Eelnõu II lugemine SAUE LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Saue 22. märts 2012 nr Saue Linnavarahalduse põhimäärus Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korral

Väljavõte

1 Eelnõu II lugemine SAUE LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Saue 22. märts 2012 nr Saue Linnavarahalduse põhimäärus Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 1 ja lg 2 alusel. 1.Üldsätted (1) Põhimäärusega määratakse kindlaks Saue Linnavarahalduse (edaspidi asutus) tegutsemise õiguslikud alused, eesmärk ja pädevus. (2) Asutus on linnavara haldamisega tegelev Saue Linnavalitsuse hallatav asutus. (3) Asutuse asutajaks on Saue Linnavolikogu. Asutusel on oma eelarve, vapiga pitsat ning sümboolika. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. (4) Asutuse asukoha aadressiks on: Nurmesalu 9, Saue linn, Harju maakond, (5) Asutus juhindub oma töös Eesti Vabariigi õigusaktidest, Saue Linnavolikogu ja Saue Linnavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (6) Asutuse põhimääruse kinnitab ning teeb selles muudatusi ja täiendusi Saue Linnavolikogu. Asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab Saue Linnavalitsus asutuse juhataja ettepanekul. 2. Eesmärk, õigused ja põhiülesanded 1) Asutuse tegevuse eesmärgiks on Saue linna ameti- ja hallatavatele asutustele tingimuste loomine nende põhifunktsioonide täitmiseks ja linnavara efektiivne ja säästlik kasutamine. (2) Eesmärgist tulenevalt täidab asutus järgmisi ülesandeid: 1) tagab asutustele soodsa ja nõuetekohase õppe- ja töökeskkonna; 2) korraldab asutusele üle antud hoonete ja varade arvestust ning hooldust ja remonti vastavalt eelarvele; 3) tagab talle üleantud hoonete ja välisterritooriumite heakorrastamise ning sotsiaal- ja tehniliste rajatiste korrashoiu; 4) koordineerib ja korraldab talle üleantud hoonetes ruumide kasutamist hallatava asutuse põhitegevuse välisel ajal; 5) kasutab eelarves ettenähtud vahendeid, viib vara kasutamiseks läbi hankeid, teostab tehingute ja muid toiminguid vastavalt riigihangete seadusele ja volikogu poolt kehtestatud linnavaraeeskirjale; 6) kontrollib ehitiste, tehnosüsteemide ja rajatiste tehnilist seisukorda ja korrasolekut ning võtab tarvitusele abinõud puuduste kõrvaldamiseks; 7) tagab taristu pideva parendustegevuse; 8) täidab muid asutuse eesmärgist tulenevaid ülesandeid. (3) Asutusel on õigus: 1) moodustada ülesannete täitmiseks vajalikke töögruppe ja tellida eksperthinnanguid; 2) anda tasuta või tasu eest rendile asutusele antud linna vara vastavalt kehtivatele eeskirjadele; 3) sõlmida lepinguid, osta ülesannete täitmiseks seadmeid, inventari ning materjale juriidilistelt ja

2 füüsilistelt isikutelt; 4) osutada tasulisi teenuseid; 5) teha koostööd teiste asutuste ja ettevõtetega; 6) teha Saue Linnavalitsusele ettepanekuid ja koostada projekte varade haldamise paremaks korraldamiseks; 7) kuulutada välja konkursse töövõtja leidmiseks asutusele pandud ülesannete täitmiseks. 3. Juhtimine (1) Asutuse igapäevast tegevust juhib asutuse juhataja tähtajalise töölepingu alusel. Linnavalitsus valib asutuse juhataja avaliku konkursiga 5. aastaks. Asutuse juhataja kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepaneku alusel. (2) Asutuse juhatajaga sõlmib töölepingu linnapea. (3) Asutuse juhataja: 1) esindab asutust ja korraldab asutuse igapäevast tegevust ning tagab asutusele pandud ülesannete täitmise; 2) käsutab asutuse vara ja vahendeid talle antud volituste piires, juhib asutuse finantsmajanduslikku tegevust lähtudes kinnitatud eelarvest; 3) esitab linnavalitsusele asutuse tegevuse aastaaruanded, eelarveprojekti ning vastutab eelarve täitmise eest; 4) esindab asutust suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, sõlmib lepinguid oma pädevuse piires; 5) võtab tööle ja vabastab töölt asutuse personali, määrab kindlaks töötajate tööülesanded, annab asutuse töö korraldamiseks käskkirju ning täidab muid tööandja kohustusi. 6) kehtestab pädevuse piires ülesannete täitmiseks vajalikud eeskirjad ja juhendid. 7) vastutab asutusele püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmise eest, eelarveliste vahendite kasutamise, vara säilimise ja korrasoleku eest. 8) asutuse juhatajal on õigus saada ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni linnavalitsuselt ja hallatavatelt asutustelt. 4. Halduskogu (1) Halduskogu on nõuandev organ, kes kooskõlastab ruumide ja varade kasutamise korra ning ettepanekud ruumide ja vara kasutamise eest võetava tasu suuruse osas. (2) Halduskogusse kuuluvad kõigi hallatavate asutuste juhid ja linnavalitsuse ja volikogu esindaja. (3) Halduskogu kehtestab oma tegutsemise põhimõtted ja töökorra. (4) Halduskogu kutsub kokku ja tema tegevust juhatab asutuse juhataja. (4) Halduskogu käib eelarveliste ja töökorralduslike küsimuste arutamiseks koos vähemalt kaks korda aastas. (5) Halduskogu liikmete vahelised erimeelsused lahendab Saue Linnavalitsus. 5. Vara ja majandamine (1) Asutuse vara moodustub talle üle antud Saue linna varast, mida asutus valdab, kasutab ja käsutab Saue Linnavolikogu poolt kehtestatud eelarvest, arengukavast ja linnavaraeeskirjadest lähtudes. (2) Asutus saab rahalisi vahendeid Saue linna eelarvest, asutuse põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja annetustest. (3) Tasuliste teenuste hinnad kehtestab linnavalitsus. (4) Asutuse raamatupidamist teostatakse Saue Linnavalitsuse raamatupidamise poolt.

