leiukoht kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius). Lähim Natura 2000 linnuala Paljassaare linnuala (RAH0000095) jääb planeeritavast alast 6,5 km kaugusele põhja, lähim Natura 2000 loodusala Rahumäe loodusala (RAH0000451) jääb 2,2 km kaugusele edelasse (Joonis 3). Lähimad kaitsealad on Oravamäe park (KLO10605, 1,6 km lõunas), Tuvi park (KLO1200079, 1,8 km põhjas), Löwenruh park (KLO1200212, 2 km loodes) ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (KLO1000548, 2,2 km edelas). (Allikas: EELIS: KeM Info- ja Tehnokeskus 14.07.2009) Ala põhjaserva jääb Tondi raudteejaama peahoone (arhitektuurimälestis 27851) ja selle kaitsevöönd (Joonis 4). Planeeritavast alast paarikümne meetri kaugusel läänes aadressil Tondi 42 asub Sprincktal-i suvemõis (18. 20. saj, arhitektuurimälestis 8823) ning mõnekümne meetri kaugusel loodes aadressil Kotka tn 44 puithoone endine suvemõis (arhitektuurimälestis 27913) (Allikas: Maa-amet 14.07.2009). 25
Tondi ja Seebi tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu Joonis 3 Kaitsealused objektid planeeritava ala ümbruses (allikas: Maa-amet ja ITK) 26
Joonis 4 Planeeritava ala lähiümbruses paiknevad kultuurimälestised (allikas: Maaamet) 4.9 Sotsiaal-majanduslik keskkond Kristiine linnaosas elab 2009. aasta novembri seisuga 29 398 inimest (www.tallinn.ee) ning Tondi asumis ca 3000 inimest. Rahvastikuregistri andmetel elab planeeritaval ala 19 inimest, korterite arvu ja Eesti keskmise leibkonna suuruse järgi võiks alal elada 57 inimest. Alal paiknevad nii elumajad kui ettevõtlus. Suurim ettevõte, mis pakub tööd 64 inimesele, on Tallinna Farmaatsiatehase AS. Tallinna Farmaatsiatehase AS on spetsialiseerunud pindmiste pooltahkete ravimivormide (salvid, kreemid, geelid jne) tootmisele ja arendamisele. Lisaks Tallinna Farmaatsiatehase AS le on alal Heidelberg Balticum ladu (3 töötajat), Grand Mööbli Stuudio ladu (3 töötajat), PAS Grindeks Eesti filiaal (7 töötajat), Raamatupidamisbüroo AR Tähelend (12 töötajat), Ilusalong Kaunis Kaunimaks, OÜ Tonerek Ehitus, OÜ Legeartis, OÜ Võlaabi, OÜ Airem, OÜ Kiirlugemiskool ja Lümfra (viimastes kõigis 2-5 töötajat). Seebi tänav 3 kinnistul toimetab ca 30 ettevõtet. 27
Ala lähiümbruses asub mitmeid sotsiaalse suunitlusega asutusi. Tondi tänava ning Haraka tänava vahelisel alal asub Tallinna I Internaatkool, Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliit ning samuti Tallinna Haraka Lasteaed. Lisaks asub kontaktvööndis Tallinna Terakese Lasteaed, Tallinna 26. Lasteaed ning Tallinna Kullatera Lasteaed. Tallinna I Internaatkool on õppeasutus vaimse ning füüsilise puudega lastele. Käo tänava äärse asub Päevakeskus Käo, mis pakub sotsiaalteenuseid raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lastele ja täiskasvanutele. Planeeritava ala läheduses Tondi tänaval asub Audentese Ülikool. Planeeritava hoonetekompleksi elanike jaoks on puhke- ning virgestusalade osas lähipiirkond rikas. Planeeringu lähedusse jääb mitu staadionit ja spordihoonet, mida on elanikel võimalik kasutada sportimiseks (pallimängud, tervisejooks, kepikõnd, aeroobika). Kontaktalas paikneb mitu tervishoiuasutust. Pärnu maanteel paikneb Dr Lõuk Hambaravi, kontaktala vahetus läheduses Dr Aderi Hambaravi ning Angessa Pihlakas ja Anu Männaste Hambaravi. Linnu tee ja Tondi tänava nurgas paikneb OÜ Tondi Hambaravikeskus. Suhteliselt lähedal asub ka Magdalena haigla. Planeeritavast alast idas Pärnu mnt ja Kohila tänava ristis asub Põhja Politseiprefektuur. 4.10 Tehiskeskkond Tondi ja Seebi tänava ning raudtee vahelisel alal paiknevad Tallinna Farmaatsiatehase AS administratiiv-, tootmis- ja laohooned, katlamaja, söökla, meditsiinipunkt, kütusehoidla, maa-alune mahuti, varikatusega laoplats (materjalide ajutiseks hoidmiseks), garaaž-remonditöökoda, garaaž-ladu, maa-alused varjendid, 3 Eesti Energia Jaotusvõrgule kuuluvat alajaama, 4 eluhoonet, kontorihoone ja kuurid. Nimetatud alal on paiknenud nüüdseks likvideeritud maapealne vana kütusehoidla ja maa-alused mahutid. (Eller 2009) Alal on olemasolevad tehnovõrgud vesi, kanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon, elekter ja gaas. Planeeritaval alal kehtib lennuvälja lähiümbruse piirang, mis tähendab, et sinna ei tohi ehitada kõrgemaid hooneid kui 98 m merepinnast. Keskmine maapind on Tondi tn 33 kinnistul ca 22 meetrit merepinnast, seega kõrghoone tipuks jääb vastavalt ca 76 meetrit maapinnast. Planeeritavat ala läbib raudtee ja raudtee kaitsevöönd, mis linnades on 30 m äärmise rööpme teljest. Raudtee kaitsevöönd on raudteeliikluse häireteta toimimise tagamiseks ja raudteelt lähtuva kahjuliku mõju vähendamiseks. Raudtee kaitsevööndis ei tohi takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit ega ohustada liiklust. Raudtee kaitsevööndis võib maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde tegemine, metsaraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudtee valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Samuti peab eelnevalt kirjaliku nõusoleku võtma hoonete ja rajatiste ehitamise, seadmete ja materjalide ladustamise ja paigaldamise korral, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis. 28
Tondi kõrghoonete piirkond jääb Lilleküla-Laagri raudteelõigu eriti ohtlikule alale (ohuala raadius 70 m) ja väga ohtlikule alale (ohuala raadius 250 m). (Tallinna Tuletõrje ja Päästeamet 2004) Planeeritavat ala piirab läänest Tondi tänav ja lõunast Seebi tänav. Pärnu mnt kulgeb alast 100-150 m kaugusel idas. Kontaktvööndi tänavatel on liiklus kahesuunaline. Planeeritava ala kontaktvöönd on ühistranspordiga hästi varustatud ning ühistranspordi liiklus on väga tihe, tagades hea ühenduse kesklinnaga. Mööda Pärnu maanteed kulgevad Tallinna bussiliinid, Tondi tänava ja Pärnu maantee vahel kulgeb trammitee ning raudtee. Kergliiklusteed hetkel planeeritava ala ümbruses puuduvad. 29
5 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAPROBLEEMID JA HINNANG OLULISE MÕJ U KOHTA Kõrghoonete rajamisega kaasneb liikluskoormuse tõus, millest omakorda on tingitud müra ja õhusaaste suurenemine. Detailplaneeringu ellurakendamisega kaasneda võiv täiendav õhusaaste tingib elukeskkonna halvenemise ja inimese tervisele kahjuliku mõju avaldumise. Suureneva liikluskoormusega suureneb müra- ja vibratsioonitase. Samas võib kompaktsem ja paremini planeeritud linnaruum luua võimalused auto kasutamisest loobumiseks, mis vähendaks liikluskoormust ja sellest tingitud keskkonnaprobleeme. Hoonete ja rajatiste ehitamisel võidakse sattuda varasemast tegevusest tingitud lokaalsele reostusele. Hoolimatu tegutsemise tulemusena võidakse tekitada tingimused reostuse levimiseks ümbritsevasse pinnasesse ja põhjavette. 