EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides aastatel 29 211 (EMPs kohaldatav tekst) ET ET
KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides aastatel 29 211 (EMPs kohaldatav tekst) 1. SISSEJUHATUS Nõukogu direktiivi 96/82/EÜ 1 (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta, nn Seveso II direktiiv) eesmärk on vältida ohtlike ainetega seotud suurõnnetusi ja piirata nende mõju inimestele ja keskkonnale. Seveso II direktiivi kohaldatakse ligikaudu kümne tuhande tööstuskäitise suhtes, kus on ohtlikke aineid. Käesolevas aruandes käsitletakse direktiivi kohaldamist aastatel 29 211. Direktiivi artikli 19 lõike 4 kohaselt esitavad liikmesriigid iga kolme aasta järel komisjonile rakendamisaruande vastavalt aruandluse ühtlustamise direktiivis 2 sätestatud korrale. Kooskõlas varasema tavaga käsitletakse kõnealustes aruannetes üksnes artiklitega 6 ja 9 hõlmatud kõrgema tasandi käitisi. Käesoleva aruande 2. peatükis võetakse kokku teave, mille liikmesriigid esitasid küsimustiku 3 alusel. Nimetatud kokkuvõtte eesmärk on hinnata direktiivi rakendamise taset ning teha kindlaks kõrvaldamist vajavaid kitsaskohti. Seda täiendatakse 3. peatükis õnnetusi käsitlevate arvandmetega, mis on leitud liikmesriikide esitatud teabe põhjal ning Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse suurõnnetuste büroo hallatavate andmebaaside emars 4 ja SPIRS 5 analüüsi tulemusena. Kokkuvõte ja tulevikuplaanid on esitatud 4. peatükis. 1. lisa sisaldab väljavõtet esitatud arvudest. Komisjoni Seveso veebisaidilt 6 võib leida 27 liikmesriigi täielikud aruanded ning Norra, Islandi ja Makedoonia vabatahtlikult esitatud aruanded, samuti küsimustiku, aastaid 2 22, 7 23 25 8 ja 26 28 9 käsitlevad varasemad aruanded ning lisateavet. 2. LIIKMESRIIKIDE ARUANNETE KOKKUVÕTE Kolme aasta aruanded esitasid Euroopa Komisjonile kõik 27 liikmesriiki. Kaks kolmandikku neist pidas kinni teabe esitamise tähtajast, mis lõppes 1. oktoobril 212. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Direktiiv 96/82/EÜ, EÜT L 1, 14.1.1997, lk 13; muudetud direktiiviga 23/15/EÜ, ELT L 345, 31.12.23, lk 97. Direktiiv 91/692/EMÜ, 23. detsember 1991, EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48. Dokument K(28) 588 (lõplik), komisjoni 19. septembri 28. aasta otsus. Elektrooniline suurõnnetustest teatamise süsteem (Major Accident Reporting System) https://emars.jrc.ec.europa.eu. Seveso käitiste kohta teabe saamise süsteem (Seveso Plants Information Retrieval System). http://ec.europa.eu/environment/seveso/implementation.htm. Dokument K(24) 3335. Dokument K(27) 3842. Dokument K(21) 5422 (lõplik). ET 2 ET
2.1. Käitiste arv 211. aasta detsembris oli aruannete kohaselt kasutuses 1 314 käitist, mis tähendab aruandeperioodi jooksul rohkem kui 3 % kasvu. Madalama tasandi käitisi oli 5 523 (54 %) ja kõrgema tasandi käitisi 4 791 (46 %). Kõrgema tasandi käitiste arv on kolme aastaga suurenenud 6 % (4 528 käitist 28. aastal). Suurenemine võib olla tingitud majanduskasvust või ka teatamisnõude paremast täitmisest. Liikmesriikide lõikes on pilt kirju: mõnes riigis on käitiste arv suurenenud, teisal jälle vähenenud. Joonis 1. Seveso käitiste koguarv ELis tervikuna aastatel 29 211 Seveso käitiste koguarv aastatel 29 211 12. 