untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE TREENINGPROTSESSIS JAAN LOKO Pedagoogiline, sh ka sporditreeneri tegevus, eeldab oma ala sügavat tundmist. Enne pedagoogilise töö (õpetamine) planeerimist tuleb täpselt ette kujutada, milliste vahendite ja meetoditega võib saavutada lõpptulemuse. Treeningtegevuse peamisi seaduspärasusi on õpetamise arendav iseloom, mis tugineb vaimse ja kehalise arengu ning õpetatava sisu omavahelistele seostele. Õpetamine peab olema kooskõlas lapse arengutasemega. Õpetamise edukuse tagavad: õpetamise ülesannete formuleerimine õpetamise sisu määramine ja täpsustamine antud tingimustes parima õpetamise vormi koostamine kõige ratsionaalsema meetodite seose leidmine optimaalse plaani koostamine parimate tingimuste loomine plaani realiseerimiseks valitud plaani realiseerimine püstitatud ülesannete lahendamise kontroll ja analüüs. Kõige üldisemalt eristatakse kahte õpetamise etappi: ettevalmistus õpetamiseks (teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine) vahetu õpetamine (liigutustegevuste, spordioskuste omandamine). Treenerile on väga tähtis teada kõigi õpetamise komponentide didaktikat koos konkreetse treeninguülesande lahendamisega. Peamised õpetamise iseloomu komponendid: Motiveeritus noorsportlase vajadused, huvid, motiivid jt, mis tagavad nende aktiivse lülitumise treeningusse ja hoiavad seda aktiivsust kogu treeningprotsessi vältel. Treeneri peaülesandeks on noor sportlaste sisemise motivatsiooni väljatöötamine omandamaks konk reet seid spordioskusi. Õppe-treeningtegevuse sisu, planeerimise ja prognoosimise selgitamine noorsportlastele. Treener peab oma kasvandike teadvusse viima mitte ainult selle, mida ja kuidas teha, vaid miks seda tehakse just nii, miks on vaja täita just neid reegleid. Laste arusaamise aste ees märkidest ja ülesannetest sõltub vanusest ja ettevalmistuse tasemest. Treeningu algetapil kujunevad elementaarsed mõisted ja arusaamad, edaspidi hakatakse üha sügavamini tunnetama harjuta mise süsteemi ja muututakse treeneri aktiivseks abiliseks järjekordsete ülesannete püstitamisel ja lahendamisel. 127