2-3 maa-aluse korruse jaoks vajaliku vundamendikaevise rajamisega minnakse läbi diktüoneemakilda ning avatakse surveline Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekiht. Vundamendikaevisesse koguneb suurel hulgal põhjavett, mis tuleb kaevisest välja pumbata. Pikaajalise pumpamise tulemusena võib tekkida põhjavee alanduslehter, mis võib mõju avaldada nii taimestikule kui ka läheduses asuvatele põhjaveehaarde puurkaevudele. Diktüoneemakilda väljamisel kaasneb keskkonnareostuse oht, kuna diktüoneemakilt võib kokkupuutel õhuga iseeneslikult kuumeneda ja süttida. Väljatud diktüoneemakilta tuleb käidelda vastavalt ohtlike jäätmete käitlemise korrale. Diktüoneemakildas esineb radioaktiivset uraani ja tooriumi, mille lagunemisel tekib õhust raskem radioaktiivne gaas radoon. Kavandatavate hoonete maa-alustes ja esimeses maapealses korruses võib tulla probleeme radooniga, kui ei rakendata vastavaid ennetusmeetmeid. Rajatavad kõrgemad hooned heidavad pikemaid varje. Mõju kaitsealadele ja kaitsealustele objektidele puudub. Hoolimatul tegutsemisel võidakse kahjustada ala põhjaserva jäävat hetkel halvas seisus olevat Tondi raudteejaama peahoonet (arhitektuurimälestis 27851). 5.1 Mõju prognoosimise meetodi kirjeldus Mõju prognoositakse vastavalt juhendmaterjalidele (www.envir.ee). KSH raames teostati olulise mõju väljaselgitamiseks hüdroloogilis-hüdrogeoloogiline mõjude prognoos, sh mõju kõrghaljastusele (Tamm, Osjamet 2009), puurkaevude uuring (Osjamet 2009), liiklusprognoos (Metsvahi 2009), müra ja vibratsiooni uuring (Luik, Kaasik, Ründva 2009), radooni uuring (Petersell 2009), ehitusgeoloogiline- ja reostusuuring (Eller 2009), õhu uuring (Maasikmets 2009) ja insolatsiooni uuring (Ermann 2010). Detailne mõju prognoosimise metoodika on lahti kirjutatud igas KSH raames teostatud uuringu aruandes eraldi vastavalt uuritavale valdkonnale (Lisad 3-10). Keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatakse kõiki põhilisi keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus mõjutab tegevuse käigus ja edaspidi. 30
Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse erinevate alternatiivide korral olulisemate keskkonnaväärtuste lõikes, millel igal ühel on oma kaal. Mõju hindamisel arvestatakse kõiki olulisemaid keskkonnakaitselisi parameetreid ning mõju kaitstavatele väärtustele ja kaitsekorraldusega seatud prioriteetidele. Mõju hindamisel võetakse arvesse oluline vahetu, kaudne, kumulatiivne, sünergiline, lühi- ja pikaajaline, positiivne ja negatiivne mõju. Hinnatakse mõju veekeskkonnale, õhule, müra ja vibratsiooni tasemele, päikesevalguse varjutamisele, pinnasele ja maastikule, maakasutusele, taimedele ja loomadele, kaitsealadele ja kaitsealustele objektidele (sh rohealad, kultuurimälestised), sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, tehiskeskkonnale ja radooni riskile. 5.2 Mõju veekeskkonnale Detailplaneeringuga kaetud ala hüdrogeoloogilised tingimused on keerulised. Veekeskkonnale avalduva mõju hindamiseks koostati põhjavee mudel, milles eeldatakse, et kaevise rajamisel kasutatakse maapinnalähedases Kvaternaari- Ordoviitsiumi veekihis sulundseina, mis vähendab hinnanguliselt kuni 90% juurdevoolu nimetatud veekihist kaevisesse. Ilma sulundseinata oleks stabiliseerunud režiimi korral Kvaternaari-Ordoviitsiumi ühendatud veekihist juurdevoolav veekogus vahemikus 200-500 m 3 /d. (Tamm, Osjamets 2009) Hoonete kuni 9,5 m sügavuste vundamentide rajamiseks on vajalik Ordoviitsiumi- Kambriumi (O-C) veekihis saavutada veetaseme alandus, mis vastaks absoluutkõrgusele 12-13 m (praegune survetase on absoluutkõrgusel 17,5 m). Ärapumbatava vee kogus selliseks veetaseme alandamiseks on suur 6000-2500 m 3 /d kuue kuuse pumpamisperioodi juures. (Tamm, Osjamets 2009) O-C veekihist pumpamise mõju avaldub veetaseme alanemise näol Kvaternaari- Ordoviitsiumi veekihis alles 6-7 kuu kestusega pumpamise järjel. Kõige kiiremini hakkab Kvaternaari veetase O-C vee väljapumpamisel alanema peamiselt planeeringualast loodes asuvalt alalt, kus puudub veepidemeks olev diktüoneemakilt. Samuti ei jõua peale 6-kuulist pumpamist Kvaternaari veekihi veepinna langust kompenseerida ka Ülemiste järve poolt tulev põhjavesi. Kui peale 6-kuulist pumpamist on Tondi tänavast loodes näha maksimaalselt 0,4 m Kvaternaari veepinna alanemine, siis aastase pumpamise järel oleks alanemine samas kohas juba üle 3,5 m. Aastase pumpamise puhul ulatuks 2 m veetaseme alandus kaevisest 350 m kaugusele loodesse Västriku tänavani. (Tamm, Osjamets 2009) Arvestades kavandatud kõrghoonete jaoks rajatavatest kaevistest väljapumbatavaid suuri veekoguseid, on selge, et veekõrvaldusel on mõju Nõmme O-C põhjaveeressursile. Veeseaduse nõuete järgi on selliseks veekõrvalduseks vajalik vee erikasutusluba, mida ei pruugi saada arvestades kvaliteetse O-C vee väljapumpamist (alates veevõtust 500 m 3 /d on näiteks veehaarete puhul vajalik põhjaveevaru määramine). (Tamm, Osjamets 2009) Tallinna linna olulise ja parima kvaliteediga põhjaveeressursi vähendamine kaevisest vee väljapumpamise läbi on ebasoovitav. Kindlasti pole võimalik püsiv O-C põhjaveetaseme alandamine detailplaneeringus esitatud kaevise põhjade absoluutkõrgusteni. KSH ekspert soovitab 2-3 maa-alusest korrusest loobuda ja rajada ainult 1 maa-alune korrus. (Tamm, Osjamets 2009) 31
Tallinna ja Harjumaa O-C põhjaveevaru määramisel oli üheks peamiseks kriteeriumiks varude suuruse ja paigutuse määramisel nõue maksimaalselt säilitada O-C veekihi surveline seisund, seda ka O-C liivakivide avamusalal. Tallinna linna soov suurendada O-C Nõmme veevaru on seni tagasi lükatud just survetu olukorra tekkimise tõttu O-C veekihi servaalal (eriti peale Tallinna ümbruse lähivaldade O-C veevaru suurendamist aastal 2004). Sisuliselt muutub O-C veekiht planeeringuala ümbruses pikaajalisel pumpamisel survetuks, lisaks kvaliteetse O-C põhjavee ressursi raiskamisele tekib oht ka O-C veekihi veekvaliteedile, kuna survetus olukorras on võimalik maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata Kvaternaari- Ordoviitsiumi põhjavee sissevool. (Tamm, Osjamets 2009) Olemasolevat ja aktiivselt kasutatavat Nõmme O-C veevaru kahjustamata võiks lubada vaid lühiajalist ja nii väikest, kui tehniliselt võimalik O-C vee väljapumpamist ehituskaevisest. Ilmselt tuleb tööprojekti ja vee erikasutusloa taotlusega pöörduda ka Põhjavee komisjoni poole arvamuse saamiseks, seda võib küsida juba ka ennetavalt. (Tamm, Osjamets 2009) Detailplaneeringu ala ehitusaegse väljapumbatava vee juhtimiseks Linnu tee sademeveekollektorisse tuleb küsida tingimused ja nõusolek AS lt Tallinna Vesi. Arvestades suuri veekoguseid tuleb väljapumbatava vee juhtimisega alustamiseks valida suvine või talvine miinimumperiood, kuna suuri veekoguseid oleks oodata pumpamise esimesel kuul. Johtuvalt Linnu tee sademeveekollektori piiratud vastuvõtuvõimest tuleb ehitajal arvestada võimalusega, et valingvihmade ajal kaevisest väljapumbatava vee kogus on piiratud Linnu tee sademeveekollektori vastuvõtuvõimega. (Tamm, Osjamets 2009) Ehituskaevisest väljapumbatava vee juhtimise võimalikkuse kohta Linnu tee sademeveekollektorisse küsiti arvamust AS lt Tallinna Vesi. AS i Tallinna Vesi seisukoht on, et suvisel kuival perioodil ja talvel veetasemete miinimumperioodil (kui lumi ei sula) on kollektor võimeline keskmiselt väljapumbatavat veekogust vastu võtma. Ehitusel tuleb arvestada riskiga, et kui on vihmarohke ja lumesulamise periood, siis võib