PERSONALIJUHTIMISE KONVERENTS 2011 7.-8. aprillil 2011 TARTUS, DORPATI KONVERENTSIKESKUSES
I päev, 7. aprill 201 10:00-10:30 10.30-10.40 Registreerumine Konverentsi avasõnad 10:40-12:10 Leonardo Sforza Aon Hewitt, Euroopa Liidu suhete ja Euroopa uuringute üksuse juht Kuidas saab personalijuht mõjutada töötajate produktiivsust ja ettevõtte äritulemusi? Avaettekandes räägib Leonardo Sforza personalijuhtimise ja organisatsiooni produktiivsuse vahelistest seostest. Ta tutvustab üle-euroopalise uuringu tulemusi, mille raames analüüsiti ettevõtete praktikaid ja võimalusi suurendada personalijuhtimise panust ettevõtte tulemuslikkusesse. Oma ettekandes keskendub Leonardo järgmistele küsimustele: o Milline on hetkel Euroopa majanduskeskkond ning milline on tulevikuväljavaade? o Millised on tänased ja tuleviku sotsiaalsed suunad ning majandustrendid tööhõive, SKP ja produktiivsuse osas? o Millistes valdkondades mõjutab personalijuhtimine äritulemusi enim ning kuidas on võimalik seda mõju suurendada? o Kuidas mõista produktiivsust personalijuhtimise vaatenurgast? o Millised on personalivaldkonna võtmeprioriteedid tulevikuks? o Kuidas saab personalijuht mõõta oma töö efektiivsust ning panustada selle kasvu? o Kuidas saab personalijuht aidata kaasa produktiivsuse suurendamisele organisatsioonis? o Mis valdkonnas peab personalijuht senisest paremat tööd tegema? Leonardo Sforza juhib AON Hewitt`is Euroopa Liidu suhete ja Euroopa uuringute üksust. Tal on enam kui 20-aastane kogemus Euroopa sotsiaalsete ja majandustrendide ning EL-i poliitikate analüüsimisel ja hindamisel. Ta on European Club for Human Resources Scientific Committee esimees ja teeb tihedat koostööd teiste Euroopa sama valdkonna ekspertidega. Leonardot peetakse mõjukaks arvamusliidriks Euroopa Liidu inimressursi juhtimisega seotud regulatsioonide ja poliitikate vallas. Ta on sage kõneleja ja oodatud diskussioonipartner personalijuhtimise ja Euroopa Liidu poliitika arengute teemal rahvusvahelistel foorumitel nii Euroopas, USA-s kui Hiinas. 12.10-13.10 Lõuna 13.10-14.40 Raul Eamets, PhD. Tartu Ülikooli majandusteaduskond, rahvamajanduse instituudi juhataja, professor Kuidas läheb Eesti majandusel, millised on tööjõuturu arengud ning mis toimub tööviljakusega Eestis? Eestimaalasest räägitakse ikka kui töökast ja püüdlikust inimesest, kes on kohusetundlik ja puhkab vähe. Samas moodustab meie tööviljakus aga ainult 64,5% Euroopa Liidu keskmisest. Millest see tuleneb? Kas me töötame aeglasemalt või on meie oskused puudulikud? Milles peitub teiste riikide edu? Raul Eamets keskendub ettekandes järgmistele küsimustele: o Tööjõu tootlikkus - mis see on ja milles väljendub? o Mis on Eesti tootlikkuse mahajäämuse põhjused? o Kuidas peegeldub madal/kõrge tööviljakus tööjõu sellistes näitajates nagu tööjõukulud, ületunnid, pühendumus? o Kuidas mõjutab madal/kõrge tootlikkus tööjõuturgu? o Mida saab riigi ja organisatsiooni tasemel teha tööviljakuse suurendamiseks? Lisaks räägib Raul sellest, kuidas läheb Eesti majandusel - kus me oleme täna ja kuhu oleme teel. Samuti annab ta ülevaate tööjõuturu arengutest ja hariduse ning tööjõuturu seostest. Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets kaitses aastal 1993. Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistrikraadi ning 2001. aastast on professor Eamets filosoofiadoktor majandusteaduses. Hetkel on Raul hõivatud Eesti kõrgkoolide 2009. aasta vilistlaste uuringuga, mis uurib, kuidas tänased kõrgkoolilõpetajad tulevad toime tööturul. Antud uurimuse tulemusi tutvustatakse ka konverentsil. 14.40-15.10 Paus
