Spordimeditsiini Sihtasutus Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST Noorsportlaste tervisekontrolli uuring Koostajad: dr Krista Veevo dr Stela Kilk Juhendaja: dr Leena Annus Tallinn 2014
Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 3 2. NOORSPORTLASTE TERVISEKONTROLLIST JA UURIMISTÖÖST... 4 3. KOORMUSTESTID NOORSPORTLASTE TERVISEUURINGUTES... 6 4. UURIMISTÖÖ METOODIKA... 8 5. TULEMUSED... 9 6. KOKKUVÕTE... 20 7. KASUTATUD ALLIKAD... 21 LISA 1. UURINGU ANDMED 2013... 22 LISA 2. KEHAMASSIINDEKSID 2013... 23 2
1. SISSEJUHATUS Alates 2000. aastast toimub noorsportlaste tervisekontroll Eesti Haigekassa spordimeditsiinilise terviseuuringute ennetusprojekti Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks raames. Noorsportlased on käesolevas projektis alates 2012. aastast 9-19aastased (varem 7-19aastased) vähemalt 5 tundi nädalas treenivad noored. Hinnanguliselt on Eestis 80000 noorsportlast (EOK, Eesti Spordikongress, Spordi, tervise ja tervisekontrolli töörühm, 86). Spordimeditsiinilise terviseuuringu peamisteks eesmärkideks on vastunäidustuste ja osaliste piirangute väljaselgitamine spordiga tegelemiseks ning selliste terviseriskide avastamine, mis võivad edaspidi põhjustada äkksurma, vigastusi ja haigusi. Tervisekontrollil saadud tulemused on olulised nii sportlastele ja nende vanematele, tervisekontrolli läbiviiatele kui ka noortespordi organiseerijatele. Treeneritele annavad noorsportlaste terviseuuringud olulist teavet ja tuge Spordiseaduse 6 lg 2 täitmiseks, mille järgi treener peab jälgima treeningkoormuste vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. (Spordiseadus 2006) Terviseuuringute tulemuste interpreteerimisel, otsuste tegemisel ja nõuannete edastamisel tervist säästvaks sportimiseks omavad hindamatut tähtsust antud populatsiooni kehalist seisundit iseloomustavad soo- ja vanuselised keskmised näitajad. Teadaolevalt ei ole Eestis sellekohast andmestikku olemas. (Spordimeditsiini Sihtasutuses on tehtud viimased kokkuvõtted 2009. a.) Seetõttu on Sport EST klastri meetme raames Eestis sellises ulatuses esmakorselt ette võetud noorsportlaste tervisekontrolli tulemusi analüüsiv uurimistöö, milles on kajastatud nii tervise kui töövõime näitajad. Uurimistöö tulemusi saab esitada avalikuks kasutamiseks kõigile noorsportlaste tervisekontrolliga tegelevatele isikutele ja asutustele. Laiemaks eesmärgiks on klastri ühe sihtgrupi, noorsportlaste, tervisekontrolli tulemuste ühtlasem tõlgendamine ja objektiivsem tervisliku seisundi hindamine. Sedamööda areneks otseselt spordimeditsiini tervisekontrolli valdkond. 3
2. NOORSPORTLASTE TERVISEKONTROLLIST JA UURIMISTÖÖST Noorsportlaste tervisekontroll sisaldab noorsportlaste spordimeditsiinilise terviseuuringu juhendi järgi: Anamneesi o Üldine o Meditsiiniline o Spordialane o Vereringe riskifaktorid Füüsikalist uuringut o Kehalise arengu hindamine (pikkus, kehamass, KMI (kehamassiindeks)) KMI= kehamass (kg)/pikkus (m²) o Organsüsteemide kliinilis-füüsikaline uurimine Funktsionaalset uuringut o EKG-koormustest o Kardiopulmonaalne koormustest Tervisekontrolli kokkuvõttes antakse hinnangud tervisele, füüsilisele arengule, töövõimele ja südame-vereringe adaptatsiooniprotsessidele. Hinnangud on aluseks