kollektor olla lühiajaliselt uputatud ja toru vastuvõtu võime on piiratud. Võimaluse korral tuleb ehitustöid planeerida talvel (külmaperioodil). Reaalseid alternatiivseid võimalusi vee ärajuhtimiseks ei ole. Oleks võimalik vesi ära vedada ka paakautodega, kuid antud veekoguste juures ei ole see majanduslikult otstarbekas. Arvestades Mustoja valgala suurust, ei põhjusta detailplaneeringu elluviimisel suurenenud katusepind ärajuhitava sademevee tippvooluhulga olulist suurenemist Mustoja suudmes. Praegune hoonete katusepind on ca 1,1 ha, see suureneb planeeringualal detailplaneeringu elluviimisel kuni 1,44 hektarini. Seda suurenemist saab vajadusel kompenseerida olemasolevate asfaltpindade asendamisega sademevett läbilaskva kõvakattega. (Tamm, Osjamets 2009) Detailplaneeringu kava järgi rajatavad keldrikorrused hakkavad oma suurte mõõtmete tõttu (detailplaneeringus on pikim keldrikorrus ca 200 m risti voolusuunaga) takistama praegust Ülemiste järve poolt Lilleküla poole tulevat Kvaternaari-Ordoviitsiumi põhjavee filtratsioonivoolu. Arvutuste tulemusel selgus, et keldrid käituvad Kvaternaari-Ordoviitsiumi veekihis põhjaveevoolu paisutavatena. (Tamm, Osjamets 2009) Veekindlate keldrikorruste rajamine põhjustaks kuni 1,5 m kõrguse Kvaternaari- Ordoviitsiumi veekihi veetaseme tõusu hoonete kaguosas vastu filtratsioonivoolu, 32
hoonete edelaosas allpool infiltratsioonivoolu põhjaveetase alaneks 0,2-0,5 m. (Tamm, Osjamets 2009) Arvestades et 2009. aasta uuringu käigus oli põhjaveetase valdavalt 2 m sügavusel maapinnast ja uurimisaegne (juuni 2009) põhjaveetase võib lumesula ja pikaajaliste sademete järgselt tõusta 0,5-1,0 m kõrgemale, on vähemalt kõrgveeperioodil hooneümbruse Kvaternaari-Ordoviitsiumi põhjavee taseme alandamiseks vajalik kuivenduse rajamine. (Tamm, Osjamets 2009) Erinevate infoallikate alusel asub Farmaatsiatehase territooriumil 6 tamponeeritud puurkaevu. Tallinna Farmaatsiatehase AS territooriumil asuvate puurkaevude uuringu tulemusel tuvastati 3 tamponeeritud ja 3 likvideeritud puurkaevu asukohad. (Osjamets 2009) Kõigis puurkaevude asendiplaanil (Lisa 5) märgitud kohtades tuleb olla kaevetööde käigus tähelepanelik, eriti aga 3 varem likvideeritud puurkaevude asukohas (puuduvad andmed nõuetekohase tamponeerimise kohta). Nõuetekohaselt tamponeerimata puurkaevude ümbruses esineb oht, et sügavate kaevetööde käigus (absoluutkõrgusest 17,5 m sügavamal) puurkaevu manteltoru vigastades hakkab Ordoviitsiumi-Kambriumi survelisest veekihist kaevu kaudu süvendisse toimuma põhjavee väljavool. Madalamate kaevetööde käigus (absoluutkõrgusest 17,5 m ülalpool) nõuetekohaselt tamponeerimata kaevu vigastades võib tekkida Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi reostusoht. (Osjamets 2009) Lähimad töötavad kaevud asuvad planeeringu alast piisavalt kaugel, mistõttu kavandatav tegevus nende veetaset ei mõjuta. (Tamm, Osjamets 2009) Ratsabaasi rajamisel detailplaneeringu alale tuleb rakendada sõnnikukäitluse tehnoloogiat, mis tagab sõnniku ohutu hoiustamise. Sõnnikuhoidla peab olema lekkekindel vältimaks pinna- ja põhjavee reostust. Sõnnikuhoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks hoidlasse. Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku või tuleb ära näidata, kui tihti kuhu sõnnik veetakse (lepingu olemasolu). Linnakeskkonnas on soovitatav sõnnikut pikaajaliselt alal mitte hoiustada vaid väikese aja järel teisaldada. Sõnniku pideval ära vedamisel peab sõnnikuhoidla mahutama vähemalt 1 kuu sõnniku. Sõnnikuveol peab vältima sõnniku sattumist keskkonda. Sõnnikuhoidla projekteerimisel tuleb konsulteerida vastava ala spetsialistiga. Kui sõnnikuhoidla ehitusel ja sõnniku käitlemisel peetakse kinni õigusaktidega seatud nõuetest ning heast tavast, siis oluline negatiivne mõju veekeskkonnale ratsabaasi rajamisel puudub. Muu spordihoone rajamisel (näiteks kergejõustikuhall vms) olulist mõju veekeskkonnale ei avaldata. 0-alternatiivil mõju veekeskkonnale puudub. Sarnaselt I alternatiiviga on 1 maa-aluse korruse rajamisel II alternatiivi puhul väike negatiivne mõju veekeskkonnale, kuid 2 ja rohkema maa-aluse korruse puhul ilmneb oluline negatiivne mõju. 5.3 Mõju õhule KSH käigus teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus uuringu, mille raames prognoositi kavandatava tegevuse mõju õhusaastele (Lisa 10). Prognoosarvutuste põhjal kasvab piirkonnas liiklustihedus Tondi tänaval kuni 23 300 sõidukini ööpäevas. 33
Tulemustest on nähtav mõningane CO saastatuse taseme kasv detailplaneeringu rakendumise korral, kuid seejuures ei ületata suure tõenäosusega 8 tunni keskmist piirväärtust (10 mg/m 3 ). NO 2 1 tunni modelleerimistulemustest nähtub, et suure tõenäosusega võidakse ületada tunnikeskmist piirväärtust (alates 1. jaanuar 2010 200 µg/m 3 ), kuna maksimaalsed tasemed planeeringualal võivad küündida kuni 210 µg/m 3. Piirväärtuste ületamise tõenäosus on olemas nii lämmastikoksiidide tunnikui ka aastakeskmiste piirväärtuste osas. (Maasikmets 2009) Suurimaks õhusaaste probleemiks planeeringualal on peened osakesed, mille kontsentratsioonid ületavad piirväärtusi juba praeguse liikluskoormuse puhul ning prognoosi kohaselt kasvavad kontsentratsioonid veelgi (Joonis 5). Peenosakeste 24 h saastatuse tasemed jäävad prognoosi kohaselt 2035. aastal vahemikku 50-200 µg/m 3 (piirväärtus 50 µg/m 3 ) ja aastakeskmised saastatuse tasemed 15-40 µg/m 3 (piirväärtus 40 µg/m 3, alates 1. jaanuar 2010 piirväärtus 20 µg/m 3 ). (Maasikmets 2009) Lähtudes peente osakeste prognoositavast saastatuse tasemest planeeringualal, tuleks kitsalt võttes loobuda alale eluruumide rajamisest. Peened osakesed on probleemiks ka mujal Tallinna kesklinnas ja selle ümbruses (Orru 2007), seega ei tohiks kesklinna piirkonnas enam elamuehitust arendada. See aga läheks vastuollu erinevate strateegiliste planeerimisdokumentide ja nendes püstitatud eesmärkidega võidelda valglinnastumisega läbi linnakeskuse tihendamise. Kavandatavast tegevusest loobumine (kõrghoonetest loobumine ja linnakeskuse tihendamisest loobumine) võib esile kutsuda äraspidise efekti. Nimelt jätkub sellisel juhul valglinnastumine ja suureneb vajadus sõiduautode kasutuse järgi, mis tõstab liikluskoormust ja õhusaastet veelgi. Arendades kesklinna läheduses välja tihedama asustusega alad, mis on hästi varustatud kergliikluse ja ühistranspordi võimalustega (kergliiklusteed, bussi-, rongi- ja trammiliinid), vähendatakse vajadust sõiduautode kasutamise järele ning luuakse võimalus õhukvaliteedi paranemiseks tulevikus. Tallinna linn koos linnaäärsete valdadega peab üheskoos rakendama meetmeid, et vähendada eraautode kasutust linnas ning soodustada ühistranspordi kasutamist. Ainult autokasutusest loobumist võimaldades on võimalik pikemas perspektiivis pidurdada autostumise kasvu ning parandada linnaõhu kvaliteeti. Lapsed ning lastehoiu teenust pakkuv asutus on õhusaaste osas nn riskirühm. Kuna lastehoiu asutuse ruume ja õueala ümbritsevad kõrgemad hooned, võivad need varjestada õhusaaste levikut väljastpoolt nimetatud alale. Samas võivad kõrged hooned ka takistada õhusaaste hajumist, mistõttu võivad kõrgenenud saasteepisoodid kesta kauem. Seetõttu on soovitatav tõsiselt kaaluda lastehoiuteenust pakkuva asutuse paigutamist planeeritavale alale. Samas tuleb meeles pidada asjaolu, et kui lastehoiuteenust pakkuvat asutust alale ei looda, tekitatakse täiendav vajadus auto kasutamiseks (vanemad transpordivad oma lapsi autoga päevahoidu ja õhtul päevahoiust koju). See aga halvendab õhusaaste olukorda veelgi. 0- ja II alternatiivi korral jätkuks autostumise kasv ja õhukvaliteedi halvenemine praegusel tempol. Ei looda võimalust õhukvaliteeti parandavate meetmete rakendamiseks (kergliiklusteed, ühistranspordi kasutamise soodustamine jne). Liikluskoormuse kõrval on planeeritaval alal õhusaaste allikaks ka puuküttega elamud. 34