1. 1.314 1.86 1.14 8. 6. 4. 2. 211 21 29 28 25 Kõrgem tasand 4.791 4.668 4.649 4.528 3.949 Madalam tasand 5.523 5.418 5.365 Joonis 2. Seveso käitiste koguarv liikmesriigi kohta 211. aastal Seveso käitiste koguarv 211. aastal 3 245 2 1 1196 111 186 767 416 381 381 36 295 276 223 197 189 169 164 158 122 85 8 63 61 51 41 2 16 11 DE FR IT UK ES NL BE SE PL RO FI EL CZ PT HU BG AT DK IE SK LV SI EE LT LU CY MT Kõrgem 114 622 533 388 332 249 192 26 166 113 129 83 116 66 78 72 84 54 36 41 3 27 28 18 8 1 6 Madalam 131 574 568 698 435 167 189 175 194 182 147 14 81 123 91 92 74 68 49 39 33 34 23 23 12 6 5 Kõige rohkem Seveso käitisi on Saksamaal. Järgnevad Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik, millest igas riigis on ligikaudu 1 1 käitist. Andmebaasi SPIRS põhjal tehtud statistilised järeldused näitavad, et elaniku kohta on kõige rohkem käitisi Soomes, kus on 49 Seveso käitist miljoni elaniku kohta. Järgnevad Luksemburg ja Rootsi. Seveso käitiste tihedus on kõige suurem Maltal, kus on 34 käitist 1 km 2 kohta. Järgnevad Belgia, Madalmaad, Luksemburg ja Saksamaa. 19 liikmesriigis on vähem kui 3 Seveso käitist 1 km 2 kohta. ET 3 ET
Seveso käitiste arv SKP ühiku kohta on kõige suurem Eestis ja Lätis, kus on ümmarguselt kolm Seveso käitist SKP ühe miljardi euro kohta. Saksamaa on selles arvestuses 17. kohal. Seveso käitiste liigitamiseks kasutatakse 49 tegevusala. 5 % käitistest tegeleb neist seitsme peamisega, milleks on kütuse ladustamine (sealhulgas kütmine, jaemüük jne), ladustamine ja turustamine hulgi- ja jaemüügi puhul (v.a vedelgaas), vedelgaasi ladustamine, üldine kemikaalide tootmine, orgaaniliste põhikemikaalide tootmine, elektrienergia tootmine, tarnimine ja jaotamine, vedelgaasi tootmine, balloonide täitmine ning hulgiturustamine. 2.2. Käitajad Kõrgema tasandi käitiste käitajatele pandud peamised nõuded on seotud ohutusaruannete ja käitisesiseste ohuolukorra lahendamise plaanide koostamisega. Liikmesriikide vastustest selgub, et 211. aastaks oli ohutusaruanne pädevale asutusele esitamata umbes 2 % käitajatest. See protsent on olnud viimastel aastatel üsna stabiilne: 28. ja 29. aastal 2 %, 21. aastal 1 %. Käitisesiseseid ohuolukorra lahendamise plaane käsitlevad näitajad on sarnased, kuna pädevad asutused saavad kõnealuste plaanide olemasolu kontrollida valdavalt ohutusaruannete põhjal. 211. aasta lõpuks puudus käitisesisene ohuolukorra lahendamise plaan ligikaudu 1 % (67) kõrgema tasandi käitisel (võrreldes 1 % 29. aastal). Lisaks teatas mitu liikmesriiki (Bulgaaria, Ungari ja Läti), et on kehtestanud sama nõude siseriiklike eeskirjadega ka madalama tasandi käitiste suhtes. Seega võib järeldada, et ohutusaruannete ja käitisesiseste ohuolukorra lahendamise plaanide koostamise nõude täitmise üldine tase on kõrge. Siiski peavad mõned liikmesriigid võtma meetmeid, et suurendada kõnealuse nõude täitjate hulka. Nende hulka kuuluvad ka Malta ja Portugal, kus viimasel kolmel aastal on ohutusaruande esitanud vähem kui 9 % kõrgema tasandi käitistest. Joonis 3. 25., 28. ja 211. aastal esitatud ohutusaruanded ET 4 ET
