Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019 2030+ ning ettevõtluse arenguvõimalused Ettevõtjate infopäev 03. Oktoober 2018 Jõhvi Kontserdimaja
Eelmine maakonna strateegia vs. uus strateegia Vana Omanik maavalitsus Uus Omanik KOV Koordinaator - maavalitsus Koordinaator - MARO Territoriaalsus - maakond Kinnitamine maavanema poolt Fookus laiem tasakaalustatud areng jms. Ressurssidega kaetus efemeerne Rakendamine - kirjeldamata Territoriaalsus maakond (võib olla laiendatud) Kinnitamine KOV kokkulepe Fookus KOV ühiste maakondlike tegevuste kokkulepe Ressurssidega kaetus KOV, riigi ja erasektori raha (kui tekivad kokkulepped) Praktiline kokkulepete elluviimine
Omanikud Alutaguse vald Jõhvi vald Kohtla- Järve linn Lüganuse vald Narva linn Narva- Jõesuu linn Sillamäe linn Toila vald
Ida-Viru strateegia koostamise protsess analüüs sektorite sisend strateegia määramine tegevuskava kirjeldamine otsustajate teavitamine otsuste tegemine dokumendi kinnitamine Arengustarteegia materjalid: http://ivol.kovtp.ee/maakonna-arengustrateegia
Maakonna arengustrateegia KOV arengukavad ja eelarvestrateegiad Riigi eelarvestrateegia EL struktuurivahendite kasutamise meetmed Sektorkavad Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ Strateegia lähteanalüüs Maakonna planeering Strateegia tegevuskava
Visioon Aastaks 2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast. Visioonikirjeldus rõhutab maakonna kuulumist Soome lahe arenguregiooni, mis hõlmab Tallinna, Helsingi ning Sankt Peterburi linnapiirkondi ning nende vahele jäävaid tööstus-, logistika- ja rekreatsioonialasid. Soome lahe regiooni suurlinnapiirkondade kasv toob kaasa arenguvõimalused ka nende vahel asuvatele aladele, millest üks on Ida- Viru maakond.
Töö ja puhkus
Ühistranspordi tulevik
Arenguvaldkonnad Haridus Kultuur ja sport Sotsiaal Noorsootöö Majandus ja ettevõtlus Turism Elukeskkond ja taristu
Haridus Eesmärgid Aastaks 2030+ pakutakse Ida- Virumaa kompleksset haridust, mis tagab õppuritele minimaalselt kolme keele oskuse, tugevad digipädevused ning ettevõtliku eluhoiaku Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakond atraktiivne koht kõrghariduse omandamiseks maakonnavälistele noortele. Rõhuasetused Hariduse kvaliteet Ettevõtlike hoiakute kujundamine Digipädevused Eesti, Vene ja Inglise keeled (min) Unikaalsed õppekavad (sh. magistritase) ka väljast tulijatele
Esialgsed ühistegevused haridusvaldkonnas Ida-Viru haridusklastri käivitamine Ida-Viru haridusklaster koondab endas kõiki haridustasandeid ning püüab saavutada järgmisi tulemusi: Maakonnaväliste õppurite sissetoomine Hariduse kvaliteedi parandamine (kõigil astmetel) Erinevate haridusvaldkondade koondamine ja sidumine Hariduselu koordineerimine ja arendamine maakonnas Haridusklastri raames teostatakse järgmisi alategevusi: Haridusvaldkonna turunduskava koostamine ja rakendamine Hariduse kvaliteedi juhtimine sh. lasteaedades ning üldhariduses ettevõtliku kooli raames Ettevõtliku õppe kvaliteeditunnused standard kvaliteediprogramm Klastri juhtimise korraldamine (koordinaator, tegevused ja programmid
