2016 INSENERIBÜROO STRATUM Keila lõunarajooni liiklusanalüüs
1. Üldinformatsioon Käesolev liiklusuuring on läbi viidud hindamaks Harjumaal, Keila linna lõunarajooni arendustega lisanduva liikluskoormuse mõju lähipiirkonnale. Hinnatud on liiklusmahtude kasvu ning võimaliku juurdepääsuteede parameetreid tagamaks arendatavale piirkonnale vajalikku juurdepääsu. Joonis 1. Uuringuala skeem Käesoleva töö eesmärgiks on määrata võimalikud tänavavõrgule avalduvad liiklusmõjud Keila lõunarajoonis. Hinnatakse arendustega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, selle mõju ristmike läbilaskevõimele ning liiklusohutusele. Uusarenduste arvestuslikud mahud on järgmised: Jõe 57B 200 elamuühikut Jõepargis 46 elamuühikut Tuulateel 50 elamuühikut 1
2. Olemasolev olukord. Keila lõunapiirkond on valdavalt eramajade piirkond, kus Ülesõidu tänavalt vasakul ja paremal paiknevatel tänavatel on kehtestatud samaliigiliste tänavate liikluskord ning suurimaks lubatud piirkiiruseks on 30 km/h. Ülesõidu tänavalt paremale jääval alal jaotuvad elamuühikud tänavate mõjupiirkonna järgi nagu järgneval skeemil näidatud. Olemasolevate elamuühikute arv uuringualal. Ala puuduvad kergliiklusele eraldatud liikumisvõimalused. Raudtee ülekäigukohad on Keila jaamas ning Ülesõidu tänaval. 3. Liiklusloendus Loendused viidi läbi 2016. aasta 14. nädalal. Käsiloenduse käigus liigitati sõidukid järgmiselt: sõiduautod (SA) bussid (B) veoautod (VA) auto- ja sadulrongid (AR) Loendustulemused on järgmised: 2
3
4
5
4. Liiklusprognoos. 4.1 Lähtekohad. Liiklusmahtude prognoosimisel võetakse aluseks eelkõige planeeritud parkimiskohtade arv (mis lähtub kehtivast parkimisnormatiivist) ning maakasutuse funktsioonid, mis määravad eelkõige autoliikluse ööpäevase jaotuse. Keila erinevate arenduste liikluse prognoos on tehtud kogu detailplaneeringu ulatuses, mitte eraldi igale planeeritud kinnistule. Arvesse võeti, et rajatakse korterid ka noortele, eakatele, kelle esimeseks transpordiliigi eelistuseks ei ole isiklik sõiduauto vaid kasutada ühistransport: buss, rong jne. Detailplaneeringu rajatiste liiklusmõju arvestamisel lähtuti kogemustest varasematest samalaadsetest töödest ning arvestati liikluse genereerimist järgmiselt: Tabel 1 Arenduste parkimiskohad (EVS 843:2016) Planeering Maa sihtotstarve Kavandatud parkimiskohtade arv Jõe 57B Peamiselt elu 271 Jõepark Elu 60 Tuulatee Elu 55 Joonis 2 Uusarendused Jõe 57B planeeritavale alale on sõidukitega juurdepääs kavandatud Jõe tänavalt ja teine juurdepääs Tähe tänavalt Tähe tänava pikenduse kaudu. 6
Jõepargi arenduse põhiliseks juurdepääsuks saab olema Koidu tänav, Tuula tee ja Linnuse tee kaudu. Tuulatee arenduse põhilisteks juurdepääsudeks saavad olema Teaduse tänav ja Koidu tänav. Eelnevas ei ole arvestatud Tuula tee võimaliku tunneliga. Liikluse prognoosis on arvestatud maa sihtotstarbest tuleneva liikluse suunalisusega ööpäeva lõikes. Liikluse maht on arvutatud vastava sihtotstarbe parkimiskohtade arvust. Osakaalud on võetud OÜ Stratum erinevate uuringute andmebaasist, kus on andmed Tallinnale lähemal asuvate objektide kohta. Liikluse prognoosis oleme