sportimissoovituste edastamisel sportlasele ja lapsevanemale. Treeneri teavitamine toimub treeningkoormuste osas delikaatseid isikuandmeid avaldamata. Eesti Spordimeditsiini Klastri juhtimisel teostatud uurimistöös on analüüsitud Spordimeditsiini Sihtasutuses 2013. a. esimese poolaasta jooksul tervisekontrolli läbinud noorsportlaste näitajaid. Spordimeditsiini SA on 1998. a. avalikes huvides loodud spordimeditsiini ja sporditeaduse arendamise asutus, mis on ellu kutsutud Eesti Kultuuriministeeriumi ja eesti Olümpiakomitee poolt. 4
Spordimeditsiini SA on klastri juhtpartner ja kõige suurema teenindava kontingendiga asutus Eestis. Uurimistöö läbiviijad on Tartu Ülikooli residendid taastusravi alal dr Krista Veevo ja dr Stela Kilk. Töö juhendaja on pikaajalise töökogemusega Spordimeditsiini SA spordiarst dr Leena Annus. Uuringu klastri poolne koordinaator projektijuht Gerly Kedelauk. Kõik töös osalejad viivad läbi noorsportlaste tervisekontrolle ja omavad seega vaba ligipääsu andmebaasile Perearst 2, mille alusel on uurimistööks vajalik andmestik kogutud. Tulemused on isikustamata. 5
3. KOORMUSTESTID NOORSPORTLASTE TERVISEUURINGUTES Spordimeditsiinilise terviseuuringu põhiosaks on EKG-koormustest ehk stresstest, mis noorsportlaste terviseuuringute projekti alusel on ette nähtud kõigile üle 8 tunni nädalas treenivatele noorsportlastele. Koormustestid annavad väärtuslikku lisainformatsiooni: Aeroobse võimekuse kui ühe tervise ja treenituse komponendi määramiseks o Baasnäitajate fikseerimiseks o Arengu jälgimiseks ja hindamiseks Kaebusteta ja sümptomiteta sportlaste subkliiniliste, rahulolekus mitteavalduvate patoloogiate manifitseerimiseks Füüsikalise uuringu käigus, EKG-s, spiromeetrias ilmnenud kõrvalekallete võimendamiseks Küsitlusel ja küsimustikus esitatud koormusaegsete kaebuste (rindkerevalu, hingamisraskus, peavalu jmv) põhjuste selgitamiseks Taastumisprotsesside jälgimiseks Spordimeditsiini SA-s tehakse noorsportlastele astmeliselt tõusvaid koormusteste veloergomeetril, jooksurajal või sõudeergomeetril maksimaalse suutlikkuseni. Edasijõudnud vastupidavusalade sportlastele rakendatakse kardiopulmonaalseid koormusteste. Lähtekoormuse valik veloergomeetril oleneb sportlase vanusest, kehamassist, sportlikust ettevalmistusest ja koormuseelsetest südame-veresoonkonna talitluse näitajatest (südamelöögisagedus, vererõhk), olles vastavalt 0,5 W/kg, 1 W/kg või 2 W/kg. Astmeliselt tõusvatel koormustel lisandub iga 2 minuti järel 25 W. Koormustest lõpetatakse sportlase enda soovil maksimaalsel pingutusel, arsti poolt maksimaalsete näitajate platoo saavutamisel või tervisenäitajate halvenemisel. Koormusel monitooritakse pulssi, vererõhku ning 12-6
lülituselist EKG-d. Koormusjärgset taastumist jälgitakse vähemalt 3-4 minutit, vajadusel ka kauem. EKG-koormustestil on töövõime (koormustaluvuse) näitajateks saavutatud maksimaalne võimsus (W ja W/kg) ning MET (Metabolic Equivalent of Task, mis näitab, mitu korda on uuritav võimeline suurendama oma hapnikutarbimist võrreldes puhkeolekuga). Veloergomeetrilise koormustesti MET-väärtuse arvestamisel kasutame Eevi Maiste, Tõnis Matsini, Viive Utso (Maiste, Matsin Utso 1999) avaldatud valemit, kus MET= (300+12*max võimsusw)/(masskg*3,5) Noorte südamelöögisageduse labiilsuse tõttu ei ole töövõime näitajana võimalik kasutada PWC 170. Taastumisprotsesside hindamiseks fikseeritakse iga minuti lõpus pulsinäit ja 3 esimese näidu summeerimisel saadakse taastumispulsside summa TPS. Jooksurajal kasutatakse spordialaspetsiifilisi koormustesti protokolle, kus muutujateks on kiirus või kiirus ja raja kaldenurk. 7