Esitatud ohutusaruanded (kõrgema tasandi käitiste %) 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 % AT BE BG CY CZ DE DK EE EL ES FI FR HU IE IT LT LU LV MT NL PL PT RO SE SI SK UK 25 89 99 1 96 9 1 1 98 92 1 98 1 1 1 62 1 1 83 89 99 95 74 96 1 93 28 91 94 1 1 98 98 1 1 1 98 1 1 1 97 1 71 88 1 83 1 98 95 97 99 1 98 95 211 96 99 1 1 97 99 1 1 1 97 1 1 1 97 98 94 1 1 83 92 98 88 99 1 1 1 97 2.3. Pädevad asutused Seveso II direktiiviga pannakse pädevatele asutustele mitu kohustust, millest olulisemad on kohustus kontrollida ohutusaruandeid ja edastada käitajale selle kohta oma järeldused, koostada käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid, tagada, et üldsus, keda suurõnnetus võib mõjutada, oleks teadlik ohutusmeetmetest, viia läbi inspekteerimisi, teha kindlaks võimaliku doominoefektiga käitiste rühmad ning võtta arvesse suurõnnetuste ohust tulenevaid järeldusi maakasutuse planeerimise jaoks. Liikmesriigid on oma vastustes esitanud palju konkreetset teavet. Käesolevas kokkuvõttes keskendutakse sellistele aspektidele, mida on võimalik hinnata statistilist tähendust omaval viisil või mis võimaldavad andmete võrdlemist: nendeks on käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid, inspekteerimine, üldsuse teavitamine ja sunnivahendid. 2.3.1. Käitiseväliste ohuolukorra lahendamise plaanide väljatöötamine Asjaomased asutused koostavad käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid, milles käsitletakse väljaspool käitist võetavaid meetmeid. Kõnealused plaanid on olulised vahejuhtumite mõju ohjeldamiseks ja kontrolli alla saamiseks, et vähendada mõju ja piirata inimestele, keskkonnale ja varale tekitatavat kahju. Esitatud andmetest ilmneb, et määratud asutused olid 211. aastaks koostanud käitisevälise ohuolukorra lahendamise plaani 9 % kõrgema tasandi käitiste jaoks. Plaan puudus 6 % käitiste puhul ning 4 % suhtes oli vastavalt artikli 11 lõikele 6 otsustatud nimetatud nõuet mitte kohaldada. Järelikult oli kõnealune nõue 211. aasta lõpuks täidetud keskmiselt 93 % kõrgema tasandi käitiste puhul. See tähendab jätkuvat kasvu võrreldes varasemate aruandeperioodidega: 28. aastal oli vastav näitaja 91 % ja 25. aastal 68 %. Siiski vajaks olukord edasist parandamist, eriti Tšehhi Vabariigis, Madalmaades ja Portugalis, kus käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid olid koostatud vähem kui 8 % kõrgema tasandi käitiste jaoks. Joonis 4. Koostatud käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid 25., 28. ja 211. aastal ET 5 ET
Koostatud käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid, % 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 % AT BE BG CY CZ DE DK EE EL ES FI FR HU IE IT LT LU LV MT NL PL PT RO SE SI SK UK 25 57 57 73 62 1 1 1 74 96 68 89 87 68 1 76 17 98 94 37 55 73 1 89 28 87 5 1 1 95 94 1 1 88 71 8 1 1 97 98 1 88 1 1 1 94 37 94 94 1 95 95 211 93 95 99 1 79 92 93 1 83 88 93 83 92 97 94 1 88 1 1 8 77 7 89 9 1 93 91 2.3.2. Käitiseväliste ohuolukorra lahendamise plaanide katsetamine ja läbivaatamine Ohuolukorra lahendamise plaanid tuleb läbi vaadata ja neid tuleb katsetada vähemalt iga kolme aasta