3 6. Saue Linnavarahalduse reorganiseerimine, tegevuse lõpetamine (1) Asutuse reorganiseerimine või lõpetamine toimub Saue Linnavolikogu otsusega. (2) Asutuse tegevuse lõppemisel läheb asutuse vara üle Saue Linnavalitsusele. 7. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Saue Linnavolikogu a määrus nr 56 Saue Koolihaldusasutuse asutamine ja põhimääruse kinnitamine (2) Määrus jõustub 1. aprill Valdis Toomast Volikogu esimees

4 SELETUSKIRI Saue Linnavarahaldusasutuse põhimäärus Saue Linnavolikogu otsuse nr 109 alusel reorganiseeritakse Saue Linnavalitsuse hallatav asutus Saue Koolihaldusasutus ning alates alustab tegevust Saue Linnavarahaldusasutusena. Asutuse tegevuse eesmärgiks on Saue linna haridus-, spordi- ja kultuuriehitiste ning sotsiaal- ja tehnilise infrastruktuuri rajatiste (hoonete) haldamine ja majandamine ning asutustele paremate tingimuste loomine põhifunktsioonide täitmiseks. KOKSI 35 lg 2 kohaselt toimub hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ning muutmine volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Registrisse kantakse asutuste kohta muude andmete kõrval järgmised andmed: 1) täisnimi; 2) liik; 3) asukoha aadress; 4) tegevusala; 5) tegevuspiirkond; 6) moodustamise või asutamise kuupäev (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuseks muutmise kuupäev); 7) põhimääruse, põhikirja või reglemendi kinnitamise akti nimetus, number ja kuupäev; 8) sidevahendite numbrid. Saue Linnavolikogu hallatavate asutuste põhimäärustes ning ka käesolevas põhimääruses on kindlaks määratud, et põhimääruse kinnitab volikogu. Kalev Israel Linnamajanduse valdkonna juht

5 SAUE LINNAVOLIKOGU EELARVE- JA MAJANDUSKOMISJONI JA HARIDUSKOMISJONI ÜHISKOOSOLEK KOOSOLEKU PROTOKOLL Saue 2. veebruar 2012 Algus kell 18.00, lõpp kell Juhatas komisjoni esimees Valdis Toomast Osalesid: Raivo Ojapõld, Matti Nappus, Mati Riimaa, Argo Ladva, Jüri Tümanok, Malle Liiv, Andres Pajula ja Signe Laar. Linnavalitsust esindasid: linnapea Harry Pajundi linnamajanduse valdkonna juht Kalev Israel. Kutsutuna osalesid: Saue lasteaia Midrimaa juhataja Anne Teetamm Saue Koolihaldusasutuse juhataja Ivo Sandre. Protokollis: Siiri Raagmets PÄEVAKORD: 1. Saue Linnavolikogu määruse eelnõu Saue Linnavarahalduse põhimäärus Komisjoni esimees Valdis Toomast alustas komisjoni koosolekuga tutvustades komisjoni liikmetele tänase koosoleku päevakorrapunkti ning andis sõna linnamajanduse valdkonna juhile Kalev Israel ile. Kalev Israel soovis kõigepealt teha paranduse, et loomisel oleva asutuse nimetus on ekslikult koolihaldusasutuse ümberkorraldamise otsusega jäänud Saue linnavarahaldus mitte Saue Linnavarahaldusasutus. Päevakorrapunkt 1 Saue Linnavolikogu määruse eelnõu Saue Linnavarahalduse põhimäärus KUULATI linnamajanduse valdkonna juht Kalev Israel i ettekannet Valdis Toomast luges ette arengukomisjoni koosolekul tehtud ettepaneku kuna loodav asutus hakkab haldama märkimisväärset kogust vara, kuuluksid halduskogusse ka volikogu liikmed. Kalev Israel vastas, et linnavalitsusel ei ole midagi selle paranduse sisse viimise vastu. Arutati halduskogu moodustamisega seotud küsimusi. Peamiselt tõstatus küsimus, kui suur see halduskogu olema saab ja mis selle halduskogu ülesanne on? Vastati, et selle eelnõu järgi kuuluks halduskogusse iga allasutuse esindaja pluss linnavalitsuse ja linnavolikogu esindaja.

