EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 242 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa ühtse hankedokumendi (ESPD) prakti
|
|
- Eve Laine
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 242 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa ühtse hankedokumendi (ESPD) praktilise kohaldamise läbivaatamise kohta ET ET
2 1 Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) ja ESPD muutmine Euroopa ühtne hankedokument, mida käsitletakse peamiselt direktiivi 2014/24/EL 1 artiklis 59, on ettevõtja kinnitus, mis esitatakse standardvormil, mille komisjon kinnitab rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas teatava kontrollimenetlusega 2. Ettevõtja kinnituse vormis sisaldab see esialgseid tõendeid kõrvalejätmis- (nt kriminaalkaristused, ametialaste käitumisreeglite rasked rikkumised) ja valikukriteeriumide (finantsiline, majanduslik ja tehniline suutlikkus) kohta, nii et kogu tõestusmaterjali (nt tõendid, tunnistused) peab tavaliselt esitama ainult hanke võitnud ettevõtja (kui menetluse nõuetekohaseks teostamiseks ei ole vaja teatavaid dokumente kontrollida ka teiste osalejate puhul). Kui direktiivi 2014/25/EÜ 3 kohaselt tegutsevad hankelepingu osalised kohaldavad (mõningaid) direktiivis 2014/24/EL sätestatud kõrvalejätmis- ja/või valikukriteeriume, peavad nad vastavalt direktiivi artikli 80 lõikele 3 kasutama ka Euroopa ühtset hankedokumenti. Vastavalt direktiividele 2014/24/EL ja direktiivile 2014/25/EL esitatakse Euroopa ühtne hankedokument ainult elektrooniliselt. Kuid võimaldamaks üleminekut ELis kohustuslikule elektroonilisele suhtlusvahendile, võib kuni 18. aprillini 2018 paralleelselt kasutada nii Euroopa ühtse hankedokumendi paber- kui ka elektroonilist versiooni. Arvestades Euroopa ühtse hankedokumendi olulisust ja uuenduslikku iseloomu, sätestas ELi seadusandja, et komisjon peab vaatab komisjon Euroopa ühtse hankedokumendi praktilise kohaldamise läbi liikmesriikide andmebaaside tehnilist arengut arvesse võttes ning esitab selle kohta hiljemalt 18. aprilliks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 4. 2 Riigihankedirektiivide ülevõtmise ja Euroopa ühtse hankedokumendi hetkeseis Direktiivide 2014/24/EL ja 2014/25/EL rakendamise lõpptähtaeg oli 18. aprill Kuid mitmed liikmesriigid jäid nende rakendamisega hiljaks ning tegid seda alles mõned nädalad või kuud pärast tähtaja möödumist. Alates aasta 16. veebruarist peavad liikmesriigid direktiive 2014/24/EL ja 2014/25/EL endiselt täies ulatuses rakendama ja riiklikest 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 94, , lk 65. Direktiivi ülejäänud sätetes käsitletakse ESPD kasutamist konkreetsetel juhtudel, kuid põhilised punktid sisalduvad artiklis Vaata komisjoni 5. jaanuari aasta rakendusmäärus (EL) 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm, ELT L 3, , lk16. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, ELT L 94, , lk Artikli 59 lõige 3. See on kaks aastat varem tavapärasest kuupäevast, milleks on 18. aprill 2019, mis on ette nähtud direktiivi üldiseks läbivaatamiseks vastavalt selle artiklile 92. 2