tagant. Kuigi täpne statistiline hindamine ei ole võimalik, sest mõnda plaani võidi vaadeldaval ajavahemikul katsetada rohkem kui korra ning mõnda üldse mitte, ilmneb liikmesriikide vastustest, et aastatel 29 211 katsetati ligikaudu 73 % ELi 27 liikmesriigi olemasolevatest käitisevälistest ohuolukorra lahendamise plaanidest. Seda on 13 % rohkem kui aruannete kohaselt aastatel 26 28 katsetatud 6 % ja oluliselt rohkem kui aastatel 23 25 katsetatud 4 %. Kasvule vaatamata on liikmesriikide vahel väga suuri erinevusi (mõnes on katsetatud 1 %, teisal ainult 14 % ohuolukorra lahendamise plaanidest). Eelkõige tuleb olukorda parandada Belgias, Tšehhi Vabariigis, Kreekas, Itaalias, Portugalis ja Rootsis, kus eelmisel kolmel aastal katsetati vähem kui 5 % käitisevälistest ohuolukorra lahendamise plaanidest. Joonis 5. Viimasel kolmel aruandeperioodil katsetatud käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid 1 1 Mõnel juhul on näitaja üle 1 %, sest mõned liikmesriigid võisid küsimustikule vastates arvata, et küsitakse nende käitiste arvu, mille ohuolukorra lahendamise plaane katsetatakse igal aastal. ET 6 ET
1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 % Aastatel 25 211 katsetatud käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid, % AT BE BG CY CZ DE DK EE EL ES FI FR HU IE IT LT LU LV MT NL PL PT RO SE SI SK UK 23-25 96 5 52 55 56 28 22 55 22 21 1 39 19 38 64 63 26-28 83 114 77 21 7 5 24 112 74 41 1 66 56 36 13 33 89 35 81 27 1 15 65 29-211 1 41 66 27 3 75 58 36 111 78 114 168 69 35 3 86 1 1 15 22 97 14 93 97 92 2.3.3. Üldsuse teavitamine Teave ohutusmeetmete ja õnnetuse korral käitumise kohta tuleb esitada korrapäraselt isikutele, keda suurõnnetus võib mõjutada, ilma et nimetatud isikud peaksid seda ise küsima. Direktiivis ei ole sätestatud, kes selle eest vastutab. Kõnealune teave esitatakse üldsusele uuesti mitte rohkem kui viie aasta möödudes (see ajavahemik on kaks aastat pikem kui aruandeperiood). Seepärast küsiti küsimustikus, mitme käitise kohta on aastatel 27 212 üldsusele teavet antud. Kõik liikmesriigid ei esitanud oma vastustes siiski teavet nimetatud ajavahemiku kohta. Kokkuvõttes anti aastatel 27 212 üldsusele teavet 4 171 käitise kohta, mis vastab umbes 87 % kõrgema tasandi Seveso käitistest ning tähendab kasvu võrreldes 28. aasta 8 % ja 25. aasta 72 % tasemega. Siiski leidus mitu liikmesriiki, sealhulgas Kreeka, Hispaania, Luksemburg ja Madalmaad, kus teavet ei antud üldse või anti ainult väga vähestel juhtudel. Samuti ei anna kõnealused näitajad ülevaadet teavitamise kvaliteedist ja tõhususest. Joonis 6. Käitised, mille kohta on üldsusele teavet antud ET 7 ET
1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 % Kõrgema tasandi käitised, mille kohta on üldsusele teavet antud, % AT BE BG CY CZ DE DK EE EL ES FI FR HU IE IT LT LU LV MT NL PL PT RO SE SI SK UK 21-25 8 1 65 58 75 49 13 68 98 98 57 1 1 86 1 82 7 73 9 62 24-28 86 1 9 81 89 25 9 45 91 1 1 61 1 88 1 1 1 59 1 1 85 27-211 92 1 1 9 79 98 93 36 55 93 1 137 186 1 111 1 1 18 73 17 84 93 11 8 Lisaks küsiti küsimustikus ka seda, kes vastutab üldsuse teavitamise eest. Esitatud andmetest ilmneb, et 1 liikmesriigis