a ki elkeskkonna ja pärandkltri vähene teadvstamine a ki elkeskkonna ja metsa pärandkltri vähene teadvstamine a ei käsitleta inimeste rmilise elkeskkonnana Raielankide srse, kj ja maastiklise paigtse kontrollimats Pdb riikliklt tnnstatd levaade sa ilind ajalooliste loodslike p hapaikade hlgast ja askohtadest, mistõtt need võivad teadmatsest metsamajandamise tlemsena hävida Ü ldharidss steemis ei ka sitleta piisavalt tarbimise keskkonnamõj teemat, metsamajandst, sellega seotd tegevsvaldkondi (jahinds, loodskaitse), loodskltri ning pidkastst ades leidva pärandkltri säilimine ei ole piisavalt tagatd Eesti rahvsparkide metsa majandamist regleerides ei arvestata piisavalt loodsel põhineva trismi ning rekreatsiooni potentsiaali ning vajadsi ade pr gistamine ja risstamine tekitab lisaks visaalsele reostsele, ja a tmete kõrvaldamisklle, elsloodse kahjstamisele, pinna- ja veereostse ohle mh metsapõleng oh (pist hävimisega kaasnev majandskahj) a kltrilise fnktsiooni ebapiisav rits. Pdb kaasaegne põhjalik eestimaalaste loodstnnetse ring, mis aitaks lahti mõtestada loodse tähendst rahvsliks identiteediloomes Ebapiisav loodshoidlike tavade ning metsaga seotd Eesti rahvakltri traditsioonide õpetamine koolides Loodslikd p hapaigad ko netaksid ta napa eva kltris rohkem inimesi, ki neid tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste shete aspekti Loodse ja kltritraditsioonidega seotd hviharidse ja hvitegevse vähene tähtsstamine ja toetamine KOV tasandil Eesti n disarhitektris kastatakse pitmaterjali liiga va he. Eestis antav metsandslik kõrgharids ei hõlma piisavalt ökoloogilisi ja loodsväärtsi Kehtestatavad loodskaitse piirangd ei arvesta alati kehtivaid valla ldplaneeringid Ettepanek Kidas lahendab 1 a majandamise planeerimisel metsa ki elkeskkonnaga: - arvestamiseks kastada kohalikl tasemel planeerimisvõimalsi (üldplaneeringd, sh KAH alade käsitlemine planeeringtes) - arvestamiseks seada rohkem piirangid metsa majandamisele (sh läbi planeeringte ja kompensatsioonimehhanismide, lageraiete kooskõlastamiskohsts) - arvestamiseks võtta arvesse maastiklist aspekti ja metsa väärtse tõstmise võimalsi eeskätt riigimetsa raiel ja kõrgendatd avalik hviga aladel, samti teavitada naabrit planeeritavast raiest (raiete hajtamine, maastikarhitektide kastamine, varjalste ja matkaradade planeerimine) - ei ole võimalik arvestada (inimeste jaoks erinev, raieid planeeritakse metsa seisndist tlenevalt) või arvestamiseks tleb osta isiklik metsa Eesti Inimareng Aranne 2019 ( Avalik See ei prgi tähendada üksnes lageraiete rm ja demokraatia ) toob esiplaanile keelamist, vaid ka paremat sobitamist loodsalad elkeskkonna osana, nende maastik ja kohalik kogkonna seisndi, kastamise ja selle üle liikmisteedega (nt maasikaväld). otsstamise. Kohalike kogkondade Soosida tleks linnametsade (nn. rohelise hvid peavad ajakohasena kajastma vööndi metsade) staatse ennistamist. üldplaneerings. Seega tleb parandada Erijhtdel võiks jst aslate ümber üldplaneeringte tõhsst metsa kaalda maadevahetsi hõlmava elkeskkonna säilitamisel, Probleemid
Eesti Plane ilmselt niihästi kaasamisprotsesside ki ka jõstamise osas. Tegeliklt on Eestis vaja tegeleda riiklik rmiloome poliitika kontekstis üldplaneeringte fnktsioonidega üleüldse (vt ka K.6.2). Üldplaneeringte positsioon on Eestis nõrgenend, võrreldes valdkondlike poliitikatega, s.t see ei ole metsandse ja loodskaitse spetsiifiline probleem, vaid laieneb ka kõigile majands-, maapõe-, energeetika- jne valdkondadele. Seega MAKis oleks võimalik käsitleda konkreetsemaid, riikliklt ollisi jhtmeid. Mis need võiksid olla? Kohalike omavalitste üldplaneeringd, mis arvestavad nii metsamajandse ki ka kohalike elanike soovidega. Kõik erinevad infokihid (rohealad (aseads 42 lg 3 abil määratd), loodslikd pühapaigad, planeeringd jne) peavad olema ühes rakendses. Kaarte tleb pidevalt endada (34/40) metsade määramine võiks toimda ka läbi planeering, mis vajab erijatkah vastava volitsnormi andmist. Keskkonnamõj hindamisele tleb lisada ka rmilise mõj hindamine. riigi/mnitsipaalomandi kasks (vt Ü.4.1). Seda probleemi (kehtestatavad loodskaitse piirangd ei arvesta alati kehtivaid valla ldplaneeringid) ei saa lahendada MAKis printsiibi pinnalt, kirjelds on liiga üldine. Üldplaneeringga seatd alad, mis on teatd piirangtega, mis ka kompenseeritakse kohalik omavalitse poolt. Planeeringtele tleb anda voli määrata metsandslikke piirangid ja kohsts raied kohalik omavalitssükssega kooskõlastada. Kindlstada seadsega metsa ki maastik säilimine kogkonna jaoks ka hajaasstse tingimstes (17/40) Välja tleb töötada ökosüsteemi teensed (sh kompensatsioonimeetmed), mis motiveeriksid omanikke metsa rmilise elkeskkonnana säilitama. Tleb liikda kompensatsiooni mehhanismi loomise poole, millest võiks saada ühiskondlik kokklepe. Hajatalde phl tleb 200-500 m raadises kastada püsimetsandse võtteid, mis tagaks kodmetsa säilimise kaitsemetsana (kodmets on pärandkltri objekt).