Ratsabaasi rajamisel tuleb rakendada meetmeid, et hobuste elutegevuse jääkidest ei tuleneks ebameeldivaid häiringuid. Sõnnikukäitlus peab olema korraldatud viisil, mis minimeerib ebameeldiva lõhna teket ja levikut ümbritsevale alale. Sõnnikut tuleb hoiustada nõuetele vastavas sõnnikuhoidlas, mis on soovitatavalt pealt kaetud, et vältida sademetevee sattumist sõnnikusse. Sõnniku märgumisel sademeteveega intensiivistub ebameeldiva lõhna eritumine. Soovituslik on sõnnikut perioodiliselt alalt ära vedada, et minimeerida kohapeal hoitava sõnniku kogust ja sellest tekkivat ebameeldivat lõhna. Kui peetakse kinni õigusaktidega määratud normidest, siis muu spordihoone rajamisel olulist negatiivset mõju õhule tõenäoliselt ei avaldata. Joonis 5 PM 10 24 h saastatuse tase 2035. aastal µg/m 3, piirväärtus 50 µg/m 3 5.4 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele Müra Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks planeeringualal teostati auto-, trammi- ja rongiliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused kolmemõõtmelises akustilises mudelis (Lisa 7). Saadud tulemusi võrreldi Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. aasta määruses nr 42 segaaladele (III kategooria) esitatud nõuetega päevasel ja öisel ajavahemikul. Uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel kasutatakse normatiivina piirtaset. (Luik, Kaasik, Ründva 2009) 35
Planeeritavat ala läbival raudteetammil on 2 rööpapaari. Tallinn-Keila raudteelõiku läbivad Elektriraudtee AS reisirongid ja kaubarongid. Peamised müra-, vibratsioonija struktuurimüra allikad on kaubarongid oma suure massi ja pikkusega. Kuna pikemas perspektiivis on plaanis raudtee kaubavedude Tallinnast välja viimine, siis sellega väheneb ka müra ja vibratsiooni tase raudteega piirnevatel aladel. 2035. aasta müratasemete prognoosis on siiski arvestatud kaubavedudega Tallinnas. (Luik, Kaasik, Ründva 2009) Käsitletavast alast lõunas 4 km kaugusel asub Tallinna Lennujaam. Lennukoridor möödub detailplaneeringu ala lähedalt. Üksiku lennuki möödumine on eristatav hinnanguliselt kuni ühe minutilise ajaperioodi jooksul, kuid kuna normitud suuruseks on päevase ja öise ajavahemiku ekvivalentne müratase, siis ekvivalentsed müratasemed jäävad liiklusmüra piirtaseme piiridesse. Lennuliiklusest tingitud müratase päevasel ja öisel ajal ei suurenda liiklusest tingitud müratasemeid antud alal. (Luik, Kaasik, Ründva 2009) Arvutuste tulemustest selgub, et Tondi tänava autoliiklusest põhjustatud müra on planeeritaval alal domineeriv jättes tugevalt tahaplaanile perspektiivsest trammiliiklusest tuleneva müra. Samas võib eristada trammiliikluse puhul üksikuid mürasündmusi. Trammi liikumisel tekib müra kui vagunirattad puutuvad kokku rööbastega ja seetõttu tekkiv müra sõltub otseselt rataste ja rööbaste seisukorrast. (Luik, Kaasik, Ründva 2009) Seega võib eeldada, et uue trammiliini tekitatav müra on oluliselt väiksem kui praegu Tallinnas eksisteerivatel trammiliinidel. 2035. aasta prognoosi kohaselt tõusevad müratasemed fassaadidel praegusega võrreldes 2 db võrra. Teostatud arvutustest ja lähteandmetest selgub, et raudtee poolsetel fassaadidel müratasemed võrreldes 2008. aastaga ei tõuse. Raudtee poolt tekitatud müra aitaks vähendada planeeritaval alal raudtee äärde püstitatud 1 m kõrgused barjäärid (nt raudteeperroonid). (Luik, Kaasik, Ründva 2009) Planeeritavale alale ulatuvad Tondi tn auto- ja trammiliiklusest lähimate hoonete osade vahetus läheduses päevasel ajal 60-64/65-69 db (piirtase sõidutee/raudtee poolsel küljel 70 db) ning öisel ajal 55-59 db (piirtase sõidutee/raudtee poolsel küljel 60 db) müratasemed. Planeeritava ala sisealal (suunatud Kampri tänava poole) mõjuvad päevasel ajal valdavalt 50-54 db (piirtase päeval 65 db) müratasemed, mis on sobilik lasteasutuse mänguväljakuks (lasteasutuse mänguväljaku päevane taotlustase 60 db). Lastepäevahoiu asutuse mänguväljak on planeeritud linnaväljakule, mille asukoht on varjestatud nii raudtee kui ka auto- ja trammiliiklusmüra eest. Lasteasutuse siseruumides peab olema hoone fassaadi materjalidega tagatud müra summutamine nii, et siseruumides ei ületaks müratase määrusega kehtestatud nõudeid (rühmas 40 db, magamisruumis 35 db). Raudteeliiklusest ulatuvad raudtee poolsete hooneteni nii päevasel kui ka öisel ajal 55-59 db ja 60-64 db müratasemed (joonised lisas 7). (Luik, Kaasik, Ründva 2009) Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. aasta määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud kriitilisi liiklusmürataseme arvsuurusi (päeval 75 db ja öösel 65 db) planeeritaval alal ei ületata. (Luik, Kaasik, Ründva 2009) Kuna tegemist on suhteliselt kõrge liiklusmüratasemega piirkonnaga (nii Tondi tänava kui ka raudtee poolselt küljelt), siis tuleb hoonekompleksi välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul arvestada transpordimüra kõrgete tasemetega (vt pt 6). (Luik, Kaasik, Ründva 2009) 36
Trammitee väljaehitamine ja muu ühistranspordi edendamine loob eeldused liiklusmüra vähendamiseks tulevikus. Hästi toimiv ühistransport vähendab vajadust sõiduautode kasutamise järele linnas ja seega on võimalik autostumise ja liikluskoormuse vähenemine, mis omakorda vähendab mitmeid linnalisi keskkonnaprobleeme müra, vibratsioon, õhusaaste, avariid jms (leevendusmeetmed pt 6). 