69% KURITEGEVUS EESTIS 218 7% KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28
KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28 KURITEGEVUS EESTIS 218 Tallinn 219
Koostajad: Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Stanislav Solodov, Laidi Surva, Mari-Liis Sööt, Kaire Tamm, Brit Tammiste, Krister Tüllinen Koostajad tänavad: Hannes Kelt, Urvo Klopets, Kaidi Lippus, Külli Luha, Tuuli Mägi, Nelly Neiman, Reilika Piirisild, Marek Puik, Maiu Põldar, Helen Põldsepp, Katrin Pärn, Birgit Rohtjärv, Kristel Siitam-Nyiri, Viorica Tšaikovski, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet Kujundus ja küljendus: Dada AD Väljaandja: Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 1122 Tallinn Telefon: 62 81 Faks: 62 819 e-post: info@just.ee www.kriminaalpoliitika.ee ISSN 1736-2377 ISBN 978-9949-7237-4-4 (trükis) ISBN 978-9949-7237-5-1 (pdf) Kõik käesolevas materjalis esitatu on kaitstud autoriõigusega, mis kuulub justiitsministeeriumile. Väljaannet võib tsiteerida või refereerida üksnes juhul, kui viidatakse materjali autoritele. Justiitsministeeriumi kirjaliku nõusolekuta ei tohi väljaannet ega selle osi mingil viisil publitseerida.
SISUKORD 1. Kriminaaljustiitssüsteem arvudes 5 2. Kuritegevuse ülevaade 6 3. Alkohol kuritegevuse katalüsaatorina 12 4. Tehnoloogiakuriteod 16 5. Alaealiste õigusrikkumised 21 6. Vägivallakuritegevus 29 7. Perevägivald 3 8. Seksuaalkuriteod 35 9. Inimkaubandus 37 1. Varavastased kuriteod 39 11. Korruptsioon 42 12. Kriminaaljustiitssüsteem 44 12.1 Kriminaalmenetlus 44 12.2. Jälitamisest 46 12.3. Kas kuriteo ohver saab abi? 47 12.4. Karistuse kandmine ja jätkutugi 52 Kasutatud kirjandus 58 Registreeritud kuriteod aastatel 23 218 61 Lisad 79
1. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM ARVUDES / MARI-LIIS SÖÖT / 5 1. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM ARVUDES Konfiskeeritud vara 3 57 388 Süüdistatavaid otstarbekusest lõpetatud ** Süüdistatavaid kohtusse saadetud ** Kuritegudes õigeks mõistetuid Kuritegudes osaliselt õigeks mõistetuid Kuritegudes süüdi mõistetuid 2664 7241 234 161 6253 Konfiskeeritud vara 2 14 37 MARI-LIIS SÖÖT Süüdistatavaid otstarbekusest lõpetatud ** 3658 Süüdistatavaid kohtusse saadetud ** 6363 Kuritegudes õigeks mõistetuid 234 Kuritegudes osaliselt õigeks mõistetuid 144 Kuritegudes süüdi mõistetuid 5126 Kohtud Eelarve (eurodes) Prokuratuur 11 8 39 116 418 (I ja II aste) Vanglad 5 4 Kuriteoohvrite riiklik hüvitis 121 52 Kannatanuna üle kuulatuid 13 474 Kriminaaljustiitssüsteemiga kokku puutunud Lõpliku menetlusotsusega isikuid 16 553 Kinnipeetavaid * 2723 Eelarve (eurodes) Prokuratuur Kohtud (I ja II aste) 12 9 4 917 844 Vanglad 54 5 Kuriteoohvrite riiklik hüvitis 128 473 Kannatanuna üle kuulatuid 13 393 Kriminaaljustiitssüsteemiga kokku puutunud Lõpliku menetlusotsusega isikuid 15 525 Kinnipeetavaid * 2584 Politsei Kriminaalhooldus 195 173 4232 Kriminaalhooldusaluseid * 217 218 Politsei Vanglad 1211 Töötajate arv (aasta lõpul) (I ja II aste) Kohus 979 263 Prokuratuur 4879 Politsei 26 984 Kuriteod 141 386 Väärteod *** Registreeritud süüteod Kriminaalhooldus 29 153 485 Kriminaalhooldusaluseid * Vanglad 1214 Töötajate arv (aasta lõpul) (I ja II aste) Kohus 951 256 Prokuratuur 495 Politsei 27 125 Kuriteod 125 589 Väärteod *** Registreeritud süüteod * Aasta lõpu seisuga. ** Isik võis korduda erinevates kriminaalasjades. *** Ei sisalda väärtegusid, milles kohaldati hoiatamismenetlust (kiiruskaamerad, parkimine).
6 / ANDRI AHVEN / 2. KURITEGEVUSE ÜLEVAADE 2. KURITEGEVUSE ÜLEVAADE ANDRI AHVEN 218. AASTAL REGISTREERITI 27125 KURITEGU sh 1 49 varavastast kuritegu 7 55 isikuvastast kuritegu 3 389 liikluskuritegu Mobiiltelefoniga autoroolis rääkimist ei pea õigeks 93% 13% 2% 28% 39% KURITEGUDEST MOODUSTASID varavastased kuriteod isikuvastased kuriteod liikluskuriteod muud kuriteod KURITEGUDEST REGISTREERITI 47% Harjumaal 13% Ida-Virumaal 11% Tartumaal 1 elaniku kohta registreeriti Eestis 26 kuritegu Kuritegevust oma elukoha lähedal probleemiks pidavate inimeste osakaal on võrreldes 24. aastaga vähenenud 4x Õhtul tunneb end kodutänaval turvaliselt 76%,5% REGISTREERITUD KURITEGUDE ARV KASVAS Tallinnas pandi toime 39% registreeritud kuritegudest
2. KURITEGEVUSE ÜLEVAADE / ANDRI AHVEN / 7 Registreeritud kuritegevus Viimase kümne aasta jooksul on kuritegevus märgatavalt vähenenud, seda nii ametliku statistika kui ka inimeste küsitluste andmetel. 218. aastal katkes esimest korda viimase 15 aasta jooksul kuritegude langustrend ning seda eelkõige isikuvastaste kuritegude kasvu tõttu. Varasema vähenemise taga on eeskätt varavastaste kuritegude kahanemine, sest nende suur osakaal kuritegevuses mõjutab kuritegevuse üldpilti kõige enam. Samal ajal pole pilt nii ühemõtteline isikuvastaste kuritegude puhul, millest suurem osa on seotud vahetu vägivalla või sellega ähvardamisega. Peaaegu katkematult on vähenenud kõige raskemad vägivallajuhtumid tapmised, mõrvad, surma põhjustamine ettevaatamatusest, raske tervisekahjustuse tekitamine, kuid viimastel aastatel on sagenenud kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise registreerimine (vt lähemalt 6. ptk). Niisuguses arengus kajastub ühelt poolt raskete vägivallajuhtumite reaalne vähenemine, teiselt poolt aga nii avalikkuse kui ka politsei suurenenud tähelepanu perevägivallale ja nii-öelda kergematele vägivallajuhtumitele, kusjuures küsitluste andmed ja muud allikad ei viita niisuguse vägivalla tegelikule märgatavale kasvule. 7 6 5 4 3 2 1 57417 57168 55586 51834 5375 5977 48359 4834 Kuritegevuse struktuuris on varavastaste kuritegude osakaal järjekindlalt vähenenud ning üldise trendina on suurenenud isikuvastaste kuritegude osakaal. 218. aastal vähenes varavastaste kuritegude arv 3% ( 353), kuid samal ajal kasvas isikuvastaste kuritegude registreerimine 27% (+161). Märgatavalt suurenes ka poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaste kuritegude arv (+113; +5%), mis tulenes ahistava jälitamise juhtumite arvu enam kui kahekordsest kasvust. 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 215 216 217 218 Joonis 1. Registreeritud kuritegude arv 1 42567 4816 39631 37787 32626 2951 26984 27125 1 Aastate 215 217 andmed on korrigeeritud, sest tehnilise vea tõttu oli väike arv kuritegusid välja jäänud. Varem avaldatud andmed: 215: 32575; 216: 28986; 26929.