arvestanud 80% sõltuvusega sõiduauto transpordist, mis küll tõenäoliselt on perspektiivselt suundumas pigem rongiliikluse osa suurenemise suunas. Parkimiskohtade arv võetakse elamisfunktsiooniga alal aluseks hommikuse tipptunni arvutustes sellise arvestusega, et tipptunnil (ühe tunni jooksul) lahkub 40% sõidukeid parkimiskohtade üldarvust. Selles lähenduses on arvesse võetud ka parkimiskohtade 80-90% täituvust. Prognoosis ei ole arvestatud arenduspiirkondadest Tuula teele suunduvat võimalikku nõudlust ning kõik arenduste poolt genereeritavat autoliikumised on lisatud Ülesõidu tänava suunale. Jõe 57B arenduse alalt saame hommikusele tipptunnile 108 lisanduvat sõidukit, Jõepargi alalt 24 sõidukit ning Tuulatee alalt 22 sõidukit. Jõepargi alalt tänavavõrgule suunduvad sõidukid on prognoositud kõik kasutama Jõe tänavat, kuigi perspektiivis võib see tänavavõrgu muutudes ümberjaguneda (võimalik Keila lõunapoolne ümbersõit, Tuula tee tunnel). Tuulatee arenduse poolt genereeritav liiklus on jaotatud Teaduse ja Koidu tänavale. Jõe 57B arendusest lähtuva liiklusvoo hajutamine on vajalik, kuna peamine nõudlus on Ülesõidu tänava raudteeületuskoha kaudu Keila kesklinna jõudmine ja sealt edasise marsruudi jätkamine. Jõe tänav on selles piirkonnas kõige suurema liikluskoormusega, mistõttu oleks vajalik liikluskoormuse hajutamine ka Tähe tänavale. Tähe tänava pikenduse rajamine loob võimaluse hajutada liikluskoormust piirkonnas: Tähe, Koidu tänavale, Linnamäe teele. Samuti on Jõe tänaval rohkem piki tänavat liikuvaid kergliiklejaid. Kergliikluse osas toimub Tähe tänaval kergliiklejate liikumine Ülesõidu tee poolt Ohtu tee või Terko poolt Jõe ja Aiandi tänava kaudu raudteejaama. Kõnnitee rajamine Ülesõidu tee poolt Ohtu teeni suurendab tunduvalt kergliiklejate ohutust. Terko ja Linnamäe tee poolt tulijate tarbeks planeeritakse uut raudtee ületuskohta kergliiklejatele Kuuse Lõuna tänava vahelisel alal. Analüüsides detailplaneeringu liikluskorraldust arvestati, et genereeritavast mahust kandub Tähe tänavale ~30% sõidukeist (33 sõidukit) ja Jõe tänavale vastavalt 70% (75 sõidukit). Kui võrrelda lisanduvat liiklusvoogu, siis võib näha, et lisanduv voog on sama suur tänase päeva liikluskoormusega Jõe 57B detailplaneeringu realiseerumisel liiklusvoog kahekordistub. Jõepargi arenduse mõju on oma väiksema mahu tõttu tagasihoidlikum, kuid ka seal on lisanduv liiklusvoog (24 sõidukit) võrreldav olemasoleva liikluse loendustulemustes näidatud sõidukite arvule (28 sõidukit). Tuulatee arenduse mõju liikluskoormuse võrdsel jaotamisel Teaduse ja Koidu tänavate vahel oleks proportsionaalselt suurem Teaduse tänavale, kus loendusandmete põhjal on oluliselt väiksem liikluskoormus kui Koidu tänaval, mis on tänavakoridori laiuse tõttu ka liikluskoormuse vastuvõtmiseks sobivam. Arvutustes on mõlemale tänava hommikusele tipptunnile lisatud 11 sõidukit väljuvale suunale. Lisaks väljuvale liiklusele oleme lisanud hommikusele tipptunnile ka arendusaladele sisenevat liiklust (viiakse laps kooli, lasteaeda ja tullakse koju tagasi), kuid selle osatähtsus on väiksem. 7
