Eesti Linnade ja Valdade Liit Roosikrantsi 12/1, 10119 Tallinn Reg.nr 80185947 Tel: 60 43 001 EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1 Tallinnas 15.01.2019.a ELVL büroos (Roosikrantsi 12/1) Algus kell 13.00, lõpp kell 14.45 Koosoleku juhataja: Taavi Aas Protokollija: Inga Köster Juhatuse liikmetest osalesid: Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Tarmo Tammiste (Narva Linnavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus). Puudusid: Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Mart Võrklaev (Rae Vallavalitsus). Kutsutud: Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus). ELVL büroost osalesid: Jüri Võigemast, Hille Ilves, Jan Trei, Toivo Riimaa, Kaimo Käärmann-Liive, Marliis Rettau, Inga Köster, Sirje Ludvig, Mailiis Kaljula, Kalle Toomet, Krista Kupits, Tiina Üksvärav, Ene Millert, Märt Moll ja Ott Kasuri. OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord: 1. Ülevaade riigi poolt kohalikele omavalitsustele ülesannete võimaliku üleandmise protsessi hetkeseisust. Mart Uusjärv, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja, Sulev Liivik, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja 2. Kohalike omavalitsuste tugiteenuste ja nende parendamise analüüsist - ülevaade plaanitavast. Mart Uusjärv, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja, Sulev Liivik, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja 3. Kohalike omavalitsuse tulubaasi ja riigieelarveliste eraldiste muutused 2017, 2018, 2019. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor 4. ELVL tulubaasi tugevdamise ettepanekute kavandamine riigi eelarvestrateegia 2020-2023 ettevalmistamiseks. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor 5. ELVL toetuse taotluse esitamine Rahandusministeeriumile Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme käsiraamatu uuendamiseks. Ott Kasuri, ELVL arendusjuht 6. Soome Kuntaliitto (Omavalitsusliit) ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu koostöökokkuleppe aastateks 2015-2018 uuendamise aastateks 2019-2021ettevalmistamine. Ott Kasuri, ELVL arendusjuht 7. Informatsioon muudatuste kavandamise arutelude hetkeseisust erivajadustega inimeste poliitikas ning jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kavast. Jan Trei, ELVL asedirektor 8. ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (19. veebruar 2019). Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees 9. Muud küsimused ja informatsioonid: 9.1. Maa-ameti taotlus aadressiandmete korrastamise kontaktisiku määramiseks. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor 9.2. Kutse: Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutulek Pärnus 24.-25. mail 2019. Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
9.3. Elanike arv 01.01.2018 ja 01.01.2019 ja rahvastikuregistri seaduse rakendumise mõju elanike arvu arvestuses. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor 9.4. Ettepanekute kavandamise järgmised etapid Valitsuskomisjoni ja ELVL 2019. aastal toimuvateks eelarveläbirääkimisteks. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor 9.5. XV Linnade ja Valdade Päevad 12.-13. veebruaril 2019 Hotell Viru konverentsikeskuses. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor 9.6. Täiskasvanud õppija nädal veebruaris 2019. Hille Ilves, ELVL nõunik 9.7. IV Omavalitsuspäev 2019.a Pärnus 9.8. Ruumiloome ekspertrühma aruandest 9.9. Jäätmeseaduse eelnõu 495 SE menetlemisest Päevakorrapunkt 1 Ülevaade riigi poolt kohalikele omavalitsustele ülesannete võimaliku üleandmise protsessi hetkeseisust Kuulati Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärve ja Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku ettekannet riigi poolt kohalikele omavalitsustele ülesannete võimaliku üleandmise protsessist (slaidikava lisatud). Eesmärgiks on suurendada linnade ja valdade otsustusõigust ning vastutust kohaliku elu korraldamisel. Nii saavad omavalitsused terviklikumalt planeerida piirkonna arengut ja pakkuda elanikele paremaid teenuseid. Keskvalitsus analüüsib 2019. aasta jooksul veel täiendavate ülesannete kohalikele omavalitsustele üleandmise võimalusi. KOV osakaalu