EEML KM KM Lageraieteatiste phl on vaja kooskõlastsmehhanismi, mis arvestab kohalikk hvi; Riigimetsas kõrgendatd avalik hviga (KAH) alade metsade majandamisjhiste ja -kavade koostamine kohalikke kogkondi kaasates. Maastiklise aspekti arvestamine metsamajandamise planeerimisel. Probleemi lahendamisse tleb kaasata ka maastikarhitektid ning metsaraiete phl kastada maastikarhitektri võimalsi. Hea tlemse saavtamiseks tleks läbi viia väärts- ja kvaliteedipõhiseid hankeid, innovatsioonihankeid ja ideevõistlsi (planeerimis- ja ehitstegevses läbivalt). Ennetavat mõj avaldab piirinaabri teavits metsateatise menetlsest, millest võiks saada hea tava. See pdtab nii kõrgendatd avalik hviga alade majandamise jhised ki üksiktalde raie-eelset teavitst. Peale metsateatisele lbava vastse saamist naaberkinnist omanik teavitamine Inimeste hvid metsa ki elkeskkonna vast on erinevad. Eestis on metsaomandi ning metsaga seotd töökohtadega seotd hinnangliselt 10% elanikkonnast, see tähendab, et 90 % elanikest ei ole otseselt seotd metsa pidliste väärtstega ning on hvitatd kas korilsest, rekreatsioonist, sportimisest, maastikilmest jne. Erinevate hvigrppide jaoks on metsa mõiste väljaspool riiklikke meetmeid loovad selleks alse ka üldised sertimispõhimõtted, ehkki Eesti FSC nõetesse pole neid viidd. Riigimetsas on võimalik kiiresti sätestada nõe nt 200 m latses elmajast tehtava raie phl majaomanik nõsolekks; ki seda ei saada, siis jääb võimals majandada metsa püsimetsana. Püsimetsandse meetme üks rmiline rakends ongi eelistatd kastamine inimaslate ümber. Valides sobivaim raieviis, KAH aladel lageraie langi srse regleerimine ja maastiks hajsalt planeerimine, enemistingimste täpsstamine esteetilisest, maastiklisest ja ökoloogilisest vajadsest lähtvalt. Raiete hajtamise kad, nt riigimetsas raiete planeerimine, erametsas langipindala ja enemise kriteerimite üle vaatamise kad, lageraie alternatiivide kastamine jms. K.6.3: Probleemi "Raielankide srse, kj ja maastiklise paigtse kontrollimats" lahendsettepanek. Säilib aslaid ümbritsevates metsades loodslik ilme. Probleemi a ei ka sitleta inimeste rmilise elkeskkonnana" lahendsettepanek. a ki loodskeskkonda saab vääristada kvaliteetse arhitektri ja disainiga (näiteks RMK radade ja varjalste võrgstik jne). Omanike vaheline shtls, võimalsed läbirääkimisteks ning raie mitte tegemiseks. Lahendseks on keskkonnalase teadlikkse tõstmine erinevates sndades ning tegevste planeerimisel erinevate hvidega arvestamine.
EEML varieerv ja kõigi jaoks metsa sarnase rmilise elkeskkonnana käsitlemine ei ole võimalik. a endamine on loomlik metsakasvatse osa mida ei pea administratiivselt üle regleerima. ade majandamine sõltb metsade seisndist ja raiete planeerimine on sellest üks osa. Raielankide paigtse kitsendsed määrab metsaseads. Probleemi Raielankide srse, kj ja maastiklise paigtse kontrollimats jrde. a kog a endamine on loomlik metsakasvatse osa mida ei pea administratiivselt üle regleerima. Propageerida inimesi metsa ostma, et nad saaksid seda endale kjndada (25/40) Probleemi Raielankide srse, kj ja maastiklise paigtse kontrollimats jrde. 2 Kaitstavate alade piirangvööndites lbatakse metsa kastada: - arvestades kaitse-eesmärkidega - arvestades tasakaalstatlt kohalik kogkonna ja trismi vajadstega - nii, et keelatakse lageraied või üldse raied peale erandkorras raiete Kaitstavatel aladel korraldatakse külastst ja loodsväärtste ttvstamist arvestades alal leidvaid väärtseid ja kaitse-eesmärke. EEML Rahvsparkide tegevste planeerimisel peab püüdlema tasakaalstatd eesmärkide poole, trism on igati tervitatav, samas peab olema eesmärgiks ka kohalikle kogkonnale püsimajäämiseks võimalste andmine. Kaitse-eeskirjade koostamisel srem koostöö kohalike omavalitsstega. Läbi srema selgitstöö kaitseeeskirjade menetlemise käigs. Loodskaitsealal piirata raiet arvestades kltrilist ja elkeskkonnalist väärtst. Mitte kastada rasketehnikat (22/40) Probleem ei ole korraliklt läbi töötatd. Küsims paistab olevat peamiselt piirangvööndi metsade majandamises püsimetsana või, teisipidi öeldes, selles, et lageraied kaitsealadel kahjstavad trismipotentsiaali. Ki nii, siis vaja lahendada piirangvööndi metsade majandamisjhiste kad, mida on niikinii vaja loodskaitse eesmärkide jaoks. Trismipotentsiaali hoidmine võiks hõlmata ka laiemat tööd kogkondadega ja üldplaneeringte kad, vt K.6.2.