15.10-16.40 Heli Aru Haridus- ja Teadusministeerium, nõunik Paralleelsessioon: Töötoad Kas ja kuidas saab haridussüsteem kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas? Töötoas arutletakse selle üle, kas ja kuidas saab haridussüsteem kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas. Osalejad saavad ülevaate nii Eestis kui mujal läbiviidud uuringute tulemustest, mis käsitlevad haridussüsteemi eri osade toimimist ja kvaliteeti. Töötoas diskuteerime selle üle: o Kas Eestis on tegu inimeste üle- või alaharituse probleemiga? o Kuidas kujuneb riiklik koolitustellimus kutse- ja kõrghariduse tasemel ning kuidas saavad tööandjate esindajad osaleda hariduspoliitiliste otsuste kujundamisel? o Millised on kutse- ja kõrghariduspoliitika lähiaastate tegevussuunad? Arutelus käsitletakse konkreetseid näiteid ettevõtete ja kõrgkoolide omavahelisest koostööst. Heli Aru töötab Haridus- ja Teadusministeeriumis kõrghariduse ja tööturu nõunikuna. Lisaks igapäevatööle osaleb Heli Bologna jätkurühmas informatsiooni ja turundusvõrgustiku kaasesimehena. 2005. kuni 2007. aastani on ta osalenud eksperdina Euroopa Nõukogu missioonides Armeenias, Gruusias ja Moldaavias. Ta on omandanud magistrikraadi Syracuse Ülikoolis avaliku halduse erialal ning bakalaureusekraadi sotsioloogia erialal Tartu Ülikoolis. Maarja Mändmaa Hoolekandeteenused AS, juhatuse esimees Janika Leoste Lastekas.ee juht ja arendaja Kirsti Nurmela Poliitikauuringute Keskus Praxis, töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Paindlik töö - kas võimalus töö efektiivsemaks korraldamiseks? Töötoas saab ülevaate paindlike töövormide kasutamisvõimalustest, kaugtöö rakendamise kogemustest ja paindliku ajakasutuse juhtimisest. Räägime sellest, milliseid paindlikke töövorme esineb ning milleks need head on, samuti tutvume valdkonnas tehtud uuringutega. Töötoa teine osa keskendub praktilisele kogemusele paindlike töövormide rakendamisel. Käsitleme järgmisi küsimusi: o Miks kaugtööd üldse rakendada? o Kas kaugtöö on kogu organisatsiooni ulatuses üldse võimalik? o Millised on eelised ja võimalused? o Kuidas mõjutab kaugtöö töö efektiivsust? o Millised on võimalikud ohud? o Kas ja milliseid muutusi toob kaugtöö rakendamine endaga kaasa personalijuhtimises? Oma kogemusi jagavad Lastekas.ee juht Janika Leoste ning AS-i Hoolekandeteenused juht Maarja Mändmaa. Maarja Mändmaa on alates 2007. aastast AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees, teeb ise kaugtööd, samuti osa ettevõtte töötajatest. Aastatel 2002-2007 töötas Sotsiaalministeeriumi kantslerina, enne seda avalikus sektoris keskastme juhina. Maarja kuulub alates 2009. aastast Teeme Ära! Minu Eesti nõukotta, aastal 2010. kuulus ta Arengufondi Eesti tulevikustrateegia riigivalitsemise ekspertrühma. Hariduse on omandanud Riigikaitse Akadeemias