vastutavad selle eest asutused ja 14 liikmesriigis käitajad. Kahes liikmesriigis on ülesanded käitajate ja asutuste vahel jagatud. Üldjuhul katab üldsuse teavitamise eest vastutaja ka sellega seotud kulud. Joonis 7. Üldsuse teavitamise eest vastutavad isikud (liikmesriikide arv) Üldsuse teavitamise eest vastutavad isikud (liikmesriikide arv) 2 1 Käitaja (AT, BG, CY, EE, DE, FI, HU, IE, LV, MT, SI, SK, UK ja RO) 1 14 Avaliku sektori asutus (BE, EL, FR, CZ, ES, DK, IT, NL, PT ja SE) Käitaja ja asutus (LT ja PL) Üldsust pole teavitatud (LU) 2.3.4. Inspekteerimine Keskmiselt inspekteeriti 29. ja 21. aastal 65 % ning 211. aastal 66 % kõrgema tasandi käitistest. See arv ei ole 28. ja 25. aastaga võrreldes praktiliselt muutunud, kuna siis oli inspekteeritud käitiste osakaal vastavalt 66 % ja 69 %. Madalama tasandi käitisi inspekteeriti harvemini: 29. aastal keskmiselt 42 % sellistest käitistest, 21. aastal 41 % ja 211. aastal ET 8 ET
43 %. See on seotud asjaoluga, et kui konkreetse käitise jaoks ei ole kehtestatud vastava käitise suurõnnetuseohu süstemaatilisel hindamisel põhinevat inspekteerimisprogrammi, kehtib iga-aastase inspekteerimise kohustus ainult kõrgema tasandi käitiste suhtes. Varasemate aruandeperioodide puhul puuduvad andmed madalama tasandi käitiste inspekteerimise kohta. Aastate lõikes esitatud arvude põhjal ei saa teha selgeid järeldusi, kuna inspekteerimise sagedus on seotud inspekteerimisprogrammiga, mistõttu kõigi käitiste inspekteerimine igal aastal ei pruugi olla vajalik. Liikmesriikide esitatud teabe üksikasjaliku analüüsi põhjal on siiski kindlaks tehtud, et kõrgema tasandi käitiste inspekteerimiste arvu tuleks suurendada mitmes liikmesriigis, sealhulgas Kreekas, Itaalias, Portugalis ja Rootsis, kus möödunud aruandeperioodil inspekteeriti vähem kui 5 % kõigist kõrgema tasandi käitistest. Joonis 8. 25., 28. ja 211. aastal inspekteeritud käitiste osakaal, % % Inspekteeritud kõrgema tasandi käitised, % 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 AT BE BG CY CZ DE DK EE EL ES FI FR HU IE IT LT LU LV MT NL PL PT RO SE SI SK UK 25 86 82 1 98 52 85 1 27 56 1 95 1 1 33 1 6 66 1 1 3 44 92 95 93 28 39 82 63 1 1 58 84 1 35 49 54 98 1 1 3 88 88 97 1 81 1 16 1 38 1 68 74 211 74 84 92 1 1 6 83 1 1 63 63 9 1 1 15 1 1 73 1 82 1 11 98 43 93 71 75 2.3.5. Sunnivahendite kasutamine Kõik liikmesriigid teatasid, et nad on kasutanud õiguserikkumise korral kohaldatavaid sunnivahendeid. Kokku oli 5 895 sunnivahendite kohaldamise juhtu. Kõige sagedamini kasutatud sunnivahend oli märgukiri (parenduste tegemise, nõuetega vastavusse viimise, hoiatuse tegemise jne kohta), millele järgnesid kirjalik korraldus, nõuetega vastavusse viimise korraldus ja haldustrahv. Kasutamise keelamist on kohaldatud väga vähestel kordadel (38 juhtu) ning algatatud ei ole ühtegi kriminaalmenetlust. Tabel 1. Sunnivahendite kasutamine liikmesriikide aruannete põhjal aastatel 29 211 Kohaldamiskordade arv Sunnivahendi liik Vastavat liiki sunnivahendit kohaldanud liikmesriigid 29 21 211 Perioodi jooksul kokku ET 9 ET