2 SPORDIPEDAGOOGIKA Õpetamist juhtivate teadmiste ja võimete süsteem. Treener peab varustama noorsportlast spetsiaalsete teadmistega spordi ja kehakultuuri alal. Peamisteks vahenditeks sportliku ettevalmistuse käigus on pedagoogilise mõjutamise vahendid. Õpetamise käigus toimub järk- järguline üleminek teadmatuselt teadmisele. Tähelepanu ja tahte kontsentreerimine peaülesandele. Noor sportlastel on vaja kasvatada sihikindlust (eesmärgi selge tajumine), otsustavust ja julgust (kalduvus õigustatud riskile), visadust ja püsivust (energia mobiliseerimine raskuste ületamiseks), kannatlikkust ja enesevalit semist (võime juhtida oma mõttetegevust emotsionaalse erutuse seisundis), iseseisvust ja initsiatiivi (enesealgatus ja novaatorlus), enesekriitilisust ja paindlikkust. Ainult teatud tahteomaduste korral on noorsportlased võimelised teadlikult vastu võtma otsuseid, mis on seotud treeninguülesannete lahendamisega. Hindamine (pidev tagasiside sporditegevuse käigus). Informatsioon oma sportliku töövõime kohta. Informatsioon spordioskuste omandamise kohta jt. Toodud õpetamist iseloomustavad komponendid on omavahel tihedalt seotud, nendest kas või ühe puudumine (eiramine) vähendab õpetamise efektiivsust. Noor sport lane peab ka ise valdama ja rakendama saadud õppeinformatsiooni, õppima juhtima oma treeningprotsessi. Treeningul peab alati valitsema pingeline ja rõõmus õhkkond. Õpetamise resultatiivsus sõltub sportlase motiveeritusest, teadmiste, oskuste ja vilu muste hulgast, organisatsioonist ja metoodikast ning treeneri pedagoogilistest oskustest. Teadmiste omandamine toimub noorsportlastel peamiselt isikliku kogemuse põhjal spordiväliselt ja vahetu spordikogemuse kaudu. ÕPETAMISE EESMÄRGID JA TINGIMUSED Õpetamise eesmärk on spordiharjutuste sooritamise baasoskuste meisterlik omandamine ja õpilastele teadmiste andmine sporditehnika aluste ning võistlusmääruste kohta. Eesmärgil on üldised näitajad, mida õpilased peaksid täitma hooaja lõpuks, ja need peavad olema püstitatud nii, et nende täitmist oleks võimalik kontrollida. Iga eesmärk peab vastama järgmistele kriteeriumitele: Hinnata sooritamist (põhioskuste meisterlik demonstreerimine, tead mised mängu põhireeglitest jt) jälgitavates ja mõõdetavates ühikutes. Määrata sooritamise tingimused (praktiline tegevus, mängu situatsioon jt). Määrata standard, mille poole püüeldakse (antud liigutus tege vusele omaste põhiparameetrite meisterlik omandamine). Pärast eesmärgi püstitamist püüdke leida vastused järgmistele küsimustele: Kas õpetatav oskus on piisavalt ohutu? Kas sportlasel on selle sooritamiseks vajalik lihasjõud? Kas sportlastel on piisav motoorne koordinatsioon nende harjutuste õppi mise alustamiseks? Kas õppimiseks on olemas vajalikud eelnevad oskused? 128 SPORDI ÜLDAINED II TASE

3 Kas eesmärgi selgitus oli arusaadav? Kas sportlased on huvitatud selle tegevuse õppimisest? Kas sportlastel on piisav emotsionaalne ja intellektuaalne küpsus õppimise alustamiseks? Määra sportlaste liigutusvõimete, oskuste ja teadmiste lähtetase. Loo õppimiseks soodne atmosfäär, et sportlane ei kardaks teha vigu. Harjuta piisava sagedusega, mis tagab oskuste arenemise. Tee harjutamine lõbusaks! Soorita harjutusi võistlustingimustes. ÕPETAMISEL JA ÕPPIMISEL PEA SILMAS JÄRGMIST: Õppimise tulemused väljenduvad nähtavates muutustes liigutustegevuses. Nähtavate muutuste mitteesinemisel õppimist ei toimunud. Liigutusoskuste õppimine on pidev protsess, jagunedes kolmeks astmeks: algaste, keskaste ja edasijõudnud. Uute liigutusoskuste õppimine põhineb varem omandatud ja uute liigutuste seostamisel. Liigutusoskuste omandamise tagab närvi-lihasaparaadi motoorne programm, mis kontrollib sooritatavat tegevust. Algastme peaülesanne on liigutustegevust tagava motoorse prog rammi arendamine. Keskastme peaülesanne on motoorse programmi ja liigutusoskuste pidev täiendamine ja tagasiside kindlustamine. Edasijõudnute taseme peaülesanne on motiveerida õpilasi omanda ma võimalikult kõrge ja võistluskindel sporditehnika. Uute liigutusoskuste omandamine ja täiustamine toimub kogu sporditegevuse kestel. Õpetamise eesmärk on teadmiste andmine õpilastele spordiala tehnika õpetamise metoodika ja võistlusmääruste kohta ning spordiharjutuste (valitud spordiala kui ka teiste alade) tehnika omandamine. Õppimise peamine mõõdupuu on nähtavad muutused liigutustegevuses, nende mitteesinemisel õppimist ei toimunud. Õppimine toimub kogu sporditegevuse kestel. OSKUSTE ÕPETAMISE JÄRJESTUS Alustades spordioskuste õpetamist (asudes tööle spordiõpetajana) peate kohe leidma vastused mitmetele küsimustele: Kuidas tegevust tutvustada ja selgitada? Kuidas ja kes demonstreerib? Milliseid näitlikke materjale ja instruktsioone vajate harjutuse õpetamiseks ja praktiliseks sooritamiseks? Kas õpetada tervik- või osameetodil? Mida teha, kui paljud ei ole võimelised harjutust pärast õpetamist sooritama? Kuidas oskust pärast õppimist kasutada? Kuidas analüüsida sooritust ja parandada vigu? Jne. 129