korrektsiooni erialal. Janika Leoste on alates 2005. aastast laste internetiportaali juht ja arendaja, kes teeb kogu oma meeskonnaga tööd kaugtööna. Aastatel 2001-2004 töötas majandustarkvarafirmas internetipõhise kaugtöötajatel põhineva kõnekeskuse ja IVR rakenduse sisseviimisega klienditeeninduses, enne olnud erinevate majandustarkvarafirmade juht. Janika teeb koostööd ka Eesti Kaugtöö Ühinguga. Hariduse on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis ökonomistina. Kirsti Nurmela on Poliitikauuringute Keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik. Kirsti on omandanud sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis sotsioloogia erialal, hiljem samas ka sotsiaalteaduste magistrikraadi riigiteaduste erialal. Praxises töötades on Kirsti kokku puutunud mitmete analüüsidega, mis on puudutanud töö korraldust ning muuhulgas ka paindlike töövormide kasutamist Eesti ettevõtetes. Praxis osales ka 2007. aastal lõppenud Eesti Tööandjate Keskliidu poolt juhitud projektis "Choices & Balance: paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel". Maria Kütt Elion Ettevõtted, Human Resources Development Manager Kuidas tööjõudu tootlikumalt rakendada? Selles töötoas saad ülevaate Euroopa ja maailma trendidest tööturul. Euroopa konkureerib juba täna kvalifitseeritud tööjõu pärast Aasia riikide ja USAga - kuidas leida järjest tugevnevas konkuretsis häid töötajaid? Kuulame praktilist talendijahi kogemust ning võtame lõpetuseks kokku Eesti väljakutsed tööjõuturul järgmise 10 aasta perspektiivis. Töötuba juhib Katrin Höövelson, Riigikantselei strateegiabüroo nõunik, 2007-2009 Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi programmijuht, 2004-2007 Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja. Alates 2001. aastast olnud tihedalt seotud tööturu arengu küsimustega nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Olnud Eesti esindaja Euroopa Liidu tööhõive komitees ning osalenud Euroopa 2020 strateegia tööhõive osa ettevalmistava töögrupi töös. Lõpetanud Tartu Ülikooli ja Eesti Diplomaatide Kooli. Hiljuti omandatud magistrikraad Brüsseli Vabas Ülikoolis (Vrije Universiteit Brussel) Euroopa majandusintegratsiooni valdkonnas.
16.40-17.10 17.10-17.55 Mati Alaver Eesti Suusakoondise peatreener Paus Kuidas saada heast suurepäraseks? Päeva lõpus saame kuulda spordimaailma tipptreeneri Mati Alaveri mõtteid sellest, millised lihtsad juhtimistõed on viinud tema meeskonna suusamaailma tippu. Kuidas ta on oma meeskonna liikmeid motiveerinud, nende tegevust eesmärgistanud ja seeläbi nad võitudeni viinud. Intervjuu Matiga loob võimaluse ennast juhina kõrvalt vaadata ja on inspiratsiooniks suurepäraseks juhiks saamisel. 17.55-18.10 Konkursi Parim Potentsiaal Personalijuhtimises autasustamine Eelmise aasta oktoobrikuus valis auväärne akadeemikutest ja praktikutest koosnev zhürii üheksa konkursile esitatud personalijuhtimise teemalise magistritöö seast välja 3 finalisti, mille autoreid konverentsil tunnustame. 2011. aasta kevadhooajal saab finalistide töödega lähemalt tutvuda PARE Akadeemiliste klubide sarja raames ning kokkuvõtete vahendusel PARE kodulehel. 20:00 Konverentsi pidu: õhtusöök ja networking Tartu Ülikooli kohvikus. Õhtut on võimalik jätkata ööklubis AHI