6 Ivo Sandre lisas, et kõik koos me kohtume tegelikult väga harva, ei ole mõtet kutsuda muusikakooli direktorit arutama gümnaasiumi puudutavat probleemi aga sellist probleemi, mis puudutaks korraga kõiki allaasutus, praktiliselt ei ole. Kui me vaatame, millega haldusasutus hakkab tegelema, siis ongi mõttekas, et kutsutakse kohale need, keda see probleem puudutab. Andres Pajula lisas, et kõigepealt peaks kokku leppima, mis on halduskogu roll, tal ei ole klassikalises mõttes äriühingu nõukogu ega ka kooli hoolekogu roll, sest juhtimisotsuste vastuvõtmisel ta kaasa rääkida ei saa. Kui koolihaldus tehti, siis nõukogu mõte oli, et sisuliselt ühes majas töötas kolm-neli erinevat asutust, lepiti omavahel kokku reeglid, kuidas neid ruume kasutatakse. Täna on teine situatsioon ja teine olukord, haldusasutus hakkab haldama erinevaid asutusi ja täna see kokkupuutepunkt halduskogul muutub Võiksime arutada, mis on selle halduskogu mõte, kas ja milleks seda halduskogu on? Jüri Tümanok viitas kahele asjale, kõigepealt sõnastaks eesmärgi teistpidi, pööraks laused ümber ja sellest lähtuvalt tuleb üles ka halduskogu teema. Eesmärk on mitte vara hallata, see on tema funktsioon, eesmärk on linnavalitsuse hallatavatele asutustele paremate tingimuste loomine nende põhifunktsioonide täitmiseks. Tulenevalt sellest pakub linnavarahaldus allasutustele teenust ja selle jaoks, et teemasid arutada või midagi kooskõlastada, peab see halduskogu mingil hetkel kokku tulema ja kinnitama, et me toimime nii st kuidas seda vara siis kasutatakse ja see on aluseks varahaldusele. Kuskil peab mingisugune kogu olema, kes ütleb, et meie tahame nii, siis on põhifunktsioonid täidetud. Andres Pajula lisas, et meie teeme seda kui munitsipaalasutust, kuid teoreetiliselt võiks see sama hästi olla ka äriühing. Põhifunktsioon on ikkagi hoonete haldus ja tagada põhifunktsioonide täitja. Põhifunktsioonide täitja ütleb tingimused. Tegelikult halduskogu võib-olla kaotab mingisuguse sisulise mõtte. Ühiselt arutada nt lasteaeda puudutavaid küsimusi Jüri Tümanok lisas, et jooksvad küsimused tulebki üks-ühele jagada aga strateegilised küsimused, mis puudutavad kõiki, lähevad kooskõlastamiseks halduskogus. Andres Pajula küsis, millised need strateegilised küsimused otsustab linnavalitsus ja volikogu. Nemad saavad kõige rohkem teha linnavalitsusele ettepaneku. Valdis Toomast tegi ettepaneku, et võib-olla jätaks haldusasutuse halduskogust välja allasutuste juhid ja jätaks alles ainult linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad. Jätaks välja need, kes teenust saavad ja jätaks alles need, kes sisuliselt rahastamise üle otsustavad. Anne Teetamm tegi ettepaneku, et halduskogu võiks olla ja vastavalt vajadusele võiks ta ikkagi kokku tulla, sest kattuvaid küsimusi arutamiseks ikka on ning haldusasutuse juhataja oleks aruandev isik halduskogus. Andres Pajula lisas, et räägime kõigepealt ikkagi seda, millise otsustusruumi ja pädevuse me sellele halduskogule anname ja siis tegeleme sellega, kes sinna võiks kuuluda. Olulised küsimused, mida see halduskogu võiks teha on esiteks arutada: o Esiteks asutuse eelarvet, see on koht, kus halduskogu saab teha ettepaneku, heaks kiita, kooskõlastada või öelda oma arvamus, sest haldusasutuse eelarvest sõltub ühe või teise maja olukord. o Teiseks, mida võiks halduskogu arutada, või vähemalt leida talle funktsioon, et vähemalt üks kord aastas esitab haldusasutuse juht oma asutuse tegevusaruanne, mille halduskogu kuulab ära ja annab selle kohta oma hinnangu.