Kultuur ja sport Eesmärgid Aastaks 2030+ toimib Ida-Virumaal rahvusvaheline ja mitmekesine kultuurielu, maakonnas toimivad maakondliku kokkuleppe alusel ühiselt hallatavad olulised kultuuriobjektid. Aastaks 2030+ toimib maakonnas suurel spordiharrastajate arvul, mitmekesistel sportimisvõimalustel põhinev aktiivne spordielu Rõhuasetused Narva 2024 Ühine planeerimine ja koordineerimine Suurüritused Parem ressursikasutus Side ettevõtluse, hariduse ja turismiga Spordiinfrastruktuuri kooskõlastatud arendamine Rohkem spordiharrastust nii rahva- kui tippspordis Rohkem suuremaid spordisündmusi
Sotsiaal Eesmärk Aastaks 2030+ toimib maakonnas kvaliteetne, mitmekesine ning vajadustele vastav sotsiaal- ning tervishoiuteenuste võrgustik, mis tagab kõrged rahvatervise näitajad, elanikele väärika elukvaliteedi igal eluetapil ning maksimaalse võimekuse iseseisvaks toimetulemiseks. Rõhuasetused Teenuste kättesaadavus, asja ja ajakohasus Ühised arendused seal kus mõistlik Koostöö riigiga (sh. tervishoius) Kolmanda ja erasektori kaasamine
Noorsootöö Eesmärk Noorsootöö osapoolte koordineeritud jõupingutused loovad olukorra, kus noored osalevad aktiivselt ning tulemuslikult kogukonna ja omavalitsuse elus. Rõhuasetused Noorte kaasamine elu korraldamisesse Motivatsiooni loomine maakonda naasmiseks
Majandus ja ettevõtlus Eesmärk Aastaks 2030+ toimib Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond Rõhuasetused Majanduse mitmekesistamine Loomemajanduse arendamine Kvaliteetsete töökohtade arvu ja mitmekesisuse kasv (tööstuspargid) Palkade kasv Teenuste valiku ja pakkumise kasv Kindel ettevõtlik juurdekasv noorte poolt
Esialgsed ühistegevused majandus ja ettevõtlusvaldkonnas Agropargi rajamine kaevandatud aladele Auvere elektrijaama läheduses Agropark rajatakse Auvere elektrijaama lähistele põlevkivikarjääri kaevandatud paneelidele (5X500 ha). Asukoht võimaldab teostada köögiviljakasvatust, kanakasvatust, vesiviljelust jms. Piirkonnas saab kasutada elektri otseühendust (ilma ülekandetasudeta), jääksoojust, elektri tootmise käigus tekkivat süsihappegaasi. Eesmärk on kasutuseta maa ja energiatootmise jääkressursside tõhus ärakasutamine. Agropargi rajamise käigus viiakse läbi järgmisi alategevusi: Detailplaneeringu koostamine Maaküsimuste lahendamine TTA koostamine Finantseerimise korraldamine Turundus Taristu väljaehitamine
Turism Eesmärk Rõhuasetused Aastaks 2030+ on Ida-Virumaa Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis. Teenuste arendamine Turundus sihtturgudel Majutusvõimaluste juurdekasv Lõiming muu ettevõtluse (sh loomeettevõtlus), hariduse, kultuuri ja spordiga
Esialgsed ühistegevused turismivaldkonnas Turismiklastri arendamine Turismiklaster koondab maakonna omavalitsusi ning turismivaldkonna ettevõtjaid. Klastri tegutsemine püüab järgmisi tulemusi Maakonna maine paranemine Suurem turismisektori müügikäive Uute turismiteenuste tekkimine ja olemasolevate kvaliteedi paranemine Turismiklaster viib ellu järgmisi alategevusi Maakonna turismielu koordineerimine ja arendamine Turismitoodete ja teenuste arendamine Maakonna kui turismisihtkoha turundamine Narva piiriületuspunkti külastajasõbralikkust tõstmine Narva piiriületuspunkti ootesaalide hubaseks, ilusaks ja interaktiivseks külastajasõbralikuks keskkonnaks muutmine koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu ja Tolliametiga. Piiripunkti uuendamine püüab järgmisi tulemusi: Maakonna maine paranemine Turistidevoo kasv Venemaa suunalt Piiripunkti uuendamise raames viiakse läbi järgmisi tegevusi: Lähteülesande koostamine Kujunduspartneri leidmine Teostaja leidmine (paigaldus jms.) Ekspluatatsioon koostöös tolli ja prefektuuriga EAS-ga kokkulepped KÜK töötajate võimalikust panusest Ida-Virumaa päevade läbiviimine St. Peterburis Maakonda tutvustavate päevade läbiviimine St. Peterburis, mille raames toimuvad seminarid, valdkondlikud ja mainet parandavad sündmused
