28 4 Investeerimishoius Arenevad turud Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1
Investeerimishoius ARENEVAD TURUD Müügiperiood 01.04.2008 28.04.2008 Hoiuperiood 29.04.2008 06.05.2011 Hoiuvaluuta Eesti kroon Miinimumsumma 1000 krooni Riskipreemia: Investeerimishoius 148 Arenevad turud riskipreemiaga 10% Osalus alusvara tõusus: Investeerimishoius 148 Arenevad turud 40-55% Investeerimishoius 149 Arenevad turud riskipreemiaga 80-105% 2
BRIC Brazil, Russia, India, China Investeerimistermini BRIC, mis tähistab Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat, võttis kasutusele investeerimispank Goldman Sachs 2001. aastal. Koos hõlmavad need riigid üle 25% kogu maailma pindalast ja üle 40% maailma rahvastikust. Neid iseloomustab loodusressursside rikkus ja väga suur potentsiaal tõusta maailmamajanduse esiriikide hulka. Kui jälgida viimase aja arenguid, siis on tõepoolest märgata nende maade mõju suurenemist maailmamajanduses. Oodatakse, et 2025. aastaks ületab BRICmaade sisemajanduse kogutoodang ostujõu pariteedi alusel G6-maade kogutoodangu, USA dollarites võiks see toimuda 2040. aastal. Kõrvalolev joonis näitab Goldman Sachs`i ennustust, millal nende arvates jõuavad BRIC-riigid oma majandustega järele tänastele maailma suurtele. 3
Investeerimishoius Arenevad turud alusvara Investeerimishoiuse Arenevad turud alusvaraks on osakaaludega kaalutud portfell, mis koosneb 60% BRIC-maade, 20% Malaisia ja 20% Tai ettevõtete aktsiaindeksitest. S&P BRIC 40 EUR Index on loodud pakkuma osalust maailma nelja tähtsaima arenevate turgude riigi Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina (ühise nimetusega BRIC) aktsiaturgudel. Indeksisse kuuluvad kuni 40 suuremat ja likviidsemat piirkonna ettevõtet, mille aktsiad on noteeritud ühel järgmistest arenenud maailma börsidest: Hong Kong Stock Exchange, London Stock Exchange, NASDAQ või NYSE. Riikide jaotus indeksis: Hiina 41,6%, Venemaa 18,2%, Brasiilia 23,2% ja India 7,0%. Kolm suuremat indeksis esindatud majandusharu on: energiasektor 41,4%, finantssektor 29,6% ja telekommunikatsioonid 13,1%. Indeksi tootlus oli 2007. aastal 33,4% ja käesoleval aastal -24,8%. KLSE Composite Index koosneb sajast Kuala Lumpuri börsi enimkaubeldavast ja suuremast Malaisia ettevõtte aktsiatest. Suurima osakaaluga on indeksis tööstussektor (52,0%), järgnevad finantsteenuste (21,2%) ja tarbekaupade (10,2%) sektor. Indeksi tootlus oli 2007. aastal 31,8% ja käesoleval aastal - 17,7%. SET50 Index sisaldab 50 Bangkoki börsi kaubeldava suurema ja likviidsema Tai ettevõtte aktsiaid. Suurima osakaaluga on indeksis esindatud energiasektor (25,4%), järgnevad finantsteenused (21,4%) ja kommunaalteenused (17,9%). Indeksi tootlus oli 2007. aastal 33,3% ja käesoleval aastal -8,5%. Täpsem info on saadaval internetis leheküljel: http://www.standardandpoors.com/indices http://www.set.or.th/set/sectorialindices.do?language=en&country=us http://www.klse.com.my/website/bm/market_information/prices/ 4
Portfelli koosseis RIIKIDE OSAKAAL SEKTORITE OSAKAAL Malasia 20,0% Infotehnoloogia 1,6% Tervishoid 0,3% Finantsteenused 26,9% Hiina 25,0% Tai 20,0% Energia 29,9% Kestvuskaubad 1,6% Tööstus 13,6% India 4,2% Brasiilia 13,9% Venemaa 16,9% Tarbekaubad 3,6% Kommunaalteenused 4,4% Baasmaterjalid 7,8% Telekommunikatsioon 10,3% 5