Liiklussagedused Ülesõidu-Jõe, Ülesõidu-Tähe ja Ülesõidu-Koidu ristmikel detailplaneeringute realiseerumisel: 8
9
10
5. Läbilaskvusarvutused Arenduste realiseerumisel tekkiva olukorra hindamiseks Ülesõidu tänava ristmike viidi läbi läbilaskvusarvutused. Läbilaskvusarvutused on tehtud vastavalt TTÜ poolt väljatöötatud Ristmike läbilaskvuse arvutamise metoodilisele juhendile. 5.1 Peatee-kõrvaltee Foorjuhtimiseta ristmikul määratakse teenindustase sõidukite keskmise ooteaja alusel. Hindamaks arenduste mõju linna Ülesõidu tänava enamkoormatud ristmikul (Ülesõidu Jõe), kuhu prognoositi liiklusvoo suurenemist, määrati alustuseks teenindustasemed konfliktuvate manöövrite kaupa olemasoleva liikluskoormuse põhjal, võtteks aluseks liiklusloenduse andmed. Suundade kirjeldus: 11
Hommikune tipptund Ülesõidu Jõe ristmikul Kõrvalsuunad Teenindustase 7 A 8 A 9 A 10 A 11 A 12 A Peatee vasakpöörded 1 A 4 A Õhtune tipptund Ülesõidu Jõe ristmikul Kõrvalsuunad Teenindustase 7 A 8 A 9 A 10 C 11 A 12 A Peatee vasakpöörded 1 A 4 A 12
Detailplaneeringute realiseerumisel lisanduva liikluskoormusega on ristmiku teenindustase järgmine: Hommikune tipptund Ülesõidu Jõe ristmikul (koos arendustega) Kõrvalsuunad Teenindustase 7 A 8 A 9 A 10 C 11 A 12 A Peatee vasakpöörded 1 A 4 A Õhtune tipptund Ülesõidu Jõe ristmikul (koos arendustega) Kõrvalsuunad Teenindustase 7 B 8 A 9 A 10 C 11 A 12 A Peatee vasakpöörded 1 A 4 A Arvutustulemustest on näha, et Ülesõidu-Jõe tn ristmiku teenindustase vasakpöördemanöövril Jõe tn Ülesõidu tn kesklinna suunale langeb tasemelt A tasemele C. Ristmike projekteerimise lähtepunktides on öeldud, et ristmik ei tohi langeda teenindustasemelt allapoole kui D, järelikult rahuldab olemasolev ristmik ka suurenenud liikluskoormuse korral läbilaskvuse vajadusi. Kui käesolevates arvutustes kasutatud liikluskoormust on võimalik hajutada selliselt, et Jõe tänava koormus langeks ~50 sõidukit tunnis, siis saavutataks ka seal teenindustase B. Vastavalt EVS 843:2016 on teenindustasemete kirjeldus järgmine: 13
5.2 Foorjuhtimisega Foorjuhtimisega on võimalik küll reguleerida Jõe-Õlesõidu ristmikku, kuid vaadates läbilaskvuse kasutustegureid (Z), siis on näha, et ka tipptunnil on läbilaskvusvaru veel küllaltki suur ning vaatamata sellele ei tõuse teenindustase kõrgemale kui tase B. See on tingitud foori segavast mõjust, mis tõstab ooteaega ka sel juhul, kui pole midagi reguleerida (mõned autod kõrvalsuundadelt). Fooritsükli pikkuse lühendamisega (lühemad rohelised) muutuks aga taktidevaheline kaitseaeg ebamõistlikult pikaks. Foorjuhtimise teeks keerulisemaks ka raudteeülesõidukoha lähedus, mis nõukas tehniliste erimeetmete rakendamist välistamaks fooriristmikul peatuvate sõidukite järjekorra jäämist raudteeülesõidukohale. Eelpoolnimetatud kaalutlustel ei soovita ristmikku juhtida fooridega. Hommikune tipptund RISTMIK: Ülesõidu - Jõe PROG: HTT DP 60 SUUND INTENS. Rajakoef. q g val S Z d(sek/a) Teenindus- järjekord tase red.autot 1,2,3 Ülesõidu linna sisenev vop 307 1 2,1 23 660 0,47 12,5 B 3 4,5,6 Ülesõidu linnast väljuv vop 183 1 2,2 23 632 0,29 11,6 B 2 7,8,9 Jõe tn (pargipoolne) vop 53 1 2,4 23 585 0,09 10,7 B 1 10,11,12 Jõe tn vop 136 1 3 23 480 0,28 11,5 B 1 Õhtune tipptund RISTMIK: Ülesõidu - Jõe PROG: ÕTT DP 60 SUUND INTENS. Rajakoef. q g val S Z d(sek/a) Teenindus- järjekord tase red.autot 1,2,3 Ülesõidu linna sisenev vop 192 1 2,1 23 660 0,29 11,6 B 2 4,5,6 Ülesõidu linnast väljuv vop 423 1 2,2 23 632 0,67 13,8 B 4 7,8,9 Jõe tn (pargipoolne) vop 19 1 2,4 23 585 0,03 10,4 B 0 10,11,12 Jõe tn vop 96 1 3 23 480 0,20 11,1 B 1 14