3 rakendusmeetmetest teavitama 5. Täieliku ülevõtmise mittesaavutamisega kaasnevad menetlused on praegu käimas 6. Kuna Euroopa ühtne hankedokument on seotud direktiivide rakendamisega, väheneb seega Euroopa ühtse hankedokumendi praktilise kasutamise hindamise aeg ja geograafiline ulatus. Lisaks komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2016/7 lisatud paberversioonile ja eesmärgiga toetada liikmesriike rakendamise algjärgus, on komisjoni talitused välja töötanud Euroopa ühtse hankedokumendi elektroonilise versiooni ( eespd ) 7. See on liikmesriikidele kättesaadav neljas erinevas rakendusrežiimis, mis võimaldavad liikmesriikidel kohandada rakendust eri tasanditel 8. eespd-teenuse eesmärk on toetada ainult liikmesriikide üleminekuetappi, sest ESPD täieliku potentsiaali ärakasutamiseks tuleks riiklik ESPD integreerida iga liikmesriigi e-hangete süsteemi ja tunnistuste/tõendite registritesse või andmebaasidesse. See võimaldab saavutada kolme eesmärki: riiklikke süsteeme paremini individualiseerida ja kohalike oludega kohandada; edendada avaliku halduse digiteerimist; luua alus menetluste lihtsustamiseks ühekordsuse põhimõtte rakendamise kaudu. Riiklikud ESPD-lahendused on olemas juba Taanis, Soomes, Madalmaades ja Sloveenias. Kuigi eespd töötati välja ainult üleminekuperioodiks, on komisjoni eespd-d kasutatud väga palju (vt tabel 2 aruande lisas). 3 Meetmed Euroopa ühtse hankedokumendi liikmesriikides rakendamise toetamiseks Lisaks eespool nimetatud IT-vahenditele on Euroopa Komisjon välja töötanud kaasnevad meetmed, mis peaksid liikmesriike toetama Euroopa ühtse hankedokumendi rakendamisel. Rahastamine Euroopa ühtse hankedokumendi integreerimiseks riiklikesse e-riigihangete süsteemidesse on eraldatud ka rahalisi vahendeid. Euroopa ühendamise rahastust (CEF) on eraldatud 4,9 miljoni euro väärtuses toetusi kümnele konsortsiumile, mille liikmete hulka kuulub üksusi 17 riigist. Järgmised konkursikutsed väärtuses 4 miljonit eurot algatatakse aastal. Rakendusseminarid Kõigis liikmesriikides on korraldatud rakendusseminare, et analüüsida riigi hetkeolukorda, arutleda võimalike rakendusvariantide üle ning pakkuda abi Euroopa ühtse hankedokumendi rakendamise lihtsustamisel. Kohtumistel osales palju asjaomaseid sidusrühmi (avaliku sektori asutused, tõendiregistrite pidajad, e-hankelahenduste pakkujad, kasutajad jne), aidates kaasa konstruktiivse arutelu tekkimisele aasta augustist aasta 28 veebruarini toimus 18 seminari (2017. aasta suveks on need toimunud kõigis liikmesriikides). 5 Vaata aruande lisa tabelit 1, milles on esitatud direktiivide 2014/24/EL ja 2014/25/EL ülevõtmiseks kasutatavate siseriiklike õigusnormide jõustumise kuupäev igas liikmesriigis Neid tegevusi on rahastatud ISA² programmist (Koostalitlusvõimealased lahendused Euroopa haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele). 3
4 Seminarid andsid liikmesriikide esindajatele parema ettekujutuse Euroopa ühtsest hankedokumendist ja komisjoni eespd-teenusest, komisjon aga kogus teavet selle kohta, missugused probleemid on liikmesriikidel selle rakendamisel. Eelkõige selgitati seminaridel e-certise 9 rolli ja võimalusi protsesside automatiseerimiseks riiklike andmebaaside ESPDga ühendamise kaudu ning riiklikku digitaristut võimendades. Koosolekutel tõstatati tehnilisi, õiguslikke ning menetluslikke küsimusi. Nende seminaride käigus ilmnes, et IT-vahendite jaoks optimaalse tehnilise rakendusstrateegia määratlemiseks tuleb kombineerida õiguslikke ja tehnilisi aspekte. Mõningad osapooled märkisid, et tuleks avaldada konkreetne kava ESPD andmemudeli tulevaste tehniliste väljalasete kohta, et liikmesriigid saaksid tõhusalt ette planeerida ja vahendeid eraldada. Teine tõstatatud küsimus käsitles riiklike ESPD-rakenduste kokkusobivust ELi versiooniga. Tehniline abi Liikmesriikidele on võimaldatud ka tehnilist abi ESPD rakendamiseks. Paljusid sidusrühmi hõlmava e-riigihangete ekspertgrupi kohtumisi on peetud kolm korda aastas; lisaks on loodud kasutajakogukond eespd parandamiseks, võttes arvesse liikmesriikide soovitusi. Samuti