4 SPORDIPEDAGOOGIKA Allpool püüame leida nendele küsimustele vastused. Uute oskuste õpetamisel ja omandamisel lähtuge järgmisest skeemist: liigutustegevuse tutvustamine demonstreerimine ja täpne selgitus sooritamine vigade väljaselgitamine ja parandamine. Uute oskuste õpetamine ja õppimine kulgeb järgmise skeemi järgi: liigutustegevuse tutvustamine demonstreerimine ja täpne selgitus sooritamine vigade väljaselgitamine ja parandamine. Mingi muu järjestus ei ole efektiivne. LIIGUTUSTEGEVUSE TUTVUSTAMINE Uue liigutustegevuse õpetamist alustatakse alati selle sõnalise tutvus tamisega. Sa pead selgitama oma õpilastele, mida nad hakkavad õppima ja miks see on tähtis. Selgitus kujundab arusaamise õpitavast ja järgnevast demonst ratsioonist. Harjutuste tutvustamisel ja selgitamisel lähtuge järgmistest ülesannetest: sportlaste organiseerimine tutvustamiseks instruktsioonide edastamine selgituste ettevalmistamine selgituste edastamine instruktsioonide ja selgituste hindamine. METOODILISED SOOVITUSED Planeerige instruktsioonid ja selgitused tunniks ette valmistamisel hoolikalt. Organiseerides õpilasi instruktsiooniks olge kindel, et: kõik paneksid tähele, mida te räägite kõik näevad ja kuulevad teid. Teie instruktsioon ütleb sportlasele, mida nad hakkavad õppima ja miks see on tähtis. Selgituste edastamiseks valige arusaadav terminoloogia, seondage eelnevalt õpitu õpitavaga. Selgitust peaks täiendama demonstratsioon, mis annab oskuse sooritamise peaidee. Instruktsioonid ja selgitused peavad vastama sportlaste vanusele ja ettevalmistuse tasemele. Instruktsioonid ja selgitused peavad olema lühikesed, lihtsad ja konkreetsed. Selgitus peab andma ülevaate harjutuse sooritamisest ja rõhutama tegevuste järgnevust. Hinnake perioodiliselt harjutuste tutvustamise ja selgitamise efektiivsust. Uue liigutustegevuse õpetamist alusta alati selle sõnalise tutvustamisega. Selgitused peavad olema: noorsportlastele arusaadavad lühikesed, lihtsad ja konkreetsed rõhutama õpitava tähtsust ja mõju järgnevatele tegevustele. 130 SPORDI ÜLDAINED II TASE