suurendamiseks avaliku sektori kuludes põhjamaadega sarnaseks oleksid enim mõjusad ülesannete üleandmised sotsiaal ja hariduse valdkonnas (näiteks sh praegu riigi ülesandeks olevad sotsiaalteenused, riigigümnaasiumid jm) Riigilt kohalikele omavalitsustele üle antavad ülesanded või ülesannete täpsustused Ülesanded (variant) Ettepanek teostamise aastaks (variant) Summa 2017* mln eurot (indikat.) Puuetega inimeste perioodilised 2021 2026 65 toetused Asendushooldus rahastamine 2018. a üleandmine toetusfondi ja 16,6 2021. a tulubaasi andmine Põhihariduse kättesaadavus 2018-15 hariduslike erivajadustega õpilastele Riigi gümnaasiumide üleandmine 18 Osade riigile kuuluvate kõrvalmaanteede üleandmine Ei ole teada Treenerite toetussüsteem 4,3 VV seisukoht: 1.Tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 ümber kohalike omavalitsuste tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu ja indekseerides seejuures tasandusfondi lisatavate vahendite kasvu. 2.Vastavatel valdkonna ministeeriumidel teha analüüs puuetega inimeste perioodiliste toetuste, kutsehariduse, gümnaasiumihariduse, erakoolide toetamise, riigile kuuluvate kõrvalmaanteede ja treenerite toetussüsteemi võimaliku üleandmise kohta kohaliku omavalitsuse üksustele.
Mart Uusjärv tõdes, et kutsehariduse ja gümnaasiumihariduse osas pole hetkel konkreetseid ettepanekuid. Puuetega inimeste toetuste osas on sotsiaalministeerium leidnud, et tänane süsteem vajaks muudatusi. Loodetavasti tullakse konkreetsete ettepanekutega välja I poolaasta jooksul. Ka kõrvamaanteede üleandmise ning treenerite toetussüsteemi osas arutelud jätkuvad. Sulev Liiviku sõnul on ministeeriumite ametnikud pigem seda meelt, et ülesanded kohalikele omavalitsustele üle anda, poliitikud on aga kahtleval seisukohal või vastu ning väidavad, et KOV-id ei saa oma ülesannetega hakkama. Koosolekul osalejad avaldasid arvamust, et võib nõustuda sellega, et kohtadel võiks rohkem pädevust olla, samas aga, kui täiendavad funktsioonid antakse omavalitsustele üle koos riigipoolse rahastusega, siis paari aasta möödudes rahastamine lõppeb ning omavalitsused on pandud sundseisu, sest ülesandeid peab edasi täitma. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Taotleda jätkuvalt kohalike omavalitsuste osakaalu suurendamist ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel ning kohalike omavalitsuste eelarvete ja eelarveautonoomia tugevdamist. Päevakorrapunkt 2 Kohalike omavalitsuste tugiteenuste ja nende parendamise analüüsist - ülevaade plaanitavast Mart Uusjärv ja Sulev Liivik andsid ülevaate plaanitavast analüüsist, mille eesmärgiks on leida vastused järgmistele küsimustele: 1) Milline on KOV-ide huvi ja vajadus finants-, palga- ja personaliarvestuse ning IT haldusteenuse paremaks korraldamiseks? 2) Kuidas on KOV-ide huvi ja riigi pakutavad teenused omavahel vastavuses? 3) Millised on alternatiivid KOV tugiteenuste paremaks korraldamiseks: a) KOV-ide ühised riigihanked; b) KOV-ide ühine tugiteenuste keskus; c) KOV-ide ja riigi ühine tugiteenuste keskus. 4) Mis kasu parimast võimalikust lahendusest saaksid KOV-id ja riik? Rahandusministeeriumis alles arutatakse, kas oleks vajalik selline analüüs läbi viia. Kui KOV-id peavad seda vajalikuks ja mõistlikuks, siis ministeerium tegeleb sellega edasi, kui omavalitsused ei soovi sellist analüüsi, siis loobutakse. Toimus arutelu. Oldi arvamusel, et kokkuhoiukohtade leidmiseks võiks analüüsil mõte olla. Osadel omavalitsustel on probleeme riigi poolt väljatöötatud tarkvaraprogrammidega. Kui soovitakse soetada näiteks personaliarvestuse moodul, siis on see väiksema omavalitsuse jaoks liialt mahukas ja kulukas, seega ei õigusta ennast. Sunniviisil panna aga kõik omavalitsused ja nende allasutused kasutama tsentraalselt ühte programmi ei ole võimalik. IT valdkond ja riigi registrid mida mahukamaks süsteemid muutuvad, seda keerukam on neid hallata. Koosolekul osalejad ei ole põhimõtteliselt RAMi poolt pakutud analüüsi vastu, aga liit soovib osaleda tehtava analüüsi lähteülesande koostamisel, et oleks võimalik sisendit anda. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja jätkata arutelu analüüsiandmetele tuginevalt.