on korrapäraselt korraldatud veebiseminare, et pakkuda avaliku sektori riigihangete ameti keskse tasandi töötajatele väljaõpet ESPD kasutamise alal. Sellele lisaks on võetud liikmesriikide tasandi meetmeid ESPD kasutuselevõtu ja tarvilikkuse mõistmise edendamiseks. Näiteks on osa liikmesriike korraldanud koolituskursusi ESPD kasutuselevõtu ja kasutamise hõlbustamiseks. Mitmete riikide (Taani, Saksamaa, Itaalia, Rootsi ja Ühendkuningriigi) ametiasutused on pakkujate ja hankijate jaoks välja andnud spetsiaalsed juhised Euroopa ühtse hankedokumendi täitmiseks. 4 Rakendamine liikmesriikides Ülevaade olukorrast liikmesriikides Käesoleva aruande ettevalmistamise käigus palus komisjon liikmesriikidel anda aru ESPD rakendamisest piirmäära ületavate riigihankemenetluste puhul 10. Selleks valmistati ette veebiküsitlus 11 : see koosnes kümnest küsimusest ESPD praktilise rakendamise kohta liikmesriikides, peegeldades olukorda 31. detsembri aasta seisuga. 9 e-certis on komisjoni välja töötatud veebipõhine süsteem selleks, et kaardistada tunnistusi/tõendeid, mida liikmesriigid riigihankemenetlustes nõuavad Riigihankedirektiividega jäetakse liikmesriikide pädevusse otsus ESPD kasutamise kohta allapoole ELi piirmäärasid jäävate hangete või kontsessioonidega seotud menetluste puhul. 11 Küsitlus tehti kättesaadavaks Euroopa Komisjoni väljatöötatud veebirakenduse kaudu, mis kannab nime EU Survey ja on kättesaadav aadressil 4
5 Euroopa ühtse hankedokumendi rakendamine liikmesriikides Küsitluse tulemuste kohaselt on 22 liikmesriiki alustanud Euroopa ühtse hankedokumendi kasutamist ning 6 liikmesriiki ei ole seda teinud, peamiselt seetõttu, et direktiiv ei olnud veel üle võetud. Need kuus riiki olid Austria, Belgia, Küpros, Eesti, Leedu ja Rootsi. Tegelikkuses olid kogemused ESPDga enamikus liikmesriikides üsna piiratud. Osa liikmesriike märkis, et direktiivi 2014/24/EL kohaselt sõlmitakse väga vähe hankelepinguid ning selle põhjuseks on näiteks eelarvelised piirangud või alles hiljutine direktiivi ülevõtmine küsimustikule vastamise ajal. Joonis 1 Euroopa ühtse hankedokumendi esialgne rakendamine liikmesriikides Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah AT BE BG CY CZ DE DK EE EL ES FI FR HR HU IE IT LT LU LV MT NL PL PT RO SE SI SK UK Joonisel 2 on kujutatud, missuguse viisi Euroopa ühtse hankedokumendi rakendamiseks on liikmesriigid paljude neile pakutud rakendusviiside seast valinud. Nähtub, et enamik liikmesriike on otsustanud kasutada samaaegselt rohkem kui üht rakendusviisi. Teistest enam leidsid kasutust kaks rakendusviisi: praeguseks eelistavad liikmesriigid eespd-d ja paberversiooni, mõlemat kasutab 15 liikmesriiki. Tulemustest ilmneb, et kuna liikmesriigid olid Euroopa ühtset hankedokumenti alles kasutama hakanud, on kvalitatiivset analüüsi raske teha; kuigi liikmesriigid tunnistavad, et selle oma riiklikku e-hankesüsteemi integreerimine tooks rohkem kasu kõigile sidusrühmadele, on selle täielikuks teostamiseks vaja aega. Mitmete rakendusviiside paralleelselt kasutamine on tüüpiline nende liikmesriikide puhul, kus e-hankekeskkond hõlmab mitut riikliku või piirkondliku ja kohaliku tasandi platvormi, kus haldusasutused rakendavad Euroopa ühtset hankedokumenti erinevalt; nii on see näiteks Itaalias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. 5