8 / ANDRI AHVEN / 2. KURITEGEVUSE ÜLEVAADE Üksikutest kuriteoliikidest registreeriti 218. aastal kõige rohkem vargusi (743 kuritegu), kehalist väärkohtlemist (5966) ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (2661). Maakondadest oli kuritegevuse tase 1 elaniku kohta kõrgeim Ida-Virumaal (263 kuritegu), järgnesid Jõgevamaa (25) ja Harjumaa (215; sh Tallinnas 245) joonis 2. Endiselt oli kuritegevuse tase madalaim Lääne-Eesti saartel. Ohvriuuring (inimeste küsitlus) Ametlikku statistikat võivad mõjutada mitmesugused andmete ajas võrdlemist raskendavad tegurid, näiteks muudatused seadustes, juhtumite registreerimise praktikas, õiguskaitseasutuste prioriteetides ja ressurssides; samuti selles, kui aktiivselt inimesed kuritegudest politseile teatavad. Seetõttu pakuvad inimeste küsitlused (ohvriuuringud) olulist täiendust, ehkki uuringute andmed ja ametlik statistika pole otseselt võrreldavad (nt ei tarvitse juhtum, mida vastaja tajub kuriteona, olla kuritegu õiguslikus mõttes). Eesti ohvriuuringute tulemused üldjoontes kinnitavad ametlikus statistikas ilmnevaid trende: viimase kümmekonna aasta jooksul on kuritegevus eeskätt tänu varguste arvu kahanemisele tervikuna vähenenud, samal ajal on turvatunne kasvanud. Analoogiliselt registreeritud kuritegude arvuga peatus 218. aasta küsitluse andmetel kuritegevuse vähenemise trend, ehkki kõrvutiste aastate erinevused on üldjuhul olnud ebaolulised. 2 Ohvriuuringu andmetel langes 218. aastal mõne kuriteo ohvriks 6% (217. aastal 5%, kuid muutus jääb statistilise vea piiridesse). 28 76 SAARE MAAKOND HIIU MAAKOND 94 LÄÄNE MAAKOND 177 HARJU MAAKOND RAPLA MAAKOND PÄRNU MAAKOND 215 179 155 JÄRVA MAAKOND VILJANDI MAAKOND Joonis 2. Kuritegude arv 1 inimese kohta maakondades Ohvriuuringute andmetel on mõne vägivallakuriteo röövimise, ründe, ähvardamise ohvriks langenud inimeste osakaal võrreldes kümnendi algusega vähenenud, kuid paaril viimasel aastal ei saa enam vähenemisest rääkida. Varguste puhul on kuriteoohvrite osakaal vähenenud rohkem, kuid ka siin on langus peatunud. Kõikides kuriteoliikides on muutused aastail 216 218 jäänud statistilise vea piiridesse. 132 197 187 263 LÄÄNE-VIRU MAAKOND VALGA MAAKOND 25 JÕGEVA MAAKOND TARTU MAAKOND IDA-VIRU MAAKOND 24 PÕLVA MAAKOND VÕRU MAAKOND 159 158 2 Turu-uuringute AS küsitles 218. aasta detsembris tuhandet vähemalt 15-aastat inimest nende kodus. Ka varasemate küsitluste valim on alates 21. aastast olnud samas mahus. Vaatlusperioodiks on küsitlusele eelnenud 12 kuud.
2. KURITEGEVUSE ÜLEVAADE / ANDRI AHVEN / 9 Politseile on ohvriuuringute andmetel teatatud umbes pooltest vargustest. See näitaja on läbi aastate püsinud ilma selge trendita samas suurusjärgus. Kuriteo ohvriks langemist rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu märkis 3% (217. aastal 2%). 6 4 2 33 38 21 37 33 211 37 3 36 31 36 37 36 38 36 35 34 42 212 213 214 215 216 217 32 44 218 Küsimusele Kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud, et keegi pettis Teid kauba müümisel või teenuse osutamisel seoses selle hulga, kvaliteedi, hinna või kohaletoimetamisega? vastas 218. aastal jaatavalt 1% inimestest, kusjuures kolmandikul juhtudel oli tegu kauba või teenuse tellimisega internetist. Pettuse ohvriks langenud inimeste osakaalus pole ilmnenud selgeid trende, see näitaja on aastatel 21 217 kõikunud vahemikus 11 16%. 4 4 35 3 25 2 15 1 5 35 3 33 29 Küsitluste andmetel on inimeste turvatunne nõrgem linnades ja tugevam maal. Piirkondadest on turvatunne väiksem Ida-Virumaal, kus on ka suur linnarahvastiku osakaal. Viimastel aastatel on tugevnenud naiste turvatunne: end täiesti julgelt tundvate naiste osakaal kasvas 22%-lt 216. aastal 32%-le 218. aastal (muutus on statistiliselt oluline). 24 2 18 17 17 14 1414 11 121212 19 11 11 8 7 7 5 4 4 4 5 2 4 4 3 2 Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti KOGU EESTI 28 21 18 13 9 7 7 Täiesti julgelt Üsna julgelt 24 27 21 213 216 217 218 Joonis 3. Kui julgelt Te ennast tunnete, käies üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist? (Need, kes vastasid täiesti julgelt või üsna julgelt ; %) Joonis 4. Nende leibkondade osakaal, kes peavad kuritegevust oma eluaseme läheduses probleemiks (%) Allikas: statistikaamet
1 / ANDRI AHVEN / 2. KURITEGEVUSE ÜLEVAADE Eesti sotsiaaluuringus kogutakse andmeid inimeste kodukohas esinevate probleemide kohta. 3 218. aastal pidas kuritegevust oma eluaseme lähedal probleemiks 7% leibkondadest, mis oli samal tasemel kui aasta varem. Niisuguseid andmeid on kogutud alates 24. aastast ning selle aja jooksul on mure kuritegevuse pärast selgelt vähenenud vt joonis 4. Kuritegevuse kui probleemi tajumist aitab hinnata ka kõigis Euroopa Liidu maades regulaarselt tehtav Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt on Eestis inimeste mure kuritegevuse pärast võrdluses teiste sotsiaalsete probleemidega olnud viimastel aastatel väike. 4 Aastatel 216 218 leidis vaid 3% Eesti inimestest, et kuritegevus on peamine riigi ees seisev mure. oluline). 5 Narkoprobleemid on olnud enam märgatavad Ida-Virumaal ja Tallinnas; neile viitavaid märke oli näinud vastavalt 2% ja 16% vastanutest. 2 15 1 5 1 13 7 214 Sageli 4 3 1 216 217 218 Vahetevahel Joonis 5. Nende inimeste osakaal, kes olid oma kodukandis narkomaaniaga kokku puutunud (%) 8 8 Mobiiltelefoniga autoroolis rääkimine Omaerakonnakaaslase määramineriigile kuuluva ettevõtte juhiks poliitikute poolt Lapsele mobiiltelefoni ostmine oma ettevõtte arvelt Üüritulu deklareerimata jätmine 6 73 77 93 Narkomaaniaga (tarvitamine, kauplemine, süstlad) oli viimase aasta jooksul oma kodukandis vahetevahel või sageli kokku puutunud 9% (217. aastal ligi 12%; vastusevariandi sageli märkimise langus on statistiliselt 3 Statistikaamet (218). Valimi suurus on 78 leibkonda, hõlmates ligikaudu 1% Eesti rahvastikust. 4 Eurobaromeeter (217). Uuriti ka seda, mida inimesed peavad sobivaks ja mida mitte. Mobiiltelefoniga autoroolis rääkimine on enamikule vastuvõetamatu (93%), mis ei tähenda siiski, et inimesed sellest tingimata hoiduksid kuid uuring annab Töömehele töö tegemise eest kodus mustalt maksmine 2 4 6 8 Joonis 6. Nende vastanute osakaal, kes ei pea tegevust pigem või üldse sobivaks (%) 5 Esitati küsimus: Kui tihti Te olete alates eelmise aasta detsembrist näinud inimesi enda kandis narkootikumidega kauplemas, neid tarbimas või leidnud narkomaanide mahajäetud süstlaid? Joonisel on arvud ümardatud, mistõttu 217. aasta summa erineb tekstis näidatust. 3 1
2. KURITEGEVUSE ÜLEVAADE / ANDRI AHVEN / 11 alust loota, et inimesed tajuvad selle teo tagajärgi ja ohtlikkust. Ka poliitilise korruptsiooni hõnguga tegevus (erakonnakaaslase määramine riigiettevõtte juhiks) on enamikule taunitav, kuigi neid, kes nii arvavad, on juba märksa vähem kui mobiiliga roolis rääkimise taunijaid (77%). Naised peavad kõiki loetletud tegevusi vähem sobivaks. Üldjuhul peavad kõrgema haridusega inimesed kõiki tegevusi vähem sobivaks ilmselt mõistavad nad paremini tegevuse tagajärgi. Ka linnainimesed peavad tegevusi üldiselt vähem sobivaks.