5 LIIGUTUSTEGEVUSE DEMONSTRATSIOON Pärast harjutuse sõnalist tutvustamist järgneb õppimise protsessis selle demonstratsioon (ettenäitamine). Kas mäletate viimast korda, kui püüdsite õppida uut harjutust? Millist informatsiooni selleks vajasite ja kust seda saite? Kindlasti saite seda demonstratsiooni või visuaalse ettekujutuse kaudu. See tuleb kas treenerilt, sõbralt, raamatust, videolindilt, televiisorist või mujalt. Parimaks viisiks liigutustegevuse omandamisel (õppimisel) on instruktsioonide ja selgituste ühendamine demonstreerimisega. Kui on võimalik, püüdke alati ette näidata, sest see aitab sportlasel õppida harjutust vastavalt spordiala tehnikamudelile. Efektiivse demonstratsiooni tagamiseks peaksite olema teadlikud järgnevast: Kuidas demonstratsioon töötab (mõjub)? Millal kasutada demonstratsiooni? Kuidas paigutada sportlased jälgimaks demonstreerimist? Kes peaks demonstreerima? Kas kasutada filmi, videot või terviklikku mudelit? Demonstratsioonile eelnevatest tingimustest. Kuidas hinnata demonstratsiooni? Kuidas demonstratsioon töötab? Demonstratsioon on tavaliselt seotud uue harjutuse selgitamisega ja liigutuste sooritamise järjestuse määramisega. Kuidas see süsteem töötab? Kuidas võtavad sportlased sooritatud mudelilt informatsiooni ja kasutavad seda uue harjutuse õppimisel? Õppimine demonstratsiooni kaudu sisaldab neli astet: tähelepanu meelespidamine jäljendamine motivatsioon. Sportlane peab pöörama tähelepanu teile ja demonstratsioonile, pidama meeles põhipunktid, püüdma jäljendada ettenäidatud liigutust ja olema motiveeritud esimesteks katseteks. Millal kasutada demonstratsiooni? Spordioskuste õppimisel kasutatakse demonstratsiooni: enne harjutuse sooritamist kogu õppimisperioodi vältel kui harjutamise tulemust. METOODILISED SOOVITUSED Demonstreerimine on kõige efektiivsem vahend andmaks õpilastele ideid, mida te tahate neile õpetada. Ühendage oma demonstratsioon alati lühikese selgitusega, millele peatähelepanu pöörata. Demonstreerimisel pidage meeles järgmisi metoodilisi soovitusi: Organiseerige demonstreerimine nii, et kõik sportlased näeksid. Kasutage demonstratsiooni mitte ainult algajate õpetamisel, vaid kogu omandamisprotsessi vältel. Demonstreerimiseks kasutage oma abilisi või sportlasi, teisi sportlasi, filmi, videot. Ka teie ise peate olema selleks võimeline. Parim isik demonstreerimiseks on harjutuste tehnikat täielikult valdav sportlane. 131

6 SPORDIPEDAGOOGIKA Kasutage filmi ja videot, kui vähegi võimalik. Kasutage aeglasi liigutusi, keskendades tähelepanu nendele liigutustegevuse osadele, mille jälgimine normaalkiirusega sooritamisel on raske. Demonstreerige liigutust alati algul tervikuna ja seejärel osadena. Kasutage demonstratsiooni nii sageli kui vajalik. Demonstreerige parima vaatenurga alt. Demonstreerige harjutust (kui see on võimalik) mõlemale poole (parema ja vasaku jäsemega). Pärast demonstreerimist kontrollige, kas sellest saadi aru. Kui mitte, siis korrake. Hinnake oma demonstreerimise efektiivsust. Demonstratsioon on liigutustegevuse õpetamise ja omandamise peamine metoodiline võte, mida kasutatakse kogu omandamisprotsessi vältel. Parim isik demonstreerimiseks on tehnikat täielikult valdav sportlane, aga treener peab ka ise seda teha suutma. LIIGUTUSTEGEVUSE SOORITAMINE Pärast instruktsiooni, selgitust ja demonstreerimist peaks sportlasel olema piisav motivatsioon harjutust praktikas sooritada. Veenduge, et teie valitud praktiline tegevus oleks lihtsalt mõistetav. Harjutamine peab olema ohutu ja efektiivne. Valitud tegevus peab võimaldama rakendada sportlase võimeid, andma hinnangu oskustele ja ette nägema positiivse tagasiside. Vaatamata tegevuse tüübile olge kindel, et selgitused ja demonstratsioon ning vastused kõigile küsimustele oleksid igaühele arusaadavad. Harjutamise efektiivsemaks muutmiseks: Jälgige, et selgituse ja demonstratsiooniga hästimotiveeritud harjutust sooritataks täie tähelepanu ja pingega. Selgitage välja harjutuse osad, mida enamik sooritab korrektselt või mittekorrektselt. Analüüsige vigade põhjusi ja määrake, mida peate sportlastele ütlema nende parandamiseks. Üheaegseks parandamiseks valige üks või kaks viga, enama puhul võite viia sportlased segadusse. METOODILISED SOOVITUSED Edukat omandamist aitavad saavutada järgmised võtted: Korrake instruktsioone, mis koosnevad korrigeerivast tagasisidest, selgitusedemonstratsiooni aeglasest ja hoolikast kordamisest, sportlaste arusaamise kontrollimisest ja pidevast kordamisest. Komplekssete oskuste õppimisel kasutage osameetodit. Oskuste õppimisel kasutage visuaalseid, verbaalseid ning manuaalseid (vahetu abi) suunavaid tehnikat, mis aitavad selgitada harjutuse sooritamise peaideed. Uute oskuste õppimisel pidage silmas, et eelnevalt oleks omandatud vajalik hulk lihtsamaid oskusi. Muutes õppimistingimusi, viige miinimumini vigastuste tekkimise hirm. 132 SPORDI ÜLDAINED II TASE