6 Joonis 2 Euroopa ühtse hankedokumendi eri rakendusviiside kasutamine liikmesriigiti Selgitus: Other (muu) / Local solution (kohalik lahendus): kohalikul tasandil väljatöötatud veebivorm VCD: ettevõtja virtuaaltoimik ESPD EC OS (ESPD EÜ avatud lähtekood): avatud lähtekood ESPD EC service (ESPD EÜ teenus) eespd teenus ESPD EC DM (ESPD EÜ andmemudel): andmemudel Paper Form: paberversioon Direktiivi 2014/24/EL kohaselt võivad liikmesriigid ESPD paberversiooni kasutada aasta aprillini. Enamikul juhtudel, mil kasutati eespd-d (12 liikmesriiki 15st), kasutatakse paralleelselt ka paberversiooni. Prantsusmaa, Ungari ja Iirimaa teatasid, et Euroopa ühtset hankedokumenti kasutatakse ainult paberversioonis. Seetõttu kasutab paberversiooni rohkem kui 80% ESPD kasutamist juba alustanud liikmesriikidest. See tähendab, et nad saavad riigihankemenetluse digiteerimist edendavast ESPD kasutamisest tulenevast potentsiaalsest lihtsustumisest vaid marginaalset kasu. Samas tuleks siiski arvestada, et olemasolev teave ei ole piisavalt üksikasjalik selleks, et teada näiteks seda, mitu hankijat kasutavad üht erinevatest rakendusviisidest. Kahes liikmesriigis (Saksamaa, Hispaania) soovitasid avaliku sektori asutused kasutada komisjoni poolt välja töötatud eespd-d. Paistab, et neis kahes liikmesriigis ei kasuta enamik ettevõtjaid ESPD-d hoolimata sellest, et hankijad pakuvad võimalust see hankemenetluses esitada. Seoses ESPD-d veel mitte rakendanud liikmesriikide plaanidega on osa liikmesriike teatanud, et esialgses etapis kavatsevad nad kasutada komisjoni poolt välja töötatud teenust või selle 6
7 avatud lähtekoodiga versiooni ja kolm neist töötavad välja oma lahenduse, kasutades selleks2017. aastal kättesaadavaks tehtavat andmemudelit. Ükski neist liikmesriikidest ei teatanud kavatsusest kasutada paberversiooni. ESPD kasutamine allapoole ELi piirmäärasid jäävate hangete või kontsessioonide puhul Joonis 3 ESPD kasutamine allapoole ELi piirmäärasid jäävate hankemenetluste või kontsessioonilepingute puhul 61% 39% Jah Riigihankedirektiividega jäetakse liikmesriikide pädevusse otsus ESPD kasutamise kohta allapoole ELi piirmäärasid jäävate hangete või kontsessioonidega seotud menetluste puhul. Nagu eespool esitatud jooniselt nähtub, ei kavatse 61% liikmesriikidest kasutada ESPD-d allapoole ELi piirmäärasid jäävate hankemenetluste või kontsessioonilepingute puhul. Kuid päris paljud liikmesriigid on valinud vastupidise lähenemisviisi. Näiteks on Bulgaaria, Horvaatia, Taani, Läti, Leedu, Madalmaad ja Rumeenia kõigil või mõningatel juhtudel (näiteks allapoole piirmäärasid jäävate menetluste puhul, kui hankija palub teavet kõrvalejätmise põhjuste kohta) teinud ESPD kasutamise kohustuslikuks, ning Ungari, Itaalia, Sloveenia, Slovaki Vabariik ja Hispaania jätnud selle kasutamise vabatahtlikuks. ESPD kui riigihangete digiteerimise soodustaja: ühekordsuse põhimõte Direktiiviga 2014/24/EL kutsuti üle Euroopa ühtse hankedokumendi praktilise kohaldamise kohta aru andma, võttes arvesse liikmesriikide andmebaaside tehnilist arengut. Üheks riigihankemenetluse märkimisväärseks lihtsustuseks on ESPD integreerimine andmebaasidesse ja/või IT-süsteemidesse tarnijate eelkvalifitseerimist silmas pidades. Sellised süsteemid võimaldavad kontrollida, kas tarnija vastab riigihankemenetluses kasutatavatele kõrvalejätmis- või valikukriteeriumidele (näiteks (edaspidi automaatselt) kontrollides, kas tarnija on maksejõuetu ning edastades vastava teabe hankijale). Allpool esitatud jooniselt 4 ilmneb, et kaks kolmandikku liikmesriikidest (Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik) kavatsevad seesugust integreerimist jätkata, tunnistades ESPD olulisust avaliku halduse digiteerimise vallas. 7