Kohaldamiskordade arv Sunnivahendi liik Vastavat liiki sunnivahendit kohaldanud liikmesriigid 29 21 211 Perioodi jooksul kokku Märgukiri parenduste tegemise / nõuetega vastavusse viimise kohta Kirjalik korraldus / nõuetega vastavusse viimise korraldus Haldustrahv Rikkumismenetlus (üldine) BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FR, IE, IT, LT, LU, LV, NL, PL, PT, RO, SI, UK BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FR, IT, LT, LV, NL, PL, PT, RO, SE, SI, UK AT, BE, BG, CZ, DE, EE, ES, FI, FR, HU, IE, IT, LT, LV, NL, PL, PT, RO, SI, SK BE, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FR, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SI, UK 1 321 1 42 1 354 4 51 294 39 312 922 92 88 117 325 32 17 11 69 Suuline hoiatus BE, CY, DK, RO, SI, UK 1 2 3 4 Kasutamise keelamine Kriminaalmenetlus (vabadusekaotuse kohaldamise alus) AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, HU, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK BE, DE, EE, FR, IT, NL, PL, PT, UK 13 14 9 38 3. ÕNNETUSTE STATISTIKA ANDMEBAASI EMARS PÕHJAL Suurõnnetuste arv on peamine näitaja, mille abil hinnatakse direktiivi tõhusust ja õnnetuste vältimise eesmärgi täitmist. Liikmesriigid on kohustatud registreerima suurõnnetustest teatamise süsteemis emars (Major Accident Reporting System) kõik suurõnnetused, mis vastavad Seveso direktiivi VI lisas loetletud kriteeriumidele. Nad võivad teatada ka muudest sündmustest 11 (nimetatud kriteeriumidele mittevastavad või Seveso direktiiviga hõlmamata muud suurõnnetused, näiteks seoses transpordiga) ja napilt mööda läinud juhtumitest. Aastatel 2 211 on registreeritud suurõnnetuste arv püsinud suhteliselt stabiilne. Vaatamata Seveso direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate käitiste arvu suurenemisele (3 % aastatel 29 211), 12 on keskmiselt juhtunud 27 õnnetust aastas. Kuna peamiselt kohtumenetluste lõpuleviimiseks kulunud aja ning andmebaasis emars registreeritud aruannete koostamiseks ja heakskiitmiseks vajaliku aja tõttu on õnnetustest teatamine viibinud, võivad viimase kolme aasta arvnäitajad veel suureneda. Joonis 9. Andmebaasis emars registreeritud suurõnnetuste arv 11 12 Muud sündmused võivad olla VI lisa kriteeriumidele mittevastavad või Seveso direktiiviga hõlmamata suurõnnetused, näiteks transpordiga seotud õnnetused. Üldist suurenemist alates 2. aastast ei ole võimalik kindlaks teha, sest varasematel aruandeperioodidel ei esitatud andmeid madalama tasandi käitiste arvu kohta. Võib siiski märkida, et alates 25. aastast on kõrgema tasandi käitiste arv suurenenud 25 %. ET 1 ET
Suurõnnetuste arv ELis 1 8 83 81 79 78 6 4 2 2 22 23 25 26 28 29 211 Andmebaasis registreeritud õnnetused on valdavalt suurõnnetused Seveso direktiivi tähenduses. Napilt mööda läinud juhtumeid ja muid sündmusi on registreeritud vähem. Põhikriteeriumid, mille alusel õnnetustest teatatakse, on järgmised: rohkem kui 5 % asjaomaste ainete piirkogusest, inimeste vigastused ja varaline kahju. Ajavahemikus 2 211 on igal aastal andmebaasis registreeritud rohkem kõrgema tasandi käitistes kui madalama tasandi käitistes juhtunud õnnetusi (224 õnnetust kõrgema tasandi käitistes, 43 õnnetust madalama tasandi käitistes ja 54 õnnetust, mille puhul ei ole