12 / KRISTER TÜLLINEN / 3. ALKOHOL KURITEGEVUSE KATALÜSAATORINA 3. ALKOHOL KURITEGEVUSE KATALÜSAATORINA 33% 264 KRISTER TÜLLINEN Alkoholi kuritarvitamisega seotud kuritegevuse puhul peetakse silmas kuritegusid, kus süüdlane või ka süüdlane ja kannatanu olid kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja kus joobes olek võis kuriteo toimepanemist soodustada. Seega ei vaadelda siin juhtumeid, mis on seotud alaealistele alkoholi kättesaadavuse võimaldamisega või alkoholi ebaseadusliku käitlemisega. Joobes olek on vägivallaga tugevasti seotud: suur osa vägivallakuriteo toime pannud isikuid oli teo hetkel alkoholijoobes. Mida raskem vägivald, seda suurema tõenäosusega oli süüdlane alkoholijoobes. 6 Ligikaudu 9% tapmisjuhtumites oli üks pool ja 7% puhul mõlemad osalised alkoholijoobes. 7 Ka muud liiki kuritegude puhul oli süüdlane enamasti alkoholijoobes: 8 9% joobes sõidukijuhtimise juhtumites, ligi 7% kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise juhtumites, ligi 65% seksuaalkuritegude juhtumites, ligikaudu 5% raske tervisekahjustuse tekitamise ning ettevaatamatusest surma põhjustamise juhtumites. Õigusrikkumiste tugevat seost alkoholi kuritarvitamisega näitavad ka andmed, mida on kogutud vangide alkoholi kuritarvitamise riskide kohta: vanglast 217. aastal vabanenutest ligikaudu pooled tarvitasid alkoholi ohustaval või kuritarvitamise tasemel. 18% 141 385 Alkoholi tarvitamisega seotud probleemkäitumist ei esine 49% Ohustav alkoholi tarvitamine või mõningane alkoholi tarvitamisega seotud probleemkäitumine Alkoholi kuritarvitamise häire või tarvitamisega seotud tugev probleemkäitumine Joonis 7. Alkoholi kuritarvitamise häire esinemine vangidel 6 World Health Organization. 212. Alcohol problems in the criminal justice system: an opportunity for intervention. 7 Salla J., Ceccato V., Ahven A. 212. Homicide in Estonia. In: Liem M., Pridemore W. (eds) Handbook of European Homicide Research. Springer, New York, NY, pp 421-435. 8 Tuginetakse varasemate aastate politseistatistikale või siis mõnele spetsiaalsele sihtrühma uuringule, kus on vaadeldud konkreetse kuriteokoosseisu ja süüdlaste joobeseisundi omavahelist seost.
3. ALKOHOL KURITEGEVUSE KATALÜSAATORINA / KRISTER TÜLLINEN / 13 61% Ei vajanud ravi Alkoholisõltuvus F 1.2 21% Alkoholi kuritarvitamine F 1.1 18% Joonis 8. Alkoholi kuritarvitamise häire esinemine joobes sõidukijuhtidel Eestis on kogutud meditsiinilisi andmeid alkoholi kuritarvitamise häire esinemise kohta joobes juhtimise kuriteo toime pannud isikute puhul, mis näitavad, et joobes juhid pole üldjuhul n-ö juhutarvitajad, vaid enamikul esines alkoholitarvitamise häire. Kuidas riigi alkoholipoliitika on mõjutanud alkoholiga seotud kuritegusid? Üks riigi alkoholipoliitika tulemuslikkuse indikaatoreid on alkoholitarbimisega seotud kahjude vähenemine. Seniste meetmete mõju saab hinnata selle järgi, kas alkoholijoobes toime pandud kuritegevuse ulatus on muutunud ning kas muutuste või nende puudumise taga võib lisaks alkoholipoliitikale olla muid tegureid. Alkoholi tarbimine vähenes aastatel 213 216, kuid langus peatus 217. aastal seoses kasvanud ostudega Lätist, millega kaasnes korraga suurema koguse ostmine ja koduse alkoholivaru kasv. Alkoholi kogutarbimine pole aastatel 216 217 vähenenud ning ka inimeste tarbimisharjumused pole oluliselt muutunud: küsitlusele eelnenud aasta jooksul tarbis alkohoolseid jooke 83% inimestest, neist omakorda 31% tarbis alkoholi enda hinnangul kas mõõdukalt või palju. 9 Kui võrrelda alkoholijoobega enam seotud kuriteoliike joobes sõidukijuhtimist, vägivallakuritegusid aastatel 216 218, siis ilmneb, et 218. aastal on neid registreeritud rohkem kui 216. ja 217. aastal. Samas võib kasvu taga olla parem arusaam näiteks lähisuhtevägivallast. Seega ei tohiks teha ennatlikku järeldust, nagu oleks riiklik alkoholipoliitika kaasa toonud alkoholi tarbimisega seotud kuritegude arvu kasvu, kuid ka alkoholiga seotud kuritegevuse vähenemist ei ole saavutatud. Üks alkoholipoliitika eesmärk on ka parandada alkoholi kuritarvitamise ravi kättesaadavust. Aastas pannakse Eestis toime ligi 7 kuritegu, kus süüdlane on alkoholijoobes seega esineb neil vähemalt alkoholitarvitamisega seotud probleemkäitumine ja enamikul ka alkoholi kuritarvitamise häire. Probleemi pisendamise tõttu ei jõua õigusrikkujad reeglina raviteenuse osutaja juurde iseseisvalt ega enne kuriteo toimepanemist. Kui õigusrikkujad, kes vajavad alkoholitarvitamise häire ravi, peaksid senisest rohkem pöörduma tervishoiu teenuse osutaja poole, on oht, et raviteenuse kättesaadavus halveneb. Seetõttu võib spetsialistide nappus tervishoius kaasa tuua olukorra, kus alkoholi 9 Eesti Konjunktuuriinstituut. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Alkoholi aastaraamat 218. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/1542778324_alkoholi%2aastaraamat%2218.pdf
14 / KRISTER TÜLLINEN / 3. ALKOHOL KURITEGEVUSE KATALÜSAATORINA tarvitamise häire ravi vajavad isikud jõuavad korduvate õigusrikkumiste tõttu ravi asemel kallimale teenusele: nad satuvad vanglasse. Aastatel 211 216 vanglast vabanenute retsidiivsuse analüüs näitas, et alkoholi kuritarvitajad on retsidiivsemad kui mittetarvitajad: kahe aasta jooksul kuulati kuriteos kahtlustatavana üle 66% nn rasketest alkoholitarvitajatest 1 ja 54% mittetarvitajatest. 1112 TAPMISE PUHUL oli alkoholi tarvitanud 9% 7% juhtudel vähemalt üks tüli osaline juhtudel mõlemad pooled Enamikul juhtudel olid ohver ja teo toimepanija tuttavad ja tüli tekkis ühise alkoholitarvitamise käigus. KRIMINAALSES JOOBES tabatud sõidukijuhtide arvu kasv 218. aastal 2% LÄHISUHTEVÄGIVALLA juhtumitest ja infoteadetest 12 7% vägivallatsejatest oli joobe tunnustega 44% 35% kannatanutest oli joobes juhtudel olid alkoholi tarvitanud mõlemad pooled 1 Vangide riskihindamise andmetel on alkoholi kahjulik mõju ilmne, isik ei suuda tarvitamist kontrollida. 11 Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. 218. Retsidiivsus Eestis 217. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. 12 Lähisuhtevägivalla all kannatanute kaitse Pärnu projekti tulemused. Siseministeeriumi memorandum valitsuskabineti 13.9.218 nõupidamisele.