0- ja II alternatiivi korral jätkub müra taseme kasv vastavalt üldisele liiklussageduse kasvule. Trammiteed ei rajata, mistõttu müra taseme alanemist ette näha ei ole. I ja II alternatiivi puhul toimub ajutine müra taseme tõus hoonete ehitamise ajal. Kuna tegemist on lühiajalise häiringuga, mis kaob pärast ehitustööde lõppu, siis ei oma see olulist mõju üldisele müra tasemele. Vibratsioon Vibratsioonitasemeid reguleerib Sotsiaalministri 17.05.2002 aasta määrus nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Vibratsiooni levimist allikast (sh raudteest) hooneni mõjutab eelkõige maapinna geoloogiline ehitus ning maapinnalt hoonesse mõjutavad vundamendi ja kandekonstruktsioonide lahendused. Reeglina ei ole kehtestatud nõuded hoonetes ületatud, kuna vastavad piirväärtused on küllaltki leebed. Siiski tuleb maapinnas leviva vibratsiooniga arvestada vahetult raudteede äärde projekteeritavates hoonetes. (Luik, Kaasik, Ründva 2009) alal on suurima mõjuga vibratsiooni tekitajateks kaubarongid, jättes tugevasti tahaplaanile reisirongid. Kaubarongid on oma massilt kümneid kordi suuremad reisirongidest ning läbivad ala ühtlasel kiirusel peatusi tegemata. Reisirongidel on detailplaneeringu alal peatused ning seega läbivad enamus reisironge ala väikesel kiirusel peatudes Tondi peatuses. Eesti Vabariigi raudteepoliitika sätestab, et aastatel 2014-2017 on plaanis kaubavedude Tallinna kesklinnast väljaviimine Tallinna ümbersõidu ehituse teostamisega. Seoses Tallinna ümbersõidu teostumisega ei liikleks enam kaubarongid detailplaneeringu ala läbival raudteel ja sellega kaoks ka peamine vibratsiooniallikas. (Luik, Kaasik, Ründva 2009) KSH raames vibratsiooni mõõtmisi ei teostatud. Põhineti ekspertarvamusele. Reaalseid vibratsioonimõõtmisi oleks alal mõistlik läbi viia projekteerimisetapis, mille tulemused annaksid lisainformatsiooni konstruktiivse osa projekteerijale. I ja II alternatiivi puhul toimub ajutine vibratsiooni taseme tõus hoonete ehitamise ajal. Kuna tegemist on lühiajalise häiringuga, mis kaob pärast ehitustööde lõppu, siis ei oma see olulist mõju üldisele vibratsiooni tasemele ja seega ka inimese tervisele. 5.5 Mõju päikesevalguse varjutamise muutusele Päikesevalguse paistmise kestust eluruumidesse reguleerib Eesti Standard EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides. Standardis sätestatakse, et planeeringute koostamisel tuleb hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et eluruumides oleks tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Kõrghoonestuse puhul on lubatud insolatsiooni ühekordne katkestus, seejuures tuleb summaarset rahuldava 37
insolatsiooni kestust pikendada 3,5 tunnini ja üks ajalõikudest peab kestma vähemalt 2 tundi. Väljakujunenud struktuuriga linnakeskuste aladel või keerulises linnaehituslikus olukorras võib kohaliku omavalitsuse nõusolekul vähendada rahuldava insolatsiooni kestust 2,5 tunnini. Uusehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate elamute korterite insolatsiooni säilimine vähemalt 3 (2,5) tunni ulatuses, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest. Kuni 3-toaliste korterite puhul peab 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas. Standardis nõutud insolatsiooni kestus vähemalt 3 tundi pidevat päikesevalgust või ühekordse katkestuse korral 3,5 tundi on tagatud detailplaneeringu alaga piirnevatel Tondi tänaval säilivatel hoonetel ning Seebi tänav 8 hoonel. Kavandatava tegevuse korral ei ole nõutav insolatsioon tagatud Seebi tänava hoonetel nr 4 ja nr 6. Seebi tn 4 ja 6 hoonetel on minimaalne 2,5 tundi päikese valgust tagatud, kui hooned A ja B on kõrgusega 15 m (Joonis 6, Lisa 4). (Ermann 2010) Insolatsiooni kestvuse vähendamiseks 2,5 tunnini küsitakse kohaliku omavalitsuse nõusolek detailplaneeringu kooskõlastamise etapis. Kui kohalik omavalitsus nõusolekut ei anna, tuleb hooned projekteerida nii, et on tagatud Seebi tänav 4 ja 6 hoonete nõuetekohane insolatsioon. Seebi tänav 2 hoonele avaldab detailplaneeringuga ettenähtud hoonestus mõju, kuid seal ei ole insolatsioon standardi kohaselt nõutav kolmel korrusel on Seebi tänava pool ainult köögi aken. Katusekorrusel on kahetoaline korter, mille üks tuba on Tondi tänava poole ja sellele toale säilib standardis nõutud insolatsioon. (Ermann 2010) Kõrghooned detailplaneeringu kvartali siseselt ei vähenda teiste alale rajatavate hoonete vajalikku insolatsiooni, kuna eluruume on ettenähtud 30% ja nende asukoht on ülemistel korrustel. Hoonete omavahelised varjavad küljed tuleb jätta insolatsiooni mittevajavatele ruumidele. Igat hoonet tuleb vaadelda hoonete projekteerijatel eraldi. (Ermann 2010) Lasteasutuste mänguruumides on nõutav insolatsioon 3 tundi. Detailplaneeringuga on kavandatud lastehoiuruumid krundil positsioon 4 asuva kõrgema hoone kagu- ja edelafassaadide poolsetesse külgedesse, kus on vastav insolatsioon tagatud. Samuti puudub krundi lõunapoolsel küljel kõrgem hoonestus. Detailplaneering on kooskõlastatud ka Tallinna Haridusametiga. 0-alternatiivil mõju päikesevalguse varjutamisele puudub. II alternatiivi mõju insolatsioonile on sarnane I alternatiiviga või väiksem. Rajatavate hoonete arhitektuurses lahenduses ei tohi kasutada lahendusi, mis tekitavad ebameeldivaid peegeldusi. 38
Joonis 6 Insolatsioon detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses 5.6 Mõju maastikule ja pinnasele 2009. aasta suvel teostatud reostusuuringu käigus tuvastati detailplaneeringu alal 187 m 2 suurune naftasaadustega reostunud laik. Detailplaneeringu elluviimiseks tuleb reostunud pinnas puhastada (KM määrus nr 12 2. aprill 2004). Arvestades 39
reostunud pinnases naftasaaduste suhteliselt väikest sisaldust, reostuse väikest kogust ja lasumissügavust maapinnast ning negatiivse mõju puudumist piirkonna puurkaevudele, on reostuskoldest lähtuv keskkonnarisk suhteliselt väike. (Eller 2009) Vundamendikaevise rajamise käigus võidakse sattuda täiendavatele lokaalsetele reostuskolletele. Pinnase või pinnases paikneva põhjavee (pinnasevee) reostusnähtude ilmnemisel tuleb hinnata reostuse suurust ja ulatust. Olenevalt reostuse iseloomust ja ohtlikkusest, see lokaliseerida või likvideerida. Reostuse avastamisest tuleb teavitada Tallinna Keskkonnaametit, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Antud alal on sobivaim viis reostuse likvideerimiseks reostunud pinnase eemaldamine ja teisaldamine (asub väikesel ala ja madalal lasumissügavusel). Reostuse kohapealne puhastamine on ebaotstarbekas. Reostunud pinnast võib kasutada tööstustsoonis, näiteks prügila katmiseks, kuna naftasaaduste kontsentratsioonid pinnases jäävad allapoole tööstustsooni piirmäära. Kavandatav tegevus omab positiivset mõju pinnasele, kuna planeeringu elluviimise eelduseks on tuvastatud reostuse likvideerimine. Kui planeeritava ala pinnas puhastatakse vastavalt nõuetele, on ala sobiv elamu- ja ärimaaks. Planeeritavate hoonete vundamendikaevised on kuni 9,5 m sügavused, ulatudes kaevise põhjaga absoluutkõrgusele 12-13 m. Kaevise rajamisel eemaldatakse pinnakate (täitepinnas ning jää- ja meresetted) ning minnakse läbi diktüoneemakilda (lasub 3,80-9,50 m sügavusel maapinnast 2,60-5,30 m paksuse kihina). Väljakaevatava diktüoneemakilda ladustamiseks tuleb leida sobiv koht, vältides samas puistematerjali segunemist. Diktüoneemakilt võib pinnase ümberkorraldamise käigus avaneda hapnikule, mille tulemusena hakkavad toimuma keemilised protsessid, mis viivad diktüoneemakilda kuumenemise ja isesüttimiseni. Diktüoneemakilda süttimise tagajärjel võib tekkida ohtlik keskkonnareostus, seega on väga oluline järgida ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid. Detailplaneeritav ala on hoonestatud ja seega uute hoonete rajamisega olulist maastiku muutumist ega negatiivset mõju ei kaasne. Hetkel on osaliselt tegemist tootmisterritooriumiga, mis on korrastamata ja visuaalselt mittenauditav. Kavandatava tegevuse käigus rajatakse kaasaegne elu- ja ärikeskkond, mis pakub piisavalt vaba aja veetmise võimalusi ning mille piires on saavutatud tasakaal linnalise keskkonna ja haljasalade vahel. Seega võib öelda, et mõju maastikule on positiivse iseloomuga. Visuaalselt kaunid hooned vahelduvad linnaparkide ja muu haljastusega, mis loob elanikkonna poolt väärtustatud maastikupildi. Kõrghooned annavad linnaruumis maamärgi staatuse ning neid saab ehitada väiksema ehitusala ja suurema haljasalaga. Kõrgematelt korrustelt avanevad head vaated. 0-alternatiivi korral mõju pinnasele puudub. Maastikule avaldatakse negatiivset mõju, kuna ala jääb korrastamata. II alternatiivi korral muudetakse kogu detailplaneeringu ala tootmisüksuseks, mis ei ole parim lahendus linnalisse maastiku kujundamisel. Seega võib öelda, et II alternatiiv omab negatiivset mõju maastikule, kuna ei rakendata ala kogu arengupotentsiaali. 5.7 Mõju maakasutusele Kavandatava tegevusega tõstetakse planeeritaval alal maakasutuse intensiivsust 0,4-lt (ehitisregistri andmetel) tiheduseni 2,8. Selline tihedus võimaldab 20-30% 40