7 Looge õppimiseks positiivne atmosfäär, käsitlege vigu kui õppimise prot sessi möödapääsmatut astet. Vähendage läbikukkumise hirmu, luues atmosfääri, kus vigu käsitletakse õppimise loomuliku osana, aga mitte inimväärikuse indikaatorina. VIGADE VÄLJASELGITAMINE JA PARANDAMINE Teoreetiline ja praktiline liigutustegevuse omandamine toimub kõigil juhtudel pideva vigade parandamise kaudu, et järk-järgult läheneda liigutustegevuse täpsele peegeldusele teadvuses ja ideaalsele sooritamisele. See nõue kohustab treenerit tegelema vigade otsimisega, selgitama välja need, mis kõige enam mõjutavad liigutusülesande täitmist, selgitama välja vigade tekkimise põhjused ja seejärel valima vahendid ja meetodid nende kõrvaldamiseks. SPORDITEHNIKA OMANDAMISE KEERUKUS Tehnilise ettevalmistuse tagamine saavutatakse suurte raskustega. Uute liigutustegevuste omandamine nõuab inimeselt suurt psüühilist pinget, seda suuremat, mida keerulisem on oma struktuurilt õpitav tegevus ja mida mitmekülgsemalt ja peenemalt ilmnevad selles inimese liigutusomadused. Kõige kõrgema kvalifikatsiooniga sportlased (eriti koordinatsiooniliselt keeru ka te alade esindajad) tunnevad kogu sporditegevuse kestel harva täielikku rahuldust liigutuste täiuslikkusest. Kõrge kvalifikatsiooniga sportlastel ei õnnestu tavaliselt pooled sooritused ja harva tunnetatakse täiuslikku sooritust. Kui õnnestub täpselt määratleda õpitav (harjutus), mis täielikult vastab algaja sportlase võimetele ja huvidele, siis põhimõtteliselt võiks esineda juhus, kus õppimise protsessis vigu ei teki. Praktiliselt ei ole see aga võimalik. Koordinatsiooniliselt keerukate alade puhul on vead vältimatud ja teatud määral isegi kasulikud. On raske ette kujutada, kuidas sportlane saavutab täiuslikkuse sporditehnikas, teadmata, mida tuleb selle sooritamisel vältida. Vead on ohtlikud sel juhul, kui need jäävad avastamata ja parandamata. Harjutuse vigane sooritamine teenib õpetamise üldist eesmärki sel juhul, kui õppija märkab ja analüüsib viga. Vigadeks võib lugeda kõiki neid sporditehnika detaile, mis sooritamisel ei vasta antud spordiharjutuse biomehaanilisele ideaalstruktuurile. Kui juba päris alguses ei saavutata õiget tehnikat, siis hiljem võib see saada takistuseks kõrgete sporditulemuste saavutamisel. Siis tuleb varemõpitut hakata ümber õppima. Omandatu ümberõppimine nõuab kestvat ja visa tööd ning annab sageli negatiivse tulemuse. Eriti tihti esineb seda tsüklilistes spordiharjutustes, kus katsed muuta vilumust, mis on kinnistunud aastate jooksul suure korduste arvu tulemusel, viib kujunenud stereotüübi lammutamisele. Uus liigutuse vorm ei ole võimeline kustutama varem omandatut. Kokkuvõttes tegevuse efektiivsus halveneb ja ei jäägi muud üle, kui pöörduda vana juurde tagasi, mis tundub mittetäiuslikuna. Spordiharjutuse õpetamisel püüa vead reastada tähtsuse järgi: peamised, mis oluliselt mõjutavad liigutustegevuse tulemust ja võivad tekitada vigastusi tüüpilised, mis kõige sagedamini esinevad, tekivad liigutustegevuse õppimisel osalised, mis on teisejärgulised peamiste suhtes ja mõjutavad liigutustegevust vähe. Spordiharjutuste õppimisel ja omandamisel esinevate vigade põhjused võivad olla: biomehaanilised (reaktiivjõudude esinemine, eelmise alasüsteemi viga, vale asend jt) morfoloogilised (kehaehituslikud iseärasused, erutus- ja pidurdus prot sesside vaheldumine, kinesteetiline tundlikkus jt) 133