3. ALKOHOL KURITEGEVUSE KATALÜSAATORINA / KRISTER TÜLLINEN / 15 24 alkoholijoobes sõidukijuhtimine,39% Alkoholijoobes toime pandud kuritegude hinnanguline arv 218. aastal 3 tapmine 42 kehaline väärkohtlemine Nende sõidukijuhtide osakaal 218. aastal, kes olid politsei vaatlusoperatsioonidel alkoholi tarvitanud või joobes 13 (217. aastal,27%).75 72 35 avaliku korra raske rikkumine ALKOHOLIJOOBES pandi kuritegusid toime hinnanguliselt 216. aastal 7 kuritegu 217. aastal 67 kuritegu ( 4% vs 216) 13 neist (ligikaudu): 65 5 röövimine 14 vägistamine 4 surma põhjustamine ettevaatamatusest; raske tervisekahjustuse tekitamine 218. aastal 72 kuritegu (+7,5% vs 217) KÕIGE SAGEDAMINI alkoholijoobega seotud kuritegusid vägivalda, joobes juhtimist registreeriti 948 kuritegu 216. aastal 8955 kuritegu 217. aastal 9674 kuritegu 218. aastal 13 Liiklusseaduse 224 lg 1 ja 2, karistusseadustiku 424.
16 / MARI-LIIS SÖÖT / 4. TEHNOLOOGIAKURITEOD 4. TEHNOLOOGIAKURITEOD MARI-LIIS SÖÖT Tulevik Tulevikukuriteod jagunevad tehnoloogilisteks kuritegudeks ja traditsioonilisteks kuritegudeks, millel pole tehnoloogiaga pistmist (vargused, joobes juhtimine, vägivald), aga tulevikus on tehnoloogial suurem roll peegeldab see ju üldist ühiskondlikku arengut. Seejuures ei hõlma tehnoloogiline kuritegevus üksnes küberkuritegusid, kus seadmeid ja operatsioonisüsteeme nakatatakse pahavaraga vms, vaid ka traditsioonilistest valdkondadest pärit uusi pahategusid, kuhu on lisandunud tehnoloogiline mõõde. Küberkuritegusid on toime pandud juba aastaid, kusjuures eristatakse arvutisüsteemide vastaseid kuritegusid ning kuritegusid, kus arvuti ja tehnoloogia on ainult üks paljudest kuriteo meediumidest (näiteks 6% inimkaubanduse juhtumite puhul võetakse ohvriga kontakti just suhtlusmeedias, 28% kõigist seksuaalkuritegudest on toime pandud internetti kasutades). See, mis praegu iseloomustab peamiselt küberkuritegevust, on peatne reaalsus paljudes kuritegevuse valdkondades: tehnoloogiast saab horisontaalne mõõde enamikus kuritegudes, kus füüsilise ja tehnoloogilise piirid kipuvad hägustuma. 14 Me ei tea, millised tuleviku tehnikaseadmed annavad halbade kavatsustega inimestele võimaluse kuritegu toime panna. Juba praegu varastatakse raha pangakaartidelt seadmetega, mis võimaldavad teha seda taskus olevalt viipekaardilt. Digitaalne valuuta on oma haavatavuse pärast sihtmärk, aga mõnel hinnangul on see tervikuna määratud väljasuremisele 15 seda suundumust toetab suure rahapesu ja kuritegelikkuse riski tõttu ka Eesti riigi ettevaatlikkus krüptovaluutaga tegelevate ettevõtete suhtes. 16 Suurandmete kogumine ja kasutamine toob kaasa rohkem andme- ja identiteedivargusi, kus kurjategijad spetsialiseeruvad andmete edasimüügile. Pahatahtlike kätte sattunud salasõnu saab muuta, aga seni ei ole vastust, mida teha biomeetriliste andmetega, kui neid on häkitud. 3D-printimine võimaldab välja printida ka relvi ja muud ebaseaduslikku. 17 DNA manipuleerimine, narkoaine geneetilise koodiga tehtud õlle või leiva müümine, aju- või südamestimulaatori kaugteel seiskamine Parkinsoni või südamehaigel 18 on 14 Europol. 215. Exploring Tomorrow s Organised Crime. https://www.europol.europa.eu/publications-documents/exploring-tomorrow%e2%8%99s-organised-crime 15 ERR. 8.1.218. Hansson nimetas krüptoraha täielikuks mõttetuseks, mis peagi välja sureb. https://www.err.ee/892935/hansson-nimetas-kruptoraha-taielikuks-mottetuseks-mis-peagi-valja-sureb 16 Rahandusministeerium on ette valmistanud seaduseelnõu, millega karmistatakse krüptorahaga seotud tegevuslubade andmist. Lisaks on finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler hinnanud krüptorahandust väga sagedaseks kelmuste realiseerimise vahendiks (https://www.err.ee/89246/kessler-kruptorahandus-on-vaga-suur-riskikoht). 17 Europol. 215. Exploring Tomorrow s Organised Crime. https://www.europol.europa.eu/publications-documents/exploring-tomorrow%e2%8%99s-organised-crime. 18 Goodman, M. 215. Future Crimes. Bantam Press. Lk 392.
4. TEHNOLOOGIAKURITEOD / MARI-LIIS SÖÖT / 17 mõned õudusfilmilikud näited tulevikukuritegude kohta. Kuna rahvastik vananeb, kasvab ka ravimite võltsimine ja müük internetis ning lisaks personaalmeditsiinile muutuvad aktuaalseks ka personaalviirused. Organiseeritud kuritegevuse huviobjektiks ja ebaseaduslikuks kaubaks saavad e-jäätmed ehk vanad tehnoseadmed, mis on keskkonnale ja inimesele ohtlikud, aga sisaldavad väärtuslikke metalle nagu kuld, hõbe, nikkel ja pallaadium. 19 Sagenevad ka keskkonnakuriteod, kus ohustatud liike ja nendest tehtud tooteid müüakse pimeveebis. 2 Kuna kogu transport on tehnoloogiaga tihedalt seotud ning inimesed, kaubad ja teenused väga liikuvad, tekib siingi kurjategijaile hulk võimalusi. Lähituleviku kuriteoks võib kujuneda isesõitvate masinate või koduseadmete lunavaraga nakatamine, mis ei lase autot käivitada või peatada või koju süüa tellida ilma lunavara maksmata. Arvestades seda, kui suur osa kelmustest on kolinud internetti 1 aastaga on nn tava- ja arvutikelmuste vahekord tasakaalustunud, kusjuures arvutikelmuste arv on pidevalt kasvanud, tavakelmuste arv aga kahanenud, võib prognoosida sarnast küberpuudutust ka teistes kuritegudes. Sarnased trendid on ka mujal, näiteks Suurbritannias registreeritud 12 miljonist kuriteost oli 2 miljonit küberpettust, kusjuures 1% elanikest oli enda sõnul langenud mõne küberkuriteo ohvriks. 21 Eesti ohvriuuringust ilmneb seni veel üsna tagasihoidlik kontakt küberkuritegudega: ainult 1 3% tunnistab isikuandmete varastamist netist või pangakontolt raha varastamist vms. Küberkuritegevus on maailmas enim hoogu koguv kuriteotüüp, mida on keeruline uurida ja tõkestada, sest seda pannakse toime väga kiiresti, see on rahvusvaheline ja seetõttu õiguslikult lünklik. 