maapealsest kinnistu pinnast jätta haljastusele ning maapealse hoonestuse konfiguratsioon võimaldab kujundada päikeseküllaseid platse. Kesklinnalähedase maa tiheduse tõstmine on vajalik, et vähendada valglinnastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (autostumise kasv, õhukvaliteedi langus, tervist kahjustavate häiringute, nagu müra ja vibratsioon, kasv, veekeskkonna kahjustamine jne). Samas peab linnaline elukeskkond säilitama oma esteetilise väärtuse nii tehis- kui looduskeskkonna osas. Detailplaneeringu ala jääb elurajooni vahetusse lähedusse, mis võiks eeldada samasuguse linnamustri kasutamist. Aedlinnaks kujundamiseks on ala aga liialt liiklusvoogude vahel ning Pärnu maantee ärikvartali visuaalses tsoonis. Magistraaltänava, perspektiivse ja olemasoleva trammitee, raudtee ning perspektiivse kahetasandilise ristmiku lähivööndis ei ole väikeelamute ja tootmise paiknemine sobiv, kuna rajatud ressurssi ei kasutata optimaalselt. Planeeringulahendusega muudetakse ala maakasutus efektiivsemaks, kuna arenevas Tallinna linnaruumis kasutatakse maad ja muid ressursse senisest otstarbekamalt. Maakasutuse intensiivsuse tõstmine kesklinnalähedastel aladel, kus on olemas tehniline infrastruktuur, on seatud eesmärgiks ka Tallinna üldplaneeringus. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus omab positiivset mõju maakasutusele. Hetkel on suur osa planeeritavast alast (Tallinna Farmaatsiatehase territoorium) piiratud juurdepääsuga ja avalikust kasutusest väljas. Detailplaneeringu kohaselt kavandatakse alale kaubanduspindu, äripindu, ametipindu linnaosa valitsusele, lastepäevahoiu asutust, spordipindu jne. Antud lahendus pakub välja oluliseks koha väärtust tõstvaks teguriks avaliku pargiala kujundamist ja ratsabaasi vm spordihoone loomist. Tallinna kogemused näitavad, et hästi lahendatud pargid toovad kohale inimesi. Ala muutub inimestele kättesaadavaks ja meelepäraseks sihtkohaks. Kavandatav tegevus omab positiivset mõju maakasutusele, 0-alternatiivil mõju maakasutusele puudub, II alternatiivi korral maakasutuse efektiivsus väheneb ning kogu ala jääb avalikust kasutusest välja. KSH hinnangul on detailplaneeringu puhul tegemist optimaalse ja välisruumi suhtes tasakaalustatud planeeringulahendusega, kui rakendatakse KSH aruandes välja pakutud hoonete mahtude vähendamine (Seebi tänava äärsete hoonete kõrguse vähendamine 15 m-ni). Planeeringu kohaselt jääb 20-30% alast haljastusele (Kõrghoonete teemaplaneeringu kohaselt peab ala haljastuse ja avaliku ruumi osakaal olema vähemalt 20%, koostamisel oleva teemaplaneeringu Tallinna Rohealad kohaselt põhjapoolses otsas 30% ning lõunapoolses otsas 20%). Haljastuse osakaal planeeringus vastab kõrgema taseme planeeringutes sätestatule ja seega on kohane antud tingimustes. 5.8 Mõju taimkattele ja loomastikule Tegemist on maa-alaga, mille planeerimisel on võimalik säilitada heas seisukorras kõrghaljastus, mis kindlasti ilmestaks uut planeeritavat kvartalit. Planeeritaval ala on kavandatud likvideerida kaheksakümmend viis puud. Kahe teostatud dendroloogilise hinnangu (Ratas 2008, Aaspõllu 2009) keskmise alusel on planeeritud likvideerida kolm 2. väärtusklassi, kolmkümmend üheksa 3. väärtusklassi, nelikümmend üks 4. väärtusklassi ja kaks 5. väärtusklassi puud. Enamus likvideeritavatest puudest jäävad Tondi tn laienduse, Oksa tn pikenduse või Tondi tn ja Pärnu mnt vahelise 41
ühendustänava (perspektiivne Vaari tänav) alla. Tänavate asukohad tulenevad olemasolevast olukorrast või varem kehtestatud planeeringutest. Likvideeritavate puude haljastusväärtuse kompenseerimine nähakse ette vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005. aasta määrusega nr 45 kehtestatud Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimustele ja korrale. Likvideeritavatele puudele tuleb taotleda raieluba Tallinna Keskkonnaametist. Lähtudes puu ökoloogilisest ja esteetilisest väärtusest tuleb puu asendamisel arvestada likvideeritava puu rinnasdiameetrit, liiki, seisukorda ja kasvukohta, mis on kirjeldatud vastavate koefitsientidega. Kavandatav tegevus omab negatiivset mõju kõrghaljastusele, kuna likvideeritakse 3 väärtuslikku (2. väärtusklass) ja 39 olulist (3. väärtusklass) puud (kahe erineva haljastusliku hinnangu keskmine). Dendroloog Aino Aaspõllu soovitusel peaks säilitama kõik 2. klassi puud ja võimalusel säilitama 3. klassi puud, seega tuleb puude säilitamist kaaluda projekteerimise etapis. Tegevuse mõju saab leevendada asendusistutusega ning kui asendusistutusel järgitakse kehtestatud nõudeid ja ettekirjutusi, siis oluline negatiivne mõju kõrghaljastusele väheneb. 0-alternatiivi puhul puid ei likvideerita, II alternatiivi korral likvideeritakse suurem osa puudest, kuid ka sellisel juhul on vajalik asendusistutus. Detailplaneeringu elluviimisel tekkivat võimalikku põhjavee alanduse mõju piirkonna kõrghaljastusele hinnati hüdroloogilist situatsiooni imiteeriva mudeliga. Tondi tänavast loodes asuval alal on olnud probleemiks liigniiskus, mida tekitab Ülemiste järve poolt filtreeruv põhjavesi, O-C survelisest veekihist mattunud klindiastangust väljavoolav vesi ning raskused sademevee ärajuhtimisega. Puude seisukohalt oleks väike veetaseme alandamine siin isegi hea. Vegetatsiooniperioodil peaks põhjavesi paiknema sügavamal kui 0,4-0,5 m. Kindlasti, ei saa aga lubada veetaseme alandamist sellisel määral, et puude juured ei ulatuks enam Kvarternaari veekihist toituma. (Tamm, Osjamets 2009) Mudeli tulemustest selgus, et ilma O-C veekihis veetaseme alandamiseta, pole vaid Kvaternaarisetteid avava kaevise mõju ümbruse kõrghaljastusele oluline kuna väljapumbatava vee kogus oleks väike (alla 10 l/s) ja seda kompenseerib Ülemiste järve poolt tulev põhjaveevool ja sademed. Planeeringualal ei jää säilitatavad puude juured kuivaks, kui kaeviste rajamisel kasutatakse sulundseina. (Tamm, Osjamets 2009) Juhul kui vundamentide ehitusel isoleeritakse sulundseinaga Kvaternaari- Ordoviitsiumi veekiht ja alandatakse veetaset Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-C) veekihis absoluutkõrgusele 12-13 m, hakkab vee väljapumpamise mõjul Kvaternaari- Ordoviitsiumi veekihi veetase alanema alles 6 kuulise pumpamise tagajärjel. Esimesena hakkab Kvaternaari-Ordoviitsiumi veekihi veetase langema planeeringualast loodes, kus puudub veepidemena käituv diktüoneemakilt. Negatiivne mõju kõrghaljastusele ilmneks 7-8 kuud kestva pumpamise tagajärjel. (Tamm, Osjamets 2009) Seega, kui vundamendi kaevisest vee väljapumpamisel kasutatakse leevendusmeetmeid ja peetakse kinni ajalistest piirangutest (kuni 6 kuud), siis oluline mõju kõrghaljastusele puudu. 0-alternatiivi puhul vundamendikaevist ei rajata ja mõju puudub, II alternatiivi korral sõltub mõju rajatavate maa-aluste korruste arvust, mis tõenäoliselt ei ületa I alternatiivi. 42