7 o Samas võiks sellel asutusel olla oma tegevuskava või arengukava, mille halduskogu heaks kiidab ja millele enne linnavalitsusele ja volikogule esitamist oma hinnangu annab. Jooksvad küsimused tuleb loomulikult lahendada jooksvalt. Andres Pajula tegi ettepaneku teha loetelu nendest ülesannetest, konkreetsetest asjadest, mis halduskogu ülesanded olema hakkavad. Ruumide ja vara kasutamise korra kinnitamise jätaks linnavalitsusele, selle põhiideoloogia valmistab ette linnavalitsus ja halduskogu võiks selle siis heaks kiita. Komisjon tegi ettepaneku 4. Halduskogu muutmiseks alljärgnevalt: (1) Linnavalitsus kinnitab asutuse halduskogu ja selle esimehe, kuhu kuuluvad kõigi hallatavate asutuste esindajad ja linnavalitsuse ning linnavolikogu esindaja. (2) Halduskogu kooskõlastab enne linnavalitsusele ettepanekute esitamist: 1) arengukava, 2) eelarve, 3) kuulab ära asutuse juhi tegevusaruande ja annab sellele omapoolse hinnangu, 4) ruumide ja varade kasutamise korra ning ettepanekud ruumide ja vara kasutamise eest võetava tasu suuruse osas. 5) muid tekkivaid küsimusi; (3) Halduskogu kutsub kokku ja tema tegevust juhatab asutuse juhataja halduskogu esimees. (4) Juhul, kui asutuse juhataja pole nõus halduskogu otsusega, lahendab küsimuse Saue Linnavalitsus. Asutuse juhataja ja halduskogu vahelised eriarvamused esitatakse linnavalitsusele lahendamiseks. (5) Halduskogu käib koos vähemalt kaks korda aastas enne asutuse eelarve esitamist linnavalitsusele ja asutuse juhi tegevusaruande ära kuulamiseks ning omapoolse hinnangu andmiseks. Muutmisettepanekute lõpliku sõnastuse osas linnavalitsusega nõu pidada. Tõstatusid ruumide ja vara kasutamise korra kehtestamisega seotud küsimused Tõstatus küsimus, millist ruumide kasutamise korda siin mõeldakse, kas on plaanis välja töötada mingisugune eraldi haldusasutuse ja asutuse suhteid reguleeriv kord või mõeldakse siin linna üldist vara kasutamise korda? Valdis Toomast lisas, et praegu on kõikidel allasutusel oma korrad ja need on suhteliselt vastuolus. Mõte on selles, et kui uus varahaldus moodustatakse tekiks ühtne kord. Ettepanekud tulevad altpoolt ja ka neid võib juba halduskogu üle vaadata. Andres Pajula küsis, et see peaks olema linnavalitsuse kord. Kuid, kui on ühtne linnavara haldamise ja kasutamise ja käsutamise kord, siis allapoole, kas see on delegatsiooni norm, et hallatav asutus võib oma vara täpsustatud kasutamise korra teha või kuidas see mõte siin oli? Harry Pajundi selgitas, et siin on mõeldud põhimõtteliselt seda, et vara kasutab nt teatud perioodil noortekeskus, mis on täielikult tema käsutuses ja edasi põhitegevuse välisel ajal tegevuse organiseerimine on haldusasutuse kompetentsis.

8 Anne Teetamm oli mures seoses ruumide kasutamisega põhitegevuse välisel ajal. Esiteks ei kujuta ette, kui suvel on rühmad kinni, siis kas nendes ruumides on lastelaager, see ei ole lasteaiaruumides seadusega lubatud. Kalev Israel vastas, et lasteaia ruumides saab teha ikka seda, mis seadusega lubatud on. Siin on mõeldud pigem, et lasteaed tegutseb nt kella 19:00ni ja kui 19:30 on tantsutrenn sees, siis seda organiseerib juba haldusfirma. Anne Teetamm oli seisukohal, et lasteaia saal on väga spetsiifiline, meil on oma ruumide kasutamise kord, koristamine jääb meile ja kes tagab, et keegi ei lähe rühmadesse jne. Andres Pajula lisas, et kõik need asutused, kes seal haldusasutuse all on, on hästi erinevad ja spetsiifilised. Võib-olla mõte, et on küll üldine linnavara halduse ja vara kasutamise kord, kuid kas siin ei peaks olema nt pigem haldusasutuse ja lasteaia vaheline leping, mida käsitletaksegi sellest asutusest lähtuvalt, kuidas tema saab ruume kasutada ja milliseid kohustusi vastastikku võetakse. Anne Teetamm lisas, et lastega seoses on vanematega palju üritusi, mis lähevad üle põhitegevuse aja, aga saal võib sel ajal võib olla juba ära müüdud. Andres Pajula oli seisukohal, et ruume tuleb efektiivselt kasutada, see süsteem on toiminud ja on hästi oluline, et16 tundi päevas toimuks tegevus ja lasteaias ning noortekeskuses võiks samamoodi olla. Jüri Tümanok lisas, et tulenevalt eesmärgist, sellepärast tuleb ka eesmärk ümber sõnastada, mis on eelkõige asutuse töö efektiivsus, et ta saaks oma põhitegevust teha ja sellest eesmärgist lähtuvalt reserveeritakse hoone ning ülejäänud aeg on varahalduse teema. Sellepärast peate teie olema ka halduskogus, et need asjad läbi rääkida. Anne Teetamm oli seisukohal, et siin tuleb arvestada ikkagi, et see ei ole äri, lasteaiale on oluline, et lasteaia ruum jääks kasutada nii palju kui lasteaed seda vajab. Sellisel juhul näeb siin positiivset külge, aga kui ruumid on kõik õhtud välja müüdud, siis lasteaia tegevus sellest küll ei parane. Tõstatus teema seoses vastutamisega, kuna tegemist on suhteliselt suure hulga varadega ja suure eelarvega, siis kes selle eest ikkagi lõppude lõpuks vastutab? Leiti, et juhataja vastutab, samas leiti, et kuna juhataja ei kinnita eelarvet, siis eelarve kohapealt vastutab volikogu. Valdis Toomast lisas, et samas ei ole ju ka hoolekogudel mingit suuremat funktsiooni aga nad toimivad, annavad nõu ja miks ei võiks sellise suure eelarvega asutusel olla nõuandvat organit. See ei võta ei raha, kuid on demokraatia mõttes väga hea, kui on rohkem ära kuulajaid. Harry Pajundi lisas, et pooldab seda varianti, et hoolekogu peaks olema ja just hallatavate asutuste juhatajad just selle eelarve seisukohast, sest allasutused teavad detailselt juba neid vajadusi ja eelarve koostamise kohapealt on nende soovid ja nõuanded väga olulised. Jüri Tümanok tegi ettepaneku eesmärgi ümber sõnastamiseks kasutades küll samu sõnu, kuid tõstes ümber rõhuasetuse. Asutuse eesmärk on eelkõige Saue linna hallatavatele asutustele paremate tingimuste loomine nende põhifunktsiooni täitmiseks. Selleks asutus haldab ja majandab hariduse-, spordi- ja kultuuriehitisi ning sotsiaal- ja tehnilise infrastruktuuri rajatisi.