5.3 Ringristmik Ringristmiku võimalik paigutus Jõe-Ülesõidu ristmikul. Hommikune tipptund 15
Õhtune tipptund Ringristmik suudab rahuldada väga suure varuga (maksimaalne läbilaskvuse kasutustegur z=0,31) planeeritavad liiklusmahud. Ringristmikul ei suurene ka sõidukite ooteajad kuna see ristmikutüüp on isereguleeruv. Skeemil on näidatud võimalikud välisringi diameetrid d=20m (Haapsalu mnt nö Rõõmu ring) ja d=30 m (Keskväljaku ringid). Oluline on tagada teenindava raskeliikluse (buss, prügiveok) vüimalus läbida ristmikku. Skeemil on näidatud 12 m sõiduki pöörderaadiused. 6. Keila lõunarajooni liikumise seosed 6.1 Autoliiklus Analüüsides liikluse seoseid Keila põhja ja lõuna linnaosade vahel selgus, et vähemalt 40% Ülesõidu tänavalt (olemasolevas olukorras ainuke ühendustee põhja- ja lõunaosa vahel) raudteed ületavatest sõidukitest on esmase linnasisese sihtkohaga (kool, lasteaed, töökoht) ja 60% sõidukijuhtidel on sihtkoht Keilast väljas. See tähendab, et linnast väljuvate sõidukite osa on veelgi suurem, kuna peale kooli ja lasteaeda suundutakse sageli Keila linnast väljaspool asuvasse töökohta. Hinnanguliselt ~40% Ülesõidu tänava liiklusest on pärit Keila linnast väljastpoolt (Tuula tee ). Ringtee tänaval on oluline osa Tähe, Koidu ja Eha tänavate liikluskoormuse hajutamiseks. Tänasel päeval kasutab enamus tööstuspiirkonda suunduvatest sõidukitest just neid tänavaid. Andmaks Keila lõunarajooni tööstuspiirkonnale arenemisvõimalust on eluliselt vajalik Keila lõunapoolse ümbersõidu rajamine, mis algaks põhimaanteelt nr 11, ristuks eritasandiliselt raudteega, ületaks Keila jõe ja jõuaks välja Ringtee tänavani. Pikemas perspektiivis oleks mõistlik pikendada ümbersõitu (reaalselt saaks siis alles rääkida ümbersõidust) ka tugimaanteeni nr 17, selleks on vaja rajada veel üks raudteeületuskoht. Ringtee tänav peab rahuldama veotänava funktsiooni rahuldava lahenduse kavandamist. Võimalik lõunapoolne ümbersõit annaks ka arendustele Jõe 57B ja Jõepargi võimaluse ilma Keila kesklinna ning raudteeületuskohta ületamata jõuda maanteevõrgule. Peale tööstuspiirkonna teenindamise kasutaksid rajatavat möödasõitu ka tänasel päeval Keilat transiidina läbivad sõidukid, mis lähenevad Tuula teelt (Ääsmäe, Haapsalu suunalt), mis omakorda 16