8 SPORDIPEDAGOOGIKA füsioloogilised (füsioloogiliste funktsioonide madal tase) sportlik-pedagoogilised (madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika) sportlik-psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon) keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt). OSKUSTE ANALÜÜS JA VIGADE PARANDAMINE Õpetaja (treeneri) tähtsaimaid omadusi on oskus analüüsida liigutuse sooritamist ja edastada seda informatsiooni sportlasele. Iga sport lane sooritab liigutusi temale omasel viisil. Isegi sellistel spordialadel, kus sooritatakse kindlaksmääratud harjutusi (kohustusliku programmid võimle mi ses, iluuisutamises jt), on igal sportlasel oma sooritusstiil. See teeb soorituse analüüsi väga keerukaks. Tundes oskuste omandamise põhiprint siipe, peaks õpetaja olema võimeline aitama parandada sportlase tehnikat, vaatama ta individuaalsetele iseärasustele. Sporditehnika analüüsimisel lähtu järgmistest soovitustest: võrdle sooritust korrektse tehnikaga parandamiseks vali välja üks viga korraga selgita välja vea põhjus ja määra selle parandamise teed. Vigade parandamisesse suhtu alati positiivselt: kiida pingutust ja korrektset sooritamist anna lihtne ja täpne korrigeeriv tagasiside tee kindlaks, kas korrigeerivast tagasisidest saadi aru motiveeri sportlasi kasutama korrigeerivat tagasisidet kasuta oma personaalset stiili ja suhtlemisoskust. METOODILISED SOOVITUSED 1. Liigutustegevuse omandamine toimub kõigil juhtudel vigade parandamise kaudu. 2. Omandatu ümberõppimine nõuab pidevat harjutamist ja annab sageli nega tiivse tulemuse. Uue tehnika omandamine eeldab kogu motoorse programmi muutmist. 3. Reasta õpetamisel esinevad vead tähtsuse järgi: peamised, tüüpilised ja osalised. 4. Selgita välja, mis kõige enam mõjutab liigutusülesande täitmist. 5. Selgita välja nende tekkimise põhjused, kõrvaldamise vahendid ja meetodid. 6. Vigade tekkimise põhjused võivad olla biomehaanilised, morfoloogilised, füsioloogilised, sportlik-pedagoogilised, sportlik-psühholoogilised ja keskkonnatingimused. 7. Negatiivne suhtumine (iroonia, karistamine) vigade paranduses ei ole soovitav, sest rõhutab pingutuse läbikukkumist. 8. Positiivne lähenemine, mis käsitleb vigade esinemist kui normaalset nähtust oskuste omandamisel, rõhutab nende kaudu õppimist. Kasuta oma individuaalset stiili ja arvesta õpilaste individuaalseid iseärasusi. 9. Enne peamiste oskuste ümberkujundamise katset antud sportlasel peaksid sa olema võimeline positiivselt vastama järgmistele küsimustele: Kas sportlane on selleks võimeline? Kas selleks on piisavalt aega? Kas sportlasel on selleks motivatsiooni? 10. Ära unusta, et kõik sportlased ei arene võrdselt. 134 SPORDI ÜLDAINED II TASE