Eesti atöötajate Ametiühing Loodskaitsealade majandamine peaks olema minimaalne, täites eelkõige kohalike elanike küttepidvajadst või asstse lähedal olevate ohtlikks mtnd pde raimise võimaldamist. Ka tleks kontrollida praegse majandamispraktika vastavst Eroopa Liid linn- ja loodsdirektiivile. Rahvsparkide ja loodskaitsealade metsade majandamist arvestades tleks mõista, et neil on loodssäästliks ökotrismisektoris hoopis srem majandslik ja tööhõiveline potentsiaal ki loodskaitsealadelt saadavas pids. Ühtlasi on niimoodi tndvalt hõlpsam hoida metsade ökoloogilisi, kltrilisi ja sotsiaalseid väärtseid. 3 andslik ja metsadega seotd teemadel haridse täiendamine teemadel: - pidkasts, - tarbimise keskkonnamõj, asendstooted - metsa majandamine, - ökoloogia, - loodskaitse, - ohts metsas - jahinds, - rmiõpe - erinevad valdkonnad lõimitlt metsandsega ning haridse edendamine läbi: - üldharidskoolide õppekavade täiendamise ja/või õpetajate ja keskkonnaharidse spetsialistide täiendõppe - vajalike õppematerjalide koostamise - hvitegevse arendamise (keskkonnaharidskesksed, kohalike omavalitsste hviharids, sh koolimetskonnad, kooliprojektide toetamine, linnades loodses viibimise võimalsed) Koostöös haridsministeerimiga Praegses kooliharidss steemis on vaadatakse üle ja täiendatakse 2022. paljski metsandst ja pidto o stst aastaks üldharidsprogrammi metsandse osa. Haridsprogrammi metsandsosa endamisse kaasatakse nii metsamajandajate, metsatööstste, jahindse, ökoloogide ki ka kltri esindajad ka sitletd seoses probleemidega, peamiselt keskkonnaprobleemidega. Na iteks: G mnaasimis teemad - Loodsvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, amajands ja -to o sts ning keskkonnaprobleemid. Samas pole piisavalt ro htatd metsa positiivset mo j majandsele, to o ho ivele, phkseveetmisele ja pidle ki taastvale loodsvarale. Seepa rast vo iks haridsprogrammi endamise jres olla ka erinevate hvide esindajad. EEML Üldharidssüsteemi õppekavasid tleb täistada metsamajandse võimalste käsitlemisega. andses on üldlevind metsana käsitleda maad ks kasvavad ptaimed, samas on osade inimeste jaoks metsa mõiste seotd pde kõrgse ja vansega, näiteks noort metsa käsitletakse halvstavalt võsana andmata endale ar, et enams metsi on kord võsa olnd. Lahendseks on keskkonnalase teadlikkse tõstmine erinevates sndades ning tegevste planeerimisel erinevate hvidega arvestamine.
Eesti aselts KM SiM Analüüsida kõrgharidse teemat laiemalt, sealhlgas ökoloogide õpetamise osakaal võrreldes naaberriikidega aga samti ühiskonna vajadste ja võimalstega. Üldharidssüsteemis keskkonnamõjde käsitlemisel ohtsalase teabe andmine, metsatlekahjde keskkonnamõj mõtestamine. ade prügistamise ja metsapõleng oh seoste käsitlemine. Üldharidskoolis peaks pakkma rmiharidse baasteadmisi. Selleks tleks rmiõpets sidda erinevate ainetega ja võtta gümnaasimidele väljatöötatd "Arhitektr ja elkeskkond" valikaine laialdasemalt kastsse. Täiendada on vaja üldharidssüsteemi õppekavasid metsamajandse ja pidkastsega seotd teemadega, samti tõsta teadlikkst tarbimise keskkonnamõjst ning võimalikest asendstoodetest. Täiendkoolitada õpetajaid ja jhendajaid. Üldharidskoolide õppekavadesse senisest enam sisse ta metsandse- ja pidga seondvat temaatikat, õpetajatele spetsiaalsete metsandsalaste koolitste korraldamine, metsandst seletavate õppematerjalide väljatöötamine, metsaomanike teadlikkse tõstmine jne Tegemist on EMÜ otsstsvaldkonnaga. Kna nad on väljendand seiskohta, et ökoloogilised ja loodsväärtsed on metsandsega seotd õppekavades piisavas mahs ja kvaliteedis, siis järeliklt lahendst ei ole. Oleksin pakknd ülikoolidevahelisi koostöövorme, aga ed EMÜ kolleegidele! andslike õppematerjalide väljatöötamine ja koolidele ning keskkonnaharidskeskstele kättesaadavaks tegemine. Õppematerjalid ja -vahendid peaksid olema nii füüsilised ki ka digitaalsed. Õpetajate (nii klassiõpetajad ki ka aineõpetajad) ja keskkonnaharidskeskste spetsialistide metsandst ttvstavate praktiliste täiendskoolitste korraldamine. Probleemi Eestis antav metsandslik kõrgharids ei hõlma piisavalt ökoloogilisi ja loodsväärtsi ettepanek Rmiharids õpetab rmi märkama, elkeskkonda väärtstama, keskkonna kjndamises kaasa rääkima ning teadlikke ja tark rmiotsseid tegema. Vaja on tõsta arsaamist kaasaegsest metsamajandsest ja pidtööstsest ning nende rollist majandses tervikna Pid ki keskkonnasõbralik ehitsmaterjali propageerimine. Olemas õppematerjalid. Koolitamine ning teadlikkse tõstmine.
Teadlikkse tõstmine ökoloogia seostest teiste elvaldkondadega. Päris raske on ar saada, millised konkreetsed takistsed metsandse paremaks käsitlemiseks üldharidses ikkagi on. Riigi võimses on esmajoones tellida õppematerjale või soosida ml viisil nende loomist. Keskkonnaharidskeskste metsandslike aktiivõppeprogrammide arends erinevatele kooliastmetele. Olline on lõimida metsands ning selle ökoloogiline, majandslik ja (pärand)kltriline tähtss erinevate õppeainetega nt matemaatika, keeleõpe, ajalg jne. Seetõtt tleks nii kohalikke omavalitssi ki hviharidse sihtrühmasid (lapsed ja lapsevanemad) rohkem teavitada loodsharidse erinevatest võimalstest. Tleks soodstada KOV-I hviharidse rahade snamist rohkem ka loodsharidsega seotd hviringidesse. Kaalda tleks ka koolimetskondade taastamist. Lihtsstada koolide jaoks metsaga seotd haridslike projektide jaoks raha taotlemist (38/40) Mlle on jäänd mlje, et loodsega seotd hviharidse edendamiseks on KIKist palj raha küsitd ja ka saadd, kidas sellega on? Lisaks: probleemikirjeldses mainitd spordirahastst peaks saama hästi ühendada ka loodses viibimisega (sportimine loodses). Min meelest on probleemi jred selles, et ebapiisavalt on atraktiivseid ja fnktsionaalselt läbi mõeldd loodses viibimise võimalsi (sh linnades) ja samti pole kogkondades loodsetndjaid, kes hvitegevst korraldaksid. Nende alsprobleemidega otse tegelemine on Haridses ei vaadelda teemasid ainlt kitsaste valdkondade lõikes vaid osatakse näha ka seoseid ning vastasmõjsid. Vajalik oleks koostööpartner näiteks erialaorganisatsiooni näol. Olline, et üldharidsõppes ei hakataks tegelema propagandaga. Kirjeldsest jääb mlje, nag eesmärk oleks silda metsandse siseseid vastolsid, aga as on jst neid vastolsid käsitleda. Haridse eesmärk ei ole pakkda valmis lahendsi, vaid õpetada inimesi vastollises maailmas orienteerma. Probleemikirjeldses on märgitd hea tava formleerimist, mida toetan. Srimad ohd ei paista mitte RMK majandataval, vaid füüsilistelt isiktelt firmadele müüdd metsamaal. Hetkel kastatakse kohalikk omavalitssse snatd hviharidse rahad ära põhiliselt kahes valdkonnas (sport ja robootika) ning hvi loodsharidsega seotd hviringide loomise vast on kesine.