9 Andres Pajula lisas, et see on tema põhifunktsioon, kuid kindlasti on hästi oluline, et siiski linnavara kasutatakse võimalikult efektiivselt, ei ole ju mõtet, et tuled on surnud, meil on hoone ehitatud, kuid samas on asutusi ja organisatsioone, kes tahaksid seda. Kooli puhul oli haldusasutuse mõte samuti esiteks, et vabastada koolijuht majandusküsimustest, et ta saaks keskenduda õppekasvatustegevusele. Teiseks, et maja võimalikult efektiivselt töötaks, ehk kõik need inimesed, kes soovivad ruume kasutada, saaks seda koolist vabal ajal kasutada. Arutelu tulemusena tehti ettepanek sõnastada 2 lg 1 alljärgnevalt: Asutuse tegevuse eesmärgiks on Saue linna hallatavatele asutustele paremate tingimuste loomine nende põhifunktsioonide täitmiseks ja võimaldades vara efektiivset kasutamist. Selleks asutus haldab ja majandab hariduse-, spordi- ja kultuuriehitisi ning sotsiaal- ja tehnilise infrastruktuuri rajatisi. Asutuse tegevuse eesmärgiks on Saue linna haridus-, spordi- ja kultuuriehitiste ning sotsiaal- ja tehnilise infrastruktuuri rajatiste haldamine ja majandamine ning hallatavatele asutustele paremate tingimuste loomine põhifunktsioonide täitmiseks. Tulenevalt ülalolevast vastutuse küsimusest tõstatus küsimus seoses sellega, milline suhe tekib vastutusega, kuidas need asutuste vahelised suhted paika pannakse? Leiti, et omavahelised suhted peaks panema paika lepinguga või korraga ja see ei saa olla kõigiga ühesugune kokkulepe. Andres Pajula oli seisukohal, et peaksime kokku leppima, milline suhe tekib vastutusega, kuidas need asutuste vahelised suhted paika pannakse, kui me ütleme, et need pannakse paika lepingu või korraga, siis me peaksime selle kuskil siin kirja panema. Jüri Tümanok lisas, et see ei peaks ilmtingimata olema leping, kas lepitakse kokku kord või sõlmitakse leping, see lepitakse omavahel kokku. Andres Pajula oli nõus, et see ei ole oluline kuidas, kuid see kuidas see suhe tekib, peaks olema kuskil siin põhimääruses kehtestatud. Tundub, et ühtne kord ei saa olla ühtne nii noortekeskusele, koolile, kui lasteaiale, selles suhtes tekivad selle korra kehtestamisega teatud probleemid, võib-olla see lepinguline suhe annabki võimaluse vastutust piiritleda. Andres Pajula tegi ettepaneku, et enne volikokku tulekut linnavalitsus eelkõige arutaks veidi ja vaataks, milline see allasutuse ja haldusasutuse suhe olema hakkab. Tõstatus küsimus, millised on juhi õigused, kohustused ja vastutus? Vastati, et põhimõtteliselt pannakse need õigused ja kohustused paika ametijuhendis. Jüri Tümanok lisas, et võib-olla tõesti peaks õigused ja vastutus olema lahti kirjutatud. Esiteks vastutab ta selle eest, et vara oleks hea seistud, raha peab kasutama vastavalt eelarvele ja peab eesmärki täitma. Õigused on sõlmida lepinguid eelarve piires, sõlmida töölepinguid ja teha otsuseid oma tööülesannete piires. Arutati, kas viide ametijuhendile peaks olema sisse kirjutad põhimäärusesse. Arutelu käigus leiti, et juhataja õiguste juurde 3 lg 3 punkti 3 peaks märkusena lisama nt, et asutuse juht esindab asutust suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, sõlmib lepinguid oma pädevuse ja asutuse eelarve piires.