4. UURIMISTÖÖ METOODIKA Käesolev uurimistöö on esimene osa noorsportlaste tervisekontrolli tulemuste analüüsist. Siin on käsitletud füüsilist arenemist iseloomustavat kehamassiindeksit KMI, veloergomeetrilisel EKG-koormustestil saavutatud üldist töövõimet iseloomustavaid maxw, maxw/kg, MET ja südame-vereringe kohanemisprotsesse iseloomustavat taastumispulsside summat TPS (/koostanud Maiste 1992, 60). Esitatud maksimaalsed töövõime näitajad ja TPS on kõige vähem mõjutatatud erinevustest koormustestide sooritamise protokollides, seetõttu on neid võimalik kasutada keskmiste arvutamisel ja võrreldavate hinnangute andmisel. Uuringusse on umbes 1700st eelmainitud ajavahemikul tervisekontrolli läbinust juhuslikult valitud 500 noorsportlase andmed vanuses 9-19 aastat. Kõik uuringusse valitud olid sooritanud terviseuuringul maksimaalse EKG-koormustesti veloergomeetril. Uurimistöö jagunes etappideks: 1) Taustinformatsiooni kogumine ja andmete väljaotsimine andmebaasist 2) Näitajate kandmine tabelisse 3) Keskmiste näitajate arvutus ja graafikute koostamine 4) Järeldused ja kokkuvõtted tulemustest 8
5. TULEMUSED Käesoleva töö eesmärk on Spordimeditsiini SA-s EKG-koormustestidel uuritud 10-19aastaste noorsportlaste keskmiste tulemuste arvutamine ja nende ajalise muutumise analüüsimine. Tulemustest saab järeldada, et kehamassist sõltuvad töövõime (koormustaluvuse) näitajad (MET, maxw/kg) on võrreldes varasemate aastatega teatud määral langenud (Annus 2000; 2009). Euroopa, Põhja-Ameerika ja Iisraeli laste ja noorte töövõime uuringutes (Bar-Or 1983, 305-306) on maxw ja maxw/kg sarnased käesoleva uuringu tulemustega. Vaid maxw/kg on Eesti noormeestel madalam. Joonis 1. MET väärtused (noormehed) 9
Joonis 2. MET väärtused (neiud) Joonis 3. MET väärtuste võrdlus (noormehed ja neiud) 10
Joonis 4. Koormustaluvuse näitaja MET keskmised väärtused (noormehed) Joonis 5. Koormustaluvuse näitaja MET keskmised väärtused (neiud) 11
Joonis 6. Maksimaalne võimsus kehamassi suhtes (noormehed) Joonis 7. Maksimaalne võimsus kehamassi suhtes (neiud) 12
Joonis 8. Kehamassi arvestava võimsusenäitaja (W/kg) maksimaalsed väärtused (noormehed) Joonis 9. Kehamassi arvestava võimsusenäitaja (W/kg) maksimaalsed väärtused (neiud) Uurimistöö tulemustest selgub, et saavutatud absoluutne maksimaalne võimsus (maxw) veloergomeetrilisel EKG-koormustestil on jäänud peaaegu muutumatuks (vt Joonis 11). 13
Joonis 8. Maksimaalne saavutatud võimsus vattides (noormehed) Joonis 9. Maksimaalne saavutatud võimsus vattides (neiud) 14
Joonis 10. Maksimaalne saavutatud võimsus vattides (noormehed ja neiud) Joonis 11. Maksimaalne saavutatud võimsus (W) veloergomeetril (noormehed) 15
Joonis 12. Maksimaalne saavutatud võimsus (W) veloergomeetril (neiud) Südame-veresoonkonna kohanemisprotsesse EKG-koormustestil iseloomustav TPS on nii eelnevates uuringutes kui käesolevas uuringus suurem vanematel noormeestel, mida on kirjeldanud ka Leena Annus 2000. aastal (Annus 2000, 67) (vt Joonis 13, 14). Joonis 13. Taastumispulsside summa (noormehed) 16