Venemaa Rahvaarv Pindala Pealinn Valuuta SKP kasv aastas SKP inimese kohta Peamised ekspordipartnerid Kuni 65-aastased Kuni 15-aastased Keel Etnilised grupid FAKTE VENEMAAST 142 mln (2008 ootus) 17,1 mln km2 Moskva Rubla >7% (al.1998) 9056 USD 12% Holland, 9% Itaalia, 8% Saksamaa, 5% Hiina RAHVASTIK 86% 15% Vene 80% venelased, 3,8% tatarlased, 16,2% ülejäänud SKP kasv (%) Inflatsioon (%) Marko ülevaade Jooksevkonto (% SKP-st) Allikas: Eastern Europe Outlook March08, SEB 2006 Siiani ei ole Venemaa lasknud ennast globaalse krediidituru probleemidest mõjutada. Venemaa tugev majanduskasv jätkub ka sel aastal, toetudes kõrgetele toorainehindadele ja ekspansiivsele rahanduspoliitikale. Samuti hoiab kasvu üleval kohalik nõudlus, mis peaks suurenema ka järgmise paari aasta jooksul. Investeeringute vool majandusse jätkub, mis aitab tasakaalustada kohaliku nõudluse suurenemisest tingitud impordi suurenemist, hoides jooksevkonto tasakaalus. Ootame majanduskasvu kerget alanemist 6,8% 2008. aastal ja 6,0% 2009. aastal. Venemaa suurimaks probleemiks on vähene tööjõu produktiivsus, aga ka halvem rahvastiku vanuseline koosseis kui Hiinal ja Indial. Seetõttu peaks kasvu jätkusuutlikkuse huvides vähenema Venemaa sõltuvus toorainetest ja tunduvalt paranema tööturu olukord. Suurim makropoliitiline probleem on hetkel kõrge inflatsioon. Praegune valitsuse poliitika ei muutu ka pärast uue presidendi ametisse asumist. 7,4 9,7 7,2 2007 2008 8,1 9,0 6,1 6,8 12,5 5,6 6
Brasiilia Rahvaarv Pindala Pealinn Valuuta SKP kasv aastas SKP inimese kohta Peamised ekspordipartnerid Kuni 65-aastased Kuni 15-aastased Keel Etnilised grupid FAKTE BRASIILIAST 190 mln (2007) 8,5 mln km2 Brasilia Riaal >4% (al. 2001) 9700 USD 18% USA, 9% Argentina, 6% Hiina, 4% Holland RAHVASTIK 94% 25% Portugali 43% mulatid, 23% valged, 8% itaallased, 7,2% portugallased SKP kasv (%) Inflatsioon (%) Marko ülevaade Jooksevkonto (milj. USD) Allikas: Asia Market Update, SEB 2006 46,1 Brasiilia majandus on viimase aastakümne parimas seisukorras. Langevad intressimäärad (19%-lt 11%-le) aitavad suurendada tarbimist ja firmade finantseerimist. Inflatsioon püsib kontrolli all, olles 4% lähedal. Töötuse tase on samuti väga madal, tekitades kohati ettevõtetele tööjõuprobleemi. Brasiilia majandusele mõjub negatiivselt suur sõltuvus USA-st, samas on see vähenenud ja kasvav kohalik tarbimine peaks selle mõju veelgi vähendama. Eelmise aasta rekordiline 5,4%-line majanduskasv väheneb veidi, olles siiski järgmistel aastatel üle 4%. Keskpikas perspektiivis on suurimad riskid infrastruktuuri pudelikaelad ja ekspansiivne rahanduspoliitika. Infrastruktuuri puudujäägid võivad hakata takistama arengut ja samuti pole hea valitsuse jätkuvalt kõrge kulutuste tase. 3,8 4,2 2007 2008 5,4 3,6 40,3 4,9 4,2 36,9 7