22 Ilmselt ei ole meie kriminaaljustiitssüsteem valmis tehnoloogiakuritegusid ennetama ja tõkestama. Valmisolek eeldab õiguskaitseasutustelt ja kohtutelt peale traditsiooniliste uurimis- ja õigusteadmiste ka tehnoloogiateadmist. Kui paljud eluvaldkonnad on tehnoloogiast läbi imbunud, peab seda peegeldama ka kriminaaljustiitssüsteemi töö. Selleks et jõuda keerukaid teid mööda pahavara kirjutajateni, kelle side lõpliku kuriteoga on üsna nõrk, on vaja analüüsioskusi. Analüüs peaks olema märksa automatiseeritum kui praegune suuresti käsitööl põhinev tegevus. Suurte andmemahtude analüüsimiseks on vaja ka häid programme ja suuri arvutusvõimsusi. Küberkuritegusid iseloomustab rahvusvaheline mõõde ning rahvusvahelisest koostööst ja teisest riigist saadud andmetest oleneb nende kuritegude avastamisel väga palju näiteks Samoast laekunud petukirjade ja -kõnede algallikani jõudmiseks on vaja toimivat riikidevahelist õigusabi, ent Eestil pole hulga riikidega juriidilist koostööraamistikku. Tulevikus peab suurem vastutus olema tehnoloogiaettevõtetel ja nn koodikirjutajatel, kelle vastutus seadme toimimatuse korral ei väljendu praegu õigusaktides ega ka 19 Europol. 215. Exploring Tomorrow s Organised Crime. https://www.europol.europa.eu/publications-documents/exploring-tomorrow%e2%8%99s-organised-crime. 2 Pimeveeb ehk dark net tähistab seda osa internetist, mis on sageli krüpteeritud kujul peidetud ega ole avalikkusele nähtav. 21 The Telegraph. 217. Fraud and cyber crime are now the country s most common offences. https://www.telegraph.co.uk/news/217/1/19/fraud-cyber-crime-now-countrys-common-offences/ 22 Interpol. https://www.interpol.int/crime-areas/cybercrime/cybercrime
18 / MARI-LIIS SÖÖT / 4. TEHNOLOOGIAKURITEOD praktikas. Eeskuju saab võtta autotööstusest, mille ohutust muutsid tublisti 196ndatel USAs loodud liiklusohutuse reeglid ja tootja vastutus samamoodi on võimalik muuta ka tehnoloogiat turvalisemaks ja ettevõtteid vastutavamaks. 23 Samuti tuleks analüüsida, kas nn meili- ja suhtlusmeedia kontode hõivamise lahendamiseks peaks sekkuma just õiguskaitse või on selleks ehk mõni mõistlikum ja vähem kulukas viis (kaaluda õiguskaitsevälist vaheetappi). 24 OLEVIK EHK KÜBERKURITEOD 25 651 arvutisüsteemide arvutikelmust 56% vastast kuritegu 24 Lisaks on 28% seksuaalkuritegudest interneti teel toime pandud. SEKSUAAL- KURITEGUDEST Arvutisüsteemide vastaste kuritegude arv kasvab KÜBER- KURJATEGIJA on politsei sõnul enamasti nooremapoolne (ja iseõppinud) mees. 3% Moodustavad LUNAVARA VIIRUSEGA nakatamised või ründed veebilehtede ja arvutisüsteemide vastu. Rasked küberkuriteod on latentsed - neist ei anta üldjuhul teada. 23 Goodman, M. 215. Future Crimes. Bantam Press, 355. 24 KarS-i -d 26 27; 216 1 217 1.
4. TEHNOLOOGIAKURITEOD / MARI-LIIS SÖÖT / 19 25 2:23:58:3 Lunavara viirusega nakatamise ohvriteks on sageli need ettevõtted, kel on väärtuslikke kliendiandmeid, nagu arstipraksised, turismiettevõtted, ehitusettevõtted. Näiteks registreeriti 218. aastal juhtum, kus krüpteeriti ühe hooldekodu arvutid ja nõuti arvutite dekrüpteerimise eest lunaraha kuni 3 bitcoini. Veebilehtede blokeeringute ning lunavara skeemide ohvriks on reeglina juriidilised isikud, kus blokeeringust vabastamise eest tuleb vaevatasu maksta bitcoinides ühe bitcoini väärtus ulatus 218. aastal 39 eurost - 17 euroni 25. Samas inimesed on oma arvutite ja andmebaaside kaitsmisest teadlikumad, mistap ei avata enam suvalisi viirusest nakatunud ekirja lisasid, ent lunavara on muutunud tõhusamaks ning kaugjuurdepääsu abil nakatakse kogu arvutisüsteem koos serveriga, mistap ei pääse omanik enam ligi ka varukoopiatele. 84 Kaotati keskmiselt pangarekvisiite muutnud kelmide tõttu. Näide: ettevõte andis rahvusvahelisele ostjale üle 1 euro väärtuses kaupa kahekuulise järelmaksuga. Kuna raha ei laekunud, hakkas firma asja uurima ning selgus, et keegi sekkus nende e-kirjavahetusse ja saatis ostjale uue pangaarve, kuhu välismaine firma kandis üle poole summast, millest kaupmees jäigi ilma. Trendikas nähtus arvutikelmide maailmas on pangarekvisiitide muutmine: sekkutakse kellegi e-posti liiklusesse ning muudetakse tehingupartneri pangarekvisiite, nii et raha kantakse tuvastamata isiku arvelduskontole tundmatus pangas selliseid juhtumeid oli 1,5%. Mõnikord muugitakse selleks ettevõtte e-kirjavahetusse, mis sisaldab äripartnerite andmeid, ja luuakse olemasolevatele väga sarnased meiliaadressid, mille kaudu antakse teada uuest kontost ning juhised edasisteks pangaülekanneteks. 25 Jürisoo, L. 218. Bitcoini hind pole tänavu veel nii madal olnudki. Delfi. http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/bitcoini-hind-pole-tanavu-veel-nii-madal-olnudki?id=84529911
2 / MARI-LIIS SÖÖT / 4. TEHNOLOOGIAKURITEOD 76% Nendest Politseinikud nimetavad seda digitaalseks perevägivallaks, JUHTUDEL ON OHVRIKS FÜÜSILINE ISIK enamiku moodustab ohvrite internetikonto kaaperdamine, aga ka näiteks e-kooli konto häkkimine. kus riidu läinud pooled maksavad teineteisele kätte, ning arvutiadministraatorid kasutavad terminit picnic, mis tuleneb ingliskeelsest väljendist problem in chair, not in computer 26 teisisõnu on probleem sageli kehvas paroolidega või rakendustega ümberkäimises. 262728293 26 Ibid, 363. 27 Ibid, 11. 28 Ibid, 18. Näiteks kasutajad laadivad pahaaimamatult seadmesse rakendusi, küsimata, miks peaks rakendus saama ligipääsu telefonis olevatele kontaktidele, asukohale, fotodele, mikrofonile (näiteks milleks on taskulambirakendusel vaja ligipääsu telefoni kontaktidele? 27 ). Tarkvarauuendused tegemata jätnud inimene seab end lihtsaks saagiks mõni aasta tagasi oli uuendatud tarkvara ainult 4%-l Androidi operatsioonisüsteemi 28, 29 kasutajatest. 29 Savov. 218. Android s trust problem isn t getting better. https://www.theverge.com/218/4/13/17233122/android-software-patch-trust-problem 3 Uiboaid, A. 218. Kaardipettused on kolinud internetti. Eesti Panga blogi. https://www.eestipank.ee/blogi/kaardipettused-kolinud-internetti. Registreeritud on üksikud virtuaalrahaga toime pandud pettused. Mõnel juhul lubati turule tuua uus krüptovaluuta, koguti investeeringutena raha, andes vastu uut krüptovaluutat ja siis lõpetati tegevus ning valuuta ei saanud väärtust, sest seda ei hakatud laiemalt kasutama. Aga on ka tavaliste kaardipettustega sarnanevaid skeeme, kus teise isiku virtuaalraha kontolt tehakse ülekanne tuvastamata omanikuga kontole. Eesti Panga analüüsi kohaselt on kaardipettused pangakaartide arvu arvestades suhteliselt vähe levinud. 216. aastal oli Eesti pangakaartidega 1 inimese kohta 8 pettusjuhtumit, Euroopa riikides 33. 3 Suurem osa pettusi on seotud e-ostudega ning need jagunevad järgmiselt: tehingud andmepüügiga näpatud kaardiandmetega; libakaupmeestelt toodete ostmine, kus ostja ei saa kaupa; veebipoodnikelt tehingud näpatud krediitkaardiandmetega, aga ka kaardiomaniku tehtud tehingu eest pangalt raha tagasi nõudmine.