vähendaks liikluskoormust Ülesõidu tänaval ning leevendaks liikluskoormuse olukorda, mida põhjustab uute arenduste rajamine. Arvestades nende asjaoludega ei pea põhjendatuks Tuula tee pikendusele eritasandilise raudteeriste rajamist mootorsõidukitele. Pigem võib sellel olla ebasoovitav mõju, kuna selle ühenduse rajamisel suureneks transiitfunktsiooniga liikluskoormus elutänavatel (Koidu, Teaduse, Jõe, Tuula tee ja selle vahetus läheduses asuv skatepark) ning tekkiv liiklusvoog jõuaks välja Tallinna maanteeni, mille liikluskoormus on peale Luha tn-paldiski mnt (põhimaantee 8) rekonstrueerimist oluliselt vähenenud ning saavutanud sellega ka tänava ristlõikele sobiliku funktsioon. Keila linna mõistes on magistraalfunktsiooniga nõudlust rahuldamas selleks otstarbeks sobiliku ristlõikega Luha tänav. Võimalik Tuula tee eritasandiline raudteeriste aitaks küll paremini teenindada rajatavaid Jõepargi ja Tuulatee arenduste poolt genereeritavat liiklust, kuid negatiivseks tuleb lugeda transiitliikluse kandumist sel juhul Tuula teele ning põhjapool raudteed selleks täiesti mittesobivale Kalda tänavale ning sealtkaudu Tallinna maanteele. Arvestades läbilaskvusarvutustes näidatud reservi Ülesõidu tänava ristmikel (põhiliselt Jõe-Ülesõidu) ning ka tunneli vajaliku kõrgusgabariidi tagamiseks vajalike kallete rajamist (tõsi, reljeef toetab tunneli rajamist, kuid teatud kalded on siiski vajalikud), siis peab arvamuse koostaja sellist investeeringut mootorsõidukite liiklusevõimaluste kavandamisel ebaotstarbekaks. Keila linnatänavate funktsioone analüüsides on selgelt näha transiitfunktsiooni kandjateks Ülesõidu tänav ja Luha tänav, aga kindlasti mitte Kalda tänav ega ka alternatiivvõimalusena Tuula tee ning Keskväljaku kaudu Tallinna maanteele. 17
Kalda tänav Luha tänav Võrdlus transiitfunktsiooniks (ka linnaosadevahelise) sobivate tänavate osas Kergliiklejatele mõeldud tunnel oleks aga ohutuse parendamiseks igati õigustatud ning langeks kokku ka kavandatava jõepromenaadi kontseptsiooniga. 18
6.2 Raudtee ülekäigukohad Raudtee ülekäigukohad (olemasolev sinine; võimalik rajatav roheline) Tänasel päeval on Keila linnas kolm raudtee ülekäigukohta (skeemil rohelised), kuid Keila läänepoolse osa arenedes on tekkinud vajadus ka sealkandis leida võimalusi ohutuks raudtee ületuseks jalakäija või jalgratturina. Kaaluti kahte varianti uue ülekäigukoha rajamiseks Männiku tn pikendusele ja Kuuse tn pikendusele. Kuuse tn pikenduse kasuks räägib lühim ühendus Rõõmu kaubamaja ja ka terviseradade vahel, samas on Männiku tn pikendusele rajatav raudtee ülekäigukoht oluline kooli ja ka lauluväljaku suunal liikumisel. Mõlemail variandil on Haapsalu maanteele jõudes olemas tõstetud ja valgustatud ülekäigurada. Antud töö mahus jõuti arvamusele, et eelistada võiks Kuuse ja Lõuna tn vahelisele alale rajatavat ülekäigukohta. Raudtee ülekäigukoht peab olema rajatud vastavuses MKM määrusele nr 96 Raudteeülesõidu ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendi kohaselt. 6.3 Ettepanekud juurdepääsuteede liikluslahenduse ja ohutuse osas. Juurdepääsutee võimalikud parameetrid. Keila lõunarajooni tänavate näol on tegemist kõrvaltänava funktsiooniga. Vastavalt EVS 843:2016 on kõrvaltänav mittekeskne, elamuala tänav (juurdepääs), mis võib olla ühenduses kohaliku jaotustänavaga. Kõrvaltänaval on oluline sotsiaalne roll, ta on tihti planeerimisühiku ainus avalik koht. Tipptunnil peaks mootorsõidukite liiklussagedus soovitatavalt jääma alla 100 a/h. Lisanduva arenduse poolt genereeritav liiklus tõstab Jõe tänaval liiklussageduse EVS 843:2016 