10 Jüri Tümanok tegi ettepaneku muuta 3 lg 3 punkt 1 korraldab asutuse igapäevast tegevust ning tagab asutusele pandud eesmärgi ülesannete täitmise. Tehti ettepanek, lisada 3 lg 3 punkt 7 ja muud eesmärgi täitmiseks vajalikud toimingud. Andres Pajula tegi ettepaneku, et linnavalitsus veelkord mõtleks asutuse juhataja kohustused, õigused ja vastutuse, kas seda kirjutada pikemalt, üksikasjalikult lahti või siis võimalikult üldsõnaliselt, kus ühes-kahes lauses oleks kõik öeldud. Põhimäärus peab andma juhised ja suuna. Andres Pajula tegi tähelepaneku, et 3 lg 3 punkti 1 korraldab asutuse igapäevast tegevust ning tagab asutusele pandud eesmärgi täitmise, tuleks täpsustada, kas siin on mingid piirangud või ei ole. Kas üldised linna volikogu poolt vastu võetud ja linnavalitsuse kehtestatud korrad kehtivad jne või ta töötav lihtsalt lähtuvalt ülesandest. Tõstatus teema seose küsimusega, kas loodav asutus peaks olema käibemaksukohuslane? Kas eelarve ja raha kasutuse mõttes oleks mõistlik, et ta oleks käibemaksukohuslane, siis ehk ta peaks olema sihtasutus vm asutus? Ivo Sandre arvas, et siiski tuleks selles küsimuses ära kuulata pearaamatupidaja arvamuse. Andres Pajula tegi ettepaneku, et enne lõpliku otsuse tegemist, peaks tegema ikkagi arvestused ja võib-olla selle asutuse tegemine käibemaksukohuslaseks on mõistlik. Eriti arvestades seda, kui meil on plaanis objektidesse investeerida või me hakkame nt lasteaiaruume korrastama. Muuhulgas tegi Jüri Tümanok ettepanku sõnastada 6 punkt 2 ümber järgnevalt: Asutuse tegevuse lõppemisel läheb kogu vara üle Saue Linnavalitsusele lõpetamisel järele jäänud vara ja vahendite haldamise korraldab Saue Linnavalitsus. Andres Pajula tegi ettepaneku, et linnavalitsus omavahel arutaks seda suhet haldusasutus hallatav asutus, kuidas see suhe täpselt olema hakkaks, et me sellest ülevaate saaksime, sest praegu on see kõige problemaatilisem. O T S U S T A T I seekord eelnõu veebruari kuu volikokku II lugemisele mitte suunata, vaid dokumendiga edasi töötada ning märtsi alguses uuesti komisjonis selle arutelu juurde tagasi tulla. Seniks saata komisjonipoolsed ettepanekud linnavalitsusele arutamiseks ja arvamuse andmiseks linnavalitsusele. Eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Valdis Toomast tänas komisjoni liikmeid koosolekul osalemise eest ning lõpetas eelarve- ja majanduskomisjoni koosoleku. Valdis Toomast Komisjoni esimees Siiri Raagmets Protokollija