4 ade prügistamine vähendamiseks: - tõsta inimeste teadlikkst (sh üldharidssüsteemis, lastele kohstste panemine) - arendada prügivedamise ja pakendite süsteemi - piirata metsadele jrdepääs keerline, pigem on lahendsed pikaajalised ja seotd mh probleemipüstitstega K.6.2, K.6.6 ja K.6.27. Inimeste teadlikkse tõstmine metsade prügistamise kahjlikksest. Erinevate programmidega selgitatakse prügistamise ohte. SiM a kog Üldharidssüsteemis keskkonnamõjde käsitlemisel ohtsalase teabe andmine, metsatlekahjde keskkonnamõj mõtestamine. ade prügistamise ja metsapõleng oh seoste käsitlemine. Lapsed panna kohstsliks korras metsa koristama (14/40) a kog Asko Lõhm s Arendada töökasvatst nt metsaisttst, prügikoristst (34/40) Pandipakendite süsteemi tleb laiendada kõigile pakenditele, olmevahenditele ja riietele (18/40) Riik võiks pakkda tasta prügived (18/40) Prügistamise eest karistste olline karmistamine. Vajadsel piirata metsadele ligipääs Probleemi ade prügistamine ja risstamine tekitab lisaks visaalsele reostsele, jäätmete kõrvaldamisklle, elsloodse kahjstamisele, pinna- ja veereostse ohle mh metsapõleng oh (pist hävimisega kaasnev majandskahj) ettepanek. 5 Loodslike pühapaikade säilitamine - läbi jätkva inventeerimise (KM arengkava, kohalike kogkondade kaasamine) ja vajadsel kaitse tagamise (sh kompensatsioon vm toetsed) - teavitamise (sh harids, õppematerjalid, koolimetskonnad jm) ak og a kog Tleb lõpni viia riikliklt rahastatav loodslike pühapaikade kaardistamine (33/40) Tleb lõpni viia riikliklt rahastatav loodslike pühapaikade kaardistamine aastaks 2022 (17/40)
ak og Ma av Läbi vaadata kohalike pühapaikade kaitsevööndid (allikate phl ei piisa 50 meetrist). (22/40) Tleb kokk leppida kriteerimides, mille alsel paik pühapaigaks nimetada (34/40) KM-iga koostöös riiklik loodslike pühapaikade arengkava eesmärkide ellviimine, mille käigs inventeeritakse säilind ajaloolised loodslikd pühapaigad. Inimeste teadlikkse tõstmine loodslike pühapaikade ning nende tähtsse osas. Kastada Minsskaitseameti kompetentsi kaitstavate väärtste kvaliteedi ja saldsväärtse tagamiseks. Loodslikke pühapaikasid ei tohi mta teatd hvigrppide nn "metsakaitsmise" vahendiks mille abil saada võimaliklt srele alale piirangid. See vähendab saldsväärsst mõistlik ja vajalik tegevse osas pühapaikade säilitamisel. Tleb võimaliklt kiiresti alstada järelejäänd loodslike pühapaikade inventeerimist ja võimalsel kaitse alla võtmist. 1) Inventriga katmata alad selline inventr on kltripärandi mõttes selgelt prioriteetne ja vahendid tleks leida; 2) riigi selgitsest on võimalik välja lgeda, et paljdel jhtidel on alginfo jba olemas, aga probleem on välispiiride ja piirangte seadmises. allniisiis oleks mõistlik koostada mõlemad arengkavad kooskõlastatlt ning Ajaloolised loodslikd pühapaigad on inventeeritd ning inimesed on nende olemasolst teadlikd. Kaitse alla võtmine peaks Riigimetsa Majandamise Keskse maadel olema prioriteetsele kohale seatd. Erametsade phl tleks metsaomanikke pühapaikade osas teavitada ja võimalsel saavtada maaomanikega kokkleppeid pühapaikade hoidmise ja kastamise (ehk inimestele ligipääs võimaldamise) osas. Vajadsel tleks seadsandliklt võimaldada mälestisteks tnnistatd loodslike pühapaikade omanikele majandstegevse piiramisest tleneva saamata jäänd tl kompenseerimist. Piiritlemise probleemid peaksid olema ametkondliklt operatiivselt lahendatavad, nii et jääb mlje, et teg on mingi varjatd srema probleemiga Näiteks küsimsega, ki paljsid ajaloolisi loodslikke pühapaik peaks säilitama? Ki sellised konfliktsed küsimsed on õhs, siis tleb need lahendada eri osapoolte koostöövormi kad, mille esmaseks initsiaatoriks võiks ideaalis olla akadeemiline asts vm tnnstatd osapool (toetn kogemslikle analoogiale nn metsisekonsortsimiga). Alajaotses seosed teiste arengkavadega peab märkima seose
Maavalla Koda pöördda ses küsimse Kltriministeerimi poole. Peame vajalikks lisada arengkavasse viide jhendile Loodslikd pühapaigad. Jhend kaitsealade valitsejatele (2008) i. Arengkava peab seadma eesmärgiks, et ükski raielank ei hõlmaks ühtki loodslikk pühapaika. Selle leevendamiseks tleks moodstada fond, millest omanikd metsaomandiga nt alla 200 hektari saaksid raie hinnangliselt pdjääva osa eest kompensatsiooni taotleda. Teine küsims on, kas loodslike pühapaikade fnktsioon võiks tänapäeval hõlmata loodsphkst, mis motiveeriks neid hoidma. Arvan, et selline ühendamine on osaliselt võimalik, aga sisliselt tleb selleks pühapaigad ilmselt vormistada mingit tüüpi kaitsealadeks (vt ka K.6.5 probleemikirjeldst). Ki nende kastskitsendsed seada ainlt üldplaneeringga, siis need ei prgi toimida. Võiks teha pilootprojekti, mille käigs nii pühapaikade ki rahvatervise eksperdid planeeriksid kümmekond prioriteetset ja seni kaitsmata pühapaika sellise ühendfnktsiooni alsel. Üldiselt arvan, et see on pikaajalise tegevse snd, mis ei aita lahendada hetkel kõige teravamaid probleeme pühapaikade mitteteadmise ja raiega (K.6.5., K.6.18). loodslike pühapaikade arengkavaga. Kigi praeg kehtiv arengkava ii on seadnd alaeesmärgiks, et 2020. aastaks on Eesti ajaloolised loodslikd pühapaigad inventeeritd, ei