soovitustest kõrgemale tasemele, mille tõttu on vajalik mõjutada liikluse hajumist Jõe tänavalt teistele paralleelsetele tänavatele. Õhtusel tipptunnil on juba olemasolevas olukorras Jõe tänava liiklussagedus ristlõikes 144 sõidukit ning prognoositavalt tõuseb 248 sõidukini. Tähe tänaval on liiklussagedus 51 sõidukit ja prognoositav liiklussagedus 80 sõidukit. Kui suudetakse aga liiklus hajutada rohkem teistele tänavatele (seda toetab ka Ringtee tänava remont), siis jääks liikluskoormuse tase aktsepteeritavale tasemele. Ka Jõe tänava rajatav kõnnitee parandab liikluskoormuse kasvust tingitud liiklusohu vähenemist. 19
Liikluse hajutamine Vältimaks Jõe tn liikluskoormuse tõusmist üle kriitilise piiri on oluline liikluse hajutamine arendusalalt ka Tähe, Koidu, Linnamäe ja Ringtee tänavale. Selleks tarbeks on planeeringus ettenähtud Tähe tänava pikendus Jõe tänavani. Linnamäe tee ja Tähe tänava ristmik tuleb rekonstrueerida. Kõige sobivam on rajada ringristmik, mida toetab ka antud asukohas olemasolev lahendus. Liikluse hajumine Jõe ja Tähe tn vahel hakkab tõenäoliselt toimuma isereguleerumise teel. Käesolevas töös läbiviidud arvutuste kohaselt tekib pikem ootejärjekord Jõe tänavale Ülesõidu tn ristmikul, kes enamikus soovivad pöörata vasakule. Hommikuselt tipptunil esineb küllaltki sageli raudteeülesõidukoha sulgemist, mis omakorda tekitab sõidukite järjekorra Ülesõidu tänavale. Lisandub ka Jõepargi arenduse poolt piki Jõe tänavat ristmikule lähenev liiklusvoog, mis summarselt tekitab Ülesõidu-Jõe tänava ristmikule lõunarajooni kõige pingelisema liiklusolukorra. Lisandub veel ka nõuetele mittevastav nähtavuskolmnurk Jõe tänava harult Ülesõidu tänavale. Tähe tänava kasutamise negatiivse aspektina peab välja tooma kitsama tänavakoridori võrreldes Jõe tänavaga (lõiguti küll erinev). Jõe 57B arendus, soovitus ringristmiku rajamiseks Tähe tn ja Linnamäe tänava ristmikule. Kavandatavaid planeeringuid teenindaval juurdepääsuteel tuleb füüsiliste meetmetega tagada sõidukite liikumiskiirus mitte enam kui 30 km/h, mis tagaks kergliiklejate ohutuse jagatud ruumi tingimustes. Selleks sobivad näiteks nn poolsulgemised (ainult üks sõiduk pääseb korraga läbi), tõstetud pinnad jms. Täpsemad lahendused määratakse kindlaks tehnilise projekti käigus. 20
Selgelt tuleb eristada elutänavad, kus peamiseks on liikumine oma kodumaja juurde ja veotänavad, mis teenindavad Tööstuse tn - Linnamäe tee tööstuspiirkonda. Tänasel päeval on piisavalt palju märgata Koidu tänava kasutamist nimetatud piirkonda juurdepääsuks. Seda probleemi aitaks lahendada Ringtee tänava sõidutingimuste parandamine (teekatte remont) ja pikemas perspektiivis ka Tallinna ringteelt algava Keila lõunapoolse ümbersõidu loomine. Liiklusohutus ja -korraldus Liiklusõnnetused 2011-2016 Liiklusõnnetuste statistika näitab, et viimase 5 aasta jooksul ei ole Keila lõunarajoonis toimnud inimvigastatutega liiklusõnnetust. Varakahjuga õnnetusi on olnud samal ajal hulgaliselt. Rohkem kui üks liiklusõnnetus viimase 5 aasta jooksul on toimunud Koidu-Ülesõidu (suurim asjakahju 5726 ), Koidu-Ohtu tee, Jõe-Ülesõidu, Linnamäe tee-koidu