Joonis 14. Taastumispulsside summa (neiud) Kuna koormustaluvust/kehalist võimekust iseloomustavad näitajad MET ja maxw/kg on võrreldes varasemaga vähenenud (vt Joonis 4, 5, 8, 9), ent koormusel saavutatud maksimaalne võimsus maxw jäänud samale tasemele, siis võib oletada seost kehakaalu muutustega. Käesolevas uuringus on eraldi välja toodud sportlaste kehamassiindeksid (vt Lisa 2), mille analüüsist selgub, et KMI keskmised väärtused tõusevad normipäraselt (Grünberg jt 1998) vanuse suurenedes (vt Joonis 15, 16). Võrreldes eelnevate uuringutega on KMI keskmised väärtused kõigis vanusegruppides nii noormeestel kui neidudel suurenenud (vt Joonis 17, 18). See võib olla antud uuringu andmete põhjal koormustaluvust iseloomustavate näitajate MET ja maxw/kg languse põhjuseks. 2009. a. ja 2013. a uuringus on KMI väärtused omavahel suhteliselt sarnased, kuid suuremad 2000. a. võrdluses. 17
2009. a. tervisekontrollil koormustesti jooksurajal sooritanud noorsportlaste KMI väärtused on veloergomeetril testitud noorsportlaste omadest madalamad (vt Joonis 17, 18). 2000. a. koormustestid viidi kõigile läbi veloergomeetril. 2009. ja 2013. a. uuringutes jäid uuringutest välja jooksurajal testitud madalama KMI-ga noorsportlased. Siit võib järeldada, et 2000. a. esitatud KMI väärtused on väiksemad ja seetõttu kehamassist sõltuvad töövõime näitajad on märgatavalt suuremad erineva kontingendi valimi tõttu. Joonis 15. Kehamassiindeks (noormehed) Joonis 16. Kehamassiindeks (neiud) 18
Joonis 17. Kehamassiindeksi võrdlus (noormehed) Joonis 18. Kehamassiindeksi võrdlus (neiud) 19
6. KOKKUVÕTE 2013. a Spordimeditsiini SA-s testitud 10-19a. noorsportlaste maksimaalsete töövõime (koormustaluvuse) näitajate maxw, maxw/kg, MET keskmised väärtused veloergomeetrilisel koormustestil on 2009. a. võrreldes oluliste muutusteta. Seetõttu võib neid pidada usaldusväärseiks ja võimaldab kasutada ka teistes sportlaste tervisekontrolle teostavates asutustes. Uuringul on praeguse seisuga järgmised puudused: 1. Uuritud noorsportlasi on mõnda vanusegruppi juhusliku valiku tõttu sattunud liialt vähe. Nende andmete kogum ei võimaldanud statistiliselt usaldusväärset valimit. 2. Uuringus on arvutatud keskmised väärtused ainult veloergomeetril tehtud koormustestide tulemuste kohta. Jooksurajal ja kardiopulmonaalsete koormustestidel sooritatud keskmiste näitajate leidmiseks tuleb vastavaid valimeid oluliselt suurendada. Jooksurajal saavutatud näitajate keskmiste leidmist raskendab liialt erinevate testiprotokollide kasutamine. Uurimistöö järgmistes osades saab suurendada uuritavate arvu, lisada uurimusse noorsportlaste tervisenäitajaid, spordiala valikuid, treeningkoormust, koormustestidel vererõhu, EKG ja pulsi reaktsioone. Nende näitajate abil saab analüüsida seoseid noorsportlaste tervise, kehalise võimekuse ning treeningkoormuste vahel. Üldistatud tulemused annaksid vajalikku teavet noortespordi korraldamiseks. Ühtlustamist vajaksid Eestis spordimeditsiinilises tervisekontrollis kasutatavad jooksuraja koormustestide protokollid erinevates asutustes, mille panuse saab klaster koostöövõrgustikuna anda. 20