ole selle saavtamine realistlik, arvestades jba tehtd tööd ja selle jätkamise nii finantsilisi võimalsi ki kastada olevat inimressrssi. Et enamik pühapaik on praegseks inventeerimata, tleks enne raieloa andmist inventeerimata piirkondadesse tellida erakordne inventeerimine pädevalt astselt ja planeerida selleks erakorraline rahastamine. On üsna selge, et RMK-le ja sremaile metsafirmadele ei kjta endast pühapaikade raielangist väljaarvamine eriti märgatavat kahj, küll aga mittetööstslikele erametsaomanikele. Probleemi K.6.28 Loodslikd pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kltris rohkem inimesi, ki neid tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste shete aspekti ettepanek. Probleemikirjeldses on koos kaks eri aspekti. Põhimõttelisemale vastaks see, ki 1) loodskeskkonda, sh metsa, kajastaksid ja arvestaksid tervise, sh rahvatervise riiklikd areng- ja tegevskavad. Täiesti arsaamat näiteks, miks see aspekt pdb näiteks Eesti vaimse tervise strateegiast; 2) Keskkonnaministeerimis võiks töötada inimene, kelle ülesanne on jälgida, koordineerida ja edendada loodskeskkonna ja inimeste heaol rmiseoseid need on j väga latslikd, alates linnade rohealadest ja lõpetades küsimstega kaitsealade külastsviisidest; 3) kohalikl tasemel rahvatervise programmides tleb asjaomased isikd kokk viia, selleks ei paista inimestevahelise shtlemise tasemel olema mingit takistst, küsims on teadvstamises; 4) olline kadne faktor on see, et inimestel üldse säiliks maakod või mets, kh minna. Mis seostb jällegi
EEML a kog Maavall a Koda ak og Igasgne kltripärand väärib säilitamist, kas kltripärandi säilitamiseks metsas on ainõigeks teeks seniste tegevste (mis on kltripärandi säilitand!) piiramine, on kaheldav. FSC sertifikaadiga metsamajandajad peavad loodslikd pühapaigad säilitama (16/40) Arengkava peab seadma eesmärgiks riigi koostöö rahvsvahelise FSC ja selle Eesti har Hea andse Kojaga ning selleks vajalike mehhanismide väljatöötamise. a ülestöötajatel kohsts teavitada leitd pärandkltri objektidest (29/40) kodkoha rmiplaneeringte ja miljööväärtsega (K.6.2, K.6.3). Pühapaigad Tleb tegeleda senisest enam loodslike pühapaikade ki erakordse kltripärandi ttvstamisega, loodsmetsa ja majandsmetsa võrdlevate materjalide jagamisega, samti püsimetsandse ja intensiivmetsandse erinevste ttvstamisega. Loodslike pühapaikade (taas)poplariseerimisel tleks keskendda ka kltrilisele ja (rahva)meditsiinilisele aspektile, selgitades eriliste loodslike paikade põlvkondliklt pärandatavat kogkondlikk hoidmise tava ki arsaamist, et loodskeskkonna hoidmine aitab hoida ka inimest (nii, nag pühapaikasid, peaks inimene hoidma ka iseennast ja oma keha). Probleem lahendatav õpetajate täiendkoolitstega, õppemetoodiliste materjalide koostamisega, õppekavade täiendamisega, hviringide ja hvitegevste läbiviimisega, õesõppega, koolimetskondade loomisega, kltrihoialade rajamisega. Parandada tleb ka metsaomanike ja metsi majandavate ettevõtete teadmisi metsa majandamise heade tavade koha pealt, ksjres tavade mitte järgimises võib näha jst loodshoidlike tavade õpetamise pdlikkse väljendst praegses metsamajandses. Riik peab võimalsel rakendama ka vajalikk
keskkonnajärelvalvet, et häid tavasid vähemalt seadste raames järgitaks. 6 a kltrilist fnktsiooni ja eestlaste loodstnnetst tleb rida. KM Riikliklt tellitd ringte teostamine metsaga seotd kltri ja eestlaste loodstnnetse mtmise kohta. Uringte läbiviimisel tleks lähteülesande koostamisel kaasata tööprotsessi teiste seas ka arhitektid (sh maastikarhitektid ning planeerijad). Üringd võiksid toetada ka pidkastse innovatsiooni ehk nad peaksid pakkma tge arhitektide, inseneride, teadlaste ja tootjate koostööle. Täiendavad ringd metsa kltrilise fnktsiooni osas. Probleemi metsa kltrilise fnktsiooni ebapiisav rits lahendsettepanek. Akadeemiline ülesanne (a kltrilise fnktsiooni ebapiisav rits), mida võiks artada kõigi ülikoolide ühisel osavõtl (sobib nt ajrünnak vorm). Tellimistöösse ma kvaliteedi mõttes eriti ei s, aga pean tõenäoliseks, et asja akadeemiliselt artades leidb lõpks entsiastlik ja tark akadeemiline eestvedaja. Finantseerimisvõimalsi saab kaalda pärast seda. Ja võtke Valdr Mikita ka pnti. 7 Pärandkltri/kltripärandi (sh loodshoidlikd tavad) säilimiseks: - tõsta inimeste teadlikkst neist, sh läbi haridssüsteemi - edendada nende kastamist innovatsioonis - objektid loodses märgistada ja neist teavitada - tagada nende kohstslik kaitse a kog Teadvstada laiemalt pärandkltri säilitamiste vajalikkst (29/40) Panstada täiendavalt maaomanike teadlikkse tõstmisesse kltripärandi vallas. Inimeste teadlikkse tõstmine loodse ja kltritraditsioonide osas. Viia meie kltripärandit metsandse ja Eesti loodsega seotd koolitst inimesteni alates üldharidses, lasteaedades, ktseharidskoolides ja täiskasvankoolitses. Parandada selleks rahastst. Peame silmas laiemat vaadet: pärandkltr on seotd metsaga vaimselt, majandsliklt ja töökltri osana (39/40) Infomaterjalide ja koolitste jm näol ning täiendada pärandkltri andmebaasi. Piisava hvi korral avatakse KOVide poolt loodse ja kltritraditsioonidega seotd hviharidse ja hvitegevse ringe.