Päevakorrapunkt 3 Kohalike omavalitsuse tulubaasi ja riigieelarveliste eraldiste muutused 2017, 2018, 2019. Kuulati Jüri Võigemast informatsiooni KOV tulubaasi ja riigieelarveliste eraldiste muutustest. Analüüs on koostatud koostöös Rahandusministeeriumiga (memo lisatud). Lisatud tabelis on välja toodud, mida RAM on mõistnud tulubaasi ja tasandfondi muutuste osas. Tabeli lõpus olev eraldi plokk (read nr 6,8,9,5,11) ei sisaldu riigieelarves ega tasandusfondis. OTSUSTATI: Võtta informatsioon kohalike omavalitsuste 2017, 2018, 2019 tulubaasi ja riigieelarveliste eraldiste kasvu võrdlusandmete kohta teadmiseks. Päevakorrapunkt 4 ELVL tulubaasi tugevdamise ettepanekute kavandamine ettevalmistamiseks Jüri Võigemast tutvustas ettepanekuid RES 2020-2023 läbirääkimisteks (memo lisatud). Aastal 2018 toimunud eelarveläbirääkimisteks esitas liit Riigi eelarvestrateegia dokumendi ettevalmistamiseks omapoolsed ettepanekud, lähtudes põhimõttest rõhutada kõige olulisemat kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise, teede hoolde rahastamise ning tulubaasi tugevdamise põhimõtet (sealhulgas dividenditulu kohalikele eelarvetele laekumise küsimuse). Eeltoodule lisasime järgmises etapis ettepaneku riigieelarveliste eraldiste mahtude osas aastateks 2019-2022 ning ettepaneku töötada läbi võimalused, kuidas riigieelarvest kavandatud sihtotstarbelised vahendid lülitada omavalitsuste tulubaasi. Kokkuvõttes on tegemist kohalike omavalitsuste autonoomia küsimustega, sh finantsautonoomia küsimustega. 2019. aastal toimuvate eelarveläbirääkimiste kontekstis on meie ees küsimus, kas kontsentreeruda ettepanekutega, nii nagu eelmisel aastal tegime, tulumaksu, tasandusfondi ja teede hoolde vahendite suurendamise teemale, millele lisada tulubaasi tugevdamise teema (n dividenditulu, kohalikud maksud ja kohalike maksude seaduse uuendamine). Riigikogu valimiste aasta kontekstis on oluline, mida rõhutada uue valitsusliidu lepingu koostamise kontekstis. Toimus arutelu büroo poolt ettevalmistatud ettepanekute osas. Tehti ettepanek siduda kohalike teede korrashoiu rahastus tarbijahinnaindeksi ja ehituse kallidusega. Tasandusfondi osas täpsustatakse 2023. a taotlust pärast Rahandusministeeriumi 2019 aasta kevadise majandusprognoosi avaldamist. OTSUSTATI: Esitada riigi eelarvestrateegia 2020-2023 kavandamiseks kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamise ettepanekud Rahandusministeeriumile. Päevakorrapunkt 5 ELVL toetuse taotluse esitamine Rahandusministeeriumile Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme käsiraamatu uuendamiseks Kuulati Ott Kasuri informatsiooni KOV volikogu liikme käsiraamatu uuendamisest. 2015 aastal valmis eelmine käsiraamat. Toimunud on haldusreform ja oleks aeg raamatut uuendada ning täiendada. Käsiraamat võiks olla digitaalne, et veebis oleks võimalik seda jooksvalt uuendada. Rahandusministeeriumiga on arutatud rahalise toetuse küsimist käsiraamatu uuendamiseks. OTSUSTATI: Esitada Rahandusministeeriumile ELVL toetuse taotlus Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme käsiraamatu uuendamiseks.