5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED / LAIDI SURVA, KAIRE TAMM / 21 5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED LAIDI SURVA, KAIRE TAMM ALAEALISTE KURITEOD 1124 Alaealiste toime pandud kuritegude arv 218. aastal Muutus +1% võrreldes (+12) 217. aastaga 4 3 2 315 242 +123 (217: 228; 218: 351). Varguste üldarv Eestis veidi vähenes. 1488 1854 187 1644 1342 1428 Alaealiste kuritegude arv suurenes eeskätt VARGUSTE ARVU KASVU TÕTTU 116 122 1124 28% Alaealiste kuritegudest pandi toime TALLINNAS 1 28 29 21 211 212 213 214 Joonis 9. Alaealiste toime pandud kuritegude arv 215 216 217 218 Allikas: politsei- ja piirivalveamet
22 / LAIDI SURVA, KAIRE TAMM / 5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED Varavastased Isikuvastased Avaliku rahu vastased Avaliku usalduse vastased Muud 37 2 22 16 77 14 135 86 76 61 83 69 1 2 3 4 5 6 7 Joonis 1. Alaealiste toime pandud kuritegude struktuur Allikas: politsei- ja piirivalveamet 31 341 337 454 49 445 499 615 623 593 +5% Alaealiste (14 17aastaste) kahtlustatavate arv 218 muutus võrreldes 217. aastaga 215 216 217 218 PEAMISED ALAEALISTE KURITEOLIIGID 44% (217: 44%) ISIKUVASTASED KURITEOD Peamiselt kehaline väärkohtlemine 21 18 15 12 9 6 3 256 263 26 986 188 211 4% (217: 33%) VARAVASTASED KURITEOD Peamiselt vargused 14 17aastaste kuriteos kahtlustatavate 218: 12 suhtarv 31 samaealisest 217: 116 rahvastikust on jäänud peaaegu samale tasemele 897 179 212 827 171 213 14-17aastased kuriteos kahtlustatavad 214 Joonis 11. 14 17aastased kuriteos kahtlustatavad ja nende suhtarv 1 samaealise inimese kohta Allikad: politsei- ja piirivalveamet, statistikaamet 31 Alaealiste kahtlustatavate suhtarvu arvutamisel samaealisest rahvastikust on võetud aluseks rahvastiku arv aasta alguse seisuga. Alaealiste toime pandud kuritegudest olid levinumad 734 155 Kehaline väärkohtlemine (45) Vargused (351) Avaliku korra raske rikkumine (61) Asja omavoliline kasutamine (41) 624 132 215 81% 19% 541 114 216 563 116 217 Suhtarv 1 samaealise elaniku kohta 593 12 218
5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED / LAIDI SURVA, KAIRE TAMM / 23 Alaealiste vägivallakuritegudest moodustasid 77% kehaline väärkohtlemine 1% avaliku korra raske rikkumine 6% ähvardamine 7% muu Alaealiste toime pandud raskete isikuvastaste kuritegude arv on viimastel aastal KAHANENUD 2% 2% 11% 13% 33% 39% Joonis 12. Alaealiste vägivallakuritegude toimepaneku koht, 218 Allikas: politsei- ja piirivalveamet, justiitsministeerium Alaealiste vägivallatsejate seas on märgata KORDUV- RIKKUJAID 39% Kool vm lasteasutus Tänav vm avalik koht Eluruum Spordiasutus või meelelahutuskoht Pood või kaubanduskeskus Muu Enamik alaealiste vägivallakuritegusid pandi toime koolis või muus lasteasutuses veidi enam kui kümnendikul juhtudel Alaealiste vägivallakuritegude ohvrid olid enamasti 75% 85% vägivallatseja tuttavad või koolikaaslased Alaealiste vägivallakuritegusid panid enamasti toime poisid 76% Alaealiste vägivallajuhtum tähendas enamasti löömist, peksmist või kaklust 71% Vägivalla all kannatasid poisid või mehed Väärteona registreeritud vägivald Väärtegudena registreeritavatest alaealiste avaliku korra rikkumistest paistavad enim silma lärmamine, solvamine ja ebasündsate väljendite kasutamine. Enamasti tungiti omavoliliselt teenindusasutustesse: kohvikusse, restorani, hotelli, huvikeskusesse, loomakliinikusse, juuksurisalongi jms. Ligi viiendikul juhtumeil sisenesid alaealised pooleliolevatesse, kasutusel olevatesse või aktiivse kasutuseta hoonetesse. Peaaegu sama palju kordi siseneti eravaldusse, nt majja, suvilasse, kuuri jms.
24 / LAIDI SURVA, KAIRE TAMM / 5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED ALAEALISTE VARAVASTASED SÜÜTEOD 25 7% Kõigist alaealiste toime pandud vargustest moodustavad enamiku pisivargused 2 629 559 15 442 47 1 1643 22 228 1392 5 12 127 769 839 212 213 214 215 216 217 Pisivargused (väärteod) Vargused (kuriteod) Joonis 13. Alaealiste toime pandud vargused (väärteod ja kuriteod) Allikas: politsei- ja piirivalveamet, justiitsministeerium 351 815 218 76% Tüdrukud varastasid poest sagedamini kosmeetikat, riideid ja alkoholi Alaealiste toime pandud vargustest moodustavad enamiku poevargused 69% 79% Alaealiste toime pandud vargusi iseloomustab süstemaatiliste varguste rohkus 6% Poisid varastasid poest sagedamini alkoholi ja toitu
5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED / LAIDI SURVA, KAIRE TAMM / 25 ALAEALISTE VÄÄRTEOD 25 21825 394 Alaealiste väärtegude arv 218 Alaealiste väärtegude arv võrreldes 217. aastaga vähenes. -38% Väärtegude vähenemist mõjutas olulisel määral alaealiste toime pandud väärtegude registreerimispraktika muutus. 2 15533 15 112 1 8688 7332 5 212 213 214 215 216 645 217 Joonis 14. Alaealiste toime pandud väärtegude arv Allikas: politsei- ja piirivalveamet 394 218 Registreerimine vähenes kõige enam: Neli enim registreeritud väärtegu moodustasid kokku ligi 8%: Trahvide kohaldamine alaealistele on vähenenud -45% alkoholi tarbimine -69% suitsetamine 39% alkoholi tarbimine 21% 11% narkootikumidega seotud väärteod 8% pisivargused suitsetamine Enim levinud väärtegudes alkoholi tarbimine, pisivargused ja suitsetamine reageeritakse trahvide asemel senisest enam hoiatuse, vestluste või kohustustega. Rõhuasetus oli taastaval õigusel põhineval tööl.