Kuna suurem osa territooriumist on kaetud kõvakattega, siis oluline negatiivne mõju muule taimestikule puudub nii 0-, I kui ka II alternatiiv puhul. Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane positiivne mõju taimestikule, kuna ala korrastatakse ja haljastatakse (rajatakse tänavahaljastus, park jms). Kavandatav tegevus, 0-alternatiiv ega II alternatiiv ei oma mõju loomastikule. 5.9 Mõju kaitsealadele, kaitsealustele objektidele (sh rohealadele) ja kultuuripärandile Kui vundamendikaevisest vee väljapumpamine kestab kuni 6 kuud ning kaevise rajamisel kasutatakse sulundseina, siis ei seata tõenäoliselt ohtu planeeritavast alast 30 m kaugusel põhjas asuvat kaitsealust hariliku hobukastani leinavormi. Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju looduskaitselise väärtusega objektidele. Mõju looduskaitselise väärtusega objektidele puudub ka 0- ja II alternatiivi korral. Mõju NATURA 2000 aladele puudub kõikide alternatiivide korral, kuna kavandatava tegevuse mõju ei ulatu ühegi NATURA 2000 alani. Kavandatava tegevusega ei tohi kahjustada ala põhjaserva jäävat Tondi raudteejaama peahoonet (arhitektuurimälestis 27851) ning kinnismälestise kaitsevööndis olevaid objekte. Detailplaneeringu ala projekteerimise käigus tuleb leida lahendus arhitektuurimälestise restaureerimiseks. Teisi läheduses asuvaid kultuurimälestisi kavandatud tegevusega ei ohustata, kui suudetakse kinni pidada ettevaatusabinõudest. Detailplaneeringu ala ei lange Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused rohelise võrgustiku tuumalale, rohekoridorile ega väärtuslikule maastikule. Seega, kavandatava tegevusega ei avaldata mõju maakonna tähtsusega rohevõrgustiku elementidele. Koostamisel oleva teemaplaneeringu Tallinna rohealad kohaselt jääb detailplaneeringu ala idaserva (raudteest idas) rohekoridor või rohekoridori vajadusega ala. Rohekoridoriks on planeeritud vähemalt 50 m laiune haljastatud riba, kuid hetkel ei ole see tagatud. Nimetatud rohekoridori piires paiknevad mitmed olemasolevad hooned, mis jäävad kohati kõigest 30 m kaugusele raudteest. Käsitletava rohekoridori osas ei ole muutust näha ka tulevikus. Pärnu mnt 158 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kehtestatud hoonestusalad on määratud raudtee kaitsevööndi piirini (30 m raudteest). Raudtee ja hoonete vaheline ala on planeeritud Tondi tänavast Järve keskuseni viiva perspektiivse tänava ehitamiseks, mille raudtee poolsele küljele on kavandatud tänavahaljastus. Seega, ei ole olemasoleva olukorra ega kehtestatud detailplaneeringute kohaselt võimalik täita koostamisel oleva rohealade teemaplaneeringu eesmärki. Teemaplaneeringuga määratud rohekoridori alale on võimalik rajada kas kitsam haljastatud riba (kuni 30 m perspektiivsest teest loobumise korral), haljastutee (rohelises koridoris paiknev kergliiklustee) või tänavahaljastus perspektiivse tee ja raudtee vahele. Sealjuures ei tohi kõrghaljastus piirata raudtee nähtavust raudteekaitsevööndis. Raudteekaitsevööndis teostatavad looduskeskkonda muutvad tegevused tuleb kooskõlastada AS ga Eesti Raudtee ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Perspektiivse tee rajamisel, raudteega paralleelselt planeeritava ala idaserva, avaldatakse negatiivset mõju kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku elemendile. 43
Negatiivset mõju on võimalik leevendada alternatiivsete rohealade rajamisega. Detailplaneeringuga on kavandatud raudtee Tondi tänava poolsesse äärde 30 m laiune rohekoridor (laiendatud rohealade teemaplaneeringuga ette nähtud tänavahaljastust). Täiendatavalt on vajalik rajada perspektiivse tänava ja raudtee vahele võimalikult lai haljastatud riba. Perspektiivse tee projekteerimise ajaks tuleb lahendada teemaplaneeringute Tallinna rohealad ja Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed vastuolu. 0-alternatiivi ja II alternatiivi mõju kohalikule rohevõrgustiku elemendile sarnaneb I alternatiiviga, kuna raudtee kõrvale planeeritud perspektiivne tee on sinna kavandatud teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. 5.10 Sotsiaal-majanduslik mõju Kavandatava tegevusega rajatakse alale kuni 300 korterit, mis tähendab, et elanike arv Tondi asumis ja Kristiine linnaosas suureneb (Eesti keskmise leibkonna järgi arvutades 700 elaniku võrra). Kuna uutesse elamutesse ostavad kortereid keskmise ja keskmisest suurema sissetulekuga inimesed, siis on oodata piirkonnas teatavat elatustaseme tõusu. Kavandatava tegevuse käigus kolib alalt ära praegune ala suurim tööandja Tallinna Farmaatsiatehase AS. Asemele on planeeritud kuni neli ärihoonet ja kakskümmend üheksa äriruumidega korterelamut. Planeeritud on kaubanduspinnad, äripinnad, ametipinnad linnaosa valitsusele, pinnad lastehoiuteenust pakkuvale asutusele ja spordipinnad. Seega, tõenäoliselt pakutavate töökohtade arv alal suureneb. Kvartali keskele tornhoone esimesele korrusele on kavandatud 4-rühmaline lastepäevahoid ca 100-le lapsele, mis hakkab teenindama detailplaneeringu ala ja selle lähiümbruse peresid. Ala sobivust lastepäevahoidu pakkuvale asutusele käsitletakse vastavalt peatükkides 5.3, 5.4 ja 5.12. Lähiala olemasolevaid sotsiaalse suunitlusega asutusi kavandatav tegevus oluliselt ei mõjuta. Peaväljaku ja raudtee vahele kavandatakse spordihoonet (detailplaneeringu eskiisi kohaselt ratsabaasi vms spordihoonet) ja hoone taha raudtee ehituskeeluvööndisse väliväljakut. Ratsabaasi (muu spordihoone) rajamine saab olema oluliseks koha väärtust tõstvaks teguriks ning ala tõmbekeskuseks. Ratsabaasi rajamisel peab arvestama, et hobuste tallid peavad võimaldama loomade piisavat eraldatust, et linnakeskkonna sagin ei avaldaks negatiivset mõju loomade tervisele. Ratsabaasi projekteerimisel tuleb konsulteerida vastava eriala spetsialistiga. Ratsabaasi kolimisel endiselt asukohalt detailplaneeringu alale, peab säilima sotsiaalse suunitlusega organisatsioonidel võimalus kasutada ratsabaasi teraapias. Kolmnurksele alale raudtee ja Tondi tänava vahele on kavandatud park, kus on kõrghaljastus, piisavalt kohti istumiseks, purskkaev, lastele mänguväljakud ja koerte jalutusväljakud. Tallinna kogemused näitavad, et hästi lahendatud pargid toovad kohale inimesi. Spordihoone (ratsabaas), park, linnaväljak ja raudteeäärne haljaskoridor loovad head võimalused elanike vabaaja veetmiseks ning muutuvad meelepäraseks sihtkohtadeks ümbritseva ala elanikele. Kavandataval tegevusel on positiivne sotsiaal-majanduslik mõju. 0-alternatiivil mõju sotsiaal-majandusele puudub. Farmaatsiatehase laiendamisega II alternatiivi korral 44