Hiina Rahvaarv Pindala Pealinn Valuuta SKP kasv aastas SKP inimese kohta Peamised ekspordipartnerid Kuni 65-aastased Kuni 15-aastased Keel Etnilised grupid FAKTE HIINAST 1,314 mld (juuli 2006) 3,3 mln km2 Peking Jüään >9% (al.1994) 7600 USD 21% USA, 16% Hongkong, 10% Jaapan, 5% Lõuna- Korea RAHVASTIK 92% 21% Mandariini 92% hiinlased, 8% ülejäänud SKP kasv (%) Inflatsioon (%) Marko ülevaade Jooksevkonto (milj USD) Allikas: Asia Market Update, SEB 2006 11,1 249,9 Hiina majandus jätkas eelmisel aastal kiiret kasvu, SKP kasv ületas 11%. Me ootame, et globaalne jahenemine ja majanduspoliitika karmistamine viib kasvu alanemiseni 9,5% sel aastal ja 8,5% järgmisel aastal, olles siiski kõrgemal ametlikust 7-8% tasemest. Nagu ka varem olid kasvu põhivedajad investeeringud ja väliskaubandus, samas on ekspordibuum mõnevõrra vähenenud. Me näeme ette positiivse, aga tasakaalustamata trendi jätkumist, kuid ootame, et Hiina kiirendab jüääni tugevdamist ja intressimäärade tõstmist, mis aitavad luua nii väliselt kui ka sisemiselt parema tasakaalu. Tarbimise kasvu veab kiire palgakasv. Läänemaailma majanduse aeglustumisel on väike mõju, kuna eksport Aasia maadesse on viimasel ajal märgatavalt kasvanud. USA majanduskasvu alanemise mõju on raske hinnata, aga Maailmapank on välja pakkunud seose, et 1% alanemine USA-s toob kaasa 0,2% alanemise Hiinas. 1,5 2007 2008 11,4 4,6 339,4 10,4 4,3 384,1 8
India FAKTE INDIAST Marko ülevaade 2007 2008 2009 Rahvaarv 1,08 mld (2005) SKP kasv (%) Inflatsioon (%) 8,6 4,8 7,5 4,0 8,0 4,2 Pindala 3,3 mln km2 INR/USD vahetuskurss 39,00 38,50 37,00 Pealinn Valuuta SKP kasv aastas SKP inimese kohta Peamised ekspordipartnerid Kuni 65-aastased Kuni 15-aastased Keel Religioon New Delhi Ruupia >6% (al.1994) 4500 USD 18% USA, 9% Hiina, 8% Araabia Ühendemiraadid RAHVASTIK 95% 33% 13 ametlikku riigikeelt 82% Hindi Jooksevkonto (%SKP) Valitsuseelarve tasakaal (%SKP) Valitsuse võlg/skp (%SKP) 70,6 Reitingute väljavaade: 2008.aastal ei oodata muutusi. * Majandusaasta algus 1. aprill Märkus: Inflatsiooni ootused antud kalendriaasta baasil Allikas: JPMorgan 68,7 66,8 India majanduskasvu väljavaated on jätkuvalt head, kasv toetub tugevale kohalikule nõudlusele ja kõrgele investeerimisaktiivsusele. SKP kasv on olnud viimasel paaril aastal väga heal tasemel, ulatudes 9,2%-le aastas. Sel majandusaastal (algus 01.04.2007) ootavad investorid ja kohalik rahaturg kerget kasvu aeglustumist (prognoositakse ca 8%-list majanduskasvu). Arvatakse, et hiljutised krediidituru probleemid aeglustavad kasvu ainult mõõdukalt ega vii majanduse arengut rööpast välja. Kõige suuremad riskid on aeglaselt paranev infrastruktuuri olukord, märgatav puudujääk töövõimelises tööjõus, läbiviidavate majandusreformide ebakindlus ja ebaühtlus. Need on peamised faktorid, mis hoiavad tagasi India majanduskasvu. -1,9-0,2-2,5-0,1-2,7 0,2 9
Malaisia FAKTE MALAISIAST Marko ülevaade 2006 2007 2008 Rahvaarv Pindala 24,4 mln (juuli 2006) 3,3 mln km2 SKP kasv (%) Inflatsioon (%) Jooksevkonto (milj USD) 5,9 3,6 25,5 6,0 2,0 25,8 5,7 2,8 24,9 Pealinn Valuuta SKP kasv aastas SKP inimese kohta Peamised ekspordipartnerid Kuni 65-aastased Kuni 15-aastased Keel Etnilised grupid Kuala Lumpur Ringgit >5% (al.2000) 12 700 USD 19% USA, 15% Singapur, 9% Jaapan, 7% Hiina RAHVASTIK 96% 33% Malai 51% malailased, 24% hiinlased, 7% indialased, 18% ülejäänud Allikas: Asia Market Update, SEB Malaisia soodsa arengu võtmetegurid on tugev