26 / LAIDI SURVA, KAIRE TAMM / 5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED Kambas toime pandud rikkumised kas uus või vana nähtus alaealiste kuritegevuses? Viimasel aastal on esinenud mitmeid noortekampade vägivalla- ja vandalismijuhtumeid Tallinnas, Pärnus ja mujal Eestis. Tänane teadmine kampade leviku, olemused ja toimivate ennetusstrateegiate kohta on vähene. Ei ole olemas kindlat noortekamba definitsiooni. Suurbritannia siseministeeriumi käsitluses peetakse kambaks rühma, mis on suhteliselt püsiv ja kindlate liikmetega, kes veedavad koos aega avalikes kohtades (nt tänavatel, ostukeskustes), tegelevad ebaseaduslike asjadega või kasutavad vägivalda ning millel võib olla (aga ei pea olema) kindel tegutsemisala või piirkond, struktuur ja identiteet. 32 Teismelised veedavad sõpradega rohkem aega kui vanematega või üksi. Enamikul lastel on olemas kindel rühm sõpru, kellega vaba aega veedetakse. Näiteks 214. aastal veetis 45% 7. 9. klassi õpilastest suurema osa vabast ajast 1 3 sõbraga ja 15% suurema sõpruskonnaga. 214. aastal on võrreldes 26. aastaga teismelistel vähem kontakte eakaaslastega ja sõprade rühm on jäänud väiksemaks ning kasvanud on nende teismeliste osakaal, kes nädala sees üldse õhtul väljas ei käi. 33 Teaduskirjandus kinnitab, et sõbrad mõjutavad lapse käitumist. Õigusrikkumiste riskitegurid on vaba aja veetmine suurema sõprade rühmaga, kuulumine kuritegelikku rühma ning narkootikume tarvitavad, varastavad ja vägivallatsevad sõbrad. Üldjuhul esineb noorel riskikäitumine juba enne kambaga ühinemist, samas narkootikumide tarvitamine ja vahendamine ning vandalism kasvavad oluliselt pärast kuritegeliku grupiga liitumist. Õigusrikkumised võivad eskaleeruda eriti nendel, kellel oli riskikäitumise märke näha väga varajases eas. 34 Noortekambaga liitumiseks on hulk põhjusi, nt lähimad sõbrad juba on kambas, otsitakse kuuluvustunnet, kaitset või austust. Suurem oht noortekampa sattuda on neil, kellel juba on käitumis- ja õpiraskused ning probleeme agressiivsuse või vägivallaga ja kes elavad piirkonnas, kus on tavapärasest enam õigusrikkumise taustaga lapsi ja noori. 35 Enamik noori ei sisusta oma vaba aega hälbiva käitumisega. Siiski veedab väike rühm teismelisi vaba aega ostukeskustes jõlkudes, lõbu pärast midagi keelatut tehes või teisi inimesi häirides. Kambakakluste ja delinkventsesse noortekampa kuulumise kohta laste hälbiva käitumise 26. ja 214. aasta uuringute andmetel tuuakse andmed lisas. 32 HM Government. 211. Ending Gang and Youth Violence. A Cross-Government Report including further evidence and good practice case studies. Centre for Social Justice. 29. Breakthrough Britain: Dying to Belong. An In-depth Review of Street Gangs in Britain. 33 Markina, A., Žarkovski, B. 214. Laste hälbiv käitumine (ISRD-3). 34 Ibid. 35 Howell, J.C. 21. Gang Prevention: An Overview of Research and Programs. Juvenile Justice Bulletin, detsember 21, Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention, U.S. Department of Justice.
5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED / LAIDI SURVA, KAIRE TAMM / 27 Valik noorte vaba aja veetmise viisidest 214. aasta uuringu andmetel Kaklen teistega (pahatahtlik kaklus) Veedan vaba aega kaubanduskeskustes, tänavatel, parkides või naabruskonnas Mitte kunagi Mõnikord Sageli Mitte kunagi Mõnikord Sageli ÕPPEKEEL Keskmine kokku Tüdruk Poiss Eesti Vene 9% 95% 85% 92% 84% 8% 4% 13% 7% 14% 2% 1% 2% 1% 2% 33% 25% 42% 36% 2% 5% 53% 48% 48% 58% 17% 23% 1% 16% 22% Alaealiste süütegudest 36 keskmiselt 3% pandi toime grupis (vähemalt kaks inimest) OMAVOLILISTEST SISSETUNGIDEST pandi grupis toime vähemalt pooled, sh 17% 33% juhtudel oli toimepanijaid kaks ja juhtudel kolm või enam Teen lõbu pärast midagi keelatut/ seadusevastast Häirin või hirmutan lõbu pärast teisi inimesi Allikas: ISRD-3 Mitte kunagi Mõnikord Sageli Mitte kunagi Mõnikord Sageli 72% 75% 69% 73% 71% 23% 2% 27% 23% 24% 5% 5% 4% 4% 6% 85% 88% 82% 86% 83% 13% 1% 16% 12% 14% 2% 2% 2% 2% 3% VÄGIVALLA- KURITEGUDEST pandi grupis toime viiendik, sh neist 1% 12% juhtudel oli toimepanijaid kaks ja juhtudel kolm või enam Röövimistest pandi toime grupis veidi ENAM KUI POOLED 36 Grupis toime pandud rikkumiste osakaal on arvestatud järgmistest süütegudest: vägivallakuriteod, vargused, pisivargused, avaliku korra rikkumine, omavoliline sissetung.
28 / LAIDI SURVA, KAIRE TAMM / 5. ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED Gruppide sooline jaotus Vägivallakuriteod 79% 13% 8% Vargused Pisivargused 92% 8% 73% 27% Avaliku korra rikkumised 78% 22% Kuritegevuse puhul tuleb esmajoones pöörata tähelepanu ennetusele, sest tagajärgedega tegelemine on tihtipeale kulukam, kogukonnale koormavam ja vähem tulemuslik. Noorte kampa kuulumise ennetamiseks peavad kogukonnad toetama peresid ja kooli, tuleb parandada kogukondlikku järelevalvet, koolitada õpetajaid ja lapsevanemaid käitumisraskustega laste ja noortega toime tulema ning õpetada lastele sotsiaalseid oskusi. 37 Ent mida teha siis, kui häiriv käitumine on juba ilmnenud? Kõige enam hinnatud ja paremaid tulemusi andvad programmid on suunatud oskuste arendamisele ja/ või keskenduvad peretööle. Nende üldiseks eesmärgiks on toetada positiivseid muutusi ja ennetada negatiivseid tagajärgi. Lisas antakse ülevaade sekkumistest, mis aitavad vähendada noorte kuulumist kuritegelikesse rühmadesse ning ennetada rühmade kuritegusid. 38 37 Howell, J.C. 21. Gang Prevention: An Overview of Research and Programs. Juvenile Justice Bulletin, detsember 21, Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention, U.S. Department of Justice. 38 O Connor, R.M., S. Waddell. 215. What Works to Prevent Gang Involvement, Youth Violence and Crime: A Rapid Review of Interventions Delivered in the UK and abroad. Early Intervention Foundation: London, UK.
6. VÄGIVALLAKURITEGEVUS / ANDRI AHVEN / 29 6. VÄGIVALLAKURITEGEVUS 38 ANDRI AHVEN 1 7448 8 6 4 2 8239 7696 REGISTREERITI 8249 VÄGIVALLAKURITEGU 9328 8923 7594 6979 7843 736 7969 7489 7889 7641 7296 8249 KASVAS VÄGIVALLA- KURITEGUDE ARV 13% 2 15 1 5 23 14 19 137 12 17 2 9 24 25 26 27 28 29 21 211 36 TAPMIST JA 7 MÕRVA (KOOS KATSETEGA) Tapmise ja mõrva tagajärjel hukkus 218: 26 inimest 217: 33 inimest 16 88 31 64 22 62 19 81 21 59 12 5 13 42 Tapmine 12 38 9 35 8 37 212 213 214 215 216 217 Joonis 16. Registreeritud tapmiste ja mõrvade arv (koos katsetega) Mõrv 7 36 218 39 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 215 216 217 218 Joonis 15. Registreeritud vägivallakuritegude arv 72% Vägivallakuritegude enamiku moodustab kehaline väärkohtlemine Tapmistest ja mõrvadest pandi toime 17 Harjumaal 11 Ida-Virumaal Valdav osa tapmistest pandi toime alkoholijoobes ning ka enamik tapmisohvreid (eriti nn olmetapmistes) oli alkoholijoobes. 39 Vägivallakuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a -d 137 14 ja 148 15), samuti röövimine ( 2), avaliku korra raske rikkumine ( 263) ning vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes ( 274).
3 / KAIRE TAMM, STANISLAV SOLODOV / 7. PEREVÄGIVALD 7. PEREVÄGIVALD KAIRE TAMM, STANISLAV SOLODOV Perevägivallakuritegude (lähisuhtevägivalla) hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a surnuvastased süüteod), röövimine ja avaliku korra raske rikkumine, mille on toime pannud praegune või endine abikaasa, elukaaslane või partner. Tegu võib olla ka sugulaste, hõimlaste või muude lähisuhtes olevate inimeste vägivallaga, hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga samades eluruumides. 441 +37% (+975) Perevägivallakuritegude arvu muutus võrreldes 217. aastaga Perevägivallakuritegusid on registreeritud rohkem kui viimastel aastatel. Sealjuures vähenes politsei teavitamine ligi 8%. 41 Sellest ilmneb, et sagenenud ei ole politseile perevägivallast teadaandmine, vaid juhtumite kuritegudena registreerimise praktika. 367 218. aastal registreeritud perevägivallakuritegude arv 4 3 2 1 1939 2231 2752 2721 2997 317 2632 367 211 212 213 214 215 216 217 218 Joonis 17. Registreeritud perevägivallakuriteod 4 Otsitud vägivallaepisoodide sisust märksõnade abil, ei pruugi sisaldada kõiki registreeritud perevägivalla juhtumeid. 41 Õiguskorra ülevaade 218. Politsei- ja piirivalveamet, 219. Avaldamata.