käitise tasandit täpsustatud), mis näitab kõrgema tasandi käitistes esinevat suuremat riski. Üldiselt on viimasel kümnendil registreeritud surmajuhtumite ja vigastuste arv liikunud langevas joones. Surmajuhtumite arv on langenud 27 juhtumilt 2. aastal 9 juhtumini 21. aastal. Alates 26. aastast pole esinenud ühtegi surmajuhtumit väljaspool käitise territooriumi. Vigastuste arv on vähenenud 126 juhtumilt 2. aastal 23 juhtumini 21. aastal. Andmebaasis emars registreeritud õnnetustega seotud ohtlikest nähtustest kõige sagedasem on olnud mürgiste ainete heide. See ei kehti ainult 22., 23. ja 21. aasta kohta, mil sagedasemad olid plahvatused ja tulekahjud. Õnnetustega seotud ainete põhikategooriad on järgmised: mürgised 91 suurõnnetust; väga tuleohtlikud 8 suurõnnetust; väga mürgised 53 suurõnnetust. Seitsmel tegevusalal on aastatel 2 211 toimunud rohkem kui 1 registreeritud sündmust. Kui vaadata õnnetuste arvu käitise kohta, siis kõige sagedamini esineb õnnetusi järgmistel tegevusaladel: metallide töötlemine, naftakeemiatööstus/naftatöötlemistehased ja üldine kemikaalide tootmine. Tabel 2. Tegevusalad, kus aastatel 2 211 on toimunud üle 1 registreeritud sündmuse 13 13 Andmed võetud andmebaasidest emars ja SPIRS. ET 11 ET
Seveso käitiste arv Registreeritud sündmused Tegevusala Arv kokku % 14 Suurõnnetused Napilt mööda läinud juhtumi d Muud sündmu sed Sündm usi kokku % 15 Sagedu s 16 Plasti- ja kummitootmine 368 3,89 9 1 1 2,8,7 Pestitsiidide, biotsiidide, fungitsiidide tootmine ja ladustamine Ladustamine ja turustamine hulgi- ja jaemüügi puhul (v.a vedelgaas) 267 2,83 12 1 13 3,6 1,3 877 9,28 15 1 2 18 5,5 Metallide töötlemine 78,83 19 2 21 5,9 7 Naftakeemiatööstus / naftatöötlemistehased Üldine kemikaalide tootmine (väljaspool eespool nimetatud tegevusalasid) 238 2,52 62 4 6 72 2 8 591 6,25 98 1 2 11 28,4 4,5 Muud tegevusalad 276 2,92 3 4 34 9,5 3,2 Seitsmel registreeritud õnnetusel on olnud piiriülene mõju. Enam kui 9 % aastatel 2 211 registreeritud õnnetuste puhul märgiti, et saadud kogemustest on õpitud. Paljudel juhtudel oli sellekohase teabe kvaliteet siiski väga halb. Selles valdkonnas kavatseb komisjon eelolevatel aastatel stimuleerida parenduste tegemist. 4. KOKKUVÕTE JA TULEVIKUPLAANID Eespool esitatud analüüs kinnitab, et direktiiv toimib hästi ning et selle rakendamine liikmesriikides on kahe viimase aruandeperioodi jooksul oluliselt paranenud. Kuigi käitiste arv on peamiselt uute liikmesriikide ELiga ühinemise tagajärjel viimase kümne aastaga oluliselt suurenenud, on suurõnnetuste arv jäänud suhteliselt stabiilseks: keskmiselt 14 15 16 Vastavat tegevusala esindavate käitiste osakaal kõigist andmebaasis SPIRS registreeritud Seveso käitistest (9 449 registreeritud käitist). Vastaval tegevusalal toimunud sündmuste osakaal kõigist aastate 2 211 kohta registreeritud sündmustest (356 sündmust). Vastaval tegevusalal toimunud sündmuste sagedus protsendina samal tegevusalal tegutsevate käitiste protsendist. ET 12 ET