a kog Mitte-pedagoogikateadlasena leian, et sama tähtis on õpetada lapsevanemaid. Ki elsaid loodshoidlikke tavasid perekonnas üldse pole, siis pole koolidestki abi. Asi võiks alata ollisemate asjakohaste rahvakltri traditsioonide kogmikst-jhendist ning siis liikda edasi õpetajate ja õppevormide snas. Lihtsalt asjakohane koolitnd on vaevalt tõhs lahends. Probleemi ades leidva pärandkltri säilimine ei ole piisavalt tagatd ettepanek: Tõsta omanike teadlikkst ja anda omanikele soovitsi ka metsade inventeerimise protsessi osana Makserisse näol soodstada pärandkltri-põhiseid innovatiivseid metsaväärindamise lahendsi (24/40) Pärandkltr ei ole staatiline nähts: nähtsed, mis praeg on modernsed, on homme pärand. Vaja on mõista, mis on kõige ollisemad omadsed meie metsades, mille säilimine on kltriliselt vajalik. Ise pean esmaseks pigem tavasid ja osksi, s.t elavat kltri, mille edasiandmise teed ja potentsiaal vajaks kaardistamist. Piisavse operatiivseks käsitlemiseks võiks olla riikliklt kastsel paar pärandkltri seisndi indikaatorit, eriti hea, ki need oleksid ka rahvsvaheliselt võrreldav. Pärandkltri objektid tleb tähistada loodses (25/40) (1) Pärandkltri objektide ära tndmise ja vasttstndlik hoidmise osas tleb täiendavalt harida/koolitada nii maa- ja metsaomanikke, metsades töötavaid inimesi ki igas vanses ühiskonnaliikmeid (üldharidsliklt). Riikliklt tleb soodstada kltripärandi omanikhoid. (2) Vajalik oleks la hea tava, mille kohaselt teavitatakse omandi vahetmisel si maaomanikke kinnistl asvatest pärandkltri objektidest. (3) aseadses tleb taastada säte, mis kohstas metsade inventeerimise käigs inventeerima ka seal leidvaid pärandkltri objekte ning kirjeldama neid K.6.27 Ebapiisav loodshoidlike tavade ning metsaga seotd Eesti rahvakltri traditsioonide õpetamine koolides
ja nende säilitamist-hoidmist metsamajandamiskavas. (4) Minsskaitseseadses tleb sätestada pärandkltri objektide ning kltrihoialade mõiste ning nende säilimise tagamine ja tähistamine. 8 Loodslike pühapaikade säilitamine - läbi jätkva inventeerimise (KM arengkava, kohalike kogkondade kaasamine) ja vajadsel kaitse tagamise (sh kompensatsioon vm toetsed) - teavitamise (sh harids, õppematerjalid, koolimetskonnad jm) Tleb lõpni viia riikliklt rahastatav loodslike pühapaikade kaardistamine (33/40) Tleb lõpni viia riikliklt rahastatav loodslike pühapaikade kaardistamine aastaks 2022 (17/40) Läbi vaadata kohalike pühapaikade kaitsevööndid (allikate phl ei piisa 50 meetrist). (22/40) Tleb kokk leppida kriteerimides, mille alsel paik pühapaigaks nimetada (34/40) KM-iga koostöös riiklik loodslike pühapaikade arengkava eesmärkide ellviimine, mille käigs inventeeritakse säilind loodslikd pühapaigad. Inimeste teadlikkse tõstmine loodslike pühapaikade ning nende tähtsse osas. Kastada Minsskaitseameti kompetentsi kaitstavate väärtste kvaliteedi ja saldsväärtse tagamiseks. Loodslikke pühapaikasid ei tohi mta teatd hvigrppide nn "metsakaitsmise" vahendiks mille abil saada võimaliklt srele alale piirangid. See vähendab saldsväärsst mõistlik ja vajalik tegevse osas pühapaikade säilitamisel. Tleb võimaliklt kiiresti alstada järelejäänd loodslike pühapaikade inventeerimist ja võimalsel kaitse alla võtmist. Loodslikd pühapaigad on inventeeritd ning inimesed on nende olemasolst teadlikd. Kaitse alla võtmine peaks Riigimetsa Majandamise Keskse maadel olema prioriteetsele kohale seatd. Erametsade phl tleks metsaomanikke pühapaikade osas teavitada ja võimalsel saavtada maaomanikega kokkleppeid pühapaikade hoidmise ja kastamise (ehk inimestele ligipääs võimaldamise) osas. Vajadsel tleks seadsandliklt võimaldada mälestisteks tnnistatd loodslike pühapaikade omanikele majandstegevse piiramisest tleneva saamata jäänd tl kompenseerimist.