8 Joonis 4 Liikmesriigid, kes kavatsevad integreerida ESPD tarnijate eelkvalifitseerimissüsteemidesse 32% 68% Jah Küsitlus hõlmas ka võimalust, et ostjad saaksid riigihankemenetluses vajalikke tõendusdokumente, omades otsest juurdepääsu riiklikule andmebaasile (riiklik hankeregister, ettevõtja virtuaaltoimik, elektrooniline dokumentide säilitamise süsteem või eelkvalifitseerimissüsteem) 12. Seda kutsutakse tavaliselt ühekordsuse põhimõtteks, mis tähendab, et tarnijatelt ei tohiks nõuda (või tohiks nõuda ainult ühekordselt) andmete esitamist tõestamaks, et nad vastavad riigihankemenetluses sätestatud nõuetele, sest need andmed on ametiasutuste andmebaasides juba olemas. Joonis 5 Kas hankijatel on võimalik riigihankemenetluses nõutavaid dokumente saada otse riiklikest andmebaasidest? J/P J/P J/P J/P J/P J/P AT BE BG CY CZ DE DK EE EL ES FI FR HR HU IE IT LT LU LV MT NL PL PT RO SE SI SK UK Selgitus: Jah, kõigi kategooriate hankijatel J/P Jah, kuid see piirdub teatava kategooria hankijatega (nt politseikeskasutused, ainult maksuasutused ) puudub juurdepääs riiklikele andmebaasidele 12 Eelkõige on see sätestatud direktiivi 2014/24/EL artikli 59 lõikes 3. 8
9 Liikmesriikidelt on küsitud, kas nad kavatsevad ESPD integreerida mõnda eespool nimetatud IT-süsteemi. Liikmesriikide vastused (vt joonis 5) jagunevad kahte vastandlikku rühma: ühelt pool ei ole 11 liikmesriigis hankijatel veel võimalik riigihankemenetluses nõutavaid dokumente otse riiklikest andmebaasidest saada. See viitab asjaolule, et nende haldusasutuste andmebaasid ei ole teistele haldusasutustele päringute tegemiseks või ühendamiseks avatud; samuti näitab see, et ühekordsuse põhimõtte rakendamiseni ei ole veel jõutud. Teisalt omavad 11 liikmesriigis kõik hankijad riiklikele andmebaasidele juurdepääsu ning saavad tarnija kohta käivaid tõendeid ja tunnistusi ise kätte. Kuid seda võimalust saab rakendada ainult teatavat tüüpi dokumentide puhul, näiteks kõrvalejätmise põhjustega seotud dokumendid (nagu Soomes, Saksamaal, Lätis, Leedus, Hispaanias), samas kui muud dokumendid tuleb esitada tarnijatel. Sellest tundub ilmnevat, et need liikmesriigid on omapoolse rahastamise põhimõtte rakendamisega juba alustanud, et vähendada kõigi asjaomaste osapoolte halduskoormust. Eelkõige Läti ja Leedu kasutavad juba süsteemi, mis annab kõigile ostjatele automaatselt juurdepääsu dokumentidele ning võimaldab kontrollida tarnijate vastavust teatud tüüpi nõuetele. Need liikmesriigid kavatsevad siduda ESPD kõigi registritega, et hõlmata kõik punktid ning lihtsustada andmete kontrollimist. Ülejäänud liikmesriikide vastusest tuleb välja ka kolmas olukord, kus juurdepääs on ainult teatava kategooria hankijatel (nt politseikeskasutused, ainult maksuasutused jne); selline olukord valitseb ainult kuues liikmesriigis. ESPD kasutuselevõtust tulenev eeldatav ja hinnanguline kasu Liikmesriike hõlmava küsimustiku kaudu üritati koguda andmeid mõju kohta, mida avaldas ESPD kasutamine selle rakendamise esimestel kuudel. Kuid paljudes liikmesriikides on ESPD-d kasutatud lühikest aega ning seetõttu on sellise hinnangu andmiseks liiga vara. Sellised riigid on Eesti, Iirimaa, Luksemburg, Malta, Prantsusmaa, Saksamaa ja Sloveenia. Vaid kaks riiki esitas kvantitatiivse hinnangu, mis käsitles mõju ettevõtetele: Taani teatel on kokkuhoid 12 miljonit eurot aastas, Horvaatia aga teatas pakkumuste ettevalmistamisel kulude 83% vähenemist seoses tõendusmaterjaliga. Ükski liikmesriik ei ole veel üritanud kvantifitseerida kokkuhoidu, mis tuleneb ostjate halduskoormuse vähenemisest. Liikmesriikides toimunud seminaridest ilmneb, et liikmesriigid hakkavad potentsiaalsest kasust aru saama ja mõistma, kuidas oma riiklikke lahendusi parandada. Siiski