kohalik nõudlus ja investeeringud Malaisia valitsuse koostatud plaani alusel (9th Malaysia Plan). Samuti on paljud ettevõtted üllatanud heade tulemustega. Investeerimiseks Malaisia aktsiaturule tundub olevat õige hetk. Hinnad pole kallid kui võrrelda ajalooga. Malaisia ekspordist läheb küll suur osa USA-sse, aga suurenev kohalik nõudlus peaks USA jahtumise mõju vähendama. Kohalikku nõudlust toetavad valitsuse investeerimiskava ning madalad ja langevad intressimäärad. Majanduskasvu oodatakse püsivat jätkuvalt ligikaudu 5%. Majandust on toetanud ekspordi suurenemine ja kohalik tarbimise kasv, samuti on suurenenud välismaised investeeringud. Riskideks on võimalus, et valitsuse investeerimisplaani täitmisele avaldatakse survet ning majanduse tundlikkus madalamate gaasi ja nafta hindade suhtes. 10
Tai FAKTE TAIST Marko ülevaade 2006 2007 2008 Rahvaarv Pindala 65 mln (2005) 513 115 km2 SKP kasv (%) Inflatsioon (%) Jooksevkonto (milj USD) 5,0 4,6 3,2 4,4 2,2 10,5 4,8 3,2 8,3 Pealinn Bangkok Allikas: Asia Market Update, SEB Valuuta SKP kasv aastas SKP inimese kohta Peamised ekspordipartnerid Kuni 65-aastased Kuni 15-aastased Keel Etnilised grupid Baht >5% (al.2000) 9100 USD 15% USA, 13% Jaapan, 9% Hiina, 6% Singapur RAHVASTIK 92% 22% Tai 75% tailased, 14% hiinlased, 11% ülejäänud Pärast Tai aktsiahindade hiljutist kukkumist on Tai turg muutunud atraktiivseks. Tail on lõpuks uus valitud valitsus, mis asus ametisse 2007. aasta lõpus. Poliitiline ebakindlus on jätkuvalt olemas, aga on näha arenguid, mis näitavad võimalust selle muutumiseks. Uus valitsus tundub olevat palju ärisõbralikum ja usutakse, et ta suudab suurendada Tai hetke madalat usaldust nii kohalike tarbijate kui ka välisinvestorite silmis. Majandusnäitajad liiguvad õiges suunas ning oodatakse kohaliku tarbimise ja välisinvesteeringute järsku suurenemist 2008.aastal. Samuti peaks käiku minema mitu suurt infrastruktuuriprojekti. Aktsiaturu hinnatase on äärmiselt atraktiivne, tegemist on regiooni madalaima hinnatulu (P/E) suhtega turuga. Ajalooliselt on olnud Tai majanduse korrelatsioon USA majandustsükliga äärmiselt madal, mis lisab kindlust. 11
Suurima osakaaluga ettevõtted portfellis Ettevõte Riik Sektor Osakaal OAO GAZPROM Venemaa Energia 5,76% China Mobile Hiina Telekommunikatsioon 5,42% PTT Tai Energia 3,80% Petroleo Brasileiro S.A. Brasiilia Energia 3,79% Vale R Doce Brasiilia Baasmaterjalid 3,13% China Life Insurance Hiina Finantsteenused 2,59% LUKOIL Venemaa Energia 2,60% PetroChina Co. Hiina Energia 2,50% Industrial and Commercial Bank of China Hiina Finantsteenused 2,21% PTT Exp & Prod Tai Kommunaalteenused 2,14% Bradesco Brasiilia Finantsteenused 2,05% China Construction Bank Corporation Hiina Finantsteenused 1,99% Sime Darby Malaisia Tööstus 1,69% Malayan Banking Malaisia Finantsteenused 1,33% IOI Corp Malaisia Tarbekaubad 1,29% 12
Võrdlus maailma indeksiga 275 250 225 200 175 150 125 100 75 02.04 08.04 02.05 08.05 02.06 08.06 02.07 08.07 02.08 Arenevate turgude portfell Maailma indeks Eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. 13
Lisainformatsioon Kai Kutsar, struktureeritud toodete müügijuht SEB Tel 665 7194 E-post kai.kutsar@seb.ee 14