9 Kordamisküsimused: Millised tingimused on vajalikud liigutustegevuse edukaks õpetamiseks? Iseloomustage liigutustegevuse omandamise astmeid. Millise skeemi järgi toimub uute oskuste õpetamine ja omandamine? Mida pidada silmas liigutustegevuse tutvustamisel? Iseloomustage liigutustegevuse demonstreerimisel kasutatavaid metoodilisi võtteid. 135

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Kollane vöö Condor.doc

Kollane vöö Condor.doc VÖÖNÕUDED KOLLANE VÖÖ 5-KYU Sisukord 1. UKEMI WAZA Kukkumistehnika 2. OSAEKOMI WAZA Kinnihoidmistehnika 3. NAGE WAZA Heitetehnika 4. TERMINOLOOGIA Sõnavara 5. JUDO PRINTSIIBID Judo põhireeglid 6. VÖÖDE

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode] HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:

Rohkem

Ülaveeris

Ülaveeris SÕIDUKI PILDISTAMISE JUHEND Sõiduki pildistamisel tuleb järgida allpool esitatud nõudeid. Nõutavate fotode näidised on juhendis. 1. Üldnõuded 1.1. Peale sõiduki tuleb fotol jäädvustada ka fotode saatmise

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

untitled

untitled SPORDITREENINGU PLANEERIMISE TASEMED ANTS NURMEKIVI Treeningu planeerimise eesmärk on võimalikult otstarbekalt ja efektiivselt viia sportlase töövõime vajalikuks ajaks uuele, kõrgemale tasemele. Planeerimise

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 YLM/200/EG1 Soovitame selle kasutusjuhendi alles hoida.

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft Word - liigutusopetus_oppematerjalid

Microsoft Word - liigutusopetus_oppematerjalid Lennart Raudsepp (Tartu Ülikool), 2013 E-kursuse "Liigutusõpetus" materjalid Aine maht 3 EAP Lennart Raudsepp (Tartu Ülikool), 2013 --- Kursuse tutvustus ja õpijuhis --- Liigutusõpetus on Tartu Ülikooli

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

View PDF

View PDF Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT Interaktiivsusest e-õppes Anne Villems Seneca (4.-56.a. m.a.j.) Mitte sellepärast me ei söanda uusi asju katsetada, et asjad on keerulised, vaid kuna me ei söanda neid katsetada, on nad keerulised. It

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

LISA 7 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Saue Gümnaasiumi õppekava Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS Sisukord 1 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Keha

LISA 7 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Saue Gümnaasiumi õppekava Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS Sisukord 1 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Keha Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS Sisukord 1 Ainevaldkond Kehaline kasvatus... 2 1.1 Kehakultuuripädevus... 2 1.2 Ainevaldkonna õppeaine... 2 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 2 1.4 Üldpädevuste kujundamine

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Mining Meaningful Patterns

Mining Meaningful Patterns Konstantin Tretjakov (kt@ut.ee) EIO õppesessioon 19. märts, 2011 Nimetuse saladus Vanasti kandis sõna programmeerimine natuke teistsugust tähendust: Linear program (~linear plan) X ülesannet * 10 punkti

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Word Pro - diskmatTUND.lwp

Word Pro - diskmatTUND.lwp Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) George Boole (85 864) Sündinud Inglismaal Lincolnis. 6-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, keskendudes hiljem

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend Programmi AnimatorDV Simple+ esmane kasutusjuhend Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).

Rohkem