Päevakorrapunkt 6 Soome Kuntaliitto (Omavalitsusliit) ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu koostöökokkuleppe aastateks 2015-2018 uuendamise aastateks 2019-2021ettevalmistamine Kuulati Ott Kasuri informatsiooni uue koostöökokkuleppe sõlmimisest Soome Omavalitsusliiduga. Eelmine koostöölepe oli sõlmitud perioodiks 2015-2018 ja osapoolteks olid Soome Omavalitsusliit, Eesti Maaomavalitsuste Liit ning Eesti Linnade Liit. Koostööleppe eesmärgiks on Soome ja Eesti omavalitsuste teadmiste- ja kogemustevahetus. Täna oleme kavandamas järgmise perioodi (2019-2021) koostöökokkulepet Soome Omavalitsusliidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahel. OTSUSTATI: Valmistada ette Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Soome Omavalitsusliidu koostöökokkulepe aastateks 2019-2021, arvestades senise koostöö ja koostöökokkuleppe traditsioonide jätkamisega. Päevakorrapunkt 7 Informatsioon muudatuste kavandamise arutelude hetkeseisust erivajadustega inimeste poliitikas ning jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kavast Kuulati Jan Trei informatsiooni (memod lisatud) Valitsuskabineti 21.09.2017 memorandumist, millega anti Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ülesanne analüüsida, kas puudega inimeste perioodiliste toetuste maksmise saaks üle anda ka kohaliku omavalitsuse üksustele. Valitsuskabinet otsustas: 1. Tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 ümber kohalike omavalitsuste tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu ja indekseerides seejuures tasandusfondi lisatavate vahendite kasvu. 2. Vastavatel valdkonna ministeeriumidel teha analüüs puudega inimeste perioodiliste toetuste, / /ja maakondlike arenduskeskuste tegevuste võimaliku üleandmise kohta kohaliku omavalitsuse üksustele. Analüüsi tulemused esitada Rahandusministeeriumile hiljemalt 2018. aasta IV kvartaliks. 29.11.2018 esitas Sotsiaalministeerium Valitsuskabinetile kontseptsiooni ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks. Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise eesmärk on vähendada perekondade hoolduskoormust nii, et hooldajatel oleks lihtsam käia tööl ja pakkuda oma lähedastele samal ajal kvaliteetsemat tuge. Eesmärk ei ole luua olukord, kus lähedaste hoolekanne on täielikult riigi kanda. Sotsiaalministeerium on välja toodud murekoha tänases süsteemis, et omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Ühtsesse Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi soovitakse integreerida juba täna olemasolevad tervishoiuteenused, isikuhooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenused. Sealhulgas nähakse ette KOV-de rahalise osaluse suurendamist. Millises osas ja proportsioonides ei ole täna veel selge. Sotsiaalministeeriumi edasine tegevusplaan pikaajalise süsteemi loomise osas: Pikaajalise hoolduse juhtrühm SOM hakkame arutama! 2019 I pa Väljatöötamise kavatsus 2019 a lõpp seaduste muutmise eelnõud-süsteemi raamistik! Eelnõu menetlemine Riigikogus 2020 I poolaastal 2020 RES lisataotlus 2021- jõustuvad esimesed muudatused