7. KASUTATUD ALLIKAD Annus, L. Noorsportlaste terviseuuringud. Tallinn. 2000. Annus, L. Noorsportlaste veloergomeetrilise maksimaalse koormustesti keskmised näitajad. Tallinn: Spordimeditsiini SA. 2009. Bar-Or, O. Pediatric Sports Medicine for the Practitioner. New York: Springler-Verlag. 1983. Grünberg jt. Kehamassiindeksi normtabel 2 kuni 18aastastele lastele ja noortele 1996-1997 Eestis lastearstidelt ja koolimeedikutelt kogutud andmete põhjal. 1998. EOK kongress. Spordi, tervise ja tervisekontrolli töörühm. Noorsportlaste tervisekontroll Eestis hetkeseis ja arengusuunad. http://www.eok.ee/sites/default/files/eok/ Kongressid/rein_kuik.pdf. (24.03.2014) Koormustestid kardioloogilises praktikas: metoodiline juhend/tartu Ülikool. /koostanud Maiste, E. Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Maiste, E. Matsin, T. Utso, V. Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. TÜ Kirjastus. 1999. Noorsportlaste spordimeditsiiniliste terviseuuringute juhis. (Projekt: noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide (sh südame-veresoonkonna haiguste ja äkksurma ennetamiseks). 2009. Spordiseadus. Riigiteataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/106122012020. Jõustumine 01.01.2006. (24.05.2014) 21
LISA 1. UURINGU ANDMED 2013 Tabel 1. 2013. a. uuringutulemused soo ja vanuse alusel jaotatuna. Põhilisena on välja toodud vastava näitaja keskmine väärtus, sulgudes isikute arv grupis N O O R M E H E D N E I U D Vanus 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 (6) (30) (41) (61) (82) (45) (49) (26) (32) (19) (4) (6) (7) (16) (11) (12) (16) (2) (9) (7) MaxW 125 134 152 174 192 213 234 243 266 254 138 142 129 144 153 165 179 153 172 189 Min 100 75 100 125 125 150 175 175 200 175 150 125 150 125 100 100 125 150 125 150 Max 150 175 225 300 302 306 300 350 350 350 125 200 100 200 200 225 230 175 250 225 MaxW/kg 3,0 2,8 3,0 3,1 3,1 3,1 3,3 3,3 3,7 3,3 2,9 2,9 2,4 2,6 2,7 2,8 3,0 2,7 2,9 2,8 Min 2,3 1,8 1,8 2,1 2,1 1,5 1,4 2,3 2,7 2,4 2,2 2,4 1,4 2,0 1,7 2,1 2,2 2,6 2,2 2,4 Max 3,7 4 4,3 4,4 4,2 4,1 3,7 5,8 4,9 3,9 3,6 3,3 2,8 3,3 3,5 3,9 3,9 2,7 3,9 3,2 MET 12,7 11,9 12,3 12,5 12,4 12,0 12,7 12,8 14,0 12,6 11,9 12,1 10,1 10,7 11,2 11,3 11,9 10,8 11,7 11,3 Min 9,6 8,1 7,7 8,2 8,3 5,8 5,5 9,3 10,4 9,5 9,3 10,0 6,2 8,4 7,6 8,9 9,0 10,5 9,4 10,0 Max 15,0 16,4 17,2 17,5 16,7 16,0 18,4 20,8 18,4 14,6 14,6 13,9 11,6 13,2 13,9 15,8 15,0 11,0 15,3 12,7 TPS 346 349 348 344 354 356 368 363 396 378 366 348 333 355 379 360 372 307 371 415 Min 314 187 292 222 201 441 271 256 307 309 297 303 272 263 296 261 235 288 236 368 Max 415 457 479 480 448 232 458 450 495 445 419 433 440 440 444 434 453 326 445 457
. LISA 2. KEHAMASSIINDEKSID 2013 Tabel 2. Veloergomeetril testitud noorsportlaste kehamassiindeksid 2013. a. Vanus Noormehed Neiud KMI KMI min-max KMI KMI min-max 9 (16,4) - 18,4 15,3-21,5 10 17,8 15,4-21,7 19,3 17,1-21,8 11 19,4 16,1-28,1 18,7 16,2-23,0 12 19,2 15,0-26,2 21,0 18,6-26,7 13 19,8 14,9-29,8 20,5 15,9-26,6 14 20,3 15,3-27,8 20,3 16,9-21,9 15 22,3 16,3-35,6 20,9 15,6-27,3 16 22,1 15,5-37,2 21,5 18,1-25,7 17 22,6 18,8-29,0 20,0 19,2-20,8 18 22,3 16,9-28,9 20,9 18,9-24,2 19 22,7 19,6-25,9 22,2 20,0-24,0