ja Tähe-Ohtu tee ristmikul. Neist ohtlikumad on Koidu-Ülesõidu, Jõe-Ülesõidu ja Koidu-Ohtu. Suurimateks liiklusohutusprobleemideks lõunarajoonis on ristmike nähtavusprobleemid, kergliiklejatel puuduvad mootorsõidukitest eraldatud liikumistsoon ning tänavate funktsioonile (kõrvaltänav, piirkiirus 30 km/h) vastava sõidukite liikumiskiiruste ohjamine. EVS 843:2016 Linnatänavad Samaliigiliste teede ristmiku kavandamisel, kus sõidueesõigus on määratud paremakäereegli põhimõttel, tuleb tagada võrdsete haaradega nähtavuskolmnurk, mille haarade pikkus peab olema uue ristmiku korral vähemalt kaheksa meetrit. Kui nähtavuskolmnurga haarade pikkused jäävad vahemikku kolm kuni kaheksa meetrit, tuleb ristmik kavandada tõstetud pinnana. Rakendusjuhis Olemasolevate ristmike rekonstrueerimisel, kus kaheksa meetri pikkuste haaradega nähtavuskolmnurka ei ole võimalik tagada, on soovitatav kavandada samuti tõstetud 21
ristmik, kuid kui sellest loobumine on põhjendatud, tuleks ristmikuala märgistada ja selliselt valgustada, et ristmikuala on piisavalt kaugelt tajutav. Analoogilist lahendust on vajalik kasutada kõikjal, kuhu kavandatakse võrdkülgsete teede lõikumisala. Tõstetud ristmike rajamise ettepanek on kirjas 2007. aastal läbi viidud liiklusuuringus. Käesolevas töös esitame näitliku variandi lähema perspektiivi võimalustest ristmike tähistamisel eristamaks ristmikku juurdepääsust. Kuid pikemas perspektiivis on ohutu liikluskeskkonna tagamiseks vajalik siiski tõstetud ristmike rajamine Keila lõunarajooni elutänavate ristmikele. Selline ettepanek hõlmaks tervet elamute ala välja arvatud Ülesõidu tn, Linnamäe tn, Ringtee tn. Vajalik nähtavus Tähe-Ohtu tee ristmikul Ettepanek teemärgise 971a kasutamiseks samaliigiliste teede ristmikuala esiletoomiseks. Märgis kantakse sõiduteede lõikumisala keskele või enne seda (soovitatav variant) 22
Ettepanek teemärgise 971a ja liiklusmärgi 687 Märgiposti tähis kasutamiseks samaliigiliste teede ristmikuala esiletoomiseks. Liiklusmärki 687 võidakse kasutada iseseisvalt ristmike esiletoomiseks, kui esineb orienteerumisraskusi (EVS613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine) Nõuetekohased nähtavuskolmnurgad Ülesõidu tänava ristmikel Ülesõidu-Jõe Ülesõidu-Tähe-Teaduse 23
Ülesõidu-Koidu Ülesõidu - Eha 7. Kokkuvõte Vajalikud tegevused planeeringute realiseerumisel genereeritava liikluskoormuse mõjude vähendamiseks: Võimalik nähtavuse parendamine ristmikel peamiselt haljastuse kärpimise teel, kuid ka planeeringute tingimustesse peab sisse kirjutama ristmike nähtavuskolmnurka jäävate tarindite (aed) kõrgused, läbipaistvus jne. Tõstetud ristmike rajamine ja märgistuse paigaldamine. Kaaluda võimaliku ringristmiku rajamist Ülesõidu Jõe ja/või Ülesõidu Koidu ristmikule. Detailplaneeringus kavandatud liiklusmahuga rahuldab Jõe tänavalt Ülesõidu teele vasakpöördemanöövri läbilaskvus niigi teenindustaseme C nõudeid. Planeeritava maksimaalse liikluskoormuse saavutamine võtab aega orienteeruvalt 4-6 aastat. Koormus kasvab majade rajamise käigus maksimaalselt 30 sõidukit aastas. 24
Margus Nigol Tarmo Sulger Inseneribüroo Stratum 31.05.2016 25