Maavalla Koda Maavalla Koda 1) Inventriga katmata alad selline inventr on kltripärandi mõttes selgelt prioriteetne ja vahendid tleks leida; 2) riigi selgitsest on võimalik välja lgeda, et paljdel jhtidel on alginfo jba olemas, aga probleem on välispiiride ja piirangte seadmises. Niisiis oleks mõistlik koostada mõlemad arengkavad kooskõlastatlt ning pöördda ses küsimse Kltriministeerimi poole. Peame vajalikks lisada arengkavasse viide jhendile Loodslikd pühapaigad. Jhend kaitsealade valitsejatele (2008) iii. Arengkava peab seadma eesmärgiks, et ükski raielank ei hõlmaks ühtki loodslikk pühapaika. Selle leevendamiseks tleks moodstada fond, millest omanikd metsaomandiga nt alla 200 hektari saaksid raie hinnangliselt pdjääva osa eest kompensatsiooni taotleda. Teine küsims on, kas loodslike pühapaikade fnktsioon võiks tänapäeval hõlmata loodsphkst, mis motiveeriks neid hoidma. Arvan, et selline ühendamine on osaliselt võimalik, aga sisliselt tleb selleks pühapaigad ilmselt vormistada mingit tüüpi kaitsealadeks (vt ka K.6.5 probleemikirjeldst). Ki nende kastskitsendsed seada ainlt üldplaneeringga, siis need ei prgi toimida. Võiks teha pilootprojekti, mille käigs nii pühapaikade ki rahvatervise eksperdid planeeriksid kümmekond prioriteetset ja seni kaitsmata pühapaika sellise ühendfnktsiooni alsel. Üldiselt arvan, et see on pikaajalise tegevse snd, mis ei aita lahendada hetkel kõige Piiritlemise probleemid peaksid olema ametkondliklt operatiivselt lahendatavad, nii et jääb mlje, et teg on mingi varjatd srema probleemiga Näiteks küsimsega, ki paljsid ajaloolisi loodslikke pühapaik peaks säilitama? Ki sellised konfliktsed küsimsed on õhs, siis tleb need lahendada eri osapoolte koostöövormi kad, mille esmaseks initsiaatoriks võiks ideaalis olla akadeemiline asts vm tnnstatd osapool (toetn kogemslikle analoogiale nn metsisekonsortsimiga). Alajaotses seosed teiste arengkavadega peab märkima seose loodslike pühapaikade arengkavaga. Kigi praeg kehtiv arengkava iv on seadnd alaeesmärgiks, et 2020. aastaks on Eesti ajaloolised loodslikd pühapaigad inventeeritd, ei ole selle saavtamine realistlik, arvestades jba tehtd tööd ja selle jätkamise nii finantsilisi võimalsi ki kastada olevat inimressrssi. Et enamik pühapaik on praegseks inventeerimata, tleks enne raieloa andmist inventeerimata piirkondadesse tellida erakordne inventeerimine pädevalt astselt ja planeerida selleks erakorraline rahastamine. On üsna selge, et RMK-le ja sremaile metsafirmadele ei kjta endast pühapaikade raielangist väljaarvamine eriti märgatavat kahj, küll aga mittetööstslikele erametsaomanikele. Probleemi K.6.28 Loodslikd pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kltris rohkem inimesi, ki neid tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste shete aspekti ettepanek. Probleemikirjeldses on koos kaks eri aspekti. Põhimõttelisemale vastaks see, ki 1) loodskeskkonda, sh metsa, kajastaksid ja arvestaksid tervise, sh rahvatervise riiklikd areng- ja tegevskavad. Täiesti arsaamat näiteks, miks see aspekt pdb näiteks Eesti vaimse tervise strateegiast; 2) Keskkonnaministeerimis võiks töötada inimene, kelle ülesanne on
EEML Maavall a Koda Me tsa teravamaid probleeme pühapaikade mitteteadmise ja raiega (K.6.5., K.6.18). Igasgne kltripärand väärib säilitamist, kas kltripärandi säilitamiseks metsas on ainõigeks teeks seniste tegevste (mis on kltripärandi säilitand!) piiramine, on kaheldav. FSC sertifikaadiga metsamajandajad peavad loodslikd pühapaigad säilitama (16/40) Arengkava peab seadma eesmärgiks riigi koostöö rahvsvahelise FSC ja selle Eesti har Hea andse Kojaga ning selleks vajalike mehhanismide väljatöötamise. koa ülestöötajatel kohsts teavitada leitd pärandkltri objektidest (29/40) Tleb tegeleda senisest enam loodslike pühapaikade ki erakordse kltripärandi ttvstamisega, loodsmetsa ja majandsmetsa võrdlevate materjalide jagamisega, samti püsimetsandse ja intensiivmetsandse erinevste ttvstamisega. Loodslike pühapaikade (taas)poplariseerimisel tleks keskendda ka kltrilisele ja (rahva)meditsiinilisele aspektile, selgitades eriliste loodslike paikade põlvkondliklt pärandatavat kogkondlikk hoidmise tava ki arsaamist, et loodskeskkonna hoidmine aitab hoida ka inimest (nii, nag pühapaikasid, peaks inimene hoidma ka iseennast ja oma keha). Probleem lahendatav õpetajate täiendkoolitstega, õppemetoodiliste materjalide koostamisega, õppekavade täiendamisega, hviringide ja hvitegevste läbiviimisega, õesõppega, jälgida, koordineerida ja edendada loodskeskkonna ja inimeste heaol rmiseoseid need on j väga latslikd, alates linnade rohealadest ja lõpetades küsimstega kaitsealade külastsviisidest; 3) kohalikl tasemel rahvatervise programmides tleb asjaomased isikd kokk viia, selleks ei paista inimestevahelise shtlemise tasemel olema mingit takistst, küsims on teadvstamises; 4) olline kadne faktor on see, et inimestel üldse säiliks maakod või mets, kh minna. Mis seostb jällegi kodkoha rmiplaneeringte ja miljööväärtsega (K.6.2, K.6.3). Pühapaigad