registreeritakse aastas 27 suurõnnetust. Väga lootustandev on surmajuhtumite ja vigastuste arvu märkimisväärne kahanemine möödunud kümnendi jooksul. Seveso II direktiivi praktiline rakendamine ja jõustamine on enamikus valdkondades jätkuvalt paranenud, kusjuures ohutusaruannete ja käitisesiseste ohuolukordade lahendamise plaanidega seotud nõudeid täidab väga suur osa käitajatest. Mitmel liikmesriigil tuleb mõnes valdkonnas siiski teha lisajõupingutusi, eriti seoses käitiseväliste ohuolukordade lahendamise plaanide väljatöötamise ja katsetamise ning üldsuse teavitamisega. Samuti jääb igal aastal inspekteerimata suhteliselt suur hulk käitiseid (umbes 34 % kõrgema tasandi käitistest) ning ka see olukord vajab parandamist. Komisjon on eelmise aruandeperioodi kohta tehtud järeldusi 17 Seveso II direktiivi läbivaatamisel arvesse võtnud ning selle tulemusena on vastu võetud Seveso III direktiiv 212/18/EL 18. Uue direktiiviga suurendatakse üldsuse õigust saada piisavat teavet ning selleks laiendatakse teatud sätete kohaldatavust ka madalama tasandi käitistele. Direktiiv sisaldab üksikasjalikke reegleid üksikprojektide puhul piisava üldsusega konsulteerimise tagamiseks ning sellega kehtestatakse rangemad nõuded inspekteerimisele. Seetõttu võib eeldada, et Seveso III direktiivi nõuete täitmine aitab saavutada käesolevas aruandes nimetatud parendusi. Komisjon jälgib tähelepanelikult kõnealustes küsimustes toimuvaid suundumusi ning jätkab liikmesriikide abistamist nende tegevuse edasisel tõhustamisel vastavalt vajadusele mitmesuguste toetavate tegevuste või sunnimeetmetega. 17 18 Dokument K(21) 5422 (lõplik). ELT L 197, 24.7.212, lk 1. ET 13 ET
LR Kõrge ma tasan di käitist e arv, 211 Kõrgem a tasandi käitiste arv, 28 Kõrgem a tasandi käitiste arv, 25 Seni esitamata ohutusaruanded, 211 Seni koostamata käitisesisene ohuolukorra lahendamise plaan, 211 Seni koostamata käitiseväline ohuolukorra lahendamise plaan, 211 Seni koostamata käitiseväline ohuolukorra lahendamise plaan, 28 Katsetatud käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid, 9 + 1+ 11 Katsetatud käitisevälised ohuolukorra lahendamise plaanid, 6 + 7 + 8 Üldsuse teavitamine, 9 + 1 + 11 Üldsuse teavitamine, 6 + 7 + 8 Inspekteerit ud kõrgema tasandi käitiste arv, 211 Inspekteeritud kõrgema tasandi käitiste arv, 28 AT 84 79 79 3 3 4 1 78 57 77 68 62 31 BE 192 174 137 2 9 87 74 99 192 174 161 143 BG 72 52 1 47 4 72 47 66 33 CY 1 11 13 27 9 1 11 CZ 116 112 79 3 3 3 6 28 22 92 91 116 112 DE 114 177 976 6 4 15 68 762 73 179 959 662 625 DK 54 44 2 1 4 29 22 5 11 45 37 EE 28 21 14 1 5 1 19 28 21 EL 83 83 1 14 1 8 29 ES 332 295 245 11 6 36 85 324 236 181 133 28 145 FI 129 127 84 9 25 94 75 12 116 81 69 FR 622 553 593 12 59 587 229 622 553 558 542 HU 78 63 47 121 63 17 63 78 63 IE 36 33 23 1 1 1 24 21 67 2 37 33 IT 533 518 462 11 11 31 9 177 286 533 518 78 155 LT 18 17 21 1 54 52 2 15 18 15 LU 8 8 5 1 6 8 7 LV 3 3 29 3 31 3 3 22 29 MT 6 6 6 1 6 2 6 6 6 NL 249 221 188 2 51 25 179 PL 166 161 149 3 3 7 1 133 134 18 161 166 161 ET 14 ET
PT 66 62 57 8 8 2 39 1 8 48 7 1 RO 113 113 1 1 9 7 98 86 121 113 111 113 SE 26 195 172 1 4 2 12 26 5 173 115 89 74 SI 27 24 26 25 24 25 24 25 24 SK 41 4 39 1 2 37 57 45 4 29 27 UK 388 49 385 11 11 13 2 328 251 312 348 29 33 EL 4 791 4 528 3 949 83 67 37 392 3 135 2 553 4 171 3 616 3 174 2 995 ET 15 ET