7. PEREVÄGIVALD / KAIRE TAMM, STANISLAV SOLODOV / 31 13% Veidi enam kui iga kümnes kuritegu on Eestis perevägivallakuritegu Perevägivallakuritegude osakaal kõigist vägivallakuritegudest 44% Joonis 18. Perevägivalla toimepanija suhte liigi järgi, 218 15% 5% 6% 3% 1% 55% Perevägivallakuritegude osakaal kõigist vägivallakuritegudest on viimastel aastatel kasvanud Tabel 1. Perevägivallakuritegude osakaal kõigist kuritegudest ja vägivallakuritegudest 211 212 213 214 215 216 217 Perevägivallakuritegudest moodustas kehaline 83%väärkohtlemine % kõigist kuritegudest 4,6% 5,5% 6,9% 7,2% 9,2% 1,4% 9,8% 13,3% % kõigist vägivallakuritegudest 26% 28% 35% 36% 38% 39% 43% 44% perevägivalla toimepanijatest olid mehed 87% 218 perevägivalla ohvritest olid naised 8% 14% Abikaasa/elukaaslane Eksabikaasa/-elukaaslane (Kasu)isa/ema (Kasu)tütar/poeg Muu sugulane/hõimlane (Kasu)õde/vend Muud 69% Enamikul juhtudel oli perevägivalla toimepanija ohvri praegune või endine paarisuhtepartner
32 / KAIRE TAMM, STANISLAV SOLODOV / 7. PEREVÄGIVALD 25 2 15 1 3% 17 211 2 212 Perevägivalla tõttu hukkus 218. aastal Seksuaalkuritegude osakaal perevägivallajuhtumitest 19 213 214 Joonis 19. Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad või nende katsed 1 Veidi enam kui neljandikul juhtudel oli perevägivallakuritegu lapsohvri või -pealtnägijaga 1 215 9 216 13 217 SAARE MAAKOND 9 218 HIIU MAAKOND 13 1 7 inimest (esialgsetel andmetel) Maakondadest registreeriti perevägivallakuritegusid kõige rohkem Ida-Virumaal (786 kuritegu; 1 elaniku kohta 57 kuritegu), järgnesid Põlva, Valga, Pärnu ja Lääne maakond. 3 LÄÄNE MAAKOND 3 HARJU MAAKOND RAPLA MAAKOND PÄRNU MAAKOND 26 27 19 JÄRVA MAAKOND 16 VILJANDI MAAKOND 35 Joonis 2. Perevägivalla kuritegude arv maakondades 1 elaniku kohta LÄÄNE-VIRU MAAKOND VALGA MAAKOND 25 57 24 JÕGEVA MAAKOND TARTU MAAKOND IDA-VIRU MAAKOND 14 PÕLVA MAAKOND VÕRU MAAKOND 26 38
7. PEREVÄGIVALD / KAIRE TAMM, STANISLAV SOLODOV / 33 AHISTAMISSÜÜTEOD JA LÄHENEMISKEELU RIKKUMINE 3 218. aastal registreeritud seksuaalse ahistamise väärtegude arv Tüüpiline seksuaalse ahistamise juhtum seisnes selles, et võõras mees käperdas AVALIKUS KOHAS (näiteks tänaval, poes). Üksikuid seksuaalse ahistamise juhtumeid esines ka töökohas, bussis, eluruumis. 2 218. aastal registreeritud ahistava jälitamise kuritegude arv 75% Seksuaalse ahistamise ohvrid olid naised 1% Ohvrit ahistas enamasti endine elukaaslane või abikaasa Tüüpiline ahistava jälitamise juhtum seisnes pidevas soovimatus helistamises ja sõnumite, kirjade saatmises või füüsilises jälitamises ja ohvri elu- või töökohta ilmumises. Enamik ahistava jälitamise toimepanijatest olid mehed ja ohvritest naised 83% 82%
34 / KAIRE TAMM, STANISLAV SOLODOV / 7. PEREVÄGIVALD Kasvanud on kriminaalmenetluses ohvri kaitseks mõeldud ajutise lähenemiskeelu taotlemine 2,5x Üks inimene paneb toime suure osa kõigist aasta jooksul registreeritud lähenemiskeelu rikkumistest. 75 217 63 218 Üks mees pani toime lähenemiskeelu rikkumistest 218 217 216 215 58% 37% 41% 63% 5 25 18 215 14 25 216 217 218 Joonis 21. Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise taotluste arv 218. aastal registreeriti lähenemiskeelu rikkumisi 176 Tüüpilise lähenemiskeelu rikkuja puhul registreeritakse aasta jooksul üks rikkumine: lähenemiskeelu rikkumiste mediaan ühe keelu rikkuja kohta on viimastel aastatel püsinud ühe-kahe piires. 3 25 2 15 1 5 29 31 211 46 59 261 212 213 214 215 216 217 218 Joonis 22. Registreeritud lähenemiskeelu rikkumised 78 193 176
8. SEKSUAALKURITEOD / BRIT TAMMISTE / 35 8. SEKSUAALKURITEOD BRIT TAMMISTE 6 5 4 3 2 1 368 39 SEKSUAALKURITEGUDE ARV 58, neist 212 vägistamist 41 363 38 275 557 5 482 324 58 2 15 1 137 75 218. aastal registreeriti 75 täisealise kannatanuga (kontaktset) ja 55 lapskannatanuga (kontaktsed ja mittekontaktsed) seksuaalkuritegu 85 184 99 Alaealine Täiskasvanu 28 29 21 211 212 213 214 215 Joonis 23. Registreeritud seksuaalkuritegude arv Seksuaalkuritegude arv suurenes 4% NB! Viimase kümne aasta jooksul ei ole ühelgi aastal registreeritud nii palju seksuaalkuritegusid. Seksuaalvägivalla osakaal kõigist vägivallakuritegudest 7% 216 217 218 Mittekontaktsete seksuaalkuritegude (pornograafia ja lapseealise seksuaalse ahvatlemise) arv 283 5 Vägistamised Kontaktsed Muu Pornograafiasüüteod Lapseealise ahistamine ja peibutamine Mittekontaktsed Joonis 24. Registreeritud seksuaalkuriteod vanuse ja teo iseloomu alusel, 218 Täiskasvanud kannatanuga vägistamistest 71% puhul olid kannatanu ja teo toimepanija varem tuttavad
36 / BRIT TAMMISTE / 8. SEKSUAALKURITEOD 137 vägistamisjuhtumit, kus kannatanuks laps 222 kontaktset seksuaalkuritegu, kus kannatanuks oli laps Alaealistele seksi ja/või sugulise iseloomuga tegude eest pakutud hüved Alaealise kannatanuga seksuaalkuritegude osakaal kõigist seksuaalkuritegudest 87% Peaaegu iga 1. isa või kasuisa toime pandud kuritegude osakaal kõigist kontaktsetest alaealise kannatanuga seksuaalkuritegudest Kõige noorem kannatanu kontaktse seksuaalkuriteo toimepanemise hetkel < 1-aastane Üks mees pani valdavalt sama kannatanu suhtes toime 92 seksuaalvägivalla kuritegu Alaealised panid toime 19 seksuaalkuritegu Seksuaalkuriteos kannatanuna üle kuulatud lapse keskmine vanus 12 aastat 15 64 5 3 13-aastasele tüdrukule seksuaalse ahvatlemise eesmärgil pakutud suurim hüve erootiliste ja pornograafiliste videote ja piltide eest 8 mln eurot