KM koolimetskondade loomisega, kltrihoialade rajamisega. Parandada tleb ka metsaomanike ja metsi majandavate ettevõtete teadmisi metsa majandamise heade tavade koha pealt, ksjres tavade mitte järgimises võib näha jst loodshoidlike tavade õpetamise pdlikkse väljendst praegses metsamajandses. Riik peab võimalsel rakendama ka vajalikk keskkonnajärelvalvet, et häid tavasid vähemalt seadste raames järgitaks. 9 Edendada nüüdisarhitektris pid ki keskkonnasõbralik materjali sremat kastst läbi: - seda soodstava süsteemi loomise (nt riigihangetel pitmaterjali eelistamine, ehitsmaterjalide maksstamine) - teadlikkse srendamise Tgevdada metsaressrsi kastamist rmiloomes, ehitades ökoloogilisemad ja energiat säästvaid hooneid. Tellida riikliklt vähemalt 50% avalikest hoonetest pidst. Hea tlemse saavtamiseks tleks läbi viia väärts- ja kvaliteedipõhiseid hankeid, innovatsioonihankeid ja ideevõistlsi (planeerimis- ja ehitstegevses läbivalt). Rohkem keskkonnasõbralikk arhitektri linnarmis loob tervema el- ja töökeskkonna. Avalik sektor saab siinkohal tegtseda ki snanäitaja. Loob arsaama keskkonnasõbralikest ehitsmaterjalidest, nende jätkstlikksest ja materjali elkaarest. Samti aitab see tõsta valdkonna kompetentsi, panstada tööhõivesse, väärindada kodmaist pidressrssi, arendada pitmaterjalipõhist arhitektri ja insenertehnoloogiat. Kastades ehitistes betooni ja terase asemel pit süsinikemissioon väheneb. Probleemi "Eesti n disarhitektris kastatakse pitmaterjali liiga va he" lahendsettepanek. Nii saame maksimaalselt väärindada raitavat pit, kastades seda rohkem ehitses ja propageerides seda ki kohalikk keskkonnasõbralikk materjali. Üldisemalt võib mitmel phl välja ta vajadse viia läbi väärts- ja kvaliteedipõhiseid hankeid, innovatsioonihankeid ja ideevõistlsi, mis aitaks mitmete probleemide phl paremate tlemsteni jõda (s.t loobda hinnapõhistest hangetest). Otsste jrde tleks läbivalt ta senisest enam rmipädevaid spetsialiste (nt kõrgema ktsekvalifikatsiooniga arhitekte, maastikarhitekte ja planeerijaid).
SiM Riiklikel hangetel eelistada hindamisel ehitisi mille süsinikjalajälg on väiksem. Esmane lahends on keskkonnahoidlikksele ehitses õiglase hinna tagamine: 1) ehitsmaterjalide õiglase keskkonnamaksstamisega, vt ka Probleemipüstits 2 preamblit; 2) riigihangetes keskkonnahoidlikkse kriteerimi ollisse tõstmisega (nt https://www.envir.ee/et/keskkonnahoidlik d-riigihanked). Pithoonete ehitamise laialdasem propageerimine. Vaja on tõsta teadlikkst pid kastsvõimalstest Arhitektide ja projekteerijate õppes srendada tähelepan pitkonstrktsioonil hoonete projekteerimisele, viiesvastavatesse arhitektri ja ehitsinseneride õppekavadesse sisse senisest sremas mahs pithoonete projekteerimist toetavaid aineid. Ehitsinseneri õppekavasse viia spetsialiseermise võimals pitkonstrktsioonide projekteerijaks. Töötada välja süsteem pid ki kohalik, taastva ja keskkonnasõbralik ehitsmaterjali eelistamiseks (35/40) Pidkasts sreneb avalike hoonete ehitistes kastatava pid osas. Lisaks arvan, et arhitektr ja arends ei olene ainlt ehitsmaterjalide hinnast ja moeksest, vaid on ikkagi aktiivselt snatav ka arhitektide, disainerite ja arvamsliidrite poolt. Nt rahvsparkide klaasist ja betoonist kesksed omaaegsete palkmajade asemel on eeskätt mõtlemise tlems. Miks ei võiks propageerida kltrilist põhimõtet, et ajaloolist pithoonet ei asendata Eestis keskkonnamahkast tehismaterjalist hoonega? Sedalaadi põhimõtteid leidb vist mõnedegi riikide ehitspärandi kaitses (?). Lisaks sislised ettepanekd ringst "TÜLEVIKÜVAADE TÖÖJÕÜ- JA OSKUSTE VAJADUSELE: METSANDÜS JA PÜIDÜTÖÖSTÜS", https://oska.ktsekoda.ee/wp- content/ploads/2016/04/metspuit- Raport-OK.pdf Eraldiseisvad lahendsed Pangad peaksid aktsepteerima kasvavat metsa laen tagatisena (6/40) a kog a kog a kog Kinkida igale sündivale lapsele tükk metsa (10/40) Arengkavad peaksid olema pikemad ki 10 aastat (23/40) Arengkavad peaksid olema pikemad ki 10 aastat, soovitsliklt 50 aastat (15/40) i
Kaitsealade kltriliste ja vaimsete väärtste töörühm koostöös UNESCO programmiga Inimene ja biosfäär ; Maailma Kaitsealade komisjoni kaitsealade hea tava snised nr 16; vt https://www.icn.org/content/loodslikd-p%c3%bchapaigad-jhend-kaitsealade-valitsejatele ii Loodslikd pühapaigad. Urimine ja hoidmine. Arengkava 2015-2020; vt https://www.minsskaitseamet.ee/sites/defalt/files/content-editors/alpak/alpak_arengkava_2015-2020.pdf iii Kaitsealade kltriliste ja vaimsete väärtste töörühm koostöös UNESCO programmiga Inimene ja biosfäär ; Maailma Kaitsealade komisjoni kaitsealade hea tava snised nr 16; vt https://www.icn.org/content/loodslikd-p%c3%bchapaigad-jhend-kaitsealade-valitsejatele iv Loodslikd pühapaigad. Urimine ja hoidmine. Arengkava 2015-2020; vt https://www.minsskaitseamet.ee/sites/defalt/files/content-editors/alpak/alpak_arengkava_2015-2020.pdf