Erivajadusega inimese poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise tegevuskava: Väljatöötamiskavatsus 2019 Eelnõu 2020 Rakenduse ettevalmistamine 2019-2021 Jõustumine 2022-2026 Toimus arutelu. Hoolekande uutest poliitikatest kujunevad 2019 riigieelarve olulised läbirääkimiste objektid. Sotsiaalhoolekanne on ka praegu KOV ülesanne, kuid kui soovitakse uusi ülesandeid juurde anda, nõuab see lisaks ka rahalist ressurssi. Tehti ettepanek, et SOM kaasaks pikaajalise hoolduse juhtrühma töösse ka Õiguskantsleri esindaja. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja valmistada ette liidu seisukohad protsessi kujundamisel osalemiseks. Päevakorrapunkt 8 ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (19. veebruar 2019) OTSUSTATI: Juhatuse koosolek toimub 19.02.2018 Tallinnas, algusega kell 13.00. Päevakorrapunkt 9 Muud küsimused ja informatsioonid: 9.1 Maa-ameti taotlus aadressiandmete korrastamise kontaktisiku määramiseks Igal kuul esitab Maa-amet KOV-idele (ja büroole) ülevaate sellest, kuidas edeneb aadressandmete korrastamine KOV-ide lõikes. Oma viimases kirjas palub Maa-amet, et büroo teeks omavalitsustele ettepaneku, kes ei ole veel jõudnud aadressiandmete kontaktisikut määrata, seda teha. ELVL juhatus on seisukohal, et büroo ei peaks seda soovi vahendama vaid Maa-amet pöörduks ise omavalitsuste poole. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. 9.2 Kutse: Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutulek Pärnus 24.-25. mail 2019 Pärnu linn on andnud nõusoleku korraldada VII Eesti - Soome sõpruslinnade ja -valdade kokkutulek Pärnus, 24.-25. mail 2019. Eelteade ürituse toimumise kohta on saadetud kõigile Eesti omavalitsustele. Eelläbirääkimised nii Pärnu linna, Soome suursaatkonnaga Tallinnas kui Soome Omavalitsusliiduga on toimunud. Korralduslike üksikasjade täpsustamiseks külastab liidu büroo poolne korraldusmeeskond jaanuari kuus nii Pärnu Linnavalitsust kui Soome Omavalitsusliitu. Kui on selgunud ürituse eelarve ning ajakava, saadetakse omavalitsustele täpsustatud informatsioon. OTSUSTATI: Kutsuda kõiki linnu ja valdu osalema Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutulekul Pärnus 24.-25. mail 2019 aastal.
9.3 Elanike arv 01.01.2018 ja 01.01.2019 ja rahvastikuregistri seaduse rakendumise mõju elanike arvu arvestuses Jüri Võigemast tutvustas tabelit (lisatud), milles on omavalitsuste kaupa arvuliselt välja toodud need Euroopa Liidu kodanikud, kelle uus elukoht on ainult Eesti ning need, kellel kehtiv elukoht puudub. Tabelis peegeldub probleem, kuna tulubaasi arvestuses ei võeta arvesse kehtiva elukohata inimesi. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. 9.4 Ettepanekute kavandamise järgmised etapid Valitsuskomisjoni ja ELVL 2019. aastal toimuvateks eelarveläbirääkimisteks Büroo saatis kõigile omavalitsustele läbirääkimiste teemalehed valdkondade kaupa koos palvega esitada oma ettepanekud. Tagasisidet saime viielt omavalitsuselt. Ettepanekud suunati töörühmadesse arutamiseks. Järgmisel juhatuse koosolekul arutame valdkondlikke ettepanekuid. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ning käsitleda ettepanekuid liidu juhatuse järgmisel koosolekul. 9.5 XV Linnade ja Valdade Päevad 12.-13. veebruaril 2019 Hotell Viru konverentsikeskuses Linnade ja Valdade Päevade ettevalmistustöö käib. Jaanuari lõpuks on töötubade programmid koos. Saatsime kutsed osaleda ürituse avamisel Tallinna linnapeale, riigihalduse ministrile ja Vabariigi Presidendile. President ei saa esimesel päeval osaleda, kuna ei viibi Eestis, aga osaleb sõnavõtuga teise päeva hommikul. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks 9.6 Täiskasvanud õppija nädal veebruaris 2019 Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras korraldab koostöös ELVLiga perioodil veebruar - aprill 2019 igas maakonnas täiskasvanuhariduse koostöö seminari, kus osalevad koolitusasutuste, raamatukogude, Kodukant, Töötukassa, kohalike omavalitsuste jt täiskasvanuhariduse osapoolte esindajad. Kutse saadetakse KOV-idele maakonna täiskasvanuhariduse koordinaatori (endine TÕNi koordinaator) poolt. Osalema on oodatud haridusega ja/või sotsiaalküsimustega tegelevad inimesed. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks 9.7 IV Omavalitsuspäev 2019.a Pärnus Järgmise Omavalitsuspäeva korraldamisega on tekkinud probleem, kuna Sulev Lääne saadab Pärnu linnale ja liidu büroosse erinevate inimeste kaudu kirju Omavalitsuspäeva korraldamisest ning annab teiste inimeste vahendusel korraldusi, et ürituse korraldamiseks Rahandusministeeriumist rahalist toetust küsitaks ELVL nimele. Sulev Läänel on võimalik esitada taotlusi kas MTÜ Polis või Tallinna Ülikooli nimel, kuid seda ta teinud ei ole. Tekib küsimus, kelle üritus on Omavalitsuspäev, kes on korraldaja ja kes vastutab ürituse eelarve ning aruandluse eest. Toimus arutelu. Koosolekul osalejad nõustusid, et liit ei osale sellises klubilises tegevuses. Kõigil omavalitsustel on võimalik Omavalitsuspäeval osaleda iseenda nimel.
OTSUSTATI: ELVL ei osale organisatsioonina IV Omavalitsuspäeva korraldamises. Liidu liikmed osalevad soovi korral enda nimel. 9.8 Ruumiloome ekspertrühma aruandest 20.12.2018 esitas Kultuuriministeerium Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks valitsuskabineti memorandumi, millega oli kaasas ruumiloome ekspertrühma aruanne. Kuna EISi materjalidel (KUM/18-1375/01 Ruumiloome ekspertrühma aruanne ja ettepanekud) on asutusesisese kasutamise märge ja bürool ei olnud võimalik sisuga tutvuda, siis saatsime ministeeriumitele (RAM, MKM, KUM) ning Riigikantseleile kirja 02.01.2019 nr 1-7/2 ning koos sellega veelkord ELVL varem esitatud seisukoha ruumiloome ekspertrühma täpsustatud lõpparuande küsimuses (ELVL kiri 26.09.2018 nr 1-7/215 Ruumiloome ekspertrühma lõpp-aruanne (täpsustatud)). 02. jaanuari kirjas rõhutasime veelkord, et ELVL juhatus ja volikogu ei ole nõus kohalike omavalitsuste autonoomia, sh planeerimisautonoomia piiramise ning ametkondliku administreerimise suurendamise suunas kallutavate taotlustega, mis paraku on kujunenud ruumiloome ekspertrühma lõpparuande ning selle pinnal kavandatavate edasiste tegevuste põhisisuks (vt lõpparuanne lk 19-24: Ruumiloome meeskond; Rakkerühm). OTSUSTATI: Pöörduda peaministri poole ning juhtida tähelepanu Kultuuriministeeriumi ebakorrektsele käitumisele 9.9. Jäätmeseaduse eelnõu 495 SE menetlemisest Liit on korduvalt jäätmeseaduse eelnõu osas arvamust avaldanud ja liidu seisukohti kaitsnud nii Keskkonnaministeeriumile saadetud kirjades kui Riigikogu keskkonnakomisjonis. Viimase kirja saatsime 9. jaanuaril (nr 5-2/12) Riigikogu keskkonnakomisjonile ja Keskkonnaministeeriumile, milles veelkord rõhutasime, et näeme endiselt vajadust taastada kohalikele omavalitsustele õigus korraldatud jäätmeveo alternatiivseteks võimalusteks ehk toimimise erinevate mudelite valikuks ja rakendamiseks. Jõulude eel otsustas Riigikogu, et praegune koosseis võtab enne märtsi valimisi eelnõu vastu. Hetkel puudub informatsioon, millisel kujul seadus rakendub. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks Taavi Aas Koosoleku juhataja Inga Köster Protokollija