esitas enamik liikmesriike ESPD mõju kohta kvalitatiivse hinnangu, mis on välja toodud allpool esitatud tabelis. Liikmesriikide seisukohtades on märkimisväärseid erinevusi ja need sõltuvad ESPD rakendamise etapist. Üldiselt andis enamik liikmesriike süsteemi kasutamisest tuleneva positiivse hinnangu; märgiti, et kasud ilmnevad siis, kui ESPD ühendada tõendiregistrite ja -andmebaasidega. Teine rühm liikmesriike, mis hõlmab Taanit, Saksamaad ja Hispaaniat, teatas, et nii ettevõtted kui ka ostjad on ESPD-d väga teravalt kritiseerinud. Teised, näiteks Iirimaa, märkisid, et kuni praeguseni on esialgne rakendamine olnud raske, hoolimata sellest, et tunnustatakse elektroonilise lahendusega kaasnevat lihtsustamispotentsiaali. Aruande lisa tabelis 3 on esitatud liikmesriikide poolt välja toodud ESPD kasutamise positiivsed ja negatiivsed aspektid. 9
10 5 Peamiste sidusrühmade küsitlus aasta novembris korraldas komisjon peamistele sidusrühmadele suunatud küsitluse ESPD praktilise rakendamise kohta aasta 31. jaanuarini. Hõlmati kümme olulist Euroopa ostjate või müüjate ühendust, mis tegutsevad eri sektorites ja esindavad riigihangetes eri huvisid. Neil paluti konsulteerida ka oma liikmetega vastavates riikides. Järgneb aruteludel osalenud sidusrühmade loetelu: Euroopa arhitektide nõukogu (Architects' Council of Europe, ACE) Business Europe Euroopa Raudteede Ühendus (CER) Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) kesksete hankijate võrgustik (CPBs Network) e-riigihankeplatvormide pakkujate Euroopa assotsiatsioon (European Association of Public etendering Providers, EUPlat) Eurocities Euroopa Ehitajate Keskliit (European Builders Confederation, EBC) Euroopa Ehitustööstuse Ühendus (FIEC) Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit (UEAPME). Joonis 6 Sidusrühmadega peetud sihtotstarbeliste konsultatsioonide käigus ühenduste poolt antud vastused Küsimustikule vastas 48 sidusrühma 16 liikmesriigist. Eespool esitatud joonis kajastab saadud vastuseid ühenduste/rühmade kaupa. ESPD kasutamisest teatasid vaid pooled vastanutest, levinuim kasutusviis oli paberversioon, sellele järgnes eespd. Kokkuvõttes väljendasid mitmed nii ostjaid kui ka müüjaid esindavad sidusrühmad teatavat muret seoses ESPD kasutamisega, viidates vormi keerukusele. Kuid see võib tuleneda ka paberversiooni kasutamisest või mõnel juhul teatavast süsteemi valestimõistmisest. 10
11 Mõnel juhul teatasid sidusrühmad, et ESPD kasutamist ei loeta kõigi hankemenetluste puhul ostjatele kohustuslikuks või et kasutatakse teist liiki ettevõtja kinnitusi. Mitmed sidusrühmad väljendasid muret vormi sõnastuse üle või nõude üle esitada ESPD allhankijatele; teised jälle tunnustasid eespd-teenust ning olid seisukohal, et ESPD on väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kasulik abivahend, sest see ühtlustab kasutatavad ettevõtja kinnitused. Üldiselt olid sidusrühmade vaated erinevad ning sõltusid sellest, kas nende liikmesriigis oli ettevõtja kinnitus juba kasutusel ja kui keerukas see dokument oli. 6 Järeldused ja järgmised sammud Nagu nähtub liikmesriikide ja sidusrühmade küsitlustest, on ESPD rakendamine alles alanud direktiivi hilise ülevõtmise tõttu ning seetõttu, et selle rakendamiseks on vaja aega. Seetõttu kasutatakse enamikus liikmesriikides ESPD-d peaasjalikult ainult selle paberversioonis ja komisjoni eespd-teenust. Väga vähesed liikmesriigid on praeguseks juba välja töötanud oma ESPD-lahenduse, kuigi mitmed kavatsevad keskpikas perspektiivis seda teha. Seetõttu ei kasuta liikmesriigid veel ESPD potentsiaali täielikult ära 13. Lisaks puudub