II päev, 8. aprill 2011 09:30-10:30 Mårten Skjostad Gjensidige Kindlustus, personalijuht How HR will deliver on the CEOs demands? Gjensidige on pika ajaloo ning traditsioonidega Norra kindlustusettevõte. Olukorras, kus turg ja kliendikäitumine on kiires muutumises, on otsustatud muuta ka organisatsiooni strateegiat. Kohalikust ettevõttest on tegevjuhi eestvedamisel saanud rahvusvaheline organisatsioon, mille konkurentsieelisena nähakse kliendile pühendumust. Uus strateegia eeldab töötajatelt uusi kompetentse. Marten keskendub oma ettekandes järgmistele küsimustele: o Kuidas personalijuht saab vastata tegevjuhi ootustele? o Kuidas selgitada personalijuhtimise strateegilisi küsimusi tippjuhtkonnale? o Kuidas tagab personaliosakond oma valdkonna tegevuste vastavuse organisatsiooni visioonile ja strateegiale? o Kuidas muuta strateegilised küsimused praktiliseks personalijuhtimiseks? o Mida on personalitöötajad teinud selleks, et suunata oma töö fookus ärilisele eesmärgile? o Milliseid tulemusi on Gjensidige personaliosakond saavutanud? Ettekanne toob kuulajateni Gjensidige personaliosakonna väljakutsed ja õnnestumised ning jagab ideid ja praktilisi nõuandeid, mida kuulaja oma organisatsioonis rakendada saab. Mårten Skjostad on Gjensidige Kindlustuse personalijuht. Tema peamiseks eesmärgiks on ehitada ärile orienteeritud ja ärivajadusele vastav personalistrateegia. Varem on ta töötanud konsultandina Accentures ja TietoEnatoris. Marten omab magistrikraadi ärijuhtimises. 10:30-11:30 Jussi Kulla doktorant Kuidas juhiks tegelikult saadakse ning mida nende arendamine organisatsioonilt eeldab? Jussi Kulla interviewed 20 CEO's from the 50 biggest companies in Finland for his dissertation in the summer 2009. The discussions focused on CEO development and their management / leadership experiences. In his presentation Jussi Kulla will first introduce some of the key results. Then he will discuss them from HR viewpoint and translate them into requirements for HR. 11:30-12:30 Lõuna 12:30-13:30 Andreas Laane Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, korporatiivpanganduse juht Paralleelsessioon: Töötoad Kuidas Nordea pank Eestis majanduslanguse ajal coachingu abil heast suurepäraseks kasvas? Selles töötoas kuuled Nordea panga praktilist kogemust coaching-kultuuri loomisel ja seeläbi suurepäraste majandustulemuste saavutamisel. Nordea panga korporatiivpanganduse juht Andreas Laane räägib sellest: o Miks Nordeas coachingut kasutatakse? o Kuidas Nordeas coaching-kultuuri loodi? o Kuidas coaching juhtide igapäevategevustes väljendub? o Milline on olnud coachingu mõju äritulemustele ja organisatsiooni sisekliimale? o Miks coaching esialgu juhtidele nii hirmutav tundub? o Mida on Nordea meeskond kõigest sellest õppinud ja kuhu soovitakse edasi liikuda? Andreas Laane on Nordea Pank Eesti korporatiivpanganduse juht ja juhatuse liige. Tal on pikaajaline panganduskogemus lisaks Nordeale selle eelkäijast Merita pangast, SEBst ja Põhjamaade Investeerimispangast. Andreas on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi ärijuhtimises Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis.