Elukeskkond ja taristu Eesmärk Aastaks 2030+ on Ida-Virumaal kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele Rõhuasetused Elukondliku kinnisvara turg Kiired ühendused maakonnast välja Reisilaevaliiklus Lennuliiklus Ühistransport Elukeskkonna esteetika ja kvaliteet
Elukeskkond ja taristu esialgsed ühistegevused - 1 Elukeskkonna oluline parandamine sh. ühistransport Maakonna ja omavalitsuspõhise rändeuuringu tegemine Rahvusvaheliste koostöölepingute uuendamine Maakonna eriesindaja rakendamine Sankt Peterburis Maakonna ühistranspordi arendamise täpsete valdkondlike eesmärkide ning põhimõtete kirjeldamine. Maakonna ühistranspordisüsteemi ülesehituse ning selle toimimise tagamise mudelite ja maksumuse väljatöötamine. Maakonna erineva tasandi ühistranspordikeskuste kirjelduse täpsustamine (sh. Jõhvi bussi ja rongi terminali väljaarendamine) Maakonna sisse- ja väljarännet põhjustavate tegurite tuvastamine ning sellest tuleneva väljarände vähendamisele ning sisserände kasvatamisele suunatud tegevusettepanekute väljatöötamine koostöös ülikoolidega Leping Kingisepa ja Slantsõga; koostöölepingud Kagu-Soome, samuti Läti ja Rootsi piirkondadega, Eesti-Vene majandusfoorumi toetamine Maakonna huvide edendamine Sankt Peterburis ning maakonna ettevõtjate vahendamine Peterburi turul, turismiturunduse toetamine, investorotsing. Töökoha loomine ja sisustamine, palgafondi moodustamine, personaliotsing, rendi- ja muude tegevuskulude katmine.
Elukeskkond ja taristu esialgsed ühistegevused - 2 Tallinn Narva maantee neljarealiseks ehitamine Tallinn Narva St. Peterburi rongiliikluse arendamine Kergliiklusteede maakondliku võrgustiku väljaarendamise kava tegemine Lennujaama rajamise teostatavuse ja asukohavaliku analüüsi tegemine Lobbytöö maantee neljarealiseks rekonstrueerimise kiirendamiseks lähtuvalt sellest, et maantee on osa Talsingi St. Peterburi ühendusest Lobbytöö raudteetaristu arendamiseks perspektiivis elektrifitseerimiseks, rongiliikluse tihendamiseks ja kiiruste tõstmiseks Maakonna erinevate omavalitsuste kergliiklusvõrgustike omavaheliste ühenduste kirjeldamine. Erinevate kergliiklusteede tähtsuskategooriate kirjeldamine ning maakondliku kergliiklusvõrgustiku väljaarendamise etapilisuse väljatöötamine Tunnustatud valdkonnaeksperdi kaasamine Ida-Virumaa lennuühenduse loomise tasuvus-teostatavuse eelanalüüsi (sh. asukoha analüüs) tegemiseks. Viiakse ellu järgmised alategevused: Õppereiside läbiviimine (Lappeenranta, Palanga; Pärnu) Eksperdi leidmine Eeltasuvus- teostatavusanalüüsi tegemine
Elukeskkond ja taristu esialgsed ühistegevused - 3 Reisiliikluse avamine läbi Sillamäe sadama Reisiliikluse avamine Sillamäe sadamas, eelkõige Sillamäe-Kotka liinil. Selleks toetavad omavalitsused ühiselt projekti elluviimist läbi lobbytöö, rahaliselt panustatakse tootearenduse ja turunduskontseptsiooni koostamisse Väikesadamate võrgustiku arendamine Väikesamate teenuste pakettide ühtlustamine ning vastavusse viimine kokkulepitud standardile, ühise kvaliteedipõhise kaubamärgi väljatöötamine ja turundamine. Väikesadamate ühine haldamine