piisav praktiline kogemus, et hinnata vajadust ESPD-d parandada. Sellega seoses on märkimisväärne, et vaid väga vähesed liikmesriigid kolm on teinud ettepanekuid ESPD ja/või eespd muutmiseks. Seda silmas pidades peaks aastal koos siseturgu ja piiriüleseid hankeid käsitlevate direktiivide hindamisega toimuma ka ESPD põhjalikum hindamine 14. Selle hindamise aluseks on paariaastane kohaldamine ja see annab olukorrast terviklikuma pildi. Komisjon jätkab ESPD rakendamise edendamist liikmesriikides ning toetab eelkõige selle integreerimist riiklike e-hanke süsteemide ja tunnistuste/tõendite registrite/andmebaasidega. See aitab kaasa ühekordsuse põhimõtte rakendamisele liikmesriikides. Kooskõlas teenuse ajutise iseloomuga komisjon pärast 18. aprilli 2019 enam eespd peamiste arengutega ei tegele. Kavakohaselt peaks eespd kasutamine pärast seda tähtaega lõppema. eespd (ja e-certise 15 ) edaspidisel arendamisel tuleb arvesse võtta ka arenguid liikmesriikide registreid ühendavates süsteemides (näiteks ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem (BRIS), maksehäireregistrite ühendamise süsteem või Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) jne), mis sisaldavad riigihankemenetluste seisukohalt olulisi dokumente ja tunnistusi. Euroopa ühtset hankedokumenti arvestati ka standardsete hankevormide parandamisel. Selle avaliku arutelu tulemusi 16 arvestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi võimalikul tulevasel läbivaatamisel aastal. 13 Samuti on märkimisväärne, et vaid väga vähesed liikmesriigid kolm on teinud ettepanekuid ESPD ja/või eespd muutmiseks. Neid võib eespd jätkuva kohandamise kontekstis asjakohaselt arvesse võtta. 14 Direktiivi 2014/24/EL artikkel 92, ELT L 94, Vt e-certist käsitlev joonealune märkus nr
12 Samuti on oluline, et liikmesriigid kohaldaksid asjakohaselt direktiivi 2014/24/EÜ sätteid, mille kohaselt peavad liikmesriigid e-certise süsteemi pidevalt ajakohastama. Seda eesmärki tunnustasid küsitluse käigus ka liikmesriigid ise. Seda silmas pidades jälgib komisjon hoolikalt e-certise süsteemi rakendamist, et tagada selle olulise ühtse turu vahendi nõuetekohane toimimine. 12
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemMicrosoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus:
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemPAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE
PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine
RohkemTähis KHA/28 Viide nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digit
Tähis KHA/28 Viide 29.05.2019 nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digitaalselt Priit Tampere juhatuse esimees allkiri digitaalallkirjas
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemCOM(2006)528/F1 - ET
TRANSPORDIPOLIITIKA A. MAANTEETRANSPORT 1. 31991 L 0439: nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ, 29. juuli 1991, juhilubade kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 1); muudetud järgmiste aktidega: 11994 N: ühinemistingimusi
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemEUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemTargocid Art 30 - CHMP Opinion
I lisa Ravimi te, ravimvormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1 Belgia Belgia Bulgaaria Tšehhi GmbH, Targocid 100 mg Leonard-Bernstein-Straße Trockenstechampullen
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMicrosoft Word - Peep Pukk.doc
Sisekaitseakadeemia Peep Pukk PAKKUJATE JA TAOTLEJATE KVALIFITSEERIMINE RIIGIHANGETE MENETLUSES Lõputöö Juhendaja: Kadri Teder Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhtivspetsialist
RohkemMicrosoft Word - i08_605.etw
IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemRiigihangete registri uued võimalused
Riigihangete registri uued võimalused Maarika Tork, Rahandusministeerium Külli Raidma, Nortal AS Aprill 2019 1. Soovitused registris e-hanke läbiviijale ehk registri KKK Olen sisestanud hanke alusandmed.
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemSANCO/10984/2010-EN Rev. 3
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.3.2014 COM(2014) 186 final 2014/0108 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikukaitsevahendite kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2014) 118 final} {SWD(2014)
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks
5.6.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 140/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ)
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.1.2018 COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Teine aruanne, milles käsitletakse nõukogu direktiivi
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.8.2011 KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)
Rohkem"Amoxil, INN-amoxicillin"
Lisa I Nimede loetelu, ravimvormid, ravimite tugevused, manustamisviisid, müügilubade hoidjad liikmesriikides 1 Belgia Belgia Belgia Belgia 1g Dispergeeritav tablett N/A Kapsel, kõva N/A 125 mg 125 mg/5
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas
RohkemJustiitsministeerium ja Justiitsministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbivi
Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevuse kirjeldus (sh kuidas, kes tegevust teeb) (kirjeldamisel abistavad märksõnad, lühikirjeldused, Tähtaeg Lühendid: RHS - riigihangete
RohkemPROJEKTI TÄIELIKU E-RIIGIHANGETE VÕIMEKUSE LOOMINE TEEKAART Täiendatud märts 2019 Projekti seos asutuse eesmärkidega ja projekti eesmärgid Rahandusmin
PROJEKTI TÄIELIKU E-RIIGIHANGETE VÕIMEKUSE LOOMINE TEEKAART Täiendatud märts 2019 Projekti seos asutuse eesmärkidega ja projekti eesmärgid Rahandusministeeriumi (RM) arengukava 2018-2021 strateegiline
RohkemÜldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda) 12. juuli 2018 * Eelotsusetaotlus Riigihange Direktiiv 2004/17/EÜ Artikkel 34 Bussi ja trolli
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda) 12. juuli 2018 * Eelotsusetaotlus Riigihange Direktiiv 2004/17/EÜ Artikkel 34 Bussi ja trollibussi varuosade tarnimine Tehniline kirjeldus Samaväärsed
RohkemHD_Naissaare_ujuvkaid_hankedoc _2_
HANKIJA HANKE NIMETUS "Naissaare sadama ujuvkai soetamine ja paigaldamine HANKEDOKUMENDID I JUHISED PAKKUJALE ASJADE OSTMINE Viimsi 2010 Projekti FIR toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi Central Baltic
RohkemSuunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET
Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA
ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemMicrosoft Word hankeplaan veebi.rtf
TALLINNA LINNAKANTSELEI 2016. AASTA HANKEPLAAN Jrk nr Riigihanke eseme nimetus Hankemenetluse liik Hankelepingu liik Elektrooniline riigihange (jah/ei) Riigihanke korraldamise eeldatav aeg (kuu või kvartal)
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemVäljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 2000, 84, 534 Riigihangete seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Seaduse r
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 2000, 84, 534 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Seaduse reguleerimisala Vastu võetud 19.10.2000 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi
Rohkem