Mirka Straathof Hay Group, Kesk-ja Ida-Euroopa Tasusüsteemi Infokeskuse piirkonnajuht Dr. Neda Songinaite Hay Group, Baltikumi juht Kuidas saab personalijuht juhile abiks olla ning muuta tasusüsteemi efektiivsemaks? Olukorras, kus iga euro on loetud, tekib küsimus, kuidas saada investeeringust rohkem tulu. Hay Group`i ettekanne annab ülevaate sellest, kuidas luua tasusüsteemidele lisandväärtus, mis tugineb keskastmejuhi ja töötaja vahelisel suhtel. Hay Group`i uurimuse kohaselt ei ole 60%-il juhtudest keskastmejuhid pädevad tasusüsteemi kommunikeerimisel töötajatele. Mirka Straathof ja Dr. Neda Songinaite keskenduvad oma ettekandes keskastmejuhi rolli määravale tähtsusele tasusüsteemi töötajateni viimisel ning sellele, kuidas personalijuht saab seda protsessi omalt poolt toetada. Dr. Neda Songinaite liitus Hay Group`iga 11 aastat tagasi ja on oluliselt kaasa aidanud Hay Group`i arengule Venemaal, Ukrainas ja teistes Ida-Eurooa riikides. Enne Hay Group'iga liitumist töötas ta Leedu suures jaekaubandusettevõttes personalijuhina. Neda omab doktorikraadi sotsioloogias ning magistrikraadi ärijuhtimises. Mirka Straathof juhib Hay Group`i Tasusüsteemi Infokeskust Kesk- ja Ida-Euroopas. Ta vastutab selle eest, et regiooni kliendid oleksid varustatud täpse ja ajakohase informatsiooni ja analüüsiga tasusüsteemide teemal. Mirka omab cum laude magistrikraadi rahvusvahelises juhtimises Maastrichti Ülikoolist. Mårten Skjostad Gjensidige Kindlustus, personalijuht Töötuba toimub üks kord Gjensidige akadeemia - kellele ja milleks? I2010. aastal sai Gjensidige Norra personalijuhtide erialaliidu HR Norge poolt välja antava parima personaliprojekti tiitli. Tunnustati Gjensidige Akadeemia süsteemset ja terviklikku lähenemist töötajate kompetentside arendamisel. Töötoas saavad osalejad teada, kuidas lähtuvalt organisatsiooni strateegiast töötajaid arendada. Gjensidige Akadeemia asutati 2008. aastal ning see põhineb pea 20-aastasel praktilisel kogemusel koolituste, kursuste ja erinevate programmide läbiviimisel. Akadeemia tegutseb kahel põhisuunal: liidrite akadeemia ning müügitöötajate akadeemia. Tänu akadeemiale on toimunud muutused töötajate käitumises ja suhtumises ning kasvanud on juhtide toetus. Lisaks on ilmnenud seos akadeemias õppinud töötajate töötulemuste ja kliendirahulolu vahel. 13.40-14.40 Paralleelsessioon: Töötoad vol 2 Eelmise aasta konverentsi tagasisidest lähtuvalt pakume osalejatele ka käesoleval aastal erinevates töötubades osalemise võimalust. Kõik eespool esitletud töötoad (v.a Gjensidige akadeemia - kellele ja milleks?) viiakse läbi teistkordselt, et iga osaleja saaks külastada kahte erinevat töötuba. Tutvu töötubade teemadega eelmise paralleelsessiooni juures. 14.40-15.00 Paus 15.00-16.00 Oma mõtteid jagavad: Teet Jagomägi Regio AS, juhatuse esimees Ott Pärna Eesti Arengufond, juhatuse esimees Andres Liinat Tartu Ülikool, kantsler Piret Minn ES Sadolin AS, peadirektor Vahur Roosaar AS Wendre, juhatuse esimees Tiiu Aro Terviseamet, peadirektor Produktiivne organisatsioon - mis teeb Eesti juhid murelikuks, mis õnnelikuks? Juhtide paneeldiskussioonis astuvad publiku ette era- ja avaliku sektori tippjuhid, et jagada oma mõtteid tööviljakusega seotud tänaste ja tuleviku väljakutsete osas. Panelistid arutlevad, mida saame ettevõtte tasandil teha selleks, et olla produktiivsemad, luua rohkem lisaväärtust ning aidata seeläbi kaasa Eesti tasakaalus majanduskasvule.