Ootused riigile Ida-Virumaa programmi jätkamine Tallinn Narva maantee väljaarendamine neljarealiseks eelkõige Jõhvi Narva lõigul Jõhvi idapoolse ümbersõidu väljaehitamine Uue Narva silla rajamine üle Narva jõe Kiire internetiühenduse viimine ka maapiirkondadesse lõpptarbijani Riigiasutuste ületoomine Tallinnast Ida-Virumaa omavalitsustesse Narva-Jõesuu muuli taastamine Toetus maakonnas regulaarse lennuliikluse avamiseks Kergliiklusteede ja terviseradade arendamine Tööstusparkide arendamine ja suurem rahvusvahelistumine Laste vaimse tervise keskuse tegevuse tõhustamine, kohapealse kompetentsi/töötajaskonna tekitamine - sh statsionaarse ravivõimaluse tekitamine (hetkel olemas vähesel määral TÜ Kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla koostöös, ebapiisav) Riigikorterite projekt riigi- jm avaliku sektori uue töötajaskonna elamispinna loomiseks turutõrkes Ida-Virumaa kinnisvara olukorras Reisirongi liikluse liikumiskiiruse suurendamine, liinivõrgu tihendamine, sh Virumaa siseliin Vaivara viadukti taastamine Sillamäe sadama reisijate kai ja reisiterminali kaasfinantseerimine Riikliku Peipsiääre tugiprogrammi käivitamine Ressursi- ja saastetasude suurem sidumine piirkonnaga, kust ressurss võetakse ja kuhu saaste jääb
Strateegia rakendamine IVOL Juhatus stateegia töörühm lepingupartner 1 lepingupartner 2 lepingupartner n
Majanduse senine areng (Eesti Pank)
Juhtivad majandusharud Eestis (Statistikaamet)
Brutoplak ja pension Eestis (Statistikaamet) 1400 Keskmine brutokuupalk ja keskmine vanaduspension Eestis 1200 1000 800 600 400 200 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Keskmine brutokuupalk (eur) [7] Keskmine vanaduspension (eur)
SKP maakonniti (Statistikaamet) 25 000 SKP per capita 2016 20 000 15 000 10 000 5 000 0 Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond
SKP jooksevhindades Ida-Virus. (Statsikaamet) 1 600 SKP Ida-Virumaal jooksevhindades, miljonit eurot 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Ida-Viru maakond
Tööstustoodang jooksevhindades Ida- Virumaal (Statistikaamet) 1800 Tööstustoodang jooksevhindades Ida-Virumaal, mln. euro 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Ida-Viru maakond
Nafta aastakeskmised hinnad (OPEC) 120 Nafta aastakeskmine hind, OPEC andmed, dollar barrelist 100 80 60 40 20 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Maakonna SKP sektoritepõhine jaotus jooksevhindades (Statistikaamet) 900 Ida-Virumaa SKP sektorite kaupa 800 700 600 500 400 300 200 100 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Ida-Viru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot Ida-Viru maakond Tööstus ja ehitus Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot Ida-Viru maakond Teenused Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot
Ida-Viru maakonna ettevõtluse arenguvõimalused Tööstusinnovatsioon ja tööstuse automatiseerimine Teenusmajandus Ringmajanduse suurem rakendamine põlevkivisektoris
Tänan tähelepanu eest! Hardi Murula Arendusspetsialist Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit hardi@ivol.ee 503 6817