suurendab töökohtade arv, kuid samas jääb ala inimestele suletuks ning ei parane vaba aja veetmise võimalused, seega mõju on neutraalne. 5.11 Mõju tehiskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerumisel likvideeritakse amortiseerunud Tallinna Farmaatsiatehase AS tootmishooned, mis oma vormilt ja väljanägemiselt ei ole sobilikud kesklinnalähedasse linnapilti. Planeeringuga seotakse koha ajalooline hõng kaasaegse linnalise ruumiga ning saavutatakse seeläbi uus arhitektuurse keskkonna kvaliteet. Detailplaneeringu ala tehnovõrkude planeerimisel tuleb arvestada olemasolevate transiitset tähtsust omavate rajatistega. Planeeringu ellurakendamisel peab hoiduma olemasolevate tehnovõrkude (vesi, kanalisatsioon, sademetevee kanalisatsioon, elekter, gaas) kahjustamisest. Tehnovõrkude kaitsevööndis töötades tuleb tegevusest teavitada võrkude valdajat. Kavandatava tegevusega rajatakse alale kergliiklusteed, mis kulgevad mööda Tondi tänavat kuni raudteega ristumiseni, mööda raudtee läänepoolset külge ja mööda raudtee idapoolset külge kuni ristumiseni Hallivanamehe teega. Lõokese tänava sihis on kavas pikendada kõnniteed raudteeplatvormini, trammipeatuse põhjapoolsest küljest, aga raudtee platvormi otsani. Tondi tänavale on planeeritud perspektiivne trammitee, mis loob võimaluse autokasutust vähendada ja eelistada ühistransporti. Jalakäigu, kergliikluse ja ühistranspordi võimaluste parendamise seisukohalt omab kavandatav tegevuse olulist positiivset mõju. Planeeringuga on kavandatud alale Vaari tn pikendus Tondi tänavani ning läbi rajatava raudteealuse tunneli raudtee kõrvale kavandatud perspektiivse tänavani. Raudtee kõrvale kavandatud perspektiivne tänav, selle ning Pärnu mnt vahelises osas kulgev Vaari tn on kavandatud varem koostatud detailplaneeringutega ning K- Projekt AS tööga nr 08013 Tallinn-Paldiski raudtee äärse tänava eskiisprojekt. Läbi planeeritava ala on kavandatud Oksa tänava pikendus, mis kulgeb Tondi tänavani. Kavandatav tegevus omab positiivset mõju sõiduteedele. Parkimine on lahendatud planeeritava ala piires, valdavalt kahel kuni kolmel maaalusel korrusel. Tondi 33 kinnistul on osa parkimist planeeritud 1. korruse tasapinnale keskplatsi alla. Parkimiskohtade (1129) planeerimisel on lähtutud Tallinna parkimise korralduse arengukavast aastateks 2006-2014 (Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsus nr 329). Arvestades hüdroloogilis-hüdrogeoloogilise uuringu tulemustega, ei ole soovitatav rajada hoonetele 2-3 maa-alust korrust. Piirduda tuleks 1 maa-aluse korrusega ning planeeritud hoonete mahu säilitamiseks on mõistlik parkimine lahendada alternatiivsete parkimislahenduste abil nagu maapealne parkimismaja, parkimiskohad 1 maa-alusel ja soklikorrusel või parkimine hoone kõrgematel korrustel ligipääsuga autoliftist. Planeeringu koostamisel on arvestatud lennuvälja lähiümbruse piiranguga (hoonete maksimaalne kõrgus 98 m merepinnast) ja seega ei avaldata mõju lennuliiklusele. Planeeritavat ala läbib raudtee ja selle kaitsevöönd. Detailplaneering ja ehitusprojekt tuleb kooskõlastada AS Eesti Raudtee ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Enne tööde teostamist raudtee kaitsevööndis tuleb võtta kirjalik nõusolek AS lt Eesti Raudtee ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. 45
Kuna kõrghooned rajatakse raudtee eriti ohtlikule (70 m raudteest) ja väga ohtlikule alale (250 m raudteest), siis seatakse ohtu suure hulga inimeste tervis ja vara. Ohu minimeerimiseks ehitatakse planeeringu kohaselt raudtee ristumised sõidu- ja kergliiklusteedega ümber kahetasandilisteks. Kahetasandilised ristmikud vähendavad oluliselt rongi rööbastelt välja sõitmise ohtu, kuna likvideeritakse peamine rongiavariide allikas (auto ja rongi kokkupõrge raudtee ülesõidukohal). Sellega väheneb ka oluliselt kaubarongide ohtlikest veostest tingitud risk inimese tervisele. Lisaks on kogu raudtee ulatuses kavandatud rajada detailplaneeringu alale ohutusbarjäärid ning raudtee ja hoonete vahele kõrghaljastus, mis samuti vähendavad raudtee ohtlikest veostest tingitud ohtu. Kavandatav tegevus omab positiivset mõju tehiskeskkonnale, 0-alternatiivil mõju puudub. II alternatiivi puhul võib negatiivseks lugeda asjaolu, et väheneb ala atraktiivsus elanikele ja külastajatele ning linnakeskkonnast jäetakse osa maad inimeste kasutusest välja, laiendades sellel tööstust. 5.12 Radoonirisk Detailplaneeringu ala jääb Põhja-Eesti radooniohtliku vööndi piiridesse. Radoon (Rn- 222) on inertne gaas, mis eraldub kivimis oleva uraani (raadiumi) radioaktiivsel lagunemisel ning liigub kivimi poore ja lõhesid pidi kõrgemale väiksema rõhu suunas. Kaasaja meditsiini seisukohalt on Rn ja selle tütarelemendid tervistkahjustavad. Need jõuavad inimorganismi peamiselt hingamisel ja on olulised kopsuvähi põhjustajad. Eriti ohtlik on Rn suitsetajatele. Rn pääseb inimorganismi esmajärjekorras majade siseõhus levivast Rn. Pinnas on majade siseõhu peamine Rn allikas. (Petersell 2009) Detsembris 2009 teostati detailplaneeringu alal radooni sisalduse mõõtmised pinnaseõhus ning anti hinnang ala radooniohtlikkuse ja looduskiirguse kohta. Tondi ja Seebi tänava maa-alale rajatud uuringupunktide andmetel varieerub Rn sisaldus pinnaseõhus laiades piirides otsemõõdetult 8-97 kbq/m 3 ja pinnases U (Ra) sisalduse järgi kujunev (arvutatud) 9-82 kbq/m 3 (Lisa 8). Kõrged sisaldused ületavad piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiri (50 kbq/m 3 ) kuni 2 korda. (Petersell 2009) Looduslikud tingimused muutuvad oluliselt, kui hakatakse ehitama, eriti, kui rajatakse maa-alused korrused. Alandades põhjavee/pinnasevee taset, suureneb Rn-risk. Samuti suurendab Rn-riski diktüoneemakilda ja oobolusliivakivi purustamine. Purustatud diktüoneemakilda lasundi õhus ületab Rn sisaldus 500 kbq/m 3 piiri. (Petersell 2009) Vastavalt Eestis kehtivatele piirnormidele, kuulub detailplaneeringu ala kagu osa (uuringupunktide 2005, 2006 ja 2010 piirkond; joonis 7) kõrge Rn-riskiga alade kategooriasse, st Rn-vastased meetmed on vajalikud. Juhul, kui alandatakse põhjavee/pinnasevee taset ala loodeosas (uuringupunktide 2008 ja 2009 piirkond) muutub ka see kõrge Rn-riskiga alaks. Alad, kus maa-aluste ehituste käigus purustatakse looduslikus lasundis levivat diktüoneemakilta, muutuvad eriti kõrge radooniriskiga aladeks. (Petersell 2009) Hoonete rajamisel tuleb kindlasti rakendada Rn-tõkke meetmeid. Vundamendikaevisest välja kaevatud diktüoneemakilda segunemisel alale jääva pinnasega võidakse tekitada olukord, kus tuulevaikse ilmaga on radooni normatiivid ületatud ka ala välisõhus. Sellise olukorra vältimiseks on vajalik kaevisest väljatud diktüoneemakilt alalt ära vedada. 46
Joonis 7 Radooni uuringupunktide asukohad ja määratud sisaldused 2009. aastal Kui hoonete rajamisel kasutatakse Rn-tõkke meetmeid, vundamendikaevisest välja kaevatud diktüoneemakilt antakse kohe pärast välja kaevamist üle ohtlike jäätmete 47