11 Saue linnavalitsuse esitatud seisukohad komisjoni ettepanekute osas Tehti ettepanek asutuse tegevuse eesmärgi ümber sõnastamiseks kasutades küll samu sõnu, kuid tõstes ümber rõhuasetuse. Leiti, et asutuse eesmärk on eelkõige Saue linna hallatavatele asutustele paremate tingimuste loomine nende põhifunktsiooni täitmiseks võimaldades vara efektiivset kasutamist. Selleks asutus haldab ja majandab hariduse-, spordija kultuuriehitisi ning sotsiaal- ja tehnilise infrastruktuuri rajatisi. Arvestatud 1 lg 1 ümber sõnastatud ning konkretiseeritud ka eesmärgist tulenevaid ülesandeid ( punasega muudatused) Tõstatus teema seoses küsimusega, kas loodav asutus peaks olema käibemaksukohuslane? Kas eelarve ja raha kasutuse mõttes oleks mõistlik, et ta oleks käibemaksukohuslane, siis ehk ta peaks olema sihtasutus vm asutus? Tehti ettepanek, et enne lõpliku otsuse tegemist, peaks tegema ikkagi arvestused ja võib-olla selle asutuse tegemine käibemaksukohuslaseks on mõistlik. Eriti arvestades seda, kui meil on plaanis objektidesse investeerida või me hakkame nt lasteaiaruume korrastama. Leiti, et selles küsimuses tuleks audiitoriga konsulteerida. Käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks peab loodaval Saue linnavalituse hallataval asutuse Saue Linnavarahaldus tekkima maksustatav käive. Maksustatakse lisandväärtust st asutus peab oma teenuseid müüma koos kasumiga. Lõpptarbija maksab kinni kõik kulud. Hallatav asutus ei saa esitada linnavalitsusele ega teistele hallatavatele asutustele arveid st ei teki maksustatavat käivet. Maksustatav käive peab tekkima väljastpoolt. Ruumide rendi maksustamiseks käibemaksuga tuleb saada maksuhaldurilt eelnev luba. Ruumide rendi käive peab ületama seaduses nõutud miinimumi. Põhivara soetuselt sisendkäibemaksu tagasiarvestuseks peab nimetatud põhivara eelkõige kuuluma maksukohustuslasele. Hallatava asutuse puhul otsest kuulumist ei ole, kogu linna vara kuulub Saue linnale. Loodava/ehitatava põhivara soetusmaksumuselt sisendkäibemaksu tagasiarvestamiseks peab nimetatud põhivara abil hakkama tekkima maksustatav käive. Kui ehitatavast koolihoonest renditakse välja vaid osa, siis saab sisendkäibemaksu maha arvata ainult selle osa ulatuses, mis loob lisandväärtust ja tekitab maksustatavat käivet. Sihtasutus kui eraldiseisev juriidiline isik saab ehitatavat koolihoonet kajastada oma põhivarana, seda välja rentida ja müüa teenuseid sh linnavalitsusele ja teistele hallatavatele asutustele. Lõpptarbijatena maksavad linn ja teised hallatavad asutused kinni rendisummad, kommunaalkulud ja käibemaksu st eelarvelised kulud suurenevad. Sihtasutusel on võimalik koolihoone ehitamisel makstud sisendkäibemaksu tagasi arvestada sellises proportsioonis, mida kasutatakse maksustatava käibe tekkimiseks. Maksustatav käive peab tekkima kogu hoone ekspluatatsiooni jooksul st esialgu saadakse sisendkäibemaks (osaliselt) tagasi, seejärel makstakse käibelt tekkiv käibemaks mitmete aastate vältel Maksuametile ära. Tulenevalt ülalolevast vastutuse küsimusest tõstatus küsimus seoses sellega, milline suhe tekib vastutusega, kuidas need asutuste vahelised suhted paika pannakse?? Leiti, et omavahelised suhted peaks panema paika lepinguga või korraga ja asutuste spetsiifikast lähtuvalt see ei saa olla kõigi allasutustega ühesugune kokkulepe.

12 Tehti ettepanek, et linnavalitsus omavahel arutaks seda suhet haldusasutus hallatav asutus, kuidas see suhe täpselt olema hakkaks, et me sellest ülevaate saaksime, sest praegu on see kõige problemaatilisem. Täpsustatud 4, omavahelised suhted reguleeritakse halduskogu töökorraga. Haldusasutus on linnavara hooldav ja remontiv asutus, ei ole teiste hallatavate asutuste allasutus ( sellist asutuse vormi KOKS ette ei näe). Tõstatus küsimus, millised on juhi õigused, kohustused ja vastutus? Tehti ettepanek, et linnavalitsus veelkord mõtleks asutuse juhataja kohustused, õigused ja vastutuse, kas seda kirjutada pikemalt, üksikasjalikult lahti või siis võimalikult üldsõnaliselt, kus ühes-kahes lauses oleks kõik öeldud. Põhimäärus peab andma juhised ja suuna. Täpsustatud, kuid täpsed tööülesanded määratletakse töölepingus. Põhimääruses juhi ülesanded samased teiste hallatavate asutuse juhi ülesannetega, kuid pole sees ürituste korraldamisi, ürituste kavasid ja suhteid lastevanemate jm kultuuri ja haridusasutuste juhtide kohustusi. Juht vastutab otseselt põhimääruse 2 töödud eesmärgi ja ülesannete täitmise eest. Ei pea 3 neid üle kordama.

13 SAUE LINNAVOLIKOGU EELARVE- JA MAJANDUSKOMISJONI JA HARIDUSKOMISJONI ÜHISKOOSOLEK KOOSOLEKU PROTOKOLL Saue 12. märts 2012 Algus kell 18.40, lõpp kell Juhatas komisjoni esimees Valdis Toomast Osalesid: Raivo Ojapõld, Matti Nappus, Mati Riimaa, Argo Ladva, Jüri Tümanok, Malle Liiv, Signe Laar ja Anne Teetamm. Puudusid komisjonide liikmed: Jaan Palumets, Kalev Lillo, Egle Viilma, Andres Pajula. Linnavalitsust esindasid: linnapea Harry Pajundi linnamajanduse valdkonna juht Kalev Israel linnasekretär Jekaterina Tikerpuu pearaamatupidaja Ingrid Niid Protokollis: Siiri Raagmets PÄEVAKORD: 1. Saue Linnavolikogu määruse eelnõu Saue Linnavarahalduse põhimäärus Komisjoni esimees Valdis Toomast alustas komisjoni koosolekuga tutvustades komisjoni liikmetele tänase koosoleku päevakorrapunkti ning andis sõna linnapeale Harry Pajundi le. Päevakorrapunkt 1 Saue Linnavolikogu määruse eelnõu Saue Linnavarahalduse põhimäärus KUULATI linnapea Harry Pajundi ettekannet Ühel või teisel määral on määruses arvestatud kõiki komisjonipoolseid ettepanekuid, küll aga ei ole seda määrust käsitletud sellest aspektist, mis vormis see asutus edasi peaks hakkama tegutsema. Me lähtusime põhimõttest, et volikogu poolt on otsus tehtud linnavarahalduse loomise suhtes, siis kui peaksime hakkama seda tegema mõnes teises vormis, peame tühistama volikogu otsuse ja hakkama tegutsema põhimõtteliselt nullist pihta. Käibemaksu osas käisime uurimas ka audiitorfirmas, diskussiooni käigus jõudsime selleni, et pikas perspektiivis me sealt võitu ei saa, lühemas perspektiivis meil on mingisugune võimalus käibemaksu osa tagasi saada, kuid pärast majandusetegevuse käigus tuleks see riigile niikuinii tagasi maksta. Mis puudutab uuringut, siis see tähendaks meie jaoks sisuliselt äriprojekti koostamist kümneks aastaks. Jüri Tümanok lisas, et käibemaksu osas sai veel lisaküsimusi küsitud ja praegu on tõesti mõistlik sellega mitte edasi minna. Jüri Tümanok edastas komisjoni liikmetele IRL koosolekul tehtud ettepaneku, et allasutuse juht võiks töötada tähtaegse töölepingu alusel. Siinjuures lisas, et juristidega konsulteerides ilmnes, et saab küll sõlmida tähtajalist töölepingut. Viimases lahtiseletatud töölepingu seaduse seletuskirjas on toodud selline lähenemine, et saada riigiasutustesse pädevaid asutuste juhte, on võimalik teha tähtajalisi töölepinguid, kui see tähtaeg on sätestatud õigusaktis.

14 Seejärel tegi ettepaneku muuta määruse 3 lg 1: Asutuse igapäevast tegevust juhib asutuse juhataja tähtajalise töölepingu alusel. Linnavalitsus valib asutuse juhataja avaliku konkursiga 5. aastaks. Asutuse juhataja kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepaneku alusel. Arutelu tulemusena otsustati ettepanek määrusesse sisse viia, kuid enne volikogu istungit teha kindlaks, kas ja milliste seaduste alusel on võimalik tähtajalist töölepingut sõlmida. Arutati halduskogu teemat määruse 4. Harry Pajundi selgitas, et linnavalitsus jäi seisukohale, et kuna tegemist on hallatavate asutustega, kes on kõik täielikult samal tasemel, siis halduskogu ei saa anda korraldusi samal tasemel asetsevale asutusele, nad on sisuliselt samal põhimõttel töötavad ja me leidsime, et siin on ainult väga piiratud küsimused, millega halduskogu tegeleda saab. Jekaterina Tikerpuu lisas, et halduskogu on omavahelist tööd koordineeriv kogu, see ei ole asutuse juhtimisorgan, kus üks hallatav asutus hakkab juhtima teist hallatavat asutust. Mõte oli, et see oleks koostöökogu, kus eelkõige pannakse paika töökorralduslikud ülesanded. Valdis Toomast lisas, et ei olegi olnud mõttes, et linnavarahaldus peaks hakkama halduskogule aru andma, vaid kokku tullakse pigem töökorralduslike küsimuste arutamiseks ja informatsiooni vahetamiseks ning oli seisukohal, et halduskogusse peaks siiski kuuluma lisaks hallatavate asutuste juhtidele ja linnavalitsuse esindajale ka volikogu esindaja. Komisjoni liikmed olid nõus ning tegid ettepaneku lisada määruse 4 lõikesse 2 volikogu esindaja ning sõnastada järgnevalt: Halduskogusse kuuluvad kõigi hallatavate asutuste juhid ning linnavalitsuse ja volikogu esindaja. Samuti oli komisjon arvamusel, et halduskogu peaks informatsiooni vahetamiseks ja töökorralduslike küsimuste arutamiseks käima koos vähemalt kaks korda aastas ning halduskogu liikmete vahelised erimeelsused lahendab linnavalitsus. Tehti ettepanek lisada määruse 4 lg 4 Halduskogu käib eelarveliste ja töökorralduslike küsimuste arutamiseks koos vähemalt kaks korda aastas ja sõnastada 4 lg 5 Juhul, kui asutuse juhataja pole nõus halduskogu otsusega, lahendab küsimuse Saue Linnavalitsus ümber Halduskogu liikmete vahelised erimeelsused lahendab Saue Linnavalitsus. 7 poolt ja 1 erapooletu O T S U S T A T I saata eelnõu vastuvõtmiseks volikogu II lugemisele. Eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Valdis Toomast tänas komisjoni liikmeid koosolekul osalemise eest ning lõpetas eelarve- ja majanduskomisjoni ja hariduskomisjoni ühiskoosoleku. Valdis Toomast Komisjoni esimees Siiri Raagmets Protokollija